Kirikumakse maksavad Paunvere väljanäituse korraldajad ilmselt korralikult, sest ka seekord oli ilm laadapäeval vaatamata eelmise päeva vihmale ilus. FOTO: ANDRA KIRNA
Vooremaa
Kirikumakse
maksavad Paunvere väljanäituse korraldajad ilmselt
korralikult, sest ka seekord oli ilm laadapäeval vaatamata
eelmise päeva vihmale ilus. FOTO: ANDRA KIRNA
"Kui muidu viivad kõik teed Rooma, siis täna toovad nad kõik Palamusele," ütles maavanem Margus Oro laupäeval neljanda Suure Paunvere Väljanäituse ja Laada avamisel.
Kui palju tulijaid just täpselt oli, ei oska keegi öelda. 10 000 trükitud piletist jäi poolsada küll müümata, kuid arvestada tuleb seda, et oma valla rahvas ja allameetrimehed pääsesid laadale piletita. Müügiplatsimaksu maksis natuke rohkem kui 300 müüjat (oma valla rahvas sai ka kaubelda tasuta) ning tänavu esimest korda sisse seatud parkimispileteid müüdi pisut alla kolme tuhande.
Kui lausa Eesti Nokiat tuhandetele laadalistele ei näidatud, siis teadmise, et Eestimaal on hulgaliselt tublisid ja originaalsete ideedega väiketootjaid, oleksid nad pidanud ometigi saama. Sedakorda oli nö heade Eesti asjade müügipinda laiendatud rahvamaja ja kiriku juurest jõe taha, klaasikoja juurde: muidu poleks enam ära mahtunud.
Avinurme tünnimeistrite looming on alati üks laada tõmbenumbreid olnud. Tänavu oli OÜ Puunõu välja toonud uudise: kümblustünni, milles sisse ehitatud küttekolle vee ka talvel ja õues parajalt soojaks kütab. Veel oli neil välja pakkuda tore seenekujuline laste mängumaja, millel laud ja toolidki sees. 12 000 krooni maksnud tünn ja tuhande võrra odavam mängumaja jäid sedakorda küll müümata, see-eest oli teine Avinurme ettevõtja, OÜ Martinar esindaja Raivo Oja oma kaubast - leivast ja saiast - juba lõunaks lage.
"Kaubikusse lihtsalt rohkem ei mahu," kurtis Oja, mispeale teised avinurmekad soovitasid tal järgmisel aastal leivaahju laadale kaasa
võtta.
Silma järgi tundus, nagu oleks laadal minevaim kaup olnud kaltsuvaibad, korvid ja puuistikud, aga need paistsid ilmselt kõige rohkem silma oma suurte gabariitide tõttu. Viimsilanna Maie Saks ostis aga laadalt kaasa päris elusa asja: pruunivalgelaigulise küüliku. "Meie neljakorruselises majas elavad peale minu, abikaasa ja laste veel viirpapagoid, kilpkonn, kalad, pärsia kass ja krantsitõugu koer. Küülik oligi just puudu," ütles Maie Saks. Paunvere väljanäituse kohta ütles ta, et ta ei tuleks nii kaugelt siia, kui see talle ei meeldiks. "Kui muud laadad, Türi lillelaat kaasa arvatud, hakkavad vägisi Kadaka turuks kiskuma, siis siin on ikka selline mõnus maalaat, kus Eesti asjad aukohal on. Ja paiga tugev kultuuritaust toetab ettevõtmist igati."
Tõepoolest: nii, nagu kogu väljanäitus Lutsu loomingust inspireeritud on, nii annab sealtsamast ammutada ka väiksemaid äriideid. Palamuse Lions-klubi kauples tänavu näiteks Tõnissoni pekileiva, Teele meesaia ja Lible õllega ning soovijad said nende mahitusel toeka ragulkaga ka nö saunaakna puruks lasta - raha eest muidugi. Teenitud raha kulutatakse Palamuse Gümnaasiumile muusikariistade muretsemiseks. "Lutsuloolist" külge tugevdas ka punapäise Jorh Adniel Kiire alias Margus Lepa kohalolek: ta lõbustas rahvast laululavalt ning salvestas koos Maahommiku võttegrupiga ka mõned videoklipid.
Laadapäeva juht Marko Reikop ei saanud ka Palamusel muidu, kui pani mittelauljaist prominente rahva ees laulma. "Klaver põõsas" liveversioonis astusid üles põllumajandusminister Ivari Padar (pärast seda, kui ta žürii poolt "paljastatud" oli, teatas ta, et tegelikult olevat ta Tanel Padari poeg), riigikogulane Meelis Paavel, kohalik lasteaiakasvataja Merike Kull ja ärimees Rein Kilk, kes tituleeris end tagasihoidlikult Kudina mesinikuks. Kui Padar ja Paavel näitasid end enamvähem viisipidajatena ja Kull hea lauljana, siis Kilgi trump oli see, et laulusõnad olid peas. Ja nii rohkearvulisest publikust, nagu seda kvartetti kuulas, võivad paljud Eesti popstaarid vaid und näha.
Laadaoksjonit peeti seekord kolmes jaos ja oksjonihaamrit kolksutanud Samuel Golombi arvates oli see õige käik: tunni-pooleteisese mammutetenduse jälgimine on rahvale üsna kurnav. "Minu kui showmehe kogemus näitab, et laadaoksjonil läheb paremini odavam või väikese huumorivarjundiga kaup. Näiteks kahe tuhande kroonine puuskulptuur jäigi siin müümata, see-eest rääkivaks tembeldatud põrsas ja Tartu kondiitrifirma nn tissitort kujunesid vägagi populaarseteks," ütles Golomb.
Nunnunäituse telgi sissekäigu juurest ja käsitöönäituse asupaigaks olnud rahvamaja ukse tagant kadus saba ära alles õhtu eeli. Ning mõlemad näitused pakkusid rohkesti vaatamisväärset. Žüriil oli kõvasti ajude ragistamist, et kõik Paunvere viierublased ja Rein Erebi kujundatud kaunid kiitusekirjad õiglaselt välja jagatud saaksid. Seekord osutusid kiituskirja väärilisteks suure kõrvitsa kasvatanud perekond Välba, aedoakasvataja Sille Viljamaa, päevalillekasvatajad Tarvo Metspalu ja Hans Kuusik, linnu- ja küülikukasvatajad perekond Kornel ja Iivi Kaldoja, väikeloomatarvete müüjad Eve ja Taavet Hallimäe, OÜ Puitnõu, Saare mõisa ürdiaed, sepp Helmut Hussar, käsitöömeistrid Anu Uudelt, Hilja Sepp, Aulilia Osa ja Ingrid Juuse, puuskulptuurimeister Ott Olesk, perekond Konton Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talust, Margus Abel ning mitmed laadakorraldust toetanud.
Üheteistkümnest laadapiletite vahel välja loositud võidust õnnestus kohe kätte anda vaid kolm: gloobus, auto esmaabiapteek ja Vändras toodetud vaip. Ülejäänud võitude omanikud olid selleks ajaks ilmselt juba laadalt lahkunud. Kõige suurem häda on korraldajatel suitsupõrsaga, mis tänaseks ilmselt juba söögikõlbmatu ja tuleb, juhul, kui võitja (pileti nr 05831 omanik) välja ilmub, samas väärtuses kaubaga asendada. Oma võitude jäele võiksid tagantjärele tulla ka piletite nr 06731 (raamat "10 aastat Eestit"), 03286 (Paunvere kuldne viierublane), 06025 (Husqvarna tööpluus), 05877 (õlleklaasid), 05829 (kast õlut), 09785 (värviteler) ja 07546 (öö kahele ammende Villa sviidis).
RIINA MÄGI
Sündis uus poliitiline ühendus
Möödunud pühapäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses mittetulundusühingu Mõistuse ja Südamega asutamiskongress.
Uue poliitilise organisatsiooni esimeheks valiti ekspeaminister Mart Siimann, juhatusse pääsemiseks kogus piisava arvu hääli ka Jõgeva piirkonnaorganisatsiooni liige Kalju Andersalu.
Pühapäeva hommikul oli mittetulundusühingu Mõistuse ja Südamega asutamiskongressi eel Jõgeva Kultuurikeskuse fuajees pidulik meeleolu. Tumedatesse kostüümidesse rõivastunud daamid Eesti Rahvusraamatukogu konverentsiteenistusest registreerisid delegaate, keda erinevatest piirkonnaorganisatsioonidest tuli kohale 136. Delegaatide hulgas oli 23 omavalitsusjuhti. Asutamiskongressile saabus mitmeid vanu tuttavaid poliitika-, majandus ja kultuuritegelasi, kes üksteist tervitasid ning Eesti ja maailmaasjadest juttu ajama hakkasid. Surisesid ka videokaamerad, millest ühte hoidis Eesti Televisiooni endine juht Toomas Lepp, kes filmis uue poliitilise ühenduse sündi Kanal 2 jaoks.
Peagi siseneti saali, kus reibas muusikagong kuulutas ajaloolise sündmuse algust. Nagu kord ja kohus nõuab, valiti esmalt kongressi juhataja, kelleks sai Viljandi linnapea Peep Aru. Kollaste sedelikestega hääletades selgitati välja ka sobivad inimesed põhikirja ja tegevuspõhimõtete redaktsioonikomisjoni ja valimistoimkonda.
Külalistena olid ühingu Mõistuse ja Südamega sünnile kaasa elamas Jõgeva maavanem Margus Oro ja Jõgeva linnapea Ants Paju. "Tegutsege mõistusega mõistlikult ja südamega südamlikult ja siis te jõuate sihile," soovitas Oro. Ants Paju võrdles ühingu asutamist sügisese lehtede langemisega, mis võib tähendada surmatantsu, kuid samas hümni uuele elule, sest puudel on juba uued pungad. Linnapea kinkis ühingu asutamise käimalükkajale Mart Siimannile ühe suveniiri, aga mis see täpselt oli, jäi selgusetuks.
Mart Siimann ütles oma ettekandes: "Tänase sündmuse eel on Eestis käinud sahinad uue partei asutamisest. Arvamuse kommenteerimiseks võiksin kasutada poliitiku osavat tüüpvastust, et ei kinnita ega lükka ümber.
Saalis on inimesi, kes kuuluvad erinevatesse erakondadesse: Keskerakonda, Rahvaerakonda Mõõdukad ja Koonderakonda. Samas on kohale tulnud neid, kes pole ühegi erakonna liikmed, kuid soovivad oma kodukandi probleemide lahendamisele kaasa aidata. Kõige paremini saab seda aga teha koos mõttekaaslastega. Ühing Mõistuse ja Südamega ongi mõeldud sarnaste arusaamadega inimeste ühendamiseks ning neile tegutsemisvõimaluse pakkumiseks. Ühtlasi ei saa aga välistada, et uuest ühingust kasvab kunagi välja kaasaegne euroopalik sotsiaaldemokraatlik partei. Nii võingi ma kuuldustest uue partei loomise kohta öelda, et ei kinnita ega lükka ümber."
Mõtteid ühingu Mõistuse ja Südamega baasil tulevikus uue partei asutamisest leidus ka mitmetes sõnavõttudes. "Lugesin enne ühingu Mõistuse ja Südamega asutamiskongressi teiste Eesti erakondade programme ja nad kõik meenutasid mulle Eesti rahva muinasjutte. Küll oleks kahju, kui ka meie ühenduse tegevuspõhimõtted kujunevad muinasjutuks," arvas kirjanik Maimu Berg. Maimu Berg märkis, et tema ei taha elada ühiskonnas, kus vaesemad inimesed korteritest välja aetakse ja lausa tänavale jäetakse. Tema mõtteid toetas näitleja Tõnu Tepandi, kellel Koonderakonna kongressidel on kombeks esitada oma sõnavõtt lauldes. Seekord piirdus ta tavalise kõnega.
Vajadust uue poliitilise ühingu järele, mis pakuks alternatiivi nii senistele kolalitsiooni kui ka opositsioonierakondadele, toonitas ka Eesti Sisearstide Liidu esimees Viktor Vassiljev, kes teravas toonis kritiseeris teisi Eesti erakondi. "Isamaa müüb isamaad, Reformierakond tallab jalge alla suurema osa Eesti rahvast, Keskerakond on aga kõigile selja pööranud," lausus ta.
Sõnavõttudega esinesid ka Teater Ugala endine juht Jaak Allik, eelmise valitsuse rahandusminister Mart Opmann ning Eesti Panga esimene president ja praegune Krediidipanga president Rein Otsasson ning mitmed omavalitsusjuhid ja kultuuritöötajad.
Mittetulundusühingu Mõistuse ja Südamega esimeheks valiti valdava häälte enamusega Riigikogu Kooderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann. Teiste hulgas kuuluvad juhatusse näiteks Jaak Allik, Rein Otsasson ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Aivar Soop. Jõgevamaad esindab ühenduses piirkonnaorganisatsiooni esimees Kalju Andersalu.
"Uue ühendusega liituma ajendas mind suurel määral Mart Siimanni isiksus. Ta on arukas ja tasakaalukas poliitik ja tubli inimene. Poliitikas kaasa löömiseks sain julgust Jõgeva linnavolikogu esimehelt Vello Mäesepalt. Organisatsiooni tegevuspõhimõteteks on uute töökohtade loomine, raskes majanduslikus olukorras olevate laste abistamine, kõigile lastele võrdse toetuse jagamine, spordielu toetamine ja koolide juures tegutsevate spordiühingute loomisele kaasa aitamine," lausus Kalju Andersalu maakonnalehele
Ühing Mõistuse ja Südamega loodab hakata koostööd tegema ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, mistõttu on kasutusele võetud ka ühingu ladinakeelne nimetus Mente et Corde.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Tabivere Keskkoolis avatakse täna sügisnäitus. Loomakaitsepäeva puhul on Elistvere Loomapargis sellel neljapäeval sissepääs tasuta. Loomad ootavad külakosti: tammetõrusid, kastaneid ja muud. Maarja koolis tähistatakse õpetajate päeva neljapäeval, Tabivere kooli abituriendid korraldavad õpetajatele pidupäeva reedel.
Eile oli Saare mõisas koduloomaaia tänavuse hooaja lõpetamine. Täna alustab Saarel tööd mudilasring, kus lapsed saavad käia mõni tund päevas mängimas ja õppimas. Laupäeviti hakkab tegutsema lasteklubi, mis on eelkõige mõeldud 5 kuni 15aastastele poistele ja tüdrukutele. Sellel nädalal alustatakse Voorel 12-korterilisele elamule lokaalkatlamaja ehitamist.
Eile arutati Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli ja Põltsamaa linna vahelise kõnnitee ehitamist. Täna arutavad Adavere Põhikooli direktor Tarmo Tamm, spordijuht Väino Treimann ja vallavanem Toivo Tõnson Adavere võimla ja staadioni kasutamist. Kamari ja Põltsamaa vahelise kõnnitee rajamist arutatakse ka homsel nõupidamisel, kus osalevad ka ASi Greid ja Vooremaa Teed juhatajad. Neljapäeval on Adavere Põhikoolis koolihoone renoveerimisega seotud iganädalane nõupidamine, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija esindajad.
Eile toimus linnavalitsuse istung. Täna on koos Lasteaed-Algkooli Tõruke õppenõukogu, homme õhtul on koos hoolekogu, kus kooskõlastatakse LasteaedAlgkooli arengukava terviktekst. Kolmapäeval viibib linnapea Margi Ein Saksamaa Liitvabariigi suursaadiku vastuvõtul, mis korraldatakse Saksamaa ühtsuse päeva puhul. Neljapäeval kohtub linnapea regionaalminister Toivo Asmeriga, et arutada Põltsamaal toimuvaid motoüritusi. Neljapäeval kell 14 toimub muusikakoolis linnavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni koosolek, kus arutatakse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava. Reedel on Ranna restoranis õpetajate päevale pühendatud vastuvõtt, kuhu on kutsutud kõik Põltsamaa linna õpetajad.
Palamuse Gümnaasiumi XII klassi õpilased viivad reedel koolis läbi õpetajate päeva. Seda päeva tähistatakse ka Kaarepere Põhikoolis.
Neljapäeval on vallavalitsuse istung, kus arutatakse kooli põhimääruse muutmist. Pala Põhikoolis on neljapäeval õpilaste presidendi valimine. Sääritsa külas Aarde Villas toimub Peipsi Piirkonna Arenduskoja liikmete kohtumine keskkonnaminister Heiki Kranichiga.
Täna toimub vallavolikogu istung, kus antakse hinnang haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekutele. Eilsest kuni neljapäevani on valla ja Pisisaare Algkooli külalisteks Soome sõprusvalla Kihniö koolilapsed.
Reedel on Mustvee I Keskkoolis ja Vene Gümnaasiumis kontserdid,
millega tähistatakse õpetajate päeva.
Vallavolikogu eilsel istungil kinnitati vallas asuvate vabade maade nimekiri.
Jõgevahe Pere ja Kaaratsimi rahvatantsijad käisid eile Tallinnas, kus Estonias toimus tantsujuhi Mait Agu mälestuskontsert. Täna kell 14 on linnavalitsuse saalis Jõgeva linna üldplaneeringu töögruppide koosolek. Kell 18 toimub kultuurikeskuse kammersaalis Jõgeva linnapea vastuvõtt linna heakorrakonkursi võitjatele. Neljapäeval kell 10 algab kultuurikeskuses Ettevõtluskeskuse poolt korraldatav teabepäev Jõgevamaa ettevõtjatele ja omavalitsustöötajatele. Reedel tähistatakse õpetajate päeva lasteaias Karikakar ja Jõgeva Gümnaasiumis, kus on õpilasomavalitsuste päev. Pühapäeval alustavad Jõgeva Kultuurikeskuses tööd peotantsuringid lastele ja täiskasvanutele.
ARVAMUS
Presidendivalimiste esimesed poliitringkondadest lähtunud järelkajad tekitasid mulje, justkui oleks Edgar Savisaar võitnud pika heitluse peaministritooli pärast.
Arnold Rüütel jäi võitu kommenteerides talle omaselt vaoshoituks, võimuliidu esindajad surusid oma suurema või väiksema kaotusekibeduse viisakusväljendite ja ettevaatliku enesekriitika taha. Vaid üks mees, reedel Estonia saalis vastupidiselt prognoosidele ligi poole vähem hääli saanud Peeter Kreitzbergi partei juht Savisaar marssis talle omasel moel lava keskele ning kuulutas osade kadu ja teiste, ennekõike muidugi iseenda, triumfi.
Ühe hetkega pöörati presidendi valimine opositsiooni-koalitsiooni vastasseisuks. Ühtäkki, kas teadlikult või tahtmatult, ununes tõsiasi, et kevadest saadik oli presidendiks pürginud viis-kuus tõsiseltvõetavat ja väärikat kandidaati, kellest osad pealegi täiesti selgelt end oma erakonnast distantseerisid. Algas tõlgendamisvõistlus: kes võitis ja kes kaotas?
Tahtmata tagantjärele tark olla, tuleb siiski märkida, et just Mõõdukad koos oma kandidaadi Andres Tarandiga tegid juba kevadest saadik aktiivseid jõupingutusi selle nimel, et Mõõdukad, Isamaaliit ja Reformierakond jõuaksid valimiste eel kokkuleppele tulla välja ühise presidendikandidaadiga. Paraku ei leidnud idee, et valitakse Eesti ja mitte erakonna presidenti, partnerites täielist mõistmist.
Pole mõtet varjata teada-tuntud fakti, et ei Rüütel ega ka Toomas Savi ei kuulunud Mõõdukatest valijameeste esimese kahe eelistuse hulka (nendeks olid kuni eelmise nädala alguseni Tarand ja pärast tema enesetaandust Peeter Tulviste). Sellele vaatamata andis valdav osa Mõõdukaist teises voorus oma hääle Savi toetuseks: täiesti ühemõtteliselt toetati seisukohta, et valimiskogu peab täitma oma kohust ja Eestile presidendi valima. Vastavalt koalitsiooni omavahelisele leppele toetati valimiskogu teises voorus Savi.
Selline valik aga ei tähenda, nagu ei respekteeriks Mõõdukad Rüütlit riigipeana. Meenutan, et just Mõõdukate initsiatiivil allkirjastasid Riigikogus esindatud erakonnad augusti lõpus ühisavalduse, milles kutsuti kõiki üles tunnustama Eesti järgmist presidenti tema erakondlikust kuuluvusest sõltumata.
Valitsusliidule oli presidendivalimine vaieldamatult õppetund. Kas just tragöödia, sõltub sellest, kui kirglikult keegi asjasse suhtub. Muide, kirg ja emotsioonid on poliitikas igal juhul halvad abimehed.
Välisminister Toomas Hendrik Ilves on valimiste tulemust kommenteerinud ehk kõige täpsemalt: võitsid need, kes suutsid omavahel kokku leppida. Olen veendunud, et presidendivalimiste kogemus mobiliseerib valitsusliitu muutma oma tööstiili ja parandab koostööd. Kui see nii läheb, siis ei näe ma põhjust, miks 2003. aasta valimiste tulemus peaks erinema 1999. aasta omast. Halvim, mida koalitsioon nüüd teha võiks, oleks sukelduda vastastikustesse
süüdistustesse.
Opositsioonile olid presidendivalimised kindlasti edukad - Rahvaliidu kandidaat ju võitis. Üsna pea saabub aga lubaduste lunastamise aeg. Kampaania käigus lubas Rüütel keskenduda siseriiklike lõhede tasandamisele ning taastada Eesti rahva kõikumalöönud usaldus oma riigi ja selle juhtide vastu. Presidendi seadusejärgsed võimalused selle saavutamiseks on küll piiratud, kuid riigipea moraalne autoriteet peaks selle korvama.
Kas Rüütel suudab tõusta Lennart Meri poolt kõrgele asetatud latini, on küsimus nii vastsele presidendile kui ka tema loomisel olevale meeskonnale. Vastuse saame teada hiljemalt paarikolme aasta pärast.
Savisaare siht, koalitsiooni lõhestamine, jäi presidendivalimistega saavutamata. Tõenäoline oleks see olnud siis, kui Keskerakonna häältega manipuleerides (ja sellest esimesel võimalusel ka teada andes) läinuks Savisaarel korda manööverdada Kadriorgu kas Tulviste või Savi. Kreitzbergi üllatavalt kehv valimistulemus tõestab, et manipuleerimine leidis aset. Slämm jäi aga välja mängimata.
Nüüd on Savisaar hoopis uues situatsioonis: koalitsioon suure tõenäosusega konsolideerub ning leiab enesekriitika ja analüüsi kaudu uut jõudu valitseda 2003. aastani ning sealt edasigi. Opositsiooniline Rahvaliit on viinud ellu ülieduka presidendivalimiste kampaania. Keskerakonna vastavad ponnistused on aga tervelt kuus viimast aastat reaalse tulemuseta. On äärmiselt küsitav, et Rahvaliit lepiks pärast Rüütli võitu temale loodavas ühisopositsioonis määratud väiksema venna rolliga.
Kokkuvõttes loodan, et kaotajate ja võitjate loetlemise asemel pööravad president, Riigikogu ja valitsus juba täna pilgu tulevikku, et lahendada 21. sajandi Eesti ees seisvad ülesanded.
TÕNU KÕIV,
Rahvaerakond Mõõdukad
2002. a erakorralistel valimistel saavutab totaalse võidu Edgar Savisaar ja Co. Eestimaa rõkkab rõõmust. Aga tallinlased panevad pead kokku. Kahe nädala pärast algab välkoperatsioon koondnimega "Laks kirja".
Nii algas Kaur Kenderi nägemus Eestimaa tulevikust. Tulevikust, kus pole kohta Eestimaale. Samasuguse algusega võib ju ka teisi arengustsenaariume kirjutada, miks mitte ka järgmist. "Laks kirja" välkoperatsiooni eduka läbiviimise tulemusena isoleerib Tallinn end muust Eestimaast. Jüri Mõisa programmi "50 000 uut Tallinlast aastas" väljakuulutamine on stardipauguks massilisele immigrantide sissevoolule Tallinna. Esimese kuuga saabub 5000 pagulast Afganistanist, Nigeeriast ja Hiinast. Immigratsiooniprogrammi raames saadab esimesi saabujaid soe vastuvõtt - tegemist on ju ikkagi Tallinna tegevjuhi Jüri Mõisa prioriteetprogrammiga. Vastukajad erakordselt soojast vastuvõtust liiguvad kõikidesse kolmanda maailma riikidesse ning immigratsiooniprogrammi täitmisega ei ole mingeid probleeme. Esimese aastaga saabub Tallinna 80000 uut elanikku.
Immigratsiooniprogrammi üheks osaks on ka saabujatele võimalikult soodsa kultuurikeskkonna loomine ning kultuurikeskuste loomine saabunud rahvusrühmadele. Üsna peatselt organiseeruvad saabunud kodanikud oma endiste kodumaade keskuste ümber ning Tallinn kaigub peatselt palvustele kutsuvatest kellahelinatest.
Hiinlastega asustatud linnaosas tekib varsti arusaamine, et hiinalinn vajab oma, linnavõimudele mittealluvat juhtkonda ning selline juhtkolmik tekibki. Informatsioon sellisest "omavalitsusest" jõuab enne linnavõimude kõrvu jõudmist veel ka moslemiringkonda ning sealgi kujuneb kiiresti samasugune "omavalitsus".
Aastaks 2005 on Tallinn jaotunud kolmeks linnaosaks: hiinalinn, afrolinn ja pisike eurolinn. Tallinna tegevjuhiks on küll veel formaalselt Jüri Mõis, kuid tema juhtimine ulatub vaid eurolinnani, hiinalinna ning afrolinna juhtimise on üle võtnud kohalikud "omavalitsused".
Omavalitsustevahelised hõõrumised on muutnud Tallinna maailma kõige kriminogeensemaks linnaks. Selline Tallinna lagastamine ei meeldi enam ammugi endisele K-komando lipnikule Juhanile, kes seadusetusest tüdinenud. Juhani onupoeg elab Nuustakul ning salaja julgeb Juhan temaga senini suhelda. Selline endise Eestimaaga suhtlemine on küll Tallinna tegevjuhi poolt rangelt karistatavaks kuulutatud, kuid Juhan ei hooli, ei ole kunagi hoolinud käskudest-keeldudest. Sellisest suhtlusest on Juhanil teada, et elu Liivimaal areneb. Areneb küll aeglasemalt kui viis aastat tagasi, kuid seeeest kindlalt ja turvaliselt. Paljudes asjades on küll tunda Riia kätt, kuid kohalikus elus see eriti ei kajastuvat. Onupojalt on Juhanini jõudnud ka kuulujutte, justkui Virumaa olla Peterburi mõjusfääris. Seda Juhan siiski kindlalt ei tea.
Selline ümbritsev seadusetus masendab Juhanit juba pikka aega, kuid täna kuulis Juhan pommuudise - tema naist olla nähtud avalikus majas Meeleheites vannub Juhan kogu maailmale kurja kättemaksu, juba homme lubab ta minna ning õhata pommi kõigis kolmes linnavalitsuses. Nii algab terrorisõda Tallinnas.
Aastaks 2010 on Tallinn vaevatud ning räsitud. Afrolinnas elab pool miljonit väljarännanut, hiinalinnas 1 miljon põgenikku Aasiamaadest, eurolinna on jäänud veel vaid 100000 väsinud esti, kel pole kuhugi minna. Ükski lääneriik ei julge anda enam viisat terrorismipealinnast Tallinnast lähtuvale inimesele, Liivimaa ning Virumaa on samuti teatanud, et nemad ei võta enam vastu ühtegi põgenikku. Nende 100000 esti olukorra muudab masendavaks just asjaolu, et nemad olid sellise allakäigu põhjustajaks.
Tagasi 2001. Ma loodan, et see nii ei lähe. Loodan, et kõik "50 suurärimeest", et kõik Kaur Kenderid meenutaksid ameeriklaste ütlust: "Me teame, et demokraatia ei ole parim ühiskonnakord, kuid me teame ka seda, et ta on parim ühiskonnakord, mis töötab."
Ja kui mõni "suurärimeestest" ei ole võimeline sellisel teemal mõtisklema, siis oleks tervele Eestimaale parem, kui selline "suurärimees" läheks sinna, kus rohi rohelisem, taevas sinisem ja suhkur magusam.
LAURI ÕUN
JUHTKIRI
Koonderakonna reinkarnatsioon Jõgeval
Eesti poliitilisel maastikul oli Koonderakond tuntud kui asjalike meeste pragmaatiline ühendus, mis ei lasknud end häirida ühestki ideoloogiast ning mida ka erakonna kõige kurjemad vastased ei suutnud süüdistada mistahes poliitiliste vaadete järgimises. Ja õige ka, sest millal iganes ükskõik milline ideoloogia meie igapäevaellu ronib, on tagajärjed vähemalt tavakodaniku jaoks küllalt kurvad. Kole mõeldagi, mis oleks näiteks juhtunud siis, kui nõukogudeaegsed funktsionärid oleksid koos partei peajoonega kõikumise ning selle varjus enda ja kogu ülejäänud kollektiivi heaolu tõtmise asemel tões ja vaimus järjekordse kongressi ajaloolisi otsuseid ellu viinud! Just samamoodi võlgneme ka koondmeestele tänu nii mõnegi asjaliku teo ja ärajäänud lolluse eest.
Ei ole just igapäevane nähtus, et meie kandis mõne üle-eestilise poliitilise liikumise asutamiskoosolekut peetakse. Mart Siimannist oli tõesti kena, et ta uue mittetulundusühingu just Jõgeval asutada otsustas. Kuid veelgi märkimisväärsem oli Jõgeval toimunud murrang senini eraomandit ja liberaalset turumajandust kaitsnud koonderakondlaste maailmavaates. Elegantne kannapööre sotsiaaldemokraatiasse illustreerib veelkord kunagi Koonderakonna
nime all kogunenud meeskonna paindlikkust ning riigimehelikku pragmaatilisust, mis lubab neil maailmavaateliste nüansside asemel keskenduda pigem riigi, rahva ja miks mitte ka iseende ees seisvate pakiliste probleemide lahendamisele. Ikka ausam kui näiteks kümme käsku oma erakonna programmi kirjutada ning neid
seejärel usinalt rikkuma hakata.
Ehkki vasakpoolsetele poliitilistele vaadetele on Jõgeva maakonnas lausa üliviljakas pinnas - kõrge tööpuudus, palju noori inimesi ning väikeste lastega peresid, vähe eraomanikke - on erakondliku skaala vasakul poolel asuvatest parteidest siinkandis tugevasti jala maha saanud vaid Eestimaa Rahvaliit. Keskerakonnal on maakonnas küll tugev organisatsioon, kuid vähe tuntud inimesi. Mõõdukad on justkui ka olemas, kuid kuulda on neist harva. Vana kooli kommunistid on ka tegelikult täiesti olemas.
Nüüd siis on lootust, et vasakpoolsuse projekti võtavad tõsiselt ette kogenud ekskoondmehed, kusjuures nende seniste saavutuste järgi kindlasti edukalt ja heal tehnilisel tasemel. Kui neil ja teistel sotsiaaldemokraatlike ideede pooldajail tõepoolest õnnestub meie maakonna inimeste elukäiku reaalsel parandada, siis mis tähtsust sel on, mida nad oma programmi kirjutavad?
2. oktoober 2001. a
MAJANDUS
Koseveskil rajatakse hüdroelektrijaama
Koseveski külla, Halliku metskonnamaja ukse alla Kääpa jõele rajatakse hüdroelektrijaam ja tekitatakse paisjärv.
Elektirjaama hoone peaks valmima oktoobris. Detsembris paigaldatakse spetsiaalsesse šahti 40kilovatine elektrigeneraator. Riigihankekonkursi võitis AS Hüdroehitus, töid teostab alltöövõtjana AS Siimel.
AS Siimel juhatuse esimees Kalle Vikat ütles Vooremaale, et tööde maksumuseks on ligi 4 miljonit krooni, millest üks miljon läheb elektrijaama ehituseks ja 2,9 miljonit kulub järve ja liivarandade rajamiseks jm töödeks. Ehitusliku osa finantseerijaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Esialgse projekti koostas AS Kobras. Inseneribüroo Urmas Nugin on tööde tegemise käigus viinud lähteprojekti sisse väga palju muudatusi. Urmas Nugini sõnul ei olnud enne praktilise ehitamise algust võimalik paljusid probleeme ette näha, neile said lahendused leitud alles ehitamise käigus.
Kolmapäeval oli ehitusel tegutsemas hulk inimesi, töötas kolm ekskavaatorit. ASi Siimel töödejuhataja Aavo Aidi sõnul on ehitusel praegu 15 meest. ASi Hüdroehitus juhtaja Toomas Kooskora ütles, et momendi käib mõlemal pool paisu kivikindlustussüsteemi ehitus. Üldse tehakse kivikindlustusi 350 kuupmeetri ulatuses. Samal ajal valmistatakse ka betoonrakist, kuhu paigaldatakse sarrusvõrk. 270 kuupmeetrist betoonist on veel valada 50 kuupmeetrit.
"Valmimas on reguleertav kalatrepp. Loodame, et see hakkab tööle ja sealtkaudu tulevad kevadel Peipsi järvest haug, latikas, angerjas ja teib Kääpa jõkke kudema," rääkis Toomas Kooskora.
Paisjärve ja hüdroelektrijaama ehitustöödega alustati tänavu juunis. Õigem oleks öelda, et töödega taasalustati, sest Koseveski paisjärvekompleksi ehitus seisis ligi neli aastat.
Järve veepeegli pindala saab olema 2,7 hektarit. Kummalegi poole järve tulevad plaažid. Järve sügavuseks paisu ees saab olema kolm meetrit. Valmib ka ülesõidutee, mida võivad kasutada veokid täismassiga alla kaheksa tonni.
Elektrijaama 40-kilovatine generaator tuuakse Soome firmast Woter Pump. Selle võimsusest piisab näiteks neljakümnele triikrauale või kahekümnele 2-kilovatisele elektriradiaatorile. Vahendajaks on AS Veejõud. Kõigi eelduste kohaselt peaks detsembri algul toimuma generaatori paigaldamine. Jõuludeks peaks hüdroelektrijaam hakkama voolu andma.
Vallavanem Jüri Morozovi arvates on hea, et lõpuks saab üks korratu ümbrus korda. "Hea on ka see, et kala saab kalatreppi mööda tulla paisjärve ning jõge mööda vastuvoolu ujudes otsida endale paremaid kudemiskohti. Selle koha peal on varem töötanud väike generaator, nüüd see hüdrosõlm taastatakse," rääkis vallavanem.
Metskonnamajas on rentnikuks kaupluse ja puhkemajapidaja Velli Müürsepp. "Kui puhkemajas käib külalisi, siis on ka kauplusel käivet. Kohalikku rahvast on aga vähe. Siinkandis ei ole noortel inimestel tööd. Kõige ostujõulisem kontingent koosneb kohalikest pensionäridest," rääkis ta. Proua Müürsepp lisas: "Puhkemajale tellimisi oleks, kuid kuna väljas käivad ehitustööd, siis ei taha külalised praegu meile tulla. Pärast paisjärve ja hüdroelektrijaama valmimist aga ehitustööd veel ei lõpe. Vaja on välja ehitada telkimis-, parkimis- ja lõkkeplatsid."
RAIVO SIHVER
Uueks turismiteeks võib kujuneda VIA HANSEATICA
Lisaks VIA BALICA ja Piibe maantee arenguprojektidele on hakatud koostama lähteülesandeid arendusprojektile VIA HANSEATICA. Selle eesmärgiks on luua turistidele, reisijatele ja ka kaubaautodele mugavad ning turvalised tingimused marsruudil St. Peterburg-Narva-Jõhvi-Mustvee-Tartu-Riia.
Nii saidki üleriigilise planeeringu 2010 raames kokku keskkonna, majandus, teede ja side ja majandusministeeriumi ning Ida-Virumaa, Jõgeva, Tartu ja Valga omavalitsuste esindajad ja hakkasid koostama projekti VIA HANSEATICA lähteülesandeid.
Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna projektinõuniku Mati Jõgi kinnitusel ei ole tegu vana St Peterburg-Riia postimaantee taastamisega. "Eelkõige käsitletakse antud trassi kui St Peterburist Põhja-Saksamaani kulgevat turismikoridori. Küsimus on selles, et miks peaksid turistid meist mööda minema," rääkis Mati Jõgi. Ta lisas: "Kogu probleemistiku võiks jagada kolme ossa, esiteks teetrass koos oma teeninduspiirkonnaga, teiseks trassi äärde jäävad sõlmpunktid, kus turistidel ja ka teistel sõitjatel oleks võimalik külastada kaubandust, süüa, soovi korral ka ööbida. Kolmandaks tuleks välja selgitada trassi tagamaa ulatus, st kui kaugele teest inimene tahaks kõrvale põigata. Jõgeva maakonnas oleks sõlmpunktiks Mustvee linn. Turiste paeluvaks piirkonnaks võiks kujuneda Peipsi järve, Kasepää ja Vooremaa ümbrus. Kui inimesed ja kaubad hakkaksid antud piirkonda läbima, siis on võimalik, et kogu trassi ümbrus saaks arenguks uue impulsi."
Esimene sissejuhatav seminar peaks toimuma seitsmendal novembril Mustvees. 2002. aasta lõpuks peaks Mati Jõgi andmetel valmima VIA HANSEATICA arengukava. Eeldatakse, et turistidel on võimalus liikuda ka mööda veeteed marsruudil Emajõgi-Peipsi järv-Narva jõgi. Veetee ja maantee ristumispunktiks võib tulevikus
kujuneda Mustvee linn, sest peale VIA HANSEATICA turismisõlmpunkti ehitatakse Mustveesse ka kaubasadamat.
Sadama esimese etapi ehitus algab oktoobris. Linnapea Pavel Kostromini sõnul ehitatakse tänavu 50 meetrit kaid. Sadamasüvendist välja kaevatud mullaga kaetakse kinni praegune Mustvee prügila. Linnapea arvates loobki valmiv sadam esimese eelduse ettevõtluse arendamisel. Prognoositavad kaubagrupid on Venemaalt Eestisse toodav saematerjal ja mineraalne tooraine, samuti turvas.
VIA HANSEATICA lähteseisukohtade koostajate arvates võib tulevikus Mustvees tekkida vastuolu turismi- ja kaubasadama tegevuse vahel. Selle vältimiseks on nende arvates vaja planeerida kaupade vedu, ladustamine, ümberlaadimine ja esmane töötlemine nii, et see ei pärsiks eeldatavat turismipotentsiaali arengut. Idee autorid arvavad ka, et VIA HANSEATICA käivitumise korral hakkab arenema Peipsiäärne puhkemajandus. Mustvee-Kodavere-Alatskivi tee võiks sel juhul kujuneda üheks turismimarsruudiks.
Planeerijate arvates omavad puhkemajanduslikku potentsiaali veel Halliku ümbrus, Koseveski, Kääpa jõgi koos Kalevipoja mõõgaga ja Pala suusa- ja rattakompleks.
Kasepää vallavanem Jüri Vooder ütles Vooremaale, et sellest ideest on juttu olnud ja mõned väikesed projektid on sellel teemal ka kirjutatud. Vooremaa mõjutsooni võiks idee autorite arvates kuuluda Voore, Maarja, Saadjärv, Kaiavere järvistu, aga samuti ka Raigastvere ja Elistvere. Probleemülesandena tuleks idee autorite arvates lahendada peatrassi ning vooremaastiku ühendusteede küsimus. Kindlasti tuleks tegelda põllumajandusliku ning puhkemajandusliku tegevuse vahekordade väljaselgitamisega, samuti tuleks pöörata erilist tähelepanu keskkonnakaitsele.
Kõne all olnud projekti lähtekontseptsiooniks on nn "Rohelise koridori" idee, mis pöörab eelkõige tähelepanu turistidele ja teistele reisijatele ning nende teenindamisele.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Kas ja kuna tuleb uus Beatles?
Suur muusikatööstus on jälle kriisis ja oma ajaloo ühes suurimas. Seda on varemgi juhtunud, aga praegune on sellepärast tõsine, et probleemid on korraga nii tehnilised, finantsilised kui ka sisulised.
Muusikat saab tasuta laadida internetist , CD plaate on kopeerida pea sama lihtne kui kassette, igasugune piraatlus ja buutlegsus lihtsustub ja levib. Samas on ametlike plaatide müügiarvud erinevatel põhjustel hirmuäratavalt langenud ning mingit muud kompenseerivat lisasissetulekuallikat ei paista ka kusagilt. Kõigi hädade krooniks vaevab musabisnist totaalne uute ideede puudus ja keskvoolu totaalne identiteedikriis.
Viimastel aastatel on väga vähe ilmunud uusi superstaare, kel oleks lootust üle paari hooaja kellelgi mälus püsida. On palju niši-, stiili- ja ealokaalseid staare, aga põud on värsketest kõiki puudutavatest tähtedest.
Selles olukorras on mindud täiesti kindla peale. Väikesed firmad ühinevad hiiglastega, need jälle omavahel. Suurim panus on tehtud teismeliste tüdrukute lemmikute aretamisele, samas püütakse elus hoida võimalikult palju eelmiste aegade suurusi. Alternatiivikute jaoks on kõrvale pandud peotäis verevaeseid kitarrebände, labane tümakas kuulutatakse millekski väga põrandaaluseks, kuna siis müüb paremini jne.
Nojah, nagu öeldud, on probleeme olnud varemgi. 1970ndate alguses oli uute staaride ja ideaalide puudus, aga see-eest ideid ja raha oli kuhjaga; sama kümnendi keskel oli ka uute ideede puudus ja suur labastumine, aga plaadimüük oli võimas.
80ndate alguses langes plaadimüük järsult, aga uusi tegijaid oli hordide viisi ning tehnilised võimaluses avardusid kõvasti (video ja kaabeltelevisioon, süntesaatorid ja PCd); kümnendi lõpus oli suur probleem üleminek vinüülidelt laserplaatidele ja õhkkond oli väga sumbunud, kuid selle kõik kompenseeris 90ndate grungerevolutsioon. Suhteliselt soodne ja kreatiivne kümnend suubus aga sujuvalt lõpuks praegustesse jamadesse.
Selline kompleksne probleemidepundar pole ka muidugi esmakordne. Sama sügavas või isegi sügavamas kriisis oli muusikaäri peaaegu täpselt 40 aastat tagasi, kui lõppesid 50ndad ja algasid 60ndad. Paljud ei mäleta, aga tollal oli ikka päris hull olukord. Superstaarid oli audis: Buddy Holly surnud, Presley sõjaväes, Chuck Berry vanglas, Jerry Lee Lewis põlu all, Fats Domino ja Little Richard isiklike jamade puntras. Peavoolus domineerisid lühiajalised tööstuslikult toodetud teismelistele suunatud staarikesed, edetabelites oli ka palju nišiartiste, oma kohtadel võis olla nii vanaaegne dixiländ, primitiivne sciffle kui ka tõusev soulmuusika.
Ideid oli, kuid need olid kristalliseerumata ja sihitud. Toimumas oli ka tehniline pööre, kus singelplaat hakkas oma tähtsust kaotama ja album hakkas muutuma millekski rohkemaks kui menusingli kallimaks variandiks. Ja nagu arvata võib, müüginumbrid langesid.
Kõik see kestis peaaegu täpselt niikaua, kui suurele areenile ilmus 1962. aastal The Beatles. Tänapäeva mõningate käsitluste järgi olid biitlid lihtsalt üks ülehinnatud naiivseid laule viljelev nelik, tegelikult aga õnnestus neil lühikese ajaga tuua popmuusikamaailma uued reeglid ja standardid ning anda sellele täiesti uus hingamine, mis kokkuvõttes muutis kõike.
Kust tuleb uus Beatles nüüd?
MARGUS KIIS
REPORTAAŽ
Sellise tõdemuseni jõudsin ma Saasta koduleheküljel arvamuse-, kriitika- ja kiidulaulunurga Pressikonverei lehekülgesid silmitsedes.
Muidugi on juba ammu virisetud siinseal, et niipea kui Vooremaa midagi Saastast kirjutab, on tegemist järjekordse kiidulauluga. Sedapuhku kummutab järgnev lugu kõik teie väljakujunenud mõttemallid.
Jõgeva punkarite kodulehel sai mulle lõplikult selgeks, et ega neid ikka nii väga ei armastata. Meeldivalt palju leidus Pressikonvereis kõikvõimalikke sõimukirju. Ühena esimestest kirjutas Margus Kiis, Estonian rock critic (kirjaviis muutmata): "Saast ehhehee, miz zee veel on. Gamb jodiguit võe? hõhõh. kuul. hõhhõõg. kuul."
Kõigile pungivihkajaile rõõmustuseks võib ütelda, et see oli alles algus. Nii palju sõimu ja verbaalset pori pole ka kõige vastikumale poliitikule pähe valatud. Midagi arusaamatut ja võõrkeelset kirjutas Acm: "Oli Luciana, realmente é o site mais bem contruido que ji vi." Ega see midagi muud tähenda kui halvasti varjatud sõimu. Meie teiega, armsad lugejad, ju teame, et punk just nimelt selleks elabki, et temasse vastikult suhtutaks.
Üks karmimaid sõnavõtjaid on keegi Mati Oinas, kes jätkuva eduga käib Saasta kodukal, sõimab kõigil näod täis ja kaob siis. Uurisin inimeste käest, aga kahjuks ei tea keegi, milline persoon ennast Mati nime taga varjab.
Samas tundub olevat tegu inimesega, kes aegajalt ka kontserte külastab ja üldse eluga kursis püsib. Viimasele mõttele viitab Mati enda kirjutis. "Tegelikult tahtsin ma ütelda, et ma VIHKAN saasta. Ma olen kuulnud kõiki nende lugusid ja käinud igal nende kontserdil, aga kõik, mis nad seal teevad, on VIIMANE PASK!!! Kaua te / / mind piinate? Tehke ometi hüvasi lugusi ka, miks ma pean igal kontserdil mingit s tarbima, ah?" Kõige ropemad kohad Mati kirjas jätsin igaks juhuks välja, aga kirjatüki sisu sellest ei muutunud.
Nii arvab tundmatu kodanik Jõgeva pungist. Arvamusi, sealhulgas väga vastikuid, on tulnud mujaltki. Väga palju on arvatud, õigemini tehtud oletusi Saasta liikmete seksuaalsete suundumuste kohta. Alates lihtsast tõdemusest "te olete erilised perverdid", lõpetades otsese tituleerimisega pededeks.
Mida ütleb Konvereis Saast ise? Eriti mitte midagi mõistlikku. Aetakse niisama veidrat loba ja sõimeldakse lehekülje külastajatega ning ka bändisiseselt.
Samas on siiski hämmastav, kui kaugelt ikkagi lehekülge külastatakse. Meetilgana tõrvapotis ilutseb Konvereis kellegi USA kodaniku Ty kiri: "I really love your band, I would order a CD, but it is all in this fed up language. I would come to a show, but I cant seem to recognize any of the locations that you list. Thanks alot, send help soon."
Punk on midagi kummalist, mis lihtkodaniku ajudesse ei mahu. Nende mõttemallid ei ühti vähimalgi määral lojaalse kodaniku omadega. Nad ei tea, mida hävitada, aga teavad, kuidas seda teha.
DMITRI VALE
Segatud mõtted e hilinenud õiendused
Sügise sünnipäeval jäi taas näppu paari nädala tagune Vooremaa, kus esitleti uut ja ilmselt ka lootustandvat autorit - Dmitri Vale.
Vaevalt, et leheomanikud andestavad peatoimetajale, kui ta valib autoreid, kes enda tööde suhtes on nii kriitilised, et soovitavad neid mitte lugeda. Kuidas Sa aga jätad lugemata, kui tegu on ikkagi uue Dmitriga, kes kirjutab ainult neile, kes lugeda mõistavad! Jäädki nüüd valiku ette - kui ei loe, tähendab, ei mõista lugeda. Loed, rikub vaimse palge ja paneb asjade üle järele mõtlema. Jumal selle vaimse palega, aga mõtlema pani küll! Eriti teade metallivarastele metallist kujust kivist postamendi otsas, mis muretsetud hollandlasest bensiiniärika raha eest ja soovitus, et viige see aiakäruga mingi kella 10 ajal õhtul minema, siis tolgendab jalgratastatud jalgsipatrull haigla lähistel. Kellele ja mis moel koputab selline uudis uksele?
Iga kirjutaja, ükskõik, mis žanrit ta ka ei viljeleks, peaks olema oma juuri pidi ikka kusagil mullas, mis neid juuri ka toidab. Teisalt, maailm, milles on kirjutaja üles kasvanud, nüüdismaailm ja see, mis asub nende vahel, irduvad mu tunde jaoks üksteisest aina enam hoopis erinevaiks maailmadeks. Minu salavaist ütleb, et kirjutaja on lõhkunud endas sillad tänase, eilse ja üleeilse vahel või pole viitsinud või küündinud neid ehitama hakata ...
Niisiis, oli Vale-Dmitri, sai Dmitri Valeks, mis tal vaesel mehikesel veel jääb teha? Ta võib ju oma nimed kirjutada tagant ettepoole ja saaks põneva kombinatsiooni - Irtimd Elav! Kas pole vahva. Aga see meenutab valmimeistri Krõlovi valmis "Kvartett" kirjutatut. Nagu valmis nii ka konkreetsel juhul ei olene kirjutis sellest, kust otsast kirjutaja nime hakkad lugema, vaid sellest, mida on kirjutaja võimeline märkama, kas tal on suhe iseendasse ja teistesse, tema väärtushinnangud ... ja lõpuks pole sugugi vähese tähendusega kõik see loetavalt kirja panna.
Imetlen, kuidas selle põlvkonna lugejad, kellele need lood on mõeldud, kes võimaluste läbi elavad ajalugu rohkem kaasa, on nõus seda kõike protestita lugema? Ajal, kui maailm on muutunud üheaegsusorganisatsiooniks, haarab saatuse käsi eriti noortest ikka ja jälle kinni ning tirib oma täitmatusse mängu.
Tahestahtmata peab selleks kõigeks varem või hiljem valmis olema. Kuidas aga aitab kaasa selles mees, kes ilmub meie ette nagu hais prügikastist!
ANTS PAJU,
Maakondliku lehe kauaaegne lugeja
Suurepärase linna suurepärane pea
Miskipärast arvavad väga paljud (ja sealjuures kahjuks valesti), et Jõgeva linnapea kõige meeldejäävam ja suurepärasem tegu oma senise valitsusaja jooksul on Hea Linna Vaimu monumendi püstitamine kesklinna.
Kõik need, kes leiavad nii, on täiesti valele teele viidud. Härra Paju on saatnud korda nii mõndagi meeldejäävat. Pole mingit alust arvata, et linnapea polegi muud teinud kui lasknud kesklinna kuju püstitada ja sellega olekski asi ühelpool. Ilmselt inimesed ei tea (või ei taha teada!) mitte midagi linnapea argipäevast, kus lausa igal sekundil tuleb langetada otsuseid ja klõbistada arvutiklahve.
Hr Paju on tõepoolest hakkama saanud rohkema kui ühe kuju püstitamisega. Seega ei saa ka ütelda nagu poleks linnapea tõepoolest midagi muud teinud. Väike uurimine näitas, et ikkagi on! Sellele ei ole võimalik vastu vaielda.
Lühidalt, ma tahtsin lihtsalt linnakodanikele ja ka teistele selgitada, et Hea Linna Vaim ei ole mitte ainukene skulptor Tauno Kangro poolt väljamõeldud taies, mida Jõgeva linnas näha võib. Paljud veel ei tea, et hr Paju õuemurul seisab tagasihoidlik kivi, mis pronkssilmadega ümbrust jälgib. Ka see kuju on skulptor Kangro toode.
TOOMAS Jõgevalt
8. oktoobril saavad väeosades üle Eesti kokku inimesed, kes soovivad tungivalt omandada uusi ja täiendada vanu, kuid juba ununevaid teadmisi sõjapidamise kunstist.
Kümned ja sajad Eesti noored lähevad nädalaks väeosadesse, et saada jälle kord kanda maskuliinseid militaarsoenguid, nöörsaapaid, mundrit ja eelkõige relva. Kokkutulnutele näidatakse ja lubatakse ka kätega puudutada uusi vanu välismaa püsse, miinipildujaid, soomukeid ja muud sellist. Eesti kaitsevägi muutub sellest üha tugevamaks.
Vana ja noor! Mehed, naised ja lapsed! Minge kordusõppustele! Sõjaväes on teil võimalus viibida võõrastes maades, kohata huvitavaid inimesi ja nende pihta tulistada.
DMITRI VALE
SPORT
Mustvee korvpalliturniiril luuras NBA agent
Reedest kuni pühapäevani kestis Mustvee spordihoones rahvusvaheline noorte korvpalliturniir Mustvee Cup. Torma spordiklubi ja Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Jõgevamaa korvpallureid ühendava korvpalliklubi Lurich ühisvõistkond saavutas üldarvestuses viienda koha.
Turniiri Mustvee Cup korraldasid Torma spordiklubi, korvpalliklubi Lurich ja Mustvee linnavalitsus. Võistlustel osalesid: Sabonise korvpallikool Kaunasest, Marčiulionise korvpallikool Vilniusest, Riia SBC, Junibasket Moskvast, BC Gloobus Sankt Peterburist, ToPo Helsingist, Torma SK/Lurich KK ning KK Lurich 86 Rakverest. Mängud vältasid hommikust õhtuni ja saal oli täis põnevil pealtvaatajaid.
Mustvee Cup meenutas mõneti "kodusõda". Turniiri finaalis kohtusid kaks võistkonda Leedust, kusjuures Sabonise korvpallikool alistas Marciulionise korvpallikooli napi tulemusega 66:65.
Kolmanda-neljanda koha mängus olid võistlustules Venemaa korvpallipoisid. Sankt Peterburi Gloobus võitis 53:48 Moskva Junibasketi. Võistkond Torma SK Lurich KK võitis alagrupis Riia SBCi, kuid kaotas Marciulionise korvpallikoolile.
Viienda-kuuenda koha mängus olid Torma SK Lurich KK võistkonna vastasteks samuti Riia SBC korvpallurid, keda võideti 47: 33 ning nii pälvitigi viies koht. "Eesti korvpallurid mängisid edukalt, kuigi nad olid vastastest lühemad. Kui Torma spordiklubi ja Lurichi korvpalliklubi järjekindlalt harjutavad, on neil lootust järgmisel Mustvee Cupil pääseda esikolmikusse," arvas turniiri pressiesindaja Margus Martin.
"Meie võistkond väärib igati kiidusõnu," lausus Torma spordiklubi juhataja Raivo Tralla.
Turniiri oli jälgimas ka profiliiga NBA agent Adam Grosch. Tema vaatas turniiri tagamõttega leida poisse, keda võiks tulevikus liigasse mängima kutsuda. "NBA agendid külastavad erinevaid korvpalliturniire. Chicagost spetsiaalselt kohale sõitnud Adam Grosch avaldas tunnustust Mustvee noorteturniiri eestvedajatele, kiitis võistluste kõrget taset ja ladusat korraldust," teatas pressiesindaja Margus Martin. Tuleval aastal peetaval neljandal Mustvee noorteturniiril võib oodata ka ühe meeskonna lisandumist Ameerika Ühendriikidest.
Raivo Tralla selgitas, miks Mustvees toimuvat korvpalliturniiri nimetatakse Mustvee Cupiks, mitte aga eestipäraselt Mustvee karikaks. "Nimetus Mustvee Cup sai kolm aastat tagasi välja mõeldud ja osalejad on sellega harjunud. Mustvee Cup iks kutsume turniiri ka seetõttu, et see toimub Mustvee linnas."
JAAN LUKAS
Põltsamaa pargi kurnivõistlused peeti lausvihmas. Võistkondlikult võitis Viljandi ja viis kaasa ka rändauhinna. Põltsamaa kurnimängijad on pargivõistlustel olnud võidukad kaheksal ja mulgid kuuel korral. Tartlased pole siiani üldvõitjaks tulnud, seekord pidid nad leppima kolmanda kohaga. Individuaalvõistlustel oli noorematest mängijatest parim Pärsti valla "kaikaloopija" Pavel Ivanov, vanematest mängijatest olid täpsema käega Einar Paabo Tabiverest ja Villu Ojassalu Põltsamaalt.
***
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vanemate klasside spordipäev näitas ilmekalt, et koolis on kasvamas taas õpilaste hulgas sportimise vajadus ning vaimustus. Suure hasardiga ning naerusui võistlesid enamik õpilasi ja tosinajagu õpetajaid eesotsas spordilembelise direktori Aimar Arulaga.
Võimeid võrreldi pendelteate- ja lühimaajooksus, kuulitõukes ning kuulijännis, kaugushüppes, paarisjalgpallis (noormees hoidis neiul käest kinni), köieveos, korvpallivabavisetes, rulluisutamises, mälumängus. Parematest tulemustest: Olavi Püvi jooksis 100 m 11,6 ja hüppas kaugust 6.08, Rutt Järvesoo tõukas kuuli 10.52. Üle 11 m tõukasid kuuli abituriendid Kardo Haljaste ja sumomaadluses end kõlama pannud Tõnis Sulg.
Kõikide alade kokkuvõttes olid IX klasside õpilastest tublimad ja mitmekülgsemad Annika Kudo ning Harry Soodla, X klassidest Ruti
Järvesoo ja Elmo Krumm, XI klassidest õde Küllike ja vend Olavi Püvi, XII klassidest Annika Kann ja Margo Tiiman. Ülivõimsalt oli parimsportlikum klassikollektiiv XIa klass (ka klassijuhataja Marika Nugis võistles mitmel alal kaasa).
***
Maakonna Snicers Cup turniiril jalgpallis selgitati võistkonnad, kes esindavad Jõgevamaad selle nädala lõpul Raplamaal. Tütarlastest võistlesid vaid Esku ja Adavere. Võit kuulus esimestele. Noorematest poistest mängisid kohati vaatamisväärset jalgpalli Esku, Tabivere ja Lustivere. Neile võistkonda dele kuulusid ka toodud järjestuses auhinnalised kohad. Vanemate poiste (sünd 1987 ja hiljem) võistkondi tuli rõõmustavalt võistlema seitse.
Ülitasavägises konkurentsis reastuti: 1. Lustivere, 2. Esku, 3. Voore, 4. Tabivere, 5. Pisisaare, 6. Adavere, 7. Vaimastvere.
***
Eesti Spordiveteranide Liidu juhatuse koosolekul kinnitati järgmise aasta spordikalender. Jõgevamaa Spordiveteranide Klubi korraldada on 30. ja 31. märtsil bridži meistrivõistlused paaridele ja nelikutele, 25. mail Kalju Terase mälestusvõistlused kergejõustikus, 6. juulil kurnimeistrivõistlused ja 25. augustil petanki meistrivõistlused. Eesti Spordiveteranide Liidu 35. suvemängud viiakse läbi 20.-21. juulini Harjumaal Kuusalus, kergejõustiku meistrivõistlused 29.-30. juunil Valgas, heidetetõugete mitmevõistluse meistrivõistlused 31. augustil Märjamaal.
15.-25. augustini viiakse aga Saksamaal Potsdamis läbi järjekordsed Euroopa Spordiveteranide meistrivõistlused kergejõustikus. Sinna on võimalik sõita (autobussiga) ka igal meie maakonna veteranil (kui rahakott kannab).
VILLU OJASSALU
***
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen osales eile Berliini maratonil, saavutades ajaga kolm tundi viis minutit ja kaheksa sekundit 1551. koha.
"Berliini maraton kuulub maailmas enamtunnustatud linnamaratonide hulka. Tänavuse võistluse kõrgtasemelisust näitab asjaolu, et jaapanlanna Naoko Takahashi püstitas siin naiste seas mitteametliku maailma tipptulemuse," ütles Atonen, märkides, et maratonidistantsi läbimise pingutus aitab hästi maandada poliitikutööga kaasnevaid pingeid.
"Veel arvan, et kõik Eesti elanikud peaksid sportimisele ja tervetele eluviisidele rohkem tähelepanu pöörama," lisas ta.
Meelis Atonen on varem osalenud 16 maratonil muuhulgas Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal. Eile 28. korda toimunud Berliini maratonil startis 37 000 võistlejat.
PEEP LILLEMÄGI
MITMESUGUST
Trikoos ja paljajalu kohvikusse
Eile avas külastajatele taas uksed Kuremaa ujula. Nagu viimastel aastatel kombeks, jälle kõvasti oma välisilmet parandanuna.
Ujula juhataja Igor Ellissoni sõnul astus ujula suve jooksul pika sammu edasi puhke- ja tervisekeskuseks saamise suunas. Riiklike Investeeringute Programmist eraldatud 1,8 miljoni krooni võimaldasid renoveerida ujula konverentsisaali ja fuajee, ehitada välja uued administratsiooniruumid ja ujulakohviku jne. Tavakülastaja jaoks ongi kõige nähtavamad muutused uue näo saanud fuajee ning kohvik, kuhu võib trikoos ja paljajalu minna otse ujulast.
"Piletimüüja, kes pidi meil senini saiamüügiputkat meenutavas luugikesega ruumis passima, võtab nüüd külastajaid vastu fuajees korraliku teenindusleti taga. Kohviku otsustasime endiste administratsiooniruumide asemele rajada aga sellepärast, et külastajad kippusid ikka pärast saunaskäiku riietusruumis karastusjooke pruukima. Nüüd võivad nad seda teha kultuurselt kohvikus. Kuna ujulakohvikus on põrandaküte ja sinna pääseb otse basseiniruumist, võib sinna minna paljajalu ja supelkostüümis. Kohvik peaks meeldima ka lapsevanematele: kuna lastebassein on kohviku ukseavast näha, võivad nad kohvi juues üksiti sulistavatel mudilastel silma peal hoida," ütles Igor Ellisson, lisades, et loomulikult jääb tegutsema ka senine baar, kus antakse kõvemini süüa, aga eeldatakse külastajalt ka natuke kaetumat ihu.
Ratastoolist basseini
Lastebasseinis on nüüd ühe jugapulsaatori asemel kaks ja peatselt paigaldatakse sellesse basseini ka invatõstuk. "Ratastooliinvaliididel on tugevad käed ja nad on üldjuhul täiesti võimelised ujuma, ent ilma kõrvalise abita on neil võimatu tavalisse basseini pääseda. Kui me Hasartmängumaksu Nõukogu eraldatud raha eest soetatava tõstuki kätte saame, võivad puudega inimesed kolmapäeva hommikuti siin ujumas käima hakata. Välisukse ette saame selleks ajaks paigaldada teisaldatava kaldtee, basseini pääsevad ratastooliinimesed aga peresauna kaudu, millel on laiemad uksed," ütles Igor Ellisson.
Uued administratsiooniruumid ja massaažikabinetid on välja ehitatud varem firma Pritsoni Pagar käes olnud pindadele. "ASi Jõgeva Ehitus töökultuuriga jäime väga rahule. Eriti torkas see silma maalrite puhul, kes enda järelt kõik piinlikult puhtaks tegid," kiitis Ellisson ehitajaid. "Kaks remondikuud möödusid minu jaoks tänu sellele pingevabalt."
Algava hooaja kohta ütles Ellisson, et lahtiolekuajad ja hinnad on endised, teenus aga tänu uuenenud ruumidele kvaliteetsem. Peatselt käivituvat jälle ka riigi poolt rahastatav teise klassi õpilaste ujumisõpetuse programm, milles osalevad paljud maakonna koolid.
Konkurents sunnib arenema
Küsimusele, kas ta ei karda, et Tartu veekeskuse valmimine Kuremaa ujula klientuuri kokku kuivatab, vastas Igor Ellisson, et eks algul teki uue veekeskuse ümber loomulikult teatav buum. "Nii nagu kaheksakümnendatel ei loetud õigeks eestlaseks seda, kes polnud Tallinna teletornis käinud, peab nüüd ilmselt iga endast lugu pidav eestlane Tartu Aura keskuses ära käima. Aga lõpuks panevad hind ja kvaliteet ikka asjad paika: meie õhtune pilet, mille eest ka saunas käia saab, on Aura keskuse omast nii palju odavam, et rahalises mõttes peaks olema kasulik veel Tartustki siia käia. Suurema ajakulu korvavad ehk suurem privaatsus ja turvalisus," ütles Ellisson. "Peale selle võime tänu tublisti uuenenud konverentsisaalile suurematele seltskondadele igasuguseid kompleksteenuseid pakkuda. Kõvasti nõu pidanud inimestele kulub vahepeal väike ujumine või saun ju marjaks ära ja pulmad ujulas noorpaari ning ämmade-äiade veeproovile panekuga
võiksid olla ka päris originaalsed. Ühesõnaga: kuigi me Tartu veekeskuse konkurentsi ülearu ei pelga, ei saa salata, et see konkurents meid rohkem arenema sunnibki."
RIINA MÄGI
Mälestuskivi Eesti vabadusvõitlejale Teises maailmasõjas
Saare vallas Ruskavere külas avati laupäeval mälestuskivi Teises maailmasõjas võidelnud kuulsale Eesti sõjamehele kolonelleitnat Harald Riipalule. Ta on üks neist neljast eestlasest, keda on autasustatud Raudristi Rüütliristiga.
Harald Riipalu ja tema võitlusüksused sõdisid küll Saksa armee koosseisus, kuid nende eesmärk oli kaitsta Eestit nõukogude okupantide eest ning taastada Eesti iseseisvus.
Harald Riipalu sündis 1912. aastal Peterburis. Kaks aastat hiljem kolisid tema vanemad Saare valda, Ruskavere külla Küti tallu. Sõjamehe lapsepõlve ja noorusmaale mälestuskivi paigaldamise idee tuli Kaitseliidu Jõgeva Maleva ajaloopealikult Ülo Pärnalt.
Mälestuskivi, mille autor on kiviraidur Lembit Lehtme, on ümbritsetud maakividega. Avatseremoonia sissejuhatavad sõnad ütles Kaitseliidu Jõgeva Maleva staabiülem leitnant Ahto Alas: "Iga rahvas ammutab jõudu oma ajaloost ja me tunneme uhkust kunagiste sõjameeste võitlusinnu üle," lausus ta. Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik, kapten Ants Nurk toonitas, et Harald Riipalu ja tema tarku alluvaid meenutatakse hea sõnaga erinevates Teist maailmasõda käsitlevates raamatutes.
Kivilt eemaldasid katte kodutütred ja noorkotkad. Kivi õnnistas kirikuõpetaja Eenok Haamer. Kolonelleitnant Harald Riipalu elulugu tutvustas Ülo Pärn: "1944. aasta aprillis 45. Eesti rügemendi ülemaks määratud Harald Riipalu autasustati Rüütliristiga vapra võitluse eest Auvere lahingus, kus Vene diviis kaotas 80 protsenti oma isikkoosseisust."
Kivi avamisel kõneles Riigikogu liige, Eestimaa Rahvaliidu esimees Villu Reiljan, kes ütles edasi tervitused ka Kaitseliidu vanematekogu liikmelt, uuelt presidendilt Arnold Rüütlilt. Kuulsa kolonelleitnandi vaprust ja eeskuju tänastele noortele toonitasid ka Kaitseliidu vanematekogusse kuuluv Trivimi Velliste, Kaitseliidu Peastaabi kantseleiülem major Tõnu Järv, Jõgeva maavanem Margus Oro, Saare vallavanem Jüri Morozov ja Jõgeva linnapea Ants Paju.
Mälestuskivi avamisel viibisid mitmed Teise maailmasõja veteranid ja ka metsavennad. Vanadest sõjameestest pidasid kõne reservlipnik Karli Kukk ja Eesti endiste poliitvangide ühenduse esimees Heino Lätt. Kohale oli tulnud ka Riipalu võitluskaaslasi. Üks neist, Aksel Paluoja, elas kuni 1994. aastani Inglismaal, siis naasis aga sünnimaale.
"Mina alustasin teenimist Harald Riipalu juhitavas Schutzmanni pataljoni kolmandas kompaniis, mis koosnes vabatahtlikest. Sõdisin tema juhitavas väeüksuses ka Stalingradi lahingus. Et olin tollal 17aastane noormees, ma sõjatules erilist hirmu ei tundnudki. Harald Riipalust on mulle jäänud mulje kui väga heast ülemusest," meenutas Vassili Arula Jõgeva vallast.
Harald Riipalu mälestuskivi paigaldamise algatajatele ning kõigile kohalviibijatele ütles tänusõnu ka Rüütliristi kavaleri õde Nelly Peramets, kes viibis sündmusel koos oma tütre Maie Sulgiga.
Harald Riipalu suri 1961. aastal 49-aastasena Inglismaal südameinfarkti. Tema tuhastatud põrm on maetud Dewsbury kalmistule.
JAAN LUKAS
Jõgeva Maavalitsusel uus pressiesindaja ja maavanema abi
Alates tänasest täidab nii Jõgeva maavanema abi kui ka maavalitsuse pressiesindaja kohuseid Kristi Laustam.
Tegemist on noore geograafiatudengiga, kes pärit Põltsamaalt, kus lõpetas 1997. aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. Edasi viisid õpingud Tartu Ülikooli, kus asus õppima Geograafia Instituudis. Tänaseks päevaks on õpingud lõpukorral ning kaitsta jääb veel vaid bakalaureusetöö.
Kuigi praeguseks elukohaks on kujunenud Tartu, on Jõgevamaa mured ja rõõmud alati olnud ka Kristi südamel. Seepärast otsustaski ta vastu võtta palju vastutust ja uusi kogemusi pakkuva töökoha, läbi mille püüab ta anda oma panuse Jõgevamaa arengusse.
"Parim ja lihtsaim võimalus tagada Jõgeva maakonna ja maavalitsuse hea maine on objektiivne ja õigeaegne info edastamine avalikkusele siinsetest sündmustest ning ettevõtmistest. Olen seisukohal, et avameelne suhtlemine meediakanalite esindajatega peab olema riigiasutuse traditsioon, mitte üksikjuhtum. Selle saavutamisel loodan toetuda sõbralikule koostööle ajakirjandusega ja teiste meediakanalitega," ütles Kristi Laustam.
Jõgeva Maavalitsus
POLITSEIKROONIKA
Neljapäeval toodi Mustveest Jõgevale kaks Narvast pärit purjus meest, kellel tuvastati narkootikumijoove. Et 24-aastast Alekseid ja temast aasta nooremat Andreid oli tänavu märtsis narkojoobes olemise eest karistatud rahatrahviga, siis seekord võeti nad kriminaalvastutusele. Neile on esitatud süüdistus narkootiliste ainete korduvas pruukimises.
Laupäeva hommikul kella kuue paiku avastas Saare valla Koseveski küla 67-aastane elanik, et külast on varastatud üheksa postivahet elektri juhtmeid.
Reede õhtul avastas jõgevlane, et tema Jõgeva vallas Kivijärve külas asuval maamajal on võetud eest aknaklaas. Varastatud on toiduaineid, riietusesemeid, alkoholi ja olmetehnikat.
Ööl vastu neljapäeva lõhuti Kiigemetsa kooli garaažiukse lukk. Varastati muruniidutraktor MTD130 koos kogujaga, tungraud, akulaadija, plastmasskanistrid 160 liitri ahjuküttega ja makkraadio Pioneer. Kadunud on nii koolile kui ka eraisikuile kuuluvat vara.
Samal ööl läks makkraadio Pioneer kaduma ka Jõgeval Aia tn 17 maja juurde pargitud sõiduautost Audi 80. Omanik kahtlustab, et tema autos on valevõtmega sees käidud.
Tabivere valla mees avaldas reede hommikul, et Kaiavere järvest on kadunud eelmisel õhtul sisse lastud 8 kalavõrku ja üks mõrratiib. Kalur hindab temale tekitatud kahju umbes 8000 krooni suuruseks.
Neljapäeval oli Palamuse vallas Luua külas mindud akna kaudu sisse talumajja ja viidud ära televiisor Telestar. Vargusega tekitati 2000 krooni suurune kahju.
Eelmisel nädalal avastati Jõgeva maakonnas 55 haldusõigusrikkumist, nendest 37 olid Liikluseeskirjade rikkujat. Politsei sai 30 väljakutset, leiti üks tagaotsitav. Toimus neli politseioperatsiooni, mille käigus avastati 27 haldusõigusrikkujat ja kolm ebakainet sõidukijuhti. Palamuse laadal tagasid korda kaitseliitlased ja 9 politseinikku. Koostati vaid üks protokoll laadalisele, kes ei täitnud politseitöötaja korraldust.
Päeval on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub valdavalt edelatuul 7-12 m/s. Sooja on 10-16 kraadi.
Kolmapäeval on valdavalt pilves ilm, öösel on kohati vähest vihma oodata, päeval sajab aeg-ajalt vihma. Puhuvad lääne- ja edelatuul 6-11 m/s. Öösel on sooja 8-11, päeval 10-15 kraadi.
Teisipäev, 2. oktoober 2001. a.
RIINA MÄGI
Sündis uus poliitiline ühendus
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
TÕNU KÕIV,
Rahvaerakond Mõõdukad
LAURI ÕUN
JUHTKIRI
Koonderakonna reinkarnatsioon Jõgeval
2. oktoober 2001. a
Koseveskil rajatakse hüdroelektrijaama
RAIVO SIHVER
Uueks turismiteeks võib kujuneda VIA HANSEATICA
RAIVO SIHVER
Kas ja kuna tuleb uus Beatles?
MARGUS KIIS
REPORTAAŽ
DMITRI VALE
Segatud mõtted e hilinenud õiendused
ANTS PAJU,
Maakondliku lehe kauaaegne lugeja
Suurepärase linna suurepärane pea
TOOMAS Jõgevalt
DMITRI VALE
Mustvee korvpalliturniiril luuras NBA agent
JAAN LUKAS
VILLU OJASSALU
PEEP LILLEMÄGI
Trikoos ja paljajalu kohvikusse
RIINA MÄGI
Mälestuskivi Eesti vabadusvõitlejale Teises maailmasõjas
JAAN LUKAS
Jõgeva Maavalitsusel uus pressiesindaja ja maavanema abi
Jõgeva Maavalitsus
POLITSEIKROONIKA