Kui Tabivere uue poe uks lahti tehti, täitus müügisaal kohe ostjatega. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Kui
Tabivere uue poe uks lahti tehti, täitus müügisaal
kohe ostjatega. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Eile avas Jõgeva Majandusühistu Tabiveres kunagise Saadjärve kolhoosi endises kontorihoones uue kaupluse. Kauplus Saadjärve on nüüd üks kaasaegsemaid maapoode tänases Eestis.
Kui poeuksed täpselt keskpäeval avati, sisenes kauplusse üle poolesaja ostja, enamus neist pensioniealised naised ja mehed. Varem asus kauplus Saadjärve seitsmekümnendate aastate tüüpprojekti järgi ehitatud hoones, kus teenindamistingimused jäid juba kaasaja nõuetele jalgu. "Vana kauplus oli tõesti väga halvas seisus. Kolm aastat tagasi tekkis vajadus uue poe järele. Probleemile leidsime koostöös Tabivere vallavalitsusega lahenduse tänavu aprillis," lausus Jõgeva Majandusühistu juhataja Toomas Vahur.
Vana pood müüdi vallavalitsusele
Senised kaupluseruumid ostis Jõgeva Majandusühistult ära Tabivere vallavalitsus, sest hoone, kus asus kauplus ning aastaid tagasi ka söökla ja baar, ehitatakse ümber rahvamajaks. Majandusühistu ostis omakorda ruumid uue kaupluse jaoks kunagisest kolhoosi kontorihoonest. Kaupluse ehitasid valmis osaühingu Äksi Puhkemaja ehitajad. "Töö laabus plaanipäraselt, seetõttu saime kaupluse avada jõulukuu alguses, nagu plaanis oli," ütles Vooremaale majandusühistu haldusjuht Guido Põldkivi. Toomas Vahuri sõnul kulus uue poe ehitamiseks 300 000 kuni 400 000 krooni. Majandusühistu juhtidest viibisid kaupluse avamisel ka kaubandusjuht Endla Raud, müügijuht Juta Lehtla ja pearaamatupidaja Maret Mägi.
Tabivere uues poes on 104 ruutmeetrine müügisaal. "Kuigi ruumi on pisut vähem kui vanas kaupluses, saame pinda kaupade paigutamisel ratsionaalsemalt kasutada. Müügisaalis paiknevad kapid piimatoodete, kala, vorsti ja jäätise hoidmiseks. Kõige uudsem on 3-meetrine piimakapp. Nagu euronõuded kohustavad, on poes ka tualettruum ja pesemisvõimalused," rääkis kaupluse juhataja Liivi Sokmann. Koos temaga teenindavad ostjaid müüjad Piret Ehamaa ja Anne Bunder. Nende kolleeg Anne Klaos on praegu lapsepuhkusel, kuid tuli töökaaslastele appi kauplust sisustama.
Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp kinkis kaupluseperele avapäeval suursuguse potilille. "Loodetavasti aitab see lill kauplemise rõõmsamaks muuta," märkis omavalitsusjuht.
"Sellise nägusa poe ehitamine näitab ka inimeste elatustaset. Kui kohalikul rahval oleks tagasihoidlik ostujõud, siis poleks ju mõtet nii
suurt poodi ehitada. Mitmed tabiverelased töötavad Tartus ja teevad seal ka sisseoste. Kui Tabivere poes on hinnad soodsamad, hakkavad nad loodetavasti sagedamini oma kauplusest ostma," ütles Raudsepp Vooremaale.
Tabivere poe avamist oli tulnud vaatama ka varem Jõgeva Majandusühistus töötanud Ivar Vinkmann, kes praegu teenib reamehena aega Eesti Kaitseväes Viru Üksikjalaväe pataljonis. "Kena pood," ütles Vooremaale sõdur Vinkmann.
Avapäeval vaatas kaupluse nõudliku pilguga üle ka Jõgevamaa Tööinspektsioonijuhataja Tiit Gorinov. "Minu ameti vaatevinklist võib poega peaaegu rahule jääda. Likvideerimist vajavad kõigest pisipuudused," teatas härra Gorinov Vooremaale. "Kas vana poe uksel on ikka silt uue poe asukoha kohta?" küsis Tiit Gorinov kaupluse juhatajalt.
Liivi Sokmann vastas talle jaatavalt ja lisas, et Tabivere poodi tullakse ostma ka Juula ümbrusest, Raigastverest, Kärksi külast ja Mullaverest, kus hiljuti kohalik erapood suleti. Esimeseks ostjaks uues poes oli Tabiveres asuva Harte kaupluse müüja Merike Õunmaa. Temale, samuti teisele ja kolmandale ostjale kinkisid müüjad pudeli vahuveini.
Lisaks uue kaupluse avamisele Tabiveres on Jõgeva Majandusühistu teinud maakaubandusse tänavu teisigi investeeringuid. "Uuendasime Pala kauplust. Aasta lõpus avame uue poe ka Siimustis, milleks kulub üle 700 000 krooni. Müügimahud püsivad meil üldiselt stabiilsed, kuigi võib täheldada ka väikest kasvu. Meie kaubandusettevõte on paremini hakanud raha lugema, seetõttu on majandamine muutunud efektiivsemaks," rääkis majandusühistu juhataja Toomas Vahur.
JAAN LUKAS
ARVAMUS
Arutlustes tulumaksu üle on progresseeruva tulumaksu vastaste lemmikväiteks, et miks paremini teenivaid inimesi tahetakse suurema maksuga KARISTADA ja et see ei ole üldse õiglane. Kas suuremad maksud (loe: suurem sissetulek) on kellelegi karistuseks, selle üle tahaks tõsiselt kahelda.
Võtame ühe konkreetse asja. Väidetavalt on Jüri Mõisal mitu maja, mitu autot ja lisaks veel miljoneid kroone. Selle kõik on ta teeninud viimase kümne aastaga. Kas see raha on teenitud iseenese tubliduse, tarkuse ja töökusega? Kuna me ei ole kuulnud, et ta oleks selle röövides ja varastades saanud, mida, ma usun, ta teinud ka ei ole, siis tuleks vastata jah.
Aga enne lõplikku vastust võiksime korraldada eksperimendi. Kui õige saadaks Jüri Mõisa kümneks aastaks üksikule saarele. Kümne aasta pärast läheks vaatama, kas ta on taas oma tubliduse, tarkuse ja töökusega suure varanduse kogunud. Usun et iga lugeja saab aru, et on hea kui ta veel elus on.
Sellest saame teha lihtsa järelduse, et inimese sissetulek oleneb rohkem ühiskonnast, kus ta elab kui tema enese tublidusest. Seega ei ole midagi imelikku ega ebaõiglast selles, kui mingist sissetuleku suurusest alates läheks ka üle poole tulumaksuks.
See ei põhine mitte ainult sellel, et inimene võlgneb oma hea sissetuleku eest tänu ühiskonnale vaid on ka teine põhjus. Selleks on liberaalsele turumajandusele iseloomulik raha jaotumine pigem juhuse kui töö järgi. Suur tulumaks tähendab lihtsalt seda, et maksja annab ühe osa JUHUSLIKULT tema kätte sattunud rahast ühiskonnale tagasi. Nõukogude ajal kuulus minu teada mingi varanduse leidjale 25% leiutasuks. 75% läks riigile. Tänasel päeval ei ole keegi 75%lisest tulumaksust minu teada rääkinud, nii et ausatele leidjatele jääb ikka väga suur osa ka edaspidi endale. Tasub "otsida ja leida".
Vaadates Reformierakonda ja tema suhtumist maksupoliitikasse, jääb tunne, et tegemist on just heade eeldustega inimeste parteiga, kelledele meeldivad "mängud" põhimõttel "võitja võtab kõik". Seepärast on selge, et nemad ei ole ega hakka olema huvitatud progresseeruvast tulumaksust. Kui oleksin Erki Nool ning Eesti sisese kümnevõistluse organiseerijad küsiksid, kuidas auhinnarahad jagada, vastaksin ka oma kasu silmas pidades (tegelikult mitte), et kõik võitjale.
Kui me vaatleme inimeste intelligentsust (IQ), siis siin praktiliselt üle kahe korra vahet ei ole. Kui vaatame inimeste füüsilist jõudu, siis praktiliselt üle kahe korra vahet ei ole. Kui vaatame tehtud töö tunde, siis praktiliselt üle kahe korra vahet ei ole. Kustkohast tulevad siis "õiglased" sajakordsed vahed sissetulekutes?
Jutt sellest, et kellegi väga suur sissetulek on tänu tema tublidusele saavutatud on peaaegu sama rumal kui lotovõitja arvamus, et võit tuli tänu tema tublidusele. Üht peab muidugi edu võimaluseks tegema - ühel juhul lotopileti ostma ja teisel juhul tööd tegema.
Arusaamatu on väide, et enne peame rikkaks saama ja alles siis saame hakata tegelema sotsiaalse õiglusega. Huvitav, kes ja kui rikkaks peab saama? Progresseeruva tulumaksu rakendamine ei tähenda ju tootmisvahendite hävitamist, et see saaks ühiskonna arengut takistada. Kui inimeste vaesemale osale jääb rohkem raha kätte ning nad saavad leiva peale vorsti ka osta, siis ma usun, et nende töövõime ja tervis paraneb ning ühiskonna arenguvõimelisus samuti.
Osad poliitikud tahaks aga justkui öelda, et kui need inimesed, kes täna saavad pärast makse kätte 75 000 krooni, hakkaksid tulevikus saama näiteks 60 000, siis ähvardaks neid näljasurm. Loodan et sel juhul leidub 1500 krooni kuus saavaid pensionäre, kes mõõduka tasu eest on valmis neile inimestele andma koolitust, kuidas 60 000 krooniga kuus Eesti Vabariigis tänasel päeval ellu jääda.
Progresseeruv tulumaks mõjutab positiivselt tarbimise struktuuri. Toon selle ilmestamiseks ühe äärmusliku näite, mis ei ole otseselt võetav, vaid üldist suunda näitav. Oletame et kellelgi on täna kuu sissetulekuks 2 miljonit krooni. On selge, et sellise pideva sissetuleku juures kulub see valdavas enamuses importluksuskaupadele. Kui me maksuseadusega võtaksime sellelt inimeselt ühe miljoni ära ning teisalt jätaks seadus 1000le inimesele igaühele 1000 krooni rohkem kätte, siis selle eest ostaks igaüks tõenäoliselt palju suuremas osas kodumaist praktilist kaupa. Sellega suurendab progresseeruv tulumaks sisemaist tootmist ja majanduslikku stabiilsust.
Euroopa Liidus on inimestevaheline majanduslik ebavõrdsus 2 korda väiksem kui USAs. Vangide arv aga 7,5 korda väiksem! Veelgi parem on olukord Soomes. Ebavõrdsus USAga võrrelduna 2,5 korda väiksem ja vangide arv 9 korda väiksem! Kindlasti ei ole majanduslik ebaõiglus ainus põhjus, mis sellist olukorda tingib, kuid tugev seos on siin selgelt olemas. On kurb, et osad Eesti poliitikud eelistavad progresseeruvale tulumaksule progresseeruvat kuritegevust.
Ainuke arvestatav argument progresseeruva tulumaksu vastaste suust on see, et sellisel juhul hakkavad rikkad (loe: ütlejad arvatavasti ise) makse varjama. Tekib paralleel, et kui vargad tuleksid välja varastamise legaliseerimise eelnõuga, ähvardades vastasel juhul röövima hakata, kas siis peab neile järele andma?
Progresseeruv tulumaks on kindlasti õiglane. Küsimus on eelkõige selles, milline see konkreetne valem peaks olema. Demokraatlikule riigile omaselt on kõige tähtsam muidugi rahva enamuse tahe antud küsimuses. Aga enamusele ei tohiks mäng "võitja võtab kõik" sobida.
AIVO LILL
KIRJAD
Jutud Jõgeva haigla likvideerimisest on ammu liikvel. Arstiabi kodulähedus huvitab eriti vanemaid inimesi, kel liikumisega raskusi. Paljud neist olid tulnud 27. novembril Jõgeva kultuurikeskusse pensionäride jututuppa, et Jõgeva haigla direktorilt Meelis Pauklinilt
kuulda, kuidas asi tegelikult on.
Eesti haiglate pikaajalises arengukavas ei ole Jõgeval eriarstiabi andmist tõepoolest ette nähtud, ütles direktor Pauklin. See aga ei tähenda veel, et haigla paugupealt likvideeritakse. Eriarstiabi koondamine suure matesse keskustesse on tingitud nii üha keerulisemaks muutuvast meditsiinitehnoloogiast kui ka majanduslikest põhjustest. Seepärast on kõigepealt kavas tuleval suvel likvideerida Jõgeva haiglas kirurgia ja günekoloogiaosakond.
Sisehaiguste alal võib eriarstiabi püsida pikemat aega. Kindlasti jääb Jõgevale ambulatoorne arstiabi nagu praegugi, samuti ka kiirabibrigaad. Mõeldav on ka nn päevakirurgia, mil inimene pärast lihtsamat operatsiooni saab samal päeval koju.
HERBERT SÖÖDE
Vastukajadest Jõgevamaa jäätmeinfole
Jõgevamaa Keskkonnalehes 27. novembril 2001 avaldatud jäätmekäitlusinfo on tekitanud aktiivset vastukaja. Keskkonnateenistusel on rõõm tõdeda, et elanikud on hakanud tõsiselt huvi tundma selle vastu, kuhu ja kuidas oma jäätmeid üle anda.
Keskkonnaleht kui kogu maakonna olukorda valgustav trükis on mõeldud üldise informatsiooni jagamiseks. Ruumikitsikuse tõttu tuli esitatud materjali tublisti kärpida ning ümber kujundada. Vaatamata sellele sai kirja oluline informatsioon: väikeprügilad on suletud ning omavoliline jäätmete viimine sinna või metsa alla võib väga kalliks maksma minna.
Selle aasta lõpust jääb Jõgevamaad teenindama vaid Torma valla prügila (tel 64 789). Samuti on ära toodud info ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide lahtiolekuaegade ning legaalsete (jäätmeluba omavate) metalli kokkuostjate kohta ja näited kehtivatest kokkuostuhindadest.
Täpsemat informatsiooni saab iga kodanik kohalikust omavalitsusest, kellele on jäätmeseadusega pandud kohustus korraldada kohalikku jäätmekäitlust. Näiteks puuduvad keskkonnateenistusel andmed, miks ei ole Põltsamaal käivitunud vanaraua vastuvõtt, kuigi linnavalitsus on andnud tegevusloa ja ka jäätmeluba on keskkonnateenistuses allkirjastatud juba 26. oktoobril k.a.
Aktiivsemad omavalitsused on avaldanud jäätmeteemalisi kirjutisi linna ja vallalehes, koostanud infovoldikuid, korraldanud reklaamüritusi ning kampaaniaid. Kui kellelgi on tekkinud konkreetne jäätmekäitlusalane küsimus, võib sellega julgelt omavalitsuse poole pöörduda.
Kahjuks peab tõdema, et kõigile jäätmeprobleemidele pole veel leitud lõplikke lahendusi või siis on need nii kallid, et neid kasutatakse vaid äärmuslikes olukordades. Samas võib tuua positiivseid näiteid selle kohta, kuidas mõni kodanik või omavalitsus
on probleemid leidlikult minimaalsete vahenditega lahendanud.
Kui mure väga suureks paisub, on keskkonnateenistus alati valmis aitama või vähemalt selgitama, miks mõni asi hetkel ei toimi, ning andma infot selle kohta, mida antud küsimuses riigi tasandil kavandatakse.
MOONIKA AUNPUU,
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist
Naised koos halvale ilmale vaatamata
16. novembri tuisusel ja tuulaval õhtul kogunes Sadala rahvamajja hulk naisi, kes mitmest kandist üle Jõgevamaa kokku olid tulnud.
Maja perenaine Pille Tutt võõrustas külalisi Sadala Külade Seltsingu ruumides. Õhtu vedajateks oli Rahvaliit koos Maanaiste Seltsiga. Esimesed külalisedki tulid Rahvaliidust. Mai Treial, Elviira Välba ja Anne Ingver on nimed, mis jõgevamaalaste jaoks kommentaare ei vaja. Räägiti probleemidest – pere, kodu, lapsed ja raha. Küsimusi sadas rohkesti, lootustandvalt oli aga seadusteloomise köögipoolt tundval Mai Treialil vähe öelda - head ettepanekud põrkuvad tihti vastu mõistmatuse ja vahendite nappuse müüri.
Ka Torma naiste hea tahe põrkus kokku, sedapuhku aga ilmaga, mis jättis söökla elektrita ja külalised soojade pirukateta.
Õhtu teist poolt sisustas Eha Rehemaa Jänedalt, kes tutvustas üht idamaist meditsiiniharu - su joki. Teema oli köitev, igaühel jätkus aega vaadata nii enda sisse kui ka ennast kõrvalt. Aeg lendas ruttu ja siis saabus söökla perenaine Luule Väin soojade pannkookidega, vahepeal oli elekter tagasi tulnud.
Aitäh ilusa õhtu eest, kahetseda jäi ainult neil, kes ilma kartsid ja tulemata jätsid.
TIINA LUST
JUHTKIRI
Süvenev tööpuudus, kallinevad hinnad, hiiliv maksukoormuse tõus, AIDSi ja narkomaania pealetung, kuritegevus, korruptsioon - see kõik on nii tüütu, tühine ja hoopiski mitte kõneväärt. Kas ETV peaks 24. veebruaril kandma üle suusatamist või presidendi vastuvõttu – vaat see on probleem, mis paneb valutama riigimeeste ja -naiste südamed, kütab kirgi ning nõuab operatiivset ja tarka lahendust. Omavalitsuste kärbitavatest eelarvetest ning ilmaaegu palka saavast regionaalministrist ei maksa juttugi teha, kui märksa olulisem küsimus - Eesti ümbernimetamine Estlandiks ning sinimustvalge trikoloori ümbertegemine ristilipuks - lahendamist ootab.
Valitsuse pressibüroo direktori Kaarel Tarandi arvates pruugib meil vaid paigutada senised värvid lipule ristikujuliselt, kui juba olemegi rikas põhjamaine heaoluriik, hea mainega pealegi. Millegipärast meenutab see Donald Bisseti lastejutte, kus päikese loojumise kiirendamiseks pidi vaid tornikella seiereid ettepoole lükkama. Iseenesest väga armas, et suur täiskasvanud mees nagu Kaarel Tarand ikka veel muinasjutte usub, aga kuidas selline omadus kõrges riigiametis kasuks tuleb, ei oska küll öelda.
On tunda, et teine viimase aja väljapaistev teoreetik Eerik-Niiles Kross on oma lühikese, kuid seiklusrikka elu jooksul üsna tihedalt ameeriklastega kokku puutunud. Just mikihiiremaal on laialt levinud komme, et probleemi püütakse parandada seda kuidagi teistmoodi nimetades. Nii said neegritest omal ajal mustanahalised, siis afroameeriklased, kuid kuna viimatinimetatute ühiskondlik positsioon pole ikka veel niisugune, nagu ta asjaosaliste arvates olema peaks, tuleb jänkidel sellele elanikkonnagrupile varsti jälle uus nimi leida.
Nii, nagu meie siin ei ütle Venemaa asemel Rossia ega Rootsi asemel Sverige, ei hakka ka kuus miljardit maakera elanikku meid ühtäkki heast peast Estlandiks kutsuma. Kusjuures näiteks jõgevamaalastel pole Estlandiga miskit pistmist, ajalooliselt tähendab see hoopis Harju-, Järva-, Viru- ja Läänemaad. Neist lõuna poole jäävaid alasid oleks õigem hüüda hoopis Livlandiks, või siis veel peenemalt Lieflandiks. Mis muidugi parandaks Eesti mainet veelgi ning parimal juhul tooks kaasa ka toreda ja suurt ajakirjanduslikku huvi pakkuva territoriaalse konflikti meile sõbraliku Läti Vabariigi ehk Letlandiga.
Igal juhul oleks Liivi ja Eestimaa vahelise piiri mahamärkimine, loomulikult koos vastava tolliatribuutikaga, vähemasti majanduslikult atraktiivne ettevõtmine, mis lisaks igavlevatele ametnikele tegevuse leidmisele aitaks veelgi rõhutada juba väljakujunenud kontrasti tööstusliku Põhja, orjandusliku Lõuna ning võibolla ka metsiku Lääne vahel.
6. detsember 2001. a
MAJANDUS
Jõgevamaal on viis suurettevõtet
Eelmise aasta andmete järgi oli Jõgevamaa ettevõtetest kõige suurem netokäive Werol Tehased ASil. Järgnesid Eksar-Transoil AS, Põltsamaa Felix AS ja Jõgeva Majandusühistu.
Werol Tehased ASi eelmise aasta käive oli 178,3 miljonit krooni. 1997. aastal käivitatud Hüvitusfondile kuuluvas rapsiõlitööstuses töötab 59 inimest. Äripäeva koostatud TOPide andmetel oli tehas käibe kasvu järgi TOP 100 nimestikus 6. kohal. Nimelt kasvas tehase käive eelmisel aastal 1999. aastaga võrreldes 12,4 korda ehk14,4 miljonilt kroonilt 178,3 miljoni kroonini. 2001. aasta käibeks on prognoositud 249,6 miljonit krooni. Werol Tehased ASi juhatuse esimees Raul Kastan ütles Vooremaale, et ettevõttel on olemas võimalused käivet veelgi suurendada, kuid see on järgmise aasta otsuste küsimus.
E-Piim TÜ eelmise aasta käive oli 220,6 miljonit krooni. Et aga ettevõttel on meiereid nii Jõgeva- kui Järvamaal, peakontor asub aga Järva-Jaanis, siis ei saa seda firmat täielikult Jõgevamaale kuuluvaks pidada. Tootjatele kuuluvas 1997. aastal moodustatud firmas töötab 160 inimest.
Vabariigis esikoha saavutanud Eurodek Kopli Services AS käive kasvas sama ajaga võrreldes üle 803 korra. Eksar-Transoil AS käive kasvas samal ajavahemikul 1,86 (95,3 miljonilt kroonilt 177,3 miljoni kroonini)ja E-Piim TÜ-l 1,74 (126,7 miljonilt kroonilt 220,6 miljoni kroonini) korda. E-Piim TÜ on Äripäeva TOPi andmetel prognoosinud 2001. aasta netokäibe mahuks 300 miljonit krooni, ehk kasvuks ligi 30%. Aastaks 2001 prognoosib Eksar-Transoil AS käibeks 160 miljonit krooni.
Alates 1995. aastast tegutsev kütuse müügiga tegelev Eksar-Transoil AS kuulub 100%liselt Märt Mägile. Firma annab tööd 50 inimesele. Varade tootlikkuse TOP 100s asub EksarTransoil 86. kohal.
Kui Põltsamaa Felix ASi 1999. aasta netokäibe mahuks oli ligi 77 miljonit krooni, siis eelmisel aastal kasvas see 96,3 miljoni kroonini. 1993. aastal asutatud toiduaineid tootev firma annab tööd 123 inimesele.
Adavere Lihatööstus AS oli 1999. aasta näitajatega eelmise aasta Äripäeva TOP 500s ligi 80-miljonilise käibega 343. kohal. Ettevõte läks pankrotti ja müüdi uutele omanikele.
Teatavasti on Põltsamaa Felix AS investeerinud majoneesitootmisse 6,5 miljonit krooni. Samuti alustas Felix esimesena Eestis kodumaise tooraine baasil vahuveini tootmist ning juurutas kontsentreeritud kannujookide tootesarja 1+4.
E-Piim TÜ on Põltsamaal investeerinud juustu- ja vadakutootmisse 25 miljonit krooni. Firma finantsdirektor Taavi Aas ütles maakonnalehele, vadakutootmise liin käivitatakse järgmisel aastal.
Põltsamaa Felix AS oli eelmise aasta tulemuste järgi Jõgevamaa edukam ettevõte. Teisel kohal oli EksarTransoil AS.
Vabariigi suuremate firmade aastased netokäibed ulatuvad aga miljardite kroonideni. Kui eelmisel aastal oli neid 7, siis tänavu juba 14. Need on Eesti Energia AS, Eesti Telefon AS, Hansatee Grupp AS, EMT AS, Merko Ehitus AS, Sylvester AS, Kreenholmi Valduse AS, Tallinna Kaubamaja AS, Pakterminal AS, Eesti Merelaevandus AS, NT Marine AS Neste Eesti AS, Balti Laevaremonditehase AS ja Intopex AS.
Juba teist aastat järjest on saematerjalitootjate TOP 10-sse pääsenud Tabivere firma Baltic Connektions OÜ. 1993. aastal asutatud firma kuulub 100%liselt Inglise firmale Rowilson Timber Group Ltd. Firma annab tööd 23 inimesele ja veab Peterburi, Riia ning Tallinna sadamate kaudu Inglismaale saematerjali. Tegeldakse puidu ümbertöötlemisega ja saematerjali tootmisega, samuti valmistatakse aiamaju ja voodidetaile.
Eelmine aasta oli edukas ka vabariigi ehitusettevõtetele. Kõik ehituse TOP 100s ära toodud firmad suurendasid oma käivet. Nende sekka kuulub ka AS Cobra Grupp Siimustist. 1991. aastal iseseisvat tegevust alustanud ehitusfirma oli rentaabluse TOPis 36. ja varade tootlikkuse TOPis 21. 2000. aastal 13,4 miljoni kroonise käibega firmal on ehitusobjekte kogu vabariigis. "Eelmisel aastal olid suuremateks töödeks Saadjärve mõisahoone ja Põltsamaa postimaja renoveerimine, tänavu aga Jõhvi aiandi kasvuhoone ehitamine, samuti Rannu Keskkooli spordisaali põrandale ainulaadse katte paigaldamine," rääkis AS Cobra Grupp nõukogu esimees Aivar Kokk.
RAIVO SIHVER
Detsembris langetati sea- ja veiseliha kokkuostuhindu
Sea ja veiseliha kokkuostuhinnad langesid detsembris 7-10% võrra.
Jõgeva Tootjate Liidu juhatuse esimees Urmas Ingver peab hindade langemise üheks põhjuseks sesoonsust, sest sügisel saab palju noorloomi tapaküpseks. Samuti prakeeritakse enne ületalvepidamise algust karjast välja nõrgemad loomad ja vähese väljalüpsiga lehmad.
"See on iga-aastane lugu. Oktoobrikuust alates kuni detsembri lõpuni saab palju loomi tapaküpseks ning nad viiakse tapamajja. Loodetavasti ei lange veiseliha kokkuostuhinnad tuleva aasta esimeses kvartalis. Kuna aga Eestist viiakse märkimisväärne kogus lihaloomi Lätti, siis ei ole kokkuostuhinnad nii palju langenud, kui meie tööstused oleksid tahtnud," rääkis Urmas Ingver. Sigu müüvad Lätti näiteks AS Kuremaa Klii ja Laiuse POÜ.
Detsember on teatavasti nii kõrgtarbimise kui ka kõrgpakkumise kuu. "Meie oleme arvamusel, et praegused hinnalangused ei ole seotud ülepakkumisega. Siin võivad olla teised, näiteks tööstustega
seotud probleemid," arvas AS Adavere Agro peazootehnik Helve ®ukovit¹.
Meedia andmetel on sealiha kokkuostuhinnad langenud septembrist alates, selle on kaasa toonud maailmaturu hindade kõikumine. "Aasia riikides on hullu lehma tõve juhtumite tõttu veiseliha tarbimine vähenenud. Kuna Põhjamaad saavad oma sigu Jaapanisse müüa, siis peaks sealihale peagi nõudlus suurenema ja hinnalangus peatuma," arvas Jõgeva Tootjate Liidu juhatuse esimees.
Samal ajal on meedias esitatud ka teistsuguseid hinnanguid. Nii on kohalike lihatööstuste juhid avaldanud arvamust, et 2002. aasta alguses peaks veiseliha kokkuostuhind jääma detsembrikuu tasemele, sealiha hind peaks aga veelgi langema.
Puurmani PÜ tegevdirektori Arvi Kingu andmetel hakkas veiseliha hind tänavu langema juba suve lõpus. Siis maksti ühe kilogrammi noore veise liha eest 30 krooni ja täiskasvanud veise lihakilo eest 24 krooni. Novembri lõpus aga langes noorlooma liha hind 27-28 kroonini kilogrammi eest.
"Kui kokkuostuhind langeb, siis on see muidugi tootjale halvem. Ise ma aga loomi ei realiseeri ega osta ka poest liha. Sigu kasvatan oma tar beks. Seetõttu ei ole ma hindadega eriti kursis," lausus Jõgeva talunike liidu juhatuse esimees Agu Kaju. Ka AS Pajusi ABF ei ole hetkel loomi realiseerinud.
"Meie tapame oma sead ise. Ainult väheses koguses oleme sigu tarninud ASile Valga Liha ja Konservitööstus. Meie andmetel langetasid nemad hindu kõige vähem, ainult 50 sendi võrra," lisas AS Adavere Agro peazootehnik Helve ®ukovit¹.
RAIVO SIHVER
Eelmisel neljapäeval kinnitas Jõgeva linnavolikogu krundi Põik 1 detailplaneeringu. Nimetatud krundile kerkib loodetavasti järgmise aasta kevadeks säästumarket.
Jõgeva linnaarhitekti Anne Ördi andmetel on 1614 ruutmeetri suuruse sihtotstarbelise ärimaa täisehitamise koefitsiendiks 50%. See tähendab, et ühekorruselise hoone pindala võib olla kuni 807 ruutmeetrit. OÜ KSK Jõgeva kaupluse vastas olevale krundile rajatakse lisaks marketile veel 16-kohaline parkla. On ette nähtud, et hoone välisseinad peavad olema kivist ning hoone ehitusel võib kasutada veel klaasi ja metalli.
Planeeringu eest vastutava OÜ Erste Vara juhatuse liige Leho Laht ütles Vooremaale, et säästumarketi näol saab Jõgeva linn juurde ühe ilusa hoone. "Tahame kevadeks hoone valmis ehitada. Täpsem valmimisaeg sõltub sellest, kui palju kulub aega projekti valmimisele ja kui kaua läheb aega ehitamisega," lisas ta.
Hoone omanikfirmaks on Kinnisvaravalduse AS. Säästumarketi ketti kuuluvast kauplusest saab edaspidi osta kõike selle kaupluseketi kaubanimistusse kuuluvat. Põhiliselt müüvad säästumarketid toidukaupu ja vähesel määral ka tööstuskaupu.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Inglihäälsed laulupoisid ning armastatud ja igituttav jõulumuusika advendiküünalde säras kuuluvad lahutamatult jõuluootuse juurde.
Kontserdiagentuuri Concerto Grosso sari "Advendiaeg poistekooridega" toobki homme Jõgevale ja Põltsamaale Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoori, samuti meesansambli Duubel 7 ja üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestri. Nende esituses võib kell 14 Jõgeva kultuurikeskuses ja kell 19 Põltsamaa kirikus kuulda jõululaule Eestist ja maailmast. Dirigentideks on Hirvo Surva ja JüriRuut Kangur.
Sarja hiilgav lõppakord saab teoks 16. detsembril Tallinna RootsiMihkli kirikus, mil Turu Katedraali poistekoor Chorus Cathedralis Iuniorum, mitu nimekat solisti Eestist ja Soomest ning Tallinna Barokkorkester kannavad ette J. S. Bachi "Jõuluoratooriumi" kolm esimest osa.
Tänu sarja peasponsori Valio Eesti ASi ning Jõgeva, Põltsamaa ja Tallinna linnavalitsusele on need üleriigiliste lasteja noortekollektiivide kontserdid meeldiva jõulukingina kõigile tasuta.
Concerto Grosso on aastast 1993 tegutsev eraagentuur, kellel suured kogemused kontserdikorralduses, sealhulgas igasuvise Haapsalu vanamuusikafestivali ning ajalugu, arhitektuurimälestisi ja barokkmuusikat ühendavate kontserdisarjade "Rüütelkonna muusika" ja "Eesti mõisad" läbiviimisel. Sel hooajal algab uus sari "Ajaloo ilu", millega tähistatakse barokkansambli Corelli Consort kümnendat juubelit. "Advendiaeg poistekooridega" soovib pakkuda vastukaaluks jõulueelsele kaubanduslikule saginale kauneid muusikahetki.
23. novembril toimus Torma Põhikoolis kadrikarneval, mille korraldajaks oli kaheksas klass.
Kell 13 algas karneval algklassidele. Igale klassile oli üks teema ette antud. Esimese klassi teemaks oli talv. Nad esinesid näidendi ja lauluga. Teine klass oli maskeerunud sügiseks ja ka nemad esitasid näidendi. Kolmas klass tantsis meile väga suvises riietuses, neljas klass esitas aga näidendi kevadest ja lillede ärkamisest.
Parimate kostüümide omanikud said ka väikese preemia. Väga ilus kostüüm oli esimese klassi õpilasel Deivi Noolel, kes nägi välja nagu roosa lumekuninganna. Õhtul kell 18 algas karneval VIX klassile. Esineti, tantsiti ja mängiti koos. Põnevust tekitasid alkeemikud, kes esitasid keemia ja füüsika vallast huvitavaid trikke. Alkeemikuteks olid kaheksanda klassi õpilased koos õpetaja Meeli Telgmaaga.
Nad näitasid muu hulgas, kuidas keedetud muna piimapudelisse saada ja korraldasid ka väikese vulkaanipurske. Mõni nädal enne karnevali oli iga klass saanud endale loosiga valida esinemiseks muusikastiili ja ka teema, mille järgi riietuda. Kahe teema kokkusobitamine oli väga huvitav. Olete te näiteks näinud räppivaid nõidu, rokkivaid zombisid kantrit tantsivaid vaime jne?
Karneval õnnestus väga hästi, sest kõik klassid ja ka õpetajad olid palju vaeva näinud. Keskaegne alkeemik õpetaja Telgmaa nägi välja nagu tõeline muhameedlane, õpetaja Tähepõld oli kehastunud verise kaelaga vaimuks ning õpetaja Aavasalu kandis valgelokilist parukat ja erekollast liiklusohutusvesti. Iga klass sai auhinnaks kringli.
Täname kaheksanda klassi nimel kooli kokka Liivi Väitsa, kes need väga maitsvad kringlid küpsetas. Suur tänu ka Kalev Roosile, kes tuli oma tehnikaga kohale ja hoolitses selle eest, et karnevali muusikaline osa õnnestuks.
KRISTIINA IVASK ja LELET SARAPIK Torma Põhikoolist
Lindepuu esitles "Muid mõnusid"
Tallinnas Kirjanike Majas esitleti üleeile Poola kirjaniku Jerzy Pilchi romaani "Muud mõnud", mis Loomingu Raamatukogu sarja järjekordse üllitisena äsja trükist ilmus. Eesti keelde tõlkis teose Laiusel elav literaat Hendrik Lindepuu.
Tuleval aastal oma poolsajandijuubelit tähistav Jerzy Pilch pole siinmail veel kuigi tuntud, ent Poolas pärjati tema viimane romaan "Kange ingel" riigi mainekaima ja ihaldatuima kirjandusauhinnaga Nike, mille laureaadid on ka näiteks tänapäeva poola kirjanduse suurkujud Czeslaw Milosz ja Tadeusz Rózewicz. Kuna see sündmus sai teoks vaid poolteist kuud tagasi, st siis, kui Lindepuul "Muude mõnude" (selle esmatrükk ilmus 1995) tõlge juba valmis oli, võib öelda, et tõlgitavaid autoreid valides on tal hea nina. Raamatu esitlusel oli Lindepuul põhjust tänada Poolas tegutseva Adam Mickiewiczi Instituudi Poola Kirjandusfondi, kelle toetusel see tõlgitud ja trükki toimetatud sai. Kuna Loomingu Raamatukogu sarja raamatuid saab osta tänapäeva kontekstis üliodava hinnaga, avaldas tõlkija arvamust, et oleks patt end mõnudest ilma jätta, kui neid lausa poolmuidu pakutakse.
Oma järelsõnas raamatule on Hendrik Lindepuu maininud, et Poola kirjanduskriitikud kvalifitseerisid "Muud mõnud" esimeseks t¹ehhi romaaniks poola kirjanduses: Pilchi keelekasutus, humoorikas jutustamislaad ja (enese) iroonia lubaksid teose nimelt edukalt t¹ehhi kirjanduse konteksti paigutada – kuhugi Bohumil Hrabali ja Milan Kundera loomingu kõrvale. Viimase tekstidele on "Muudes mõnudes" ka korduvalt vihjatud - kuni otsese tsiteerimiseni välja.
Libat¹ehh Pilch
Lindepuu oletab, et Pilchi huumor ja iroonia võivad olla teatavaks vastureaktsiooniks tema kodu tõsiluterlusele: kirjanik on nimelt pärit
Poola lõunapiirilt, protestantlikust Sileesia Cieszynist (suurem osa Poolast on tea tavasti katoliiklik maa). Tema jutustamisaineks on väikelinna elanike ühtaegu koomilised, grotesksed ja traagilised juhtumised, kusjuures romaani, jutu ja följetoni piirjooned kipuvad kirjamehel üsna ähmaseks kätte minema. Viin ja naised on Lindepuu sõnul Pilchi teostes ikka tähtsal kohal olnud.
"Muude mõnude" peategelane, veterinaar Pawel Kohoutek on ka kõva naistemees. Romaan algab õudusunenäo sarnase situatsiooniga: veterinaari uus kallim saabub, kogu maine vara kaasas, majja, mis kubiseb Kohouteki pereliikmetest (lapsest vanavanemateni, naine kaasa arvatud), sugulastest ja uudishimulikest naabritest. Kas ja kuidas veterinaar sellest olukorrast välja tuleb, pole allakirjutanu veel jõudnud lugeda, mistõttu jääb ka potentsiaalsete lugejate lugemismõnu sisu ärajutustamise läbi rikkumata.
Grotowski järgmine
Raamatuesitlusel tekitas Lindepuu elevust sellega, et tõi kokkutulnud Poola kirjanduse huvilistele tervitusi Laiuse staarostkonnast: see oli neli sajandit tagasi nimelt Rzeczpospolita põhjapoolseim haldusüksus. Ühtlasi tegi ta teatavaks, et mõttelise järjena möödunud sügisel Laiusel toimunud Rootsi kuninga Karl XII seal talvitumise 300. aastapäevale pühendatud ajaloo ja kirjanduskonverentsile on tuleval sügisel plaanis korraldada konverents "Neli sajandit Poola võimu ja vaimu". Poola võim on , tõsi küll, jäänud praeguse Eesti territooriumil üsna üürikeseks, seda pikemalt on siin aga kummitanud Poola vaim.
"Mõtlesime jah, et viime kaheaastaste intervallidega läbi konverentsisarja, mis oleks pühendatud neile, kes nö Laiusel lapsi on teinud," kommenteeris Lindepuu hilisemas usutluses. "Poolakate järel võiksid tulla ju veel teisedki vallutajad: sakslased ja venelased."
Poola-konverentsi asjus Lindepuu igatahes katteta veksleid ei jaganud: selle üritusega arvestatavat juba Jõgeva valla tuleva aasta eelarve koostamiselgi. Katteta lubadusi ei jaganud kirjamees ka järgmise raamatu kaante vahele saamise asjus: Poola teatriteoreetiku Jerzy Grotowski aastatest 1965-1969 pärit teatritekste on tal juba raamatu jagu tõlgitud ning veebruaris peaks raamat valmis olema. Sedakorda kavatseb ta ise ka kirjastajana kätt proovida, kuna Eesti kirjastused suhtuvat Poola kirjandusse teatava ettevaatusega.
Peale tõlkimise jääb Lindepuul aga aega raadio Vaba Euroopa Eesti toimetusele Poola-kommentaare kirjutada ning kergejõustikuhuvilisi Laiuse koolipoisse juhendada ja ise sporti teha. Need on tema "muud mõnud".
RIINA MÄGI
(Algus 24. novembri Vooremaas)
Eestlaskond on viimase poole sajandi jooksul kapitaalselt uuenenud. Otsustajateks on tõusnud sovjetiajal (1960. a ja hiljem) sündinud ja väikelapsena enamasti riigikasvatuses (linnas 75% ja maal 44%) kasvanud põlvkond. Selle põlvkonna patriotismi, eetika jt isiksuse puudujääke taunides ei tohi unustada, et isiksuse kõlbluse ja tundeelu kooliks väikelapseeas on ema kasvatus, perekond ja kodu, millest suurem osa neist lastena oli ilma jäetud. (Toonases Eestis käis 3-8aastastest lastest lasteaedades 3,5%, USA lasteaedades on väikelaste arv püsiv - 25% ).
Eespooltoodud viljakusega juhivad niisiis 40% lastetuid ja ainulapsega eestlasi oma rahvast hääbumisele (kokku on nende järglasi järelpõlves vaid 14%), 40% (kaks last) taastavad endid hädapärast (osa lapsi sureb enne vanemaid) ning juurdekasvu loovad 20% eestlastest. Tänu viimastele oli eestlaste loomulik iive positiivne kuni 1989.a.
Viljakas rahvaosa on siiani olnud eestlaskonna bioloogiline "kaitsevall", taganud rahvakeha juurdekasvu - elujõu tunnuse. Võib arvutada eestlaskonna praeguse arvukuse, suhtarvu muulastega ja ka tulevikuperspektiivi juhul, kui kõik eesti perekonnad oleksid olnud nö "normaalsed", 12 lapsega (perekondades keskmiselt 1,6 last). Seda teades on Eesti põlvkonnauurijad nii toonases kui tänases Eestis rõhutanud lasterikka eluvormi erilist väärtust (nii rahva kui laste kasvukeskkonnana) ning soovitanud seda eluvormi nii individuaalselt kui ühiskondlikult (riiklikult) väärtustada (vt ka "Ühe põlvkonna elutee", Tln 1990). Ka Eesti 1938. ja 1992.a Põhiseadustes on lasterikaste perekondade eest "eriline hoolitsemine" pandud riigivõimude kohustuseks. Kui palju eestlasi on valmis panustama oma rahva püsimisse, selle võib välja lugeda eestlannade abordistatistikast - esimesi rasedusi katkestatakse 30%, teisi 50% ning kolmandaid ja enamaid juba 70%.
Viljakas rahvaosa on aga ka eestlaskonna "Achilleuse kand" neile, kes soovivad tema eksistentsi kahjustada pöördumatult. Selliseid võimukandjaid (võõraid või ka omi) võib ära tunda, sest nad ruineerivad rahva kodutunde ja perekonnaelu (O.Loorits) ning muudavad eriti põrguks viljakama rahvaosa elutingimused, et sel teel kaoks positiivse iibe taastumise võimalus.
ENSVs tehti just seda ning lasterikastest said ühiskonna paariad. "Lasterikkuse" asemel hakati rääkima "lastepaljusest" (paljulapselised - tõlge vk mnogodetnõje), võimude suhtumist neisse ilmutas punameedia mõnitav hoiak ("paljunejad", "meeleheitlikud paljunejad", (G.Naan), "lõdva püksikummiga naised"). Keegi püüdlik ajakirjandustudeng hoiatas, et paljunejate kaudu ähvardab eestlasi koguni "hääbumine rohkuse läbi" (Kaur Hanson, Edasi 26.05.89). Neid tõrjusid ka töökollektiivid (milleks niipalju lapsi?), ning nende elutingimused olid troostitud jne.
ENSV nomenklatuur austas ja ülistas töökangelasi, ematöö eest, mis säilitas rahvuse, võidi kangelasema autasu kätte anda kasvõi sealaudas (Viljandi juhtum).
Suure osa eesti naiste viljatusest selgub ka see, miks pensionäride leerist täna nii suurt hädaldamist on kuulda. Olles vanaduses ilma jäänud perekonnaringi ja oma laste toest ja abist, suunatakse pretensioonid riigile. Pensionid omakorda on üliväikesed, sest pensionikassa moodustub üksnes maksumaksjate vanurimaksust (20% sotsiaalmaksust), mida ei jätku, kui nii suurel osal pensionäridest puudub pensioni kassase oma maksumaksja.
Kahtlemata on lasteta ja lastevaestel inimestel kusagil ka nende elutöö viljad, ent nendest laekuv tulu (kapitali, loodusrikkuste jne tulu) on pensionikassast mööda juhitud.
Eestlaste päritolu annab piisavalt ainet mõtisklemiseks tänase Eesti rahvastikuja perekonnapoliitika üle. Ilmselgelt ei arvesta (ei soovigi arvestada?) see eestlaskonnas kujunenud rahvastikutaaste struktuuri ja vajadusi. Eesti NSV ümberrahvastamise tarbeks Moskvas koolitatud "eksperdid" (rändeuurijad) hakkasid Eesti Vabariigis kohe "asjatundjateks" ja suunama võimude ja avalikkuse rahvastikuteadvust.
AGO TEDER
(Järgneb)
SPORT
Eesti Spordiveteranide Liidu käesoleva aasta meistrivõistlustel Valgas tegid kaasa ka Jõgevamaa kabeentusiastid. 24 mängija hulgas oli Edo Jaanuska Palamuselt teine, Rein Orav seitsmes. Esikümnesse ei jõudnud Aavo Toots, Lembit Maidla ja Urmas Visk, kuid aitasid Jõgeva võistkonnale võistkondlikult tuua Tallinna ja Viljandi järel kolmanda koha. Naistest oli parim mängija Õie Kroon pealinnast, meestest Enno Eerma Viljandist.
***
Põltsamaa piirkonna koolide klassidevahelistel võistlustel kabes olid IV-V klassidest teistest nutikamad Pisisaare Algkooli kabetajad Heidi Krutto, Anders Kokka, Maarjus Viikna ja Jüri Sardis. VI-VII klassidest Põltsamaa Ühisgümnaasiumi VIIc klassi kabetajad (Birgit Arro, Kaimar Kukk, Mihkel Reha ja Villem Koern), VIIII-X klassidest Lustivere Põhikooli VIII klassi kabetajad (Aigi Paas, Kristo Allvee, Aivar Autor ja Tanel Kuusik).
Males oli konkurents esikohtadele tihedam. Eeldused headeks mängijateks kujuneda on Põltsamaa Ühisgümnaasiumist Liisi Eglitil
ja Triin Selgisel Lustivere Põhikoolist. IV-V klassidest võidutses Adavere Põhikooli V klass (Kaie Nõmmik, Andi Reinmaa, Mart Markus, Einari Uuni), VI-VII ja VIIII-X klassidest Lustivere Põhikooli VI klass (Triin Selgis, Sander Saarik, Rege Kallas, Remo Hagala) ja VIII klass (Aigi Paas, Aivar Autor, Silver Selgis, Kristo Allvee).
***
Maakonna meistrivõistlustel brid¾is nelikutele mängitud III ja IV voor oli eriti tasavägine. Peeter Jaani-Jüri Mek¹un ning Lembit Kapp-Mihkel Viirelaid kogusid 50 võimalikust 37 punkti, Jõgeva võistkonnad Arno ja Ott ning Põltsamaa võistkond Kalle 33 punkti, Jõgeva võistkond Hillar 32 punkti. Nelja vooruga on Arnol protokollis 72, Otil 67, Hillaril 65, Kallel 59, Peetril 56 ja Raivol 40 punkti.
VILLU OJASSALU
***
Eesti veteranide vene kabe meistriks tuli Tartu võistleja Enno Eerma, kes kogus 10 punkti. Ühe punktiga kaotas Palamuse valla parim kabetaja Edo Jaanuska, seega talle hõbemedal. Jõgeva linna esindusest oli parim Rein Orav. Kogus 8 punkti, olles temaga 56 kohal koos parima naisvõistleja Õie Krooniga. Esikümnesse mahtusid veel Lembit Maidla ja Urmas Visk. Viimasel on kaitsta Palamuse kabeturniiri esikoht, millega ta on toime tulnud kahel viimasel aastal. Seekordse viienda turniiriga alustame 8. detsembril kell 10 Palamuse Gümnaasiumis. Kolmanda aastatuhande esimese aasta lõpetame välkturniiriga 16. detsembril kell 10 Jõgeval Aia tn 4 Kaitseliidu saalis. Seal selgitame maakonna meistri 100ruudulises kabes, lisaks mängime välkkabet (64ruudulisel laual) ja brasiilia kabet (64-ruudulisel laual 100ruudulise laua reeglite järgi).
Vabariigi valdade X talimängude alagruppide võistlusteks saab registreerida ainult 20. detsembrini. Seega on maakonna valdadel head võimalused oma esinduste selgitamiseks. Esinduse suuruseks on üks naine ja kaks meest. Valdade finaal on Lähtel 19.20. veebruarini ja väikelinnadel Elvas 26. veebruaril.
***
Eesti 33. kirikabe meistrivõistluste kolm paremat olid meie maakonna endine spordijuht Uno Plakk, kes nüüd juhib vabariigi kirikabet tervikuna. Talle järgnesid O. Kaul (Rakvere), Jüri Lätt (Tartu), said FJMD meistri nimetuse ja Eesti ainuke kabe suurmeister A. Uutma (Harju). Meie parimana oli Urmas Visk kümnes. Palju paremini läks tal järgmist meistrit selgitavas poolfinaalis, kus ta oli kolmas 22 punktiga, võitjal 25 ja teise koha omanikul 24 punkti, kellesk oli R. Tamla. Kõik kolm sellega uut meistrit selgitavas finaalis.
Vabariigi 25 kirikabetaja edetabeli hulgas on ka neli meie maakonnast. Raimond Tamla 16., Urmas Visk 19., Heldur Evertsoo 22. ja Vello Salumäe 24. Üldse on meilt nimekirjas 8 nime. Ka võtab meie paremik osa 2002. aasta meistrivõistlustest, seda nii meeskondlikult kui ka individuaalselt. Mängitakse nii vene kui ka brasiilia kabet.
SULEV LUHT
***
Eesti võistkondlikud (8+2) karikavõistlused olid kolme etapilised, kaks esimest etappi mängiti Kehras ja laupäeval kolmas Pärnu Kalurihallis. Esimesel etapil osales 11, teisel 12 ja kolmandal etapil 14 võistkonda. Kõigil kolmel etapil mängiti turniiri süsteemis. Esimesel etapil olid kuus paremat: KeSa 123, Pärnu Ring 120, Viimsi I 113, Laiuse 108, Viljandi 107, Kehra 104 punkti. Teisel etapil: Viimsi I 149, KeSa 147, Kehra 146, Pärnu Ring 128, Viljandi ja Laiuse 118 punkti. Nelja esimese võistkonna edu oli väga suur. Kolmandal etapil nende võistkondade edu kestis Viimsi I 190, Kehra 172, Pärnu Ring 165, Viljandi 164, KeSa 160 ja Laiuse 139 punkti. Eesti võistkondlike karikavõistluste võitjaks 2001. a tuli Viimsi I 452, talle järgnesid KeSa 430, Kehra 422, Pärnu Ring 413, Viljandi 389 ja Laiuse 365 punktiga. Laiuse spordiklubi karikavõistlusel on mängitud kolm etappi, juhib Väino Ridal 147, Ilmar Poltrago 137, Laine Rande 135, Milvi Kägu 133, Tiit Ottenson 94, Paul Uiboleht 93, Lembit Lääne 91 punkti (kolmel viimasel on mängitud kaks etappi). Laiuse spordiklubi IV etapp toimub 22. detsembril ja Jõgevamaa meistrivõistlused naiste ja meeste üksik- ning segapaarismängus 5. jaanuaril 2002. a kell 10 Laiuse Põhikooli kultuurikeskuses.
PAUL UIBOLEHT
Maakonna hokimeistrid 2001. aastal
Jõulukuu esimesel päeval selgus lõppeva aasta Jõgevamaa meistermeeskond jäähokis. Kolme meeskonna turniiril saavutas täiseduga esikoha SK Pedja I meeskond.
Tänavune erakordselt vara alanud jäähokihooaeg võimaldab likvideerida ka eelmise talve võlgu. Nii olid lõpuni mängimata ka 2001. aasta maakonna meistrivõistlused. Möödunud laupäeval toimunud turniiril osales kolm meeskonda. Meistritiitlit ihkasid SK Pedja I ja II meeskond ning Jõgeva Noorus.
Edu saatis spordiklubi Pedja esindusmeeskonda, kes alistas oma teise meeskonna 4:2 ja Nooruse 3:2. Teise koha mängus alistas SK Pedja II Nooruse meeskonna 6:1. 2001. aasta meistermeeskonnas mängisid väravavaht Mati Tali ja väljakumängijad Ervin Narits, Rein Hüppenen, Kaito Puusepp, Tõnu Järviste, Alari Kütt ja Raimond Poll. 22. detsembril toimuvad Jõgeva hokiväljakul Eesti maaspordiliidu Jõud 2001. aasta meistrivõistlused.
MART ERMANN
Kuremaal toimusid mälestusvõistlused tõstmises
Möödunud laupäeval peeti Kuremaal Ako Kaardi teised mälestusvõistlused tõstmises, kus osales üle paarikümne tõstja Eestimaa erinevatest paikadest. Jõgevamaa rammumeestest sai kõige parema tulemuse Hillar Vaino, kes võitis 69 kilogrammi kaalukategoorias hõbemedali.
Omaaegne seitsmekordne Eesti meister tõstmises Ako Kaart (19202000) töötas aastaid Kuremaa tehnikumis kehalise kasvatuse õpetajana ning oli kogu Kuremaa spordielu edendaja. Erilist tähelepanu pööras ta raskejõustikutreeningutele, mis olid Kuremaa poiste hulgas igati populaarsed. Mõned aastad tagasi tunnistati Ako Kaart Jõgeva valla aukodanikuks.
Tänavu said Kuremaa tehnikumi ja Jõgeva vallavalitsuse eestvedamisel teistkordselt teoks Ako Kaardi mälestusvõistlused, kus osales paarkümmend sportlast. Võistluste peakorraldajaks oli Kuremaa tehnikumi kehalise kasvatuse õpetaja Andres Lippur. Peakohtunikuna jälgis võistlusi tartlane Tiit Kaimur. Tulemused pani korrektselt kirja Põltsamaa spordimees Villu Ojassalu.
Raskejõustiklasi tervitas Jõgeva vallavanem Toivo Ilves. Parematele tõstjatele oli medaleid üle andmas ka Ako Kaardi lesk Hilja Regina Kaart. "Võistlused minu abikaasa mälestuseks olid väga hästi korraldatud. Mitmed tõstjad, kes on osalenud erinevates Eestimaa paikades toimuvatel võistlustel, on avaldanud arvamust, et selliseid võistlusi osatakse kõige paremini korraldada just Kuremaal. Osavõtjaid võinuks aga tänavustel võistlustel siiski rohkem olla," lausus Hilja Regina Kaart Vooremaale.
Võistluse tulemused olid kaalukategoorijate kaupa järgmised:
Kuni 56 kg
1. Jaan Puust (Tartu) 115
p; 2. Ilmar Vaabel (Tartu) 105
p; 3. Mihkel Lokk (Tartu) 77,5 p.
Parim noor Jaan Puust ja parim naisvõistleja Hellen Mürel.
Kuni 62 kg
1. Kermo Käärst (Tartu) 155 p.
Kuni 69 kg
1. Toomas Jaas (Tartu) 192,5 p;
2. Hillar Vaino (Jõgeva) 187,5 p;
3. Priit Ründal (Märjamaa) 157,5 p.
Parim noor Toomas Jaas ja parim veteran Priit Ründal.
Kuni 77 kg
1. Peep Päll (Tartu) 217,5 p.
Kuni 85 kg
1. Jaanus Hiiemäe (Tartu 217,5 p;
2. Endel Põldsalu (Tartu) 190 p;
3. Kalev Teder (Läänemaa) 150 p.
Parim veteran Endel Põldsalu.
Kuni 94 kg
1. Mihkel Laurits (Märjamaa) 152,5 p;
2. Ülo Kuusk (Palamuse) 130 p.
Parim veteran Mihkel Laurits.
94 kg ja rohkem
1. Einar Palumäe (L-Virumaa) 215 p;
2. Ärni Aia (Jõgeva) 125 p.
Parim veteran oli Einar Palumäe, parim Jõgevamaa tõstja Hillar Vaino, võistluste parim tulemus oli Peep Pällil.
Peaauhinna sai Ako Kaardiga sama kaalukategoorias võitja Kermo Käärst.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Jõulukuusest, mille iga ontlik eestlane varsti tuppa toob, on nii rõõmu kui tüli: mahapudenenud okkaid annab põrandapragudest ja kapi alt vaat et järgmiste jõuludeni koristada. Ent elava kuuse asemel võib tuba ka kunstipärase kuuseimitatsiooniga kaunistada.
Laiuse Põhikooli õletoa käsitööringi 13 last on viimastel kuudel kõikvõimalikku looduslikku ja sünteetilist materjali kasutades meisterdanud just selliseid kunstkuuski. Kadi Vaikmäe on näiteks valmis jõudnud koguni kolm kuuske meenutavat jõulukompositsiooni: üks neist on tehtud kokku seotud põhust, teine puit ja paberkarkassile liimitud nisupeadest ja kolmas samblast. Värvi ja jõulusära lisavad kuuskedele kullavärviline traat, helmed, kellukesed jms. Kui Kadi samblakuusk on väike ja elegantne, siis Leho Laaseri oma on suurem ja vana laanehiiglase moodi väärikas. Liina Palm on aga oma kuuse kokkupanekul kasutanud peale rohelise sambla ka halli samblikku. Roheline ja hall viirg jooksevad spiraalselt kuuse tippu, kus sirab kuusirp. Minna Kuslapi kuuses näivad jälle olevat ühendatud elukogemus ja edevus: oksad, millest puu kokku pandud, pärinevad vana sammaldunud puu küljest, ent kogu kompositsioon on trendika hõbedavärviga üle toonitud. Keit Mõisavaldi kuusk on aga hoopis läbipaistev: puupulkadest karkassile on ta tõmmanud õhukese kihi heledat sünteeskiudu, kuuse sisse aga riputanud valged vahtplastist kuulikesed, mis meenutavad ühtaegu nii jõuluehteid kui ka lumepalle.
Meremehekuusk
Tänu Madis Arulale saab õletoas näha sedagi, missuguse jõulupuu all mööda ilmameresid seilajad vanasti aasta tähtsamaid pühi tähistasid. Puupulkadest kokku pandud nn meremehekuuse tegi Madis valmis kooli töökojas, õletoas on ta sellele õlest, samblast ja kasetohust ehted külge meisterdanud.
"Laevas olnud kombeks, et iga meremees riputas omalt poolt midagi jõulupuu külge. Mõni naljavend pani sinna täistopitud soki või tühja pudeli, aga mõni nikerdas ka midagi ilusamat valmis," ütles käsitööringi juhendaja ja õletoa perenaine Aime Lang. Nii meremehekuusk kui ka näiteks viljapeadest või põhust kuusk võiksid tema arvates hästi sobida sinna, kus interjööris palju heledat puitu: suvilasse näiteks.
Kuusk säästlikele
Kui kuuseautorite nimesiltidelt kooliklasse lugema hakata, ronivad silmad mõnel puhul pealaele kokku: mitte ei tahaks uskuda, et sellise kapitaalse ja kvaliteetse tööga on hakkama saanud kolmanda või neljanda klassi õpilane. Vanemaid kui kuuenda omasid aga õleringis ei käigi. Ent ega niisama vusserdajatel Aime Langi käe all pikka pidu ole: ta nõuab korralikku tööd. Kasvõi juba sellepärast, et materjal, mille muretsemiseks hulk raha ning juhendaja vaeva on kulunud, pole raiskamiseks.
"Ma tahan, et laps õpiks mõnu tundma rahulikust töötegemisest ning saaks teadmise, et pühademeeleolu loomiseks ei pea sugugi poest kalleid kaunistusi ostma," ütles Aime Lang.
Nüüd peaks vist lohutama traditsioonilise jõulupuu austajaid: ega elavat kuuske täielikult asendama pole sellised kunstkuused, nagu Laiuse õletoas näha saab, mõeldudki. Küll aga võiksid nad olla juba advendiaja algusest jõulumeeleolu tuppa toojad. Päris kuusk ju detsembri algusest kolmekuningapäevani toas vastu ei pea.
Ent uuendusmeelne, säästlikult mõtlev või kitsastes korterioludes elav inimene võib ju kunstkuusega piirdudagi.
RIINA MÄGI
Torma vallas süüdati jõuluvalgus
Möödunud laupäeval alustati Torma vallas advendiaega jõuluvalguse süütamisega. Juba neljandat aastat järjest on selleks puhuks valla elanikud oodatud Sadala rahvamajja, et koos vastu võtta jõulude tulemise aeg ning sümboolne jõuluvalgus endaga kaasa viia.
Nagu varasematelgi aastatel, juhatas õhtu sisse Sadala rahvamaja juhataja Pille Tutt. Seejärel ütlesid oma jõulutervitused ja soovid rahvale vallavolikogu esimees Juhan Telgmaa ja vallavanem Mati Kepp. Torma Maarja koguduse õpetaja Jaan Nuga kõneles tulemise aja ootusest, soovides kõigile valgust ja hingelist rahu. Ühtlasi luges ta palvuse ning pühitses advendiküünlad, mille said enda valdusesse kõik valla allasutused - rahvamajad, lasteaed, raamatukogud, spordiklubi, koolid ning esimest aastat ka seltsid ja seltsingud.
Kirikuõpetaja süüdatud ühisest suurest sümboolsest valla tulest võis süüdata igaüks oma koduse küünla. Kaunist jõulumuusikat oli külakostiks toonud Põltsamaa topeltkvartett. Pühapäeval süüdati Sadala rahvamajas esimene advendiküünal ning seejärel oli soovijatel võimalus õppida tegema jõuluseadeid ja kaunistusi. Eeloleval pühapäeval on rahvamajas kontsert "Jõulusahinad". 15. detsembril tuleb Sadala rahvamajja laulma Virumaa poistekoor. See kontsert on ühtlasi tervitus valla rahvale Torma valla 10. aastapäevaks.
VAIKE KÄOSAAR
Tulekahjud Puurmanis ja Pajusis
Viimasel kümnel päeval on Jõgevamaa häirekeskusse teatatud kolmest tulekahjust.
Eelmise nädala kolmapäeva öösel oli leekides Puurmani vana meierei kolmas korrus. Hoone omanikuks on TÜ E-Piim Põltsamaa meierei. Tuld kustutasid Põltsamaa, Tabivere, Palamuse ja Puurmani komandod. Maja jäi alles, kuid hävinesid kolmandale korrusele ehitatud tuba ja köök ning viiendik hoone eterniitkatusest. Ametlikult asustamata korteri süttimise põhjustas hooletus lahtise tulega.
Sama päeva õhtul tuli häirekeskusele veel teinegi väljakutse - Jõgeva vallas Õuna külas põles sauna korstnas tahm. Jõgeva komando sõitis kohale päästemasinaga Kärmas Katariina, et olukord kontrolli all hoida ja lasta tahmal ohutult lõpuni põleda. Korsten ja saun jäid alles.
Esmaspäeval põles elumaja Pajusis. 250 ruutmeetri suurusel palkhoonel hävis tules katus, osa vaheseinu ja lagi. Tulekahju põhjustas lühis elektrijuhtmestikus. Samas majapidamises oli tulekahju ka paar aastat tagasi, siis hukkus inimene ja tegemist oli süütamisega.
ARDI KIVIMETS
Novembris sündis 19 poissi ja 14 tüdrukut
Jõgeva maakonnas registreeriti novembris 33 sündi ja 45 surma. Sõlmiti seitse ja lahutati viis abielu.
Jõgeva maavalitsuse kantselei rahvastikutoimingute talituse andmetel sündis Põltsamaal seitse ja Jõgeval kuus last, Mustvee jäi vastsündinuteta. Valdades sai sünnitunnistuse 20 last, Pajusi ja Saare vallas polnud eelmisel kuul sünde registreerida.
Ants-Markus, Ranet, Remy Martin, Maarten, Britt-Lauren, Janetta, Gerdi Kadi - see on väike valik novembrikuus sündinud lastele pandud nimedest.
Tänavu on Jõgevamaal registreeritud 358 sündi ja 485 surma. Rahvastiku loomulik iive on langenud maakonnas 117 inimese võrra miinusesse. Vähenenud on ka seaduslike abielude sõlmimine. "Kui eelmistel aastatel registreerisime üle saja abielu, siis tänavu vaid 79. Tavaliselt on olnud pulmarikkam aeg enne jaanipäeva ja enne jõule. Mullu registreerisime detsembris 15 abielu, tänavu on sooviavaldusi laekunud palju vähem. Veidi vähem on ka abielulahutusi," nentis perekonnaseisu registripidaja Epp Koobas. Homme soovib Jõgeval abielu registreerida üks, 21. detsembril aga kuus noorpaari.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Üks Kuremaa elanik, kes ootas oma hiljuti liiklusõnnetuses kannatada saanud auto Opel Omega remontiviimise võimalust, oli auto toonud seniks hoiule oma vanaema majapidamisse Jõgeval. Eelmisel nädalal oli aga öösel kohal käinud varas ja viinud ära auto 6 kõlarit. Liiklusõnnetuses vigastada saanud autol olid aknad katki, seega ei pidanud varas suurt vaeva nägema.
Juhiloata jäetud mees jälle autoroolis
Tänavu 17. jaanuaril karistas Tartu Maakohus Andrust (1972) Jõgeva valla Laiusevälja külast korduva alkoholijoobes autojuhtimise eest rahatrahviga ja juhiloa äravõtmisega üheks aastaks. 28. oktoobri hilisõhtul kella 22.24 ajal leiti juhiloata Andrus
ikkagi sõiduautoga BMW sõitmas, seekord Kuremaa-Laiuse teel. Nüüd ähvardab meest kohtu alla minek kohtuotsuse mittetäitmise eest KrK § 1762. Süüdimõistmisel seesuguse õiguserikkumise eest ähvardab isikut rahatrahv, arest või vabadusekaotus kuni 5 aastat.
Ärandatud auto jäeti maha täies korras
Ööl vastu teisipäeva murti Kuremaa alevikus sisse Oja-Liiv ühisgaraa¾ide ruumidesse. Lahti oli kistud hoone kaks ust. Kadunud leiti olevat gaasikütteagregaat, umbes 50 meetrit pikendusjuhet ja kaks traktori hüdropumpa. Lisaks ärandati ka sõiduauto I®2715011 registrinumbriga 405 AJP. Auto leiti Jõgeva linna piirilt terve ja sõidukõlblikuna, süütevõti ees. Varastatud esemeid autos ei olnud.
Autojuht aitas ära hoida metsavarguse
Ühelt Jõgevamaa metsaveoga tegelevalt firmalt telliti möödunud esmaspäevaks vastav teenus. Töö tellija sõitis ise metsa kaasa ja näitas juhtidele, kust koormad peale võtta. Pealelaadimist alustanud juhile tundus aga asi kahtlane ja ta otsustas kontrollida, kes on puude tegelik omanik. Raiutud metsamaterjal kuuluski hoopis isikule, kes polnud metsavedu tellinud. Kõik see toimus kella üheksa paiku õhtul. Kui sündmuskohale saabus omanik koos politseiga, jooksis seni omanikku mänginud mees metsa. Halbade kavatsustega isiku leidmiseks tundub politseil olevat infot piisavalt.
Esmaspäeva pärastlõunal helistas politseikorrapidajale üks proua Jõgevalt Kivi tänava suurelamust ja palus abi, kuna tema väimees olla purjus, sõimlevat ja kippuvat kallale tema tütrele. Mees olevat ka Tartust lõbunaise tellinud. Kohale sõitnud politseitoimkonnale kurtis sõimleja elukaaslane, et juba pühapäeval olnud mees purjus, sõimanud teda roppude sõnadega ja isegi löönud. Esmaspäeval tekkis naise ja tema elukaaslase vahel tüli, mille käigus hakkas mees märatsema ja lõhkus korteris asju. Mees tuli politseisse kainenema toimetada. Kiusu kiskunud purjutajale määrati ka rahatrahv 900 krooni.
Esmaspäeval pani üks Jõgeva linnas elav 1932.a sündinud mees Jõgeva kaubahallis taskusse küünla ja üritas selle eest maksmata poest lahkuda. Küünal maksis 50 krooni. Meest karistati pisivarguse eest 720-kroonise rahatrahviga.
Kolmapäeval kell pool üksteist ennelõunal peeti Jõgeval kaupluses A ja O kinni 1945. a sündinud Jõgevalt pärit mees, kes oli taskusse pistnud purgi mett ja üritas poest ära minna selle eest maksmata. Meepurgi hind oli 32 krooni. Mees seletas, et ta polevat tahtnudki mett endale, vaid oma sõbrale. Pisivarguse eest määrati mehele 300 krooni trahvi
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Päeval on vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Puhub kagutuul 2-8 m/s. Külma on 7-12 kraadi.
Reedel pilvisus tiheneb, ilm on peamiselt sademeta. Puhuvad kagu- ja lõunatuul 4-10 m/s. Öösel on külma 9-14, kohati 17 kraadi. Päeval on külma 5-11 kraadi.
Neljapäev, 6. detsember 2001. a.
Tabivere kaubandusolud jõudsid euroopalikule tasemele
JAAN LUKAS
AIVO LILL
KIRJAD
Jutud Jõgeva haigla likvideerimise
HERBERT SÖÖDE
Vastukajadest Jõgevamaa jäätmeinfole
MOONIKA AUNPUU,
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist
Naised koos halvale ilmale vaatamata
TIINA LUST
JUHTKIRI
6. detsember 2001. a
Jõgevamaal on viis suurettevõtet
RAIVO SIHVER
Detsembris langetati sea- ja veiseliha kokkuostuhindu
RAIVO SIHVER
RAIVO SIHVER
KRISTIINA IVASK ja LELET SARAPIK Torma Põhikoolist
Lindepuu esitles "Muid mõnusid"
RIINA MÄGI
(Algus 24. novembri Vooremaas)
AGO TEDER
(Järgneb)
VILLU OJASSALU
SULEV LUHT
PAUL UIBOLEHT
Maakonna hokimeistrid 2001. aastal
MART ERMANN
Kuremaal toimusid mälestusvõistlused tõstmises
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
Torma vallas süüdati jõuluvalgus
VAIKE KÄOSAAR
Tulekahjud Puurmanis ja Pajusis
ARDI KIVIMETS
Novembris sündis 19 poissi ja 14 tüdrukut
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Juhiloata jäetud mees jälle autoroolis
Ärandatud auto jäeti maha täies korras
Autojuht aitas ära hoida metsavarguse
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja