Operatsioonil vaatlejana osalenud politseiprefektuuri ülemkomissar Jevgeni Bõstrov ja valveposti liikmed Ain Uustal, Üllar Kiisler ja kaitseliitlane Valdur Rosenbergarutavad tegevusplaani edasist käiku.
Vooremaa
Operatsioonil
vaatlejana osalenud politseiprefektuuri ülemkomissar Jevgeni
Bõstrov ja valveposti liikmed Ain Uustal, Üllar Kiisler
ja kaitseliitlane Valdur Rosenbergarutavad tegevusplaani edasist
käiku.
Esimene
kokkupõrge bandiitidega on toimunud. FOTOD: ANATOLI MAKAREVIT©
Laupäeva öösel vastu pühapäeva lõppes Jõgeva Politseiprefektuuri, Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja piirvivalvurite ühisoperatsioon, mille käigus sunniti alistuma relvastatud grupeering.
Laupäeva varahommikul sai Jõgeva politseiprefektuur teate, et kuritegelik relvastatud grupeering on valinud asukohaks Peipsiäärse piirkonna. Kiiresti saabus kohale reibas ja elukogenud politseiprefekt Olev Schasmin, kes asus isiklikult operatsiooni juhtima. Rühm mundrikandjaid istuski autodesse ja kihutas bandiite tabama.
Sündmusest informeeriti ka Kaitseliidu Jõgeva Malevat, kellelt paluti lisajõude. Malevapealik, tugeva närviga sõjamees ja Vabadusristi mõõga omanik kapten Ants Nurk kogus kiiresti oma mehed kokku ja maastikumasinatel sõideti ohtlikku koldesse kurikaelu jälitama.
Põgenemine Venemaale nurjus
Relvastatud bande üritas leida varju suure Venemaa avarustes. Nad üritasidki kaatriga üle Peipsi naaberriiki põgeneda. Kavalast plaanist said teada ka piirivalvurid, kes asusid neid kaatriga taga ajama.
Piirikaitsjad sundisid kurikaelad uuesti Eestimaa pinnale randuma. Grupeering ärandas autod, mille abil püüti jälitajate küüsist pääseda. Olev Schasmin, tema staabi operatiivtöö juht, politsei juhtivinspektor Rauno Võsaste ja Ants Nurk ei kaotanud aga pead, vaid asusid pidama uut plaani kuritahtliku grupeeringu alistamiseks. Staabis oli neile abiks ka elupõline politseimees Ülo Pärn. Kõik teed blokeeriti politseinikest, kaitseliitlastest ja piirivalvuritest koosnevate patrullidega.
Oma kohuseid olid täitma asunud ka suhtekorraldusohvitserid Tanel Rütmann ja Mihkel Vanari, kelle tööks oli ka hoolitseda selle eest, et meediasse jõuaks tõene info. Ainult selliseid tõsiseid ja usaldusväärseid meediamehi nagu telereporter Rein Joamets, operaator Maido Madisson, fotograaf Anatoli Makarevit¹ ja filmikroonikud Ellar Sügiste ja Rein Viru lubati sündmuspaiga lähedale. Sügiste palus Makarevit¹il ka endast ühe pildi teha, sest kes teab, võimalikus kokkupõrkes bandiitidega võib kuul ju filmimeest tabada.
Esimesed ohvrid
Halliku-Pala teeristil valvanud politseitöötajatest ja kaitseliitlastest patrull ootas kurjategijate lähenemist Tartu suunast. Paraku lähenesid bandiidid aga teiselt poolt ja avasid ootamatult autoaknast tule. Kõlasid paugud ja põld kattus suitsuga. Kiirlahingus said kaks politseitöötajat surmava tabamuse ja üks kaitseliitlane haavata.
Kohale ruttas Kaitseliidu Jõgeva Maleva arst Milvi Persidski, kes andis esmaabi. Haavatud kaitseliitlane saadeti kaitseliidu kiirabiautoga Tartusse. "Ta jääb kindlasti elama," lausus doktor Persidski.
Meedikuga oli kaasas ka tema väike must koer, tõeline militaarpeni, kes koos perenaisega on nii tulest kui veest läbi käinud. Keerulise olukorra tõttu kogunes operatsiooni staap Pala ja Halliku teele nõu pidama.
Teist korda rünnati politsei ja kaitseliidu patrulli Pala ja Nõva teeristis. Siis õnnestus korrakaitsjatel seitsmeliikmelisest bandest üks mees tabada.
Öine lahing
Hilisõhtul üritasid politseitöötajad ja piirivalvurid kurjategijatega läbirääkimisi alustada. Jultunud bandiidid ei nõustunud aga alistuma. Nii algas Sõõru karjääris öine lahing, võitlus elu ja surma peale. Automaadid ja püstolid paukusid mõlemalt poolelt. Peagi langesid kaks bandiiti elutult maha. Ülejäänud tõstsid käes üles, sest neil lõppes laskemoon otsa.
Väsinud politseiprefekt Olev Schasmin tundis heameelt, et ohtlikust grupeeringust oli jagu saadud. "Milles bandiidid täpsemalt süüdi on, seda selgitab juurdlus," teatas Ülo Pärn.
Tabatud kurjategijad lasti aga kohe vabadusse. Ka hukkunutel nii jälitajate kui ka jälitatavate poolelt on tegelikult võimalus edasi elada. Peipsiäärsetes valdades ei toimunud mitte tegelik bandiitide püüdmine, vaid politseitöötajate, kaitseliitlaste ja piirivalvurite ühisõppus.
"Meie "vastased", keda juhtis kaitseliitlane Martin Meos, tegutsesid igati osavalt ja pääsesid mitu korda jälitajate käest," kiitis Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik Ants Nurk. "Politsei, Kaitseliidu ja piirivalve ühistegevus aitabki Eestis turvalisust tagada," lisas ta.
Operatsiooni käigus tegid korrakaitsjad ka igapäevatööd. Peatati mitmeid masinaid, mida juhtisid joobnud juhid. Suurimaks saagiks oli aga ®iguli, milles sõitis Ida-Virumaalt pärit narkojoobes seltskond. Selle auto pidas kinni valvepost, mida juhtis Mustvee vanemkonstaabel Valentin Keki¹ev.
JAAN LUKAS
Jõgeva maavalitsuse kantselei rahvastikutoimingute talituse andmetel registreeriti Jõgeva maakonna linnades ja valdades eelmisel kuul 38 sündi, 47 surma, 8 abielu, 5 lahutust ja üks nimemuutus.
Tavaliselt registreeritakse kõige rohkem sünde Jõgeva linnas ja vallas (oktoobris oli kummaski viis sündi). Seekord oli tavalisest rohkem lapseõnne Pala vallas, kus said sünnitunnistuse viis last. Ühte perre sündisid kaksikud. Põltsamaa linnas ja vallas registreeriti neli, Puurmani, Saare ja Tabivere vallas kolm, Pajusi ja Torma vallas kaks sündi. Mustvee linn ja Palamuse vald said juurde ühe uue ilmakodaniku, Kasepää vald jäi seekord sündideta.
Oktoobris lahkus siit ilmast maakonnas kokku 47 inimest, surmajuhtumiteta jäi vaid Saare vald. Tänavu kümne kuuga on maakonnas registreeritud 325 sündi ja 440 surma. Jõgevamaa rahvastiku loomulik iive on jäänud aasta algusest 115 inimese võrra miinusesse.
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Eile oli vallavalitsuse istung ning koos oli vallavolikogu eestseisus. Koosolekut pidasid vallavolikogu eelarve ja majanduskomisjon ning ASi Torma Soojus nõukogu. Täna korraldavad Vaiatu rahvamajas Võtikvere rahvakool ja Linnutaja rahvakool kohtumise õieterapeut Mall Värvaga. Reedel korraldab vallavanem Mati Kepp vastuvõtu vallas elavatele politseinikele.
Eile alustas Maarja rahvamajas tööd taimeseade ring. Neljapäeval on Tabivere Keskkoolis Jõgevamaa koolide rahvastepallivõistlused. Maarja Keskkoolis on sellel nädalal poistenädal. Reedel on isadepäeva tähistamine Tabivere lastepäevakodus, Maarja Keskkoolis ja Tabivere Keskkoolis. Tabivere Keskkoolis on sel päeval külas ka mustkunstnik. Maarja rahvamajas on reedel salatipidu. Räägitakkse tervislikust toitumisest ja vesteldakse teemal "Väljaspool argipäevast mõtlemist". Laupäeval on Tabivere Keskkoolis mardikarneval. Samal päeval korraldatakse Tabivere Keskkoolis Vooremaa alagrupi võistlused võrkpallis täiskasvanutele.
Laupäeval kell 12 on Saare rahvamajas isadepäeva pidu, mille eestvedajad ja läbiviijad on lasteklubi Kääpa Kratid ja noorteühendus Head Sõbrad. Pühapäeval kell 10 korraldatakse Saare rahvamajas nukuvalmistamise kursus, mida juhendab Ingrid Juuse Palamuselt. Esmaspäeval, 12. novembril kell 8 korraldatakse Voore koolis isadepäeva võistlusmängud, kus võistlevad isad ja pojad.
