Jõgeva raudteejaama kõrval ja haruteedel laaditakse põhiliselt metsamaterjali. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Jõgeva
raudteejaama kõrval ja haruteedel laaditakse põhiliselt
metsamaterjali. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Varem peatus Jõgeval 12 reisirongi, eelmise kuu algusest jäi alles vaid kaks. Alates järgmisest neljapäevast jääb Jõgeva kaheks päevaks nädalas reisirongideta. Jõgeva jääb raudteelinnaks siiski edasi - kaubarongid veel liiguvad.
Jõgevamaa on võrreldes teiste maakondadega raudteejaamade poolest rikas: Vägeva, Pedja, Jõgeva, Kaarepere ja Tabivere. Lisaks neile veel peatuspunktid Kalevis, Naval ja Mullaveres. Nendeski teivasjaamades peatus rong seitsmel korral päevas. Nüüd vurab mööda Jõgevamaad vaid üks reisirong hommikul Tartu poole ja õhtul Tallinna tagasi, tehes üksnes Jõgeval minutilise peatuse.
Ei aidanud reisirongide likvideerimise kampaaniat peatada ei meeleavaldused ega vedurijuhtide streigi toetamine. Nüüd on kuulda, et varsti võetakse käigust ära see viimanegi reisirong.
Jõgeva jaamaülema Helmut Schasmini sõnul on kuuldusel tõepõhi all. Ka nendeni oli jõudnud Eesti Raudtee juhatusest telegramm, kus teatatakse, et Tallinna ja Tartu vahet sõitev reisirong sõidab senise graafiku järgi kaks korda päevas vaid 12. aprillini. "Teisipäeval algasid Tapa-Tartu raudteeliinil remonditööd. Saime teada, et seoses kapitaalremondiga sõidab reisirong esmaspäeval ja neljapäeval vaid Tallinna ja Tamsalu vahelisel teelõigul. Nendel päevadel tuleb reisijatel Tamsalus bussidesse istuda, et Rakke ja Jõgeva kaudu hommikul Tartusse või õhtul Tallinna jõuda. Küllap annab sõiduplaani muudatustest reisijatele täpset infot reisiliiklusega tegelev Edelaraudtee," lootis jaamaülem.
Arvatavasti pakub raudtee sunnitud bussisõitu vaid kuu lõpuni. Remont paistab tulema põhjalik, seda on märgata Jõgeva raudteejaamaski. Lisaks amortiseerunud liiprite vahetusele tehakse puhtaks ka killustik, et see laseks vett paremini läbi.
Jõgeva firmadel oma raudtee
Eesti Raudtee suur, kurikuulsuse saanud erastamine kestab. Jõgeval hakati raudteed erastama juba kuus aastat tagasi. Jõgeva raudteejaamas on kolm rongide vastuvõtu ja ärasaatmise teed ning
estakaad, kuid haruteed on ära müüdud. Esimeseks ostjaks oli AS AVAKS, kellele kuulub kolm haruteed juba 1994. aastast saadik. Jupike oma raudteed on ka Jõgeva Viljahoidlal ning OÜl Siimusti Känd ja Eesti Metall.
Kaubavedu on kasvanud
"Viimasel ajal on Jõgeva jaamas peale- ja mahalaadimistööde maht tunduvalt suurenenud," tõdes Jõgeva raudteejaama laadimispiirkonna ülem Irina Kuku¹kina. Kui varasematel aastatel oli Jõgevale tühjenemisele saabunud ja siin laaditavate vagunite suhe enamvähem võrdne, siis nüüd tuuakse siia kaupa rohkem kui välja viiakse. Põhiliseks kaubaks on puit, mida on hakatud rohkem sisse kui välja vedama. Püsikliendiks on Werol Tehased, kes saadab raudteelt renditud tsisternvagunitega toiduõli. Siia saabub põllutöömasinaid, väetist jne. Kunagi jõudis jaama kümneid vaguneid kivisütt, nüüd vaid paar vagunit aastas.
Eelmisel aastal saabus Jõgeva jaama mahalaadimiseks 984 kaubavagunit, selle aasta kolme kuuga on tulnud 1155 vagunit. Mullu laaditi siin 858 vagunit, eelmises kvartalis aga 258.
Kultuurilinnaks pürgiv Jõgeva jääb ka raudteesõlmeks, kuigi reisirongid enam ei sõida.
ARDI KIVIMETS
Maavanemad kohtusid Jõgevamaal
Jõgevamaal olid eelmisel reedel koos Eesti maavanemad.
Maavalitsuses toimus maavanemate nõupidamine, millel osales riigisekretär Aino Lepik von Wiren, kes arutas maavanematega riigikantselei võimalikku koordineerivat rolli maavalitsuste eelarvete kujundamisel.
Põllumajandusminister Ivari Padar kõneles maavanematega vajadusest tõkestada suu ja sõrataudi levikut, koalitsiooninõukogu esimees Andres Tarand selgitas olukorda valitsuskoalitsioonis ning haldusreformiga seonduvat.
Maavanemad külastasid ka aktsiaseltsi Werol Tehased toiduõlivabrikut Painkülas, Kiigemetsa kooli Siimustis ja aktsiaseltsi
Põltsamaa Felix.
Õhtul andis Jõgeva maavanem Margus Oro maavanemate koordinaatori kohustused üle Lääne maavanemale Jaanus Sahale.
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
Linnaaednik pooldab vareste ümberasustamist
Jõgeva Linnavara aedniku Taivo Paeveeri arvates tuleks palju meelehärmi ja ärevust põhjustanud varesed kesklinnast linna äärealadele ümber asustada. Selline toiming meelitaks omakorda parkidesse rohkem laululinde.
Millised vareslased Jõgeval täpsemalt elavad?
"Kõige rohkem peaks Jõgeval olema künnivareseid, vähem hallvareseid. Paljude suurte majade katustel elavad hakid. Samuti lendab linnas harakaid."
Miks õieti põhjustavad varesed ning teisedki vareslased Jõgeva linnakodanikele nii palju meelehärmi ning on saanud kõneaineks ka avalikel aruteludel ja meediakanalites?
"Põhimõtteliselt põhjustavad varesed ja hakid peavalu kõikides Eesti linnades. Varestele meeldib olla seal, kus on inimesi. Jõgeval on varesed enda asupaikadeks valinud eelkõige kesklinna pargid. Pealegi eelistavad varesed elulaadi, kus kogu pere - ema, isa, lapsed, ämmad ja äiad ühe puu otsas elavad. Varestel on kombeks kõikvõimalikul ajal oma väljaheiteid alla lasta, mis võivad kergesti mõne inimese pealaele või mütsile kukkuda. Kuulduste järgi pidavat selline inimene õnnelikuks saama.
