Jõgeva ettevõttesse OÜ Eesti Metall tuuakse igasugust kilakola. Varastatud metall sellesse firmasse naljalt ei pääse. FOTO: ARDI KIVIMETS
Vooremaa
Jõgeva
ettevõttesse OÜ Eesti Metall tuuakse igasugust kilakola.
Varastatud metall sellesse firmasse naljalt ei pääse. FOTO:
ARDI KIVIMETS
Tänases Eestis on üheks sagedasemaks kuriteoks metallivargused, mis põhjustavad inimestele nii majanduslikku
kahju kui ka ebameeldivaid emotsioone. Jõgeva maavalitsus, politseiprefektuur, keskkonnateenistus, tarbijakaitse, päästeteenistus ja omavalitsused on asunud looma ühisrinnet metallivarguste piiramiseks ja ebaseadusliku metallikokkuostu lõpetamiseks.
Möödunud kolmapäeval toimus Jõgeva maavalitsuses nõupidamine, kus arutati siseministeeriumist saadetud tegevuskava ebaseadusliku metallikokkuostu lõpetamiseks. Jõgeva politseiprefekt Olev Schasmin andis ülevaate metallivarguste statistikast. "Eelmisel aastal pandi Jõgevamaal toime 715 vargust, millest 186 olid metallivargused. Tänavu viie kuuga on sooritatud 290 vargust ning sealhulgas 68 metallivargust, kusjuures 34 juhul on metallivargad kätte saadud. Kõige sagedamini on metallivargad meie maakonnas tegutsenud Jõgeva, Torma ja Põltsamaa vallas. Varaste saagiks langevad põhiliselt elektriliinid. Eelmisel aastal põhjustasid metallivargad meie maakonnas 2 271 599 krooni majanduslikku kahju. Kurjategijate tabamist raskendab ka asjaolu, et vargad tegutsevad tihti piirkondades, mis talvel on suhteliselt inimtühjad. Nii on politseile oluline igasugune info metallivarguste ja võimalike kahtlusaluste kohta," rääkis politseijuht.
Kurikaelad ootavad karistust
Konkreetse näite politseitöötajate järjekindlast võitlusest metallivarastega tõi Jõgeva Politseiprefektuuri kriminaalosakonna uurimistalituse inspektor Merike Parbus: "24. jaanuaril pidasid politseitöötajad kinni kaubabussi, milles veeti elektriliine ja muud kahtlast kraami. Uurimise käigus tehti kindlaks, et 15-liikmeline grupp on Jõgevamaal teinud paarkümmend kuritegu, sealhulgas metallivargusi. Samade isikute kuri käsi on teadaolevatel andmetel mängus ka Järvamaal ja Lääne-Virumaal sooritatud kuritegudes, kaasa arvatud Lääne-Virumaal toime pandud tapmises. Neli grupeeringusse kuuluvat kahtlusalust on praegu vahi all."
Nõuded karmimaks
Jõgeva maavalitsuse õigusnõunik Jüri Ginter selgitas: "Tänavu täiendas Riigikogu jäätmeseadust, et piirata ebaseaduslikku metallikokkuostu. Metallikokkuostuga tegelevad firmad peavad ennast registreerima vastavalt nõuetele, muuhulgas on tarvis tuua tõend politseiprefektuurist ja maksuametist. Metallimüüjatele on keelatud tasuda sularahas, sest arveldus pankade kaudu võimaldab raha liikumist ja selle seaduslikkust täpsemalt jälgida."
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist Moonika Aunpuu ütles: "Keskkonnateenistusest peavad metalli kokkuostjad taotlema jäätmeluba. Kui ostetakse kokku liiklusmärke ja elektrijuhtmeid, tuleb tasuda 20 000 krooni riigilõivu loa eest."
"Maksuamet kontrollib, kas metallikäitlusettevõtete dokumendid on korras, ühtlasi oleme huvitatud, kas ostu-müügi tehingud on nõuetekohaselt kajastatud," teatas Jõgeva Maksuameti juhataja Jüri Ütt.
Vajalikud dokumendid metallikokkuostuks on meie maakonnas praegu olemas vaid Jõgeva osaühingul Eesti Metall. "Kõige sagedamini tuuakse meile müügiks alumiiniumi ja malmi. Rauavaba alumiiniumi kilogramm maksab kümme krooni ja rauasisaldusega alumiiniumi kilogramm kuus krooni. Malmi tonni hind kõigub 250 kuni 400 kroonini. Kasutatud tehnikast tuuakse meile põhiliselt põllutööriistu ning mõnikord ka vananenud autosid. Elektrikaablit võtame vastu vaid firmadelt, kes tegelevad vastavate valdkondadega," teatas osaühingu juhataja Veiko Allingu.
"Maavalitsuses peetud arutelul osalenud asutused otsustasid teha pidevat koostööd metallivaraste tabamisel ja ebaseadusliku metallikokkuostu lõpetamisel ning vahetada teemakohast informatsiooni," lausus õigusnõunik Jüri Ginter.
JAAN LUKAS
Eestis on lastel ravikindlustus sõltumata vanematest
Alates juunist 2001 ei ole asutuste ja ettevõtete ravikindlustatute nimekirjades enam lapsi ja õpilasi. See tähendab, et lapse ravikindlustus ei ole enam seotud vanema töökohaga, vaid lapsed ja õpilased, kes on Eesti riigi kodanikud või siis elavad Eestis elamisloa alusel, on iseseisvalt haigekassas arvel ja nende ravikindlustuse on taganud Eesti riik.
See tähendab seda, et inimesed ise peavad hoolitsema selle eest, et nende lastel oleks kehtiv haigekassa kaart ning lapse 18aastaseks saamisel tuleb ise hoolitseda kindlustuse jätkumise eest. Samuti tuleb vastsündinud laps sünnitunnistuse koopia alusel ise haigekassas arvele võtta. Haigekassa kaardi füüsilise tähtaja lõppemisel (märgitud aeg kaardil) tuleb pöörduda oma piirkondlikku haigekassasse uue kaardi saamiseks ja oluline on teada, et kaardi kehtivus ei ole seotud kindlustuse kehtivusega (nii nagu pangakontol raha omamine ei ole seotud pangakaardi kehtivusega). Juhul, kui vanemate tööandja on nõus inimese ja haigekassa vahendajana tegutsema, võib muidugi ka tööandja esindaja oma töötajate laste dokumente haigekassas korda ajada.
Juhtudel, kui lapsevanem lahkub töölt, ei ole vaja muretseda oma alla 18aastase lapse kindlustuse pärast, sest see ei sõltu sellest, kas lapsevanem töötab või ei.
Oluline on teada, et alla 18 aasta vanuste laste kindlustatus lõpeb 18. sünnipäeval. Kindlustus jätkub noore inimese tööle asumisel tööandja kaudu või õppimisel päevases õppevormis. Õppimise korral kindlustus jätkub, kui õpilane/üliõpilane esitab haigekassale õppeasutuse tõendi selle kohta, et tegemist on päevases õppevormis õppijaga. Samuti peavad üle 18 aasta vanused päevase õppevormi üliõpilased ja õpilased igal aastal uuesti esitama haigekassale õppeasutuse tõendi selle kohta, et nende õpingud jätkuvad.
Kõik sel õppeaastal haigekassale tõendi esitanud üle 18-aastased õppivad noored on kindlustatud kuni 1. oktoobrini 2001 või siis kuni kaks kuud peale õppeasutuse lõpetamist. Alla 18-aastastel kodanikel või elamisloaga noortel ei ole vaja oma kindlustuse pärast muretseda, see on olemas nii või teisiti. Tööle asumise korral saab inimene haigekassa kaardi tööandja kaudu.
Noored, kes on saanud 18aastaseks, kuid ei õpi ega tööta, saavad ravikindlustuse juhul, kui nad on end registreerinud töötuna (seda tuleb teha kindlasti poole aasta jooksul peale kooli või töösuhte lõppemist). Vastasel juhul nendel ravikindlustus puudub.
