Vooremaa 06.09.2001

Vooremaa
Neljapäev, 6. september 2001. a.

Tänavune kartulisaak on lihtsalt suurepärane

Margareta ja Kalju Koort annaksid kuldmedali ja tänaksid kättpidi seda, kes "Sarme" kartuli aretas. Hea loomakartul kasvab iga ilmaga, on suur ja säilib hästi. Kasvatame seda kartulit juba 15 aastat. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Tänavuse sooja sügise tõttu ei kiirusta kartulikasvatajad saagi koristamisega. Massiliseks kartulivõtuks läheb eeloleval nädalavahetusel või isegi hiljem. Kartulisaakidega jäädakse aga rahule ja ka hinnad turgudel on võrreldes möödunud aastaga mõneti tõusnud.

Ühes suuremas Jõgevamaa kartulikasvatusfirmas, osaühingus Hansukartul kasvatatakse tänavu seda meie põhitoidust 70 hektaril, millest teisipäevase seisuga oli koristatud 5 hektarit. "Varajase kartuli võtuga alustasime juba juulis ning seda võtsime lähtudes turu vajadustest. Liiga odavalt ei tasu kartulit müüa. Praegu koristame kartulit Läti Kollane. Kõige paremat saaki võiks tänavu prognoosida sordile Folva, mille saak võiks ulatuda 35 tonnini hektarilt," lausus osaühingu Hansukartul juhataja Hans Tamm.

"Kartuli eest makstakse tänavu kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. Kartuli kilo jaehind kõigub 2 ja 2,5 krooni vahel. Hulgihind oleneb suuresti kokkuleppest ostjaga, püsiklientidele teeme soodustusi," lausus Tamm.

Pala vallas Metsanurga külas asuva Vahitare talu 6 hektarilisel põllul kasvatatakse eelkõige kartulisorte "Lisetta" ja "Ljudmilla". "Need on head söögikartulid," ütles peremees Tarmo Till. Tema sõnul alustati kartulivõtuga kaks nädalat tagasi.

Kartul Narva ja lehmadele

Tarmo Till käib kartuleid müümas Narva turul. "Olen sealsete turustamistingimustega harjunud. Narvas onkahtlemata paremad müügitingimused kui Jõgeva turul. Hind sõltub suuresti ka kauplemisest," sõnas Vahitare talu peremees.

Pajusi vallas asuval 4-hektarilisel põllul pole kartulivõtuga veel alustatud. "Pealsed on veel ilusad ning pole põhjust kiirustada. Kartulit kasvatame me piimakarja toitmiseks. Kui lehmad kartulit saavad, suureneb nende piimatoodang. Praegu on meil 34 lüpsilehma, kuid kavatseme karja suurendada 46 lehmani," rääkis Suureaia talu perenaine Sirje Ali.

"Antsu" aeg on möödas

OÜ Seemnekartul juhataja Ilmar Polli ütles teisipäeval Vooremaale, et nad alustavad kartulivõtuga tõenäoliselt neljapäeval, see on täna. Alustatakse Sordiaretuse Instituudi poole peal eliitsortide, näiteks "Pireti" võtuga. "Üle ootuste tuleb tänavu hea kartuliaasta. Hilistel sortidel on veel pealsed alles. Minu arvates on kartulisordi "Ants" aeg ümber saanud. Ka ise ei kasvata ma teda enam. Ta ei ole turu- ega ka restoranikartul. Tarbijad on nõudlikumaks läinud. Kartulikasvatajad on leidnud Jõgeva ja Euroopa sortide hulgast paremaid. "Andi" ja "Juku" annavad suuremat saaki ja on lehemädanikule vähe vastuvõtlikud," rääkis aastakümneid kartulikasvatusega tegelnud Endel Sööt. Ta jätkas: "Probleem on selles, et kartulil ei ole õiget hinda. Kartulikasvataja ei saa väärilist tasu. Kui turul maksab kartul 3 krooni kilo, siis Jõgeva ja Tartu hulgiostjad maksavad kartulikilo eest ainult krooni. Tallinnas ja Narvas makstakse hulgiandmise korral kilogrammi kartuli eest 1,5-2 krooni. Probleemi saaks lahendada ekspordiga. Kartul on ju alati olnud ekspordiartikkel. Jõgeva kandis on umbes sada aastat tegeldud aktiivselt nii kartuli aretamise kui kasvatamisega. Meie inimesed on saanud kartulit kasvatada ja neil on selleks ka kogemused olemas. Praegu on paljud seda tööd teinud inimesed kasvupindu vähendanud või hoopis selle tegevusalaga lõpetanud."

Endel Sööt, kes tänavu kasvatab kartulit kahel hektaril, loodab uuele presidendile. "Loodan, et uus president parandab majandussuhteid kõigi naabritega, kaasa arvatud idanaabriga. Loodan, et ta loob uue õhkkonna ja uued tingimused, mille järel pääseb meie köögivili ja kartul Venemaa turule. Siis saaks maainimesed tööd ja riik tulu," arvas ta.

Jõgeva Sordiaretuse instituudi põldudel lõpetatakse kartulivõtmine septembri lõpul. "Täpseid saaginumbreid ei oska praegu ennustada. Need põllumehed, kes tegid õigeaegselt lehemädaniku tõrjet, võivad loota suurepärast kartulisaaki," teatas Sordiaretuse Instituudi direktor Matti Koppel.

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER

Täpsustus

Teisipäeval, 4. septembril Vooremaas ilmunud artiklisse "Reisirongid jälle käigus" on sattunud eksitav viga.

Kirjutatud on: "Vägeva ja Kaarepere jaamadest saab rongiga sõita hommikul ainult Tartu suunas ja õhtul Tallinna suunas".

30. augusti Vooremaas ilmunud Edelaraudtee rongide sõiduplaani järgi saab Kaarepere jaamast sõita hommikul Tallinna suunas ja õhtul Tartu suunas. Vägeva jaamas peatuvad ainult hommikused Tallinna ja Tartu suunas sõitvad rongid. Õhtused rongid Vägeval ei peatu.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Raudtee müüdud. Miks?

"Eesti riik kapituleerus raudtee erastamise igas faasis," väidab reformierakondlane, Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikogusse valitud Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu liige Ignar Fjuk.

1. Milleks oli vaja Eesti Raudtee erastada?

Kui osutada vaid ühele põhjusele, siis on Eesti Raudtee erastamine mõneti käsitletav samas võtmes nagu kõik varasemadki Eestis toimunud erastamised. Ja see lähtepunkt on olnud: riik on halb peremees. Kummati ei ole ükski valitsus proovinud seda teesi kummutada, pigem on valitsused andnud selle tõestuseks uut materjali. Kahjuks.

Samas ei saa eitada Eesti Raudtee infrastruktuuri täielikku amortiseeritust ning mittevastavust elementaarse rongiliikluse korraldamise nõuetele. Euroopa ja Ameerika raudteed võimaldavad keskmiselt 110, erilõikudes enam kui 300-kilomeetrilist tunnikiirust, meil on keskmine lubatud piirkiirus veidi üle 40 kilomeetri tunnis! Seega oli erastamise eesmärgiks kaasata raudtee kui infrastruktuuri arendamiseks vajalikku lisaraha.

2. Kaua see protsess on kestnud ning kes on olnud selle peamised initsiaatorid?

Seeme pandi idanema tõenäoliselt 1996. aasta paiku, kui Mart Siimanni valitsus kavandas raudtee erastamist vastavalt riigivara seadusele. See oleks tähendanud Eesti Raudtee erastamist ilma avaliku konkursita. Teadaolevalt vaidlustas Riigikogu selle seisukoha, kohustades valitsust lähtuma erastamisseadusega kehtestatud avaliku erastamise nõudest.

Tänases valitsuses on Eesti Raudtee erastamise kupjatöö ja vastutuse võtnud endale teede- ja sideminister Toivo Jürgenson. Just Jürgensoni läbematus, ülepeakaela tehtud otsustused ja surve valitsusele ning kolleegidele olid algpõhjusteks raudtee erastamise farsiks muutumisele. Ei saa pidada ju tõsiseltvõetavaks eeldust, et raudtee erastamiseks planeeritud vaid kolme kuu jooksul, so kuni esimese pakkumise esitamiseni, oleks ükski korralik Euroopa või Ameerika raudteefirma suutnud reageerida meie müügikuulutusele.

Nii kahetsusväärne kui see ka pole, ei ole erastamine andnud Eesti Raudteele loodetud strateegilist investorit; viis, kuidas erastamine on toimunud, viitab aga igasuguse riigipoolse kontrolli ja vastutuse puudumisele. Hea on vähemalt see, et õnnestus vältida esialgset kavatsust müüa Eesti Raudtee koos raudteealuse maaga.

3. Miks ei pööranud raudtee erastajad vähimatki tähelepanu rahva pahameelele ning erastamise vastu kogutud sadadele tuhandetele allkirjadele?

Rahva koondumine ühishuvi kaitseks on olnud tähelepanuväärne. Kuid veelgi suuremat pahameelt kui asjaolu, et raudtee üldse erastati, põhjustas mulle viis, kuidas seda tehti. Ainuüksi juba nende arvukate jantide tõttu, mis kõigile teada, oleks raudtee erastamise pidanud mitmekordselt ebaõnnestunuks kuulutama. Kahjuks seda ei tehtud. Loodan, et põhjused, miks seda ei tehtud, saavad varem või hiljem kõigile, sealhulgas ka mulle, teatavaks.

Kahtlen, et põhjusteks olid üksnes ebapiisav ettenägemisvõime või rumalus.

4. Miks ei suutnud erastamisprotsessi peatada riigikontrolör Juhan Partsi hinnang?

Mitmest põhjusest on olulisemad ehk kaks. Tõenäoliselt ei langenud riigikontrolöri hinnangud kokku erastamisagentuuri nõukogus Eesti Raudtee iga hinna eest erastamise nimel tegutsenute huvidega. On väidetud ka, et riigikontrolör lülitus erastamisprotsessi liiga hilja, millega ma ei nõustu.

5. Kes saavad raudtee erastamisest kõige rohkem kasu ja kahju?

Tsiviliseeritud riigi ettevõtlus- ja majanduskeskkond eeldavad, et kasu ja kahju peavad olema tasakaalus. Et ühe kasu ei tähenda tingimata teise kahju ja vastupidi. Vastasel korral lepinguid ei sõlmitaks, kokkuleppeid ei tehtaks. Käesoleval juhul võib aga väita, et Eesti riik kapituleerus oma esindajate vastutustundetu tegevuse tõttu raudtee erastamise igas faasis. Kahju, mida Eesti on raudtee erastamisega kandnud ja edaspidi kannab, on talumatult suur. Hakkame lugema: Gibbile nõustamise eest üle 75 miljoni krooni, Rail Estoniale "kingitud" pakkumisgarantii näol 25 miljonit krooni, lisaks sadadesse miljonitesse ulatuvad ebaseaduslikud riigipoolsed

garantiid jne. Arvan, et kasu saajad ei ole oma kasu ausalt teeninud.

6. Miks ei suutnud erastamisagentuuri nõukogu raudtee erastamise suhtes seisukohta võtta ega isegi mitte agentuuri peadirektorit Liivikut korrale kutsuda?

Sõnastaksin küsimuse ümber: asi ei olnud mitte suutmatuses, vaid tahte puudumises. Miks Mõõdukate juhitav erastamisagentuuri nõukogu sallis Liiviku ebaseaduslikku, arutut ja riigile mõõtmatut kahju tekitanud tegevust, tuleks nende käest küsida. Olen enda poolt teinud kõik, et mulle absoluutselt vastuvõetamatuid toiminguid tõkestada või vähemalt muuta nende elluviijatele võimalikult ebamugavaks.

7. Kui suur on erastamisagentuuri nõukogu liikme kuutasu?

Kompensatsiooni saadakse selle kuu eest, mil nõukogu istungid on toimunud ja raha saavad ainult need, kes kohal on olnud. Kokku üle nelja tuhande krooni.

8. Kas Eesti Raudtee erastamine on nüüd lõpule viidud?

Arvan, et mitte. BRSil puudub lõpp-pakkumises lubatud ning erastamislepingus fikseeritud investeeringuteks (enam kui 2,5 miljardit krooni viie aasta jooksul) finantseerija, puudub ka selle investeeringu tagamiseks vajalik pangagarantii. Ainuüksi need asjaolud on piisavad, et tunnistada leping kehtetuks selle sõlmimise hetkest. Lisaks veel Liiviku poolt antud lugematud riigipoolsed garantiid, mis on ebaseaduslikud ja seetõttu samuti tühised.

9. Savisaar lubas võimule tulles erastamislepingu tühistada. Kas selle seisukohaga tuleb arvestada?

Ebaseaduslike tehingute kehtetuks tunnistamine kuulub kohtu kompetentsi. Ja pealegi - tõde ja õigus ei jää ootama, kuni Keskerakond kord võimule tuleb.

PEEP LILLEMÄGI

KIRJAD

Kultuurikeskus

Küllap on uuenenud Jõgeva Kultuurikeskust jõudnud külastada juba päris paljud huvilised.

