Tamsalust Jõgevale bussiga saabunud reisijad ruttavad koos vagunisaatjatega Tartu rongile. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Vooremaa
Tamsalust
Jõgevale bussiga saabunud reisijad ruttavad koos
vagunisaatjatega Tartu rongile. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Pärast kuuekuust vaheaega saab hommikuti jälle rongiga sõita Tallinna ja õhtuti Tartu suunas. Reisijate seas aga tekitavad nurinat nii ebasobiv sõiduplaan kui ka vahepeal lammutatud perroonid.
Laupäeva hommikul ootas Jõgeva jaamas Tallinna poole sõitvat reisirongi paarkümmend reisijat. Ja siis ta saabuski. Inimesed läksid peale ja rong jätkas teekonda Tallinna suunas. Ei mingit pidulikkust. Kõik oli nii igapäevane. Jäi mulje, nagu ei oleks kuuekuust vaheaega olnudki.
Inimeste liikumisvajadusi on eiratud
"Rongide äravõtmine oli valitsuse poolt suur lollus. Ka reisijateplatvormi lammutamisega tehti suur viga. Sõiduplaanid on aga kirjutatud nii väikeses kirjas, et vanainimene ei näe ilma prillideta lugedagi," rääkis laupäeval Jõgeva jaamas rongi vastas olnud Juhan.
"Oleme pidanud rongiliiklust maakonna elanike jaoks regionaalpoliitiliselt vajalikuks. Seda oleme ka väljendanud kõikides oma pöördumistes teede- ja sideministeeriumi poole. On hea, et üks rong juurde tuli, sest ta parandab inimeste liikumisvõimalusi. Taotlesime ja taotleme ka edaspidi reisirongide peatumist kõikides jaamades," rääkis Jõgeva maavalitsuse majandus- ja arenguosakonna majandus ja finantsnõuniku kt Eha Lukats.
Enne neljandat märtsi peatusid Jõgeva jaamas rongid praeguse 4 korra asemel 12 korral. Siis peatusid nad pea igas jaamas. 1. septembrist kehtima hakanud sõiduplaani järgi peatuvad kõik reisirongid ainult Jõgeva ja Tabivere jaamades. Vägeva ja Kaarepere jaamadest saab rongiga sõita hommikul ainult Tartu suunas ja õhtul Tallinna suunal. Hommikune Tallinna rong ja õhtune Tartu rong nendes jaamades ei peatu. Kehtiva sõiduplaani kohaselt ei peatu rongid veel Pedja, Kalevi, Nava ja Mullavere jaamades.
Omavalitsuste hinnangul on raudteetransporti kasutada soovivate reisijate orienteeruv arv kuus peatuste lõikes järgmine: Vägeva 150-250, Pedja 150-250, Jõgeva 5000-6000, Kalevi 100-150, Kaarepere 700-800, Nava 25-35, Mullavere 100-200, Tabivere 1500-2000. Seega on eiratud 1225-1675 reisija liikumisvajadusi.
Uue sõiduplaani kehtestamisega ei võetud arvesse inimeste ajalisi sõiduvajadusi. Nii taotles Jõgeva maavalitsus, et rong väljuks hommikul Jõgevalt Tartu suunas kell 6.50-7.10. Tegelikult sõidab ta Tartu suunas tund aega hiljem, see on kell 9.11.
Pedja rahval puudub piisav liikumisvõimalus
"Inimesed soovivad, et kõik rongid peatuksid nii Pedjas kui Vägeval. Eriti oluline on saada tagasi Pedja peatus," teatas Jõgeva abivallavanem Priit Kirsimäe.
Neljas Pedja ümbruse külas elas käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga üle 220 inimese, sealhulgas Pedja külas 72 ja raudteejaama taha jäävas Rohe külas 30 inimest. Kaupluse puudumise tõttu käisid paljud Jõgeva kauplustes sisseoste tegemas. Raudtee oligi pedjalaste peamiseks ühendusteeks ülejäänud maailmaga, sest bussiühendus on vilets. Kui raudteed pidi on Jõgevale 8 km, siis mööda maanteed on linnareis 16 km pikk. Pedja rahvas on käinud abi otsimas nii valla- kui maavalitsuses, seni tulemusteta. Samuti on pöördutud Edelaraudtee juhtkonna poole.
"Sealt vastati meile, et Pedjas ei saagi rongid peatuda, kuna puudub reisijate ooteplatvorm. Tegelikult on platvorm olemas. Esimesel Eesti ajal ehitatud platvorm on alles. Käimasoleva remondi käigus lõhuti maha hoopis okupatsiooniaegne platvorm," teatas Eevi Saluri. Ta jätkas: "Mais pöördusime kirjaga peaminister Mart Laari poole. Sellele kirjutas alla üle 75 inimese. Tema vastas meile kolme päeva pärast ja teatas, et kiri on vastamiseks üle antud teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile. Aga seniajani ei ole sealt vastust tulnud. Ilmselt kirjutame Mart Laarile uue kirja. Me tahame, et ta kutsuks korrale oma ministrid, eriti Toivo Jürgensoni. Me oma tahtmist ei jäta ja ei rahune enne, kui rongid hakkavad Pedja jaamas peatuma. Läheme kasvõi presidendini välja".
Käigus on rongibussid
AS Eesti Raudtee ja OÜ Jõgeva Bussikeskus on sõlminud kuni 1. novembrini lepingu, mille järgi peab bussikeskus tagama raudtee remondi päevadel, see on esmaspäeval ja neljapäeval, rongi asemele bussi. Neil hommikutel sõidavad Tamsalu ja Tartu vahel mõlemas suunas bussid. Tartu suunas väljub buss Vägeva bussipeatusest kell 8.46, Jõgeva bussipeatusest kell 9.10 ja Tabivere bussipeatusest kell 9.40 ning saabub Tartu raudteejaama kell 10.03. Hommikune Tallinna suunas sõitev buss väljub Tabivere bussipeatusest kell 7.41, Kaarepere bussipeatusest kell 7.56, Jõgeva bussipeatusest kell 8.14 ja Vägeva bussipeatusest kell 8.37. Õhtuste rongide asemel sõidavad bussid mõlemas suunas Jõgeva ja Tamsalu jaamade vahel.
Tartu suunas sõitev buss väljub Vägeva bussipeatusest kell 16.44 ja saabub Jõgeva bussipeatusse kell 17.06. Edasi tuleb sõita rongiga, mis väljub Jõgeva raudteejaamast Tartu suunas kell 17.40. Tallinna suunas sõitev rong saabub Jõgeva raudteejaama kell 17.35. Kell 17.38 väljub Jõgeva bussipeatusest buss Tamsalu raudteejaama suunas. OÜ Jõgeva Bussikeskus juhataja Liia Saatre sõnul tellib Eesti Raudtee vajadusel nende käest lisabussi. Hommikuti sõidabki remondipäevadel Tartu suunas kaks bussi.
Jaamades on aga info rongibusside kohta puudulik. Kui Jõgeva raudteejaamas on vastav info olemas, siis Jõgeva bussipeatusest ei õnnestunud seda leida.
RAIVO SIHVER
Jõgeva linnavolikogu esimehe auto pandi põlema
Jõgeva linnavolikogu esimehe Vello Mäesepa sõiduauto Mazda leiti Narva lähistelt rüüstatult ja põlenuna.
Ööl vastu 11. augustit varastati Jõgeval Tellissaare tn garaažist Vello Mäesepa isiklik sõiduauto Mazda 626. Eelmisel nädalal leiti auto Narva lähistelt Auvere küla juures asuvast metsast - 100 000 krooni maksnud sõiduk oli tühjaks riisutud ja ära põletatud.
"Rattaid enam polnud, sisustust samuti - vaid plekikosu oli jäänud. Ainuke asi, mille järgi tundsin oma auto ära, oli summuti ots, ka kere number oli alles jäänud," ohkas paljaks varastatud omanik. Ta arvab, et tema auto võeti kas varuosadeks või üle piiri toimetamiseks. Et see ei õnnestunud, pandi sõiduk jälgede segamiseks põlema. "Ma ei ole nii halb inimene, et keegi peaks minu elu ja vara kallale tulema," ei oska Mäesepp mingit muud põhjust leida. "Üks on majanduslik, teine psühholoogiline kahju," lausus volikogu esimees Mäesepp eile Vooremaale.
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Eelmisel nädalal avati Sadalas uutes ruumides raamatukogu. C. R. Jakobsoni nim Torma põhikoolis avati põhjalikult remonditud köök ja söögisaal.
Tabiveres rahvas rõõmustab: pärast pooleaastast pausi peatuvad Tabivere jaamas taas reisirongid.
Neljapäeval tulevad valla ajaloohuviliste nõupidamisel arutlusele Saare koduloomuuseumi arengusuunad.
Vallavalitsuse andmetel teevad nad igapäevast tööd ja midagi erilist sellel nädalal vallas ei toimu. Jätkub Adavere Põhikooli vana hoone renoveerimine.
Eile toimus linnavalitsuse istung. Põltsamaa Spordikoolis alustab tööd algajate grupp jalgpallis. Treener Silvar Luht ootab täna kell 17.30 Põltsamaa staadionile II-IV klassi poisse vastuvõtukatsetele.
Reedel arutatakse vallavalitsuse istungil mitmesuguste toetuste jagamist.
Eile alustas Puurmanis tööd Põltsamaa Muusikakooli filiaal. Judoring Andres Põhjala juhendamisel alustab treeninguid neljapäeval. Reedel kell 18 toimub kultuurimajas kooliaasta alguse puhul temaatiline peoõhtu.
Neljapäeval ja reedel viibivad vallavolikogu esimees Heili Nigulas ja vallasekretär Helje Saul Tartus, kus toimub kolmas Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade kokkutulek. Reedel kell 19 annab Palamuse näitetrupp Ain Kalmuse näidendiga "Juudas" viimase ehk tänuetenduse.
Pala raamatukogu ja internetipunkt on taas avatud kõigil tööpäevadel. Alates eilsest on raamatukogu juhataja Anu Saul.
Kolmapäeval on Kasepääl Eesti-Soome 3+3 projekti raames nõupidamine, kus arutatakse Jõgevamaa Peipsi piirkonna vee ja kanalisatsiooniprojekti. Vallavalitsuse reedesel istungil arutatakse ka ehituslubade eraldamist. Jätkub Kasepää vana rahvamaja taastamine.
Linnavalitsuse tänasel erakorralisel istungil on järjekordselt arutlusel linnavalitsuse uue haldushoone ehitamine. Mustvee linnavolikogu lähetab pealinna presidenti valima oma esimehe Kulno Pajula.
Kolmapäeval kell 10 algab vallavalitsuse saalis Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu volikogu koosolek. Kohtutakse presidendikandidaatidega. Kindlasti on lubanud tulla Toomas Savi, Peeter Tulviste ja Matti Päts. Laupäeval kell 14 algab Laiuse Põhikooli staadionil viievõistlus. Samal päeval peetakse Paduvere staadionil jalgpalliturniir.
Jõgeva Lions klubi juhatuse koosolekul arutati uue hooaja tegevuskava. Sellel nädalal tulevad kokku linnavolikogu mitmed komisjonid, kes tegelevad linna majanduse, rahanduse, hariduse ja kultuuri arenguga. Neljapäeval on koos volikogu eestseisus. Jõgeva linna üldplaneeringu töökoosolek algab neljapäeval kell 15 linnavalitsuse saalis.
ARVAMUS
Presidendivalimised: 7 korda mõõda, 1 kord lõika
Vabariigi presidendiks kandideerijate hulgas on 7 enamarvestatavat ning tugevat kandidaati. Tahtmata kellelegi liiga teha, nimetaks neid siinkohal tähestikulises järjekorras: Tunne Kelam, Peeter Kreitzberg, Mati Päts, Arnold Rüütel, Toomas Savi, Andres Tarand ja Peeter Tulviste.
Presidendivalimiste voor Riigikogus on tänaseks läbi ning Keskerakonna presidendikandidaat Peeter Kreitzberg tuli sellest heitlusest maleterminoloogiat kasutades välja võiduga 2,5:0,5, saades Riigikogu voorudes võidu valitsuskoalitsiooni esimehe Andres Tarandi ning kahe vooru kokkuvõttes ka Isamaaliidu kandidaadi Peeter Tulviste üle. Peeter Kreitzbergi toetus on nii avalike arvamusuuringute poolt läbiviidud küsitlustes, ajakirjanduses, teledebattides kui kohalikes omavalitsustes jõudsal tõusuteel.
Parlamendiliikmed täidavad seadust
Kahetsusväärselt on avalikkust eksitatud teabega, et Riigikogu oli saamatu ning ei suutnud valida presidenti. Ausaamatult on presidendikandidaat Peeter Tulvistegi väitnud, et "valimised on ebanormaalselt erakonnastunud" (EPL 29.08).
Ent kas me ikkagi soovime tagasi hägusatest valimisliitudest koosnevat parlamenti? Parlamendi erakonnastumist on ju seadusandlikult toetanud kõik suuremad erakonnad. Rahvaasemikud on oma otsustustes lähtunud kõigist olemasolevatest seadustest, mis on presidendivalimistel kehtestatud ja neil on oma otsustuste taga oma valijaskond.
Aeg on võrreldes 1992. aastaga edasi läinud, kuid seadusandlus pole suutnud rahva tahtega ja tegeliku eluga kaasas käia. Nõue, et presidendi peab Riigikogus valima 68 häälega, on praegusel ajal praktiliselt võimatu. Siinkohal kerkib mul silme ette vaid Mao Zedongi-aegne Puna-Hiina parlament, kus vile peale tõstsid frentšides ning kirsades "rahvaesindajad" üksmeelselt kätt. Usun, et selliseid aegu ei igatse enam keegi tagasi, sest demokraatia on just seisukohtade paljusus ning läbi paljude otsustuste jõutakse kõiki rahuldava valikuni. Lähtudes vanarahva tarkusest, mille kohaselt tuleb 7 korda mõõta ja alles siis lõigata.
Presidendi peaks valima rahvas
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on 1992. aastast alates esitanud korduvalt eelnõu presidendi otsevalimise kohta. Iga kord on need pandud kas sahtlisse või läbi kukutatud. Läbikukutajate hulgas on needki, kes antud hetkel räägivad valijakogust kui sammukesest lähemale presidendi otsevalimisele.
Keskerakond leiab, et praegusel hetkel vastavalt senikehtivatele seadustele on presidendivalimised valimiskogus tunduvalt rahvalähedasemad. Mitmedki erakonnad esitavad arvulisi andmeid oma toetajate kohta omavalitsustes. Need on paraku üsnagi spekulatiivsed, sest enne nende esindajate selgumist 14. septembril selget pilti ei saa. Alles seejärel saavad sündida erakondadevahelised kokkulepped ja eelistused, sest võitma peaks ikkagi tugevam kandidaat.
Kelle huvides võivad olla tülid
27. augustil teatas Rahvaliidu aseesimees Ants Käärma BNSile:"Kinnitasime kohtumisel Keskerakonna poliitikutega, et läheme välja taas ühise kandidaadiga, kes on Kreitzberg" Täiendavalt andis Rahvaliidu poliitik ka teada, et opositsioon otsustab, millise ühiskandidaadi nad pärast Riigikogu parlamendivalimiste kolme vooru lõppu parlamendis valimiskogusse esitavad. Käärma sõnul polevat siiani ka mingit otsust, et see võiks olla Rahvaliidu kandidaat Arnold Rüütel.
Paraku enne teistkordset Kreitzbergi - Tulviste duelli taganes Rahvaliit millegipärast oma toetusest, kuid ikkagi jäi hääletamine oletatava kümnehäälelise Kreitzbergi kaotuse asemel viiki.
Olen siinkohal korduvalt viidanud kehtivale seadusandlusele. Selle kohaselt on Peeter Kreitzbergi kui ühte kahest edukamast Riigikogu presidendikandidaadist võimatu valijameeste kogust enam tagasi võtta, Rüütli aga saab seal esitada. Selleks ajaks on teada ka valijameeste toetus ning lõppvoorus koonduks opositsioon lõppvooru jõudnud opositsioonikandidaadi taha.
Kummalisel kombel sekkus Keskerakonna ja Rahvaliidu suhetesse jõuliselt Riigikogu ainus koonderakondlane Mart Siimann, keda seostatakse kuluaarides Reformierakonnale lähenemisega. Neljapäeval selgus, et küsitluste alusel ei toeta 70% Eesti elanikkonnast NRG tehingut. Just Keskerakond ning Rahvaliit on üheskoos seisnud jõuliselt ja järjekindlalt selle tehingu vastu.
Mõlema erakonna taga on tõde ja õigus, nende vastastel aga käsutada miljardid. Loomulikult ollakse selle tehingu teostamise õnnestumise nimel heldekäelised. Leides sealjuures, et oleks tore, kui Kadriorgu jõuaks mees, kes juhtmed suurmonopolistidele lausa kätte annaks. Kas pole just selles tülitekitamise kogu põhjus?
Siiani on mõlema opositsioonifraktsiooni koostöö sujunud küllaltki üksteistmõistvalt. Loodan, et eelseisvad Keskerakonna ja Rahvaliidu juhatused leiavad lähiaegadel parimad tegutsemiskavad, mis viivad Kadriorgu nende ühise, tugeva ja väärika presidendikandidaadi.
TOOMAS VAREK,
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
KIRJAD
Politseinikud ei tohiks oma ametit häbeneda
Viimase aja politseinike vägiteod on Jõgeva liikluspolitseinikud nii ära muserdanud, et ei julgeta enam puude ja põõsaste tagant välja tulla. Isegi patrullauto tuleb võpsikusse nii ära peita, et jumalapärast keegi teda ei näeks. Miks? Mida te ometi kardate või mis teil häbeneda on? Või on võsas hoopis hea julgustust võtta, et siis oma järjekordset kiiruseületajatohvrit silmates ülepeakaela põõsastest välja sõiduteele tormata? Palun vaadake vähemalt, et suure tuhinaga läheneva "ohvri" auto rataste alla ei söösta. Pärast teistel pahandust kui palju. Tegelikult tuleks tegelda hoopis tõsisema patrullimisega, mis ei koosne pelgalt kiiruse mõõtmisest ja põõsas kükitamisest. Äkki oleks kavalam puu otsas istuda ja sealt kiiruseületajale ootamatult kaela sadada. Miks te küll ei võiks seista koos oma patrullautoga kõigile nähtavas kohas?
Nautige oma ametit, kui te selle olete valinud. Milleks need tobedad peitusemängud. Ja veel, elu ei koosne ainult kellelegi ärategemise rõõmust. Arvan, et paljudele mõjuks suusõnaline korralekutsumine paremini kui rahatrahv.
Jõudu ja edu!
Grupi kiiruseületajate nimel
VIRU VALGEMÄE
Hiljuti Vaiatu poe ees tuli minu juurde pensionär Edgar ja lausus tusaselt: "Tõikvere ja selle ümbruse inimesed nagu ei kuulukski Torma valla alla. Kui on mingi üritus ja buss sõidutab inimesi sinna,
ei sõida buss Tõikvere kanti."
Edgar mõtles selle all 20. augustil Torma valla korraldatud Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamist. Siis sõidutas buss Sadala, Vaiatu ja Torma inimesi sellele üritusele. Mina seda ei tea, miks buss Tõikverre ei sõitnud. Võibolla põhjus oli selles, et sealsed inimesed ei avaldanud soovi sellele üritusele minna.
Ma ei saa Edgariga nõustuda, et buss ei ole Tõikverest läbi sõitnud. 11. juulil, kui oli Vaiatu rahvamaja suveaias kogu Torma valla rahvale üritus "Las mul olla eriline", siis olid bussiringid Leedi-Reastvere-Sadala-Rääbise-Tõikvere-Vaiatu.
25. augustil oli Võtikveres raamatuküla pidu, kuid peole said need, kel isiklik auto. Soovijatele oleks tulnud peole sõiduks tellida buss.
Pensionäride ühendus Torma Hõbedane korraldas juulis meile toreda ürituse "Hurraa! Me jäime ellu!" Üritus toimus Rannal ja see kestis kaks päeva. Ööbiti telkides. Selle meeldiva ürituse eestvedajateks olid Lea Pendis ja Laine Leppik.
Keegi kirjutas 8. juulil 2000. a Vooremaas, et pensionärid osalegu ainult pensionäride üritustel. Ei ole trehvanud nägema sellist peokuulutust, kus on märgitud "Peoõhtu pensionäridele".
ALEKSANDER KÕRGESAAR
JUHTKIRI
Nõukogude perioodi kuldsetel aastatel naerutas Eino Baskin rahvast estraadikavas "Viimane rong". Läbi raudteesüsteemi pilamise naerdi kogu tollase süsteemi narruste üle. Nüüd on Eesti kümnendat aastat taas vaba, kuid seoses raudteega on tekkinud hoopis uued ja tavakodaniku jaoks ka suuresti hullemad probleemid. Turumajanduse sunnil ning lühinägelike ametnike ja poliitikute tegude tagajärjel on raudteega seotud probleemid saanud Eestimaa üheks pingeid põhjustavamaks valuküsimuseks. Eelkõige on kannatusi põhjustanud reisirongiliikluse totaalne vähendamine.
Reisirongiliiklus suleti sellistel armsaks saanud ja kohaliku elu seisukohalt hädavajalikel liinidel nagu Tartu-Jõgeva ja Tartu-Orava. Rongide käigust ärajätmine tõi uusi majandusmuresid niigi vaesunud maainimestele. Paljudel tekkis oht kaotada töökoht. Erinevates paikades tulid reisijad perroonile protestima. Tänu eestlaste vaoshoitusele ja arukusele ei tekkinud seoses raudteekriisiga vägivaldseid rahutusi. Nii võivad peaminister Mart Laar ning teede- ja sideminister Toivo Jürgenson rahulikult hingata ja eluhüvesid edasi nautida. Mõneski välisriigis, kus on keevalisema verega inimesed, oleks analoogiliste probleemide puhul ammugi veri lennanud.
Nüüd on mõnelgi liinil rongiliiklus taastatud, loodetavasti tänu üldrahvalikule survele. Mõistagi on sellest aga veel vähe. Kümned tuhanded inimesed vajaksid rongi kui igapäevast odavat liiklusvahendit.
Piisavalt segadust külvas ka Eesti Raudtee erastamine, mis meelitas ligi välismaiseid aferiste nagu Giovanni Sposato, keda peagi raha- ja naistehimu tõttu kohus ootab. Nüüd on Eesti Raudtee siiski firma BRS näol omaniku saanud ja pealegi on riik miljardi krooni võrra jõukam.
Nüüd jääb vaid loota, et uued omanikud suudavad olukorraraudteel pikapeale viia normaalsematesse ja inimlikematesse rööbastesse. Muidu pole võimatu, et märgusõna "Viimane rong" saab teoks reaalsuses ja vanameister Baskin võib vaba Eesti oludest inspireeritult lavastada uue rongiteemalise estraadikava.
4. september 2001. a
MAJANDUS
Jõgevamaa majanduselu on stabiliseerunud
Analüütikud hoiatavad ettevõtjaid maailma majanduse jahenemise eest. Osa neist aga arvab, et rahvusvaheline majanduslangus Baltikumi ei puuduta.
Hansapangal läheb hästi. Ühispanga omanik SEB alandas aga Eesti tänavust majandusprognoosi poole protsendi võrra. Jõgevamaa ettevõtjatel läheb aga sama hästi kui möödunud aastal või isegi paremini.
"Meie ettevõtted elavad kenasti. Kes on püsima jäänud, need tegutsevad reaalsel pinnal. Äriplaanid, mida meie oleme näinud, on üsnagi reaalsed. Ei ole kohanud enam õhulosside ehitajaid. Õigesti tegutsevad need ärimehed, kes mõtlevad äraelamisele ka kehvadel aegadel. Kõige tähtsam ongi näha riske ette, seda isegi kaugemas tulevikus," rääkis Hansapanga Jõgeva regiooni direktor Aita Saksing.
"Momendil on majanduselu stabiilne. Praegu ei ole mitte ühtegi suurettevõtet pankrotti läinud. Mõni aeg tagasi käis Jõgevamaa ettevõtetest, eriti põllumajandusettevõtetest, üle suur pankrotilaine. Siis andis selleks omajagu põhjust kokkuostuhindade madal tase," teatas Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt.
OÜ KSK juhataja Lydia Svjatõševa andmetel on tänavu tegu päris normaalse aastaga. Elektritööde tellimuste ja kaupluste müügimahud on suurenenud. "Mingit jahtumist ei ole veel tulemas. Praegu selliseid märke ei ole. Pigem on tegu edasiminekuga," sõnas Lydia Svjatõševa.
"Ei näe töömahtude erilist suurt tõusu ega ole täheldanud ka langust. Säilib enamvähem sama tase," ütles AS Cobra Grupp juhataja Juhan Algus.
Eksportijad jälgivad maailmamajanduse baromeetrit
TOP 2000 järgi kolmanda koha pälvinud aiamaju tootva ja eksportiva firma AS Valmeco juhatajal Rein Mõtsal ei ole selliseid tähelepanekuid, et midagi olulist oleks võrreldes eelmise aastaga muutunud. Ligi 100% toodangust Soome eksportiva firma AS Jõgeva Rõivas tegevdirektor Evi Randorg praegu küll nuriseda ei saa. "Mis meid ees ootab, seda ei tea. Aasta lõpuni on veel natukene aega. Soomemaal on aga majanduslangus. Ei oska öelda, kas seoses sellega ka meil midagi toimuma hakkab," oli Evi Randorg ettevaatlik.
Tabivere firma OÜ Baltic Connexions ekspordib Venemaa, Läti ja Eesti sadamate kaudu Inglismaale 10 000-12 000 tihumeetrit ehk 4-6 laevatäit saematerjali kuus. Tegevdirektor Kaimo Vene arvates on Inglismaa majanduselu mõjutanud loomade suu- ja sõrataud. "Suvel oli tunda mõningast tagasiminekut. Sügise poole on Inglismaa majandus hakanud elavnema ja mahud on endises ulatuses taastunud. Meie poolt võetud aastakohustused tulevad täis," lausus Kaimo Vene.
TÜ E-Piim ekspordib 85% toodangust. "Kui eelmisel aastal oli järsk tõus, siis sel aastal niisugust hüpet ei tule. Suurem tõus on ekspordi osas. Siseturul on see väga väikene. Hindade poole pealt on mõningast langust märgata piimapulbri osas. Juustuhinna osas langust aga ei ole. Piima kokkuostuhinnad on suhteliselt stabiilsed ja siin suurt tõusu ei tule. Septembris maksame kõrgema sordi piima kg eest 3,20 krooni," rääkis finantsdirektor Taavi Aas.
Põllumajandus on kriisist üle saamas
"Venemaa majanduskriisist alguse saanud kaheaastane mõõnaperiood on möödas. Võib öelda, et pärast pikka rasket haigust on põllumajanduses toimumas teatud tervenemine. Hetkeline hinnatase tagab selle, et oleme võimelised paigutama raha tootmise tervendamisse. Sel aastal oleme tootmisse investeerinud ligi miljon krooni. Ostsime lüpsilauda ja 180 lehma. Momendil on meil 500 lehma. Piimakilogrammi eest saame üle kolme krooni. Loodame tasapisi hinnatõusule, sest tavaliselt on piimahind septembris 20 sendi võrra tõusnud. Praegune loomalihahind võimaldab ka lihaloomi kasvatada. Me jätsimegi tänavu kõik pullvasikad kasvama," teatas AS Pajusi ABF juht Lembit Paal.
"Mõni asi on stabiilsemaks läinud. Näiteks hakkab stabiliseeruma piimahind. Loodame, et mõne aja jooksul hakkab ta tõusma. Sealihahind on hakanud tõusma tänu sellele, et Euroopast ei tooda seda nii palju sisse. Lihakeha kilohind hind on üle 30 krooni. Loomalihahind ei ole aga tõusnud tasemeni, kus lihaveiste kasvatamine end ära tasuma hakkab. Teravilja hind on aga äärmiselt ebastabiilne. Eestisse tuuakse Euroopast sisse jahu, mille väljaveo tonnihind sisaldab 600 krooni dotatsiooni. Lisaks sellele tulevad muud toetused. Kui arvestada, et tänavu anti hektari kohta teraviljatoetust 275,44 krooni ja võtta saagikuseks 4 tonni hektari kohta, siis tuleb toetust tonni kohta ainult 68,80 krooni. Seega saame meie ainult ühe kümnendiku Euroopa Liidu riikide toetustest," lausus AS Adavere Agro juhatuse esimees Hannes Alusalu.
RAIVO SIHVER
5,6 miljonit SAPARDi raha ootab väljamaksmist
31. augustiks oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) laekunud 94 taotlust.
Üheksa taotlust kogusummaga üle 5,6 miljoni krooni on saanud positiivse otsuse ning see raha on broneeritud. Järgmisel nädalal makstakse välja esimene SAPARDi toetus kombaini ostnud Põlvamaa põllumehele. Sellel nädalal said positiivse otsuse kaks Põlvamaa ettevõtjat, kellest üks plaanib osta piimatanki ja teine lüpsiseadet, piimajahutajat ja sõnnikueemaldamise seadmeid. Lisaks toetatakse ka Valgamaa ettevõtja kombaini ostu ning Viljandimaal õllekoja keldrikorruse rekonstrueerimist. Seni suurima toetussummaga, üle 2 miljoni krooni ulatuses, toetatakse sigala rekonstrueerimist Saaremaal.
Maakonniti on kõige aktiivsemad Lääne-Virumaa põllumehed 13 ja Tartumaa ettevõtjad 11 toetustaotlusega. Kõige rohkem taotlusi, 63 on laekunud põllumajandustootmise investeeringutoetuse (meede 1) raames. Toetust soovitakse muuhulgas 27 lüpsi- ja piimajahutusseadme, 15 teraviljakombaini ja 17 traktori soetamiseks.
Esmaspäeval, 3. septembril võeti viimast päeva vastu põllumajandus- ja kalasaaduste töötlemise parandamise investeeringutoetuse (meede 2) taotlusi. Selle meetme raames on tänaseks laekunud 15 taotlust, neist 6 kala-, 5 piima- ja 4 lihatööstustelt.
PRIA peadirektori asetäitja, SAPARDagentuuri juhataja Katrin Noorkõivu sõnul on paljud 2. meetme taotlused puudulikud. "Kuna otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta saab teha alles pärast konkursi lõppu, siis seni ei ole ühtegi 2. meetme ei-kirja veel välja saadetud. Tulles vastu ettevõtetele, on neid telefoni teel ilmnenud puudustest informeeritud," selgitas Noorkõiv. Tööstuste poolt esitatud taotluste puhul on enamasti tegemist mitte näpuvigadega, vaid sisuliste vigadega äriplaanis. "See näitab pealiskaudsust taotluste koostamisel, mitte bürokraatiat toetusraha saamisel," ütles Noorkõiv.
"Kui pärast konkursi lõppu selgub, et suur hulk raha jääb kasutamata, tehakse uus konkurss 2. meetme osas. Taotlejad saavad siis vead ära parandada ja taotlused uuesti esitada," ütles Noorkõiv.
"Eksitav on väide, et toetust saavad vaid need, kelle taotluse on koostanud konsultant, näiteks esimesed positiivsed vastused said hoopis need ettevõtjad, kes olid oma äriplaani ise valmis teinud."
Taotlejad võivad koostada äriplaani ise või kasutada selle juures SAPARDi koolituse läbinud nõustajate abi. Nõustajate andmeid saab nii PRIA büroodest kui ka kodulehelt http://www.agri.ee/SAPARD. SAPARDi taotluste vastuvõtt algas 16. juulil ja kestab meede 2 osas 3. septembrini ning teiste meetmete osas 14. septembrini.
HELI RAAMETS,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressiesindaja
Jõgevamaalased käisid Järvenpää juubelil
Möödunud nädalal viibis Jõgevamaa delegatsioon Soome sõpruslinna Järvenpää 50. aastapäeva pidustustel.
Järvenpääl viibisid maavanem Margus Oro, maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi, Jõgeva Äriklubi president, AS Cobra Grupp juhatuse esimees Aivar Kokk ning Pajusi vallavanem Heldur Lääne. Jõgevamaalased said sõpruslinnas sooja vastuvõtu osaliseks. Eriti meeldivaks ja sisutihedaks kujunesid vestlused Järvenpää linna esindajate Anu Savonne ja Osmo Biörkmanniga. Kohtumisel arutati võimalusi edasise koostöö arenguks. "Eeldusi vastastikuste suhete arenguks on ka mõlema piirkonna ettevõtjatel. Jõgevamaa ettevõtjad ootavad Järvenpää firmajuhte tuleval aastal korraldatavale Kesk-Eesti messile. Enne seda külastame aga Järvenpääl toimuvat messi," teatas Vooremaale Kesk-Eesti messi peakorraldaja Aivar Kokk. "Avaldasime Järvenpää linnale tänu abi eest, mida nad andsid Jõgeva maakonnale ja eriti Põltsamaa piirkonnale. Järvenpäälaste toetusel on remonditud ka Põltsamaa kiriku katust," lausus Pajusi vallavanem Heldur Lääne.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Kool on seksi suhtes paradoksaalne paik. Väga vastuoluline, aga tähtis.
Kool on see koht, kus paljud inimhakatised näevad üldse esimest korda lähedalt ja pikalt endavanuseid vastassoost isikuid. See võib olla päris ränk alguses, ei tea kuhu istuda ja astuda. Sugudevaheline tegevus läheb kohe lahti, kuigi enamuse kooliajast püüavad kaks leeri üksteisest eraldi olla. Ega kogu selle tosina aasta jooksul naljalt poisid tüdrukutega ja tüdrukud poistega näiteks ühte pinki ei istu. Aga sellest hoolimata on kontakt olemas ja üsna varakult on see ka füüsiline, üsna sadomasoline.
Kool on koht, kus paljud üldse kuulevad midagi seksist kui sellisest. Enamasti suhteliselt omavanuste käest. Nii vara, et selle funktsioon ja tähtsus jms jäävad pikaks ajaks (umbes 5 aastaks) täiesti arusaamatuks.
Kool on koht, kus paljud kuulevad esimest korda sõnu "munn", "vitt", "puts", "kepp", "nuss", "fuck", "perse", "lits" jms vajalikku.
Kool võib olla see koht, kus poiss võib näha esmakordselt endavanust ilma ihukateteta. Eriti siis, kui on võimalus piiluda tüdrukute duširuumi.
Kool on koht, kus tüdruk võib läbi elada oma esimesed hingepiinad. Seda mitte mõne poisi pärast, vaid tont teab mille eest võidakse silmad peast nutta ja pikki kirju eikellelegi vorpida.
Kool on koht, kus toimivad seksikad jõumeetodid ja valitseb dekadentlik "kord ja täpsus".
Kooli levinuim seksuaalperverssus on sadism.
Kool on koht, kus sageli esimest korda proovitakse suitsetamist, alkoholitarbimist, ropendamist, narkotsi, luuletamist, läbustamist, käppimist.
Kool on koht, kus mõned armuvad oma piinajatesse ehk õpetajatesse.
Kool on koht, kus valitseb totaalne seksism, kus tehakse totaalselt vahet poistel ja tüdrukutel (viimaste kasuks).
Kool on koht, kus proovitakse teist kasvatada normaalse seksuaalkäitumisega inimesi. Perekonnaõpetuses.
Aga sel pole
DR NOORMEES
REPORTAAŽ
Lastedisko sakslaste ja saastaga
"Põltsamaal toimub Eesti-Saksa noortelaager! Ja toimub veel edasi! Küll seal on palju punkareid!" kiitles Creenbalti kidramees Vinüül. Ning lubas kohe järgmise lause sees 18. augustil toimuvale laagri lõpetamisele organiseerida Saasta ja Creenbalti esinemise.
Teda usuti ja ei usutud ka. Aga eelmainitud augustipäeval laadisid pillimehed oma koli autode peale ja sõitsid Põltsamaale. Suuresti lubatud laager pesitses mingis palvemajas või milleski sellises. Päris kirik see igatahes polnud, aga piiblid ja muu selline träni vedeles laudade peal. "Vaata, propageerivad vägivalda!" näitas Creenbalti trummar Max kuju poole, mis kujutas ristile riputatud napilt rõivastatud inimest. "No on sadistid!"
Maja sees ja ees jooksis ringi hulganisti saksa noori. Vinüül rääkis, et neil olevat juba olnud jama narkootikumide tarvitamisega. Keegi jäi vahele. Vist kanepiga. Tubakas on sakslastele aga tavaline ja lubatud lõbustus. Pisikeste sakslaste hulgas oli vaid üksikuid, kellel polnud suitsu nina all tossamas. Vinüül rääkis, et neil seal väljamaal lubatakse palju nooremalt suitsu kiskuma hakata.
Eks see olegi siis see ülivooruslik, ilus, hea, rikas ja tervislik Euroopa, kuhu me nii suure müdinaga jookseme. Ime, et lasteaialapsed konisid ei tossuta.
Kusagilt ilmus välja korraldaja, kes korraldas asjad kiiresti joonde. Kogu kamp suundus Ranna restorani, kus toimus "reserveeritud" õhtu, kuhu ometi iga suvaline tüüp tänavalt võis rahulikult sisse astuda. Sealjuures oli reegliks alkoholivabadus. Isegi Saasta bassimees Vedru pidi kaasa võetud õlle autos ära luristama, sisse teda sellega ei lastud.
Pillimehed panid oma koli üles ja hakkasid ootama. Kõigepealt seda, kuna süüa saab ja hiljem mingit diskorit, kes pidi ühtlasi heli keerama. Paari tunni pärast saabuski diskor. Pillimeeste tehnikat nähes oli tüüp väga imestunud ja ei tahtnud mitte uskuda, et see ka töötada võib.
Tema peamine argument seisnes mingites juhtmeotstes, mida endast lugupidavad diskorid kasutavad, aga mille olemasolu ta muusikute pillide juures ei tabanud. Vaene mees polnud vist elu seeski kontsertidel kasutatavat tehnikat näinud. Lasteaiast saati diskoga üles kasvanul on tõepoolest keeruline millegi muuga harjuda.
Kuidagimoodi klapitati pillimeeste helipult diskori tehnika külge. Nagu diskor ise ütles, olevat tema tehnika ülimalt korras, kui mingi jama tekib, pole tema süü. Ometi tabasin ta oma kambajõmmile vaikselt kurtmas, et võimul on signaaltuled läbi lastud ja tont teab veel mida tehtud.
Selle aja peale oli juba rahvas kokku kogunenud ja enamus Saastast ja Creenbaltist oli nõus pakutava raha vastu võtma, koli kokku korjama ja uhkesti oma teed minema. Oleks olnud igati arusaadav tegu, sest enamuse publikust moodustasid maksimum kümnesed ajudeta diskosõbrad. Vinüülika lubatud noori saksa punkareid ei paistnud mitte kusagilt. Ometi tahtsid Vinüül ja Vedru hirmsasti esineda.
Esmalt läks peale Creenbalt. Tegid oma neli-viis lookest. Rohkem ei saanud teha, sest korraldaja läks kuuldust natuke närviliseks ja hakkas kartma, et publik laiali jookseb. Seda publik muidugi ka tegi.
Vahelduseks lasti "pisut" diskot ja siis astus üles Saast. Rahvas jõudis vahepeal tagasi tulla. Ja kohe said nad võimaluse uuesti jooksu panna. Korraldaja käis väga imeliku näoga ringi ja paistis olevat ülirõõmus, kui punkarid lõpuks oma koli minema vedasid.
VALE-DMITRI
Projekt "Moeteadlik september"
Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole kooliaasta tähtsaim sündmus mitte ainult 1. september, vaid TERVE septembrikuu. See on kuu, mil kõik moeteadlikud koolid paistavad silma erilise pompoossuse, elegantsi & väljapeetusega.
Miskohal vast olekski paslik jagada mõningaid näpunäiteid säärastele õppeasutustele, kus moeteadlikkusega senini just hiilatud pole. Näiteks:
Septembris peab mööda koolitreppe kulgema lift, selle rikke korral aga punane vaip.
Õpilased peavad riietuma vaid ülikondadesse & elegantsetesse kostüümidesse ning oma esemete transpordiks tuleb neil muretseda eeskujulik portfell.
Õpetajatele salaja istumise alla panemiseks on lubatud kasutada üksnes puhtast kullast knopkasid.
Iga klassi ukse taga peab tunnist väljasaadetute tarbeks olema pehme nahkdiivan + lauake ajalehtede & suupistetega.
Sööklas, mis septembriks tegelikult restorani tiitli saab, peavad olema kelnerid ning toitu peab seal saama tellida igal ajal & ülimalt eksootiliste roogadega menüüst.
Kõigil õpetajail on kohustuslik enne tundi tulemist helistada spetsiaalselt klassiustele paigaldatud uksekelli, misjärel õpilased peavad võima ise otsustada, kas nad lasevad pedagoogi tundi või tuleb tal tagasi õpetajate tuppa kohvi ning küpsiseid manustama minna.
Juhul kui projekt "Moeteadlik september" mõne kooli rahakotile liig tühjendavalt mõjub, on alati võimalik õppeasutus mõneks ajaks hotelliks nimetada & kasum seeläbi tagasi toota.
Edukat kooliaasta algust!
Koolitatud by MOE GURU
Olen alati huviga lugenud Aleksander Kõrgesaare kirjutisi ja tema tähelepanekutega enamasti ühte meelt olnud. Kuid 7. augusti Noortelisas ilmunud artiklis "Ärge labastage tantsu" ma kahjuks ta mõttekäike ei poolda.
Teps mitte ei tohiks väita, et kuskil pole võimalust korralikult oma aja noorustantse tantsida. Tuleb vaid õige koht leida. Kitarride vingumine ja laulja röökimine peaks normaalse mõistusega inimesele kaugelt märku andma, et seal tangot ei tantsita.
Küll aga tantsitakse muid tantse. See oli nagu eile, kui moodi tuli rockn roll ja tvist. Aeg on nii palju edasi läinud, et nüüd on populaarseks saanud teistsugused tantsud.
Paar aastat tagasi läksin pojapojaga ühele Jõgeva kontserdile kaasa (ma ei julgenud lasta tal päris omapead minna). Seal esines mitu ansamblit, mis olid minu jaoks kõik täiesti tundmatud, kuid Maie Parriku tundsin küll ära. Ega see vaatepilt algul ilus ei olnud: hüpati ja karati nii mis kole. Mingeid tantsusamme polnud, iga inimene liikus nii, nagu heaks arvas. Pärisin poisilt selle kummalise tantsu kohta ja ta vastas, et see olla pogo ning enda liigutamiseks kasutab igaüks oma loovust.
Peale pikki mõttevahetusi olen ma noortesse mõistvamalt suhtuma hakanud ega pea nende vaba aja veetmise moodust labaseks. Meie põlvkonna noorustantsud olid tõesti fokstrott ja valss, aga tuleb aru saada ka sellest, et tänapäeva noortel on kaasaegsemad tantsud. Nüüd on disko, klubimuusika ning hipp ja hopp või kuidas iganes neid tantse ei kutsutaks. Peamine on see, et tantsitakse oma vabast tahtest ja nauditakse.
Meieaegsed tantsusammud on noorte arust vanamoodsad ja liiga reeglipärased. Nüüd käiakse teisiti riides ja ka soengud on teised. Mis selles siis halba on, et ülikonda seljas pole? Tähtis on ennast mugavalt tunda ja väike viin ka paha ei tee.
ENN VESKI
Juhtusin lugema 28.08.01. Vooremaa noortelisast kõmu uue bändi loomisest. Tean, et kõmul uue bändi loomisest pole mitte mingisugust tõepõhja all. Lp Vooremaa toimetus, miks te lasete panna lehte loo, mille tagapõhja te kontrollinudki pole? Isegi kui tegemist on kõmuga, pole ajakirjandusel mitte mingisugust õigust avaldada kõmualuse täisnime ilma tema nõusolekuta!
Juhul, kui te selliseid asju oma ajalehes, mis peaks olema Jõgeva maakonna ajaleht, siis te seda teha ei laseks. Kuid kuna te olete seda juba kord lasknud teha, siis olete te pigem Kollase Ajakirjanduse nime ära teeninud!
Kõmualuse sõber
Linnapea Ants Paju kannab muru niites rohelist T-särki, mille rinnal on kuldkollane kiri JÕGEVA.
***
Diskotandem Mihhailov ja Dobermann on suveunest ärganud ja teevad taas tänuväärset tööd maakonnapealinna lõbustusasutustes.
***
Meedialemmik Karl Danhammer viibis kultuuripalee pidulikul avamisel. Konjakit ostis ta vaid "jakobsonide" eest.
***
Kultuurikeskuse juhatajat Airi Rütterit nähti liikluseeskirju rikkumas. Kõndis kaubahalli juures Aia tänaval lähemal kui 100 m vöötrajast diagonaalselt üle sõidutee. Külma rahuga.
SPORT
Eesti Korvpalliliidu Idaregiooni (Ida- ja Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa) kuuluvate noortevõistkondade registreerimine ja Idaregiooni meistrivõistluste juhendi kinnitamine toimub 10. septembril algusega kell 19.30 Vinni spordikompleksis (Sõpruse 16, Vinni) Lääne-Virumaal. Täiendav info: Aivo Erkmaa (Idaregiooni koordinaator), tel 050 48 565, epost kkrakvere@kkrakvere.ee.
MARGUS MARTIN
Jalgrattamarsil sõideti täie hooga
Pühapäeva keskpäeval startisid Jõgeva kesklinnast üle paarisaja jalgratturi Jõgevamaa erinevatesse paikadesse. Nii algas suur jalgrattamarss "Tere, september", mille korraldas tervisespordi edendamiseks loodud klubi Velotreff.
Pühapäevaseks keskpäevatunniks olid jalgrattaretkel "Tere, september"osalejad kogunenud Jõgeva linnavalitsuse esisele väljakule. Hea tervise ja ajaviite huvides korraldatud retke alustuseks tegid ettevalmistusi klubi Velotreff eestvedajad Margus Mitt ja Raul Soodla. Võistluste avakõne pidas abilinnapea Viktor Svjatõšev.
Viktor Svjatõšev ütles: "Nael kummi," andis stardi, istus ka ise sadulasse ning asus kaasa sõitma. Abimeer oli valinud 35 kilomeetri pikkuse normaalringi, kus tuli läbida Laiuse, Kuremaa ja Palamuse. Sellel ringil sõitsid kaasa ka Jõgeva haigla sisearst Kalle Piiskoppel, proviisor ja apteegiomanik Maano Tihane, Jõgeva teedevalitsuse juhataja ning Jõgeva Lions-klubi esimene asepresident Kuno Männik, Jõgevamaa päästeteenistuse vaneminspektor Rein Rahnu, kaheksakordne Eesti meister klassikalises maadluses ja raskejõustikuklubi Ramm juhatuse esimees Aimur Säärits koos poegadega ning paljud teised rohkem või vähem tuntud jõgevamaalased.
Jõgeva postkontorist oli sõitjate hulgas umbes kümneliikmeline seltskond eesotsas asejuhataja Sirje Parbusega. "Varem olen korraga sõitnud seitse kilomeetrit, mistõttu tänane sõit tundub üsnagi pingeline. Pealegi olen kaassõitjatest paarkümmend aastat vanem, kuid tuleb vastu pidada," lausus proua Parbus Vooremaale Palamusel tehtud väikese vahepeatuse ajal. "Kramp lõi jalga, kuid alla ei tohi anda," hõikas parajasti mööda sõitev abilinnapea Viktor Svjatõšev.
Miniringil, marsruudil kesklinn-Mutso-kesklinn, sõitsid kaasa eelkõige lapsed. Noorimateks kaasasõitjateks olid Karl Kristjan ja Hans Kristjan Nurmik, kes loosi tahtel said ka auhinnad. Nende isa sõitis kaasa pikemal ringil.
Maksiringil pikkusega 100 kilomeetrit tuli läbida Laiuse, Sadala, Torma, Voore, Palamuse, Luua ja Siimusti. Sellel sõidul oli üheks favoriidiks spordiveteran ja kultuuritöötaja Vello Pütsep, kes sõitis oma poja, olümpiasõitja Erki Pütsepa päevinäinud rattaga.
"Saja kilomeetri läbimine oli minu jaoks üsnagi tagasihoidlik pingutus. Pealegi pakkus vaheldust Vooremaa maastik," lausus Vello Pütsep maakonnalehele.
Jalgratturid võisid teel märgata ka loomi. Palamuse sillal päterdas priske part, Laiuse ja Kuremaa teel jooksis aga üle maantee vilgas orav. "Jalgrattamarsil "Tere, september" oli kõige olulisem valitud teekond läbi sõita ja nii meeldiv ja tervislik spordielamus saada. Kuigi kohtade üle ranget arvestust ei peetud, püüdsid mitmedki ratturid sõita nagu tõelisel võistlusel," ütles Vooremaale rattaretke üks korraldajaid Raul Soodla.
Jalgrattaretk "Tere, september" lõppes peoga Sinu Pubis.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Niigi kena ja roheline Põltsamaa sai selle suvega veelgi kaunimaks: möödunud reedel avati linnarahvale korraldatud piknikuga uue näo saanud Lillesaar, mida nüüdsest täie õigusega Roosisaareks kutsutakse.
Enne sõda kandis kõnealune paik linna südames kahe jõeharu vahel tegelikult hoopis Kaubasaare nime, sest seal asus palju kauplusi, mis aga sõja ajal maha põlesid. Idee sellest paari tuhande ruutmeetrisest alast roosisaar kujundada tekkis neli aastat tagasi, kui linnapea Margi Ein, linnavalitsuse haljastusspetsialist Inge Angerjas, roosikasvataja Rein Joost ja tollane Tallinna Botaanikaaia peaaednik Kersti Lootus õhtupimedani mööda Põltsamaa linna jalutasid ja arutasid, mida võiks ümber korraldada, et linn kenamaks muutuks. Peatselt hakkaski Kersti Lootus koostama vastavat projekti, mille esimese osana sai ülemöödunud aastal teoks roosiväljaku rajamine linnavalitsuse juurde. Lillesaare ümberkujundamiseks nappis paraku raha. Küll aga järgiti Kersti Lootuse soovitust ja raiuti tasapisi lagedamaks jõe kaldaid.
"Raietöödesse linnas suhtusid mõned linlased esialgu üsna vaenulikult, ent ajapikku on enamik linlasi aru saanud, et nüüd, kui veevoolu rohkem näha, on linn palju kaunim," ütles Margi Ein Roosisaare avamisel.
Hamburgeriputka?
Tänavu kevadel läksid Roosisaare ümberkujundamistööd lahti tänu sellele, et Põltsamaal tegutseval keskkonnaühingul Kivirik õnnestus selle tarvis saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu 460 000 krooni Põllumajanduspiirkondade Programmi summadest. Selle raha eest rajati kõnniteed, paigaldati uus valgustus, pingid ja prügikastid, rajati lehtla ning istutati umbes 2000 roositaime. Nii muutus saar tõeliselt idülliliseks puhkepaigaks, kusjuures tänu jõekallaste avamisele on asjaolu, et asutakse saarel, muutunud ka tunduvalt tajutavamaks.
"Saksa pargikultuuris nii levinud lehtla on meil suhteliselt unustatud asi. Roosisaarel tööd tehes kuulsin mõnigi kord möödujaid arutlevat selle üle, mida siia ehitatakse, kas hamburgeriputkat või kioskit rooside müümiseks. Selle peale, et ühe ehitise otstarve võiks olla lihtsalt puhkepaigaks ja päikesevarjuks olemine, naljalt ei tuldud," ütles Inge Angerjas, kes peale haljastusspetsialisti ameti pidamise on ka keskkonnaühingu Kivirik tegevjuht.
Piknik kogu linnale
Tallinnas lõpeks kõigile avatud pikniku korraldamine tõenäoliselt inimohvritega, sest keegi tallataks lihtsalt jalge alla. Põltsamaal, nagu selgub, on aga kogu linna rahvale veini, mahla, küpsiste ja puuviljade pakkumine ning selle juures mõnusa ühisolemise tekitamine täiesti võimalik. Peale Roosisaare avamise ja selle rajamisel osalenute tunnustamise tehti piknikul kokkuvõtteid linna heakorrakonkursist, kuulati Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tütarlasteansambli ja Põltsamaa Muusikakooli keelpilliansambli esinemist ning Margi Ein, Inge Angerjas ja heakorrakonkursi parimad istutasid saarele veel mõned roosid juurdegi.
"Põltsamaa üheks probleemiks on olnud see, et meil pole olnud linna keskväljaku ega raekoja näol nö linna keskpunkti. Nüüd on see tänu Roosisaarele olemas, seda enam, et ka linna geomeetriline keskpunkt asub just nimelt selle saare tipus jõe kaldal," ütles Margi Ein. "Linna jõulukuusk on saarel asunud aga ennegi ja advendiajal oleme me siin ühiselt küünlaid süüdanud."
Kersti Lootus, kes nüüd vabakutselise arhitektina tegutseb, arvas, et vähemasti Eesti mastaabis on Roosisaar täiesti originaalne: ühegi teise Eesti linna süda pole täidetud roosidega. "Nagu ikka, tuli ka Roosisaare projekti puhul mõnes punktis nö elu nõudmistele järele anda, ent lõppkokkuvõttes olen tulemusega väga rahul," ütles Kersti Lootus.
"Praegu ei avalda värskelt mulda saanud istikud ehk veel teab kui sügavat muljet, aga paari aasta pärast, kui nad piisavalt jõudu on kogunud, peaksid õiteilu ning toredad roosapunasevalge üleminekud tõeliselt mõjule pääsema. Koos kohaliku roosiaia omaniku Rein Joostiga tegime asendusi ka projektis ette nähtud sortide osas: oma kasvanud kogemuste põhjal pakkus ta nüüd lihtsalt välja paremaid ja vastupidavamaid."
Kõik 2000 roosiistikut ongi pärit Rein Joosti roosiaiast. Põltsamaalased, kellelt muljeid küsisin, olid Roosisaarest loomulikult vaimustuses ning avaldasid lootust, et ühegi vandaali käsi loodut lõhkuma ei tõuse.
RIINA MÄGI
Vargadki tahavad vahel jalga puhata
Koeru vallast Endla looduskaitsealalt on vargapoisid viinud minema ühe neljast sinna paigaldatud 6000 krooni maksnud puhkekojast.
Koeru vallavanem Jaago Kuriks ütles, et see on esimene kord, kui kaitsealale on varalist kahju tekitatud. "Nende aastate jooksul, kui vald on koos Endla looduskaitseala juhtkonnaga võtnud nõuks NorraOostriku allikate piirkonda puhkekohti rajada pole siiani midagi lõhutud ega ära viidud. Oleme isekeskis seda koguni imeks pannud," lausus Kuriks.
Liigub kahtlasi masinaid
Seda, et sealsetes põhjatutes metsades aegajalt ka puiduvargusi esineb, kinnitas vallavanem küll. Endla looduskaitseala direktor Ärni Kuusik ütles, et kuulis puhkekoja vargusest Ervita puutöömehelt Rein Voolaiult, kes on selle ka meisterdanud.
"Kui Rein läks Järva ja Jõgevamaa piirile Jõekülla Põltsamaa jõe äärde istepinke paigaldama, helistas ta mulle ja küsis, kuhu oleme viinud paviljoni, mille ta Võlingi ja Vilbaste allikate lähedusse püstitas," meenutas Kuusik. "Alles siis sai selgeks, et puidust puhkekoda on langenud hoopis varaste saagiks."
Kuusik imestas, et keegi on võtnud julguse minna kaitsealale varastama. "Sellist paviljoni niisama lihtsalt ja kiiresti maha ei võta ning möödasõitjad oleksid võinud peale sattuda," arutles ta.
Kuusik lisas, et kaitsealal oli varem rahulik, kuid Jõeküla silla valmides on hakanud sealkandiski igasugu kahtlasi masinaid liikuma, mõni koguni öösiti.
Rein Voolaiu ütlust mööda kulus kolmel mehel puhkekoda püstitada kogu päev. "Terves tükis seda kindlasti ära ei viidud, aga lahtivõtule pidi hulk aega kuluma: olime teist tappide ja salanaeltega tugevdanud," ütles ta.
Voolaid oletas, et varastatud kraam sõidutati Jõgevamaale. "Koeru poole liikuvat veokit oleks märgatud," märkis ta. "Ehk jääb paviljon peale loo ilmumist kusagil kellelegi silma, sest selliseid palju pole. Selge on, et kütteks seda ei viidud."
Vald aitab hooldada
Paar nädalat tagasi kaduma jäänud puhkekoda püstitati valla rahaga. "Otsustasime, et paigaldame koos valla ettevõtjatega tänavu kolm paviljoni ühele juurde," pajatas Kuriks. "Naturali ja Konesko makstud kojad on alles, minema on viidud see, mille eest vald 6000 krooni välja käis."
Kuriksi selgitusel on volikogu juba mitu aastat eelarvet koostades arvestanud kaitseala vajadustega ja läbi mõelnud, mida järgmisel suvel võiks sinna rajada. Nii on Koeru vald korrastanud läbi looduskaitseala kulgevat metsateed ja puisniitu ning aidanud puhkekohti rajada. "See, et turistid siiakanti satuksid, on ju ka valla huvi," põhjendas ta.
Ärni Kuusiku ütlust mööda on kolme viimase aasta jooksul looduskaitsealale kulutatud üle 100 000 krooni. "Ehitasime 600 meetrit laudteed, püstitasime kaks kempsu, paigaldasime prügikastid, suunaviidad, korralikud puhkekohad koos raudsepisest lõkkealustega," loetles ta.
Kuusik märkis, et kaitseala Jõgevamaa-poolne osa oli juba ennegi küllalt heakorrastatud, nüüd pannakse suuremat rõhku Koeru valda jääva ala kujundusele. "Enamik struktuure on välja ehitatud, nüüd on neid tarvis hooldada ja hoida, mitte varastada," ütles Kuusik.
KAAREL ALUOJA
POLITSEIKROONIKA
Purjus juht ajas jalakäija alla
Eelmisel reedel kell 20.35 sõitis Jõgeva-Põltsamaa tee kuuendal kilomeetril sõiduauto Opel Rekord otsa paremal pool teeservas kõndivale mehele. Vigastada saanud jalakäija toimetati Jõgeva haiglasse ja sealt Tartu traumapunkti. Juht põgenes sündmuskohalt, kuid hiljem ta tabati. Autot juhtinud 21-aastasel Aarel tuvastati alkoholijoove. Tema suhtes algatati kriminaalasi, kuna teda tabati purjuspäi autoroolist sellel aastal juba teist korda.
Põltsamaal murti sisse ühte Ringtee garaažiboksi, millel eemaldati ukse lukk. Sissemurdjad viisid kaasa muruniiduki Jonsered ja kolmkümmend veinipunast villast kampsunit.
Pühapäeval veidi enne keskpäeva kaldus Torma vallas Reastvere külas sõiduauto Ford Sierra pimedas kurvis tee vastassuunavööndisse, kus põrkus kokku ratastraktoriga MTZ82. Inimesed selles liiklusõnnetuses kannatada ei saanud. Juhid olid kained ning omasid vastava kategooria juhilubasid.
Palamuse vallas varastati Varbevere teraviljakuivati juures seisnud veoauto kabiinist 4500 krooni maksev mobiiltelefon Nokia 6150. On aga selgunud, et Põltsamaa vallas Pauastveres kadunud mobiiltelefoni Nokia 6110 panid pihta telefoniomaniku kaks joomakaaslast.
Saare vallas Pedussaare külas on vargad lõhkunud ukseklaasi ja murdnud sisse suvemajja. Varastatud on vokk ja tahvel vaskplekki. Majaomanikule tekitati varalist kahju 750 krooni ulatuses.
Tabivere vallas on varastatud Elistvere järve Pataste küla poolselt kaldalt sõudepaat Bella registreerimisnumbriga EJS 0230. Terastrossiga lukustatud paadi kadumine tekitas omanikule 3000-kroonise kahju.
Ööl vastu 30. augustit murti Mustvees sisse sõiduautosse Mazda 626, kust varastati automakk, aku, kaks mutrivõtmete komplekti ja vasakpoolne esimene pooltelg koos velje ja kummiga. Kogukahju 7680 krooni.
Seitse sõitjat paiskus vastu puud
Laupäeva pärastlõunal paiskus Jõhvi-Tartu maanteel Pataste külas sõiduauto Nissan vastu puud. 48-aastane tartlane ei valinud teeoludele sobivat sõidukiirust ja auto paiskus vasakule teelt välja ja põrkus vastu puud. Liiklusõnnetuses said kehalisi vigastusi kõik seitse autos viibinut, neist kolm olid lapsed. Kannatanud toimetati Tartu Maarjamõisa haiglasse.
Järgmisel teisipäeval elektrita
Seoses voolukatkestusega ei tööta järgmisel teisipäeval, 11. septembril prefektuuri enamik arvuteid. Seetõttu palub Jõgeva Politseiprefektuur tulla neil haldusõiguse rikkujatel, keda on kutsutud sellel päeval arutelule, teha seda nädal hiljem, seega 18. septembril.
Teisipäeval on vahelduva pilvisusega ilm, hommikupoolikul sajab Kirde-Eestis veel vihma, pärastlõunal algab saartel uus sadu. Tuul pöördub kagusse ja itta, puhudes 3-8 m/s. Sooja on 16-19 kraadi.
Kolmapäeval tuleb pilves, selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma. Puhuvad lõunakaarte tuuled 3-8 m/s. Öösel on sooja 9-15, päeval 15-18 kraadi.
Teisipäev, 4. september 2001. a.
RAIVO SIHVER
Jõgeva linnavolikogu esimehe auto pandi põlema
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Presidendivalimised: 7 korda mõõda, 1 kord lõika
TOOMAS VAREK,
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
KIRJAD
Politseinikud ei tohiks oma ametit häbeneda
Grupi kiiruseületajate nimel
VIRU VALGEMÄE
ALEKSANDER KÕRGESAAR
JUHTKIRI
4. september 2001. a
Jõgevamaa majanduselu on stabiliseerunud
RAIVO SIHVER
5,6 miljonit SAPARDi raha ootab väljamaksmist
HELI RAAMETS,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressiesindaja
Jõgevamaalased käisid Järvenpää juubelil
JAAN LUKAS
DR NOORMEES
REPORTAAŽ
Lastedisko sakslaste ja saastaga
VALE-DMITRI
Projekt "Moeteadlik september"
Koolitatud by MOE GURU
ENN VESKI
Kõmualuse sõber
MARGUS MARTIN
Jalgrattamarsil sõideti täie hooga
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
Vargadki tahavad vahel jalga puhata
KAAREL ALUOJA
POLITSEIKROONIKA
Purjus juht ajas jalakäija alla
Seitse sõitjat paiskus vastu puud
Järgmisel teisipäeval elektrita