Kooli lõpetamise või töösuhte lõpetamise korral kehtib täiskasvanute (üle 18-aastaste) ravikindlustus kaks kuud peale kooli või töötamise lõpetamist.
KAJA TAMPERE,
Eesti Haigekassa avalike suhete nõunik
ARVAMUS
Hiljutiste Jõgeva linna ja valla kultuuripäevade hakatuses korraldati Jõgeva kultuurikeskuses vastuvõtt linna eakatele.
Vastuvõtule olid eelkõige kutsutud need auväärsed linnakodanikud, kes olid Jõgeva linna elanikud juba 1938. aastal, sel ajal, kui Jõgevast sai linn. Kutsutute seas oli ka teisi, kelle osa linna elus on olnud oluline.
Saabunuid võtsid lilledega vastu rahvariides neiud, mille järel juba kultuurikeskuse rahvas mõnusad pillilood ja laulud lahti lõi. Linnapea Ants Paju alustas oma etteastet, viidates aegumatule Saint-Exupery raamatule "Väike prints", kus juttu igatsusest jõuda allika juurde.
Inimeses peitub ju ikka mingi sisemine kutse lätete poole, tunnistab ta seda siis endale või salgab maha. "Teiegi olete lätted," pöördus Ants Paju kokkutulnute poole. "Mäletamine on hingejõu olulisemaid allikaid," ütles linnapea ning kutsus linna eakaid ja auväärseid inimesi edaspidi julgemini pakkuma välja oma ideid, kuidas linnas elu paremaks ja ilusamaks muuta, jagama oma kogemusi, ütlema oma hinnangut. Ühtlasi avaldas ta soovi, et eakam rahvas tuleks välja rohkem konkreetsete ettepanekutega ning kutsus energilisemalt osalema linna ühisettevõtmistes.
"Ilma eilseta pole homset. Selle kuue kuu jooksul, mil ma nüüdseks linnapea ametis olen olnud, olen selles järjest rohkem veenduda jõudnud. Elu püsiväärtuste tähtsustamisel ja edasikandmisel saame ühiselt mõndagi teha," märkis linnapea.
Varasematel kohtumistel linna eakama rahvaga on linnapea sõnul talle esitatud igapäevaelu puudutavaid küsimusi, millele vastuste leidmisel lubas ta anda endast oleneva. "Üks küsimustest on olnud ikka, et millal kultuurikeskuses lõpeb remont. Võin nüüd kinnitada, et 20. juuniks on maja valmis," ütles Ants Paju. Linnapea võttis sümboolselt katte plaadilt, kus kirjas auväärsete linnakodanike nimed aastast 1938. See plaat jääb nüüdsest linnavalitsuse seinale.
Pensionäride ühenduse nimel kõneles Linda Aru ning oma hinnangu eluväärtustele andis ilmekalt omaloomingulise luuletusega "Vanaema mõtisklus" Aleksandra Tamm. Ühtlasi ütles ta edasi linna pensionäride tänu Airi Rütterile, kes on püüdnud eakamate inimeste elu võimalikult ilusamaks ja sisukamaks muuta.
Koosolemist ilmestas igiammune Pedja jõe kallastel sündinud laul, mille sõnu kõik ka väljajagatud lehtedelt kaasa laulda said. Lõpetuseks kutsuti kõiki suupistelaua juurde, et oleks mõnusam omakeskis olla ja mõtteid vahetada.
VAIKE KÄOSAAR
KIRJAD
Oleme kümme aastat elanud vabas Eestis. Olukord on kujunenud inimestele uskumatult halvemaks. Paljud inimesed kannatavad puuduse ja selle tagajärjel haiguste käes. On loodud perearstid, kes suunavad vajaduse korral suurematesse linnadesse erialaarstide ja professorite juurde konsultatsioonile. Kõige hullem on aga see, kui need "hinnatud" arstid ja professorid ei oska leida patsiendil õiget haigust ega suvatse diagnoosida õigemini, määratakse umbes ravi. Selle tagajärjel polegi enam lootust paranemiseks, vaid öeldakse, et on ravimatu haigus ja ellujäämise lootust pole. Nii juhtus ka väikese Kerdi Lääne loos.
Minu tutvusringis oli samuti juhus, kus kohalikud arstid ja hiljem erialaarstid ja professorid ravisid noort patsienti viis aastat, olukord järjest halvenes, selle taga järjel opereeriti kõik, mida veel võtta andis. Peale operatsioone halvenes tervis järjest, raviks olid aga valuvaigistavad süstid, mis tegid ta veelgi nõrgemaks. Soovitasime pöörduda Torma perearsti Juulia Saksa poole. Lahke ja abivalmis arst tutvus haiguslugudega ja määras ravi. Nüüd on ta juba kolm kuud tarvitanud tema ravimeid, haige tunneb ennast hästi. Meeldiv oli kuulata, kui ta ütles, et Juulia Saks andis talle tagasi tervise ja elulootuse.
Paljud patsiendid on tänulikud doktor Juulia Saksale, keda võib usaldada kui tarka arsti. Tihti on ajalehtedes kirjutatud, et arstide palgad on väikesed. Mina leian, et arstide palgad on isegi väga suured. Parem pandagu palka juurde nendele arstidele, kes aitavad inimesi ja leiavad õige diagnoosi ja ravi. Kui olime Nõukogude Liidu koosseisus, olid arstid rohkem huvitatud inimeste tervisest ja ravimid olid odavad. Praegu ei jõua enamus inimesi osta isegi lihtsamaid ravimeid, kuigi neid enam meile sisse ei tooda. On ainult välismaa kallid ravimid ja enamus on neist aegunud. Kui kaugele siis oleme vabas Eestis jõudnud?
LUULE TAMM,
nelja lapse ema
Täna, Eesti Vabariigi taasiseseisvuse kümnenda aastapäeva künnisel, mil riiki ja ühiskonda on halvanud sügav kriis, peame väga otsustavalt tegutsema oma riigi ja rahva huvides.
Eestis toimiv suur tööpuudus, noorte inimeste lahkumine oma isamaalt, joomarlus, tänavalaste arvu suurenemine ja tõusev narkomaania on tänase majanduspoliitika tulemus. Olukorra hindamiseks on meil kõigepealt vaja paika panna kriteeriumid.
Peamine on kirjas meie põhiseaduses: Eesti Vabariigi ülimaks eesmärgiks on eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Täna peame aga kurbusega tõdema, et meid on 120 000 võrra vähem kui kümme aastat tagasi. See karm fakt näitab, et eestlus on surmaohus ja meie poliitiline eliit on juhtinud meid ummikteele.
Ülaltoodu on ka ilmselgelt võimukriisi kõige peamiseks põhjuseks. Arvan, et me täna siin lihtsalt piirdume tõdemusega, et eesti rahva kümne aasta pikkused pingutused ja eneseohverdused on suuresti liiva jooksnud, kuna meie valitsuste sotsiaalmajanduslik poliitika on põhimõtteliselt vale olnud. Me ei hakka üksipulgi lahkama, kas see on tingitud meie juhtide saamatusest või lihtsalt omakasu tagaajamisest.
Teiseks probleemiks, milles maarahvas on ilmselt valdavalt üksmeelel, on see, et valitsuste senine põllumajanduspoliitika pole valdavale osale maarahvale edu toonud, vaid hoopis on pannud teda virelema pikemat aega. Just põllumajanduspoliitika on olnud üheks suurtest kirvestest, millega valitsused on eestluse elujuuri raiunud. Oleks viimane aeg muuta kardinaalselt senist põllumajanduspoliitikat. See tähendab, et valitsuse ülesanne on luua põllumajandusse soodne majanduskliima.
Nagu me oleme möödunud kümnendi jooksul täheldanud, oli soodsa majanduskliima puudumine ka selleks faktoriks, mis sundis noori ettevõtjaid oma firmasid ja põhilist väärtust - maad sentide eest välismaalastele maha müüma.
Kolmas teema on maarahva ühtsuse küsimus. Me oleme ilmselt ühte meelt põhimõttes, et kuna demokraatia toimib erakondade mehhanismi kaudu, on vaja kogu maarahval selgeks teha oma vajadused ja suundumused, see tähendab ennast poliitiliselt määratleda ja vajadusel ka seda poliitilist suunda igakülgselt toetada.
Senini me ei pööranud tähelepanu, millise parteiga liitutakse, eeldati, et suudame muuta vastava partei poliitikat maarahvasõbralikuks. See strateegia on osutunud ekslikuks. Läbikukkumise põhjus on ilmselge: maarahva vaesuse tõttu pole parteid sõltunud maarahvast, vaid hoopis maarahvas ja tema organisatsioonid on sõltuvad parteide jagatavatest almustest.
Nii on parteid saanud võimaluse lõhestada ja lollitada maarahvast ning sundida meid toimima meie endi pikaajaliste huvide vastaselt. Täna võime isegi tõdeda poliitilise korruptsiooni nähtusi meie endi ridades.
Tahan toonitada, et antud nähtuse algpõhjuseks ei ole mõne inimese väärastunud moraal, vaid senise põllumajanduspoliitika põhjustatud viletsus. Uppuja haarab õlekõrrestki ja janusse sureja võib klaasitäie vee eest kirjutada alla iseenda orjastamise lepingule.
Senine elu on näidanud, et Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad on põllumajanduse põhiküsimustes maarahva vaenlased. Katsed nende kurssi seestpoolt korrigeerida on olnud viljatud ja ilmselgelt perspektiivitud. Maarahva ühtsuse lõhestamine kolmikliidu poolt on põhjuseks, miks pole meil seni edu olnud. Ainult ühiselt koos saame tagada senise maarahvale ja eestlusele hukatusliku põllumajanduspoliitika radikaalse muutmise. Tõuskem kõrgemale igapäevasest nägelemisest ning ühinegem üksmeelselt meie riigi ja eestluse päästmise lipu alla. Põllumeeste üks hädasid on, et nad pole seni valinud oma juhtideks inimesi, kel on tõelist tahet ja vaimujõudu kogu maarahvas sellest viletsusest välja tuua.
Meie tulevik on meie endi kätes ja valida. Arvan, et väljapääsuks ummikust oleks kogu maarahva ühinemine selleks, et toetada maarahvalembelist poliitikat ning ühiselt kukutada kolmikliidu maarahvast ja maaelu tupikusse viinud poliitika, mille vilju me oleme krimpsutades ja haput nägu tehes kümme aastat vastumeelselt pidanud sööma.
TOOMAS PAUR,
Eesti Toorpiima juhataja,
Eestimaa Rahvaliit
JUHTKIRI
Eks igaüks meist taha ju hästi elada. Mitte keegi ei ütle ära majast, autost ja moekatest kehakatetest, läikivatest vidinatest või kõrgtehnoloogilistest mänguasjadest, heast kõhutäiest ega väikesest keelekastest. Kuid kõike seda toredust paraku niisama ei jagata, vaja läheb heas kvaliteedis trükitud ja kavalate turvaelementidega paberilehekesi, mida, oh õnnetust, samuti keegi niisama ei jaga.
Raha hankimiseks on mitu võimalust. Peenemas seltskonnas saadakse pärandusi või hakatakse nõunikuks, veidi tavalisematel tegelastel on võimalus tegelda äri või loominguga, ülejäänud peavad leppima sellega, mida nende käed, jalad ja mõistus hankida suudavad. Ehk kõvasti tööd rabama.
Ehkki töö tegi ahvist inimese, kahtlevad paljud siiamaani, kas see oli ikka tark tegu. Hoopis lihtsam oleks ju kasutada puu otsas elamisest külge jäänud harjumust: mis ripakil, see ära! Selmet kaheksa tundi päevas usinasti tööl käia ning aega, jõudu ja närve kulutada, on ju hoopis lihtsam veerand tunnikest mõne ukseluku või elektriliini kallal nokitseda ning saadud kraam kiirelt ja odavalt maha müüa. Kaupmehed ja suvilaomanikud vabanevad liigsest mammonast, elektrifirma vananenud traatidest, väljaveetava metalli arvel paraneb riigi väliskaubanduskäive ning alkoholi ja tubakaaktsiisist kosub riigieelarve. Nii et kasud justkui kõigil sees, ja isegi kui vargapoisid peaksid lõpuks kinni kukkuma, ei muutuks ju tegelikult midagi - süüa antakse kolm korda päevas, tööga ennast vaevama ei pea ning isegi vargil pole enam vaja käia. Mida sa hing veel elult tahta oskad!
Pealegi on vargad moodsa käsitluse järgi pigem ohvrid kui kurjategijad, sest mis muu kui karmid ühiskondlikud olud, kaasinimeste mõistmatus ning puudujäägid riigi sotsiaalpoliitikas on nad sellele teele tõuganud. Nende karm kohtlemine aga süvendaks ühiskonna süükoormat veelgi, seetõttu on leebe karistuspoliitika täiesti omal kohal.
Paraku on veel üks arvukas inimgrupp, kes üldises kaastundelaines peaaegu täiesti tähelepanuta jääb ning kelle tasku ja närvide arvelt kogu seda liberalismispektaaklit mängitakse. Jutt on tühjaks tehtud korterite ning elektrita jäänud talude omanikest, kes lisaks asjadest ilmajäämisele, uste ja akende remontimisele ning edasilükatud kohtuistungite tõttu kaotatud tööpäevadele peavad kogu seda pätijõuku veel vanglaski oma raske vaevaga teenitud maksudest ülal pidama. Neid ei pea millegipärast keegi ohvriteks.
7. juuni 2001. a
MAJANDUS
Jõgevamaal on piraatplaatide maaletoojaid ja müüjaid
Jõgeva Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse töötajad on kontrollreididel avastanud ja konfiskeerinud piraatplaate ning videokassette nii Jõgeva, Põltsamaa kui ka Mustvee müügikohtadest.
Uurimismaterjalide põhjal on Jõgeva Maakohus teinud tänavu viis kohtuotsust, mille järgi on kuritegudena kvalifitseeritud toimingutes süüdi mõistetud kuus inimest.
Piraatkaup on viletsama kvaliteediga
Piraatplaadid ja piraatvideokassetid on valmistatud ilma autori nõusolekuta. "Neid iseloomustab tavaliselt halb kvaliteet ja odav hind. Turvaelemendid puuduvad. Samuti on ümbriste trükikvaliteet halb. Vahelehed kas puuduvad üldse või on nendeks kasutatud originaali kopeeritud etiketti. Ka pakutakse sellist piraatplaati, mille originaali ei ole esitaja välja andnud. Piraatvideokassettide peal võib olla rohkem kui üks film. Originaalis on aga alati ainult üks film," kommenteeris Jõgeva Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse vaneminspektor Rauno Klaos.
Ta jätkas: "Tavaliselt maksab lääne esitaja originaalmuusikaplaat poodides üle 250 krooni. Piraatkoopia eest küsitakse aga 65 (Jõgeval) kuni 100 krooni (Tallinnas). Sony Playstationi originaalmängude hinnad võivad poes olla 600-1000 krooni. Uuemad on veelgi kallimad. Originaalvideokassetid maksavad poes 150-200 krooni, piraatvideokassettide eest küsitakse 25-50 krooni."
On maaletoojaid ja müüjaid
Eelmise aasta 20. detsembril avastati Mustvee linna bensiinijaama parklas asuvas FIE Liidia K videolaenutuses läbi viidud kontrollimisel, et müüja Jevgeni A hoidis ärilistel eesmärkidel müügileti all kotti 16 VHS videokassetiga, millest kaheksa tunnistas Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon 15. jaanuaril 2001. a piraatkoopiateks.
Eelmise aasta 19. detsembril leiti Põltsamaa linna FIE Vallo R videolaenutusest 13 VHS piraatvideokassettti.
19. septembril 2000. a kauples Sergei V Jõgeva linnas oma elukohas 26 VHS piraatvideokasseti ja kolme piraatplaadiga.
Möödunud aasta 22. juunil avastati Jõgeva kaupluses Satera 52 piraatlaserplaati. Rauno Klaose sõnul ütles kaupluse juhataja Sven H, et võttis kuulamiseks kaasa isiklikud plaadid. Seda muusikat esitati avalikult müügisaalis. Samal ajal kauples müüja Andrus K nende plaatidega.