Uus asi, mis seal toimub, on abielude pidulik registreerimine. Olen kahel korral seal viibinud ja peab ütlema, et koht on selleks pidulikuks sündmuseks väga sobilik. Kõik oli kena, alates majja saabumisest kuni lahkumiseni. Ruumid olid avarad, muusika kohane, pererahvas lahke.

Oma hea suhtlemisoskusega paistis eriti hästi silma külalisi ja noorpaari kohale juhatanud daam. Soovin kogu Jõgeva Kultuurikeskuse perele head uue tegutsemishooaja algust!

INNA SAAR

Lugupeetud Raivo Sihver!

Täname Teid tähelepanu juhtimise eest OÜ Ormatron kiirväikebussiliini nr 303 Tartu-Võsu sõiduplaanis olevatele vigadele. Alates 30. augustist sellel aastal kehtib eelmainitud liinil uus, parandatud sõiduplaan.

LEMBIT KIVILOO,

Teede- ja sideministeeriumi Maanteeliikluse osakonna juhataja

JUHTKIRI

Otse või ringiga?

Haljasalade kujundamiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust, kunstiline ja pragmaatiline. Kunstilise tee puhul mõtleb keegi, kas haljastusarhitekt või muidu aednik, välja hästi toreda kavandi, mis silmale ilus vaadata ja mis eeldab, et rahvas liigub nii, nagu ette nähtud. Pärast seda, kui teerajad on liivatatud, muru maha külvatud ning puud-põõsad istutatud, selgub tavaliselt, et jalakäijad lõikavad ikka kuskilt otse, tallavad muru segamini ja lõhuvad roosipeenrad ära.

Arnold Matteus, kes muuhulgas koostas ka Jõgeva generaalplaani, esindas nüüdseks paraku vist juba välja surnud pragmaatilist suunda. Eesti arhitektuuri Grand Old Man väitis nimelt, et enne pole mõtet haljastusega jamada, kuni pole selge, kustkaudu rahvas käima hakkab. Hiljem on juba lihtne kinnitrambitud teeradadele kiviplaadid või kruus peale laduda ning ülejäänud kohtades kasvavad rohi ja lilled seda jõudsamalt.

Iga loom, sealhulgas ka inimloom, on täpselt nii laisk kui tal olla lastakse. Kui kaalul on kaks või kolm liigset sammu, on aedniku tahe tema peatamiseks liiga väeti. Keelusilt töötab alles alates teatud IQ tasemest, inetud teerajakesed hoiaks vast ära vaid okastraadiga kivimüür, mille ette kraavi krokodillid sisse lastud. Mis maksumaksjat teadagi ei rõõmustaks.

Omaette olukord tekib siis, kui tõmbekeskused ümber paiknevad, nagu näiteks Jõgeva kesklinnas. Omaaegne parteimaja oli tõmbekeskusena nii tühine, et maja külgfassadi ette jääval tänavajupil puudus isegi kõnnitee. Kui sinna aga käidav toidukauplus sigines, oli see linnaplaneerimisega tegelevate ametiisikute jaoks nii täielik ootamatus, et selle tagajärjel kardinaalselt muutunud liikumisskeemiga ei ole seniajani suudetud midagi mõistlikku ette võtta. Osa kesklinna parki ongi juba koledasti ära tallatud ning sügisvihmadega muutub pilt kindlasti veel palju koledamaks. Ja otse linna hea vaimu kuju tagant läheb otsetee Keskuse poest Rohu-Tähe tänava magalatesse.

Panna linnakodanikud korralikult kõnniteedel käima on ilmselt üsna mõttetu üritus, seda enam, et poe ees ja Sauna tänaval ju kõnniteed polegi. Ainus, mida teha annab, on püüda jalakäijate liikumisteid niimoodi suunata, et haljasalad võimalikult vähe kahju saaks. Mingeid märke linnaametnike sellesuunalisest tegevusest pole aga kahjuks võimalik täheldada.

6. september 2001. a

MAJANDUS

Kaup ja kaupmehed on populaarsed igal ajal

Koos saabunud iseseisvusega tuli meie taasvabasse riiki ka vaba kaubandus.

Kauplusi tekkis nagu seeni pärast vihma. Kes vähegi sai, see kaupluse asutas. Valikuvõimalus on suur, alates turgudest ja vanakraamipoodidest kuni kaubahallideni ja esinduspoodideni välja.

Kokku tegutseb maakonnas mitusada kauplust. Massilisi pankrotistumisi ei ole täheldatud, küll aga liikumisi. Ühed lõpetavad, teised alustavad. Sularaha ja suur käibekiirus on see, mis ärimehi kaubandusse meelitab.

Konkurents tervendab

"Kaupluste osas on liikumist. Püsima on jäänud need toiduainetekauplused, mis avati juba tükk aega tagasi," rääkis Põltsamaa linna majandusnõunik Anu Angerjas.

Ainuüksi Jõgeva linnas tegutseb 105 kauplust, lisaks 17 müügikioskit, 3 kütusetanklat, 10 toitlustusäri ja 5 taarapunkti. Alkohoolseid jooke müüakse kaheksateistkümnes kaupluses ja neljas kioskis. Umbes 60% kaubandusettevõtetest kuulub linna ettevõtjatele. Ülejäänud on registreeritud mujal Eestis.

Põltsamaa linn on väljastanud 98 kauplemisluba. Toidukauplusi on 22 ja kohvikuid 7. Mustvee linn oli väljastanud 35, Puurmani vald 14, Tabivere 19 ja Saare 5 kauplemisluba. Suuremateks tegijateks on Jõgeva ja Põltsamaa Majandusühistud.

"Konkurents aitab elu edasi viia, sest niiviisi selguvad tugevad ja nõrgemad küljed," rääkis Põltsamaa Majandusühistu tegevdirektor Jüri Männiksaar.

"Seal, kus on konkurendid kõrval, läheb meil väga hästi," teatas Jõgeva Majandusühistu juhatuse esimees Toomas Vahur.

"Konkurents on Jõgeval väiksem kui Põhja-Eestis. Arvame, et ei ole vajadust Jõgevale uut kauplust avada. Võib olla tuleb Keskuse poe laiendus," ütles Virumaal tegutseva RR Kaubandus üks juhtidest Rein Reinvee.

Jõgeva Majandusühistul on Jõgeva ja Mustvee piirkonnas 14 maa ja 8 linnakauplust.Tööd antakse 190le inimesele.

"Eelmise aasta käive koos käibemaksuga oli üle 100 miljoni krooni. Tänavu kasvab see number veelgi," rääkis Toomas Vahur. Ta jätkas: "Pigem oleme me turgu tagasi võitnud kui kohti teistele loovutanud. Linnades tase säilib. Maal tuleb turuosa juurde. Eelmisel aastal tegime kaks kauplust juurde, sel aastal panime kinni kuus. Me ei jäta neid piirkondi, kus kauplused sulgesime, teenindamata. Seal hakkab käima kauplusauto."

Põltsamaa Majandusühistul on maapiirkondades viis kauplust ja linnas kuus kauplust. Eelmise aasta käive oli 40 miljoni krooni piiril. Tegevdirektor Jüri Männiksaare andmetel tulevad tänavused käibenumbrid üle 40 miljoni. Ühistus töötab keskmiselt 80 inimest.

"Meie jaoks on käibe kasv parem. Sellele aitab kaasa säästukaart ja kauplustele parema valiku loomine. Pakume järelmaksu võimalusi ja Hansapanga EGO kaarti. Iga inimene kalkuleerib oma oste individuaalselt ja teeb siis ostuviisi osas valiku, kas ostab järelmaksuga või mitte," lausus Jüri Männiksaar.

Kauplemise sesoonsus ja luksuskaubad

Jõgeva Majandusühistu kaubandusjuhi Endla Raua andmetel ostavad inimesed tavaliselt toidukaupu, pesuvahendeid ning hügieenitarbeid, sügisel ka koolikaupu. Järelmaksuga ostetakse külmikuid, telereid ja teisi kallimaid asju. Jõgeval on olemas teatud nõudlus ka luksus- ja garderoobikaupade järele, mis on teatavasti rikkama rahva kraam.

Ka Mustvee kauplustel oli suvine käive väga hea ja linna kaubanduselu oli väga elav. Sügisel lahkuvad aga Peipsi piirkonnast suvitajad ja õppurid.

"Oleme täheldanud, et näiteks kodumasinate muretsemisel on hakatud hindama just kvaliteedi ja hinna suhet. Ostetakse pigem parema kvaliteediga kaupa. EMORi uurimuste järgi suudavad seitse kuni üheksa protsenti tarbijatest osta eksklusiivkaupa. Eeldame, et see põhimõte kehtib üle Eesti. Meie piirkonnas peaks luksuskaupa osta suutvaid inimesi olema kolme kuni viie protsendi ringis," kommenteeris Põltsamaa Majandusühistu tegevdirektor.

Tabiveres asuva TÜ-le ACTA kuuluva Juko Äri juhataja Taimi Juhansoni sõnul ostavad inimesed peamiselt toidukaupu. Augustis osteti ka rohkem koolikaupu. "September on ostmise poole pealt tavaliselt natukene tagasihoidlikum. Suvel ostetakse rohkem, talvel vähem. Tänavu suvel osteti ka õlut rohkem. Alkoholi läheb aga stabiilselt palju," rääkis Taimi Juhanson.

"Sel aastal on suurenenud ehitusmaterjalide müük. Talve ja suve vahel on aga selge vahe. Suvel jalutab inimene tihedamini tänaval ja astub ka seetõttu sagedamini kauplusse sisse," mainis Jüri Männiksaar.

Tartu-Narva maantee äärde jääva OÜle Sakri kuuluva Lembitu kaupluse juhataja Elve Kriisa andmetel on neil möödunud suvega võrreldes suur edasiminek. Kahe kolmandiku ulatuses külastavad kauplust möödasõitjad. Nad ostavad põhiliselt toiduaineid - leiba, vorsti, karastusjooke.

Tegelik pilt võib olla kahvatum

Enamus kaupmehi oma äri üle ei kurda ja teatavad, et tänavu läheb paremini kui mullu. Kaupmehed poleks aga kaupmehed, kui nad oma äri ei kiidaks. Ainult OÜle Ultramariin kuuluva Jõgeva linnas asuva kaubamaja Veenus töötajad tunnistasid ausalt, et kui võrrelda eelmise aastaga, siis tundub, et ostmine on tagasi läinud. Juhtide ja müüjate arvates ei ole Jõgeva inimesed nii maksujõulised kui Põhja-Eesti inimesed.

Kaubamaja Veenus müüb valmisriideid, jalatseid, väärismetallist ehteid ja eliitparfümeeriat. Mitme kasutatud riiete müügiga tegeleva poekese (neid on Jõgeval üle tosina) müüjad tunnistasid eravestluses, et ega see äri nii roosiline olegi. Paljud inimesed siiski ostavad kasutatud riideid. Tundmatuks jääda sooviva kauplusemüüja arvates ostetakse vähekantud riideid just lastele, kes kasvavad nii kiiresti, et ei jõua uusi asju ära kanda.

RAIVO SIHVER

Koolipiimatoetust makstakse 236 linna- ja vallavalitsusele

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) maksis kolmapäeval välja selle õppeaasta I veerandi koolipiimatoetuse.

Toetust makstakse 236 linna ja vallavalitsusele kokku 45 882 õpilase kohta kogusummas 2 821 743 krooni.

Alanud õppeaasta I veerandil soovis koolipiimatoetust saada kokku 239 linna ja vallavalitsust. Kolme omavalitsuse taotlused (kokku 152 õpilasele) jäid rahuldamata, kuna vallavalitsused ei esitanud nõuetekohaselt eelmise õppeaasta III veerandi koolipiimatoetuse kasutamise aruannet. Nõuetele vastasid 236 omavalitsuse taotlused. Kõikide toetust saavate omavalitsuste ja koolide nimekiri pandi eile üles PRIA koduleheküljele (www.pria.ee).

Koolid ja kohalikud omavalitsused, kes soovisid alanud õppeaasta I veerandil osa saada üleeestilise koolipiimaprogrammi toetusrahast ning soodustada sellega I, II ja III klassi koolilaste tervislikku toitumist, pidid esitama koolipiimatoetuse taotlused PRIAle hiljemalt 21. augustiks. Lisaks tuli esitada eelmise õppeaasta III veerandi koolipiimatoetuse kasutamise aruanne, mille esitamise tähtaeg oli 15. tööpäeva enne õppeveerandi algust.

Koolipiimatoetus on kohaliku omavalitsuse üksusele antav riiklik rahaline abi, millega osaliselt kaetakse õpilastele ostetava ja pakutava piima või piimatoote maksumus. Ostetavate piimatoodete puhul tuleb rangelt jälgida seatud kvaliteedinõudeid ja muid toetuse saamiseks seatud tingimusi.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kontrollib pisteliselt nii taotlejat kui ka kooli. Kontrollitakse piima või piimatoodete ostmist tõendavaid dokumente ja toetusraha sihtotstarbelist kasutamist. Koolipiimatoetust antakse järgmistele toodetele: pastöriseeritud joogipiim rasvasisaldusega vähemalt 3,2%; keefir rasvasisaldusega vähemalt 2,5%; hapupiim rasvasisaldusega vähemalt 2,5%; järelpastöriseerimata maitsestatud või maitsestamata jogurt rasvasisaldusega vähemalt 2%.

Eelmisel õppeaastal maksti koolipiimatoetust I ja II klassi õpilastele. Toetust maksti III ja IV veerandil, mil toetuse kogusumma ulatus 4 574 025 kroonini. III veerandil sai toetust kokku 31 319 õpilast ja IV veerandil 29 668 õpilast. Nõuded koolipiimaprogrammi raames pakutavale piimale ja piimatoodetele on kehtestatud sotsiaalministri määrusega (RTL 2000, 125, 2010; 2001, 14, 191).

HELI RAAMETS,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

pressiesindaja

KULTUUR

Depeche Mode üllatas jõulisusega

Vokaalinstrumentaalansambel Depeche Mode alustas 28. augustil oma uut "Exciter" plaati reklaamivat Euroopaturneed just Tallinnast ja see oli põnevusega oodatud sündmus.

Ameerikareis oli olnud üle ootuste edukas, pealegi polnud "Exciteri" õrn ja õhuline materjal just ideaalne massikontsertite löömiseks. DM oli esinenud juba 1998 Tartus, nii et võrdlusmaterjal oli olemas.

28. augustil oli Tallinna lauluväljakul kontsertlava paigutatud "näoga" kaare poole, st et korraldajad ei lootnud just suurt publikut. Tegelikult asjata, kuna ammu enne algust oli kohale tulnud üle 10000 inimese, see arv kasvas hiljem vähemalt 15 000ni, nii et ala oli päris tihkelt täis.

DMi soojendamas oli lätlaste popuhkus Brainstorm. Vastupidiselt paljudele kurjadele ennustustele ja 1998 DMi kuumutanud rootsi teknotüdrukute saatusele ei vilistatud meie lõunanaabreid välja, sest nende mõnus ja sõbralik esinemine soojendas enamiku südameid ja nad lahkusid au ja aplausiga. Siis jäi DMi alustamiseni pool tundi, mille täitsid julged valgustehnikud, kes ronisid nöörredelitega lava lae alla, et sealt prožektoreid juhtida. Paigale pandi ka vajaminevad klahvpillid ja lisatrummid. Rahvas oli juba väga elevil ja röökis iga "kahtlase" nähtuse peale. Näiteks kui lava juurde sõitsid mitu tumedat autot.

Kell 21 läks lava pimedaks, siis natuke punakaks ja kostma hakkas "Excieri" kuulsama loo "Dream On" kitarrikäik. Hämaruses kohmitsesid mingid kogud. Siis läks natuke heledamaks ja välja ilmusid Martin Gore, seljas inglikostüüm (kitarr), Andy Fletcher (klahvid), nudipea Christian Eigner (trummid) pluss kahujuukseline abiklahvpillimängija Peter Gordeno ja kaks mustanahalist taustalauljannat. Lood läksid käima.

I , "Dead Of Night", ka "E" plaadil üsna raske lugu, oli kontserdil keeratud veelgi kõmisevamaks, millele aitas jõudsalt kaasa Eigneri trampiv trummamine. Mikrofoni juurde ilmus mustahallitriibulises pintsakus laulja David Gahan ja alustas oma jõuliste liigutustega saadetud vokaalpartiid.

II, "The Sweetest Condition"- samal plaadil sünge, kuid kerge koega lugu oli keeratud raskemaks. Lava läks lillaks. Gahan tegi käega tuuleveskit ja liikus ringi. III, "Halo" (LP "Violator" 1990) oli nii kaasakiskuva rütmiga, et Gahan hakkas jalgu kõrgele loopima, ise lauldes "Kui maailm vajub laiali". Päevalehed pildistasid teda just sel hetkel. Pintsak lendas sujuvalt abilise kätte, alt ilmus must maika.

IV, "Walking In My Shoes" (LP "The Songs Of Faith And Devotion" 1993). Majesteetlik lugu, Gahan oli juba väga hoos, kergelt tuli iga poos. Fletcher rohkem ringutas ja vehkis kätega kui mängib pilli. Programmeeritavate pillide aeg.

V, "Dream On" - nõtkele loole oli kaaluks pandud raskem triphop rütm. Lava ta gaseinas käis efektne varjudemäng. Gahan tegi igasugu trikke ja lõpuks keerutas end koos pea kohale tõstetud mikrofonijalaga nagu iluuisutaja. Gore dirigeeris trummarit.

VI, "When The Body Speaks" - intiimne kitarriplõnksimise lugu nii plaadil kui kontserdil. Lava punane, mängijad rohelises valguses. Gahan ja Gore küljetsi koos ja rääkisid omavahel midagi.

VII, "I Am Waiting For The Night"- Gore ja Gahan laulsid eraldi sinistes valgustes seistes duetti. Aeglane ja intiimne lugu.

VIII, "The Bottom Line" ("Ultra" 1996) - Gore esitas seda laval sinises valgussõõris, taustaks vaid Peter Gordeno mängitud klaver (originaalis täisbänditaust).

IX, "Breathe" - nostalgiline vaikne lugu, Gore kitarriga, taustaks trummid ja klahvpillid.

X, "Freelove" - "Exciteril" suhteliselt mittemidagiütlev, aga kontserdil üks parimaid esitusi, hea meloodiaga soulilugu. Lava lae all lõi põlema jõulutulesid meenutav punaste pirnide võrk. Gahan sai lõpuks isegi rahva kaasa laulma.

XI, "Enjoy The Silence" ("Violator") - megahitt oli saanud uue oootamatu vormi. Loo keskosa oli täis trummisoolot ja Gore wauwau kitarrisoolot (talle omases lahedas napis stiilis), Gahan rohkem utsitas rahvast.

XII , "I Feel You" ("Songs Of Faith.") - originaalis pööraselt massiivne lugu oli veidi hõredamaks muudetud. Gore mängis twangkitarri. Gahan rabeles ja kargles hullunult, matkis Elvist ja mängis mikrofonijalaga.

XIII, "In Your Room" ("Songs Of") oli originaalist rütmikamaks muudetud, taustalaulutädid karuskasukates hööritasid naljakalt.

XIV, "Its No Good" ("Ultra") - originaalist poole pikem versioon, palju improvisatsioone ja soolosid.

XV, "I Feel Love" - tümakaga lugu, vinge taustavalgustus. Gore klahvpillide taga.

XVI, "Personal Jesus" ("Violator") - Pikendatud versioon trummisoolodega. Punane taust. Gahan tegi halleluujaliigutusi ja vehkis muidu hullunult.

Siis Gahan tänas ja bänd läks lavalt ära. Rahvas pistis muidugi kisama. Käras päris pikalt. Siis tuli Martin Gore koos Eigneri ja Fletcheriga lavale tagasi. Sinises valguses esitas ta "Home" ("Ultra")- melanhoolne lugu. Gore tegi sujuva kitarrisoolo ja dirigeeris trummarit. "Clean" ("Violator") - Gahan laulis sünget lugu koriseva refrääniga "Sometimes!" Gore klahvpillide taga. "Black Celebration" ("Black Celebration" 1987) - aeglane võimas lugu. "Valgustuspulgad" bändi selja taga vilkusid, muidu tume taust.

"Never Let Me Down Again" (1989) - naljaka kääksuva kitarrikäiguga raske rütmiga lõpulugu, seekord väga kulminatiivne

ja pikk. Esinejad hullusid, tormasid mööda lava ringi, ainult trummar tagus mehhaaniliselt. Möll lõppes Gore käeviipe peale ja pillimehed tegid käbeda kummardamise järel vehkat. Ainult Gahan jõudis rahvast tänada ja "See You Soon" hüüda.

Kõige vingem kontsert, mis Eestis nähtud!

MARGUS KIIS

Silvi Moont ja tema 370 last

Eile öeldi Siimusti lastekeskuses Metsatareke ilusaid sõnu lastepäevakodu kauaaegsele juhatajale Silvi Moontile.

Pärast kolmekümneaastast tööd annab ta ameti üle nooremale kolleegile, kuid jätkab tööd Siimusti lastekodu juhatajana.

Siimusti algkool ja lastepäevakodu otsustati ühise juhtimise alla ühendada. 1. septembrist tegevust alustanud uue haridusasutuse juhatajaks valiti senine Siimusti Algkooli juhataja Kaja Reiman.

Sündmus andis põhjust ilusate sõnade, lillede ja kingitustega meeles pidada Silvi Moonti. Koosviibimise sissejuhatuseks laulsid ja tantsisid Siimusti lapsed. "Silvi Moont on olnud ka minu enda laste kasvatajaks ning tean teda kui nõudlikku ja sõbralikku lasteaednikku. Head muljed koostööst temaga on jäänud ka ajast, mil Siimusti lasteaias tantsuringi juhendasin," lausus tervituskõnes Jõgeva vallavalitsuse kultuuri- ja haridustöö peaspetsialist Marika Prave.

Siimusti arvuka ettevõtjatepere nimel ütlesid Silvi Moontile kiidusõnu AS Cobra Grupp nõukogu esimees Aivar Kokk ja osaühingu Simet juhataja Lea Arge. Kui lasteaed kuulus Siimusti EPT koosseisu, oli Aivar Kokk Silvi Moontile ka ülemuseks. Proua Moontile avaldas tänu ka lastekeskuse hoolekogu juhataja Ain Malm. Lasteaia endisel perenaisel olid pisarad silmis. "Need on rõõmu, mitte murepisarad," väitis nooruslik Silvi Moont.

"Kui 1971. aastal Siimusti lasteaed valmima hakkas, kutsuti mind siia juhatajaks ja nüüd võin öelda, et mul vedas töökohaga. Mõistagi on iga paiga lastel oma eripära. Et Siimusti asub looduslikult kaunis kohas, on meie lapsed väga looduslembesed ja rõõmsad. Üheks meie lastepäevakodu tuntumaks kasvandikuks on olnud näitleja Martin Algus," meenutas proua Moont, kelle tööperioodil on Siimusti lasteaias käinud 370 last.

Nüüd jätkab kauaaegne lasteaia juht tööd Siimusti lastekodu juhatajana. "Praegu on lastekodus 16 last ning loodan, et meie maja muutub kaasaegsemaks. Näiteks tulevikus peaksid lastekodu toad olema mitte suuremad kui kahekohalised," ütles päevakangelane.

JAAN LUKAS

Ants Juske näitab, kes teeb ajalugu

Tartus, Vanemuise tänava kollases kunstnikemajas on avatud näitus, millel on ahvatlev pealkiri: "Lühike Eesti kunsti ajalugu". Kuraator hiljuti Tartu (kõrgema) Kunstikooli rektoriks valitud Ants Juske, pealtnäha täiesti autoriteetne ja usaldatav mees.

Kas pole mitte ideaalne võimalus saada Eesti lühikesest kunstiajaloost kiire ja lühike ülevaade? Mõnus.

Ehhee, siin teeb vana vembumees ja Linnar Priimäe sõber meile tünga. Noh, vähemalt osaliselt.

Kurjakuulutav on juba saali ukseesine, kus Valeri Vinogradov, Mare Mikof, Ferdinad Sannamees, Karl Liimand, Lemming Nagel on portreteerinud Lennart Merit, Edgar Savisaart, Mart Laari ja Jaan Tõnissoni. Üleval kiri: AJALUGU KUI VÕIM.

Saalis aga Juske näitab, kes on tegelikud võimumehed ajaloos. Kes on? Loomulikulton need ajaloolased, kunstis siis kunstiajaloolased. Nagu Ants Juske.

See on näitus (kunsti)ajaloolastest ja teadlastest. Ja kunstnikud on neid kujutanud.

Valik on hämmastavalt suur. Maalijatest on esindatud lisaks eelpoolnimetatutele Luulik Kokamägi, Kristjan Teder, Helle Vahersalu, Aime Jürjo, Aleksander Suuman, Jüri Arrak, Nikolai Kormašov, Ludmilla Siim, Enn Põldroos, Miljard Kilk, Nikolai Guli, Aime Jürjo, Ilmar Kruusamäe, Jaan Elken, Malle Leis, Ilmar Malin. Skulptoritest Mati Karmin, Aili Adusk, Hannes Starkopf, fotograafidest Ly Lestberg, graafikutest Taave Tuutma ja Kiwa.

Ja keda nad siis austavalt kujutavad? Samuti esinduslik: Heini Paas, Mari Pill, Jaak Kangilaski, Reet Varblane, Mirjam Peil, Leo Soonpää, Boris Bernštein, Linnar Priimägi, Jaak Olep, Heie Treier, Jüri Kuuskemaa, Sirje Helme, Harri Liivrand ja muidugi Ants Juske, kellest Starkopf on teinud tervelt seitse eri värvi pead näituse aukohale!

Näha võib ka sektsioonkapiriiulit nõukogudeaegsete kunstiraamatutega, mis on vist iga veidigi kulunuma Eesti elaniku korteris olemas. Ja selle all tekstid, milles ühes EKP ideoloogiaosakond sõitleb Kunstnike Liitu kehvade kriitikute pärast ja teises on näha, kuidas Peeter Linnap ja Mark Soosaar neti jututoas ropendavad ja sõimlevad. Ja AJALUGU on KUI ISIKSUS, KUI EETIKA, KUI ILU, KUI ELULUGU, KUI MEEDIA, KUI RELV.

MARGUS KIIS

SPORT

Moskva korvpallurid avastasid Jõgeval paradiisi

Spordihoone Virtus hakkab saama rahvusvahelise kuulsusega võistlus ja treeningupaigaks. Hiljuti treenisid maakonna suurimas spordirajatises 13 korvpallurit Moskva spordiklubist.

Moskva korvpalliklubi Noored Korvpallurid loodi kaheksa aastat tagasi ja klubi vanemateks liikmeteks on 1986. aastal sündinud poisid. "Möödunud aastal olime treenimas Lääne-Virumaal Vinnis, seal kuulsime korvpallitreener Aivo Erkmaalt treenimisvõimalustest Jõgeval spordihoones Virtus. Virtus sobis meile treenimiseks seetõttu, et siin on ühes komplektis treenimis, toitlustamis- ja majutusvõimalused," rääkis Vooremaale vanemtreener Anatoli Petrov, kes on Venemaa teeneline treener. "Moskvas peame treenima näiteks koolimajas," teatas ta.

"Konkurssi treeninglaagrisse pääsemiseks polnud ja Eestisse harjutama võisid tulla kõik poisid, kes soovisid. Mõnel ajas treenimisplaanid segi vanemate puhkus. Treeninglaagri kulud maksti kinni meie klubi rahadest, kusjuures klubi oluliseks rahastajaks on sponsorid," rääkis treener.

Moskva korvpallurid alustasid Virtuses treeningupäevi hommikvõimlemisega, mida ilusa ilmaga tehti õues. "Korvpallitreeningud olid nii hommikul kui õhtul ja lisaks sellele tegid korvpallurid ka individuaaltreeninguid," ütles moskvalaste treener.

Klubi Noored Korvpallurid on käinud võistlemas erinevates Venemaa linnades, samuti Lätis ja Eestis. "Meie lähiaja kulukamaks eesmärgiks on mängida kaasa Põhja Liiga mängudel," märkis treener Venemaa pealinnast.

"Sport on väga oluline tervislike eluviiside järgimise huvides ning narkomaaniaohu vähendamiseks," lisas ta.

"Meie laager oli Jõgeval, Eesti riigi kui terviku kohta ei oska ma arvamust avaldada. Ise elame kärarikkas Moskvas, mistõttu laagrielu Jõgeval tundus meile turvaline ja lausa paradiislik. Vesteldes kohalike elanikega kuulsin aga, et Jõgeval on üheks suurmaks mureks tööpuudus," ütles meie linna kohta moskvalane.

Moskva korvpallurid kohtusid Eestis kahel korral Kalevi korvpallikooli noortega. Mängu võitsid mõlemal korral Moskva mängijad.

Spordihoone Virtus juhataja Toomas Klaarman ütles Vooremaale: "Moskva korvpallurid käitusid meie linnas ja spordihoones igati korrektselt ja küllap seda tänu nende nõudlikule ja kogenud treenerile Anatoli Petrovile. Kui neil on huvi, võtame nad meelsasti treenima ka tuleval aastal. Kuuldavasti tekitasid Moskva poisid elevust ka Jõgeva neidudes hulgas. Üksi piiga nendega kaasa siiski ei läinud."

JAAN LUKAS

Vaata Maailma Sihtasutus toetab avaliku sektori teenuste viimist Internetti

Vaata Maailma Sihtasutus kuulutas eile välja konkursi projektidele, mis pakuvad avaliku sektori teenuseid Internetis.

Vaata Maailma Sihtasutuse juhataja Alar Ehandi sõnul on konkursi eesmärgiks toetada ja kiirendada avaliku sektori Interneti-põhiste teenuste loomist. "Riik töötab praegu tänuväärse elektrooniliste teenuste levikut hoogustava projekti Risttee kallal, kuid see hõlmab lähiajal siiski vaid üksikuid suuremaid andmebaase," märkis Ehandi. "Meie konkurss on avatud laiale projektide rin gile, alustades omavalitsuste väljastatavate lihtsate tõenditega ning lõpetades täiendustega tervishoiu ja haridussüsteemi töökorralduses."

Riikliku IT-poliitika ühe ideoloogi Linnar Viigi sõnul on eteenuste konkurss esimene projekti "Vaata maailma" ja riigi vahelise koostöö näide, lastes riigiasutustel endal algatust üles näidata ning tõestada oma innovatsioonisuutlikkust valdkonnas, mida üldjuhul pole riigieelarve koostamise juures oluliseks peetud.

BCSi nõukogu esimees Ants Sild kinnitas, et avalik konkurss on valikumeetodina ennast varem hästi õigustanud, nii sai alguse ka riigiportaal www.riik.ee.

"Loodetavasti avaldavad käivituvad pilootprojektid aktiivset survet ka neile asutustele, kes on seni passiivseks jäänud," lausus ta.

Alar Ehandi märkis, et konkursile on oodatud nii uued ideed kui ka juba olemasolevate teenuste edasiarendused. "Loodavad teenused peavad pakkuma väärtust võimalikult suurele hulgale praegustele ja tulevastele Internetikasutajatele ning olema kergesti kasutusele võetavad teistes analoogset teenust pakkuvates asutustes," iseloomustas ta konkursile oodatavaid projekte.

Konkursil võivad osaleda nii omavalitsused, keskvalitsuse üksused, ametid, avalikõiguslikud organisatsioonid kui ka nende koostööpartnerid. Vaata Maailma Sihtasutus katab väljavalitavate projektide puhul omalt poolt kõik teenuse väljatöötamise ja juurutamisega seotud kulud. Ehandi sõnul soovib sihtasutus toetada kõiki häid ja elujõulisi projekte, seetõttu pole konkursi käigus välja antava rahasumma suurus ette kindlaks määratud.

Konkursitaotluste laekumise tähtaeg on käesoleva aasta 12. oktoober. Lisainfot saab "Vaata maailma" kodulehelt aadressil www.vaatamaailma.ee.

"Vaata maailma" on Eesti ettevõtete ja riigi koostöös sündinud suurprojekt, mille eesmärgiks on suurendada oluliselt Internetikasutajate arvu ning tõsta sellega Eesti elanike elukvaliteeti ja riigi konkurentsivõimet Euroopas. Projekti "Vaata maailma" algatasid üheksa Eesti juhtivat ettevõtet: Hansapank, Eesti Telefon, EMT, Eesti Ühispank, IBM, Oracle, Microlink, IT Grupp ja BCS. Firmad on lubanud kolme aasta jooksul investeerida internetiseerimisse rohkem kui 250 miljonit krooni, et koos riigiga viia Eesti Internetikasutajate osakaal kolme aastaga Soomest mööda.

KRISTIINA TAMBERG,

Hansapank Eesti suhtekorralduse spetsialist

MITMESUGUST

Kaera külas kasvavad arbuusid ja melonid

Jõgeva vallas Kaera külas kasvatab Kiipli talu peremees Enn juba kümmekond aastat arbuuse, meloneid, maisi ja teisi meie jaoks eksootilisi vilju.

Enn Kiipli (59) kasvatab oma mõne hektari suurusel põllumaal lisaks teraviljale, kartulile peedile, porgandile ning teistele meie oludes tavalistele aia- ja põllusaadustele ka magusmaisi, arbuuse ja meloneid. Ja mis kõige üllatavam - ta kasvatab neid avamaal, ja viljad valmivad. Need on juba praegugi magusad ja maitsvad, seda saan kinnitada mina ja Ennu arvukas tutvusringkond, keda ta arbuuside ja maisiga "Made in Kaera küla" sageli kostitab.

Tänavu kasvab tal mitusada maisitõlvikut ja üle saja arbuusi. Melonitaimi on vaid mõni, neilt on saadud seitse vilja.

"Melon on õrnem ja külmakartlikum kui arbuus. Eelmise nädala paar külmaööd võtsid meloni lehed juba pruuniks, kuid vilja päris küpseks saamiseks kuluks veel nädal või kaks. Arbuus on tugevam, nemad paisuvad edasi. Igale taimele tuleb kaks-kolm kera otsa, mõni kaalub kolm kilo, väiksemad on kilosed," tutvustab Enn.

Tema arvates võiks need juba praegugi ära korjata ja järelvalmima panna. "Eelmisel aastal hoidsin neid sauna eesruumis peaaegu jõuludeni. Peale vihtlemist oli hea, mahlane maiustus käepärast võtta. Eriti siis, kui sauna tulid mõned sõbrad. Talve poole muutub arbuus küll veidi jahuseks, kuid paljudele näib uskumatuna, et olen need ise kasvatanud. Enne avamaale istutamist kasvatan neid umbes kuu aega kasvumajas, maisile piisab paarist nädalast. Taimed saan omakasvatatud seemnetest. Arbuusi sort on "Stoksa", kuid arvan, et aastate jooksul, mil olen neilt ise seemneid võtnud, on sellest arenenud mingi muu, külmakindlam sort," räägib hobiaednik Enn. Tänavust arbuusisaaki peab ta heaks, kuigi juuni oli liiga külm ja vihmane ning juulikuine tromb kuhjas arbuusid ühte hunnikusse, kust tuli taimi ükshaaval lahti harutada ja mõni uuesti istutada.

Magusa söögimaisi kasvupinda kavatseb ta suurendada. "Sellest võiks ju lausa kaubaartikli teha. Vaatasin poes, kaks maisitõlvikut maksab üle kolmekümne krooni. Mina võiksin neid palju inimlikuma hinnaga müüa. Mõtlengi, et kui teha taimede istutamiseks, mis on kõige aeganõudvam töö, masin, suudaksin oma kaupa ka turule pakkuda," näeb Kiipli oma talule alternatiivpõllumajanduse suunda.

Kui mitte mujale, siis Paunvere väljanäitusele tahab Enn Kiipli omakasvatatud maisitõlvikutega küll minna. Ehk võtab kaasa ka mõned arbuusid ja melonid ning suured, erkoranžid kõrvitsad.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Moosivaras teada

Torma vallas Tõikveres varastati ühe maja keldrist viis 3-liitrilist klaaspurki hoidistega. Omanik hindas tekitatud kahju 1000 kroonile. Politsei on kahtlusalusena kinni pidanud 1982. aastal sündinud tormalase.

Röövel saadi kätte

Politsei võttis vahi alla 25-aastase noormehe, keda kahtlustatakse 26. augustil Mustvees toime pandud kallaletungis vanemale mehele ja temalt 1200 krooni röövimises.

Liiklusõnnetuses kaks kannatanut

Esmaspäeval sõitis Jõhvi-Tartu teel Vanasaare külas sõiduauto VAZ ette peateel sõitnud Škodale. Vigastusi said kaks autos istunud eakamat naist, kes toimetati Tartu Maarjamõisa haiglasse.

Jälle enesetapp

Torma vallas Ookatku külas leiti puukuuris ennast üles poonud mehe laip. Teadaolevalt oli vabasurma läinud keskealine mees alkoholilembene, seda eriti viimasel ajal.

Ärandati lapsekäru

Jõgeval varastati õhtul kella kümne paiku Tähe tn 6 maja eest lapsevanker "Croco", milles olid lastejope, kampsun, kummikud, müts, raamat, pall, mänguämber ja kaks mängureha. Lapsevanem hindab tekitatud kahjuks 1100 krooni.

Pisivargad poes

Neljapäeval pidas Jõgeva Kaubahalli turvamees kinni järjekordse näppaja. 12-aastane Thomas püüdis varastada mänguautot, mis maksis 28 krooni. Üks mees püüdis lahkuda Jõgeva Majandusühistu poest pudeli õlle eest maksmata.

Ratas kraavis

Tabivere lähedalt maanteekraavist leiti valget värvi jalgratas ja kilekott. Omanik võib asjad kätte saada Jõgeva politseiprefektuurist.

Öösel katlamajas

Eile öösel murti ukseluku lahtimurdmise teel sisse Kuremaa katlamajja, mis kuulub ASile Kuremaa ENVEKO. Sissemurdmise ja vargusega tekitatud kahju on veel kokku võtmata.

Kes teab?

Teisipäeval, 4. septembril kell 19.30 kuni 20.30 lahkus Torma vallas Leedikülas oma kodust I grupi invaliid Elmar Lepp (sünd 22. novembril 1978. aastal). Kodust lahkudes olid tal seljas punast värvi dressid, mille varrukatel hõbedased triibud, jalas vaid sokid. Elmar on 170-175 cm pikk, nõrga kehaehitusega ja tumedate juustega. Ta ei räägi ega oska endaga toime tulla. Neil, kes on pildil olevat isikut näinud või teavad, kus ta võib viibida, palutakse teatada tel.110 või politseiinspektor Helle Martinsoni telefonile 68 445.

Ilmateade

Neljapäeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Läänekaarte tuul pöördub pärastlõunal lõunasse ja kagusse, puhudes 3-8 m/s. Sooja on 16-20 kraadi.

Reedene ilm on pilves, selgimistega, paljudes kohtades sajab vihma. Puhuvad lõunakaarte tuuled 4-9 m/s. Sooja on öösel 7-15, päeval 15-19 kraadi.

Vooremaa

Neljapäev, 6. september 2001. a.

Tänavune kartulisaak on lihtsalt suurepärane

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER

Täpsustus

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Raudtee müüdud. Miks?

PEEP LILLEMÄGI

KIRJAD