Mulle pole niisugune õnn osaks saanud. Küll aga on varesed reostanud mu auto katust. Vareste väljaheited mõjuvad ka sedavõrd tugeva väetisena, et takistavad haljasaladel taimede kasvamist. Nii rikuvad näiteks varesed haljastust Betti Alveri pargis."
Kas pooldate, et Jõgevast võiks saada varestevaba linn?
"Ma ei ole põhimõtteline vareste vastane. Kuid arvan, et need linnud võiksid väga hästi elada metsas või linnaservas. Pean mõttekaks vareste ümberasustamist Jõgeva kesklinnast linna äärealadele. Selle tööga on juba alustatud. Nii hakatakse haagisega saega maha võtma vareste pesi.
Kui varesed kesklinnast lahkuvad, lendavad asemele kaunihäälsed laululinnud. Laululindudele soodsama elukeskkonna loomiseks tasuks Jõgeva haljasaladele ka rohkem puid ja põõsaid istutada."
Lisaks laululindudele võiks Jõgeval elada ka mõned väikesed ja armsad metsloomad, näiteks oravad ja siilid. Kuidas oleks võimalik rohkem selliseid sümpaatseid asukaid kohale meelitada?
"Jõgeval elavad juba mõned oravad. Eelmiste kohalike valimiste aegu jäi üks orav teadmata põhjustel auto alla. Naljahambad ristisid traagilise sündmuse Isamaaliidu või Koonderakonna provokatsiooniks.
Et Jõgevale rohkem oravaid tuleks, peaksime põhjalikumalt hoolitsema nende toidulaua eest. Oravatele maitsevad mitte ainult pähklid, vaid ka seemned ja küpsised. Minu arvates võiksid oravate kui oma sümbollooma toiduvarude eest hoolitsema hakata Jõgevamaa reformierakondlased. Kui nad tooksid Jõgevale kaks oravat (emase ja isase), oleks see juba mehetegu."
JAAN LUKAS
KIRJAD
Nüüd oleme siis kuu aega kasutanud Tartusse tööle sõitmiseks bussifirmade teenuseid. Meenutades rongisõitu, siis sellega ei ole mõtet praegust olukorda võrrelda. Kuu aega tagasi andis masinist kell 6.02 vilet ning rong sõitis minema ja nii iga päev. Kell 7.10 jõudis rong Tartusse ja nii iga päev. Lubati, et olukord ei halvene.
Kuid nüüd. Ajalehes avaldati ja sõiduplaanidesse trükiti, et buss väljub Jõgevalt kell 6.30 ja saabub Tartusse kell 7.30. Esmaspäeviti oleme välja sõitnud kell 6.40 ja isegi hiljem, Tartusse saabumine kõigub samuti 10-15 minutit.
Ainult kahe bussi juhid sõidavad kella järgi, minuti pealt, nii Jõgevalt välja kui ka Tartusse sisse, so 6.30 ja 7.30. Ülejäänud bussijuhid sõidavad nagu turismireisil, kus kellaajal pole tähtsust, sõiduplaan on ainult segavaks asjaoluks.
Sellest tingituna ka minu järjekordsed küsimused, seekord bussifirmade omanikele.
1. Kas bussijuhid täidavad teie karmi käsku väljuda Jõgevalt ja saabuda Tartusse 10-15-minutilise hilinemisega?
2. Kui see on õige, siis kas ei saaks tuua väljumist Jõgevalt 15 minutit varasemaks, et bussid jõuaksid kindlasti kell 7.30 Tartusse? See on väga oluline, sest kell 7.35 (täpselt!) väljub linnaliini buss nr 9 bussijaama peatusest, järgmine läheb kell 7.55, mis on väga hilja.
3. Kui teie võimuses ei ole praeguseid bussiliikluse tavasid muuta, kas ei saaks trükkida sõiduplaanidesse: "Buss väljub Jõgevalt kella 6.30 ja 7.00 vahel ning saabub Tartusse enne kella 8.00." See vastab tegelikkusele.
Veel tahan küsida meie linnapealt ja ASi Jõgeva Elamu ostnud firma juhatajalt: kui suureks te prognoosite kortermajade hoolduskulude tõusu aasta lõpuks? Jõgeva Elamu tõstis 1. jaanuarist hoolduskulusid 3-toalise korteri eest 16 krooni 15 senti. Kardan, et jutt teenuste hindade mittetõstmisest ei vasta tõele, vähemalt üüride ja majade hoolduskulude suhtes mitte, sest Tallinnas ja Tartus on hinnatase hoopis teine.
E. VAHESSAAR
Räägitakse, et Eestis olevat õigusriik, kus kõigile on eneseteostamiseks tagatud võrdsed võimalused. Ma ei taha selle väitega nõustuda ja püüan selle paikapidamatust näidete varal tõestada.
Härrad, kes pätsasid mõned kilomeetrid elektriliine ja jätsid seega paarkümmend majapidamist elektrita, antakse tabamise korral kindlasti kohtu alla. Härrad, kes sahkerdasid korteritega ja jätsid mõned sajad perekonnad peavarjuta, samuti need, kes loopisid kümneid ja sadu miljoneid kroone rahva raha mitmel moel tuulde, tõstetakse aga ümber tasuvamatele töökohtadele. Kui nad suureks läinud lärmi tõttu tulebki töölt vabastada, siis loobitakse neile kompensatsiooniks järele sadu tuhandeid ja isegi miljoneid kroone.
Nendele, enamasti töötutele härradele, kes pätsasid elektriliine, ei pakuta aga mingeid töökohti, rääkimata tuhandete kroonide suurustest kompensatsioonidest. Või jagatakse kompensatsioone vastavalt pihta pandud väärtuste suurustele ja liine pätsanud härrad ei ole välja teeninud nii suurt tähelepanuavaldust.
Härradeks nimetan neid mehi sellepärast, et olen seadusi austav kodanik ja seetõttu ei saa ma neid, keda pole kohtulikult süüdi mõistetud, varasteks, sulideks ega kaabakateks nimetada.
SULEV MARGUS
Nagu Vooremaas kuulutati, läksin eelmisel reedel maavalitsusse, et kohtuda Andres Tarandiga. Kohtumise alguseks oli märgitud kell 16.00. Selleks kellaajaks ka kohale läksin. Ootasin veerand tundi, kakskümmend minutit, ei midagi. Siis tuli üks lahke olemisega naisterahvas ja ütles, et Tarand on nõupidamisel.
Ootasin veel kümme minutit ja et kohtumist ikka ei alanud, läksin ära. Siit ka sõnum: poliitikud, kui nad Tallinnast rahvaga kohtuma tulevad, tundku kella.