Eile oli vallavalitsuse istung. Valla allasutuste juhid arutasid eile koos vallavanemaga 2002. aasta eelarve projekti. Homme kell 11 toimub Võisiku hooldekodus arutelu "Kuidas elab Võisiku küla?". Neljapäeval kell 12 on Adavere Põhikoolis renoveerimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija, et arutada ehitustöödega seotud probleeme. Perekeskse töö spetsialist Kätlin Kruus esineb neljapäeval Jõgeva Gümnaasiumi saalis toimuval seminardiskussioonil "Kas meie laps vajab kaitset?" ettekandega "Põltsamaa piirkonna lapsed".
Eile oli linnavalitsuse istung. ASis Põltsamaa Felix oli eile veinipäeva arutelu. Põltsamaa linnavalitsuses on täna Põltsamaa Lossifondi juhatuse ja nõukogu koosolek. Homme kell 15 on kultuurikeskuses eakate inimeste jututuba, milles on kutsutud osalema ka linnapea Margi Ein. Neljapäeval osaleb linnapea Margi Ein LõunaEesti turismikonverentsil "Teemaparkide arendamine Lõuna-Eestis". Põltsamaa muusikakoolis toimub 8. ja 9. novembril Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse töökoosolek, kus arutatakse uue töö- ja puhkeaja seaduse rakendamist muusikakoolides. Tehakse väljasõite Jõgeva ja Tartu maakonna muusikakoolidesse, tutvumaks kohapealsete olude ja probleemidega. Neljapäeval külastavad PÜGi majandusdirektor Hannes Sarap ja ehitusnõunik linnavalitsuse Ville Tamm Pärnu Niidupargi Gümnaasiumi, et tutvuda sealse uue koolisööklaga. Reedel kell 12 toimub Põltsamaa kultuurikeskuses avalik suuline enampakkumine Lossi 13 kinnistu müümiseks.
Reedel kell 22 on Pedja pubis mardipidu ansambliga Boomer. Laupäeval kella 19-23 on Puurmani kultuurimajas mardidisko.
Palamuse lasteaias Nukitsamees on homme isadepäeva puhul pidulik vastuvõtt emadepäevast isadepäevani sündinud lastele ja nende vanematele.
Reedel peetakse Pala kultuurimajas mardipäevapidu. Külaline on Reet Linna. Tantsuks mängib ansambel Lyrix.
Pisisaare Algkoolis saab tänasest alguse pikemat aega kestev viktoriinisari "Kes keda?". Pajusi vallamajas on täna kell 11 kohalike põllumajandustootjate nõupidamine "Vete kaitse põllumajandusallikatest tuleva või tulla võiva lämmastikureostuse eest Euroopa Nõukogu direktiivi põhinõuete alusel". Reedel on Aidu Lasteaed-Algkoolis mardipäevapidu.
Täna kell 13. 30 oodatakse kultuurikeskusesse 3-5-aastaseid lapsi koos emadega laulma ja mängima. Neljapäeval tuleb kokku linnavolikogu eestseisus. Reedel on kultuurikeskuses peoõhtu "Laske mardid tuppa tulla". Tantsuks mängib ansambel T& T. Mustvee lasteaias ja Mustvee 1. Keskkoolis on reedel isadepäeva kontsert. Mustvee spordihoones on 8. ja 11. novembril Vooremaa karikavõistlused võrkpallis naistele ning 10. ja 11. novembril Jõgeva maakonna C-klassi korvpalli meistrivõistlused poistele.
Homme kell 12 alustab tegevust käsitööring Kasepää vana koolimaja ülemisel korrusel. Laupäeval kell 19 on Raja kultuurimajas pereklubi õhtu. Pühapäeval kell 15 on Kasepää vana koolimaja ülemisel korrusel laste mardi ja kadrikarneval.
Täna kell 14 on vallavalitsuse saalis valla üldplaneeringu arutelu. Homme kell 16 korraldatakse vallavalitsuse saalis seminarnõupidamine tuleva aasta noorteürituste korraldamisest. Vaimastvere koolis on homme nupupäev algklassidele. Neljapäeval osaleb vallavanem Toivo Ilves Tartus Vanemuise kontserdimajas toimuval Lõuna-Eesti turismikonverentsil "Teemaparkide arendamine Lõuna-Eestis". Kurista lasteaias Karukell on neljapäeval spordipäev. Reedel kell15 korraldatakse Kuremaa ujula konverentsisaalis valla mittetulundusühingute ja spordinõukogude koolitusnõupidamine 2002. aasta kalenderplaanist ja rahastamise projekti arutelu. Vaimastvere koolis ja Laiuse lasteaias peetakse reedel mardipäeva pereõhtut. Perepäev on Siimusti Lasteaed-Algkoolis. Kurista lasteaias Karukell on samal päeval mardipäeva tähistamine ning isadepäeva õhtu. Jõgeva aleviku lasteaias on kavas "Vahva õhtu isaga". Laupäeval on Kuremaa ujula konverentsisaalis koolitus lastevanemate tugirühma juhtidele "Laps on väärtus", mille viib läbi Aili Praks Eesti Noorsootöö Keskusest. Siimusti kultuuriselts korraldab laupäeval mardipäeva tähistamise.
Eile peeti Jõgeval seminari "Infotehnoloogia kohalikes omavalitsustes - olevik ja tuleviku võimalused". Homme kohtuvad linnapea Ants Pajuga ASi Jõgeva Rõivas ning Jõgeva Tööhõiveameti esindajad, arutamaks piirkonna tööhõive küsimusi. Homme kell 17 on linnaraamatukogus kohtumisõhtu Doris Karevaga. Samal päeval peab koosolekut linnavolikogu koalitsioon. Kultuurikeskuses on homme õhtul kell 19 Pärnu teatri Endla etendus "Linnumaja". Neljapäeval osalevad Jõgeva maavanem, linnapea ja ASi Jõgeva Elamu esindaja Tallinnas keskkonnaministeeriumis olme ja tööstusjäätmete ümbertöötlemistehase loomise arutelul. Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis on neljapäeval kell 10 firma Opter õppepäev. Reedel kell 19 on kultuurikeskuses Jõgeva Kaitseliidu pidulik koosolek. Jõgeva Ühisgümnaasiumis korraldatakse reedel Väike Piiga 2001 valimised, mida seni on peetud kuus aastat järjest. Pühapäeval kell 16 on spordikeskuses Virtus võrkpallivõistlus Sylvester-Viljandi Amer.
ARVAMUS
Põlevkivi, väikese Eesti suur eripära
Eesti oma 1,4 miljoni elanikuga on küll väike riik, aga sellegipoolest oleme me mitmeski mõttes ainulaadsed. Nii näiteks kaevandatakse Eestis 84% kogu maailma põlevkivist, sest mujal maailmas seda maavara eriti ei tunta.
Seetõttu on loomulik, et liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga taotleb Eesti põlevkivile erikäsitlust. Meie eesmärk on, et põlevkivile lähenetaks Euroopa Liidus nii nagu kivisöele, sest nende kahe maavaraga seotud probleemid on sarnased. On ju ka kivisüsi Euroopas kasutusel hoolimata sellest, et teoreetiliselt on ju naftal ning maagaasil tohutud eelised.
Eesti soov saada põlevkivile erikäsitlus ongi tegelikult loetelu otsustest, mida EL peaks poliitiliselt või rahaliselt toetama. Esiteks vajab Eesti EL toetust efektiivsemate ja keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate väljatöötamiseks, mida vajavad meie põlevkivikeemia ettevõtted ning põlevkivienergeetika.
Traditsiooniliselt on Eestis tugev põlevkivi uurimisega tegelev teadlaskond, kuid uuringuteks napib raha, sest uute tehnoloogiate väljaarendamise puhul räägitakse vähemalt kümnetest miljonitest kroonidest. Tulevikus võiks Eestist saada EL põlevkiviuuringute keskus.
Teiseks on meil võimalik Euroopa Liidu toetust kasutada nii põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonnaprobleemidele parimate lahenduste väljatöötamisel kui ka nende rahastamisel. Osaliselt on Eestil õnnestunud siin oma soov juba rahuldada, sest kokku on lepitud pikk üleminekuperiood põlevkivituha ja põlevkivikeemia jäätmete ladustamise ümberkorraldamiseks.
Kolmandaks on Eestile suureks abiks see, kui me saavutame Euroopa Liidu toetuse põlevkivikaevandustega seonduvate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Praegu 5000 inimesele tööd andva Eesti Põlevkivi hinnangul väheneb lähema 6-7 aasta vältel nende töötajate arv umbes 1500 inimese võrra.
Euroopa Liidul on sarnasel juhul tekkivate sotsiaalsete probleemide lahendamisel head kogemused töötajate ümberõppe korraldamisel ja taanduvatesse tööstuspiirkondadesse uute investeeringute leidmisel. Eesti valitsus on välja töötanud IdaVirumaa tööhõiveprogrammi ning soovib selle rahastamisel tulevikus EL abi.
Neljandaks taotleb Eesti Euroopa Liidult kõigi nende lepingute tunnustamist, mis tagavad, et kuni aastani 2015 toodetaks Eestis enamus elektrist põlevkivist. Praegu toodetakse 93% Eesti elektrist põlevkivist. Kui vastavalt ELi konkurentsipoliitikale avaneks meie elektriturg kohe liitumise hetkest täielikult importelektrile, tähendaks see põlevkivienergeetika järsku vähenemist või lõpetamist. See tähendab aga kaevanduste senisest kiiremat sulgemist ning niigi suure tööpuuduse järsu kasvu Ida-Virumaal, kus põlevkivi annab otseselt või kaudselt tööd 25 000 inimesele.
Kui kasvab tööpuudus Ida-Virumaal, võivad sellele lisanduda rahvuslikud pinged, mida Eesti on seni edukalt 10 taasiseseisvumise järgse aasta vältel vältinud. Samuti satuks põlevkivienergeetika järsu vähenemise tõttu Eesti energiatarbimine, aga tegelikult terve majandus sõltuvusse Venemaa ja Soome elektrihindadest.
Osaliselt ka naaberriikide elektritootmisega seotud probleemidest - mõelgem siin kasvõi naabruses asuva Sosnovõi Bori tuumajaama ohutusele. Sõltuvus importelektrist annaks välisriikidele võimaluse mõjutada Eestit ka poliitiliselt ning see ohustaks tunduvalt Eesti julgeolekut. Seega pole põlevkiviprobleemid sugugi ainult Ida-Virumaa probleemid, need on ilmselgelt kogu Eesti probleemid.
Kõiki neid asjaolusid on liitumisläbirääkimistel vaja EL liikmesriikidele selgitada seetõttu, et tänu põlevkivile on Eesti energeetika ja keemiatööstus täiesti ainulaadne. Õnneks on Eesti argumendid läbirääkimistel tugevad ning Eesti valitsus on partneritele igal võimalusel selgitanud, et koos maksundusküsimustega on põlevkivi eristaatus meie jaoks läbirääkimiste kaks kõige olulisemat teemat. Loodan, et põlevkivi erikäsitluse küsimuses saavutame soodsa lahenduse enne kui läbirääkimistel algavad järgmisel aastal vaidlused kõige suuremate summade, regionaalpoliitiliste ja põllumajandustoetuse pärast.
TOOMAS HENDRIK ILVES,
välisminister
Reformierakond valmistab ette narkopoliitikat
Reformierakond alustab täna erakonna narkopoliitika väljatöötamist. Erakonna juurde on moodustatud spetsialistidest koosnev töörühm, mida juhib Reformierakonna juhatuse liige Keit Pentus.
"Narkopoliitika ei tähenda ainult üksikute projektide raames tehtavat ennetustööd või metadooni jagamist sõltlastele. Kui üksikuid kilde ei osata tervikuks kokku panna, pole rapsides tehtud asjadest mingit kasu," ütles erakonna narkopoliitika väljatöötamist koordineeriv Keit Pentus.
Reformierakonna narkopoliitika saab sisaldama alalõike narkomaania ennetamise, sõltlaste ravi, kahjude vähendamise ja karistuspoliitika kohta.
TRIINU RAJASALU,
Reformierakonna nõunik
KIRJAD
Hiljuti lõõgastusin Virtuses toimunud õllefestivalil OKToober ning elasin koos tuhandete inimestega kaasa tippansamblite ja artistide esinemisele. Väikeste Lõõtspillide Ühing, Meie Mees, Erich Krieger ja Anne Veski musitseerivad Jõgevamaal võrdlemisi harva ja veel harvem saab nende kunstiga tutvuda ühes meelelahutusprojektis. Usun, et sellised suurüritused tugevdavad Jõgevamaa elanike ühtsustunnet ja loovad võimaluse pingest vabanemiseks.
Paljud meist pääsevad igapäevaste asjatoimetuste tõttu õhtuti üsnagi harva korteritest välja ja igapäevane rutiin hakkab inimest pikkamööda väsitama. Küllap leidub mehi, kellele õllefestival on üks väheseid pidusid, kus nad saavad oma abikaasat või sõbratari tantsitada. Õllefestivalil saavad kokku erinevate eluvaldkondade inimesed, kes tavaliselt omavahel ei kohtu. Nii loob selline seltskond võimaluse vestlemiseks hubases õhkkonnas, kus mõnedki olulised probleemid saavad selgeks räägitud. Tore, et õllefestival oli korraldatud pereüritusena, kus lastele pakkusid lusti batuut ja lastekohvik.
Jõgeval on aga tekkinud diskussioon selle üle, kas Virtus kui sportimiseks ja tervisetugevdamiseks loodud asutus sobib õlut kui joo vastavat jooki propageeriva ürituste korraldamiseks. Arvan, et väikelinnas ei saa nõnda suur rajatis nagu spordikompleks Virtus piirduda vaid piiritletud funktsioonidega. Mitmekesisust on vaja nii majanduslikes kui ka inimeste teenindamise huvides. Ainult üht teenust pakkudes ei suuda selline laiaulatuslik ja kulukas kompleks ennast üleval pidada.
On teada, et alkoholi (küsitav, kas õlu on alkohol või hoopis karastusjook) tarbimise totaalsel piiramisel on tegelikult vastupidised tagajärjed. Teame ju Gorbat¹ovi alustatud juunipöörde nurjumisest Nõukogude Liidus. Usun, et õigem on noori õpetada kultuurselt jooma, kui neid alkoholist vägisi eemale hoida. Keelatud vili on tihti kõige magusam. Arvatavasti on parem ja palju soliidsem head tuju tekitavate jookide joomine linna ühispeol kui nende pruukimine urgastes, pargipinkidel või omaette kodus. Sellised paigad on tõenäoliselt hoopis soodsam pinnas lausjoomarluse ja salaalkoholi levikuks. Näiteks kui Pärnumaal puupiirituse joojad oleksid põrandaaluse kraami tarbimise asemel külastanud mõnda üldrahvalikku õllepidu, võinuks ära jääda Eestimaa viimase aja üks karmimaid tragöödiaid.
LEMBIT KIRSS
JUHTKIRI
Loomulikult kaob esimene lumi sama kiiresti kui tuligi. Kuid aina lähemale hiilivat talve see olematuks ei tee. Samasugust valget märga tuleb veel mitu päeva, kuni ühel hommikul jääb maa lõplikult lumiseks, pori külmub ja veeloigud kattuvad jääga.
Ettenägelikumad kodanikud ei ole end pikaleveninud sügisest petta lasknud, neil on ettevalmistused talveks juba ammu tehtud. Aknaid toppida, lumelabidas käepärast sättida, liivahunnik üle vaadata ning talvekasuka seest koid välja raputada on muidugi lihtne, märksa raskem on end ka moraalselt valmis panna. Sest rõõmsa ja teotahtelisena on saabuvat külma ja pimedust ka läbipuhuvate seintega paneelmajas hoopis hõlpsam üle elada kui ülesvuntsitud euroelamus.
Esimene talvekuulutaja pole muidugi mitte lumi, vaid gripp, mis saabub koos sügisriietuse kliimakohastumatusega ning lõpeb esimese korraliku pakasega, Justkui seda ette nähes on meehinnad ikka veel all ning usinamatel teesõpradel hunnik pärnaõisi ja vaarikavarsi karbis olemas. Sest tänapäeva meditsiin on küll kõikvõimas, ent soosib eelkõige neid, kes end ise aidata viitsivad. Nii et hoidkem jalad kuivad, muidu tabab meid Karl XII saatus. Kes nii ei teinud ning on juba hulk aega surnud.
Esimese lume juures on muidugi kõige kurvem, et nüüd on juba praktiliselt võimatu kaubanduslikku jõuluhooaega tagasi hoida. Kaupmeestest võib muidugi aru saada, jõulud on aasta suurima käibega üritus ning maailmamajanduse jahtumise tingimustes võivad just jõulud olla selleks päästerõngaks, mis nii mõnegi finantskrahhi äärel kõlkuva firma kuivale võib tirida. Kuid soust, milles jõulumelu serveeritakse, on parimal juhul igav ja tüütu. Ikka samasugused standardkulinad, Taivanilt toodud plastmasskuused, päkapikumütsikesed ja erinevate lehvidega kinniseotud küünlad. Ei midagi põnevat ega muinasjutulist, ainult odav komejant. Hea seegi, et paugutajad ära keelati. Muust seesugusest me aga ilmselt ei pääse.
Esimesele lumele aga järgneb teine, siis kolmas, siis ülejäänud talv ja pea see kevad jälle ei tule. Eks igal aastaajal on oma võlu.
6. november 2001. a
MAJANDUS
Üleeelmisel nädalal toimunud Jõgeva linnavolikogu istungil tundsid rahvaesindajad huvi Jõgeva linnas toimunud maa korralise hindamise tulemuste vastu. Rahvaliidu arupärimisele vastas Jõgeva linna maakorraldusnõunik Jaan Vahtla.
Meedias on sellel teemal esinenud palju müra. Rahvas on hakanud kartma, et peale Peipsi järve äärsete ja mereäärsete maade kallineb kõigi elamumaa. Isegi Jõgeva linnakodanikud kardavad seda.
Ebamääraste hirmude hajutamise eesmärgil tahtiski Vooremaa Jaan Vahtlalt teada, milliseks siis tegelikult kujuneb elamumaa hind linnas.
"Üle-eelmisel nädalal kooskõlastas Jõgeva linnavalitsus oma istungil Jõgeva linna maa hindamistulemused. Suur uudis ja alasti tõde on, et aastast 2002 on Jõgeval elamumaa hinnaks kogu linnas, olenemata maatüki asukohast, kõigest 12 krooni ruutmeetri eest esimesel 1000 ruutmeetril. Ülejäänu väärtus on 3 krooni ruutmeeter. Nii madal oli viimati elamumaa väärtus 1993. aastal ja sedagi teisel pool raudteed asuvas linnajaos. Nii et kuuldused, nagu Jõgeva linnas elamumaa hind aastast 2002 tõuseks, on tugevasti liialdatud ega vasta tõele. Kuulujuttude allikas on elanikkond ise, kes ei võtnud vaevaks tulla Jõgeva linnavalitsusse, kus maa hindamise andmed olid avalikult välja pandud 11. septembrist kuni oktoobrikuu alguseni, ja mõtlesid meie linna maad mere äärde.
Samal tasemel on elamumaa hind ka Põltsamaa linnas. Ainult Mustvee linnas maksab elamumaa esimene 1000 ruutmeetrit 9 kr/m 2 . Ülejäänud maa hind on samuti kolm krooni ruutmeetrilt."
Praegu mõjutab maa hinda veel see, mitu korrust elamul on. Kas ka tulevikus on see nii?
"Teine suur uudis ongi, et uuest aastast ei oma enam tähtsust, kas elamu on üle kahekorruseline või kõrgem, ikka on 1000 ruutmeetri hind 12 krooni. Ja mis üle selle, maksab koguni ja kõigest 3 krooni ruutmeeter. Näiteks 1200 m 2 suurune maatükk maksab 1000 x 12= 12 000 pluss 200 x 3= 600, ehk kokku 12 600 krooni. Selle aasta lõpuni on sama krundi väärtuseks 1200 x 14 = 16 800 krooni."
Paljud maaomanikud kardavad, et seoses maa hindamisväärtuse tõusuga suureneb ka maamaks. Kas see on ikka nii ja kas need seosed on ikka nii otsesed?
"Siin tuleb ranget ja selget vahet teha maa väärtuse ehk hinna ja maa maksustamishinna vahel. Elamumaa puhul olid harvad juhtumid, kus müüdi maad. Hooneid müüdi. Kuid maa on müüjate poolt enamikul juhtudest väärtustamata jäänud. Millise koefitsiendiga ja kuidas maamaksu tasuma hakatakse, st milliseks kujuneb maa maksustamishind ja kes saab maksuvabastusi ning soodustusi, see selgub alles detsembri alguses, kui Keskkonnaminister on uuele arvutuse korda reguleerivale määrusele alla kirjutanud."
Aga kuidas on lood ärimaa hinnaga? Kui palju see Jõgeva linnas kallineb? On räägitud, et tõuseb suurlinnadega peaaegu samale tasemele. Teatavasti on Põltsamaa linnas hinnatud ärimaa väärtuseks olenevalt tsoonist 40 ja 17 krooni ruutmeeter, Mustvees aga vastavalt 20 ja 9 krooni ruutmeeter.
"Linnakodanikud ja muu rahvas, kes ootavad teravaid elamusi, saavad otsekohe oma adrenaliiniportsu kätte. Nimelt tõuseb ärimaa hind kesklinna tsoonis, kus on kogu pangandus ja kaubamajandus koos, seniselt 40 kroonilt 150 kroonile ruutmeetrilt. Seda jäägitult ehk kogu maakasutuse ulatuses Kesk tänavalt kuni Pargi 6a võrkaiani, sealt täisnurga all Põik 1 tagant Aia tänavale, jälle 90kraadine pööre ja kõik, mis jääb paremat kätt kuni Kesk tänavani välja. Kesklinna naabrusse jäävad teine, kolmas ja neljas hinnatsoon, kus esimesed tuhat ruutmeetrit maksab 50 ja mis üle selle, 20 krooni. Teise hinnatsoonipiir kulgeb eelpoolnimetatud aiast kuni Suur 21a ja 23 vahelise piirini, sealt mööda Ristiku tänavat Aia tänavale ja Põik 1 kinnistuni. Hinnatsoon nr 3 saab alguse Aia tänavalt ja hõlmab maa-ala, mis asub Aia tn ja Rohu tn vahelise jalgtee ning Sauna tn vahel, võttes kaasa ka Kaitseliidu kontori ja maaameti hooned. Neljas hinnatsoon algab Estakaadi tn 2 ja politseiprefektuuri vahelt, kulgeb mööda Uue tn pikendust ja lõpeb Pargi 11a ja 13 vahelisel piiril. Tsoonist jääb välja AS Jõgeva Vesi katlamaja."
Kui kalliks on aga Jõgeva linnas tootmismaa hinnatud?
Näiteks maksab esimene hektar tootmismaad Põltsamaa linnas 17 ja Mustvee linnas 9 krooni ruutmeeter, ülejäänud maa aga 3 krooni
ruumeeter.
"Tootmismaa ruutmeetri väärtuseks kõikides hinnatsoonides saab olema 6 krooni esimesel hektaril (ei ole viga, mõõdupuuks on 10 000 m2 ). Mis üle selle, on 3 krooni/m2 nagu elamumaalgi. Kehtiv hind on 14 krooni. Maatulundusmaa väärtuseks on hinnatud hoonestamata maal 0,4 krooni ehk 40 senti ruutmeeter kogu ulatuses. Kui on hoonestatud maatulundusmaa, siis 12 krooni/m2 esimese tuhande eest, ülejääk korrutatakse 0,4ga ja liidetakse juurde. Kõik muu, nagu transpordimaa, sotsiaalmaa jne, saab hinnaks 3 krooni ruutmeeter."
RAIVO SIHVER
Eelmisel neljapäeval toimus Adaveres seminar Jõgevamaa omavalitsuste maakorraldajatele teemal "Kümme aastat maareformi". Heideti pilk tehtule ja räägiti reformi kulgu takistavatest teguritest.
Adaveres toimunud seminaril ütles avasõnad Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. Ettekannetega esinesid veel Maa-Ameti esindaja Artur Villemsoo, maareforminõunik Sirje Siruli, Jõgeva Maaosakonna juhataja Mati Puusepp ja Jõgeva Maakatastri juhataja Tauno Seepter.
Käesoleva aasta kolmekümnenda septembri seisuga on ligi 72 % Jõgevamaa pindalast registreeritud maakatastris. Moodustatud on 17 457 katastriüksust. Selle näitajaga ollakse vabariigis viiendal kohal. Kõige kaugemale on jõutud Põlvamaal, kus maakatastrisse on kantud üle 80% maast. Viimasel kohal on Saaremaa ligi 41protsendiga. Eesti keskmine on 63,4%. Jõgevamaal on reformiga kõige kaugemale jõutud Puurmani vallas, kus katastrisse on kantud 81,3% maa pindalast ja viimasel kohal on Mustvee linn 20 protsendiga. Kõige rohkem katastriüksusi on moodustatud Jõgeva vallas (2709) ja kõige vähem Mustvee linnas (640).
Kasepää vallas on maakatastrisse kantud üle poole, täpsemalt 53,2% maa pindalast. Valla vanemmaakorraldaja Helle Hansti sõnul on maa ostueesõigusega erastamise puhul probleemiks rohkete väikeste kruntide olemasolu. Osade, eriti majadega kruntide osas on palju pärijaid, kuid mitte kõik nad ei ole veel oma dokumente korda teinud.
"Ostueesõigusega erastamisel on probleemiks, et inimestel napib raha maade väljaostmiseks, vormistamiseks ja ka mõõdistamiseks. Kui maid saab välja osta EVPde eest, siis mõõtmise eest tuleb maksta sularahas. Need on aga tunduvalt suuremad rahad kui vormistamisel välja käia tuleb. Maade tagastamisel ei ole osa inimesi aga meiega üldse ühendust võtnud. Seetõttu on jäänud protsessid toppama. Reformiga ühele poole saamiseks kulub veel 2-3 aastat," rääkis Helle Hanst.
Ka Tabivere valla peamaakorraldaja Mati Põldma andmetel takistab maareformi kulgu rahapuudus. "Meil oli kõrgperiood 1998. aastal. Nüüd on hoog natuke vaibunud. Toimub vabade põllu- ja metsamaade erastamine. Rohkem tuntakse huvi metsa- ja paremate põllumaade vastu. Teatud tükkide osas huvi puudub ja võib juhtuda, et taotlejaid ei tulegi. Mingil määral annab tunda ka Tartu lähedus, seda eriti Saadjärve ümbruses. Momendil seal vabu krunte ei ole, kuid pidevalt tuntakse sealsete kruntide vastu huvi, et kas mõni mitte ei vabane. Kaiavere, Elistvere ja Soitsjärve kaldad on soised ja seetõttu on huvi vähene," kommenteeris Mati Põldma.
Jõgeva Maakatastri juhataja Tauno Seepteri ja Jõgeva maaosakonna juhataja Mati Puusepa sõnul on maareformi kulgu teatud määral takistanud ka maareformiseaduse sage muutmine. Kümne aasta jooksul on seda tehtud üle 20 korra.
Teatavasti võeti maareformiseadus vastu 17. oktoobril 1991.a. ja see hakkas kehtima sama aasta 1. novembril. "Kokkuvõtvalt on need 10 aastat maareformiga tegelejatele küllaltki pingelised olnud. Esimene katastriüksus registreeriti 25. veebruaril 1993.a Jõgeva vallas Siimusti alevikus. See oli Tõnise-Jaani katastriüksus. Algul registreeris katastriüksusi Tallinnas asuv asutus Eesti Maauuringud. Üldse registreeriti Tallinnas 1041 üksust 17 457st. Maareformi kiiremaks läbiviimiseks loodigi igasse maakonda vastav asutus. Jõgeva Maakataster alustas tööd 1. juunil 1995. aastal. Algul kasutati katastri kaartidena ebatäpseid kolhooside, sovhooside ja metskondade aluskaarte. Praegu toimub kogu töö arvutite abil," sõnas Jõgeva Maakatastri juhataja Tauno Seepter.
Kolmekümnenda septembri seisuga on ligi 260 400 Jõgevamaa hektarist katastrisse kantud üle 180 500 hektari, millest haritav maa moodustab ligi 30%, looduslik maa ligi 5%, metsamaa üle 54%, õuemaa ligi 1% ja muu maa üle 10%.
RAIVO SIHVER
Tuleval kevadel võetakse kasutusele mahepõllumajanduse register
Valitsus kiitis heaks mahepõllumajanduse registri asutamise ja kinnitas registri pidamise põhimääruse.
Mahepõllumajanduse register võetakse kasutusele selleks, et luua korrastatud ühtne andmekogu isikutest, kes tegelevad mahepõllumajandusliku tootmise, käitlemise või mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud põllumajandussaaduste või toodete sisseveoga. Ühtne andmekogu on tõhusa järelevalve ja tarbijakaitse eeldus, aga ka Eesti mahetoodete usaldusväärsuse eeldus.
Mahepõllumajanduse seaduse kohaselt teostavad tootja ja käitleja üle järelevalvet kolm järelevalveasutust. Taimetoodangu Inspektsioon (TTI) kontrollib tootjaid ja märgistatud taimekasvatussaaduste sisseveoga tegelevaid isikuid, Veterinaar- ja Toiduamet mahepõllumajandusliku töötlemisega või märgistatud loomakasvatussaaduste ja põllumajandustoodete sisseveoga tegelevaid käitlejaid ning Tervisekaitseinspektsioon jaekaubandus või toitlustusettevõttes märgistatud põllumajandussaaduse või toote töötlemisega tegelevaid käitlejaid. Lisaks teostab Riigi Tarbijakaitseamet järelevalvet tarbijakaitseseaduses ja selle alusel antud õigusaktides esitatud nõuete täitmise üle.
Registri loomine tuleneb vajadusest koondada kogu mahepõllumajanduse järelevalvealane informatsioon Taimetoodangu Inspektsiooni kätte. TTI juurde loodav register hakkab koosnema elektroonilisest andmebaasist, registritoimikust, elektroonilisest kanderaamatust ning registriarhiivist. Registriandmed tunnustatud või tunnustatuks loetud tootjate ja käitlejate kohta esitab pädev järelevalveasutus, välja arvatud igaaastane kirjalik kinnitus tegevuse jätkamise kohta, mis tuleb tootjal ja käitlejal endal esitada jooksva aasta 10. detsembriks.
Registriandmeid mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud põllumajandussaaduste või toodete sisseveoga tegelevate isikute kohta esitavad sisseveoga tegelda soovivad isikud ise. Register võetakse kasutusele 1. aprillil 2002. aastal. Mahepõllumajanduse seaduse § 32 lõike 1 alusel tunnustatuks loetud tootja või käitleja andmed tuleb registrisse kanda1 kuu jooksul registri kasutusele võtmisest arvates "Mahepõllumajanduse seaduse" § 32 lõike 3 alusel Taimetoodangu Inspektsioonile mahemärgi kasutusloa väljaandjate poolt esitatud andmete ja isiku kirjaliku nõusoleku alusel.
KADRI LIIMAL,
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
Veterinaar- ja Toiduameti juhtkond sai tõhusa täienduse
1. novembril asus Veterinaar ja Toiduameti (VTA) peadirektorina tööle Tiit Riisalo. VTA senine peadirektor Ago Pärtel töötab peadirektori asetäitjana ja jätkab ühtlasi tööd riigi peaveterinaararstina.
VTA ülesanded ja vastutus on pidevalt kasvanud, 2002. aastast lisanduvad ka tõuaretusinspektsiooni ülesanded. Veterinaar- ja toidukontrollisüsteemi edasise täiustamise huvides on tarvilik ametkonna tugevdamine. Peadirektorina tööle asunud Riisalo tegeleb eelkõige administratiivsete ülesannetega ning tagab struktuuri tõhusa toimimise ja täienemise. Peaveterinaararstina tööd jätkav Ago Pärtel keskendub eelkõige sisuliste ülesannete täitmisele.
KAJA TULLUS,
põllumajandusministri nõunik
NOORTELISA
Alles hiljuti sattusin eneselegi ootamatult Tartu Maarjamõisa haiglasse ravile. Helistasin sõpradele ja tuttavatele. Jätsin telefoninumbri ja muud kontaktandmed. Lubati helistada ja külastada. Ootasin ja loobusin. Süüvisin raamatute lugemisse ja kirjutamisse.
Kas minu sõbrad ja tuttavad ei hooli minust? Kahtlen selles väga. Põhjusi tuleb otsida pigem inimeste ajapuuduses. Ja ometi on tehnikaprogress lihtsustanud meie igapäevaelu. Majapidamistes on meil abiks pesumasinad ja tolmuimejad. Kodus puudub meil vajadus söögivalmistamiseks, sest kohvikutes ja restoranides istud toolile, tellid ja hakkad sööma. Urbaniseerunud inimestena ostame aiasaadusi toidukauplusest või turult. Mõni poliitik on isegi unustanud köögivilja kauplusesse sattumise protsessi algetapi - põllumajanduse ja seda ägisedes vedava taluniku.
Tehnikarevolutsiooniga kaasnenud aparaadid ja masinad tekitavad inimestel vaba aega, mida annab suunata inimsuhete arenguks ja jõudeolekuks. Kas inimesed aga kasutavad seda võimalust? Ei. Ehk sellepärast, et inimesed on õppinud rohkem mõtlema.
Inimene pole enam loomaga sarnanev olend, kes tegutseb ainult instinktide ja loodusliku valiku ajel. Inimeste mõtetel on tagamõtted,
tegudel salapärased tegevusmotiivid, soovidel salasoovid, ihadel salaihad, niisama kirjeldusel silmakirjalikkus ja käikudel keerdkäigud. Ühesõnaga inimesed ja inimsuhted on muutunud keerulisemaks.
Samal ajal töötab Eesti ligi 1,4 miljonist elanikust 600 000, kellest 150 000 saavad palka riigieelarvest või on seotud kolmanda sektoriga. Ligi 450 000 erasektoris töötavat isikut peab üleval riiki ja igaüks neist vastutab peale iseenda ka kolme inimese heaolu eest. Ja nüüd soovib mõõdukas Toomas Hendrik Ilves astmelise tulumaksuga vähendada sissetulekuid isikutel, kes loovad uusi töökohti.
Tundub, et niigi suure vastutusekoorma all vankudes, mida tekitab igapäevane rutiinne elu, kardab mingi osa inimesi võtta enestele uusi riske. Nad teevad palehigis tööd, et mitte saada 100 000 lise töötute armee liikmeks, riskivad pangalaenuga tehnikat või eluaset ostes; riskivad ettevõtlusega alustades.
Niigi suure vastutusekoorma all kardetakse riskida inimsuhetes ja jõudeolekus. Seepärast abielluvadki paljud majanduslikel kaalutlustel. Panevad leivad ühte kappi! Hajutavad niimoodi investeerimisportfelle (laenud, majapidamiskulud), riske ja igapäevakulusid. Hoidutakse siirastest tunnetest, mis inimesest teevadki harukordsed looduse kroonid planeedil nimega Maa.
Peamiseks eesmärgiks on KARJÄÄR. Karjääriredelil tõusmise nimel tegeldakse lobbyga isegi tööst vabal ajal. Kuid lõpuks maandutakse ikkagi Männiku karjääris - kasvõi kaudses mõttes.
See on ka loomulik protsess, sest keegi ei soovi olla ühiskonna heidik, luuser. Kõik soovivad olla Rain Lõhmuse, Hannes Tammjärve, Jüri Mõisa, Tiina Mõisa ja Carmen Kassi sarnased. Kas
te aga teate midagi hiina kunstist? Võiks ju teada, sest Hiina on tulevikuturg - põhjatu ja ääretu, iga edu sooviva inimese unistus. Sealsetel maalidel domineerib teema "Vanamees naudib jõudeoleku mõnusid".
Eestlased rabavad selle asemel tööd teha. Neil on kiire (busy), sest kõik soovivad olla businessmanid või vähemalt näida nendena - see algab kooliajal ja lõpeb vanaduses.
Kuid mina olen kuulnud, et Wellingtoni hertsog oli õppimises loid ja tähelepanematu. Kas teile pole kunagi pähe tulnud mõte, et te ei saaks sõita rongiga Tartu ja Tallinna, kui väike Georgie Stephenson oleks mingi noorsooliikumisega matkal olnud, selle asemel et niisama tüdinult oma ema juures köögis ringi lonkida, kuni kannukaane veider liikumine tema hajameelset pilku köitis - ja alguse sai idee auruvedurist.
Me võlgneme suurima tänu suurte avastuste ja geniaalsete saavutuste eest jõudeolekule - kas sunnitule või vabatahtlikule. Inimestele meeldib, kui teiste mõtteid nagu valmis putru neile lusikaga suhu topitakse, aga kui ta sellest toidust ilma jäetakse, hakkab ta vastu oma tahtmist ise mõtlema - ja niisugune mõtlemine on originaalne ja sellel võib väärtuslikke tagajärgi olla. Nii võib kiiremini saavutada majandusliku kindlustatuse, millest kõik unistavad, kui niisama tühja rassimise tempos jätkates.
Ja ärge häbenege inimsuhetes näidata, mida te tunnete, mõtlete, näete, arvate, soovite. Kõige selle juures võtke aeg maha ja vaadake eneste ümber, isegi Jõgeva linnas on üht-teist nautida. Vähemalt loodust, sest Saksamaal on näiteks tööstuse areng risustanud männi- ja kuusemetsad. Praegusele tööstuse madalseisule Jõgeval järgneb paratamatult tõus, kuid see nõuab tulevikus ohvreid looduselt.
Augustikuus kohtusin Jõgeva tänavatel oma ammust klassiõde. Ta õppis ja töötas aasta USAs. Tema sõnade kohaselt ei saanud ta New Yorgi tänavatel eestlasele omasel nukral mõtlikul meeleolul jalutada, sest ikka tuli keegi ligi ja ütles, ilus päev täna, kas pole. Freud tõestas juba eelmise sajandi algul, et inimene soovib "sotsiaalset pai" nagu õhku hingamiseks. Mina aga ei osanud isegi haiglas olles peale operatsiooni puhata ja hetke nautida ilma raamatute ja kirjutamiseta. Teil see õnnestub!
Jõudu. Mina alustan aga järgmise kirjatüki vormimisega, sest olen harjunud teadmisega, et minust geeniust ei saa. Aga teist võib saada.
TOOMAS REISALU
REPORTAA®
Paks kaitseliitlane võis oma ülesande üle vaid siirast uhkust tunda. Ta saatis üht neljast Viru pataljoni poole sõitvat bussist, mis sisaldas karja kergelt purjus või siis pohmeluse käes vaevlevaid reservväelasi. Algamas oli ülimalt tähtis sõjaline ettevõtmine: reservväelaste õppekogunemine Viru 2001.
Juba pataljoni väravas teatas üks ohtralt vägijooke pruukinud reservvägilane, et tema üle kahe kätekõverduse ei tee. Kätekõverdusteni ta ei jõudnudki, sest juba väravas öeldi talle lahkelt, et võib rõõmsalt Jõgevale tagasi minna. Ja joobununa õppustele tikkumise põhjusel osa oma rahast riigile loovutada.
Ülejäänud punt juhatati lagunevasse kasarmusse, kus hakati neile sõjaväelist kola kätte jagama. Selga lasti tõmmata vanad rootsimaised mundrid, turjale suur seljakott ja kätte automaat. Kõige osavamatele jagati peale muu träni veel granaadiheitjaid CarlGustav või M69.
Järgmise päeva varahommikul topiti vastsed sõjamehed autodesse ja sõidutati kuhugi Sirgala karjääri avarustele, kuhu pidi tulema õppekogunemise laagriplats. Autod muuseas olid küllaltki uued - keegi rühmaülematest ütles, et viiekümnendatel tehtud. Karjäär nägi välja nagu pisike kodukootud Afganistan. Järsunõlvalised aherainepuistangud, kõikjal kivi kivi otsas, siinseal igerikud männid, mis sinna ilmselt taasmetsastamise eesmärgil kasvama pandud.
Otsekohe, kui laager oli kuidagimoodi püsti pandud, hakati kokkutulnutele õpetama igasuguseid huvitavaid asju. Kuidas ennast sopaga kokku mäkerdada, et vaenlane sind ära ei tunneks, kuidas väga osavasti kõhuli mööda kive roomata, kuidas püssi lasta, käia, joosta ja röökida.
Esialgu üritati laagris hoida mingisugustki sõjaväelist korda. Üritati minna sööma mingisuguses korrapärases kolonnis ja teha õhtul rivistusi. Riviga paistis silma 2. rühm, mida juhatas reservohvitser Neeme Katt. Neeme andis pidevalt igasugu käsklusi ja mehed isegi allusid neile. Seevastu 3. rühm, mille ülemat hüüti Osama bin Ladeniks, käitus igal rivistusel nagu kari partisane, kes rivist mitte tuhkagi ei tea. Iseäranis ükskõikne oli rivikorra vastu relvajagu, kes kippus seesugustele ettevõtmistele pidevalt hiljaks jääma, olgugi et nende jaotelk oli riviplatsile kõige lähemal.
Kui kõik sõjatarkused olid meestele kiiruga pähe topitud, veeti kogu kamp kuhugi võsa vahele. Sinna pidi kompanii valmistama positsioonid ja ootama vaenulikult meelestatud Viru pataljoni ajateenijate õpperünnakut. Vihmasajus ligasele maapinnale, mis niigi koosnes 90% kividest, oli küllaltki raske juba pisikestki auku uuristada, rääkimata siis veel kaevikust. Augud uuristati valmis ja jäädi valvsalt ootama.
Relvajagu maoldas hulk aega pikali maas, aga vaenuväge ei ilmunud kusagilt nähtavale. Kujuteldava rindejoone teiselt tiivalt kostis pidevalt laske ja lõugamist, et laskemoon on otsas, aga relvajagu oleks võinud kasvõi täies koosseisus magama jääda, sest ühtki vaenulikku sõjameest ei ilmunud võsa vahelt nähtavale.
Järgmisel päeval peeti mängusõda edasi, kuid selle vahega, et nüüd asusid reservistid ise rünnakule. Viru pataljoni instruktorid ja reservlasi juhtivad reservohvitserid kujutasid väga elavalt ette, kuidas kompanii nagu üks marutuul vastase kallale kargab.
Tegelikkuses ei jõudnud CarlGustavitega relvastatud relvajagu ülejäänutega sammu pidada. CG kaalub nimelt üle 14 kilo, lisaks sellele on granaadiheituril veel automaat ja muu träni kaasas. Samuti kadus võsa vahele üks osa sõjamehi, kes jäidki õppelahingu lõpuni kadunuks ja keda hiljem tuli taga otsida.
"Nädal möödus lauldes ja mängides," kuulutas laagri sööklas aegunud konservidest tehtud sööki sisse helpides sihtur Ulk. Laulmise ja mängimise kõrvalt polnud meestel aega ja võimalust end pesta, varustus oli pidevas vihmas läbi vettinud ning laagri teid kattis paarikümne sentimeetri paksune vedela pori kiht.
Õppuste lõpul anti igale osalejale rinnamärk, aukiri ja suur propagandistlik plakat.
DMITRI VALE
Mis inimesi huvitab, kui hõisata külma sügistuulde kaks lihtsat sõna - inimesed ja ülikool või ülikool ja inimesed. Valige oma variant. Mis siis ikka. Ma vabastan teid täna pikast, igavast sissejuhatusest, mida kasutatakse kõikide kirjutiste ilmestamisel, venitamisel ning ütlen lühidalt ja selgelt, et lähima aja jooksu, tuleb juttu esmakursuslaste kohanemisvõimest paari kuu vältel.
Kui ülikooli sissesaajad esimest korda üle koduläve kusagile suurematesse linnadesse laiali hajuvad, tundub sealsetele kaaskodanikele, et on jällegi põhjust suunurk irevile ajada ja juba ettegi mõelda, mis rumalaid ja ebaharilikke küsimusi neilt uurima hakatakse, ning see annab märku, et on lahti lastud suur kari esmakursuslasi, kes ei suuda kooli alguse vältel varjata oma upsakust, et on nüüd ülikeebi alla pandud.
See on vist kõige reetvam omadus. Kuid mingi ülieneseteadlikkus ka suurt ei aita, sest inimesed on hea eristaja loomuga ja suudavad uued näod väga hästi tabada. Pealegi on algajad ülikeeblased väga liikuvad olevused. Küll on vaja haaramatu hunnik raamatuid, igasuguseid paberist pääsmeid, plastkaarte, tunniplaane, auditooriumide asupaiku (ja midagi muud) teada. Siis peab lippama ühe ja teise maja vahel, korra peahoonesse, raamatukokku, äkitselt ühika kuuendale korrusele, kus pesitseb imelik toakaaslane, ja jälle alla, niimoodi päeva jooksul seitse korda, veel äärelinnast äärelinna jne. Sõna esma on kõige alandavam asi esmakursuslaste elus ja sellepärast loodetakse, et võiks juba teise aasta peale saada, siis saavutataks nn täisõiguslik positsioon. Kõige kibedam aeg ongi esimesed paar-kolm nädalat, kui ülikeeblased jõuavad õhtuks vaid voodisse kukkuda ja mõnusa mõminaga magama jääda.
Nüüd tuleb järgmine etapp, kus esmakursuslasi enam ei märgata ja kõik üliõpilased on segastunud. Keegi ei vaata, kes, kus, mis, miks, vaid sebitakse kõvasti tööd teha ja paisutatakse ajusid. Nüüdseks on esimese aasta üliõpilased ka omavahel tuttavad ja on välja kujunenud omad grupid. Nt tuupurid, liigsed elunautijad ja apaatsed indiviidid, kes ei tea, mis nad siin teevad.
Keskkooli ja ülikooli vahel peaks üks aasta vahet olema, et saaks areneda ja endas selgusele jõuda, et mida ma siis tegelikult tahan? Statistiliselt võttes kaobki esimese kuu jooksul palju värsekeid üliõpilasi ära, enamasti erialavaliku hirmsa reaalsuse tõttu, mis on ainult algselt nii. Teisel kuul on kõik nii ilusti lahenenud, et hakkab tekkima kodustatuse tunne.
Järgmine raskus on õppematerjali rohkus,mida ei osata enesele kasulikult leida ega õige koha pealt lahti võtta, või neid lihtsalt ei olegi olemas. Kõik on arendatav. Inimene on ju ainult ise olemas, st tema võib kõik saavutada.
Kui oleme rääkinud vähestest võimalikest kohanemisoludest, siis palun väga, kuhu elama minna? Üliõpilastel on valida, kas nad paiknevad ühikas, üürikorteris, kusagil sõbraliku sugulastädi juures või sõidavad iga päev kooli ja koju. Erakorter on kulukas. Sugulasi on kodus isegi, iga päev sõita on tüütu ja ühikas "elab". Oletame, et tuleb viimasega kohaneda.
Lüihke ülevaade. Ma ärkan hommikul ja esimene elusolend, keda ma näen, on pikkade tunnaldega ilane prussakas, kes on mu padja peal. Järgnevalt külastan erandlikku euroWCd lagunenud ustega. Siis astun ühiskööki, kus pliit koosneb mingist söögimäest ja prügikast lehkab ning prussakad pagevad mustadesse aukudesse. Koridor koosneb tubadest, millel on numbrid. Koridor on pikk ja pime, pesemisruum asub keldrikorrusel, mis on sõõvitatud mustusest, seinad on täis kirjutisi fuck, liis on lits, ants on pede, ja mingil muul rohekal tasapinnal tantisvad muumitrollid. Praegu võiks öelda, et prussakad kedagi ei häiri, kõik söövad toitu, et elada, ja ihupuhastamisele on alatasa ülipikk järjekord.
Samuti on esmakursuslastel võime loengutes käia või mitte. Kui õigusõpetuses peaks tegelikult kohal olema üle 150 üliõpilase, on teise kuu isikukoosseis täpselt 27 nime, mis on päris kindlasti halb. Analoogselt on teistegi ainetega, nt insenerigraafika.
Kas üliõpilased on liiga arenenud ülikooli jaoks? Ilusat edaspidist kohanemist võin ainult soovida… veelgi… soovida…
Kuid mina isiklikult tõusen kohe selle laua tagant, panen mantli selga ja astun uksest välja, lootes, et te selle artikli lõpuni lugesite. Mis on tõenäolisuse seisukohast ebatõenäoline.
LEO DE SIXTUS
2. novembri õhtul toimus Jõgeva Linnaraamatukogus üritus, mille käigus tähistati hingedeöö järjekordset saabumist. Samuti oli see esimene üritus raamatukogu teisele korrusele planeeritavas uues lugemissaalis.
Üritusel viibis pool tosinat inimest, kõik seotud samas majas koos käiva Omaloominguõhtuga. Kahjuks jäi üritusele saabumata punkluuletaja Canis Vedru, keda küll telefonitsi mitmel korral ebaõnnestunult kätte üritati saada.
Süüdati lõhnavaid küünlaid, kuulati tavaellu mittesobivat vaikset muusikat. Räägiti hingelindudest, mingisugustest laegastest ja öösiti surnuaial kolamisest. Eriti hingestatud noormees Toomas luges ette omaloomingulise proosateose, mis rääkis kildudest ja marmorist, ning paar omatehtud luuletust.
Loomulikult oleks võinud pidada säärast üritust mõnes vanas hoones, mis oleks selleks paremini sobinud, milles oleks olnud hingedeööle sobiv hõng. Värskelt euroremonditud ja äärmiselt steriilse mulje jätnud uus ruum kippus hajutama ürituse müstitsismi kalduvat atmosfääri.
DIMA V
SPORT
Pühapäeva hommikupoolik oli Kuremaa ujulas lärmakas ja rahvarohke: Eesti Lasterikaste Perede Liidu perepäev tõi sinna kokku umbes 130 inimest mitmest Eesti maakonnast.
Ühiselt peeti maha mitu vahvat perevõistlust. Neljaetapilisel teatevõistlusel pidi üks pereliige läbima 25-meetrise basseinipikkuse jalad ees, teine käsi ujumislaual hoides, kolmas ujumislauda jalge vahel hoides ja neljas nii, nagu ise heaks arvas.
Ka kummimadratsirallil peeti punktiarvestust perede kaupa. Emadeisade võistlusel pidid isad kummimadratsil lesivad emad nööri abil basseini teise otsa vedama.
Kõige nooremad pereliikmed proovisid lastebasseinis jõudu vees sumamises. Tervisliku veespordi harrastajaid autasustati tervislike auhindadega, milleks olid Alma jogurtid. Erinevalt auhindadest jätkus osavõtu- ja kaasaelamislusti kõigile.
"Võistlusprogrammi panime kokku koostöös Kuremaa tehnikumi õpetaja Andres Lippuriga," ütles Ain Vaher Jõgevamaa Suurte Perede Ühendusest. Andres Lippur oli ka see, kelle kõva hääl ujulas tekkinud melust üle suutis käia ja kelle kindla käe all kõik võistlused läbi viidi. Et vältida ebameeldivaid üllatusi, oli Jõgevamaa Suurte Perede Ühendus kutsunud kohale maakonna päästeteenistuse vetelpäästespetsialistid.
Oma huvide eest
"Maakonna suurte perede ühendusel on Kuremaa ujulaga väga head sidemed ja oma perepäevi oleme me siin korduvalt läbi viinud. Nüüd pakkusime taolise ürituse võimaluse välja üleriigilisele lasterikaste perede liidule, millesse ka meie maakondlik ühendus kuulub, ning idee võeti vaimustusega vastu," ütles Ain Vaher. "Üle-eestilised üritused toimuvad meil kord-paar kvartalis. Ujulas oleme koos aga esimest korda."
Eesti Lasterikaste Perede Liitu on koondunud 11 maakonna suurte perede ühendused. Eri maakondades on ühendusse vastuvõtu reeglid erinevad: üldjuhul on alampiiriks neli last, mõnes maakonnas kuuluvad organisatsiooni aga ka kolmelapselised pered. Jõgevamaa Suurte Perede Ühenduses on praegu 108 peret.
"Nii maakondliku ühenduse kui ka üleriigilise liidu ülesandeks pole üksnes vaba aja ürituste korraldamine, vaid ka suurte perede huvide eest seismine. Hiljuti kohtusid meie liidu esindajad näiteks peaminister Mart Laariga. Tänu sellele on lasterohketel peredel lootust pääseda Eesti Energia poolt peatselt kehtestatavast elektrienergia tarbimise püsitasust," ütles Ain Vaher, kel endal kodus kasvamas viis last.
Vesi terviseks
Tiiu Sandrak Kuusalu valla lasterikaste perede seltsist oli pühapäeval Kuremaa ujulas koos kolme lapsega, kellest üks kuue, teine kaheksa ja kolmas üheksa-aastane. Kaks vanemat last jäänud sedakorda koju.
"Perepäev on väga vahvasti korraldatud ja Kuremaa ujula pakkus ka väga meeldiva üllatuse: meil polnud aimugi, et siin selline tasemel spordirajatis on. Meie oma seltsiga käime paar korda kuus Lool ujumas, aga seal peame leppima oluliselt tagasihoidlikumate tingimustega," ütles Tiiu Sandrak. "Tänane päev ujulas oli tore lõpetus sügisesele koolivaheajale ja tuli kindlasti laste tervisele kasuks. Aga suur pere peabki oma tervise eest hästi hoolitsema, sest kui haigeks jäädakse, on ravimise kulud üsna suured."
Nii Ain Vaher kui ka Tiiu Sandrak märkisid, et päris oma rahakoti peal suur pere ujulamõnusid sageli nautida ei jõua: läheb liiga kalliks. Pühapäevane perepäev viidi läbi Eesti Lasterikaste Perede Liidu ja sponsorfirmade rahalisel toetusel. Üritus lõpetati ühislõunaga ujula uues kohvikus, kus võib einestada suisa ujumiskostüümis.
Kuremaa ujula on alati peresõbralik koht olnud. Nüüd võib seda reservatsioonideta ka invasõbralikuks nimetada: hiljuti paigaldati lastebasseini Hispaanias toodetud invatõstuk, mille abil ratastooliinimene kõrvalise abita vette pääseb, samuti on ujulal ratastooliga välisuksest sisse pääsemist hõlbustav teisaldatav kaldtee.
"Kuna kolmapäeviti avab ujula uksed juba kella seitsmest, oleme just kolmapäeva hommikuti valmis vastu võtma ujumisest huvitatud puudeinimesi. Ootame kõigi invaorganisatsioonide positiivseid reageeringuid," ütles Kuremaa ujula juhataja Igor Ellisson.
RIINA MÄGI
Maadlustreenerite Aimur Sääritsa ja Arved Külanurme initsiatiivil on juba mitmel aastal nii Jõgeval kui ka Põltsamaal korraldatud maadluspoistele ja nende vanematele meeldejäävaid ning emotsionaalseid perespordipäevi. 28. oktoobril Põltsamaal toimunud perespordipäeval ei olnud ühelgi 72 osavõtjast igav. Jõudu, osavust, kiirust ja reageerimisvõimet sai proovida sumomaadluses, klotsijooksus, õhupüstolist laskmises, rõngaste ja noolte täpsusvisetes ning ujumises. Maadluspoisid võistlesid peale sumomaadlust teistel aladel koos isa või emaga. Koos isadega võistlevaist peredest olid edukamad Juhani ja Joosep Mölder koos isa Heinariga, Hergo ning Ardi Andruse koos isa Harryga, Anti Kivimets koos isa Oskariga, Kunnar Pajula koos isa Kalmeriga, Martin Kollo koos isa Aivariga, Ain Ander, Getter ja Grete Vaher koos isa ja emaga. Emadega koos võistlevaist maadluspoistest näitasid suuremat mitmekülgsust Henri ja Reeda Kukke, Kaido ja Irja Pajula ning Märt ja Ene Vaht.
Sumomaadluses võidutsesid erinevates kaalukategooriates: Ander Vaher, Tõnis Rosenberg, Martin Kill, Martti Pent, Hergo Andruse, Henri Kukke, Kunnar Pajula ja Anti Kivimets. Kätelkõndimise võitis 36 meetriga Tiit Kabin. Parematele riputati kaela Aimur Sääritsa poolt valmistatud nägusad medalid, auhindu jätkus maiustuste näol igale osavõtjale, soovijad said nautida sauna ja basseinimõnusid.
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Tormiiil murdis Elistvere loomapargis puu, mis lõhkus jupikese põtrade aeda ning loomad pääsesid vabadusse.
Reede hommikul avastasid loomapargi töötajad, et Poku ja Moku - kahe- ja kolmeaastased põdrapullid - on kadunud. Öösel murdunud põlislehise jäme oks oli lõhkunud umbes kuus meetrit põtrade aeda piiravat tara ja avanud loomadele tee vabadusse. Elistveres on veel kolmaski põder, kes on praegu kuuekuune. Tema elab koos metskitsedega teises aias ja oli seetõttu alles. Ümbrust uudistama läinud põdrapulle hakati kohe otsima. Poest osteti mõni päts leiba, loomade perenaine Liina Sarv võttis kaasa ämbritäie kaeru. Mõni tund hiljem ta jalutajad leidiski, Poku ja Moku olid jõudnud kodust umbes kilomeetri kaugusele. Perenaisel oli küllaltki palju meelitamist, rääkimist ja silitamist, et põdrapullid astuksid tema kannul tagasi aeda. Keskpäevaks nad kohale jõudsidki.
"Olime kindlad, et mõne aja möödudes tulevad loomad meie juurde ise tagasi, kuid kõige rohkem kartsime, et loomad võivad sattuda püssikuuli ette - praegu on ju põdrajahi hooaeg," muretses Elistvere loomapargi asutajaliige Kaupo Ilmet. Igaks juhuks oli kohale kutsutud ka loomaarst ja valmis pandud relv uinutusainega. Õnneks ei läinud neid seekord vaja.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Laupäeva õhtul, kui pimenema hakkas, peeti politseioperatsioon õppuse käigus Pala vallas Sõõrul kontrollimiseks kinni sõiduauto VAZ2108. Patrullile torkas kohe silma, et juhiga on midagi lahti ja tal lasti puhuda alkomeetrisse. See näitas, et mees on alkoholist puhas. Kui sõitjateseltskonnal lasti sõidukist väljuda, oli selge, et mehed on narkouimas. Samas märkas auto kontrollija juhiistme taga kilekotti. Kotikeses oli kuivatatud taimepuru, umbes 400 grammi. Asja edasisel kontrollimisel tehti Püssist pärit meestele ekspertiis ja see kinnitas oletust. Ilmnes ka, et üks meestest, 1975.a sündinud Igor, on juba juuli lõpus saanud rahatrahvi narkootilise aine pruukimise eest arsti ettekirjutuseta. Nüüd tuvastati tal Jõgeva haiglas morfiumi tarvitamise tunnused. Seaduse järgi ähvardab teda kriminaalvastutusele võtmine.
Muruniidukite vargad nüüd teada
Ööl vastu 10. juulit varastati Puurmani Keskkooli garaa¾ist murutraktor. Puurmani vallavalitsuse juurest varastati mõni aeg hiljem aiakäru ja 3 muruniidukit. Nüüdseks on mitme prefektuuri koostöös kindlaks tehtud isikute ring, kes on sooritanud vargusi mitmes maakonnas, sealhulgas ka eelmainitud vargused. Vallavalitsus on niidukid juba kätte saanud. Selle kuritegeliku seltskonna liikmeist kolm on Jõgevamaal olnud varem seotud liinivargustega. Uurimine jätkub, kuid võib arvata, et vähemalt veel üks vargus on nende meeste töö.
Põltsamaal autosse sisse murtud
Pühapäeva lõuna paiku avastas üks VAZ 2107 omanik autosse istudes, et vahepeal on autos vargil käidud. Auto oli ööseks pargitud selle omaniku elukoha lähedale Pajusi maantee suure korterelamu juures. Ära oli varastatud makkraadio konsooliga ja aku. Kannatanu hinnangul on vargusega saadud kahju umbes 2500 krooni.
Autost käidi vargil ka Jõgeval
Ööl vastu pühapäeva murti sõiduautosse sisse ka Jõgeval. Põllu tänaval oli ühe eramu hoovile pargitud majaomanikule Rõngu vallast külla tulnud inimese VAZ 2101. Öösel olid auto mõlemad esiuksed lahti tehtud ja autost neljakandiline kõlar ära viidud. Veel oli varas auto paagist välja ammutanud umbes 25 liitrit bensiini 95E. Autoomaniku kahju on tema enda hinnangul umbes 350 krooni. Koera majaperemehel ei olnud.
Alaealine nooruk käis toiduaineid varastamas
Tabiverest avaldas üks proua, et eelmisel kuul on valevõtmega sisse murtud tema korterisse mitmekorterilises elumajas. Vargil oli käidud päevasel ajal poole üheteistkümne ja poole nelja vahel. Varastatud oli 100 krooni väärtuses toiduaineid. Varguses kahtlustatakse ühte kohalikku alaealist noormeest, kes seda on ka oma seletuses tunnistanud. Varastatud toidukraami loomulikult enam alles ei olnud.
Suuroperatsioon "Kõik puhuvad"
Teisipäevast reedeni toimub üleriigiline politseioperatsioon "Kõik puhuvad". Riik on operatsiooniks jagatud regioonidesse ja politseiasutuste jõud ühendatakse, et kõrvaldada joobes autojuhid liiklusest. Meie riigis on järjekindlalt kasvanud joobes juhtide süül toimunud liiklusõnnetuste arv, kus kannatada on saanud inimesed. Midagi meeliülendavat pole selles suhtes ka meie maakonnas. Lähemalt räägime olukorrast pärast operatsioonist kokkuvõtete tegemist.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval pilvisus tiheneb, pärastlõunal hakkab vihma ja lörtsi sadama. Puhuvad lõuna- ja kagutuul 5-10 m/s. Sooja on 0-5 kraadi.
Kolmapäeval on pilves, selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab lund või lörtsi, kohati ka vihma. Võib ka tuisata. Öösel puhub kagutuul 10-17 m/s, puhanguti 20 m/s. Päeval puhuvad loode- ja läänetuul 10-17 m/s, puhanguti 20-25 m/s. Öösel on õhutemperatuur -5 kuni kaks kraadi, päeval -2 kuni kolm kraadi.
Teisipäev, 6. november 2001. a.
Sõõru karjääris alistati relvastatud grupeering
JAAN LUKAS
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Põlevkivi, väikese Eesti suur eripära
TOOMAS HENDRIK ILVES,
välisminister
Reformierakond valmistab ette narkopoliitikat
TRIINU RAJASALU,
Reformierakonna nõunik
KIRJAD
LEMBIT KIRSS
JUHTKIRI
6. november 2001. a
RAIVO SIHVER
RAIVO SIHVER
Tuleval kevadel võetakse kasutusele mahepõllumajanduse register
KADRI LIIMAL,
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
Veterinaar- ja Toiduameti juhtkond sai tõhusa täienduse
KAJA TULLUS,
põllumajandusministri nõunik
TOOMAS REISALU
REPORTAA®
DMITRI VALE
LEO DE SIXTUS
DIMA V
RIINA MÄGI
OSKAR PURI
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Muruniidukite vargad nüüd teada
Põltsamaal autosse sisse murtud
Autost käidi vargil ka Jõgeval
Alaealine nooruk käis toiduaineid varastamas
Suuroperatsioon "Kõik puhuvad"
ÜLO PÄRN,
Jõgeva politseiprefektuuri pressiesindaja