Vooremaa 01.12.2001

Vooremaa
Laupäev, 1. detsember 2001. a.
Sisukord
Volikogu esimees paigas, Jõgeva Soojus müüdud

Neljapäeval jõudis Jõgevale jõulupuu. 13,9 meetri pikkune iludus saabus politseiautode ekskordi saatel Laiuse metskonnast Oonurme küla lähedalt. FOTO: ARDI KIVIMETS

Neljapäeval toimunud Jõgeva linnavolikogu istungil valiti linnavolikogu uueks esimeheks Raul Kull, samuti otsustati müüa linnale kuuluvad AS Jõgeva Soojus aktsiad 5,2 miljoni krooni eest ASile Eraküte.

Teatavasti vabastati oktoobris toimunud volikogu istungi otsuse alusel Vello Mäesepp volikogu esimehe ametikohalt tema enda avalduse alusel. Fraktsiooni Oma Linn esimees Kaido Lehtla esitas volikogu esimehe kohale Raul Kulli kandidatuuri. Teisi kandidaate ei esitatud. "Koalitsioonikokkuleppe järgi kuulubki see koht fraktsioonile Oma Linn," teatas linnavolikogu kantseleijuhataja Jaan

Järv. Salajastel valimistel anti Raul Kulli poolt 20 häält 21 võimalikust. Pärast õnnitlusi asuski Raul Kull Jõgeva linnavolikogu istungit juhatama.

AS Eraküte omanikuks on Prantsuse firma

AS Eraküte aktsiate kontrollpakk (91% aktsiatest) kuulub Prantsuse kontserni Vivendi tütarettevõttele Dalkia. Firma tegutseb enam kui 25 riigis ja tema struktuurides töötab ligikaudu 22 000 töötajat. Eelmise aasta käive oli 3,2 miljardit eurot, millest 35% andsid väljaspool Prantsusmaad asuvad ettevõtted. AS Eraküte loodi1998. aastal. Möödunud aasta konsolideeritud käive oli 70 miljonit krooni.

Eelläbirääkimistega pakkumisel osales veel AS Fortum Energia Tallinnast. ASi Jõgeva Soojus lõplikuks ostuhinnaks pakkus ta 4,05

miljonit krooni ning lubas 10 aasta jooksul investeerida 15,4 miljonit krooni. Mõlema osapoolega läbirääkimisi pidanud pakkumisekomisjoni kõik 8 liiget ei pidanud AS Fortum Energia pakkumist paremaks.

Volikogu komisjonid müüki ei toetanud

AS Jõgeva Soojus aktsiate eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamisele eelnes küllaltki pingeline ja elav mõttevahetus. Esitati nii poolt- kui vastuargumente. Tarbijakaitsekomisjon asus müügi suhtes eitavale seisukohale ja otsustas tunnistada enampakkumise nurjunuks. "5,2 miljonit krooni AS Jõgeva Soojus eest on siiski vähe," arvas tarbijakaitsekomisjoni esimees Uno Erdmann. Linnamajanduskomisjonis jagunesid hääled pooleks (3 poolt, 3 vastu). Arengu- ja majanduskomisjon otsustas müüki mitte toetada (poolt 2, vastu 4).

"Hääletasin müügi vastu mitmel põhjusel. Isiklikult arvan, et müügihind on madal. Üheks põhjuseks on see, et eelmisel linnavolikogu istungil võeti vastu otsus, millega keelati linnas kaugküttepiirkonna tsoonis lokaalkatlamajade ehitamine. Samas loodan, et ASil Eraküte on Jõgeva linnaelanike suhtes ausad kavatsused," rääkis endine volikogu esimees Vello Mäesepp.

Meelis Pauklin reformierakonnast hindas aga mittemüümist müümisest riskantsemaks.

Segadused hinnaga

Kuna algselt pakkus AS Eraküte miljoni võrra rohkem, siis tahtsid volikogu liikmed teada, kuhu see summa kadus. Müügijuht Indrek Tiidemanni sõnul avastati Pariisis arvutustes miljoni krooni suurune viga ja see parandati. "Täna te kaotate miljoni, kuid pikemas perspektiivis tuleb see miljon tagasi," teatas Indrek Tiidemann.

2001. aastal on soojuse hinnaks olnud 399 krooni MWh. Uues äriplaanis on ära toodud soojusenergia hinna kujundamise keeruline valem, mille alusel hinda viie aasta jooksul arvestatakse. Seda muudetakse mitte rohkem kui 2 korda aastas. Soojuse hind sõltub loomulikult suuresti kasutatava kütte hindadest. Indrek Tiidemann ei julgenud lubada, et praegune hind 399 MWh jääks paika mitmeks aastaks.

Linnapea Ants Paju on veendunud, et selle ostuga tutvustas Jõgeva linn ennast ka väljaspool Eestit. Linna vastu on majandusringkondades tekkinud usaldus ja on avanenud ka uued võimalused. "Nende sammude astumisega loome me uue mõõtme ja võime kujuneda omamoodi tõmbekeskuseks ," kinnitas linnapea.

AS Eraküte müügijuht Indrek Tiidemann ütles maakonnalehele: "Ma tänan usalduse eest. Loodan, et korterid jäävad soojaks ja inimesed (AS Jõgeva Soojus teenuseid kasutab 6500 linlasest inimesest 4300) on sellega rahul".

RAIVO SIHVER

Raul Kull

Vastne Jõgeva linnavolikogu esimees Raul Kull töötab alates 1986. aastast Jõgeva Ühisgümnaasiumis direktori asetäitjana majandusalal. Enne seda töötas ta Jõgeva leivakombinaadis peainsenerina. Omab mööblitisleri kvalifikatsiooni. Enne keskerihariduse omandamist teenis kaks aastat Nõukogude Armees. Alghariduse omandas 1954. aastal Kivijärvel sündinud Raul Kull Laiuse Põhikoolis, mille lõpetas 1970. aastal.

Suheteklaarimine lõppes ühe mehe surmaga

Neljapäeva öösel kella kolme paiku sai Jõgeva politseikorrapidaja Päästeteenistuse häirekeskuse kaudu teate, et Palamuse vallas Ehaveres on toimunud tulistamine ja üks noormees on hukkunud. l7 minutit hiljem võttis üks noormees politseikorrapidajaga mobiiltelefonil ühendust ja teatas samuti laskmisest ja et ka tema on vigastada saanud.

Sündmuskohale saadeti patrullisolijaist ja kodust väljakutsutuist 3 toimkonda. Mobiiltelefoni abil peeti vigastatuga sidet ja kohtuti temaga Kaarepere raudteejaamas. Noormees juhatas politsei sündmuskohale.

Esialgseil andmeil olla Tartust pärit Markot (1975) huvitama hakanud, miks tartlane Ermo (1979), kellega neil olid klaarida omavahelised materiaalsed kokkulepped, pole temaga enam kohtuda tahtnud. Marko (1975) käinud Ermot otsimas ka Palamuse vallas Kivimäe külas, kus Ermol oli kasutada vanematekodu majapidamine. Kohtumisele olla lubanud kaasa aidata Eerikverest pärit Ivo (1978).

Südaöö paiku olevat Ivo helistanud Markole ja öelnud, et nüüd võib ta Ermoga kokku saada. Kella ühe paiku öösel sõitiski Marko (1975) sõiduautol Ford Escort Tartust välja ja kutsus endaga kaasa oma tuttavad Marko (1980) ja Kenti (1982), mõlemad samuti Tartu elanikud. Ivoga kohtuti peale Luuat. Koos sõideti Ehavere kruusaauku ja sealt edasi Otslava küla poole. Ühe metsatuka juures peatuti. Ivo väljus autost ja lubas minna Ermot kutsuma.

Oodates väljusid ka Marko (1980) ja autot juhtinud Marko (1975) autost, Kenti (1982) istus aga millegipärast rooli taha ja hakkas suitsu tegema. Kohe kõlas metsast lask ja klaasikillud vigastasid Kenti nägu. Kenti hüppas autost välja ja viskus pikali, seetõttu jäi ta järgnenud laskudest puutumata. Üks kuul tabas aga Markot (1980) pähe just hetkel, mil ta auto tagant välja vaatama küünitus. Autojuhist Marko põgenes. Kenti, kartes uut tulistamist, teeskles surnut. Lasti üheraudsest vanast jahipüssist. Lasust tapetud Marko (1980) tõstsid Ivo ja Ermo auto tagaistmele ning samale istmele upitati ka surnut teesklev Kenti. Autoga sõideti mõni kilomeeter eemale metsa vahele ja jäeti auto sinna maha. Kui Kenti oli veendunud, et Ivo ja Ermo on lahkunud, tuli ta autost välja, jõudis PalamuseKaarepere teele, helistas politseile ja tuli Kaarepere raudteejaama politseiga kohtuma.

Kentilt ja autojuhist Markolt saadud nappide andmete põhjal jõudsid politseiametnikud järeldusele, keda kahtlustada. Ivo ja Ermo redutasid Ermo maakodu lähedal, üks leiti põõsast, teine küntud põllult. Mõrvarelvast üheraudse püssi oli Ermo kodust möödasõidul lahti võtnud, püssiraua hoone vundamendi ja seina vahele peitnud, relva pära ja rauaklotsi maja taha lumme visanud. Juhtunust teadasaamisest kuni kahtlustatavate tabamiseni oli politseil kulunud napilt kaks tundi.

Ivo ja Ermo peeti kuriteos kahtlustatavaina 48 tunniks kinni. Uurija otsustab eeluurimise käigus, kas ta taotleb kohtunikult kahtlustatavate edasist vahi alla jätmist. Kriminaalmenetlus on alustatud KrK § 100 (tahtlik tapmine) tunnustel ja süüdimõistmisel seesuguse kuriteo eest ähvardab isikut 5-12 aastane vabadusekaotus.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Reformierakond kõneles Jõgeva valla ettevõtjatele

Jõgeva vallavalitsus korraldas neljapäeval Kuremaa ujula konverentsisaalis seminari Jõgeva valla ettevõtjatele. Üritust toetas rahaliselt Friedrich Naumanni Fond, ning esinejatega Reformierakond.

"Kuna Jõgeva linna ja Jõgeva valla majandusruum on väga tihedasti läbipõimunud, siis saatsime kutsed ka Jõgeva linna ettevõtjatele," ütles Jõgeva abivallavanem Priit Kirsimäe.

Tartu linnapea Andrus Ansip rääkis ettevõtjatele omavalitsuse võimalustest ettevõtlust toetada. Rahandusministri nõunik Madis Müller andis ülevaate järgmise aasta riigieelarvest. Riigikogu liige Ignar Fjuk rääkis sellest, kuidas mõjutab Toompea poliitika omavalitsuste ja ettevõtjate arenguperspektiive. Ettevõtluse perspektiividest Jõgeva vallas ning uuringutest, mida tehakse Jõgevamaa tööhõivepakti raames, andis ülevaate maavalitsuse projektinõunik Mati Jõgi, Jõgeva piirkonna mainest aga Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev.

"Valminud Jõgeva valla arengukavas peetakse ettevõtluse arengut äärmiselt oluliseks," ütles Reformierakonna Jõgeva maakonnaorganisatsiooni esimees, Jõgeva vallavolikogu liige Peep Lillemägi. "Jõgeva vallas on täna tegelik tööpuudus 20 protsendi ümber. Usun, keegi ei vaidle vastu, et just ettevõtjad on need, kes loovad uusi töökohti ja sellega tööpuudust vähendavad. Reformierakonna saadikud Jõgeva vallavolikogus tahavad seista selle eest, et valla järgmise aasta eelarves oleks ettevõtluse toetamiseks kasutatavat raha enam kui sellel aastal. Selle raha kasutamine tuleks ettevõtjatega kindlasti läbi arutada."

MATI MUDA

ARVAMUS

KÜSITLUS

Mida arvate ID-kaardist?

Tauno, ametnik:

"Uuest isikukaardist on olnud juttu juba üle aasta. ID-kaardi ehk elektroonilise isikutunnistuse kasutuselevõtt on edasiviiv juba seetõttu, et ühe dokumendi peal on kogu vajalik info. Väikese kaardikese abil saab anda elektroonilist allkirja ja ei pea käima ametiasutustes paberiasju ajamas. Maailm uueneb ja ega Eesti tohi maha jääda. Elektrooniline kaart peaks asendama ka passi. Ega seegi aeg, kui ID-ga saab välisriikidesse, pole kaugel."

Endel, tööline:

"Mulle pole sellest kaardist suurt lugu, ilus sinine Eesti pass käib küll. Mis selle ID-ga Jõgeval peale hakata, siin on populaarne rohkem töötukaart. Pangast pole mul suurt midagi võtta, nii et selle elektroonilise allkirjaga ei ole midagi teha. Polegi mõtet seda uut kaarti osta, see on vist rohkem nooremate asi ja moe värk. Lihtsalt üks kaardikene jälle juures. Minusugusele aitab haigekassa kaardist küll."

Elvi, pensionär:

"Seda isikutunnistust nägin televiisoris. Mulle see üldiselt meeldib, seal pidid olema kõik vajalikud andmed peal. Olen ajaga kaasas käiv pensionär ja uuendused mulle meeldivad. ID-kaardi taotlen endale esimesel võimalusel. Passi tähtaeg hakkabki lõppema ja lehed on viisasid ja templeid täis saamas. Mul on õnne olnud ja käin väga palju välismaal, näiteks "Reisile Sinuga" saate abil pääsesin Marokosse, seepärast võtan ma ka uue passi."

Lembit, linnakodanik:

"Arvan, et seda pole vaja. Mida ma temaga teen, pass on mul olemas ja ma ei kavatsegi kuhugi välja reisida. Keegi, ma mõtlen minister Loodust, surub meile vägisi neid kaarte pähe. See on rahva käest sunduslik raha väljapressimine. Kaartidega on häda: võib juhtuda, et füsioteraapiasse või röntgenisse minnes unustad kaardi taskusse ja magnetriba ongi kutu. Siis hakka jälle uut kaarti ostma. Mobiiltelefonid kustutavad ka magnetmälu."

Ene, meedik:

"Kas see on see uus, elektrooniline isikutunnistus? Vana pass on mul veel järgmisel aastal kehtiv ja ID-kaarti saama ma kohe ei torma. Praegu on igasuguseid kaarte: küll panga-, haigekassa-, telefoni-, ostu-, säästu- ja muid, nüüd tuleb üks magnetkaart juurde. Nüüd on piirid lahti ja kui tuleb tahtmine väljamaale minna, eks siis pean ka uue passi ostma."

Valentin, veterinaar:

"Sellest ma erilist kasu ei näe - järjekordselt tuleb üks uus paber või dokument tasku panna. Kui ta on kohustuslik, ega pole midagi teha, tuleb osta. Uue passi pean ka ostma, muidu ei saa piiri ületada. Eks see sunniviisiline dokumentide vahetus on jälle üks moodus, kuidas riik tahab raha saada. Siililegi selge, et riik võiks oma kodanikele anda uue isikutunnistuse tasuta."

Aili, kultuuritöötaja:

"Eriti pole kursis, aga olen kuulnud, et mingi pangakaardi moodi dokument on tulemas. Väikest kaarti on passiga võrreldes mugavam kaasas kanda, kuid kardan, et magnetribad murduvad. On kogemusi, sest mu poeg on istunud katki kaks haigekassa kaarti. IDkaardi saamisega ma ei tõtta, sest Eesti Vabariigis võivad seadused ja määrused üsna kiiresti muutuda."

Agu, riigiametnik:

"Kui ta on turvalisem kui praegune Eesti pass, mida on võimalik küllaltki lihtsalt järele teha, siis on isiku identifitseerimise kaart hea. Veel parem, kui ID-kaardiga pääseks üle riigipiiri ja see asendaks passi. Mugav, kui dokumente jääb vähemaks ja ühega saab mitmeid toiminguid sooritada. Iga uue asja peale ma ei torma ja ei kiirusta ka selle kaardi ostmisega."

Jõgeval küsitles

ARDI KIVIMETS

JUHTKIRI

Homme on esimene advent

Selle sajandi esimene aasta tüürib lõpu poole. Algamas on advendiaeg ning homme ongi aeg süüdata esimene advendiküünal. Käes on jõulukuu, mis tähendab, et on alanud päkapikkudesse uskumise aeg. Jõulukuusse ei jäeta harilikult raskeid ja probleemiderohkeid koosolekuid, kõnelemata siis näiteks mingi suurema ettevõtmisega alustamisest.

Detsembrikuu tähendab rohkem rahu ja tasakaalu, kokkuvõtete tegemisi nii otseses kui ka kaudses mõttes, ehk ka püüet selgusele jõuda mõneski asjas ja olukorras. Advendiküünla süütamine on mõneski kohas muudetud eriliselt pidulikuks avalikuks sündmuseks, sümboliseerima ühtlasi jõuluvalguse süütamist selles paigas. Rohkem on advendiaeg siiski iseendasse vaatamise ja endaga arupidamise aeg. Seda alateadlikku inventuuri tehes ilmneb peaaegu alati, et kõik pole läinud päris nii, nagu oleks tahtnud.

Inimene on kord nii loodud, et ta läbi rahutuse jõuabki rahu juurde. Uuel aastal, siis ehk jõuab, arvab inventuuritegija ikka. Uue ja algava ning mööduva vahel oleks justkui puhas ja selge piir. Ühele poole jääb see, mis ühtteist soovida jätab, teisele poole piiri jääb lootus, et kõik tuleb tunduvalt parem ja võibolla saab tehtud isegi mõningat vigade parandustki.

Igal on oma mured ja hooled. Kaupmehed püüavad oma kaupa võimalikult ahvatlevamaks muuta, et äri ja läbimüük edeneks. Väikesed inimesed, kes veel tõemeeli päkapikke usuvad, tahavad olla võimalikult paid, et saada endale mõnd väga ihaldatud asja.

Aga päkapikud on tingimata head ja õiglased, lisaks kõigele aitavad emmesidissisid oluliselt lapsukeste kasvatamisel, jõulukuul päris kindlasti. Pealegi tuletavad nad meelde, et kõik me oleme pärit lapsepõlvemaalt ja võibolla needsamad päkapikud nägid omal ajal meidki.

1. detsember 2001. a

ELU JA INIMENE

Endel Bergmann - enamus aega elust vaenlane

Praegu 77-aastane jõgevlane Endel Bergmann on olnud suurema osa oma elust kui mitte kehtiva korra vaenlane, siis vähemalt isik, keda nõukogude võim kogu oma eksisteerimisaja jooksul pole usaldusväärseks pidanud. Teda on koheldud vaenlase kombel - jälitatud, piinatud, Siberisse saadetud, isegi surnuks tulistatuna kaevikusse visatud ja seejärel surnukuuri viidud. Ometi on Bergmann elusana kõigest välja tulnud ning jõudnud taasiseseisvunud Eestis noortesse sisendada isamaalist vaimu. Ta aitas käivitada Noorte Kotkaste Jõgeva Maleva töö ja tegutses viis aastat selle esimese vanemana.

Kui oma olemuselt tagasihoidlik Bergmann tänagi noortemagistri vormi selga paneb, mõjub ta kuidagi eriliselt väärika ja uhkena, isegi vaatamata viimasel ajal läbipõetud infarktile ja insuldile.

Eilne ja tänane päev on Endel Bergmanni jaoks olulise tähtsusega. Eile oli Noorte Kotkaste organisatsiooni sünnipäev ning täna tullakse Jõgevale Noorte Kotkaste Magistrite Liidu aastakoosolekule.

Endel Bergmann on praegu üks Eesti üheteistkümnest noortemagistrist. Peale nende oodatakse täna Jõgevale Noorte Kotkaste peavanemat Johannes Kerti, peavanema abi Enn Tartot, peastaabi ülemat Rudolf Mürki, Kaitseliidu ülemat Benno Leesikut jt.

Praegu on Endel Bergmann küll aktiivsest tegevusest kõrvale astunud, kuid kodusistujat temast ei ole. Nädalas paaril-kolmel korral käib ta ikka kaitseliidu majas, et noorematele nõu anda, endistviisi kuulub ta ka vabadusvõitlejate ühendusse ning represseeritute ja poliitvangide ühingu juhatusse.

Vabas Eestis eikeegi

Ellujäämise nimel ja halvima ärahoidmiseks tuli pärast mitmeid redus ja metsas olemisi ning sõjaväest põgenemist võltsida sünniaastat ning seepärast sai Endlist paljudeks aastateks kolm aastat noorem mees. Asi oli lihtne. Tegelik sünniaasta 1924 tähendanuks omal ajal mobilisatsiooni alla kuulumist, aasta 1927 aga mitte. Nii see jäigi. Kustahes töötades või elades tuli pärast kõige hullemaid aegu säilitada kõiges rahu ja tasakaal "Pidin endale selgeks tegema, et ma ei tohi millegagi silma paista, ei heas ega halvas mõttes," teab Endel Bergmann.

Taas vabaks saanud Eestis võis juba olla see, kes sa olid ning oma põhimõtete ja tõekspidamiste eest ausalt väljas olla. Et Endlist oli noorkotkas saanud juba 1935. aastal Jõgeval koolis käies, võttis ta vastu väljakutse seista hea Noorkotkaste Jõgeva Maleva loomise eest. Seejärel oli tarvis saada õige pass ning oma vanusega sotid selgeks teha. Siis selgus, et see pole kaugeltki lihtne. Sellenimelist inimest lihtsalt ei olnud olemas. Kirikukirjades olid küll kirjas nii vanem kui ka noorem vend, Endlit kui keskmist aga polnud.

Ju oli midagi segastel aegadel ja passide vahetamistega lõplikult segi pööratud, mis omal ajal ehk isegi kasuks võis olla. Nüüd vabas

Eestis öeldi aga, et tuleb hakata taotlema kodakondsust või Eestis elamise luba. "Olin järsku kui lisainimene. Öeldi, et antakse kolm kuud ajutist elamisluba ja siis pean vaatama, kuidas edasi," räägib Endel. Pärast pikki asjaajamisi nii Jõgeval kui ka Tallinnas anti Jõgeval pass siiski ausõna peale välja.

Mets päästis alati

Endli kodutalu Miku-Mardi Kaarepere vallas Patjala külas oli eeskujulikul järjel. See saigi kogu perele saatuslikuks. Endel läks õppima omaaegsesse Jäneda Kõrgemasse Põllutöökooli ning temast loodeti taluperemeest. Esimese küüditamise ajal jõudis Bergmanni pere õigel ajal kodumetsa varjule. Järgnesid mitmed haarangud, mille ajal jõuti jälle metsa. Hiljem astus Endel Omakaitsesse. Siis lasti aga kool ära lõpetada ning kohe järgnes kutse sõjaväkke, kus tuli olla jaoülem, rühmaülem ja otse tulejoonel, hiljem hea saksa keele oskuse tõttu ka staabis kirjatööl. Rinde taandudes asuti ühe grupi meestega põgenema. Sellest ajast peale päästiski mitmel korral vale sünniaastaga pass. Pärast rohkeid seiklusi jõudis Endel jälle kodumetsa äärde välja ja lõpuks koduste juurde. Pealekaebajad aga jõudsid sellest teada anda, kuhu vaja. Samasse metsa jõudis Endel veel mitmelgi korral. Ükskord õlgede vedamise ajal sai vend Endli koorma sisse ära peita. Kord sügisesel hilisõhtul õnnestus köögiakna kaudu läbiotsijate eest paljajalu ja pesuväel jälle metsa joosta. Juba järgmisel päeval lasti Jõgeval maha vend Martin. Majaperenaine rääkis hiljem, et ta kuulis, kuidas julgeolekumees öelnud, enne kui pauk käis: "Kui Endlit välja ei anna, lasen maha!".

Pärast venna surma läks Endel kodust laia ilma, nagu ta ise ütleb, sest omastega ei saanud enam riskida. Kadunud venna sõbrad aitasid leida tööd raudteel. Hiljem rändas ta ühest kohast teise, aitas siinseal vanainimesi majapidamistöödel, sai selle eest peavarju ja süüa.

Surm mahalaskmise teel

Pärast pikaajalist sunnitud redutamist hakkas Endel käima Tartus noorema venna Vambolaga kohtumas. Et venda olevat Jõgeva jaamas kontrollitud ja pinnitud, siis võis arvata, et Endlit ei ole kaugeltki rahule jäetud. Kord Tartust tulles saadigi ta Ülenurme lähedal kätte. "Ma läksin juba liiga julgeks. Ei viitsinud jalgsi 16 kilomeetrit astuda, vaid palusin laenuks jalgratta," leiab ta tagantjärele.

Tulistajaid oli kaks. Meelemärkusele tuli Endel ühe maja juures aia taga kaevikus, kuhu ta visatud oli. Õnneks polnud jõutud mulda peale ajada. Ilmselt hakkas jälitajatel kiire. Küll aga, nagu selgus, läkitasid nad igaks juhuks veel lamajale ühe kuuli järele, mis kopsutiivast läbi läks. "Surnu" ärkas aga siiski ellu ja sai õuele roomata, kuhu koerte haukumise peale inimesed vaatama tulid. Õnn oli seegi, et pere oli Endlile tuttav sellest ajast, kui ta Ülenurmel agronoomipraktikal oli. Sealt viidi noor mees haiglasse. Vend aga olevat siiski elusa Endli mõni aeg hiljem leidnud haigla surnukambri koridorist. Teist korda "surnust" üles tõusnul avastati seejärel kahepoolne kopsupõletik.

Mingi ime läbi tuli pärast pikki kuid paranemine. Seejärel taheti amputeerida parem käsi, mida Endel ühe haiglaõe soovitusel siiski teha ei lasknud. Sestpeale annab Endel teretamiseks vasaku käe. Parema sõrmed on küll elutud, aga omad.

Uutest ülekuulamistest, peksmistest ja piinamistest Jõgeval julgeolekumajas polnud samuti pääsu. Siis nõuti Endlilt juba venna kohta aru. Polnud pääsu ka uuest märtsiküüditamisest 1949. aastal. Koos emaga viidi nad Siberisse kui kulakliku perekonna liikmed.

Vabakssaamine tuli 1958. aastal. Kodu oli hävitatud. Eestis elamise luba ei antud. Fiktiivselt Irboska kipsivabriku kirjas olles sai Endel siiski töötada tollase Kalevi kolhoosi osakonnajuhatajana, kuni kolhoosi esimees ja omaaegne rajooni täitevkomitee esimees talle elamisloa taotleda suutsid. Küüditajad ja pealekaebajad olid aga Endlil teada ja töötasid samas osakonnas. Et vältida igapäevast kokkupuutumist oma äraandjatega, tuli leida teine töö. Endel asus tööle Jõgeva teedevalitsusse ning jäi sinna ühtejärge kolmekümneks aastaks. Lähemalt tema elukäigust töökaaslased eriti ei teadnud. Teda tunti lihtsalt kui üht tasakaalukat, rahulikku ja arukat töökaaslast.

VAIKE KÄOSAAR

KULTUUR

Rammstein kõrvetas

Rammsteini kontsert oli tõhusalt ette reklaamitud ja Saku Suurhall oli 23. novembril rahvast täis. Muidugi oli seal tüüpilist prestiižipublikut oma õhturiietega jts, kuid põhiliselt ikka noori. Umbes 10 000 seda rahvast oli. Lava oli igasugu vidinaid täis laotud ja hämar, pruunideskollastes toonides. Väävlihaisu oli juba tunda.

No Big Silence, käremuusikastaaride krooniline soojendaja Eestis, läks üpris vara peale. Natuke leigeks jäi nende katse soojendada Euroopa kuulsamaid kärsatajaid, aga ajas asja ära.

Kell 21 algas suur müristamine ja käristamine ning Rammsteini laulja Till laskus järsku laest pimedavõitu lavale, mis kohe tulekarva helendusega täitus. Räbalates töötunkedes õlisteks ning tahmasteks grimeeritud kuuik oli laval ja etendus võis alata. "Mein Herz brennt" oli avalooks. Heliga, mis Yesi ajal oli olnud problemaatiline, oldi tehtud lihtsalt nii, et see võimalikult võimsalt kõlaks.

Lava ees oli eraldi fännitsoon, mis oli tuubil täis, kuid ega ka lihtsalt põrandal eriti lahedam polnud. Bändi firmamärk, totaalne tulevärk, pandi kohe käima. Alguses mängiti lugusid oma uusimalt plaadilt: "Mutter", "Sonne", "Ich Will", "Feuer Frei", siis ka vanu hitte "Sehnsucht", "Du Hast", "Weisses Fleisch" jne. Möllu kui palju, mis hakkas isegi natuke närvidele käima. Loo "Rammstein" esitas aga laulja üleni põlevas kostüümis. "Bück Dich" nimelise laulu ajal avanes publikul võimalus näha loo sõnadega sobilikku kunstfallosega seksistseeni imiteerimist. Veel demonstreeriti muusikasse sobitatud efektset valgusmängu, laes keerlevaid välku pilduvaid kettaid, akvaariumis ujuvaid ihuliikmeid. Aga samas polnud see mitte niivõrd jube või tõsiseltvõetav, vaid selline tobenaljakas ja paroodiamaiguline. Meie Eestis ei pruugi seda isegi mõista. Peale traditsioonilist lavalt ärakäimist esitas Rammstein kolm lisalugu (mida allakirjutanu kui mitte kõige suurem Rammsteini spetsialist ära ei tundnud) ning lõpulooks veel Depeche Mode laulu "Stripped" (ainuke inglisekeelne lugu kontserdil) kaveri. Ja oligi kõik. Bänd kadus, jättes maha kärsahaisu.

MARGUS KIIS

Lootus

Homme kell 15 süütame koos kirikuõpetaja Rene Alberiga linna keskele kerkinud kuusel küünlad.

Käes on advendi esimene püha. See päev märgib üheltpoolt kirikuaasta algust, aga teisalt tähendab ta tulemist. Iga tulemine toob endaga kaasa lootuse. Olen selle üle väga õnnelik, et aasta tagasi süütasime Renega kaks küünalt ja hetkeks, kui habras leek süttis, oleks justkui tuul vaibunud, et mitte hävitada habrast.

Nende kahe toimingu vahele mahub väga palju. Igaühel eraldi ja linnal tervikuna. Toon vaid mõned näited. Linna puhastusseadmed käivitusid. Iga inimene võib küsida, mis see minu asi on, kas on või pole neid puhastusseadmeid. Aga tervikuna võime rahulikult elada oma igapäevast ellu - linna koormus Pedja jõele on peaaegu nullilähedane. Küsisin Gümnaasiumis ja Ühisgümnaasiumis, kas õpilastele on tehtud ekskursioon sellele omamoodi unikaalsele objektile? Kogu linna veemajanduse ja kanalisatsiooni korrastamine võtab veel aega ja raha. Aga ka selle sammu peame me tahtma astuda ja ka mõistma selle sammu tähtsust ning tähendust.

Suve jooksul said uue kvaliteedi nii koolihooned, lasteaiad kui ka raamatukogu lugemissaal ja internetipunkt. See on väike osa tegelikult vajaminevast. Kui olin gümnaasiumis õpetajate toas õpetajate keskel, siis ühel hetkel sain aru, et kui kõik tulevad korraga õpetajate tuppa, pole vist igaühel isegi tooli, rääkimata lauast, kapist, telefonist või .....

Gümnaasiumi direktor Taisto Liivandi on püüdnud investeerida õpetamisprotsessi. Et maja oleks valgem, soojem, kaunim. Olen kindel, et arvukas õpilaspere ja õpetajad võtavad lootustega vastu täna algava advendipüha ja et varsti paranevad ka õpetajate olmetingimused.

Betti Alveri päevad näitasid taas Gümnaasiumi "Liblikapüüdjate" taset. Olin kultuurikeskuses toimunust keeletu. Luule ja teatri süntees, noorte soov ja vajadus avardada oma maailma ning võimalus läbi väsimatute õpetajate seda teha. Võiks vaid ette heita, et õpilaste poolt lahtimängitud lood olid liialt juhendajanäolised.

Kultuurikeskus ja linna hea vaim. Mõlemaga on vaja harjuda. Mõlemad on oma võimalustelt uued. Sisu kujunemine võtab aega. Nõuab kannatlikkust ja avatust. Selles majas on ruumi kõigile ja mida avaramalt mõeldes on paika pandud mängureeglid, seda enam on võimalusi võimendada head vaimu. Olen mitmelt poolt kuulnud, et nii hea linna vaim kui ka Vabadussõjas hukkunute mälestusmärk ja tagasihoidlik kivi Kristjan Palusalu istutatud tamme all on liiast. Miks linna raha raisata. Parem võiks ühte kui teist asja korda teha.

Ütlen siinkohal, head kaaslinlased, et nendele märkidele ei ole me ühtegi senti kulutanud linna eelarvest. See on ettevõtjate arusaama avaldumine ja oma osa eraldamine, et linn, kus me elame, oleks mäluga, oleks rikkam. Nii et siinkohal võime veelkord tänada firmat Fast ja selle juhti Mihhail Šumasevskit ning transiidifirmat EOS ning tema tegevjuhti Arnold Lughtmeierit. Usun, et täna on neilgi süüdatud küünal ja nad mõtlevad Jõgeva peale. Nad on Jõgeva linna toetajate klubi liikmed. Arvan, et tänavusest aastast on meil palju meenutada, mäletada ja pisutki ehk enda sees muuta.

Lootuses tuleb unustada igapäevane virisemine ja avatumalt reageerida kasvõi väikestele muutustele, rõõmudele. Pikk ja pidev kahtlustamine väsitab. Pidevas virisemises me peletame linnast eemale noored, või neile jääb ka külge virisemine. Mulle jääb kauaks meelde pereklubi Üksmeel ja pensionäride klubi avaüritused. Neis on oma sisu ja olemise rõõm! Mõtlen, et kui Viido Uueda leiaks oma hinges enam rahu, võiks temagi nendel kaunitel koosviibimistel olla, siis poleks temas nõnda palju kibestumist ja kibedust. Siis poleks vaja öelda, et mul Tallinnas käidud ja sealt tulevad need kohaliku elu paikapanijad. Loodan, et ühiselt saame sellistest hirmudest vabaks ja ei võta hirmutajaid tõsiselt ning oleme ühiselt suutelised tegema elu mitmekesiseks ning huvitavaks. Me peame avanema, siis tekitame enda vastu huvi ning usaldust.

Eks see kuuselugu ole ka tänavuse aasta hea lugu. Maido Mägi, kes on ilmselt Eestimaa unikaalne mees nii kivide kui kuuskede tundmises, selle metsast ära tõigi. Selle taga on aga ka Kurista metsamehed. Nemad sponsoreerisid kuuse toomise ja nii tekkis linnal võimalus osta uued valgustid. Olen Laiuse metskonna metsameestele südamest tänulik ja küünla süütamisel meenutame neid hea sõnaga.

Häid pühi kõigile linna elanikele ja külalistele alates kõige väiksematest ja lõpetades auväärse proua Elisabeth Kulliga. Ärme unustame, et tema on sündinud aastal 1899.

ANTS PAJU,

linnapea

Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev - 1. detsember

Maailmas elab kokku umbes 40 miljonit HIVpositiivset ja AIDSihaiget.

Eestis on 9.11.2001.a seisuga kokku avastatud 1808 HIVpositiivset, neist 7 on aidsihaiged. Aastate jooksul on Eestis surnud 33 tõvestatut. Aastatel 19881999 avastati 92 HIVpositiivset inimest. 2000. aastal toimus plahvatuslik tõus - 390, kuid sel aastal on juba HIVpositiivseid juurde tulnud 1326 inimest. Kõige rohkem nakatunuid on Narvast (368) ja mujalt IdaVirumaalt(408) ning Tallinnast (474).

Seni ei ole ametlikel andmetel ühtegi HIV-positiivset isikut registreeritud Hiiumaal, Jõgevamaal, Läänemaal, Põlvamaal ja Võrumaal. Põhilised vanusegrupid on 1519 (480) ja 20 24 (549), 2529 (161), 3034 (56) ja 014 (30, neist 3 beebit).

HIV on viirus, mis võib sattuda organismi peamiselt HIV nakkust kandva inimese sperma, vere või naise tupevedeliku kaudu. HIviirus võib pesitseda inimese organismis kuus või enam aastat, ilma et ilmneks sümptomeid - samas võib nakatunu seda ise edasi anda. HIV lõhub immuunsüsteemi nii, et see ei suuda enam kaitsta teiste haiguste eest ja lõpuks areneb tõvestatul välja AIDS HIV nakkuse viimane aste. Kui HIviirus on sattunud kehasse, pole mingit võimalust seda välja ravida.

Kui epideemia alguses levis viirus valdavalt homoseksuaalide seas, siis tänapäeval on riskirühmadeks veeni süstivad narkomaanid ja heteroseksuaalsed inimesed.

EHA ANSLAN,

maakonna tervisespetsialist

Kullaks väärindatud eimiski

"Kas see on siis mõni lilleseade?" küsinud mõned vaatajad, kui Eesti ühe tuntuma floristi Erkko Liivi näitus hiljuti Tallinnas huvikeskuses Kullo väljas oli. Sama küsimus võib nüüd tekkida Jõgeva publikul: üleeilsest võib Erkko Liivi taieseid näha siinse kultuurikeskuse galeriis.

Tõepoolest: kes ootab 10-15 aasta taguste menukate Linnahalli lillepidude ühelt peakangelaselt elavaid-õilmitsevaid lillekompositsioone, see peab pettuma: lilli võib leida vaid paarist kompositsioonist, needki õlglilled või kuivatatud ja kullavärviliseks toonitud hortensiad.

Ent arvatavasti kestab pettumus vaid hetke, sest see, mida Liiv näha pakub, on vististi veelgi põnevam ja lummavam kui lillekompositsioonid. Pidulik, suurejooneline, vormitäiuslik - need on esimesed märksõnad, mis allakirjutanule enamasti suuremõõtmelisi ja kulla-hõbedakarvalisi kompositisoone vaadates pähe tulid. Lähemal uurimisel tabab silm aga sätendava värvikorra all üldse mitte suursuguseid detaile, nagu kummivoolikud, torujupid, kraanid, releed, koduelektroonika pakkimiseks kasutatavad penoplastist polstrid, köied, kotiriie, jõupaber, mustikavarred, linapeod, igasugu puuoksad ja juured, kuivatatud sidruni-ja apelsinilõigud, banaanikoored jne. On ka eksootilisemaid komponente, nagu jaanalinnu ja faasanisuled, plaatani ja lootoslille viljad, kookospaadid ja pähklikoored jne.

Mitte ainult õied

Kui välja arvata need kompositsioonid, mille nimekas florist oma kodust ära on toonud ja sõpradetuttavate käest "tagasi laenanud", on Jõgeva kultuurikeskuse galeriis näha olev valminud Kullo näituse avamisele eelnenud kuu aja jooksul. Kullosse pani Liiv näituse välja aga selleks, et kolleegid ja õpilased tema põhimõtetest ja metoodikast paremini aru saaksid. Veerand sajandit floristina tegutsenud Liiv on sellest sügisest nimelt taas pedagoog (maja, milles tema lilleäri asus, läks lihtsalt kunagise sakslasest omaniku pärijaile tagasi ning müüdi kinnisvarafirma kaudu maha!), nagu enne lilleärisse sukeldumistki: ta juhendab huvikeskuses Kullo tegutsevaid täiskasvanute floristikakursusi, kus käib õpilasi kogu Eestist.

"Nähes, kuidas ja mis materjaliga ma töötan, küsis üks daam, kas ma elavate lilledega midagi teha ei oskagi. Loomulikult oskan, aga praegu huvitab mind rohkem skulpturaalne lähenemine taimeseadele. Ja ma ei väärtusta üksnes taime õisi, vaid ka teisi osiseid -lehti, vilju, varsi, juuri," ütles Erkko Liiv.

Praegu olevat tema sõnul õnnelik aeg mitte ainult selles mõttes, et kataloogi järgi saab tellida kogu maailmast pärit taimmaterjali, vaid ka selles mõttes, et nn erkkoliivilik lähenemine taimeseadele on üldiselt aktsepteeritud.

Opositsionäär

"Omal ajal ründasid nn ikebanistid mind üsna kõvasti, halades, et ma vägistan loodust ega lähtu mingist filosoofiast. Paraku on Eesti sajandeid saksa kultuuri mõjusfääri kuulunud ja sealt on meile tulnud euroopalik dekoratiivne lähenemine lilleseadele. Jaapani filosoofial põhinevat ikebanatraditsiooni on meil nii või teisiti võimatu üksüheselt üle võtta," arvab Erkko Liiv. Ent teatud mõttes opositsionäär on ta ka praegu: tema meelest on mõnedki Eesti floristika nooremad tegijad minetanud vormitunde ning pakuvad trendikuse sildi all lihtsalt organiseerimata materjali.

"Ennast pean tugevaks just vormi alal ja kui vorm on kindlalt paigas, siis võib selle raami sees igasugu vigurdusi teha. Aga ainult vigurdades ei tule välja midagi," arvab Liiv.

Tänu autori tugevale vormitunnetusele ei mõju Erkko Liivi kõigest ja eimillestki koosnevad ning värvipihusti abil koloreeritud taiesed kitšina. Kullakarralisus ei domineeri tema näitusetöödes aga mitte ainult lähenevate jõulude pärast, vaid ka sellepärast, et see sobib kokku praegu ruumikujunduses moes oleva heleda puidu, nikli ja klaasiga.

"Floristika on huvitav ja ammendamatu ala: see omab seoseid bioloogia, geneetika, agronoomia, ökonoomika, arhitektuuri, kujutava ja tarbekunsti alade ning palju muuga. Kuigi on olnud ka raskeid momente, olen ma floristitööd veerand sajandit naudinguga teinud," ütles Erkko Liiv oma näituse avamisel.

Seda loomenaudingut õhkub ka tema taiestest, mida saab kultuurikeskuse galeriis näha 20. detsembrini.

RIINA MÄGI

Ilmateade

Päeval püsib pilves, selgimistega, oluliste sademeteta ilm. Puhub kagutuul 5-10 m/s. Külma on 0-5 kraadi.

Pühapäeval on pilves, selgimistega, oluliste sademeteta ilm. Puhuvad kagu- ja lõunatuul 3-8 m/s. Öösel on õhutemperatuur -5 kuni 1 kraad, päeval -3 kuni 3 kraadi.

Esmaspäeval tuleb pilves, selgimistega ja oluliste sademeteta ilm. Puhuvad kagu- ja lõunatuul 3-8 m/s. Öösel on õhutemperatuur 1 kuni -5 kraadi, päeval 2 kuni -3 kraadi.

Teisipäeval on vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Puhub kagutuul 5-10 m/s. Öösel on külma 2-8 kraadi, päeval 0-5 kraadi.

Kolmapäeval tuleb vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Puhub kagutuul 5-10 m/s. Öösel on külma 0-5 kraadi. Päeval on õhutemperatuur 2 kuni -2 kraadi.

Vooremaa

Laupäev, 1. detsember 2001. a.

Volikogu esimees paigas, Jõgeva Soojus müüdud