MAIT ROHI
JUHTKIRI
Selleks, et mõnd ministrit välja vahetada, ei piisa ju ometi sellest, et nimetatud ametimees või naine mingi töllakusega hakkama saab ning avalikkuse silmis enam oma kohta täitma ei vääri. Kõigepealt tuleb läbi töötada ministri väljavahetamise reglement, see koalitsioonipartneritega kooskõlastada, teha vastavad täiendused ja
siis vaatame. Järelikult ei tule valitsusremont isegi kõne alla mitte enne kahte nädalat.
Nii et meie veel suhteliselt lugupeetud riigitegelaste arvates on ministrite ja muude riigiametnike tegemistega kõik korras, ajakirjanduses avaldatud faktid üledramatiseeritud ja tendentslikud, rahvas aga on loll ega tea riigivalitsemise nüanssidest tuhkagi. Milleks peakski arvestama sellise pisiasjaga nagu avalik arvamus, kui koalitsioonilepingus pole selle kohta ridagi?
Eks kõrge koha pealt paista asjade tegelik seis muidugi paremini, kuid tundub siiski, et riigi valitsemise juures on miskit mäda. Statistika raporteerib majanduse edusammudest, eurointegraatorid järjekordsest suletud peatükist, opositsioon on killustatud ning kogub oma lahmivate avaldustega pigem miinuseid, kuid millegipärast kaotab valitsus rahva silmis pidevalt populaarsust. Miks ometi?
Näib, et nii ministrihärrad eraldi kui ka valitsus tervikuna on hakanud tasapisi unustama, kelle huve nad isiklike ja erakondlike kõrval oma ametiposti otsas teenima peaksid. Erafirmade puhul on asi lihtne - kui juhtkond ei suuda kasumiplaani täita, tekitab firmale mitmemiljonilisi kahjusid ning peab aktsionäride koosoleku arvamusi enda jaoks mittesiduvaiks, saab ta rahvapäraselt väljendudes kinga.
Miks mitte rakendada sama skeemi ka ministrite puhul? Keegi meist pole veatu ning mida päev edasi, seda rohkem avaliku arvamuse põlu alla sattunud ministrite vigu või tegematajätmisi päevavalgele tiritakse. Seda isegi juhul, kui nad on tegelikult tublid inimesed, kellel suuri teeneid riigi ja rahva ees. Mida kauem valitsusremondiga viivitatakse, seda suuremaks muutub lõhe rahva ja valitsuse vahel, seega võiks valitsus päästa veel, mis päästa annab. Põhiseaduse järgi on meie riigikord vist siiski demokraatlik, see tähendab rahva võimul põhinev.
5. aprill 2001. a
MAJANDUS
Euronõuded kannustavad prügilaid sulgema
Eelmisel kolmapäeval kogunesid Jõgevamaa omavalitsuste esindajad keskkonnateenistusse maakonna jäätmemajanduse arengusuundi arutama. Lisaks ühistele muredele sai teabepäeval selgemaks nii mõnigi piirkondlik probleem.
Jõgevamaal on praegu registrisse kantud 15 prügilat ja loomsete jäätmete matmispaika. Tulevikus jääb enamikku Jõgevamaa ja osa Ida-Virumaa omavalitsusi teenindama peagi avatav Torma prügila, lisaks on võimalik vedada jäätmeid Väätsa prügilasse Järvamaal ning Aardlapalu prügilasse Tartumaal.
"15. juunil saab jäätmeid juba Torma prügilasse ladustada," lubas Torma vallavanem Mati Kepp. "Prügila operaatorfirmat pole veel valitud, läbirääkimised alles käivad. Sellised suured firmad nagu SAB ja RagnSells ei ole Torma prügila majandamisest eriti huvitatud, sest jäätmekogused on väikesed ja suurt kasumit ei ole sealt oodata. Aprillikuu jooksul selgub, milline firma on nõus Tormasse jäätmeid vedama ja millistel tingimustel."
Kõiki vanasid väikeprügilaid ootab juba lähiajal ees sulgemine. Otsuse selle kohta peab vastu võtma kohaliku omavalitsuse volikogu. "Pärast 16. juulit tuleb prügilate sulgemisel järgida euronõudeid. Mida kiiremini omavalitsused tegutsevad, seda kasulikum neile endile ja maksumaksja rahakotile," ütles Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep. "Keskkonnateenistus ei luba enam vanadesse prügilatesse jäätmeid vedada, kui piirkonnas on olemas korralik keskkonnanõuetele vastav prügila."
Kui volikogu otsus on vastu võetud enne 16. juulit, võib prügila sulgeda lihtsustatud korras. Enne seda tuleks siiski tellida prügila keskkonnamõju ja riski hinnang. Soomlaste kogemused näitavad, et tegelik sulgemine võib võtta 3-4 aastat.
Hädas suvitajate ja kalameestega
Peipsi piirkonna omavalitsused kurdavad, et nende kandis on ühtelugu probleeme suvitajatest maha jäänud prahi koristamisega. "Sõidab kamp suvitajaid nädalavahetuseks Peipsi äärde ja esmaspäeva hommikuks on kõik prügikastid pilgeni täis ning ajavad ülegi, omavalitsus aga muudkui korraldagu prügivedu. Kes selle kõik kinni maksab?" pahandas Kasepää vallavanem Jüri Vooder.
Peale suvitajate on omavalitsustele pinnuks silmas ka hooletud kalamehed, kes järvekaldaid reostavad. "Praht visatakse jääle, kevadel kannab vesi selle randa. Vahel on kogu rannaäär pudeleid
täis - kõnni nagu miiniväljal," kurjustas Jüri Vooder. "Iga sikuskamehe juurde ei saa ju prügikasti üles panna." "Juhukülalistega on tõesti raske võidelda, küll aga saavad omavalitsused jälgida, et suvilaomanikud sõlmiksid prügiveo lepingud," arvas Jõgevamaa keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist Moonika Aunpuu.
"Kaluritel on Peipsil liikumiseks kujunenud küllaltki püsivad marsruudid, nende radade äärde tuleks kaldale prügikastid paigaldada. Kui muud abinõud ei aita, tuleb inspektorid appi kutsuda ja süüdlasi trahvida."
"Olmejäätmete veo korraldamine on omavalitsuste ülesanne," toonitas Mart Joosep. "Kui vallajuhtide eesmärgiks on piirkonnas turismi arendada, tuleb ka turismiga kaasnevatele probleemidele lahendusi otsida."
Kompostimine läheb moodi
Paljudes Eesti maamajapidamistes on küll kompostihunnik aianurgas, aga enamik biojäätmeid (toidujäätmed, puulehed jt bioloogiliselt lagundatavad ained) rändab siiski prügilatessse, tootes seal lagunemise käigus mürgiseid gaase. Jäätmemajanduse arengudokumendid näevad ette, et biojäätmete ladestamise osakaal peab tulevikus järk-järgult vähenema. Seetõttu tuleb juba praegu panna rohkem rõhku jäätmete sorteerimisele ja kompostimisele. Omavalitsuste hinnangul on aga liigiti kogumist keeruline korraldada, sest jäätmeveofirmad nõuavad, et näiteks paberikonteineris oleks tõesti ainult paber, kuid inimesed tassivad konteinerisse suvalist prahti.
"Tartus läks pool aastat, enne kui inimesed harjusid jäätmeid sorteerima. Liigiti kogumiseks võib organiseerida jäätmepäevi, vanapaberi kogumise aktsioone jne. Alguses on raske, aga küll inimesed õpivad," ütles Moonika Aunpuu, lisades, et välismaal on kompostimisest saanud lausa moeasi. Kortermajade elanikud ostavad väikese akvaariumi meenutava kastikese, kuhu pannakse veidi turvast ja sellesse kümmekond ussikest, meie vihmaussi sugulast, kes hakkavad suisa köögiaknal peres kogunenud toidujäätmeid kompostiks töötlema. Eramajades on laialdaselt kasutusel spetsiaalsed kompostrid.
Üle poole miljoni jäätmeraha
Tänavu eraldab Keskkonnainvesteeringute Keskus Jõgevamaa jäätmeprojektidele 650 000 krooni. Sellest 30 000 krooni on kavas kulutada ohtlike jäätmete kogumisele. 230 000 krooniga rahastatakse Jõgevamaa jäätmehoolduse korrastamise projekti, mille prioriteediks on vanade prügilate sulgemine ja Torma prügila käivitamine. Omavalitsusliit toetab seda projekti omalt poolt 300 000 krooniga. Lisaks eraldatakse Jõgevamaale 350 000 krooni peremeheta põllumajanduskemikaalide kahjutustamiseks ja 40 000 krooni masuudijäätmete likvideerimiseks Adaveres.
"Et ei korduks sellised juhtumid, nagu mullu Põltsamaa lähistel, kus kohalikud lapsed mängisid väga mürgise kemikaali granosaaniga, võiksid jõgevamaalased kusagile vedelema jäänud põllumajanduskemikaalidest keskkonnateenistusele teada anda," ütles Mart Joosep. "Ja loomulikult peaks iga jõgevamaalane mõtlema selle peale, kuidas võimalikult vähe prügi tekitada, et keskkonna reostuskoormus ei suureneks."
ULVI KALVIST
AS A. Tammel esindab Eestis ligi paarikümmet kaubamärki
Jõgeva firma aktsiaselts A. Tammel on 7. kohal majandus- ja maksunäitajate põhjal koostatud Jõgevamaa ettevõtete edetabelis TOP 15. Ettevõte, mis esindab Eestis ülemaailmselt tuntud põllutöömasinaid valmistavaid firmasid, peab vajalikuks jagada põllumeestele ka teadmisi ja oskusi nende masinate kasutamiseks.
Aktsiaselts A. Tammel on praegu Eestis peaaegu 20 erineva kaubamärgi esindaja. "Esimesena hakkasime Eestisse importima firmas Kverneland toodetud põllumajandustehnikat. Selle hiigelfirma kaks suuremat tehast paiknevad Norras, ülejäänud ettevõtted aga teistes riikides. 1992. aasta augustis külastasid meie ettevõtet Kvernelandi esindajad ning kaks nädalat hiljem jõudsid Eestisse juba esimesed Kvernelandi masinad. Sellele tehingule eelnes aga pikaajaline töö, sest esimesed kontaktid tekkisid mul Kvernelandi esindajatega 1988. aastal rahvusvahelistel künnivõistlustel," rääkis juhataja Arvi Tammel.
Meenutades firma saamislugu, ütles ta: "Üheksakümnendate aastate algul loodi kunagise Jõgeva EPT ladude baasil AS AVAKS, millest seoses välissidemete tekkimisega kasvas omakorda välja AS AVAKSI (International). Et äriregistrisse kandmiseks tuli muudatusi teha, sai firma uueks nimeks AS A. Tammel."
Praegu töötab selles ettevõttes 18 inimest, kusjuures töötajate valikul on olulisemateks kriteeriumiteks kõrgharidus ja võõrkeelteoskus. Suuremateks investeeringuteks on firmale olnud esindusliku kontorihoone ehitamine ning ladude kaasajastamine. Jõgeval Turu tänaval paikneb ka ettevõtte tolliladu.
Muuhulgas esindab AS A. Tammel Eestis ka traktoritehast Case, mille emafirma asub Ameerika Ühendriikides, ning Valgevene traktoritehast Belarus. "Koostööd tasub teha selliste välismaiste firmadega, kelle toodangu vastu Eestis suurem huvi on. Kui eksportida Eesti põllumeeste jaoks ebasobivaid masinaid, on raske turul vastu pidada. Samuti tuleb võita ja hoida välismaiste koostööpartnerite usaldust," ütles Arvi Tammel.
Firmajuht kommenteeris Jõgevamaa ettevõtete edetabelisse pääsemist: "See, et AS A. Tammel TOP 15 jõudis, pole iseenesest kuigi suur saavutus. Enesega võiksime rahule jääda siis, kui suudame pikemaajalises perspektiivis püsima jääda ning kahe jalaga maa peal seista suudame. Tänastes majandusoludes vastu pidamine pole sugugi lihtne, sest meie põhikliendid põllumehed peavad ka ise väga keerulistes oludes toime tulema. Põllumajandustootmist on pidevalt lammutatud ja kägistatud. Praegu on põllumajandusettevõtjad ja talunikud jäänud lootma ka SAPARDi programmist laekuvale toetusele. Ootuses on paljudel tõsistel meestel mõnedki plaanid täide viimata jäänud. Näiteks praegu on Eestis keskmiselt kuni kümne aasta vanune traktoripark. SAPARDi programmist saadavast rahast jätkuks aga traktorite ja teiste põllutöömasinate välja vahetamiseks vaid minimaalselt. Niisiis tundub, et SAPARD on vaid suur sõnakõlks poliitikute käes ja võibolla ka rafineeritud variant, millega kavatsetakse Eesti põllumajandust veelgi rohkem põhja lasta."
Kui Arvi Tammeliga juttu ajasime, helistas talle parajasti lepingupartner Lätist. "Lõunanaabritega on meil pikemaajalised koostöösuhted ja oleme Lätti turustanud mitu masinat. Tulevikus oleks mõttekas orienteeruda ka Venemaa, täpsemalt Peterburi piirkonna turule. Aeg pikemaajaliste kaubandussuhete loomiseks Vene ettevõtjatega pole aga veel küps," rääkis Tammel.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi saalis avati möödunud reedel Sirja Ohaka esimene isiknäitus "Igaüks suudab".
"Ja suudabki!" oli esimene reaktsioon, kui umbes kolmkümmend taiest - akvarelli, pastelli, õli ja siidimaali jne üle said vaadatud. Iseasi, kas kuus-seitse aastat regulaarselt kunsti harrastanud inimest enam igaüheks nimetada saab. 1994. aastast on Sirja Ohakas kaasa teinud Jõgeva Kunstikooli juures tegutsevas Avatud Stuudios.
"Ega ma ennast mingiks kõvaks maalijaks pea, aga ma olen vähemalt jõudnud selleni, et ma tahan osata hästi maalida," ütles autor näituse avamisel.
Hiina maastik
Sirja põhitöö sordiaretuse instituudi aretuskompleksi juhtivagronoomina on tihedalt loodusega seotud ning sama kehtib tema ammuse hobi - matkamise kohta. Loodusmotiivid on ülekaalus ka tema kunstiloomingus. Tõsi, maalitud maastikud pole autoril alati oma silmaga nähtud: vahel on olnud inspiratsiooniallikaks foto või ka mõne tuntud kunstniku teos. Näiteks Hiinas pole Sirja veel käinud, aga "Hiina maastiku" nimeline õlimaal oli näitusel üleval. Tugeva perspektiivitundega tehtud taies, võiks selle kohta öelda: kui demograafilised protsessid senises suunas jätkuvad, on kaugemas tulevikus kõik maastikud Hiina maastikud...
Tollesama "Hiina maastiku" hääletasid avamisel viibinud näituse parimaks pildiks. Teise koha sai kollaa¾ "Saaghammaskala". Too pikk ja peenike, aga vägevate uimedega kala on Sirjal maalitud akvarellitehnikas, ent pilti on täiendatud naturaalsete kalasoomuste, hõbedase paberi ja muuga. Kunstikooli õpetaja Katrin Tamm avaldas arvamust, et see pilt on täitsa uus tase Sirja loomingus.
Kalad ja kogu veealune maailm ongi Sirja viimase aja üks lemmikteemasid, mis kajastub ka mitmel siidimaalil. Õigupoolest tahaks ta koguni sukelduma õppida ja kuhugi lõunapoolsemasse merre korallriffide vahele seiklema minna.
Teeb raame
Peale kalade on Sirja portreteerinud linde - jälle pildi järgi, sest nood tegelased ei armasta poseerimiseks pikalt paigal püsida. Pastelltehnikas linnud näivad nii loomutruud, nagu võiksid iga hetk pildilt õhku tõusta. Eriline side näib olevat Sirjal ka lilledega. Kusjuures mitte agronoomilik, vaid hingeline side. Näituse avamise puhul toodud arvukaid lillekimpegi näis ta vaatavat sellise pilguga, nagu kavatseks neid kohe maalima hakata.
Sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel avaldas näituse avamisel heameelt selle üle, et tema alluvad peale kutsetööle pühendumise aega ja tahtmist leiavad muude põnevate asjadega tegelda. Kunstihuvi näibki olevat justkui midagi traditsiooniliselt sordiaretuse juurde kuuluvat: instituudi töötajate hulgas on ikka olnud nii kunstikogujaid kui ka kunstiharrastajaid. Tõsi, kõigil pole jätkunud Sirja moodi julgust oma taieseid laiemale publikule vaatamiseks välja panna.
Küsimusele, kuidas abikaasa tema kunstitegemisse suhtub, vastas Sirja lühidalt: "Teeb raame." Pole midagi öelda - tõeline ABIkaasa!
RIINA MÄGI
Betti Alveri sünnimajas algab remont
Betti Alveri sünnimajas Jõgeval Jaama tn 3b alustatakse 16. aprillil ehitustöödega. Töid hakkab tegema AS Ervin Tartust, kellega Jõgeva Linnavaral on sõlmitud töövõtuleping.
Betti Alveri fondi nõukogu koosolekul andis Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide ülevaate sellest, mis seni Betti Alveri majamuuseumi restaureerimisel tehtud ja millised tööd on võimalik planeeritud summade eest ära teha tänavu.
Majja tuleb veel Alo Mattiiseni tuba, vastavalt ruumide kasutamise skeemile on ette nähtud ka raudteelase toa ja Jõgeva linna ajaloo ekspositsioonid. Et see raudteeäärne maja Jõgeval on tunnistatud ajaloomälestiseks kui Betti Alveri sünnimaja ja ühtlasi omaaegse raudteearhitektuuri hästi säilinud näide, on maja restaureerimist vastavalt Jõgeva linnavalitsuse taotlusele toetanud ka muinsuskaitseinspektsioon. Tänavuseks aastaks planeeritud töödeks on lubatud muinsuskaitsesummasid 200 000 krooni, millele lisaks sama palju omavalitsuse raha.
Nagu kinnitas Heino Puide, alustab AS Ervin ehitustöödega juba 16. aprillil. Tartust pärit firma, kes on ühtlasi tööde läbiviimiseks korraldatud konkursi võitja ja kellega Jõgeva Linnavaral on alates 23. oktoobrist 2000 sõlmitud töövõtuleping, on lubanud lõpetada need tööd, mida ettenähtud summadest võimalik ära teha, juuli esimeseks nädalaks. Seega peaks kirjaniku 95. sünniaastapäeva puhul tänavu 23. novembril olema osa ette nähtud töödest tehtud, kuigi planeeritud tööde esimese etapi lõpetamiseks kuluks märksa rohkem raha.
Fondi nõukogu arutas oma koosolekul ka hoone edasist kasutamist. Ennekõike aga on plaanis taotleda linnalt võimalust palgata majamuuseumi tööle vastav inimene juba alates tänavuse aasta septembrist, et oleks võimalik hakata maja tegevust planeerima, ekspositsioonidega tegelema jms.
Koos Jõgeva linnaraamatukoguga otsustas Betti Alveri fond kuulutada ka tänavu välja Jõgeva linna päevade eel järjekordse omaloominguvõistluse "Betti Alveri jälgedes" nii linna kui ka valla koolilastele ja täiskasvanutele.
VAIKE KÄOSAAR
Näitemängupidustused mahtusid ühele päevale
Jõgeva maakonna näitemängupidustusi on Palamusel peetud juba kaheteistkümnel kevadel. Kui mõnel aastal on näitekunsti harrastajate aastasaagi ülevaatamisele kulunud kolm päeva, siis tänavu saadi hakkama ühe päevaga - möödunud laupäevaga.
Teatriharrastuse väljasuremise pärast hädakella lüüa pole siiski põhjust: nii mõnelgi trupil jäi Palamusele tulemata sellepärast, et uuslavastuse toovad nad välja alles suveks, mil seda saab vabas õhus mängida. Võistluspinget oli olukorras, kus viis truppi konkureerisid kolmes eri kategoorias, muidugi napilt, ent teatritegemise lustist puudust ei tulnud.
Kõige vähem võis lusti puudumises süüdistada muidugi kõige nooremaid osalejaid, Lustivere rahvamaja laste näiteringi. Merle Karusoo "Nääri päev" oli tempokas ja toredate osatäitmistega lugu, lavakujunduski oli lakooniline, ent otstarbekas. Peale keskastme kooliteatrite üleriigilisel festivalil (see toimub eeloleval nädalavahetusel Otepääl) osalemise õiguse sai Olga Paasi juhendatav trupp kaks näitlejapreemiat: need pälvisid Punsu osatäitja Pirjo Palm ja Karu kehastanud Endel Jänes.
Kuna Põltsamaa Ühisgümnaasiumi näitering pidi peaosalise haigestumise tõttu pealtvaataja rolliga leppima, polnud omas kategoorias konkurente ka Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatril Liblikapüüdja. Pealegi olid nad möödunudaastase gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestivali laureaatidena niikuinii tänavusele, aprilli lõpus Rakveres toimuvale festivalile kutsutud. Ent hea, et nad Viktor Rozovi "Poistega" Palamuse pidustustele ikkagi kohale tulid: teistel truppidel oli neilt lihtsalt mõndagi õppida.
Kas või lavakultuuri ning oskust väga noorte näitlejatega väga tõsist ja rasket materjali "läbi pureda". Näitlejapreemiad pälvisid koguni neli "liblikapüüdjat": Silja Kana (Liisa), Meelis Põdersoo (Snegirjev), Martin Kõiv (Krassotkin) ja Maarius Pärn (Ilju¹a). Trupi juhendaja Lianne Saage-Vahur sai aga ühe lavastajapreemia.
Teise lavastajapreemia andis ¾ürii Ülle Meosele "Taevapääsukese seikluste" lavastamise eest Luua külateatris Lapi-Leenu. Tuntud opereti "Mam’zelle Nitouche" põhjal valminud lavastuse suhtes polnud ¾ürii, millesse kuulusid Eesti Harrastusteatrite Liidu esimees Jaan Urvet, vanemuislased Kersti Neem ja Raivo Adlas, Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur ning Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilane Sirle Põdersoo, siiski päris üksmeelne: kes pidas nende tükati taotluslikult diletantlikku mängulaadi, kergelt iroonilist suhet materjalisse ning kaltsukotistiilis kostüüme vaimukaks, kes aga arvas, et lavalise lohakusega mindi isegi külateatri stiiliraamide seisukohalt natuke liiale. Kuna Lapi-Leenu pooldajad olid napis ülekaalus, pääses aprilli lõpus Türil toimuvale piirkondlikule ülevaatusele (üleriigilist harrastusteatrite festivali tänavu ei toimu) ikkagi Luua trupp.
Jõgeva Linna Teatrile, kes mängis kolme autori novellide põhjal valminud lavastust "Aphrodite ring", läksid see-eest nii parima nais- kui ka meesnäitleja preemia. Need said Kairit Mäeorg ja näitlev lavastaja Janek Varblas. Maarja rahvamaja näiteringi toredate kostüümide ja lavakujundusega muinasjutulavastus "Taretareke" pälvis nn Tädi Sohvi eripreemia.
Teatripäeva lõpetas konkursiväline külalisetendus: Tallinnas tegutsev Teoteater näitas Jaan Urveti lavastatud T¹ehhovi "Kirsiaeda". Sama lavastusega osaleb Teoteater suvel Monacos toimuval ülemaailmsel harrastusteatrite festivalil.
RIINA MÄGI
Kui möödunud aastal toimus üleriigiline amatöörfilmide festival kolmepäevase ja rahvarohke üritusena Põltsamaal, siis tänavu vaadati amatööride filmitoodang üle kümmekond päeva tagasi vaikselt ja väikeses ringis Tallinna Kinomajas.
Seekordse festivali tulemustest pole avalikkust laiemalt teavitatud, ent ühe diplomi saatus on Vooremaale siiski teada: arvutigraafika ja animatsiooni vallas pälvis selle põltsamaalane Väino Valdmann. Pooleteiseminutiline animafilm "Torn", millega Valdmann seekord festivalil osales, on Euroopa Liidu teemaline. Selles löövad neli töömeest vaiad maasse ning hakkavad torni ehitama. Punastest tellistest torni tippu tõmmatakse euroliidu lipp ning siis selgub, et see torn kõrgub keset tühja Eestimaa kontuurkaarti, mille ümber loksub meri. Kogu see askeldamine toimub euroliidu hümniks oleva Beethoveni "Ood rõõmule" taustal.
"Arvutianimatsiooni alal praegu mingit konkurentsi pole, seepärast olen igal aastal mingi diplomi ikka saanud," ütles Valdmann, kelle loomingus "Torn" on juba neljas animafilm. "Põhitöö saan filmi juures ära teha kodusel arvutil. Lõpuks pean aga, üksikkaadrid (neid mahub igasse sekundisse 25) CDle salvestatud, Tallinna telemajja minema ning need seal videosse võtma."
Ega Valdmannil nõutud infotehnoloogia hooldaja ja arvutiõpetajana loomingu jaoks just palju aega jää, ent mis tehtud saab, läheb hästi kaubaks: tema äsja Põltsamaal eksponeeritud isiknäitus "Virtuaalne maailm" pannakse tuleval nädalal üles Pärnu Agape Keskusesse.
RIINA MÄGI
SPORT
Põltsamaa linnavalitsus ja Põltsamaa vallavalitsus on Eesti Spordiveteranide Liidu ettepanekul esitanud elutööpreemia saamiseks linna spordiinstruktortreeneri ja valla spordiklubi Tervis aseesimehe Villu Ojassalu. Täna on koloriitsele spordimehele põhjust õnne soovida 70. sünnipäevaks.
Villu Ojassalu spordihuvid said alguse lapsepõlves. "Minu isatalu koduões olid võrkpalliväljak ja hüppeplatsid. Kodukarjamaal ojas sai ujuda ning Võisiku tiigi siledal jääväljal uisutada," meenutas ta. Pärast sõjaväeteenistust töötas Villu Ojassalu Põltsamaa Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajana. 1955. aastal sai Ojassalust tollase Põltsamaa rajooni kehakultuuri- ja spordikomitee esimees. Tema eestvedamisel sai Põltsamaa linn ja selle ümbrus mõnegi uue spordirajatise. Nii valmisid 1958. aastal Põltsamaa linna staadion ning kahe hüppetorniga välisujula. Linna parki ehitati ka hokiväljak, kus 1960. aasta veebruaris toimusid Eesti meistrivõistlused jäähokis teisele liigale.
Spordiühingu Jõud Jõgeva rajooninõukogu tõstetreenerina on Villu Ojassalu olnud õpetajaks mitmele Jõgevamaa võimekale tõstjale. Noorte tõstegrupid loodi Põltsamaa, Puurmani, Jõgeva ja Maarja keskkoolis, samuti Kuremaa ja Luua tehnikumis ning mitmes ettevõttes. Tollal hakkas tõstmisega tegelema mitu võimekat raskejõustiklast: Sulev Luht, Valdeko Aaving, Igor Algus ja Rein Jõgila, kellele Ojassalu oli esimeseks treeneriks. 1965.-1967. aastani toodi Jõgevamaale tõstmises 12 Eesti meistritiitlit.
Entusiastlik spordimees on töötanud ka Põltsamaa EPTs, kuhu ta koos ettevõtte juhi Endel Kiisaga samuti tugeva sportliku jälje jättis. Nii valmisid EPT peakontori juures võimla ja esimene siseujula Jõgevamaal, mida küll tollastes oludes tuli ehitada tsiviilkaitselao ja tuletõrje veevõtukoha nime all.
Villu Ojassalu algatusel on hakatud Jõgevamaal organiseerima traditsioonilisi spordiüritusi. Tema eestvedamisel toimusid 1975. aastal esimesed Põltsamaa jõe suvemängud ning 1982. aastal esimesed Põltsamaa jõe talimängud. Nende mängude korraldamist jätkatakse tänaseni.
Tänane juubilar on ka ise võidukalt osalenud erinevatel spordialadel. Tema saavutuste hulka mahuvad kolmekordne spordiühingu Jõud meistritiitel jalgpallis ja VTK mitmevõistlustes. Tähetunniks võib aga lugeda 1992. aastat, mil Villu Ojassalu tuli Eesti Spordiveteranide Liidu meistriks kuuel erineval alal: kergejõustikus 100 ja 400 meetri jooksus, kettaheites, tõstmises, kurnis, lauamängude (male, kabe, lauatennis, koroona) mitmevõistluses, brid¾is ja mälumängus.
JAAN LUKAS
Põltsamaa Spordikooli maletoas kohtusid kümnendat korda teatri Vanemuine ja Põltsamaa maleveteranid. Varem olid viiel korral peale jäänud Põltsamaa maleveteranid. Üldist imetlust äratas mullu 90. sünnipäeva tähistanud Vanemuise raudvara Helend Peep, kes neljandal laual sundis kahel korral (omavahel mängiti kaks partiid) alistuma Kalju Sireli. Traditsiooni kohaselt mängib Vanemuise poolt esimesel laual Jaak Viller. Seekord oli tema vastaseks Villu Ojassalu. 2:0 võit kuulus viimasele. Põltsamaa maleveteranidele tõid veel 2 punkti Paul Evard ja Vambola Plink, alistades vastavalt ooperisolisti Enn Pai ja näitleja Andres Sarve. 1:1 mängisid Epp Viller ja Ene Saarik ning ooperisolist Märt Jakobson ja Hillar Külvet. Üheksal laual toimunud kohtumine lõppes Põltsamaa maleveteranide 11,5:6,5 võiduga.
Kümme huvilist mängisid ka välkmalet. Siin võitis kindla esikoha Jaak Viller 7,5 punktiga (kaotus tuli vastu võtta jällegi Villu Ojassalult). Teistkolmandat kohta jagasid 6 punktiga Vambola Plink ja Villu Ojassalu. Vanemuine kogus 22, Põltsamaa maleveteranid 21,5 punkti. Suure malesõbra Endel Pajumäe poolt välja pandud karikas jäi sügiseni hoiule Põltsamaa maleveteranide kätte.
***
Eesti Spordiveteranide Liidu brid¾imeistrivõistlustel paaridele Lustiveres olid võidukad Võru mängijad Jaan Tali-Tõnu Kibena, kes mullu olid seitsmendad, ülemöödunud aastal esimesed. Teise koha viisid Türile Rein Kaarjas-Peeter Lüdig. Kolmanda koha 24 paari hulgas mängisid välja Otto Suits- Mart Jäger Jõgevalt. Mihkel Viirelaid-Kalle Ojassalu Põltsamaalt said kaheksanda, Lembit Kapp-Toivo Vähi kümnenda ja Hillar Sibul-Arnold Kivik üheteistkümnenda koha. Kuue neliku kohtumises oli enne viimast vooru veel viiel nelikul võimalus välja teenida meistrimedalid. Viimases voorus said maksimumpunktid Viljandi ja Valga, neile võistkondlik esimene ja teine koht. Hillar Sibul-Arnold Kivik ja Lembit Kapp-Toivo Vähi olid kolmandad.
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Peipsi-äärsed naisettevõtjad teevad koostööd Rootsi naistega
29. märtsist 2. aprillini oli grupp Peipsi-äärseid naisettevõtjaid Rootsis Skaraborgi piirkonnas, et vahetada kogemusi sealsete naisettevõtjatega.
Külastati majutusasutusi, nii hosteleid kui ka kodumajutusi, väikekohvikuid, mitmesuguse turismiteenuse (kalandus, paadisõit jne) pakkujaid. Erilist huvi pakkus väikeettevõtjate koostöövõrgustik, millest saaks eeskuju võtta Eestiski. Õppereis oli juba lõppema hakkava koolitusprojekti üks komponente.
Phare LIEN programmi raames rahastatud projektis õpetati naistele ettevõtluse aluseid, raamatupidamist, suhtlemist ja enesekehtestamist, projektide kirjutamist ning suhtekorraldust. Koolituse jooksul on mitu naist juba vormistanud end ettevõtjaks, mitmel on plaanis oma ettevõte registreerida lähitulevikus.
Projektis osales 50 naist 12 erinevast Peipsiäärsest vallast ja linnast - alustades Torma vallast ning Värskaga lõpetades.
ANGELIKA REHEMA,
projektijuht
Tänavuse ulukiloenduse andmetel elab Jõgevamaa jahipiirkonnas 34 hunti. Maakonna jahimehed tabasid sellel aastal kolm hunti.
Huntidel on jooksuaeg lõppenud ning talvel karjas ringi jooksvad suguküpsed hundid on asunud paaridesse ja leidnud omale pesapaiga. Pärast paar kuud kestnud tiinust, seega aprillis, sünnib viis kuni seitse tumedakarvalist kutsikat.
Mõnes vanas rebase- või kährikuurus tehtud pesas sündinud hundipojad saavad paari nädala pärast nägijaks. Suve hakul hakkavad hundiema ja isa õpetama poegadele murdmiskunsti. Talve alguseks on kutsikas juba täiskasvanud hundi suurune.
Jõgevamaal pesitsevad hundid põhiliselt kolmes piirkonnas: Pedja ja Onga jõe ümbruse metsades ja rabades, Alam-Pedja looduskaitseala ja Puurmani ümbruses ning Peipsi äärsetes ning Saare ja Voore metsades. Paraku ei piirdu hundid oma lemmikpiirkonnaga, vaid käivad saaki otsimas üsna kaugel. Ütlusel, et hunt kodu lähedalt ei murra, tundub olevat tõepõhi all. Ega muidu poleks näiteks Onga jõe lähistel näha hundiradade kõrval ka kitse-, põdra- ja kährikujälgi. Hundid käivad murdmas kaugemal: Kurista küla lähedal olid hundid maiustanud metsseapõrsast, Päde külas olla hundid koera, Pikknurmes aga lamba maha murdnud.
"Oleme kaugel sellest, et huntidele laussõda kuulutada, kuid veidi vähem võiks neid küll olla. Eriti neid üksikuid ja põduramaid, karjast välja tõrjutuid, kes talumajade juurest püüavad kergemat saaki," arvas metsamees Vello Einaru.
Tänavu tabasid hundi vaid Valdo Raidma, Jaan Kusma ja Veiko Kõre.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Teisipäeva hommikul kella seitsme paiku ilmus Pudulai jälle politseiprefektuuri ukse taha. Tegi mõned tuigerdaja liigutused ja poetas end uksest sisse. Kohe oli aga ka selge, et mees ei olegi purjus, vähemalt mitte sedavõrd, et teda väljamagamisele panna. Patrull kohtus küll temaga öösel poole kaheteistkümne ajal linnas ja siis oli mehel pudel odekolonni ja mingi konservikarp näpuvahel, aga et mees oli kaine, polnud politseil temaga asja. Hommikuks oli odekolonn ilmselt juba organismis läbi töötatud. Kui Pudulai uksest välja saadeti, tegi ta uuesti joodiku kehamängu ja vajus siis välisukse taha matile. Kui aga lõpuks aru sai, et teda seekord sooja kambrisse siiski ei panda, võttis jalad alla ja kõndis nagu mees muiste teist sooja saamise võimalust otsima. Arvata, et lootis ka rohkemat - pannakse päevi ja saab süüa ning sooja küljealust jälle mõneks päevaks.
Politseiprefektuuri on tulnud avaldus, et tänavu jaanuaris veebruaris on tehtud ebaseaduslikku metsaraiet Palamuse vallas Kudinal Kevade ühistule kuuluvas metsas. Praegustel andmetel on
maha raiutud 125 tm kasvavat metsa. Osa puidust on ka ära viidud. Looduskeskkonna kahju arvestatakse enam kui 68 000 kroonile.
Patastel ja Uhmardus varastati elektriliini
Eelmise nädala lõpul avaldati, et Patastel ja Uhmardus on elektriliini varastatud. Üks vargus tuli avaldaja andmeil ilmsiks juba 12. märtsil. Siis oli maha lõigatud kolm postivahet liini metallikaaluga 28,5 kg Patastel Sepa alajaama piirkonnas. 27. märtsil avastati, et õhuliini on varastatud ka Tabivere valla Uhmardu külas Elvi alajaama piirkonnast. Sealt oli ära viidud kaks postivahet liinijuhet kogukaaluga 38 kg. Liiniomanik hindab kogukahju umbes 22 000 kroonile.
Teisipäeval avastas üks Sadukülas maamaja omav mees, et sinna on sisse murtud. Ära oli viidud sõiduauto järelhaagis, oran¾i värvi Zubrjonok ehk MAZ 8114, millel registrinumber 888 AZ, veepump ja 2 kW soojapuhur. Vargil oli käidud ajavahemikul reedest teisipäeva hommikuni. Avaldaja kahju on umbes 8500 krooni.
Joobnud pea ei jaganud õiget kiirust välja
Teisipäeval kell 11.40 sõitis sõna otseses mõttes autoga puusse Erki (1981) Põltsamaalt. Olles Nissan Primera roolis alkoholijoobes, ei jaganud noormees ära teeoludele sobilikku sõidukiirust, auto kaotas juhitavuse ja paiskus teelt välja vastu puud. Erki ise ning temaga koos autos sõitnud Martin (1976) ja Revo (1982) said viga, kuid arst saatis nad pärast ülevaatamist ja abiosutamist kodus ravi jätkama. Noorhärrad osutusid metallist pisut tugevamaiks - mehed liiguvad, auto seisab.
Õnneks siiski mitte tõeline, vaid õppegranaat, aga kus sa kaugelt aru saad. Esmaspäeva õhtul paarkümmend minutit enne südaööd märkas politseipatrull Tartu-Jõhvi maanteel Mustvee lähistel sõiduautot, mille roolis tundus olevat alasti mees. Juht politsei peatusmärguandele ei reageerinud ja autot tuli jälitada. Mees oli palja ülakehaga, püksid siiski jalas. Tema auto tagaistme ees oli põrandal granaat, mis polnud siiski sõjaotstarbeline. Lisaks selgus, et Veikot (1977) oli mullu 5. septembril karistatud rahatrahviga auto purjuspäi juhtimise eest. Nüüd oli ta uuesti alkoholijoobes autorooli hoidmas. Varbeveres elavat sõidumeest ähvardab tõenäoliselt kriminaalvastutusele võtmine.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Neljapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma. Puhub lõunakaarte tuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur +1°C ... +5°C.
Reedel on vahelduva pilvisusega ilm, võib sadada hoovihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-1+ m/s. Õhutemperatuur öösel +1°C ... +3°C, päeval +4°C ... +9°C.
Neljapäev, 5. aprill 2001. a.
Jõgeva jääb mõneks ajaks reisirongideta
ARDI KIVIMETS
Maavanemad kohtusid Jõgevamaal
PEEP LILLEMÄGI
Linnaaednik pooldab vareste ümberasustamist
JAAN LUKAS
KIRJAD
E. VAHESSAAR
SULEV MARGUS
MAIT ROHI
JUHTKIRI
5. aprill 2001. a
Euronõuded kannustavad prügilaid sulgema
ULVI KALVIST
AS A. Tammel esindab Eestis ligi paarikümmet kaubamärki
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
Betti Alveri sünnimajas algab remont
VAIKE KÄOSAAR
Näitemängupidustused mahtusid ühele päevale
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
JAAN LUKAS
OSKAR PURI
Peipsi-äärsed naisettevõtjad teevad koostööd Rootsi naistega
ANGELIKA REHEMA,
projektijuht
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Patastel ja Uhmardus varastati elektriliini
Joobnud pea ei jaganud õiget kiirust välja
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja