vooremaa 05.07.2001

Vooremaa

Neljapäev, 5. juuli 2001. a.

Põllumehed hakkavad järjest rohkem kasvatama lihaveiseid

Puurmani PÜs on lihaveiseid kasvatatud juba viis aastat. Praegu on karjamaal 40-50 Aberdin Angus ristandit. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Piimatootmisele esitatavad karmid nõuded seavad põllumehe valiku ette, kas suurendada karja minimaalse tasuvuse piirini, see on 30-40 lehma, investeerida nõutavatesse seadmetesse miljoneid kroone või otsida teisi võimalusi. Rohumaade olemasolul võib kasvatada lihaks nii pulle kui lihaveiseid. Viimastega aga alles hakatakse tegelema.

Veiseliha on Lätis rohkem hinnas

Pullide nuumamise kõrgajad jäävad kaugesse nõukogude aega. Siis sai neist ka raha. Vahepeal ei tasunud see end ära. "Kui siiamaani oli veiseliha hind tasuvuse piiri peal, siis viimase hinnatõusu järgi võib juba öelda, et tasub," rääkis Valga Liha- ja Konservitööstuse tütarfirma OÜ Puidukaubandus tegevjuht Urmas Jalakas.

Lihakombinaatide andmetel kallines veiseliha kokkuostuhind aastaga üle 40%. AS Perevara juhatuse esimehe Alo Tederi andmetel maksavad Valga ja Rakvere Lihakombinaadid veiseliha eluskaalu kilost 14 krooni. "Praegu pakutakse aga Lätti viimiseks eluskaalu kilo eest 17 krooni," ütles Alo Teder

OÜs Puidukaubandus on kasvamas tuhatkond lihalooma, alates vasikatest kuni realiseerimisküpsete loomadeni välja. Ka AS Perevara on tänavu hakanud massiliselt vasikaid lihaks kasvatama, kasvamas on üle 400 vasika. Isegi talunikud ja individuaalloomapidajad jätavad pulle elu peale. Nii on Mäemihkli turismitalus kasvamas 10 pullvasikat.

Väiketalupidajad on valiku ees

Jõgeva ümbruse lehmapidajaid sunnib selleks AS Eesti Taluvõi Jõgeva Piimakombinaadi pankrot. Piima ei ole mitte kuhugi turustada. Seetõttu müüsid ja müüvad paljud lehmi. "Mul oli aasta algul 20 lüpsilehma, praegu aga ainult 13. Läks hästi, sain pooled elu peale müüa. Paljud meie kandi inimesed on lehmad ära müünud," rääkis Punamäe ja Männiku talu perenaine Laine Urgo. Ta lisas: "Mina ise joodan piima 15. vasikale. Enamus on neist pullid". Ka Mäemardi talu perenaine Silvia Rajapuu likvideerib piimakarja.

AS Perevara seemendustehniku Oleg Rajapuu andmetel on tänu Jõgeva Piimakombinaadi pankrotistumisele ja võlgadele 1995. aastaga võrreldes jäänud Jõgeva piirkonda alles ainult üks kümnendik erasektori karjast.

"Ääremaade taludesse, kus on vähe lehmi, ei hakka mitte kunagi suured piimaautod sõitma. Halvad ja kitsad teed ei võimalda autodel farmi juurde sõita ega teel ümber pöörata. Ka esitab tarbija toodetele kõrgeid nõudmisi. Üheks eeltingimuseks on lüpstud piima kiiresti maha jahutamine. Tootmine peab olema varustatud kaasaegse, nõuetekohase tehnoloogiaga, mis võib maksta üle miljoni krooni. Et piimatootmine end ära tasuks, peaks karjas olema minimaalselt 30-40 lehma. See kõik eeldab suurtootmist. Neil on suurema käibe tõttu ka avaramad investeerimisvõimalused," kommenteeris Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Ameti zootehnik peaspetsialist Ranne Jäme. Ta jätkas: "Väiketootja peab oma tootmise vastavalt elu nõuetele ümber kohandama. Üks võimalus on lihaveiste kasvatamine. Soomes kasvatatakse väga palju lihaveiseid. Praegu ei ole veel Jõgevamaal vabapidamisega lihatõugu karju, kuid ajapikku nad tulevad. See kõik võtab aega, sest inimesed ei orienteeru nii kiiresti ümber. Oleme harjumuste ohvrid, sest eluaeg on piimakarja kasvatatud. Praegu saadakse esimese põlvkonna ristandeid. Kui need jäetakse kasvama ja seemendatakse samuti lihapulli spermaga, siis saame rääkida juba lihaveiste kasvatamise algusest".

Pullide asemele lihaveised

AS Perevara seemendustehnik Oleg Rajapuu on tänavu lihaveise pulli spermaga seemendanud 28 eralehma, sealhulgas neli lehma Laine Urgo ja viis Malle Maasalu majapidamistes. Kui piimaveiste sperma hind kõigub 40-500 krooni vahel, siis lihaveiste sperma maksab 40-50 krooni.

"Loodame esimesed lihapulli spermaga seemendatud vasikad saada septembris, oktoobris," kostis Urmas Jalakas. Puurmani PÜ on väiksema piimaanniga lehmi lihaveiste spermaga seemendanud juba viis aastat. Praegugi on kasvamas 40-50 Aberdin Angus ristandeid.

Alo Tederi arvates on lihaveiste kasvatamine ekstensiivne tegevus, mis nõuab palju vaba maad. "Lihaveiste kasvatamist ei saa võrrelda piimaveiste kasvatamisega. Viimasel juhul on see ainukeseks sissetulekuallikaks. Lihaveise kasvatamine hakkab alles siis ära tasuma, kui lihakombinaadid hakkavad selle eest kõrgemat hinda maksma," lisas Oleg Rajapuu.

Puurmani PÜ peazootehniku Rein Annamaa sõnul on lihaveiste lihakvaliteet hoopis parem. Ta on väiksema rasvasisaldusega. Kui turul maksab tavaline veiseliha 40 krooni, siis spetsialistide arvates peaks lihaveiste liha maksma sel juhul 80 krooni kilogramm. Alles siis tasub sellega tõsiselt tegelema hakata.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Tähelepanekuid Saksa prokuratuuri ja politsei tööst

Riina Jõesaar, Jõgeva prokurör, kust need tähelepanekud pärit?

"Viibisin Eesti prokuröride grupi koosseisus õppereisil Saksamaal 11.-23. juunini. Saksa õigussüsteemi tööga tutvusime Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa pealinnas Schwerinis. See osa Saksamaast oli minevikus Saksa DV osa, pealinn Eesti sõpruslinn. Kahe Saksamaa osa ühinemise järel vabastati sellel liidumaal ametist enamik endisi prokuröre ja asemele toodi lääne koolituse saanud juristid. Samaaegselt aga jäeti ametisse enamik endisi politseinikke ja vaid üle 50 aasta vanustele politseinikele soovitati pensionile minna."

Mis nende prokuratuuris eriti silma hakkas?

"Kogu tehnilise töö teeb ära heal tasemel oskustega sekretariaat ja prokuröri osaks on mõelda ja otsuseid vastu võtta. Tehniline töö prokuröri kuidagi ei häiri ega sega. Saksa prokuratuur on aga ka täitevorgan. Viib täide rahalisi karistusi ja vabaduskaotuslikke karistusi näiteks. Prokuratuuris on ametis koosseisulised raamatupidajad, kes abistavad majanduskuritegude uurimist. Prokurör on ka omamoodi "rahakütt". Kohe, kui on alustatud kriminaalmenetlus mingis majanduskuriteos, tehakse algust kahtlustatava vara asukoha väljaselgitamisega, et see kiiresti arestida. Seesuguse tegevuse eesmärk on võimalikult kiiresti jälile saada kuritegelikul teel saadud varale, et seeläbi kindlustada riigile ja kannatanule tekitatud kahju heastamine. Neil on põhimõte, et kogu vara, mis on seotud kuriteoga, kuulub arestimisele. Kui vara pole säilinud, arestitakse vara väärtus. Isikut, kes soetab vara alla selle omahinna, loetakse pahauskseks. Hea kombe vastaseks peetakse väärtusliku vara saamist tasuta. Selline vara võidakse konfiskeerida."

Ons neil meie mõistes mõni tavatu kuritegu?

"Ongi. Saksamaal käsitletakse kuriteona väikese varalise kahjuga liiklusõnnetuse tekitamist, kui selle põhjustaja lahkub sündmuskohalt. Kuritegu on ka esmakordne auto juhtimine isiku poolt joobeseisundis, kui tema veres on alkoholisisaldus kaheksa promilli. Saksamaal kehtib eraldi karistusseadus 14-18-aastastele alaealistele. 19-21 aastaseid peetakse nn noorteks kurjategijateks, kelle puhul selgitatakse alati välja nende arengutase ja kui neid ei saa karistamisest vabastada, otsustatakse selle tulemusel, kas rakendada konkreetse isiku karistamisel alaealiste karistusseadust või täisealiste karistusseadust."

Mis politseist eriti silma torkas?

"Kriminaalasi on menetluses keskmiselt kolm kuud. Kehtib põhimõte, et igat asja menetleb algusest peale üks ja seesama ametnik. Tulemuspalka ei maksta. Seda oli omal ajal teha proovitud, aga see ei õigustanud end ja siis loobuti. Pole ka mingit töönormi. Kehtivad palgaastmed ja samal palgaastmel olevad ametnikud saavad ka võrdset palka. Korrapidamistoimkonnad töötasid 24-tunnise valvekorratsükliga. Tänavatel patrulle praktiliselt ei ole."

Kohtuistungit juhtusite nägema?

"Muidugi. Istungi tööõhkkond on lihtne, toimub justkui asjaosaliste vestlus. Jutlemine käib istudes ja ainult poolte vaidluse ajal seisavad prokurör ja kaitsja püsti. Talaarigi panevad kohtunik ja kaitsja selga kohtusaalis. Kohtunik teeb otsuse kohe istungi lõpul. Ütleb kohtualusele, et oled süüdi ja saad sellise karistuse. Kirjalik kohtuotsus valmib viie nädala jooksul. Edasi kohtuotsuse peale saab kaevata seitsme päeva jooksul. Edasikaebus pole mingi pikk kaebekiri, vaid teade, et kohtuotsusega ei nõustuta ja kaevatakse edasi.

Ühele kohtuistungile tuli kohtualune vanglast, aga ta oli ilma konvoiirist saatjata. Kohus mõistis talle vabaduskaotusliku karistuse ja mees kõndis kinnipidamiskohta tagasi jälle üksinda. Saksamaal on sellinegi omapära, et kohtunikud töötavad vahetevahel prokurörina ja vastupidi. Teada on, et prokurörid töötavad mõnikord ka politseis. Jutuajamise kirjutas üles

ÜLO PÄRN

KIRJAD

Nii lihtne see ongi

Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi kuritegelik iseloom on nüüdseks kogu maailmale teada, ligi kümmekond aastat ei eksisteerigi enam see riik, kuid Eesti Vabariigi Riigikogu ei saa hakkama avaldusega ja režiimi kuritegudest Eestis.

1941. aasta 14. juunil läbi viidud Eesti kodanike massilise küüditamise 60. aastapäeva puhul taheti see küüditamise ohvreid mälestades vastu võtta, kuid asi ei läinud korda. Miks siis?

Stalinliku terrorirežiimi kuritegudest rääkis Nõukogude Liidus esimesena, küll veel poolsalaja, Nikita Hruštšov NLKP XX kongressil 1956. aastal. Sellest peale algas terrorirežiimi nõrgenemine vahelduvate sula- ja külmaperioodidega, kuni Gorbatšovi perestroika viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele.

Ei tuleks arvata, nagu poleks Eestis Nõukogude okupatsioonivõimude poolt toimepandut hukka mõistetud. Juba 12. novembril 1989. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu otsuse "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta", milles kvalifitseeris Nõukogude Liidu kommunistliku okupatsioonivõimu toimepandu Eesti Vabariigi vastu suunatud agressioonina, sõjalise okupatsiooni ja anneksioonina Nõukogude Liidu stalinliku juhtkonna poolt siit tulenevate õiguslike järeldustega.

Eestimaa Kommunistliku Partei XX kongress võttis 25. märtsil 1990. aastal vastu resolutsiooni EKP tegevuse ajaloolis-poliitilisest hinnangust. Kongress tunnistas avameelselt, et partei on teinud minevikus tõsiseid valearvestusi ja vigu. EKP alahindas ja eitas omariikluse tähtsust rahvuse säilimisel ja vabaduse kindlustamisel. Alles EKP KK XI pleenum väljendas esmakordselt eesti rahva tegelikke taotlusi. EKP edumeelne osa läks kaasa areneva demokraatliku ja rahvusliku liikumisega.

Resolutsioonis rõhutatakse: "Analüüsides kriitiliselt EKP minevikku, mõistab kongress hukka EKP poolt minevikus tehtud valikud ja otsused, millel on olnud rasked tagajärjed eesti rahvale ja omariiklusele. EKP kannab koos NLKP ja liiduliste keskvõimudega vastutust vägivallategudes eesti rahva vastu."

Üksnes Eesti Vabariigi Riigikogu põhiseadusliku seadusandliku organina ei ole andnud ajaloolis-õiguslikku hinnangut 1940. aastal alanud okupatsioonivõimu kuritegude kohta. Riigikogu avalduse eelnõus on öeldud, et Nõukogude Liidu kommunistliku okupatsioonirežiimi asutuste ja organisatsioonide kuritegelikuks tunnistamine ei tähenda kollektiivse vastutuse panekut nende liikmetele ja töötajatele. Iga isiku vastutus režiimi kuritegude eest ei ole määratud tema liikmelisusega eelnimetatud organisatsioonides, vaid konkreetse tegevusega, millele eetilise hinnangu peaks eelkõige andma igaüks ise.

Siia see koer maetud ongi! Sel ajal, kui EKP XX kongress partei minevikus tehtud vead hukka mõistis, olid karjäärikommunistid ammugi parteipileti nurka virutanud ja kiiresti teise paati hüpanud, oma tegevusele NLKPs mingit hinnangut andmata. Praegu istuvad paljud neist Riigikogus ja kõrgetes riigiametites, mõned isegi ministritoolil.

Kui Riigikogu kõnealuse avalduse vastu võtaks, oleks igati loomulik oodata neilt selgitust oma tegevuse kohta NLKPs ja okupatsioonivõimu organites või erruminekut. Nähtavasti ei olda aga selleks valmis. Nii lihtne see asi ongi!

HERBERT SÖÖDE

JUHTKIRI

Käed eemale põlevkivist!

Võibolla ei ole privatiseerimine tõepoolest alati kõige targem idee. Näiteks riigile kuuluvad ajalehed said omal ajal kõik maha müüdud, nüüd aga, kui on lõplikult selge, et sõltumatu ajakirjandus ei tunne huvi kümnendikugi vastu riigiisade tegevusest, tuleb taas hakata valitsuse häälekandjat käivitama.

Samal ajal on mõnikord tõesti targem mõni hingitsev riigiettevõte kiiresti ja kasulikult maha müüa. Kui ettevõtlikud eraomanikud suudavad firma jalule upitada ning taas kasumit teenima panna, on ju kõik hästi, kui aga mitte, jääksid pankrotikulud juba erakapitali, mitte maksumaksja kanda. Ja loomulikult on ka selliseid ettevõtteid, nagu näiteks Tallinna Sadam, mis toovad riigile nii palju raha sisse, et neid pole mõtet müüki pannagi.

Põlevkivienergeetika kuulub pigem esimesse kui teise ettevõtete gruppi. Kui Tallinna Sadama kasum tuleb eelkõige välismaalt, siis Eesti Energia oma ei saa tulla kusagilt mujalt kui elektritarbijate, st. meie kõigi taskust, mis loomulikult seab elektrihinnale omad piirangud. Samal ajal on kokkukukkumise äärel umbes kolmandik elektrijaamade tootmisvõimsustest, uute katelde ja turbiinide ostmiseks aga pole riigieelarves teatavasti sentigi ette nähtud.

Kõige krooniks on põlevkivi katlasse ajamine elektri ja soojuse tootmise eesmärgil energeetika üleüleeilne päev, ressursi mõttetu raiskamine ning pealegi saastab kohutaval kombel loodust. Elektrijaamade moderniseerimist, keskkonnakaitsemeetmete rakendamist ning töötajate sotsiaalsete garantiide tagamist peaks võimalust mööda korraldama siiski mitte riigieelarve vahenditest.

Meie põlevkivienergeetika on vananenud nii moraalselt kui füüsiliselt. Seega on asjade praeguse seisu juures kõige kavalam see võimalikult kiiresti ja soodsalt maha müüa, niikaua kuni keegi seda veel osta tahab. Müügist saadav raha tuleks aga kibekiiresti suunata alternatiivsete energiaallikate väljaarendamiseks. Varem või hiljem lõpeb põlevkivi põletamine niikuinii. Tolle väärtusliku maavaraga oleks ilmselt parematki peale hakata.

5. juuli 2001. a

MAJANDUS

SAPARD käivitub

Eesti põllumeeste suureks rõõmuks allkirjastas Euroopa põllumajandusvolinik Franz Fischler 15. juunil kauaoodatud PRIA akrediteerimise otsuse. See otsus jõustus 19. juunil ja samal päeval kinnitas valitsus ka SAPARDi toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra.

Seega on PRIA esimene Eesti riigiasutus, millel on Euroopa Komisjoni akrediteering. Selleni on jõutud eelkõige tänu ametnike intensiivsele tööle ja vastastikusele koostööle Euroopa Komisjoni instantsidega.

Raha

SAPARD on esimene programm Euroopa Liidu ajaloos, kus ELi maksumaksja raha saab kasutada kandidaatriik enne liitumist. SAPARD on pikaajaline programm - aastani 2006 või kuni ELiga liitumiseni. Igal aastal eraldab Euroopa Liit Eestile 190 miljonit krooni ja Eesti lisab omalt poolt 63 miljonit krooni. Seega on SAPARDi toetuste maht 253 miljonit krooni aastas.

ELi poolt 2000. aastaks eraldatud summat on võimalik kasutada kuni 2003. aastani ja selleks aastaks eraldatud summat kuni 2004. aastani. Seega saab sellel aastal kasutada nii 2000. kui ka 2001. aasta rahasid, kokku rohkem kui poole miljardi krooni ulatuses.

Toetust makstakse kuni 50% ulatuses käibemaksuta investeeringust. Siin peab taotleja arvestama sellega, et toetus makstakse talle pärast investeeringu tegemist esitatud arvete alusel.

Kes saab taotleda?

SAPARDi toetussummad kuluvad aladele, mis on Eesti põllumajanduses kõige perspektiivikamad ja praegu kõige hädalisemad: põllumajandustootmise ja töötleva tööstuse arendamiseks, maaettevõtluse mitmekesistamiseks ja infrastruktuuri arendamiseks maal. Laias laastus võib öelda, et SAPARDi toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud, kus riigi osalus ei ületa 25%. Iga meetme korral on omad nüansid, mis on kirjas meetmelehtedes ja ka valitsuse määruses ning nendega saab tutvuda alates 2. juulist PRIA piirkondlikes büroodes või koduleheküljel (www.agri.ee/SAPARD).

Millest alustada?

Toetuse soovi korral tuleks ettevõtjal kõigepealt läbi mõelda investeering, tutvuda meetmete ja määrustega ning teha kindlaks, kas planeeritavale investeeringule on võimalik SAPARDi programmi raames toetust saada. Edasi tuleks hankida taotlusdokumentide vormid. Taotlusdokumente ning juhendmaterjali "Abiks taotlejale" on võimalik saada alates 2. juulist nii PRIA büroodest kui ka koduleheküljelt.

PRIA peadirektori asetäitja, SAPARD-Agentuuri juhataja Katrin Noorkõivu sõnul ei tohiks vajalike dokumentide muretsemine olla kellelegi üle jõu käiv. "Enamus nõutavatest dokumentidest peaks seadusekuulekal ettevõtjal olemas olema, nagu näiteks eelmise majandusaasta aruanne või ehitusinvesteeringu korral ehitusluba. Mõnede dokumentide - maksuameti õiend maksuvõlgade puudumise kohta või koopia registrikaardist - hankimine ei ole sugugi keeruline", selgitab Noorkõiv.

PRIA büroodes väljastatakse taotlusdokumentide vorme ja võetakse vastu taotlusi. Erapooletuse säilitamise tagamiseks ei kuulu ametnike kohustuste hulka taotleja nõustamine dokumentide täitmisel, selleks on vastava koolituse läbinud konsulendid.

"Neil taotlejatel, kellel jääb äriprojekti koostamiseks oma oskustest napiks, tasuks pöörduda abi saamiseks nõustaja poole", soovitab Noorkõiv. Nõustajate kontaktandmeid saab nii PRIA büroodest kui ka koduleheküljelt.

Taotluste vastuvõtt

Meetmete 1, 3 ja 4 taotlusdokumente võetakse vastu PRIA piirkondlikes büroodes 16. juulist kuni 15. septembrini tööpäeviti kell 9-15. Meede 2 osas tuleb dokumendid esitada 16. juulist kuni

2. augustini PRIA keskusesse aadressil Tartu, Narva mnt 3.

Meetmete 1, 3 ja 4 korral hinnatakse äriprojekte taotluste laekumise järjekorras. Meede 2 äriprojektide hindamisel antakse neile kriteeriumite põhjal vastavad hindepallid ja koostatakse taotlustoimikute paremusjärjestus.

"Taotluste hindamise tingimused on sätestatud valitsuse määrusega, kõigil huvilistel on võimalik sellega tutvuda ning soovi korral kasvõi ise oma äriprojekti hinnata", ütleb Noorkõiv.

SAPARDi toetuse taotluse menetlemine alates taotluse registreerimisest kuni lõpliku otsuse tegemiseni kestab meetmete 1, 3 ja 4 osas maksimaalselt 50 tööpäeva. Meede 2 osas tehakse otsus toetuse eraldamise või avalduse tagasilükkamise kohta 90 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtu lõpptähtajast (02.08) alates.

Positiivse otsuse korral saadetakse taotlejale kinnituskiri, mida allkirjastades nõustub ta toetust vastu võtma koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Allkirjastatud kinnituskirja peab taotleja PRIAsse tagastama 15 päeva jooksul selle väljastamise kuupäevast alates. Kui kirja õigel ajal ei tagastata, siis loetakse seda toetusest loobumiseks.

Investeeringu teostamine

Seejärel võib taotleja asuda investeeringut teostama. SAPARDi programmi raames toetatakse ainult neid investeeringuid, mis on tehtud pärast allkirjastatud kinnituskirja PRIAle tagastamist. Taotlejatel on investeeringu teostamiseks aega taotluse esitamisele järgneva aasta sügiseni. Toetust makstakse kirjalike dokumentide (arvete) põhjal. Seega on tänavu toetust taotlenutel aega investeeringut teha ja dokumente esitada kuni 2002. aasta 25. septembrini - ligi aasta.

PRIA veendub enne toetuse väljamaksmist selles, et investeering on tehtud nõuetekohaselt ja alles seejärel liigub toetussumma taotleja pangaarvele. Toetuse taotlejatele jääb soovida julget pealehakkamist!

SAPARDi info

Taotlusdokumentide vorme ja juhendmaterjali saab alates 2. juulist PRIA büroodest. Meetmete 1, 3 ja 4 taotlusdokumentide vastuvõtt PRIA piirkondlikes büroodes on 16. juulist kuni 15. septembrini tööpäeviti kella 9-15.

Meede 2 taotlusdokumentide vastuvõtt on 16. juulist kuni 2. augustini PRIA keskuses Tartus.

Investeeringut tõendavad dokumendid tuleb esitada PRIAsse 2002. aasta 25. septembriks. Kogu info on ka internetis www.agri.ee/SAPARD.

PRIA piirkondlik büroo Jõgeval on aadressil Ravila 10. Tel (077) 62 811.

Jõgevamaa riigiteid hooldab AS Vooremaa Teed

Eile toimus Jõgeva Teedevalitsuse saalis teede- ja sideministeeriumi alluvuses oleva Maanteeameti, Jõgeva Teedevalitsuse ja ASi Vooremaa Teed eelmisel neljapäeval allkirjastatud lepingu pidulik üleandmine ja teemakohane pressikonverents.

Kohal olid Maanteeameti peadirektori ülesannetes teeosakonna peaspetsialist Koit Tsefels, Jõgeva Teedevalitsuse juhataja Kuno Männik, AS Vooremaa Teed juhatuse esimees Aivar Aigro, juhatuse liikmed Aino Algus ja August Kopti, Jõgevamaa Päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Arvid Kipper ning Jõgeva Politseiprefektuuri inspektor Karl Põder.

AS Vooremaa Teed võitis eelnevalt Maanteeameti poolt korraldatud riigihankekonkursi nelja pakkuja seast, olles edukaim. Temaga sõlmitigi riigiteede hoolde viieaastane raamleping. Alates käesoleva aasta 1. juulist hooldab AS Vooremaa Teed Jõgeva maakonnas 1100 km riigimaanteid. Jõgeva Teedevalitsus, kes hooldas teid senini, jätkab oma tegevust riigiasutusena tellijajärelevalve ülesannetes. ASis Vooremaa Teed töötab 58 inimest ja Jõgeva Teedevalitsuses 10 inimest, sealhulgas 8 spetsialisti.

Jõgeva Teedevalitsuse juhataja Kuno Männiku sõnul esindavad nemad ametiisikutena riiki. Varem täitis teedevalitsus korraga kahte rolli, olles nii tellija kui töötegija. Nüüdsest peale jätkab ta tööde tellijana projektide rahastamist ja lubade väljaandmist. Reorganiseerimise tulemusel koondati 14 inimest. "Praegusel hetkel vajatakse ainult vastavaid pabereid omavaid kvalifitseeritud spetsialiste. Lihtsaid teetöölisi, nagu see oli vanal ajal, enam ei vajata," rääkis Kuno Männik.

Asutamisega 100% riigile kuuluvas äriühingus on kolm piirkonda: Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa. Neid juhivad teemeistrid: Toivo Liivak Jõgeval, Andrus Veerla Põltsamaal ja Heldur Paas Mustvees. Eraldi struktuurina jääb tööle remonditöökoda.

"Riik ei ole tööde tegemise üleandmisega andnud ära enda pealt vastutust. ASile Vooremaa Teed on eelnev periood aga raske, sest siiani omati kindlat tellimust. Nüüd, turumajanduse tingimustes, tuleb tellimuste eest ise võitlema hakata," lausus Maanteeameti peadirektori ülesandeid täitev Koit Tsefels. Ta jätkas: "Loodan, et kohanete ruttu uue olukorraga ja saate siin piirkonnas ka tööd. Lisaks riigiteede hooldele tuleb juurde võtta tellimusi mujalt". Juhatuse esimees Aivar Aigro rääkis, et oleme kogenud nii esimesi ebaõnnestumisi kui ka väikesi võite.

1100 km riigimaanteede, millest 52% on kruusateed, aastaringne

hoole maksab 16,7 miljonit krooni. "Teekasutajal ei tohiks olla põhjust karta liiklustingimuste halvenemist, sest hooldelepingus on üksikasjaliselt kirjeldatud nõutava tee või rajatise seisund. Teede järelevalvet teevad eriväljaõppe saanud insenerid ja neil on võimalik rakendada rahalisi sanktsioone laenutingimuste eiramisel," kommenteeris Kuno Männik. Ta teatas ka, et koostöös päästeameti ja tuletõrjega ei ole midagi muutunud. Endised süsteemid funktsioneerivad edasi. Info suunatakse õigele kasutajale, olenemata sellest, milline asutus selle vastu võttis, kas AS Vooremaa Teed või Jõgeva Teedevalitsus.

Kui tulevikus jääb Eestimaale kuus teedevalitsust ja neli häirekeskust, siis korraldatakse infot andvad liinid ümber.

RAIVO SIHVER

KULTUUR

Saast jt jõgevalased Vasalemma punklaagris

22. ja 23. juunil oli juba ajaloo kolmas kord, kui ekisteeris Eestis arvatavasti ainulaadne nähtus, nimelt pungimeeste telklaager, kohaga Vasalemma lähedal Jõesaare talu karjamaal,

kus varem olid näksinud heina vesilambad, lennelnud veidrad suured sääsed ning kasvanud tundmatud taimed.

Kogu asja korraldaja, nagu ikka Keila-Jõgeva-Tartu teeneline punk ja muidu aktivist Juku Masing, ansambli Roostes Hospidal teeneline kitarrist.

21. juunil hakati püsti panema lava, mis koosnes kahest traktorikärust, kõrgest katusekonstruktsioonist, presendist ja põllumajanduskilest, mille Tartu rühmituse NE! liikmed Martini & Mardus igasugu värvidega ära dekoreerisid. 22. juunil kogunesid pungid, pundid ja kiibitsejad ning panid oma riidemajakesed püsti. Maha peeti traditsiooniline jalgpallimatš, kusjuures ühe meeskonnaliikmed, ka naissoost, pidid ülakehad paljaks ajama.

Pärast kella kaheksat sõitis Juku oma Sierraga Tallinnasse, et Genialistide helimehe käest saada lihtne üldvõimendus. Varem oli ta Romi Erlachi venna käest saanud keerulise bassivõimu ja selle mängutoomine ei meeldinud vist Punkvaimule, kes ei lasknud kahte süsteemi kuidagi sobida lasta. Millest tuli edaspidi paksu jama.

Kella 10 paiku said bändid lõpuks lavale ja asusid usinasti kõlareid kontrollima, mis võttis ootamatult palju aega. Tartu Strolling Bonesi liikmed testisid ja põgenesid ära metsa, kust nad niipea välja ei tulnudki. Keila Aknool läks esimesena päriselt peale ja nad osutusid (osaliselt ka tänu paigast ära võimendusele) kogu ürituse kõige radikaalsemaks grupeeringuks. Nende muusika koosnes kaootilisest kitarrismist ja kähisevast hüsteerilisest laulust. Pilti täiendasid hiilgavalt bändimeeste uhked kõrged harjad, hullumeelselt rabelev laulja ja... hulk rinnakaid beibesid, kes tegid laval striptiisiliigutusi.

Haapsalu Hommikune Vahetus oli eelnevast küll üsna heitunud, nii et nad alguses üsna virilad olid. Kui rahvas selle koolipungiliku olemisega, kuid väga virtuoosset trummarit,kes tõi üldise hüvangu heaks oma taldrikud ja soolotrummi, kvarteti järgi aktiivselt hüppama hakkas, siis mängiti hoogsalt vist kõik oma repertuaari kuulunud lood ära, hoolimata sellest, et kitarrist pidi mingite maandusprobleemide tõttu lava ees murul karglejate keskel mängima.

Pärnu Ainus Seadus nägi välja nagu mingi numetal bänd: nokatsiga laulja, pikajuukseline kitarrist, sama karvane palja ülakehaga kiirelt põristav trummar ja bassist nagu No Big Silenceil, blondi siilipea, käesidemega, tume T-särk varjamas rinnalihaseid.Muusika oli neil küll sotsiaalkriitiline, aga heal tasemel klassikaline punk, kuid häiris nende liiga introvertne ja kuidagi krampis hoiak.

Sama linna Caif oli oma välimuselt kolledžibänd, mis 70ndate lõpu stiilis riides oli, korralike poolpikkade soengutega, elektriorel ka koosseisus. Viljeleti veidi monotoonset pungisegust indiet ja katsetati isegi Simple Mindsi "Dont You Forget About Me".

Tartu NE! laulja tuli lavale musta riietatult ja valge kipsmaskiga ning tegi kunstipäraseid pantomiimiliigutusi. End esitles ta kui sakslast vigases vastavas keeles. Muusikaliselt esindati Taarakülas praegu moes olevat regge/ska liini koos lõputute improvisatsioonidega ja peamiselt märksõnadest nagu "kannabis", "schaise" ja "nazis" koosnevate tekstidega.

Kella nelja paiku hommikul sai peale Otofos, mille nunnu välimusega poistekamp viljeles vihast hardcorepunki, milles neid alguses aitas ka Aknooli ekstaatiline laulja. Otod jätkasid veel pikalt, kuigi enamik juba magas.

Kuigi kell kuus käis keegi tüdruk telkide juures "Äratus! Äratus!" röökimas. Läbi põõsaste piilus üritust üks politseiauto, kes olid kohale tulnud kiirabitöötaja kaebuse peale, et üks Zaparožets olevat siin lähedal puusse kihutanud ja selle üks sõitjatest meditsiinitöötajat rünnanud.

Hommikul "vara", kella 10 paiku, äratas igasugustes situatsioonides Unemati ohvreid NE! koosseisus mänginud Tartu kultuskuju ja kitarrivirtuoosi Erkki Hüva, Roostes Hospidali bassisti ja ürituse helimehe Toitsi ning Saasta kitarristi Vale-Dmitri projekt, mis jorutas rahva ja Vennaskonna laule. Järgnevalt tuligi Saast, teeneline KaPo uurimisobjekt ja punklaagri üks veterane ning korraldajaid lavale. Kuid oma soundi nad korda ei saanudki, kuigi selgus, et vahepeal trioks kahanenud bänd on kõvasti JMKEle sarnasemaks muutunud.

Juku Masingust, Erkki Hüvast, Martinist, Mardusest ja Saasta trummarist Tiit Priist koosnev projekt Ironman esitas Saasta tekstidele kohapeal improviseeritud popilikke ska ja rokabillipalu süüdi olevast Sid Viciousest, maailma lõpust ja kurjast sõjaväest. Hiljem prooviti kohmakalt esitada Ruja hitte.

Tartu garaažirockibänd

Strolling Bones, samuti ürituse vana kala, sai lõpuks oma liikmed põõsastest kokku kogutud ja lõpuks saadi ka lavale, kus neid alguses Hüva aitas. SB on aegade jooksul saanud juurde nii teravaid tekste, omaloomingut ja omapära, kuid kõige paremini tulevad neil ikka välja versioonid igasugu pohittidest. Seekord oli nende vingeim number Rumalat Noorkuud mõnitav "Sweet Kisses".

Peale strollereid esines oma monotoontrummiideega Martini ja talle järgnes Otofosi projekt "Punk-klassikat meilt ja mujalt". Külitati heinal, tehti lõket, küpsetati vorsti, võeti päikest kuni siibrini.

Loodetavasti saadakse tuleval aastal jälle kokku.

MARGUS KIIS

Suvine raamatukogu pakub suurtele meelelahutust ning õpetab väikesi mõttega lugema

Jõgeva Linna Raamatukogu töötajad Jaana Koppel ja Sirje Narits ning Salme Tralla Torma Raamatukogust kinnitavad ühel meelel, et kuigi on suvehooaeg, ei saa raamatukogu töötajad külastajate vähesuse üle kurta.

"Laste osakonnas on tunda pingevabamat õhkkonda," iseloomustab suvekuid Jaana Koppel, salgamata siiski üllatust kohates hommikul enne avamist trepil agaraid huvilisi. "Põhiliselt käivad praegu lapsed, kelle jaoks kirjandus on hobi, kuigi on ka neid, kes juba teevad algust kooli kohustusliku kirjandusega. Tulijaid on kaugemaltki kui Jõgevalt, sest paljud lapsed on vanavanemate juures vaheaega veetmas."

Raamatukogu pakubki lastele erinevaid päeva veetmise variante: lugemissaalis saab uudistada raamatuid ja joonistada ning kasutada internetti, hoovi peal aga on mänguväljak. Tavapäraseks saanud laupäevased muinasjutuhommikud on siiski sügisesse lükatud.

Unustajatel aga palub raamatukoguhoidja koju riiulitele jäänud kirjanduse kiiresti tagasi tuua, sest lugeda tahtjaid on teisigi. Seepeale räägibki Jaana Koppel loo lapsest, kes muretses, kuidas suvel loetud koolikirjandust sügiseni meeles pidada. Lahke raamatukogupiiga soovitanud seepeale, et raamatuid tuleb lugeda mõttega. "Mõttega lugeda, kuidas see veel käib? " imestas pisike lugeja.

Täiskasvanute osakonnas töötav Sirje Narits kiidab jällegi külastajate teadlikkust ja räägib väärtkirjandusest, mida pikisilmi oodatakse ja mis kibekiirelt riiulitelt kaob. Populaarseimad raamatud laste hulgas on Harry Potteri seiklused, täiskasvanud eelistavad psühholoogilist ja meelelahutuslikku kirjandust. Äärmiselt huvipakkuv on Naritsa kogemuste põhjal ka ajaloo ja küüditamise temaatika. "Neid vist loetakse veel rohkem, kui kirjutada jõutakse," arvab ta.

Raamatukogude suurimaks probleemiks on rahapuudus. Eelarve, mis on püsinud neli aastat ühtlane, on kuivatanud tellitavate raamatute arvu kuus viielt uuelt eksemplarilt kahele-kolmele.

Suvehooajal on Jõgeva Linnaraamatukogu avatud esmaspäevast reedeni kella 11-18, lasteosakond 10-17, nädalavahetusel on raamatukogu suletud.

Viimaseid nädalaid on raamatukogu ruumides võimalik vaadata Soome Instituudi näitust "Soome ja eesti kultuuritegelased" ning Jõgeva kunstiühingu kevadnäitust.

MOONIKA SIIMETS

Lõpetajad said tunnistused ja koolijuht medali

Möödunud laupäeval Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis toimunud lõpuaktusel anti diplomid 110 noorele spetsialistile.

Eesti Aleksandrikooli mantlipärijaks peetava Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli lõpuaktuse ajaks oli koolisaal kaunistatud kaskedega ning koolilõpetajate ja pedagoogide rinda kinnitati rukkililled. Aktuse sissejuhatuseks esines kooli segaansambel.

Direktori kohusetäitja Viive Kibena andis lõputunnistused 110 noorele: tulevastele kokk-kondiitritele, sekretäridele, ehitajatele, infotehnoloogidele, autolukkseppadele ja talumajanduse asjatundjatele. Kiitusega lõputunnistuse said sekretäriks õppinud Aire Lepparson ja infotehnoloogiks koolitatud Ülvi Paas. Eraldi kiituse pälvisid lõpetajatest tublimad isetegevuslased, kutsevõistlustel osalenud ja sportlased. Näiteks ehitaja erialal lõpetas Indrek Koch, kes on tunnistatud Jõgevamaa parimaks noorsportlaseks. Lõpetajate nimel võttis sõna talumajanduse eriala lõpetanud Tiit Kabin.

Tänukirja pälvisid ka kaheksa lapsevanemat. Üks nendest oli Järva maavanem Theo Aasa, kelle poeg Krister Aasa samuti Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli lõpetas.

Kõige rohkem lõputunnistusi jagati kokk-kodiitri eriala lõpetanutele. "Koka elukutse on päris tulus ja konkurentsivõimeline. Praktikal käisime firmale Hansatee kuuluval Soome reise sõitval laeval Melodia. Firmaga Hansatee on meie koolil praktika sooritamiseks sõlmitud leping," rääkisid lõpetajad Tarmo Kasuk ja Peep Jürs. "Kokk-kondiitrite kursus oli igati üksmeelne," arvas klassijuhataja Maret Reinpõld.

Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli direktori kohusetäitjat Viive Kibenat autasustas Forseliuse Seltsi esindaja Peeter Sadam Väikese Ignati Jaagu medaliga. Ignatsi Jaak (1670-1741) oli esimesi Eesti rahvusest õpetajaid, kes ise õppis Forseliuse seminaris. Medaliga oli kaasas tunnistus, kuhu on allakirjutanud Forseliuse Seltsi esimees, Riigikogu liige ja Rahvaliidu presidendikandidaat Arnold Rüütel. "See autasu oli mulle tõeline üllatus," märkis Kibena, kes pälvis tunnustuse pikaajalise töö eest hariduselus ja noorte kasvatamisel. Viive Kibena on Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis töötanud viimased 12 aastat.

"Kui varem kiputi ametkondades vahet tegema tehnikumidel ja kutsekoolidel, siis nüüd hakkab mõlemate õppeasutuste maine võrdselt tugevaks muutuma," arvas Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli õppealajuhataja Tambet Valdmaa.

JAAN LUKAS

Kunsti ja käsitöökoda Mustvees

Mustvees on juulikuus avatud MTÜ Mustvee Ökoturismiühingu eestvõttel kunsti ja käsitöökoda. Neljal nädalavahetusel saavad huvilised kätt proovida Tartu disaineri Mariann Raudsepa juhendamisel vitraaži- ja klaasimaalis, tekstiilitrükis, siidimaalis, kujundada ja maalida keraamikat ning valmistada pilte looduslikest materjalidest.

Ökoturismiühingu finantsjuhi Janek Keskküla sõnul on ühing tegutsenud juba kolm aastat, kuid sellelaadne üritus toimub esmakordselt ning on suunatud just kohalikele elanikele, et pakkuda argipäevale vaheldust.

Kunstnik Mariann Raudsepp julgustab kõiki üritustel osalema: "Pole oluline, kas inimene on kunstiga pidevalt tegelenud või pole ta seda iialgi teinud."

Raudsepa meelest on õpetamise puhul olulisim võimalikult individuaalne lähenemine, õpilasega rääkimine ning loomulikult kiitmine ja positiivne meelestatus. "Õpetamise käigus olen tundnud, et inimesed on sageli igapäeva muredes oma loovusest kaugenenud. Minu ülesandeks ongi aidata neil oma sisemus üles leida ning anda tõuge ka edaspidi kunstiga tegelemiseks ja seeläbi lõõgastuda."

Kursuste toimumiseaeg on laupäeval ja pühapäeval kella 11-17. Materjali meisterdamise jaoks on võimalik osta kohapeal, kuid võib ka ise kaasa võtta.

Kavas on 6.-8. juulini õpetada vitraaži ja klaasimaali. 13.-15. juulini on programmis tekstiilitrükk ja siidimaal. 20 22. juulini saab maalida mütsidele, Tsärkidele ja muudele riideesemetele ning 27.-29. juulini on võimalik kujundada ja maalida keraamikat ning valmistada pilte looduslikest materjalidest.

MOONIKA SIIMETS

SPORT

Uued puhkamisvõimalused Kuremaal

Hiljuti arutati Jõgeva valla arhitekti Anne Ördi eestvõttel Kuremaa supelranna väljaehitamise probleeme. Järve põhjakalda detailplaneering andis uusi ideid, kuid tekitas ka vaidlusi ja eriarvamusi. Viimaseid just endiste tegijate poolt.

Kui 35 aastat tagasi algas plaaži rajamine, laius ümberringi paarimeetrine võsa ja soine maastik. Puhata sai ainult kitsukesel murulaigul puude all. Võsa juuriti välja. Allikalisele rannaribale veeti

aastate jooksul üle 1000 autokoorma liiva. Alati sündis ka midagi uut ja atraktiivset. Väliujula rajasid spordiõpetajad koos õpilastega. Hiljem lisandusid nendele ehitusmaleva tudengid.

Tööd tehti ühiskondlikus korras. Randa ei ehitatud mitte ainult endile, vaid ka Jõgeva linna ja ümbruskonna jaoks, Kuremaa populaarsuse tõstmiseks. Hiljem kahjuks vaibus kõik aastateks.

Paar aastat tagasi tekkis Kuremaa ranna vastu huvi Jõgeva valla juhtkonnal. Veeti liiva, purustati kaldakõrkjastikku ja rand on hakanud saama endise näo.

Hea, et arutelu käigus koorus välja Kuremaa ranna tänapäevaline ülesanne, mis kujundaks järve kõigepealt Kuremaa koolide sportlikuks puhkepaigaks. Teiseks tuleb tegevus rannas siduda ühtsesse kompleksi tööga siseujulas. Viimane valmis 15 aastat tagasi suurte raskustega (ehitus konserveeriti kaks korda raha puudusel).

Hindame väga, et taoline ehitus kõrvalises maakohas üldse võimalikuks sai. Suure rahanõudluse tõttu kujunes ujula aastateks tüliõunaks. Kuuldus isegi hääli - ujula on ehitatud valesse kohta?!

Õnneks ilmus välja ettevõtlik Igor Ellisson. Lühikese ajaga ujula renoveeriti ja tänu pealetungivale reklaamile kujunes see Lõuna-Eesti populaarsemaiks supluskohaks, Eestimaa pärliks. Tänaseks on tekkinud püsiklientuur Jõgevalt, Tartust ja mujaltki. Kahju, et lähikonnas on ujumishuvi tagasihoidlik.

Ujumisõpe koolides kohustuslikuks!

Maakonnas ei ole omaks võetud fakti, et Kuremaa ujulad on kõigi koolide ujumisõppe keskuseks. Sellejuures on vabariigis ujumisoskus katastroofilises olukorras. Vetelpääste andmetel upub meil lapsi miljoni elaniku kohta 20 korda rohkem kui Soomes, Rootsis ja Norras (ML, 21.01.01. "Ujuda või uppuda")! Need andmed ei ole häirinud ei haridusministeeriumi, koole ega valdu.

Ülaltoodut arvestades leiti, et juba tänavu on tarvis ehitada Kuremaa järvele väliujula, kasvõi odava vaiehitusena. Ilma selleta on ujumisõpe võimatu. Suvel algõppe saanud lapsed kujunevad aga talvel siseujula püsiklientideks, sportujujateks. Tõuseb siseujula tasuvus. Kasutuskoormust on siin võimalik tõsta veel 2-3 korda.

Lapse ujumisõpe maksab 250-300 krooni. Hea tahte korral saadakse see raha kokku ministeeriumi ja omavalitsusorganite ühispanusena. Suvekuudeks on tarvis leida järvele entusiastlik ujumistreener vetelpäästja. Õppidasoovijaid leidub. Üldsus ootab aga uusi ujumistalente.

Uued ettevõtmised

Et nooruslik puhkeseltskond ei malda liival lesida, on nende jaoks tarvis panna sobivasse kohta üles korvirõngad, rajada võrkpalliplats, ehitada kiik, diskopõrand. Luua heakord 300 m rannaribal. Lammutada rannaelu segavad ja varisemisohtlikud hooned, korrastada park. Tööd on palju. Rannas on organiseeritud

paatide jt sporditarvete laenutus. Hiljem lisanduvad siia purilauad, vesijalgrattad jne. Kõige ülaltoodu ehitajaks-korraldajaks on AS Kuremaa ENVEKO, eesotsas endise spordimehe Reinhold Reimandiga.

Arvan, et raha leida ja hangete ning töövõtu küsimusi aitab lahendada Uuno Laul, kellele Kuremaa olukord on tuntud-teada juba varasemast ajast. Tööjõudu on kohapeal piisavalt. Jääb ainult soovida ilusat suve ja aktiivset puhkust Kuremaal.

ENDEL SÖÖT

Kuremaa

MITMESUGUST

Keskkonnaminister kitsendas kalapüüki Peipsi järvest

Kalapüügiseadus piiras kalapüüki Peipsi järvest, seda eriti kutselistel kaluritel varemgi. Kuid selle järgi oleks näiteks rääbise püüdmise keeld lõppenud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 20. juunil, teistes veekogudes 1. juulil. Tänavu pikendas keskkonnaminister oma määrusega püügikeeldu kuni 1. novembrini. Kuni septembrini keelustati ka võrgupüük.

Jõgeva maakonna piiridesse jääb 350 ruutkilomeetrit, seega viiendik Peipsi veealast. Jõgevamaal on registreeritud 14 Peipsil kalapüüdmisega tegelevat firmat ja kaks talunikku. Lisaks piiratud püügiõigust omavad rannaelanikud, kellele on antud paarkümmend võrgupüügiluba.

Viimastel aastatel on kala väljapüük Peipsi järvest kasvanud, ulatudes eelmisel aastal 821 508 kiloni, millest ligemale pool oli tint. Arvatavasti jääb tänavune loomus, vähemalt kutselistele kaluritele, tunduvalt kesisemaks: talvel ei lubanud nõrk jää ja lahvandused kalamehi järvele, mistõttu püüti kahe talvekuuga vaid 13,6 tonni kala, mullu samal ajal üle nelja korra rohkem. Kehvapoolseks jäi saak ka aprillis, siis püüti 94 598 kilo, mullu aga 495 294 kg kala. Siis jäi tindimõrda 371,2 tonni kala, nüüd vaid 56,5. Maikuu kalasaak oli sellel aastal 96 518 kg, seega paarikümne tonni võrra rohkem.

Keskkonnaministeeriumile esitatud andmete järgi, mis koostatakse kutseliste kalurite rannapüügipäevikute alusel, on Jõgevamaa kaluritel mullusega võrreldes vähenenud haugi, latika ning siia püük, kuid kiisa ja muu väikese, kolmanda grupi ehk prügikalaks kutsutu osatähtsus on märgatavalt suurenenud.

"Kala on loodusressurss ja kui selle taastumine on ohus, tuleb püüki piirata. Mõnel aastal püütakse siiski liiga palju, näiteks ahven, seda tõmmatakse järvest enne, kui ta jõuab kudeda, välja. Rääbisel ja siial pole pehmete talvede tõttu olnud soodsaid kudemistingimusi juba mitu aastat. Seetõttu oligi vajalik kehtestada püügikitsendused," selgitas Jõgevamaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves püügikeelu pikendamist. See otsus tugineb Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ettepanekule.

Riikidevahelise kokkuleppe järgi on ametlikud piirangud ühesugused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel nakkevõrguga püügi keeld kehtib ka Venemaale kuuluval järveosal.

See määrus ei tähenda aga, et kuni septembrini ei tohi Peipsist üldse kala püüda: lihtkäsiõngega ning harrastuslikuks kalapüügiks kalastuskaarti alusel lubatud kalapüügivahenditega, nagu spinning, sikuti, vedel, võib ikka püüda peaasi, et alamõõdulisi kalu kotti ei pista. Samuti ei puuduta ministri määrus mõrra-mutnikupüüki Peipsil.

Kalandusspetsialisti Ene Ilvese sõnul piiratakse püügivahendeid veelgi: "Tulevikus hakkabki nii olema, et võrgupüük on suvel, mõrraga kevadel ning mutnikupüük jääb sügiseks."

Peipsi kaluritel kestab vaikne hooaeg tänavu septembrini. Tõenäoliselt tuuakse Peipsi järve ääres tavaks saanud Rääbisepeole maiuskala seekord Saadjärvest - seal tohib püüda rääbist 1. juulist kuni 10. novembrini.

ARDI KIVIMETS

Abielulahutusi mullusest poole vähem

Jõgeva perekonnaseisuosakonna andmetel registreeriti tänavu esimesel poolaastal maakonnas 195 sündi ja 275 surma, registreeriti 31 ning lahutati 17 abielu. Maakonna rahvastiku loomulik iive jäi 80 inimese võrra miinusesse (mullu samal ajal 78).

Juunis registreeriti 30 sündi: Jõgeval ja Mustvees 2, Põltsamaal 4, valdades 22. Pala ja Saare vallad jäid seekord sündideta. Manalateele läks 45 inimest, kellest kaks olid alla aastased. Jaanikuul abiellus 9 noorpaari, lahutati kolm abielu. Mullu oli poole aastaga lahutatud 37 abielu, siis tänavu 17. Vähem on ka seaduslikku abiellu astujaid.

ARDI KIVIMETS

Põltsamaal on rajatud laste mänguväljak ja ehitatakse rularamp

Põltsamaal on käivitatud projekt "Lastesõbralik Põltsamaa", mille raames on valminud laste mänguväljak ning kavas on ehitada rularamp. Põltsamaa linna 75. aastapäeva koosviibimisel kinkis ASi Põltsamaa Felix peadirektor Andres Koern projekti toetuseks 10 000 krooni.

Kevadel valmis Põltsamaal raamatukogu lähedal paiknevas Vabaduse pargis väiksematele lastele mõeldud mänguväljak. Väljak, mis ehitati projekti "Lastesõbralik Põltsamaa" raames, rajati linna eelarve rahaga.

Väljakul on erinevad atraktsioonid, muuhulgas kiikumiseks mõeldud vedruloomad. Paraku on kolm vedrulooma juba ära lõhutud. Loomad on kiikumiseks lastele, mitte raskekaalulistele täiskasvanutele," manitses linnapea Margi Ein.

Projekti "Lastesõbralik Põltsamaa" käigus kavatsetakse ehitada ka rularamp teismelistele tüdrukutele ja poistele. "Rularaja maksumuseks on 60 000 krooni. 50 000 krooni eraldame linna eelarvest, 10 000 krooni kinkis AS Põltsamaa Felix," lausus Margi Ein. Sobivat kohta rularambile veel otsitakse.

JAAN LUKAS

POLITSEIKROONIKA

Voldis käidi vargil tallinlase suvemajas

Ööl vastu teisipäeva murti Tabivere vallas Voldi külas sisse ühe tallinlanna suvekodusse. Juhtunu avastas inimene, kes käib seda majapidamist vahetevahel vaatamas ja hoiab silma peal. Majas oli sees käidud valevõtmega, garaažis akna kaudu ja laudas ukse lahtimurdmisega. Kurjategija oli ära viinud kaks jalgratast - sinihalloranži meeste jalgratta Author ja tumepunase naistejalgratta Olpran, samuti bensiinimootoriga muruniiduki ATD, tolmuimeja ja alkohoolseid jooke nagu pudel Viru valget, Ploominalivkat, mingit brändit jne.

Kaks noormeest rabasid naiselt käekoti ja põgenesid

Ööl vastu pühapäeva Veinipäevade pidustustel viibinud Põltsamaa linna Tartu tänaval elav 1969. aastal sündinud naine sattus avaliku varguse ohvriks Kalda tänaval. Kella nelja paiku hommiku eel üle sildade ja läbi pargi suundunud naiselt rabasid Kalda tänava kaupluse lähedal tema käekoti ootamatult kaks noorukit ja põgenesid samas asuvasse parki. Kannatanu arvates olid noormehed umbes 18-aastased. Avaldajal jäi käe kotti mobiiltelefon Nokia 3110, haigekassakaart, Hansapanga kaart ja pass ning ta arvestab temale tekitatud kahju 1100 krooni.

Kaduma jäänud mees istus leidmisel metsas

Teisipäeval pöördus politseisse Tiina (1963), Tartu linna elanik ja teatas, et tema isa Arvi on pühapäeva õhtust peale kadunud. Mehe punane sõiduauto leiti esmaspäeva hommikul Kuremaa metsavahelt teelt ärasõitnult. Kui Arvi polnud ka teisipäeva lõunaks koju Jõgevale naasnud, hakati teda peamiselt päästeteenistuse jõududega otsima auto leidmise lähikonna metsast. Peale tunniajalist otsimist leidsid päästjad otsitava metsast istumas. Mees

oli metsas ekselnud kaks ööd ja päeva ning leiti teise päeva kella 18 ajal tervena, aga toimetati tervisekontrolliks Jõgeva haiglasse.

Käidi vargil Torma lasteaias

Ööl vastu teisipäeva on sisse murtud Tormas sealsesse lasteaeda. Sissepääsuks lõhkus kurjategija ukselukud. Ära on viidud värviteleviisor Panasonic TX28XD60, muusikakeskus Aiwa ja videomagnetofon Samsung SVR410. Vargu sega tekitatud kahju on täpsustamisel.

Mustvees paljastati kolmemeheline jalgrattavaraste grupp

Teisipäeva õhtupoolikul paljastati Mustvees kolmemeheline jalgrattavaraste grupp. Mehed, kellest üks oli Mustvee elanik, üks pärit Tallinnast ja kolmas Kohtla-Järvelt, tabati pärast seda, kui ühte neist oli nähtud sõitmas jalgrattaga, mis varastati omanikult esmaspäeval linna kultuurikeskuse juurest. Vargaid otsiti terve teisipäepäev ja politsei pingutusi saatis edu. Politsei leidis tehtud töö tulemusel viis jalgratast, mis grupp oli varastanud. Jalgrattad olid Mustvees hoiul mitmes kohas. Grupp eelistas loomulikult kalleid ja uusi jalgrattaid. Alustatud eeluurimine selgitab üksikasjad.

Mure sundis politseinikku enda vastu relva tõstma

Teisipäeva õhtu eel juhtus traagiline sündmus Jõgeva Politseiprefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse politseivaneminspektor Igor Orloviga. Tööalasest väärkäitumisest tingitud inimlik mure muserdas politseiametnikku sellevõrra, et ta ühel hetkel kaotas koduõuel enesekontrolli ja adekvaatse sündmustetaju oma tegevuse üle ning tulistas end teenistusrelvast. Saatuslik lask viis elust hea abikaasa ja isa, töökaaslastelt meeldiva ja abivalmis kolleegi.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Neljapäeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub valdavalt läänekaarte tuul 1-6 m/s. Sooja on 22-28 kraadi.

Reedel on vähese ja vahelduva pilvisusega, peamiselt sademeteta ilm. Paiguti võib sadada äikesevihma. Tuul on muutliku suunaga, puhudes 1-6 m/s. Õhusooja on öösel 11-17 ja päeval 21-28 kraadi.

Vooremaa

Neljapäev, 5. juuli 2001. a.

Põllumehed hakkavad järjest rohkem kasvatama lihaveiseid

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Tähelepanekuid Saksa prokuratuuri ja politsei tööst

ÜLO PÄRN

KIRJAD

Nii lihtne see ongi

HERBERT SÖÖDE

JUHTKIRI

Käed eemale põlevkivist!