Käesoleva aasta 16. aprillil toimunud Jõgeva Maakohtu istungil süüdistati Vera V-d selles, et ületades alates 1998. aastast kuni oktoobrini 1999 korduvalt Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist riigipiiri, toimetas ta kaubanduslikul eesmärgil üle piiri 120 Sony Playstationi mängude piraatlaserplaati. Eeltoodud plaate esitas Vera V avalikult endanimelises FIE mängude saalis. Samas osutas ta ka laenutusteenust.
Rahatrahvid ja tingimisi vabadusekaotused
Piraatkoopiatega kauplemise eest kannavad vastutust nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Kodanikke võidakse seaduse järgi karistada rahatrahviga või kuni kaheaastase vabadusekaotusega. Firmade rahatrahvid algavad 50 000-100 000 kroonist kauplemise eest ja ulatuvad kuni 150 000 kroonini avaliku esitamise eest. Piraatarvutiprogrammi kasutamise eest võivad firmade rahatrahvid küündida kuni 250 000 kroonini.
Tänavu Jõgeva Maakohtus tehtud viie kohtuotsuse põhjal karistati kahte isikut rahatrahvidega ja nelja vabadusekaotusega tingimisi.
Käesoleva aasta 7. veebruaril toimunud kohus karistas Jevgeni A-d rahatrahviga 150 päevapalga ulatuses summas 6900 krooni. See tuleb maksta maksuameti arveldusarvele osade kaupa ühe aasta jooksul, 575 krooni iga kuu. 170 päevamäära suuruse rahtrahviga ehk 7820 krooniga karistas kohus 5. märtsil Sergei V-d. Määratud trahvisumma tuleb maksuameti arvele tasuda kuue kuu jooksul, 1303 krooni viiel korral ja 1305 krooni viimasel tähtajal.
Põltsamaa piraatvideokassetimüüjat Vallo R-i karistas 16. veebruaril toimunud kohus kolmekuulise vabadusekaotusega tingimisi.
Satera kaupluse juhatajat Sven H-d ja müüjat Andrus K-d karistas 4. mail kohus vastavalt 10 ja 5-kuulise vabadusekaotusega tingimisi.
16. aprillil toimunud kohus mõistis Vera V-le ühe aasta vabadusekaotust tingimisi.
Karistatutel tuleb riigituludesse maksta sundraha, 1600 krooni igaühelt. Kohtuotsuste alusel kuulub piraatkaup hävitamisele.
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal kartuli ringmädanikku ei ole
Taimse Materjali Kontrolli Keskuse taimetervise labor analüüsis 75 kartuliproovi üle Eesti. Ida-Virumaalt, Järvamaalt, Raplamaalt, Pärnumaalt ja Läänemaalt võetud üheksas proovis avastati kartuli ringmädanikku.
Taimetoodangu Inspektsiooni Jõgeva büroo andmetel tänavu Jõgevamaal kartuli ringmädanikku avastatud ei ole. Torma ja Jõgeva valdade tarbekartulist võetud viies proovis kartuli ringmädanikku ei avastatud. Uued proovid tehakse sügisel. Siis viiakse kartuli ringmädaniku ja kartuli pruunbaktermädaniku tekitajate avastamiseks läbi monitooringuprogrammi teine etapp. Selle käigus on üle Eesti kavas võtta 125 proovi.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktori Mati Koppeli andmetel lubatakse müüa ainult sertifitseeritud seemet. "Need ei ole haiged. Kartuli ringmädanik levib ainult seemnega," rääkis Mati Koppel.
Ka Taimetoodangu Inspektsiooni töötajad soovitavad kartulikasvatajatel haiguste vältimiseks kasutada kontrollitud seemet. Neli Jõgeva maakonna seemnekartuli kasvatajat on pideva kontrolli all. Nendeks on OÜ Torma Tuhlis, Jõgeva Sordiaretuse Instituut, OÜ Jõgeva Seemnekartul ja Endel Tiksi Udu talu.
Nakkuskollete lokaliseerimise ja ringmädaniku tõrjega tegeleb Taimetoodangu Inspektsioon, kes teavitab esinenud leidudest Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni (EPPO).
OÜ Hansukartul juhataja Ilmar Polli arvates on tähtis, et haigus Eestist edasi ei läheks. 2001. aasta esimeses kvartalis eksportis Eesti 158 tonni kartulit, millest 117 tonni läks Lätti ja 17 tonni Venemaale. Maikuus keelas Taimetoodangu Inspektsioon kartuli sisseveo kartuli ringmädaniku tõttu Tšehhist, Lätist, Saksamaalt, Norrast, Leedust ja Poolast. Soomest on lubatud kartulit sisse tuua põhjapoolsetest piirkondadest.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Ulmefännid korraldasid rollimänge
2. juunil kogunesid Jõgeva noored intellektuaalid Kassinurmes, et läbi viia maakonna esimesed ulmerollimängud.
Treierite tallu kogunesid ulmekirjanik Maniakkide Tänav alias Agur Karukäpp, tema naine Elbe ja teismeline sugulane Remo, luulelismusikaalse rühmituse Saast liikmed Tiit Prii, Dmitri Vale, Canis Vedru, luuletaja Anti Keha, kunstnik Anneli-Arnold Kaarna, fantaasiakirjanduse huviline Lagle Aim ja mõned sugulased-tuttavad veel.
Maniakkide Tänav oli koostanud mängusüsteemi, millega oli enamik varem tutvuda saanud, ning mis baseerus tolkinistlikul muinasajastu ja keskaja sünteesimise ideel. Suur hulk tegelasi - Kuningas, Põllumees, Sepp, Timukas, Varas, Lohe, Nekromant, Maag jt olid keskkonnas, kus toimisid igasugu loitsud, elud, võimed, vandenõud, skeemid, ülesanded. Mängus sai kasutada ka mõõku, raha, kavalust, jõudu ja osavust. Näiteks oli üks ülesandeid leida metsast teatud luuesemeid jm.
Päeva esimene pool läks temaatiliste rüüde kohendamisele ja riidepolsterdustega puumõõkade meisterdamisele. Muuseas tehti ära ka Saasta mängufilmi "IV maailmasõda" osad võtted. Peale lõunasööki jagas Agur Tänav viimased instruktsioonid, määrati kohtunikud, tehti tegelaste tutvustus, rivistus, ühispilt, lipuheiskamine (draakoniga plagu kukkus küll alla) ja mäng võis alata.
Asi algas mõõgaturniiriga ja ka ülejäänud mängu iseloomustas peamiselt äge vehklemine. Samas tekitasid keerukad eeskirjad ja seadused mängijates probleeme, nii et neil kulus palju aega paberites tuhnimisele ja kohtunikega konsulteerimisele.
Pärast pikka sebimist tuli tunnistada, et just Agur ja Remo on parimad mõõgavõitlejad ja loitsukasutajad, naiste klassis oli osav Elbe ning ka Lagle paistis silma hämmastava südikusega (mis talle ka "saatuslikuks" sai).
Õhtul pimedas mängiti võsas ka lihtsamat luuremängu, mis tuletas paljudele lapsepõlve meelde. Üllatuslikult polnud nii mõnigi täis kasvamise protsessi käigus kaotanud oskust hiirvaikselt metsas hiilida, eriti paistsid sellega silma Anti Keha ja Tiit Prii pruut.
Jõgevamaa I Rollimängud möödusid ägedast relvakasutamisest, nõidumisest ja intriigidest hoolimata suuremate inimkadudeta ja arvata võib, et selline kujutlusvõimet nõudev meelelahutusvorm kogub nii mõnegi huvilise lisaks, kuigi vist mitte nii palju kui mõttetu* petank ja surmigav* golf.
MARGUS KIIS
* Margus Kiisi isiklik arvamus.
Järjekordselt Betti Alveri jälgedes
Jõgeva linna ja valla kultuuripäevade avaürituseks sai tänavugi konkursi "Betti Alveri jälgedes" kokkuvõtete tegemine linnaraamatukogus, kus kuulutati välja parimad autorid kolmes vanusegrupis.
Luuletusi ja proosapalu saatis seekordsele konkursile 74 osalejat. Rohke osavõtt ja suhteliselt ühtlane hea tase - nii võiks kõige lühemalt tänavuse konkursi kokku võtta. Sellisele otsusele jõudis lõpuks kuueliikmeline žürii, kui iga liige oli kõik tööd läbi lugenud ja oma arvamuse välja öelnud. Pisut omavahelist vaidlemist ja selguski tõde ehk parimatest parimad said igast vanuserühmast välja selgitatud. Kokkuvõttes oli hindajatel põhjust tõdeda, et õpilaste seas on õnneks aastatega jäänud üha vähemaks kohustusliku klassikirjandi laadis töid ning rohkem on oma mõtteid ja eripära.
Oma laadilt oli nii luule kui ka proosa niisama palju erinev, kui palju inimesed üldse üksteisest erineda võivad. Mõtteid ja ellusuhtumist kajastati nii karmi sõna, huumori kui ka emotsiooniderohkete kirjeldustega. Tänavuse konkursi tööde põhjal võis täheldada veel üht - kui varasemate aastate töödes olid valdavad sünged meeleolud ja rohkesti esines surmamotiivi, siis seekordsed kirjutised olid tunduvalt helgemas ja rõõmsamas laadis.
Suurema enamuse töid olid kirjutanud gümnaasiumiosa õpilased, kelle seast parimate valimine ka kõige raskemaks kujunes. Pilt muutus pisut selgemaks siis, kui eraldi otsustati hinnata luulet ja proosat.
Nii õpilaste vanemas kui ka nooremas grupis paistis silma, et ootamatuid leide, teravmeelsust ja huumorit leidus kõige enam noormeeste kirjapanduna, tütarlaste töödes võis seevastu kohata rohkem arutlusi ja meeleolu. Täiskasvanute osa oli tagasihoidlikum nii osalejate arvu kui ka tööde poolest.
Nooremate osalejate tööde hulgas tunnistati parimaks tööks Teivi Säliku kirjutis "Kas Jõgeval on hea elada?". Ühtlasi oli see kirjatöö sobilik kultuuripäevade alguse puhul täies ulatuses ette lugeda. Seda eelkõige ajakajalisuse ja vaimukuse poolest. Teise koha vääriliseks peeti Priit Somelari tööd ning kolmas koht anti Mikk Lõhmusele ja Kaidi Tepaskindile.
Luule alal anti esikoht Siret Soonseinale, kellele järgnesid Herle Pius ja Priit Põdra ning Viljar Laos, ära märkimist leidis Viljo Kokla.
Õpilaste vanemas grupis tuli proosa alal välja anda kaks esikohta, sest hindajate arvates olid võrdselt head ja samas erinevad Mihkel Kabeli "Kuidas ma joonistaksin rõõmu" ja Rene Mandri "Elu nagu tahvlipesu". Esimeses oli tabavalt mängitud meeleolu ja kujunditega, teises vaimukate võrdlustega. Noormeeste kirjutiste järel tuli Liisa Pindi töö "Hing", mille pealkiri ettearvatult ka täielikult sisu kajastas. Lisaks neile märgiti ära Maarja Hüdsi, Meelis Põdersoo, Martin Kõiv ja Lauri Saks. Luuletusi oli selle grupi tööde hulgas märksa vähem. Esikoha vääriliseks peeti Kertu Jukkumi meeleolukat luuletust "Olen", järgnes Maarja Pärsim luuletusega "Kolmas" ning Christian Aun, kes oli konkursile saatnud mitu luuletust.
Täiskasvanutelt saabus konkursile töid kolmeteistkümnelt autorilt, kes olid üksteisest erinevad nii kirjutatu sisu kui ka vanuse ja elukoha poolest. Loometöid oli saadetud peale Jõgeva ja selle lähiümbruse ka Voorelt, Saarelt, Tartust, Rõstlast ja Kudinalt. Oli nii noorpõlvemälestusi, romantilisi meeleolusid kui ka noorte vihaste meeste karmi sõna ja sarkasmi. Esikoht kuulus Siret Remmelgale mitmepalgelise luule ja proosa eest, järgnesid Egle Kütt, Piret Koll ja Eha Leppik. Viimane eelkõige kui otseselt Betti Alveriga seonduv. Ära märgiti Tiit Prii luuletus.
Linnaraamatukogusse kogunenutel oli võimalus osa saada Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja noorema grupi ettekandes Ellen Niidu "Suurest maalritööst" Lianne Saage-Vahuri juhendamisel. Nauditav ja kaasakiskuv esinemine pakkus suurepärase elamuse.
Lõpetuseks tuldi välja sõna otseses mõttes trükilõhnalise üllitisega. Nimelt oli just samal päeval saabunud trükkimiselt luuleraamat pealkirjaga "Kärbitud murdlainete randumisrada". Sellestsamast trükisest, kus sees üheteistkümne erineva autori väga erinevat loomingut, lugesid katkendeid autorid ise, samast seltskonnast, kes Jõgeva raamatukogus kaks aastat Jaana Koppeli eestvedamisel iga nädal kokku saavad.
Lüürilisemat loomingut lugesid Jaana Koppel ja Reine Koppel. Sootuks erinev oli minietendus koos iseloomulike rekvisiitidega Tiit Priilt, Canis Vedrult ja Vale-Dmitrilt, kellest kaks viimast ilmselt igapäevaelus üpris eestipäraseid nimesid kannavad.
Kirjutajaid ja korraldajaid tänasid Jõgeva linnavalitsuse nimel Hele Tallinn ning vallavalitsuse poolt Marika Prave. Kindlasti kohtutakse uuel konkursil aasta pärast.
VAIKE KÄOSAAR
Põlvas Intsikurmu lauluväljakul toimus möödunud pühapäeval viies Peipsiäärsete maakondade laulu ja tantsupidu, millest võttis osa sadakond Tartu, Põlva, Ida-Viru ja Jõgevamaa taidluskollektiivi.
Peipsiäärsete maakondade laulupidude traditsioon kasvas teatavasti välja Tartu ja Jõgevamaa ühispidudest ning möödunudaastase Elvas toimunud peoga sai täis esimene ring läbi nelja maakonna. Uut ringi alustati siis Põlvast. Peo proloogiks oli nelja maakonnajuhi, Põlva maavanema Mart Madissooni, Tartu maavanema Jaan Õunapuu, Ida-Viru maavanema Rein Aidma ja Jõgeva maavanema Margus Oro paadiretk üle Põlva paisjärve - igal mehel kaasas oma maakonna lipp, tõrvik ja mõned meeskoorilauljad. Kui laulurahvas maavanemaid järve kaldal tervitanud oli, suunduti ühises rongkäigus peoplatsile.
Nagu Eestimaa laulupidudel ikka, lauldi tule süütamise auks Mihkel Lüdigi "Koitu". Dirigeeris peo üldjuht maestro Alo Ritsing. Põhiosas oli peokava üles ehitatud eesti koorimuusikale.
Jõgevamaa dirigentidest said võimaluse nelja maakonna lauljatepillimeeste ees seista Silvi Tanilov, Kaarel Tetsmann ja Urmas Mägi. Kooride ning puhk ja rahvapilliorkestrite esinemiste vahele olid lükitud rahvatantsuplokid.
Kuigi ilm oli jahedavõitu ja aegajalt tuli mõni vihmatibagi, läks pidu korda ja ka pealtvaatajaid jätkus. Peo lõppedes pidas Põlva maavanem Mart Madissoon tänukõne osalenuile ning andis peokorraldamise teatepulgaks oleva Kalevipoja mõõga üle IdaViru maavanemale Rein Aidmale: tulevaaastane Peipsiäärsete maakondade laulupidu toimub Toilas.
"Kuigi nelja maakonna ühislaulupidu on üsna raske kultuurikalendrisse mahutada - tänavugi eelnes ja järgneb sellele mitu kooriliikide üleriigilist laulupäeva -, on vajadus sellise peo järele siiski olemas," ütles Jõgeva maavalitsuse kultuuri- ja sporditöö nõunik Arne Tegelmann.
RIINA MÄGI
Palamuse kirikus pühitseti möödunudpühapäevasel esimese nelipüha jumalateenistusel kolmas vitraažaken, mis kujutab Kristust kui maailmavalitsejat.
Esimene, Maarjat ja jeesuslast kujutav vitraažaken valmis Palamuse lähedal sündinud kunstnikul Robert Suvil teatavasti jõuluks ning teine, Jeesuse ülestõusmist kujutav aken ülestõusmispühaks. Kui kaks esimest akent, mis jäävad sooja keskpäevapäikese poole, on kujundatud põhiliselt külmemates toonides, siis kolmas, vastasseinas asuv, on vastukaaluks külmale põhjavalgusele värvilt soe ja rõõmus. Niisugune ongi iidsetel aegadel välja kujunenud vitraažakende värviloogika.
Nelipühi loetakse kristliku kiriku sünnipäevaks. Seepärast on kirjul maapallil seisev aupaistest ümbritsetud Jeesus Kristus, keda aknal kujutatud, just nende pühade meeleoluga kokku sobiv. Kolmanda akna valmimine pani uhke punkti ilusale sarjale: kõik vitraažaknad asuvad altari ehk kooriruumis, moodustades justkui teise altari, mis aga päris altariga ei konkureeri, vaid seda täiendab.
"Muutugu neist värvilistest klaasitükkidest läbi kumav valgus meie hingevalguseks," ütles uut taiest õnnistades EELK Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga. Tõepoolest: maailma valitsev Kristus kiirgab klaastaiesel sooja rahulikkust, mis meie kiirustavas ja stressirohkes elus defitsiidiks muutunud.
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgevamaa korvpallipoisid võistlesid Tiit Soku kasvandikega
Möödunud kolmapäeval spordihoones Virtus peetud maavõistlusel kohtusid Torma spordiklubi, Väike-Maarjas asuva Lurichi korvpalliklubi ja Tiit Soku korvpallikooli võistkonnad. 1987. aastal sündinute vanusegrupi mängus õnnestus Torma treeneri Raivo Tralla treenitavatel spordipoistel olümpiavõitja kasvandikke võita.
Torma spordiklubi korvpallurid on varem Tiit Soku korvpallikooli poistega kohtunud Eesti meistrivõistlustel. "Et tekitada Jõgevamaal suuremat huvi korvpalli vastu ja juhtida tähelepanu vajadusele heatasemelisi treeninguid korraldada, otsustasime Soku kasvandikud Virtusesse mängima kutsuda," ütles treener Raivo Tralla. "Heatasemelise korvpallimängu õppimist raskendab suuresti rahapuudus, näiteks on raha tarvis korvpallilaagrite eest maksmiseks," lisas ta.
Eelmisel kolmapäeval Jõgevamaale saabunud Tiit Sokk kohtus esmalt Torma Põhikooli õpilastega. Talle esitati küsimusi, muuhulgas taheti teada, kas spordimees tunneb oma tegevuse üle uhkust. Sokk mõtles veidi, kuid lõplikku vastust ei andnud.
Spordihoones Virtus algasid võistkondade Torma SK, Lurich KK ja Tiit Soku korvpallikooli kohtumised piduliku tseremooniaga, kus linnapea Ants Paju kinkis Tiit Sokule mälestuseseme.
Jõgevamaa korvpalluritest olid kõige osavamad ja kiiremad 1987. aastal sündinud mängijad, kes alistasid vastased 84:69. Selle võistkonna kapteniks on Märt Tralla. "Need poisid on treeninud neli aastat," lausus tema isa treener Raivo Tralla. 1988. aastal sündinud poisid kohtusid Tiit Soku korvpallikooli võistkonnaga, kes on pälvinud Eesti meistri tiitli, ja kaotasid 67:87. 1989. aastal sündinute punktiseis oli 71:40 Soku kasvandike kasuks. 1985. aastakäigu poisid jäid Soku kooli võistkondadele alla 80:96.
Pingelistel kohtumistel ei saanud kahjuks vigastuse tõttu kaasa mängida üks Jõgevamaa lootustandvamaid korvpallipoisse Mart Ingver. "Mart Ingver on tahtejõuline ja tõsine spordimees," lausus Raivo Tralla. Mänge oli huviga jälgimas ka Mardi isa Urmas Ingver.
Tiit Sokk ütles Vooremaale: "Torma spordiklubi poisid on kõvasti treeninud ja see, et nad Eesti üldises edetabelis on viiendal kohal, on väikese maapaiga jaoks väga hea saavutus."
"Kohtumised Tiit Soku korvpallikooli poistega muutuvad traditsioonilisteks. Tiit Sokult on väga palju õppida ka minul endal ja teistelgi korvpallitreeneritel," lausus Raivo Tralla.
JAAN LUKAS
Põltsamaa Spordikooli noorjalgpallurid (sünd 1985 ja hiljem) alustasid edukalt Eesti noorte meistrivõistlusi II liigas Lõuna piirkonnas. Valga FC Warrior alistati 7:0, FC Flora Järvamaa 8:1. Suurimad väravakütid olid Indrek Valejev ja Magnus Martinson. Kaks aastat nooremad pallitaltsutajad võitsid 8:3 Tartu Tammeka II võistkonda, kuid jäid 2:3 alla FC Peipsi Kallastele.
Edukalt on alustanud meistrivõistluste alagrupi mänge ka Põltsamaa valla 1989-1990 sündinud poiste võistkond. Paidest saadi jagu 5:1, Tartu Merkuurist koguni 11:1. Silmapaistvamalt on avavoorudes mänginud väravavaht Malmo Must ning ründemängijad Remo Hagala ja Martin Kuldkepp.
***
Kahekordne kiirmale maailmameister Tõnu Õim on viimastel aastatel palju aidanud kaasa Põltsamaa linna ja ümbruskonna maleelu elavdamisele: andnud erinevais paigus simultaane, pidanud huvitavaid malealaseid loenguid-vestlusi, võtnud oma šefluse alla lasteaed-algkooli Tõruke malehuvilised jne. Ka on Tõnu Õim suur bridžimängu sõber ning korduvalt kaasa mänginud Põltsamaal läbi viidud turniiridel.
16. juunil täitub Tõnu Õimul kuus aastakümmet. Tema juubeli puhul organiseerivad Põltsamaa male- ja bridžisõbrad Põltsamaa kultuurikeskuses algusega kell 11 kaks malekiirturniiri eloga üle 2000 ja alla 2000. Maakonna maleparemikul avaneb soodne võimalus austada oma osavõtuga kahekordset kiirmale maailmameistrit.
OSKAR PURI
***
Laiuse turnipeo kavva kuulunud teivashüppevõistlustel pakkusid kohaliku spordiklubi Contra kergejõustiklastele konkurentsi Suure Jaani SK Kirm noored teivashüppajad. Vanuseklassis U16 kordas Cris Aare Jõgevamaa kuni 14 aastaste rekordit 3.10. Sama kõrguse ületas ka temast aasta vanem Mihkel Pärs, kes oli võitja vanuseklassis U18. Poiste nooremas vanuseklassis (U14) võitis Harvis Mill Suure-Jaanist (tulemus 2.50), teiseks jäänud Kermo Rudissaar püstitas Jõgevamaa kuni 11-aastaste tipptulemuse - 2.30.
Tütarlaste vanuseklassides läksid esikohad Suure-Jaani, võitjad olid: U18 - Katrin Ots 2.80; U16 - Liis Siil 2.50; U14 - Pille-Riin Vendelin 2.10.
HENDRIK LINDEPUU
10 Olümpiastarti etappide parimad on selgunud
Populaarse võistlussarja TV 10 Olümpiastarti kaks viimast Jõgevamaa etappi toimusid Jõgeval ja Laiusel.
Tüdrukute vanemas grupis võitis neli esikohta Kertu Annuk (Jõgeva ÜG): 60 m - 8,5; 60 m tõkkeid - 10,6; 600 m - 1.51,4; kaugus - 4.16. Talviste ja kevadiste etappide kokkuvõttes tagas aga endale esikoha stabiilse esinemisega Liina Annok (Torma PK), talle järgnesid Riina Lüütsepp (Torma PK) ja Kertu Annuk.
Poiste vanemas grupis võitis Mikk Kalavus (Torma PK) kolm esikohta: 60 m - 7,8; 60 m tõkkeid - 9,2; ketas 30.92. Tema oli võitja ka etappide kokkuvõttes. Teiseks tuli Cris Aare (Laiuse PK) ja kolmandaks Tenno Koll (Jõgeva ÜG).
Tüdrukute nooremas grupis heitlesid üldesikoha pärast kuni viimase alani Kristi Mänd (Jõgeva G) ja Kirsi Elisson (Palamuse G). Kindlam esinemine tõi võidu esimesele, tema sai oma kontole maikuistelt etappidelt ka kolm esikohta: 60 m - 9,0; 60 m tõkkeid - 11,2; kaugus - 4.08. Kokkuvõttes oli kolmas Kati Kuusik (Jõgeva G).
Poiste nooremas grupis oli kindel võitja Priit Kelder (Laiuse PK), kelle üleolek oli eriti ilmne sprindis ja tõkkejooksus (60 m - 8,4; 60 m tõkkeid - 10,8). Kokkuvõttes järgnesid talle Ergo Paas (Torma PK) ja Rauno Laumets (Palamuse G).
Nüüd ootab spordipoisse ja tüdrukuid ees 7.-8. juunini toimuv 10 Olümpiastarti Jõgevamaa mitmevõistluse finaal.
HENDRIK LINDEPUU
MITMESUGUST
Reede õhtupoolikul kogunes Jõgeva kiriklasse tavalisest märksa enam rahvast. Poolkaares asetatud toolid täitusid pea viimseni. Algas laulude õhtu, mis kandis endas Prantsusmaal asuva Taizé kloostri kaunist mõtiskluse vaimu.
Taizé nimi ei ole eestlastele päris võõras. Eeskätt seostatakse seda nime igal aastal toimuvate ülemaailmsete noorte kokkutulekutega mõnes suuremas Euroopa linnas. Neil oikumeenilistel kokkutulekutel on osalenud ka Jõgeva linna ja valla noored, kel olnud tahtmist näha ja kogeda, mida kujutab endast liikumine, mis ühendab eri keeli, rahvaid ja usundeid.
Teatakse ka Taizé kloostrit, mis üle viiekümne tegevusaasta jooksul on pidevalt väärtustanud äratus, lepitus ja halastustööd ning seadnud eeskujuks lihtsaid eluviise. Ehk veidi vähem mõeldakse selle peale, et 1949. aastal aluse saanud Taizé usuline kogukond koosnes algul vaid kaheksast mungatõotuse andnud liikmest. Taizé ise oli aga tol ajal vaid tähtsusetu Prantsuse külake. Tänapäeval on see oikumeeniline klooster palverändurite ja turistide koondumiskohana saanud tuntuks kogu maailmas.
Leidub ka neid, kes Taizé kloostris või kokkutulekul kogetut niisama lihtsalt unustada ei saa ja mõttes ikka selle juurde tagasi pöörduvad. Üks hea võimalus taoliseks ajarännakuks on kutsuda inimesi ühendav õhkkond esile laulude läbi. Taizé laulude õhtuid on Jõgeva maakonnas peetud varemgi: Põltsamaa kirikukogudusel on Taizé palvustega mitu kogemust. Jõgeva kiriklas toimus aga taoline laulude õhtu linnapäevade raames esimest korda. Seda ootamatum oli rahva soe vastuvõtt ja kaasaelamine. Kaunid hingestatud viisid, mida kogu publik kaasa laulis, tõid mõnelegi lausa pisara silma. Hingelisele särale andsid lisa kümned põlevad küünlad. Õhtu lõppedes ütles linnapea Ants Paju tänusõnad ning asetas lillekimbu keset küünaldest ristikujundit. Linnapea avaldas lootust, et taoline üritus ei jää Jõgeva kiriklas viimaseks. Kui mõelda õhtust osa võtnud inimeste rohkele arvule ja hiljem öeldud südamlikele tänusõnadele, siis täitub see lootus kindlasti.
MERIKE PARVE
Uudiseid ürdi- ja koduloomaaiast
Kui tavaliste kooliklasside uksed keeratakse peatselt pikaks suvevaheajaks lukku, siis Saare mõisa südamesse rajatud ürdiaias leidis möödunud reedel aset hoopis klassi avamine: projektiraha eest rajatud väliklassis hakatakse huvilistele jagama teadmisi ravim- ja maitsetaimedest.
Projekt, mis leidis rahastamist riiklikust põllumajanduspiirkondade programmist, kandis luulelist nimetust "Saare valla põldudel õitseb ohaka asemel iisop". Projekt nägi selle juhi, Jõgevamaa Keskkonnateenistuse spetsialisti Ene Ilvese sõnul ette ravim- ja maitsetaimede emaistandiku rajamist, nimetatud taimede kasvatamise alase koolituse korraldamist ning väliklassi rajamist.
Koolituskursusi, millel on osalenud nii Saare valla kui ka kaugemat rahvast, alustati möödunud aastal, nüüd on siis valmis ka emaistandik (seal kasvatatakse ravim- ja maitsetaimede kasvatamisest huvitatute tarvis paljundusmaterjali, st seemneid ja istikuid) ning väliklass: kerge puitehitis, mille püstitasid kohalikud töömehed.
"Oleme kõigi Saare mõisa arendusprojektide puhul jälginud põhimõtet, et töötasu läheks eelkõige kohalike inimeste taskusse," ütles Ene Ilves. "Väliklassi paneme üles ravim- ja vähelevinud toidutaimi tutvustavad stendid, nii et põgusa ülevaate neist saavad ürdiaeda kaema tulevad turistidki, ent eelkõige on väliklass mõeldud neile, kes pikemalt paigal olla ja loengut kuulata tahavad. Pikemaid kui ühepäevaseid koolitusi saab teha sel juhul, kui õppurid on nõus telkides ööbima: majutusvõimalusi meil siin paraku veel ei ole. Praeguseks on taimetarkuste loengu aja reserveerinud juba paar lastelaagriseltskonda, ent loomulikult on oodatud ka vanemad huvilised."
Eurovasikas ja kirjud sead
Saare mõisa ürdiaed ja sealsamas asuv koduloomaaed kuuluvad nö Vooremaa ketti: turistid, kes Vooremaatuurile tulevad, käivad üldjuhul ka sealt läbi. Mõlema perenaiseks on praegu füüsilisest isikust ettevõtja Lehe Ründva. Ürdiaed andis tema käe all möödunud aastal juba päris kena saaki.
Koduloomaaias pole teatavasti püsielanikke, vaid sinna tuuakse loomad nö suvitama. Loomaaia tänavusteks tõmbenumbriteks on lambatall, kes erinevalt oma aedikus viibivast emast üsna vabalt ringi kepsutab ja lastega suhtleb, samuti kaks kirjut siga, kelle tõi loomaaeda kunagine tuntud põllumajandusjuht Tarmo Vilu, ja nn eurovasikas. Sellise tiitli omistas Ene Ilves ASi Evemar laudast lapsi rõõmustama toodud mustavalgekirjule vasikale sellepärast, et tal on kummaski kõrvas uhke kollane plasttähis. Kui loomaaeda rohkem rahvast oodata, toob Lehe Ründva kollektsiooni täienduseks kodunt ka oma hobuse kohale.
"Kalkuniaed on meil paraku veel tühi. Nii et kui kellelgi kalkuneid välja laenutada on, andku teada," ütles Ene Ilves.
Faasanid kohal
Eile sai aga esimesed tiivulised elanikud sisse koduloomaaia läheduses asuvast kunagisest veiselaudast ümber ehitatud faasanimaja ning selle juurde rajatud näidisfaasaniaed. Faasaniprojekti, mis leidis rahastamist samuti põllumajanduspiirkondade programmist, veab Jõgevamaa metsaselts eesotsas Kaupo Ilmetiga. Esimese partiina toodi Turbast kohale 40 täiskasvanud faasanit, juulis lisandub neile paarsada tibu. Faasanimaja ja aeda hakkab majandama Kullavere jahiselts, kellel on plaanis faasaneid jahilindudena kasutada, koduloomaaia külastajate osaks jääb aga uhkete lindude vaatamisest saadud silmarõõm.
RIINA MÄGI
Adavere lapsed saavad joonistamise eest Matsallu
Keskkonnaministeeriumi korraldatud laste joonistusvõistlusel "Mina ja loodus" olid Jõgevamaa koolidest edukad Adavere Põhikooli, Jõgeva Gümnaasiumi ja Esku Lasteaed-Algkooli õpilased.
Joonistusvõistlus korraldati äsjase looduskaitsekuu raames ning sellele saabus töid kümne maakonna 26 koolist. Esimeste klasside hulgast tunnistas žürii võitjaks Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi I a klassi, teiste klasside hulgast Pärnu Vanalinna Põhikooli kunstiringi ja kolmandate klasside hulgast Adavere Põhikooli III klassi. Ära märgiti Narva Lastekodu, Kärdla Keskkooli III a klassi, Narva Soldino Gümnaasiumi II a klassi, Laupa kooli III klassi, Patküla kooli III klassi, Jõgeva Gümnaasiumi III b klassi ja Esku LasteaedAlgkooli I klassi õpilaste tööd.
Võitnud klassid, sealhulgas Adavere Põhikooli III klassi viib keskkonnaministeerium ühepäevasele preemiaekskursioonile Matsalu looduskaitsealale. Esmaspäeval avati aga keskkonnaministeeriumi ruumes näitus joonistusvõistluse parematest töödest.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Purunenud rehv viis puukoorma laiali
Teisipäeva õhtu eel juhtus õnnetus Jõgeva-Vägeva teel Kaera küla kohal. Metsamaterjali koormaga sõitnud veoautol lõhkes esirehv, sellest kaotas veok stabiilse juhitavuse ning puidumaterjaliga laaditud järelhaagis käis ära pooleldi kraavis. Õnnetus rehviga pühkis maha ka metsamaterjali koorma, mida osalt sõiduteele, osalt teeserva ja kraavi kukkus. Juht oli kaine ja nõutava juhiloga. Tee puhastati kiiresti, inimesed viga ei saanud.
Varas käis sisse ja välja läbi akna
Teisipäeval avastas üks jõgevalane, et tema maakoju Jõgeva vallas Sadukülas on sisse murtud. Sisse oli kurjategija läinud läbi akna, murdes lahti nii akna kui ka topeltakende vahel olnud trellid. Varastatud oli kristallist pitse, klaase ja dessertalus. Vargale oli meeldinud ka seinakell baromeetri ja termomeetriga ning kohvipakk
köögikapis. Veel viidi ära pann, paar köögipotti ja šampoon. Ka majast välja oli mindud läbi akna ukselukustust lõhkumata.
Esmaspäev ja teisipäev tõid paljudele leina
Nendel kahel päeval leiti Jõgevamaal ootamatult surnuna viis inimest. Esmaspäeva hommikul enne kella seitset leiti Sadukülas korteris surnuna Arri (1953). Samal hommikul kella poole üheksa paiku suri äkksurma Jõgeval Allika tänava elanikul külas olnud soomlane (1948) Vantaast. Teisipäeva hommikul natuke enne kella üheksat leiti Mustvees surnuna Aleksei (1950), kes oli külla tulnud oma tuttavale Kalda tänaval. Peale kella üheksat kukkus Jõgeval Aia tänaval ootamatult kokku Saima (1927) ja suri. Kiirabi teda enam päästa ei suutnud. Pärastlõunal enne kella nelja leiti Jõgeva vallas Painkülas surnuna Asta (1929). Ta leiti aiamaalt. Ühegi kadunu juurest ei leitud vägivallatunnuseid. Surmapõhjused peab tuvastama kohtuarstlik ekspertiis.
Esmaspäeva õhtul kella poole üheteistkümne aegu tuli Jõgeval Jõe tn 4 ühe korteri ukse taha alaealine poiss ning seletas, et tal pole kusagile minna ja palus öömaja. Korteriperenaine otsustas siiski mitte käituda uisapäisa ja teatas juhtunust politseikorrapidajale. Politsei edasisel kontrollimisel ilmnes, et 15-aastane Tõnu on pärit Järva-Jaanist ja kodust seiklema läinud juba ööpäev varem. Politseikorrapidaja sai telefoniühenduse nooruki emaga ja autoomanikust tuttavaga jõudis ta pojale järele täpselt südaööks.
Kolmapäeva hommikul, kui üks Tabivere valla elanik läks oma koplisse vaatama lambaid, kes olid öö otsa seal väljas olnud, märkas ta, et loomi on justkui vähem. Lambad üle lugenud, avastas peremees, et üks loom on puudu. Kannatanu oli öösel kuulnud autot sõitmas tema kodukohast mööda ja tee läheb omakorda koplist mööda, aga muud ei osanud kannatanu esialgu asjast midagi arvata.
Politsei relvaküsimustega tegelev ametnik on 18. juunist kuni 12. augustini puhkusel. Seoses sellega ei toimu sellel ajavahemikul vastuvõttu relvade ja laskemoona küsimustes. Esimene vastuvõtt on 14. augustil algusega kell 9. Palume kõiki relvaomanikke kontrollida oma relvaloa kehtivuse tähtaega. Kui relvaluba kaotab kehtivuse ajavahemikus 18. juunist kuni 12. augustini, esitada luba kehtivustähtaja pikendamiseks politseisse järgmise nädala esmaspäevast neljapäevani igal hommikupoolikul kella üheksast alates. Eeloleval reedel ja järgmise nädala reedel on relvadega tegelev ametnik Põltsamaa politseijaoskonnas alates kella üheksast ja siis võib dokumendid esitada ka sinna. Täiendav info telefonil 68 437, Põltsamaal reedeti telefonil 51 238. Juba kehtivuse kaotanud relvaluba pikendada ei saa ja relvaomanikul tuleb hakata taotlema uut relvaluba. Aegunud loa alusel relva hoidmine ja kasutamine on halduskorras karistatav.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Neljapäeval on vahelduva pilvisusega ilm, võib sadada hoovihma. Puhub edela- ja lõunatuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur +14°C ... +18°C.
Reedel on pilves selgimistega ilm, võib sadada hoovihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel +6°C ... +11°C, päeval +12°C ... +17°C.
Neljapäev, 7. juuni 2001. a.
Võitlus metallivarastega nõuab üldrahvalikku ühisrinnet
JAAN LUKAS
Eestis on lastel ravikindlustus sõltumata vanematest
KAJA TAMPERE,
Eesti Haigekassa avalike suhete nõunik
VAIKE KÄOSAAR
KIRJAD
LUULE TAMM,
nelja lapse ema
TOOMAS PAUR,
Eesti Toorpiima juhataja,
Eestimaa Rahvaliit
JUHTKIRI
7. juuni 2001. a
Jõgevamaal on piraatplaatide maaletoojaid ja müüjaid
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal kartuli ringmädanikku ei ole
RAIVO SIHVER
Ulmefännid korraldasid rollimänge
MARGUS KIIS
* Margus Kiisi isiklik arvamus.
Järjekordselt Betti Alveri jälgedes
VAIKE KÄOSAAR
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
Jõgevamaa korvpallipoisid võistlesid Tiit Soku kasvandikega
JAAN LUKAS
OSKAR PURI
HENDRIK LINDEPUU
10 Olümpiastarti etappide parimad on selgunud
HENDRIK LINDEPUU
MERIKE PARVE
Uudiseid ürdi- ja koduloomaaiast
RIINA MÄGI
Adavere lapsed saavad joonistamise eest Matsallu
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Purunenud rehv viis puukoorma laiali
Varas käis sisse ja välja läbi akna
Esmaspäev ja teisipäev tõid paljudele leina
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja