Vooremaa
Teisipäev, 3. juuli 2001. a.

Sisukord

Päästeteenistus likvideeris abikomandod

"Riik jagab raha ennekõike Tallinnasse," ütles Marnet Mängli, kes jääb ainsana tööle Tabiveresse. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Jõgevamaa Päästeteenistusele algas juulikuu mitmete muudatustega. Oma tegevuse lõpetasid erinevates valdades paiknevad abikomandod. Samas on tuletõrjetööd asunud korraldama kohalikud omavalitsused. Alates 1. juulist alustasid tööd operatiivkorrapidajad, kes hakkavad täievoliliselt vastutama tööde juhtimise eest õnnetuskollete likvideerimisel.

Juulikuu esimesest päevast lõpetasid tegevuse Jõgevamaa Päästeteenistuse koosseisu kuulunud Puurmani, Aidu, Vaimastvere, Saare ja Pala abikomandod. "Neli päästeüksust lõpetasid tegevuse seetõttu, et riik lõpetas nende rahastamise. Mõistagi ei tohi kohalikud elanikud operatiivsest ja kvaliteetsest hädaabist ilma jääda. Päästeteenust tuleb nüüd kogu Jõgevamaa ulatuses tagada Jõgeva keskkomandol, Põltsamaa, Mustvee ja Palamuse tugikomandodel. Palamuse tugikomando alluvuses on ka Tabiveres töötav tuletõrjujapäästja. Abikomandode likvideerimise tõttu koondati seitse tõrjujat-päästjat, kes saavad kompensatsiooni," rääkis Jõgevamaa Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi. "Päästeteenistuse ülalpidamiseks kulub kohutavalt palju raha. Näiteks üks päästeauto maksab 4,5 miljonit krooni," lisas ta.


Pritsimehed valla palgale

Seoses abikomandode töö lõpetamisega on kolm vallavalitsust otsustanud ise tuletõrje meeskonnad luua. Puurmani vallavanem Rein Paap selgitas maakonnalehele: "Arutasime vallavolikogus päästeteenistuse reformimisest tingitud muresid. Otsustasime, et kui meile jäävad alles päästeautod, millest üks kuulub vallale ja teine päästeteenistusele, siis suudab kohalik omavalitsus palka maksta ühele tõrjujale-päästjale. Oma valla tõrjujad-päästjad on igati vajalikud. Üldjuhul on nad sageli esimesena sündmuskohale jõudnud. Näiteks kevadel puhkes tulekahju korteris ja just tänu oma valla päästjatele suudeti elanikud päästa."

"Päästetööde korraldamiseks kohalikus omavalitsuses on võimalus moodustada mittetulundusühinguid. Saare vallas Voorel taastati aga Jõgevamaal esimene tuletõrjeselts," lausus Jüri Alandi.


Operatiivkorrapidajad alustasid

Alates möödunud pühapäevast töötavad Jõgevamaa Päästeteenistuses operatiivkorrapidajad "Uues ametis asuvad tööle kogenud tõrjujad-päästjad Arvid Kipper, Imre Tõekalju, Guido Kokk, Tambet Kütt ja Ivo Mikker. Nad on lõpetanud Väike-Maarja Päästekooli ning täiendanud end Rootsis Skvöde Päästekoolis. Operatiivkorrapidajad, keda oli vaja tööle rakendada õnnetuskollete kiiremaks ja kvaliteetsemaks likvideerimiseks, hakkavad juhtima operatiivtegevust õnnetuspaikades. Operatiivkorrapidajate ametiautoks on Nissan Patrol, milles paiknevad töölaud, kahesüsteemne elektrivarustus, täielik kaardimaterjal, elementaarsed päästevahendid, hingamisaparaat ning erepunane kaitseriietus," lausus Alandi. Tema sõnul jääb operatiivkorrapidaja kohustuseks ka õppuste korraldamine ning teiste tõrjujate-päästjate igapäevatöö kontrollimine. Näiteks, kui tõrjuja lesib voodis, kuid samal ajal peaks plaanikohaselt olema õppus on kuri karjas.

"Eile oli 24 tunnises valves operatiivkorrapidaja Tambet Kütt. "Kuni keskpäevani on päev Jõgevamaal möödunud ilma õnnetusteta. Operatiivkorrapidaja amet on igati vajalik, kuid uus, mistõttu meil tuleb palju õppida," ütles ta.

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Jõgeva linn

Eelmisel nädalal viibis Jõgeval ekspert Belgiast hindamaks siia IT keskuse rajamise otstarbekust. Reedel kuulutati välja AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamine. Täna toimub Jõgeva kultuurikeskuse ehitusalane nõupidamine. Lepingu kohaselt peaks juuli lõpus olema ehitus lõpetatud. Homme on abilinnapea nõupidamisel Keskkonnainvesteeringute Keskuses, kus loodetakse saada linnale täiendavalt raha.


Jõgeva vald

Nädalavahetusel peeti Kuremaal akordionistide suvelaagrit. Täna sõidavad kümme Kuremaa, Laiuse, Siimusti ja Vaimastvere kooliõpilast Lätimaale Alla¾isse, mis on Jõgeva sõprusvald. Rahvusvaheline lastelaager, kus osalevad ka Norra, Soome ja Läti lapsed, kestab 7. juulini. Järgmisel nädalal toimuvad Laiusel suvepäevad, millega tähistatakse kolmesaja aasta möödumist Rootsi kuninga Karl XII viibimisest Laiuse ordulinnuses. Täna on eesotsas abivallavanem Priit Kirsimägi seda üritust korraldava komisjoni nõupidamine.


Kasepää vald

Vallavalitsuse ametnikud on kollektiivpuhkusel.


Mustvee linn

Mustvee lahes on Peipsi vesi soojenenud kahekümne kraadini.


Pajusi vald

Eelmisel nädalal käis vallavalitsuse delegatsioon Soomes oma sõprusvallas Kihniös.


Pala vald

Laupäeval toimunud Sääritsa küla päevad läksid korda. Raatvere kooli juures avati mälestuskivi, tantsuks mängisid küla endised ning praegused pillija laulumehed. Kohalikud astusid üles "Tritti sorkman", Vallavanem pääraha nõudman" jt külaelu pildikestega. Rääbisepidu 2001 algab laupäeval, 7. juulil kell 14 kalalaadaga. Järgnevad grillimisvõistlus, kalaoksjon, teatrietendus, tantsuvõistlus ning muud huvitavat.


Palamuse vald

Palamuse klaasikojas avatakse tuleva esmaspäeva pärastlõunal neljas klaasikunsti workshop "Liivakastimängud Rehemöldre õuel". Kahenädalase workshopi esimesel nädalal on mõeldud oskajamatele ja huvilisematele, kes valmis vitraa¾i ja klaasplastika õppimisele rohkem aega kulutama ja osavõtumaksu maksma, teisel nädalal on oodatud laiem publik, st need, kes näiteks vaid paar klaashelmest valmis keerutavad või niisama uudistada tahavad. Klaasikodalaste ja külaliste (neid on oodata Peterburist, Riiast, Taanist ja võibolla ka Austraaliast) töödest pannakse üles näitus.


Puurmani vald

Eelmisel nädalal toimunud istungil arutas vallavalitsus Puurmani lasteaia köögi põhjalikku remonti ning puukuuri ehitamist. Tänavu saab nende jaoks kulutada 80 000 krooni. Neljapäeval koos olnud vallavolikogu otsustas võtta Puurmani pais valla omandusse. Nädalavahetusel peeti valla noortepäev, kus sporditi ja tehti diskot. Täna tuleb kokku komisjon, et arutada Puurmani kooli keldrikorruse remonti.


Põltsamaa linn

Eelmisel nädalal tähistati linna 75. aastapäeva küllalti suurejooneliselt. Laupäeval korraldati Veinipealinna lossihoovis Veinipäev.


Tabivere vald

Sellest nädalast on Elistvere loomapargis avatud Vahur Ivaski fotonäitus "Teekond Metsas". Täna ja homme toimuvad Maarja Keskkoolis Jõgevamaa noorte I suvemängud. Reedel kell 18 annab Tabivere Keskkoolis klaverikontserdi Heli Jakobson, kes esitab Griegi muusikat. Laupäeval sõidavad Maarja ja Tabivere segakoorid Tallinna, kus nad esinevad Õllesummeri öölaulupeol. 6. juulil algav V Vooremaa maastikujalgrataste mitmepäevasõit lõpetatakse 8. juulil Äksis.



ARVAMUS

Ausust ka poliitikasse

(Vastuseks Riigikogu liikme Meelis Paaveli kirjutisele ajalehes Vooremaa 05.06.01.)

2000. aasta märtsis tõusetunud küsimus, kas Eesti riigil on ühistranspordi pikaajaline arengukava, ongi jäänud vastuseta.

Möödunud aasta 22. märtsil Riigikogu ees esinedes väitis majandusminister Mihkel Pärnoja (Mõõdukad), et tema teada ühistranspordi pikaajalise arengukavaga tegeldakse. Lubati, et raudtee erastamisel seatakse reisijateveo kohustus üheks erastamise tingimuseks.

Nüüd teame, et Eesti riigil on "õnnestunud" raudtee lõpuks suurte pealemaksetega maha müüa - ainuüksi raudtee erastamise nõustajale Suurbritannia firmale GIBB on makstud 75 miljonit krooni ja lisaks veel seitse miljonit krooni "muudeks kuludeks" (huvitav, kellele ja milleks?).

Saates otsuse eelnõu täiskogule arutamiseks, tegi Riigikogu majanduskomisjon ettepaneku valitsuse eelnõu sellisena mitte vastu võtta. Pärast ägedaid vaidlusi Riigikogu saalis toetas reisijateveo doteerimist nn väiksemas mahus ning teatud osal raudteest, st Tallinna-Viljandi ja Tallinna-Pärnu liinidel, 44 Riigikogu liiget. Vastu hääletanute seas olid ka Eestimaa Rahvaliidu liikmed. Erapooletud olid kolm Mõõdukate esindajat (Tallo, Paavo, Kõiv), küll oli toetajate hulgas seitse Mõõdukate esindajat, nende seas ka Jõgeva- ja Tartumaalt valitud Hänni, Paavel, Tarto ning Valga-, Võru- ja Põlvamaa saadikud Kuks ja Ruusamäe. Mõõdukate liider Tarand toetas samuti sellist lähenemist reisijateveo doteerimisel. Siit saab välja lugeda, kuidas Riigikogu liige Meelis Paavel koos oma erakonnakaaslastest saadikutega reisirongiliiklust Jõgeva- ja Tartumaal on toetanud.

Järgmine arutelu Riigikogu suures saalis toimus 17. mail 2000. Selleks ajaks oli valitsus asunud seisukohale, et ülejäänud raudteeliinide osas võetakse reisijateveo riigipoolne tellimus kõne alla 2001. aasta riigieelarve arutamisel. Läbirääkimised erastamispartneri ja valitsuse vahel võimaldasid minister Jürgensoni sõnul panna Riigikogus selleks korraks arutelule punkti, seega valitsus aktsepteeris 845 miljoni kroonist reisijateveo dotatsiooni, vaatamata sellele, et lahtiseks jäi Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu ning Lõuna ja Kagu-Eesti raudteel reisijateveo doteerimise küsimus. Valitsuse iseenese tarkusest tehtud otsus on toonud kaasa palju pingeid. Jälle on tulnud süüdlast otsida opositsiooni poolelt, nagu seda on tehtud Mõõdukate kirjatükkide kaudu mitmes maakonnalehes, kus kirjutajad ei ole paljuks pidanud panna Eestimaa Rahvaliidu esindajatele Riigikogus suhu suvalisi sõnu. Eriti huvitav on see, et "rääkima" on pandud Eestimaa Rahvaliidu esindajaid isegi siis, kui erakonna esindajad Riigikogu saalis üldse ei esinenudki (vt näiteks Vooremaa 05.04.2000).

Ei pea paika väide, nagu seadnuks Janno Reiljani puudumine komisjoni istungilt valitsuse ja Riigikogu raskesse olukorda. Sasipundar on kuskil mujal. Proovime seda veidi harutada:

1. Meelis Paavel on Erastamisnõukogu liige, kes ei ole pidanud vajalikuks protestida peadirektori poolt allkirjastatud lepingut raudtee erastamiseks viisil, kus ei ole arvestatud Erastamisagentuuri esitatud tingimusi. Miks? Küllap on talle teada ka asjaolu, et raudtee kui riigi vara üleminek eraomandusse oleneb suuresti läbirääkimistest reisijateveo alal ja otsustest Riigikogus.

Erastamine on jäänud toppama, sest potentsiaalsel erastajal ei ole aktsiakapitali laiendamiseks raha. Inglased võivad olla eluliselt huvitatud dotatsioonide määramisest umbmäärasele rongiliiklusele, mida kolmikliidu fraktsioonide eelnõu käsitleb. Riigikogu otsusega saab raha ja erastaja võib siis selle raudtee erastamise eest ära maksta.

2. Riigieelarves on 2001. aastaks eraldatud raha Edelaraudteele 97 miljonit, Elektriraudteele 62 miljonit ja Eesti Raudtee infrastruktuurile 60 miljonit krooni. Samal ajal on Riigikogu menetluses seaduse eelnõu 2001. aasta riigieelarve muutmiseks, mis sisaldab soovi reisijateveoks Eesti Raudtee infrastruktuurile ettenähtud summasid hoopiski vähendada 27 miljoni krooni võrra. Kui võrrelda 2001. aasta riigieelarvet 2000. aasta riigieelarvega, siis on reisirongiliiklusele eraldatud vastavalt 219 miljonit ja 142 miljonit krooni.

3. Miks ei kajasta 2001. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu reisirongiliikluse korrastamise soovi, vaid vastupidi, võetakse raha veelgi vähemaks? Kas talvel porri ja külmunud pinnasele veetud kruusakattetööd ja rumalus on vaja kinni maksta?

Eestimaa Rahvaliit ei tegele vassimise ja petmisega. Oleme rääkinud mitu aastat sellest, et strateegilise tähtsusega ettevõtted, sh raudtee, peavad olema riigi omanduses. Seda nõuet toetavad ka 163 000 inimest, kes möödunud aastal andsid selle kohta oma allkirja (lehed allkirjadega on Riigikogu sotsiaalkomisjonis, nendega võib kolleeg Paavel iga päev tutvuda).

Juhime tähelepanu ka sellele, et Eestimaa Rahvaliit on esitanud Riigikogu menetlusse eelnõud, milles soovitakse arutada rongiliikluse ja raudtee erastamisega seonduvaid probleeme, kuid need eelnõud ei ole jõudnud täiskogu saali menetlemisele. Kas kolleeg Paavel oskab vastata, miks?

Piinlik on vaadata musta valgeks rääkimise soovi printsiibil "ise söön, aga salgan". Rohkem ausust poliitikasse ja julgust ka vastutada!

VILLU REILJAN,

MAI TREIAL,

Riigikogu liikmed,

Eestimaa Rahvaliit


Puust ette ja punaseks

31. mail arutas Riigikogu majanduskomisjon teede- ja sideministeeriumi ettepanekut lahendamaks Edelaraudtee probleemi.

Komisjon seda ei toetanud, sest vastu olid Keskerakonna ja Reformierakonna esindajad. Võimalik, et otsus läinuks läbi, kui kohal olnuks keegi Rahvaliidust. Paraku puudus Janno Reiljan ja fraktsioon asendajat ei saatnud.

6. juuni Vooremaas avaldasin sel teemal nupukese. 11. juuni Postimehes taunisid jõgevamaalased toimunut juba laiemalt. Ilmselt vastuseks ilmus 16. juuni Vooremaas Janno Reiljani kirjutis "Mõõdukad ajasid rongid tupikusse." Pealkirigi ütleb, mis hinnangu autor annab. Ent Rahvaliidu tegevus olevat Reiljani arvates selle 1,5 aastat kestnud jama ajal olnud suunatud nii rahva kui riigi huvide kaitsmisele.

Paraku on kirjutises vigu. Võimalik, et professor Reiljan lihtsalt eksib, aga võimalik, et neil on muud põhjused. Nii väidab ta, et Mõõdukate toel jäeti Edelaraudtee erastajale vabad käed monopoolseks väljapressimispoliitikaks. Näiteks toob ta, et "valitsus

eraldas reisrongiliikluseks kokku 157 miljonit krooni, st 12 miljonit krooni rohkem, kui algselt erastaja nõusoleku pälvinud 10-aastase lepinguga ette nähtud 145 miljonit krooni." 145 miljonit nägi mullu jaanuaris algatatud eelnõu tänavuseks ette küll, kuid vale on, et Edelaraudtee sai tänavu 157 miljonit. Tänavuses eelarves jäi Edelaraudtee toetuseks 97 miljonit. 62 miljonit läks Elektriraudteele ja ei puutu asjasse. Seega on võrreldes esialgu küsituga tegu 48 miljonilise vähenemise, mitte 12 miljonilise kasvuga. Vigu on teisigi.


Eelnõu 275 OE

19. jaanuaril 2000 algatas valitsus otsuse eelnõu 275 OE. Selle tingis tõsiasi, et Edelaraudtee jäämisel riigi omandisse nõudnuks reisijateveo jätkamine senises mahus aastail 2000-2009 eelarvest (loe: maksumaksjailt) vähemalt 2,48 miljardit. Summa käib ühiskonnale ilmselt üle jõu. Valitsus nägi lahendust Edelaraudtee erastamises, mis oli eesmärk juba siis, kui Edelaraudtee kunagi loodi. Ent kuna seni on riik reisironge tuntavalt toetanud, soovis võimalik erastaja GB Railways abi säilimist. See on kasulik ka reisijaile, sest riigi toetuseta pidanuks erastaja pileti hinda neliviis korda tõstma (dotatsiooniga kaetakse kuni 80% piletihinnast).

Eelnõu nägi ette, et Edelaraudtee AS saab aastail 2000-2009 kokku 1,68 miljardit (kokkuhoid võrreldes 2,48 miljardiga 800 miljonit). Majanduskomisjonis ja kuluaarides algasid kohe vaidlused, mis hiljem jõudsid suurde saali. Reformierakond oli vastu, nagu nad ütlesid, lausdoteerimisele. Rahvaliidu vastuseisu põhjustas erastamine. Sama ütles Keskerakond.

Rahvaliit esitas muidki argumente. Tiit Tammsaar ütles, et kodanike võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tuleks raudtee doteerimine üldse küsimärgi alla seada, sest Eesti elanikkonnast kasutab seda teenust vaid üks viiendik, ülejäänud osa on bussisõitjad. 6. aprillil 2000 kirjutas sama mees Maalehes, et kuna 4/5 reisijaist kasutab bussi, peakski riigi tugi ühistranspordile eelistama bussiliiklust.

Mõõdukate arvamuse ütles välja Andres Tarand: "Selge on see, et praegu tuleb raudteid doteerida, nagu kõiki muid transpordiliike, muidu jääb liiklus seisma. Põhiline, et esialgu ikka ühe või teise võttega raudtee, sealhulgas ka Edelaraudtee funktsioneerima jääks."

Eelnõu esimene lugemine oli 22. märtsil 2000. Osa koalitsiooni ja valdav enamus opositsiooni oli 1,68 miljardilise dotatsiooni vastu. Opositsioon oli nõus dotatsiooni täismahuga juhul, kui 51% Edelaraudtee aktsiatest jääks riigile. Vastava ettepaneku tegi Viktor Andrejev. 5. aprillil kaldus Rahvaliit seda Riigikogus toetama, kuid kuna 16 keskerakondlast hääletamisel ei osalenud, kukkus ettepanek häältega 20:36 läbi.


Poole väiksem dotatsioon

Et 1,68 miljardi läbiminek oli välistatud, hakati otsima kompromissi. Teede ja sideministeerium pidas võimaliku erastajaga läbirääkimisi. Nende tulemusel esitas Kalev Kukk majanduskomisjonile ettepaneku piirduda 845 miljonilise dotatsiooniga, andes seda vaid Pärnu ja Viljandi suunal sõitvatele rongidele. 19. aprillil 2000 hääletas Riigikogu Kalev Kuke parandust, mis oli vormistatud majanduskomisjoni ettepanekuna. Seda pooldas 44 riigikogulast, vastu oli 26. Rahvaliidu fraktsioon andis paranduse vastu kolm (Villu Reiljan, Jaan Pöör, Tiit Tammsaar) häält ning Koonderakonna fraktsiooni kuuluvad rahvaliitlased samuti kolm (Arvo Sirendi, Mai Treial, Elmar Truu) häält. Viis rahvaliitlast ei hääletanud või ei osalenud. Mõõdukaist oli paranduse poolt seitse ja vastu kolm inimest.

Hääletamata jättis ka Janno Reiljan, kes nüüd kirjutab, et "raske südamega hääletas Rahvaliit "isamaalise" erastamisvariandi poolt, sest edasine ähvardas veelgi hullemaga." Ta püüab jätta muljet, et Kuke paranduse vastu hääletades toetas Rahvaliit 1,68 miljardilist dotatsiooni, kuigi erakonna kogu eelnev käitumine oli suunatud selle vastu. Lõpphääletusel toetas 845 miljonilist dotatsiooni 46 riigikogulast, vastu oli seitse. Rahvaliitlased puudusid või ei hääletanud (Janno Reiljan ei hääletanud), Mõõdukad andsid 11 poolthäält.

Tänavu saab Edelaraudtee 148,3, tuleval aastal 159,3 ja 2003. aastal 140 miljonit krooni. 19. jaanuaril 2000 esitatud eelnõus olid dotatsiooninumbrid vastavalt 145, 143 ja 143 miljonit krooni. Milleks siis oli seda poolteist aastat kestnud jama vaja?

MEELIS PAAVEL,

Riigikogu majanduskomisjoni liige,

Mõõdukad


JUHTKIRI

Kes on süüdi?

Hea maine on poliitiku kalleim vara. Selle loomise nimel rabab ta kõvasti tööd nii valimiste eel kui järelgi, seda tuleb poputada väikeste ja vahel ka suurte tähelepanuavaldustega nii sõnalises kui pildilises meedias ning kaitsta raevukalt igasuguste rünnakute eest. Lõppeks ei olegi ju nii oluline, kas poliitiku teod või tegematajätmised meie maale ja rahvale ka mingit kasu toovad. Peamine on hoopis see, kas poliitik on piisavalt tuntud, tema head teod piisavalt hästi esile toodud ning libastumised, kui neid on, piisavalt hoolega maha vaikitud. Lisaks tuleb muidugi takistada konkurente kõike seda sama tegemast. Loomulikult tuleb sättida käidavamatesse kohtadesse kõikvõimalikke ämbreid, rehasid ja muid aiatööriistu ning ajada kõik jamad kiiresti oma vastaste kaela. Paraku kipuvad maksumaksjast valija huvid sihukese mudamaadluse käigus tihtipeale sootumaks ununema.

Nagu näiteks rongiliikluse puhul. No mis kasu on reisimisvõimalusest ilma jäetud tavakodanikul teadmisest, et mingi komisjon jättis mingi eelnõu toetuseta ning see või teine fraktsioon hääletas nii või naapidi? Kas süüdlaste kiire väljaselgitamine ning kohene mahalaskmine paneb rongid hommepäev jälle vurama? Tülitsemiseks on alati vaja kahte osapoolt ning koalitsiooni ja opositsiooni vastastikused süüdistused väheses koostöövalmiduses ei aita kuidagi täita ülesannet, mis mõlema poole rahvaasemikele põhiseadusega pandud - nimelt hoolitseda neid parlamenti lähetanud rahva hea käekäigu eest.

Kas meie lugupeetud poliitikud on üldse mõelnud, millist sõnumit nad vastastele kõikvõimalikke süüdistusi loopides oma valijaile edastavad? Kas niisuguselt poliitikult on põhjust oodata julgeid ja riigi elu edasiviivaid ideid, austust nõrkade ning uhkust tugevamate suhtes? Pigem hakkab niisugune poliitik varem või hiljem süüdistama ka valijaid ebakompetentsuses, laiskuses ning mitmesuguste kehaosade toppimises jumal teab kuhu.

Loomulikult on Eestis ka ausaid ja omakasupüüdmatuid poliitikuid, kes mõtlevad isiklikele huvidele alles siis, kui riigi ja rahva huvid kaitstud. Paraku tundub, et näitks Riigikogus on niisugused inimesed masendavas vähemuses, mida tõestab kasvõi fakt, et meie lugupeetud rahvaasemikud pole suutnud korduvatele katsetele vaatamata isegi omaenda hiigelpensione maksustada.

3. juuli 2001. a



MAJANDUS

Põllumehed kasutavad ilusaid ilmasid heinategemiseks

Paljudel põllumeestel on esimene rohumaade niide tehtud, silo valmis ja heinategu käimas või lõppemas.

Kui silotegemisega alustati mai lõpus või juuni algul, siis heinategemiseks sobivaid ilmasid on olnud ainult nädal. Teise niiteni on veel paar nädalat aega. Sellest tehakse silo ja heina või söödetakse haljasmassina loomadele.


Heina kogused sõltuvad ilusate ilmade püsimisest

"Heina üle ei saa kurta," lausus OÜ Puidukaubandus tegevjuht Urmas Jalakas. "Saime tänavu haljasmassi keskmiselt 180 tsentnerit hektarilt. Möödunud aastal saime poole vähem," teatas OÜ Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots. Õnne Piimakarjatalu TÜ maad annavad kõrrelist heina keskmiselt 4 tonni hektarilt.

Ilusate ilmade püsimisest sõltub, kui palju heina tehakse. "Kui ilmad lubavad, siis teeme 1000 tonni heina kui ei luba, teeme 100 tonni," rääkis AS Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt. "Esimesed koormad on juba lakas. Esialgu niitsime heinaks 20 hektarit. Tuleb veel niita, kuid see oleneb ilmadest," kommenteeris reedel Suureaia talu perenaine Sirje Ali.

"Meil on madalad maad, seetõttu on hein kasvanud hea. Kokku niidame heina kuuelt hektarilt. Sellest valmistame sigade jaoks heinajahu," sõnas UueTõlla talu perenaine Astrid Säälik.

"Hein on viielt hektarilt niidetud, pallitud ja ka varju all," kostis Saare valla Odivere küla Sogeri talu perenaine Rita Kivisaar.

Kui ühe või kahe lehma pidajad söödavad talvel loomi põhiliselt heinaga, siis taludes ja ühistutes antakse talvel loomadele enamasti silo. "Üks kord päevas on päris hea loomadele ka heina anda. Üldse teeme heina 200-300 tonni jagu," lausus OÜ Võhmanõmme juhataja Toomas Joosep. Puurmani PÜs tehakse heina 300 tonni ringis.

Õnne Piimakarjatalu TÜs on heinaks niidetud 150 hektarit, millest on pressitud 80 hektarit. OÜs Sadala Agro tehakse heina 100 hektarilt. OÜs Vaiatu Agri läheb heinaks 20 hektarit ja tehakse seda peamiselt vasikate jaoks. Torma POÜs ei tehta aga üldsegi heina.


Jaanipäevaks silo valmis

"Rohumaade esimese koristamise lõpetasime enne jaanipäeva. Valmistasime närbutatud augusilo 8000 tonni ringis," rääkis ASi Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt. OÜ Sadala Agro lõpetas siloteo peaagronoom Ahti Kalde sõnul juba 16. juunil. Esimesest niitest tehti augusilo 3000 tonni ja OÜs Võhmanõmme 2000 tonni.

OÜl Puidukaubandus on 2000-pealine loomakari. Nendele tehti talveks silo 10 000 tonni ringis. Puurmani PÜ tegi esimesest niitest 8000 palli ruloonsilo, Torma POÜ ligi 4500 tonni ja OÜ Vaiatu Agro

1800 tonni. "Meil on 52 looma. Talveks vajalik silokogus on olemas. Silo tegime 300 palli ringis. Eelmisel kolmapäeval lõpetasime", kommenteeris Suureaia talu perenaine Sirje Ali.


Uus lootus Saare lehmapidajatele

"Saare valla talunikud ja ühe, kahe lehma pidajad teevad praegu hoolega heina. Aidatakse neid, kel omal tehnikat, eriti niitmismasinaid ei ole," ütles Uue-Tõlla taluperenaine Astrid Säälik. Ta jätkas: "Meie ümbruskonna lehmapidajatel on tekkinud uus lootus mittetulundusühingu Kääpa Piimaühistu näol. Need inimesed, kes on seotud piimaühistuga saavad oma piimast ka kõrgemat hinda, seda juhul, kui on täidetud sanitaarnõuded".

"Oleme korraldanud lehmapidajatele õppepäevi ja rääkinud piimale esitatavatest hügieeninõuetest. See on andnud ka tulemusi. Nõuetele mittevastavat piima me lihtsalt vastu ei võta," lisas Kääpa Piimaühistu juhatuse liige Rita Kivisaar.

RAIVO SIHVER


Kas tulevikus tuleb Jõgeva piirkonda jäätmetöötlemistehas?

Reedel kohtusid Jõgeva linnapea Ants Pajuga Vene Föderatsiooni tööstuse, teaduse ja tehnika ministeeriumile alluva riikliku teadusliku uurimisasutuse GYPROZVETMET peainsenerid Leo M. Kwurt ja Sergey I. Kapitonov.

Esimesest tutvumisnõupidamisest võtsid osa Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, Jõgeva maavanem Margus Oro ja ASile Petromaks Spediitor kuuluva ASi Jõgeva Elamu juhataja Roman Babt¹enko. Uuriti olme ja tööstusjäätmete tehase rajamise võimalusi.

Külalised tutvustasid kohalolijatele uudsel tehnoloogial baseeruva jäätmetöötlemistehase tööpõhimõtteid. Erinevalt praegu maailmas tegutsevatest tehastest ei toimu selles jäätmete madalal temperatuuril (umbes 600 kraadi) põletamist, vaid jäätmete sulatamine 1350 kraadi juures. Teiseks iseärasuseks pidasid insenerid seda, et tehase ahjus saab sulatada ka varasemaid, isegi kuni 30-aastaseid maasse pandud prügiladusid. Linnapea rõhutas asjaolu, et kui Torma prügilale on jäätmed kaubaks, siis tehasele on nad tooraineks. Kolmandaks, kõik see saab toimuma kommertsalustel, sest tehasest hakkab välja tulema mitmesugune toodang, kas või näiteks mineraalvattplaatide näol. Vabrik toodab ka sooja, millest jätkuks mitme Jõgeva suuruse linna kütmiseks. Küsimus on selles, kas suudetakse tootmisega kaasnev soojus panna teenima inimeste vajadusi või paisatakse see kasutult õhku. Ants Paju nägi siin kasutamata võimalusi, mille üle tuleks mõelda ja aru pidada.

Tehas on suuteline töötlema aastas kuni 60 000 tonni jäätmeid, raadiusega 70 kilomeetrit. Tööd kavatsetakse anda 140-le inimesele.

Jõgeva maakond toodab aastas keskmiselt 10 000 tonni jäätmeid, mis teeb iga inimese kohta keskmiselt 250-400 kilogrammi. Tehase ehitamine kestaks 2,5 aastat ja kolme aasta pärast tasuksid investeeringud end ära. Viie ja poole aasta pärast hakkaks vabrik omanikele kasumit tootma. Tehnoloogia tutvustajad kiitsid vabriku kasumitootlikkuse kõrget taset.

Enne vastavate lepinguteni jõudmist peab aga keskkonnaministeerium uurima tehnoloogia vastavust uue, arvatavasti sügisel Riigikogu poolt vastuvõetava teemat käsitleva seadusega ja ka euronõuetega. Võibolla on projektile isegi vaja ka vabariigi valitsuse kooskõlastust.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek pidas ideed ja ka tehnoloogiat huvitavaks. Enne põhjalikku analüüsi ei saanud ta midagi konkreetsemat öelda.

RAIVO SIHVER


Põltsamaal valmistatud põrandalappe müüakse üle maailma

EestiRootsi ühisettevõte OÜ JoBeKs põhitegevuseks on põrandalappide õmblemine. Neid turustatakse üle maailma.

Üle miljonilise käibega ettevõttes töötab 10 põltsamaalast. "Teeme alltöövõtuteenust Rootsi firmale Furubergs. Rootsist toob meile tooraine ja viib toodangu sinna tagasi üks kindel transpordifirma. Kuigi põhitoodanguks on põrandalappide õmblemine, oleme teinud veel tööriideid, kodutekstiili, sealhulgas ka kardinaid. Investeerinud oleme peamiselt tööks vajalike masinate soetamisse," rääkis tegevjuht Rita Bergmann. Vastava kujuga põrandalapid kinnitatakse harja otsa ja niiviisi pestakse nendega põrandaid.

Linnalt renditud ruumides asuvad nii spetsiaalsed põrandalapi valmistamise masinad kui õmblusmasinad, mis on osalt renditud ja osalt ka firmale välja ostetud. Mehaanik Rünno Bambergi andmetel kasutavad nad oma töös haruldasi masinaid, milliseid on maailmas väga vähe. Valmistatud põrandalapid peavad olema kindla kaaluga.

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Sex: Suvi

Suvi, jaa, ilus aeg.

Rahvaluulegi on ülistanud suve lembeelu soosivat toimet jms. Nojah, mõnede jaoks on aga suvi üks joomise ja muude lolluste aeg. Nendele, kes ka nii kipuvad arvama, teataks, et soojal ajal on alkoholi tarbimine kahjulik ja täiesti mõttetu tegevus. Talvel saab aru, külm ja igav, aga suvel on nii palju muudki teha kui klaasnõude sisu uurida ja selle tagajärgi klattida.

Sama rumal on keset palavat suvepäeva internetipunktis istuda, mida allakirjutanu sageli koolijütside ja muude noorte seas märkab.

Ega selleks otseseks ja tavaliseks sekstegevuseks suvi ka päris paslik ei ole, see nagu selline jaheda aja tubane asjatoimetus, mis vere ringiajamise ergutamiseks hää om, kuid suisel aal on omas sekstegevused ja mängud.

Sel aal ei pole riiete kandmine nõutav ja seda tuleks maksimaalselt, kuid samas endale ohutul piiril ära kasutada. Kandke nii vähe rõivaid kui võimalik. Te kohe tunnete, kuidas teie seks taju kõvasti tõuseb, eriti Teil peatuvate pilkude survel. Tänapäeval on see plääsidel tavaline nähtus, nii et seal ei pane tähelegi. Kus sootsiumit ehk inimkonda piisavalt vähe, võib katetest üldse loobuda.

Hea on reguleerida riiete läbipaistvust. Sooja vihma ajal võib see eriti efektne olla või kui ronite metsas nagu Tarzan mööda puid (samas on puu väga fallokraatlik nähtus). Eesti rahva viimase aja üks hädasid ongi, et paljud käivad liig paksult riides. Palju vingem oleks ikka vastupidine nähtus.

Kõvasti riideid seljas teeb tuju halvaks nii kandjail kui pealtvaatajatel. Koorige kõik aga end paljamaks! Ja mitte ainult spetsiaalsetes kohtades. Kuigi, elementaarset ettevaatust ei maksa ikkagi unustada.

Suvi on ideaalne aeg enese määrimiseks, mökerdamiseks, ebakorrektsuseks, Hügieeni raudsed haarded lõdvenevad siis tublisti. Üldse on just nüüd igasugu kehamängudeks õige aeg.

Suvi on soodus aeg lihtsalt käest kinni pikkade vahemaade mahajalutamiseks, kuuvaatamiseks, valgete ööde nautimiseks, hingeharmoonia saavutamiseks, äraleppimiseks; viimaseks sellepärast, et hormoonid ei mölla enam nii metsikult kui mitmed kuud varem kevadel. Siis suudaksid nad rohkem üksteist ära kuulata ja probleeme oleks kohe poole vähem.

Suvel suhetsege füüsiliselt just loodusega, ehk vastassoost inimesega, kellega võib ajada vaimset mõttelõnga. Ja siis piiluda rohkem kui muidu lubatud. Kui just päike lagipähe ei suru.

DR (NOOR)MEES


Jaanipunk - õlu ja punkrock

Juba kolmandat aastat järjest toimus Vasalemmas alternatiivne muusikaüritus "punklaager Jaanipunk". Üritus sai teoks reedel

ja kahekümne teisel kuupäeval. Endiselt Roostes Hospidali kidramehe Juku korraldamisel.

Sedapuhku ei olnud kohale kutsutud viiteteist bändi nagu eelmisel korral, vaid piirduti umbes kuuega. Nende hulgas NE!, Saast, Ainus Seadus, Otofos, Strolling Bones ja Roostes Hospidali kitarristide projekt. Pooled neist jõudsid isegi esinemiseni, aga sellest pisut hiljem. Õnneks polnud kõik kokkutulnud inimesed bändimehed, mõned tulid lihtsalt niisama jaanipäeva pidama.

Sel korral oli RH kui korraldaja ajanud üle ilma kokku üsnagi heal tasemel helitehnika. Bassikastid ning monitorid pärinesid Tallinnast, mikser ja võimendus kuulus Tartu pundile Genialistid.

Kahjuks oli kokkuaetud tehnika nii ülivõimas, et esialgu ei leitud peoplatsilt ainumastki inimest, kes oleks suutnud kõik erinevad hääle tegemise masinad sellises järjekorras kokku sättida, et need ühtaegu voolu tarbiksid ja samas ka häält teeks. Eriti seda viimast omadust jäi pidevalt vajaka.

Üldiselt polnud RH-poolne korraldus hoolimata täiesti korralikust kontserditehnikast seekord suurem asi. Korraldajad leidsid, et bändide ja helitehnika kokkuajamisega on nende üllas missioon täidetud ning asusid täiel määral oma üritust nautima ja jalgpalli mängima.

Ühesõnaga: üritus käis nii mis müdises ja umbes keskööks oli tehnika lõpuks paika pandud. Teooria järgi oleks selle aja peale juba pooled ansamblid esinema pidanud. Paigas olid ka Strollingute kaks naismuusikut, kes ei suutnud vastu panna alkoholi ahvatlustele ega polnud seetõttu enam pillimänguks võimelised. Strollingutel jäigi esinemata. Tehti soundcheck’e, mängiti üksikuid lugusid, prooviti tehnikat... Midagi konkreetset ei toimunud.

Igav. Vaata kes kui palju joob ja kuhu oksendab. Nüri. Ööpimeduse varju all otsustasid mõned liigselt mõdujooki pruukinud ilmakodanikud, et neil on ilmtingimata tarvis minna kohaliku sapakaga lustisõitu tegema. Autoromu omanik ei viitsinud liiglõbusaid selle algul kinnigi pidada, sest tema ettekujutuse järgi ei läinud sapakas käimagi. Aga oh õnnetust, käima ta siiski läks. Käis, kuni lubamatu kiirusega vastutulev puu asja lõpetas. Suurem osa lõbujanulistest lõpetas verisena haiglas.

Siiski sai ürituse musikaalne osa lõpuks sinnamaale, et kostma hakkas pillilugusid. Ja astusidki üles vaid need, kellel hilisööl või õigemini varahommikul selleks veel lusti oli. Enamus punklaagerdajatest vedeles telkide sees une rüpes. Esinesid kolm bändi. Või kaks ja pool.

Hommikul käis keegi kohalik ärataja kõik telgid läbi, karjus "hommik!" ja raputas telke. Vähesed reageerisid. Keegi saastameestest soovitas tal omale hommik osta. Valitses üldine une seisund.

Mõningad pillimänguhuvilised, eriti NE! ja Saasta liikmed ronisid lavale ja hakkasid magajate und häirima. Ärkajad vahtisid pillipiinajaid unise näoga, korjasid oma telgid ja muu koli kokku ning kadusid koju. Läksid ka NE! ja Saast. Roostes Hospidal, Strolling Bones ja Otofos jäid kohale uimase näoga ringi tuiama ja helitehnika äraviimise üle vaidlema.

VALE-DMITRI


Kontsert tulekul

Üsna pea võivad muusikahuvilised saada uue ootamatu elamuse. Tulemas on nimelt järjekordne rockiüritus.

Tuntud Jõgeva dancepunkbänd Creenbalt korraldab veel sel suvel kohalikus mõistes küllaltki suure vabaõhukontserdi, kus peaksid esinema nii kohalikud kui ka kaugemate linnade bändid. Tõsine korraldustöö on väldanud juba paar kuud ning praegu käivad läbirääkimised helitehnika ja kontserdipaiga hankimiseks. Samuti ei ole veel kindel ükski esineja ent ei maksa karta, et artiste jääks väheks. Praeguseks on kindel Creenbalti enda esinemine umbes kolmenelja looga, ülejäänud bändid on esialgu veel teadmata.

Korraldustöö käib, räägivad bändimehed. Hetkel on küll veel probleeme tehnika, paiga ja esinejatega, kuid oletatavasti kõik laabub. Jääme ootama.

VALE-DMITRI


Uppumisest

Kuivõrd vesi on jõgedes, järvedes, ojades, lompides ja vannides ebanormaalse kiirusega soojenenud, on ühtlasi kasvanud ka uppumishimuliste inimeste osakaal ühiskonnas.

Uppumist kui vana traditsiooni hoitakse elus (surmas) siiamaani. Massiliselt suunduvad inimesed veekogude äärde ja heidavad end vette nagu lemmingud. Kuivõrd mõned algajad uppujad ei suuda siiski olla nn "ülesannete kõrgusel", jagame siinkohal lahkesti mõned targad õpetussõnad.

* Otsige üles lähim veekogu. Proovige, kas mahute sisse. Kui ei mahu, jätke asi sinnapaika.

* Hankige sobiva suurusega kivi. Võite ka kodust kaasa võtta, kui tassida viitsite.

* Sobiva vahendiga (nöör, köis, teip, mis iganes) siduge kivi omaenda kere külge.

* Hüpake sisse. Kui vesi osutub madalaks, on võimalus, et lööte vähemalt pea puruks.

Absoluutselt ei soovita järgmisi variante: lähete purjuspäi ujuma ja alles poole peal otsustate uppuda; tõmbute liiga külmas vees krampi; üritate ujuda, kuigi ei oska; pudenete kipakast veesõidukist välja; mängite pärlipüüdjaid ja jääte peadpidi mutta kinni.

Kui ikka midagi teha, siis teha korralikult. Poolik töö ei rõõmusta kedagi. Hea on kui algaja uppuja ära päästetakse ja ta saab vigadest õppida ning teinekord paremini teha. Sageli aga uputakse piinarikkalt pool tundi, enne kui saabub soovitud lõpplahendus. Uppumist kui tõsist toimingut ei tohiks võtta kerglaselt. Tuleb hoolikalt valmistuda, kõik läbi mõelda ja alles siis saate elamuse, mis kujuneb viimaseks kogu elus.

VALE-DMITRI



SPORT

Ratturid asuvad võistlema Vooremaa maastikul

Jalgrattasport on Jõgevamaale läbi aegade kuulsust toonud. Kes ei teaks selliseid spordikuulsusi nagu Lauri Aus, Janek Tombak, Erki Pütsep ja Innar Mändoja. Rattaspordi tippsündmus saab teoks ka selle nädala reedest pühapäevani, kui toimub V Vooremaa maastikurataste mitmepäevasõitu.

Jalgrattasõit Vooremaa maastikul on osavõtjaterohke spordiüritus, mida korraldab jalgrattaspordiklubi Kona Centrum. Rattaretke üks korraldajaid kunagine NSVL meister ja nimekas treener Kalev Raudsepp selgitas. "Kakskümmend-kolmkümmend osalejat peavad kahtlemata oluliseks mitmepäevasõidu võitu. Sellisteks sportlasteks on Sigvard Kukk, Algis Maasikmets ja Raido Kodanipork. Samuti on võistlema oodata viitkümmet Läti sportlast, kelle kaasalöömine muudab võistlused rahvusvaheliseks. Mõistagi on sõitma tulemas ka sadu harrastusrattureid, kes peavad lugu tervislikest eluviisidest ja soovivad tutvuda Vooremaa vaheldusrikka

loodusega. Vooremaa maastiku tutvustamine ongi rattaretke üks eesmärke."


Läbi Ausi kodutalu

Paar aastat tagasi osales Vooremaa maastikusõidul ka esirattur Lauri Aus. "Tervis ei võimalda Lauril praegu kaasa sõita. Küll aga on ta lubanud võistlusi vaatama tulla. Muide võistluste üks etappe läbib Luual Lauri Ausi kodutalu," rääkis Kalev Raudsepp.

"Lauri Ausil oli õlaluu murd ning samuti vaevab teda veel ka jalg. Augustis hakkab ta aga taas aktiivselt spordiga tegelema," lisas Raudsepp kõrvalpõikeks.

Reedel algab maastikusõit Tartumaalt Lähtelt, kust sõidetakse mööda maastikuteid Palamusele. Laupäeval sõidetakse Luualt Palale ning pühapäeval Saarelt Äksi kiriku juurde, kus ongi fini¹.

"Kokku osaleb võistlustel seitse erinevat vanusegruppi: naised, kuni 14-aastased poisid, kuni 16-aastased poisid, kuni 18-aastased noormehed, eliitratturid ja sportratturid ja harrastajad. Arvatavasti ongi kõige rohkem võistlema tulemas harrastajaid," lausus Kalev Raudsepp.

"Arvestades seda, et võistlus kulgeb eelkõige mööda kruusateid ja metsaradu, oleks palve teeäärsetele inimestele, et nad jälgiksid võistlusega seonduvaid liikluskorraldusi. Rada on tähistatud kollaste lintidega ning sellisel rajal peaks olema eriti tähelepanelik. Väiksematel teedel ei pruugi ratturid ka ise piisavalt hästi autosid tähele panna. Koeraomanikud peaksid koerad kinni hoidma, et nad ratta ette ei jookseks ning nii endale kui ka sportlastele vigastusi ei põhjustaks.

JAAN LUKAS


Kalle Kriit võitis maailmakarika etapi

Jõgevamaa jalgratturid on taas jõudnud maailmatasemeni. Äksist pärit Kalle Kriit võitis Austrias toimunud juuniorite maailmakarika etapi.

"Sellise võiduga pole veel ükski Eesti rattur hakkama saanud", kommenteeris noormehe võitu treener Kalev Raudsepp.

"Eesti ratturid sõidavad tavaliselt edukalt tasastel maastikel, mägedes, mis on ka Austrias, hiilatakse aga harvem," lisas ta.

Varem treenis Kalle Kriit spordiklubis Kona Centrum, praegu aga Elva spordiklubis. Kalle Kriit on 18-aastane.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Noorkotkad ja kodutütred suurlaagris

Jõgevamaa noorkotkad ja kodutütred veetsid eelmise nädala neli päeva Peipsi ääres Rannal. Suurlaagrist võttis osa üle poole tuhande noorkotka ja kodutütre ning nende juhendajad.

Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmete arv maakonnas on pidevalt kasvanud, seetõttu kujuneski tänavune kokkusaamine kõigi aegade osavõturohkeimaks.

Tavakohaselt teevad noorkotkad ka oma sügis- ja talvelaagreid, kuid oodatuim on ikkagi suvine suurlaager. Et saada õigus sellest osa võtta treenitakse ja õpitakse oma juhendajate abiga usinalt.

Esmaspäeva õhtuks oli noorkotkaste 17 rühma püstitanud Peipsi kõrge kalda äärde üsna suure linnaku. Telgid pingutati ilusti trammi, plats kujundati hubasemaks ja huvitavamaks, sest võistlusel parima rühma nimele läks arvesse ka telkla kujundus ja korrashoid.

Enne laagri avamist kogunesid vormirõivais noorkotkad ja kodutütred pidulikule koondusele, kus võeti vastu uusi liikmeid. 122 poissi ja tüdrukut andsid tõotuse olla korralikud, ausad ja abivalmid

ning olla isamaa auks alati valmis. Uutele noorkotkastele ja kodutütardele sidusid kaelarätid kaela Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik Ants Nurk, noorteinstruktorid Aare Jaemaa ja Olga Jürma, Noorte Kotkaste Jõgeva Maleva pealik Rein Valdmaa, major Laigna kaitsejõudude peastaabist ja rühmajuhid.

"Tean, et kotkas olla on põnev. Vanem vend ja teised kotkad rääkisid kui põnev on siin. Kõige huvitavamad on laagrid ja võistlused. Tuleb näidata, kui kõva sa oled. Ikkagi uhke tunne, kui teeme võistlustel teistele rühmadele ära," arvas äsja noorkotkaste Saduküla rühma vastu võetud Kaarel Maarand.

"Siin on kõik huvitav. Võistlused on päris normaalsed ja pakuvad pinget. Enne võistlusi on hommikul hea tunne ärgata, et nüüd läheme ja võidame. Laagris antakse head sööki. Alati ei tarvitse see küll kõigile meelepärane olla, aga põhiasi, et süüa on kõvasti," lisas Torma poiss Siim Pihlak. Temalgi oli selle suve suurimaks sooviks saada noorkotkaks ja laagrist osa võtta. "Meeldiv värk: saab võrku ja korvi mängida ja paadiga sõita. Ujumiseks on Peipsis väga mõnusalt soe vesi. Halb asi, et poid on liiga kalda ligidal aga neist kaugemale ei lubata ujuda," ohkasid poisid.

Kodutütar Merilii Aas Vaimastvere rühmast on suvelaagris juba neljandat korda. Ta pidas tähtsaks, et siin saavad kokku ka rühma vanemad liikmed, kes on läinud põhikoolist mujale õppima. "Saame sõbralikult läbi, võistlustel pingutame ühise eesmärgi nimel. Meil on väga toredad juhendajad Laine ja Rein," kiitis Merilii. Noorte Kotkaste Maleva pealiku, suvelaagri ülema, Rein Valdmaa tahaks, et õpetajad ja koolide direktorid tunneksid noorkotkaste tegevuse vastu suuremat huvi.

"Meeldiv, kui nad kasvõi korraks astuksid laagrist läbi ja saaksid teada meie organiseeritud tegevusest ning näha, kui tublid on nende õpilased. Laagrites saab ka eluks vajalikke oskusi, et saada hakkama igas olukorras," ütles noortejuht Valdmaa.

Paljude võistluste ja konkursside kokkuvõttes tunnistati tänavuseks suurlaagri võitjaks Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Torma rühm (juhendajad Mati Vesiko ja Taavi Tamm). Neile järgnesid Vaimastvere (Laine ja Rein Valdmaa) ja Pala (Helle Värs) rühmad.

Torma noored olid teistest ees paadisõidus, takistusjooksus, köieveos, võrkpallis, teatevõistluses ja laagri maskoti valmistamises.

Kõik neli palavat ja tegevusrohket laagripäeva olid noortele tasuta.

ARDI KIVIMETS


Naerukajakad pesitsevad Siimusti karjääris

Juba teist aastat järjest pesitsevad Siimusti karjäärijärvekese saartel naerukajakad. Tegemist ei ole küll erakordse, kuid suhteliselt harva esineva nähtusega.

Tavaliselt valib naerukajakas pesitsemiseks meresaared, ranna või järveroostikud ning rabajärved, selgelt eelistades kas rannikulähedasi saari või suuremaid siseveekogusid. Valdavalt koloniaalse linnuna on naerukajakas pesitsenud Eestis kuni 10 000 paarini küündivate kolooniatena. Siseveekogusid hakkasid naerukajakad asustama alles möödunud sajandi 50ndatel aastatel, mil tekkisid esimesed püsivamad pesitsusseltsingud Vooremaa järvedel ja Võrtsjärve roostikes. 80ndate aastate vaieldamatult suurim koloonia (ilmselt Eestis üldse) asus Endla järvel, kus võis erinevate hinnangute alusel pesitseda 5000-10 000 paari naerukajakaid.

Siimusti karjääris asuv pesitsuskoloonia ei ole suur, 100-130 paari, mahtudes enamjaolt ära ühele kruusakõrgendikest järve keskel, jättes linnuvaatlejatele hea võimaluse jälgida koloonias toimuvat binokli või teleskoobi abil kalda kõrgematelt osadelt. Koloonia vahetu külastamine ei ole selle lärmakas-sõjaka mikroühiskonna mõtetu häirimise tõttu soovitav. Pealegi on enamus koloonias ringisebivatest kajakatibudest uurimise otstarbel rõngastatud.

Seni teadaolevalt on naerukajakad 70-80ndatel aastatel kasutanud kruusakarjääre pesitsemiseks vaid Tori-Seljal Pärnumaal ja Raudnas Viljandimaal.

JAANUS AUA


Parim Jõgevamaa heakorrastatud talu

Jõgeva taluliidu komisjon otsustas vabariiklikule heakorrastatud talude konkursile esitada Saare vallas paikneva Londoni talu. Zootehniku haridusega Tea ja agronoomi haridusega Kalju Londonid peavad talu 92. aastast alates.

Põhiliselt teravilja ja kartulikasvatusele spetsialiseerinud talu kasutada on 45 hektarit maad, sellest 24,2 hektarit on talumaad ja ülejäänut renditakse. Peremees Kalju London ütles Vooremaale, et teravilja, otra, kaera, nisu, rukist ja hernest kasvatatakse 36 hektaril ning kartulit 1,5 hektaril.

Kalju Londoni sõnul on neil olemas nii maaharimiseks kui ka teraviljakasvatamiseks vajalik tehnika alates adrast ja külvikust kuni kuivatini, jahuveskini ning aidani välja. Ka kartulikasvatamiseks ning heinategemiseks on vajaminev tehnika olemas. Iseenesest mõistetavalt on talul nii traktorid kui ka terviljakombain.

"Müün klientidele ja talunikele vilja, jahu, pressitud heina ja kartulit. Loomi ei pea. Enamus tehnikat, sealhulgas veo ja sõiduautod, on varju all," lausus Londoni talu peremees. Kokku on talul koos 1924. aastal ehitatud majaga üle 8 hoone. Jõgeva Taluliidu konsulendi Tea Krikmanni andmetel toimus vabariikliku konkursi, "Paremini heakorrastatud talu 2001", esimene, maakonna sisene voor. Selle käigus selgitati välja vabariiklikule konkursile esitatav talu. Komisjoni kuulusid Jõgeva Taluliidu juhatuse esimees Agu Kaju, konsulent Tea Krikmann ja Suureaia talu perenaine Sirje Ali. "Üldse esitati maakonna konkursile kolm talu. Nendest jäi sõelale juba mainitud Saare vallas asuv Londoni talu," teatas Tea Krikmann.

Komisjonile meeldis looduslikult kaunil voore maastikul paikneva talu heakorrastatuse tase. Samuti see, et tehnikaga varustatud talust õhkus kolmekümnendate aastate hõngu. Endise talli küljes on praegugi hobuste kinnisidumiseks rõngad. Talu ise asub Kullavere jõeäärsel laugjal maastikul. Õue üldilmele lisab värvi ka hiljuti renoveeritud kooguga kaev.

Saare vallast lisati, et Londoni talu on juba pikemat aega heakorrastatud. Eelmisel aastal tunnistati ta Saare valla konkursi "Korras kodu" raames talude seas parimaks.

RAIVO SIHVER


POLITSEIKROONIKA

Auto nelja mehega käis üle katuse

Reede varahommikul kolmveerand viie paiku juhtus raskem liiklusõnnetus Torma vallas Ookatku külas Simuna-Vaiatu maantee 28,2 km. Torma PÜle kuulunud sõiduauto Moskvit¹ 412 sõitis teelt vasakule välja ja rullus siis üle katuse. Teadaolevalt olid autos Vello (1961) Mustveest, Silver (1967), Kaido (1979) ja Arvet (1961) Rääbiselt. Vello ja Arvet said õnnetuses vigastada ja toimetati Jõgeva haiglasse. Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.


Jalutavat tüdrukut hammustas koer

Laupäeva õhtul pärast üheksat helistati politseisse Jõgeva valla Rohe külast, et seal on koer 11-aastast tüdrukut hammustanud. Tüdruk oli jalutama läinud ja kohtus teel ühe teise lapsega, kellel oli kaasas lahtine ja suukorvita koer. Miskipärast läks koer vastutulijale kallale ja hammustas.


Nädalavahetusel leiti viis meest joobnuna autot juhtimas

Reede õhtu eel enne viit sõitis alkoholijoobes Boris (1946) Jõgeval Kivi tn 4 maja ees oma ®iguli 2101ga külge sama maja ette pargitud Audile. Audile tekitas külgesõit tehnilisi vigastusi. Varaline kahju suurus on selgitamisel.

Kella veerand kolme paiku esmaspäeva hommikul sõitis Sulev oma sõiduautoga teelt välja Kaera küla kohal Kurista-Vaimastvere vahelisel maanteelõigul. Esialgu tundus, et joobnud juht jäi rooli taga magama ja sõitis nõnda teelt välja. Alkomeetrisse puhus pärast õnnetust ärganud mees hoobilt 4 promilli.

Lisaks leidsid patrullid teel sõitmas veel kolme sõiduki juhid, kes purjus olid.


Reisija suri bussis

Pühapäeva õhtul kuue paiku juhtus traagiline sündmus. Võru autoomanike liinibussis suri Pikknurme bussipeatuses ootamatult reisija Lea (1942). Kohalejõudnud kiirabi Põltsamaalt leidis naise surnuna ega saanud enam aidata. Surma põhjuse aitab selgitada kohtumeditsiiniline ekspertiis. Kadunu oli Tallinna Lasnamäe elanik.


Murti sisse Kuremaa Lasteaed-Algkooli

Ööl vastu pühapäeva murti Kuremaal sisse sealsesse lasteaed-algkooli. Õpetajate toast viidi ära teler Samsung, köögist varastati köögikombain Nanyo ja kausiga mikser Ufesa. Keldrist varastati bensiinimootoriga muruniiduk MTD M46. Esialgselt rehkendati vargusega tekitatud kahju 13 000 kroonile.


Trepikojast varastati lukustatud jalgratas

Ööl vastu pühapäeva varastati Jõgeval Puiestee 19 lukustamata trepikojast mitmekäiguline sini-kollast-musta värvi jalgratas Nishiki Reno. Jalgratta sadul oli kirjaga Activ Sport. Ratas oli lukustatud trepikoja metallist käsipuu külge, aga varas lõikas lukuketi läbi. Rattaomanikust neiu kahju on 6000 krooni.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, peamiselt sademeteta ilm. Puhuvad lääne- ja loodetuul 2-7 m/s. Sooja on 19-25 kraadi.

Kolmapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, peamiselt sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s ja õhusooja on öösel 11-16, päeval 21-28 kraadi.



Vooremaa

Teisipäev, 3. juuli 2001. a.

Päästeteenistus likvideeris abikomandod

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Jõgeva linn

Jõgeva vald

Kasepää vald

Mustvee linn

Pajusi vald

Pala vald

Palamuse vald

Puurmani vald

Põltsamaa linn

Tabivere vald



ARVAMUS

Ausust ka poliitikasse

VILLU REILJAN,

MAI TREIAL,

Riigikogu liikmed,

Eestimaa Rahvaliit


Puust ette ja punaseks

MEELIS PAAVEL,

Riigikogu majanduskomisjoni liige,

Mõõdukad


JUHTKIRI

Kes on süüdi?

3. juuli 2001. a



MAJANDUS

Põllumehed kasutavad ilusaid ilmasid heinategemiseks

RAIVO SIHVER


Kas tulevikus tuleb Jõgeva piirkonda jäätmetöötlemistehas?

RAIVO SIHVER


Põltsamaal valmistatud põrandalappe müüakse üle maailma

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Sex: Suvi

DR (NOOR)MEES


Jaanipunk - õlu ja punkrock

VALE-DMITRI


Kontsert tulekul

VALE-DMITRI


Uppumisest

VALE-DMITRI



SPORT

Ratturid asuvad võistlema Vooremaa maastikul

JAAN LUKAS


Kalle Kriit võitis maailmakarika etapi

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Noorkotkad ja kodutütred suurlaagris

ARDI KIVIMETS


Naerukajakad pesitsevad Siimusti karjääris

JAANUS AUA


Parim Jõgevamaa heakorrastatud talu

RAIVO SIHVER


POLITSEIKROONIKA

Auto nelja mehega käis üle katuse

Jalutavat tüdrukut hammustas koer

Nädalavahetusel leiti viis meest joobnuna autot juhtimas

Reisija suri bussis

Murti sisse Kuremaa Lasteaed-Algkooli

Trepikojast varastati lukustatud jalgratas

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade