Köögiviljaaretajal Maia Raudsepingul, heintaimede aretajal Rene Aavolal, kartuliaretajal Aide Tsahknal ning aretusosakonna juhatajal Ants Benderil on põhjust rõõmu tunda viiest uuest sordist. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Vooremaa
Köögiviljaaretajal
Maia Raudsepingul, heintaimede aretajal Rene Aavolal, kartuliaretajal
Aide Tsahknal ning aretusosakonna juhatajal Ants Benderil on põhjust
rõõmu tunda viiest uuest sordist. FOTO: ANATOLI
MAKAREVITŠ
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teaduslikus nõukogus pälvisid heakskiidu viis uut sorti.
"Nimed saab sortidele panna pärast ekspertiisi, mis teeb kindlaks, et sarnaseid nimesid pole varem kasutatud," selgitas sordiaretuse instituudi teadusosakonna juhataja, teadusliku nõukogu esimees Ants Bender.
Pealt punane, seest kollane
Kakskümmend viis aastat polnud Eestis aretatud varajase kartuli sorti. Möödunud aastal lõpetasid Jõgeva teadlased töö varajase kartuli sordi aretamisel. "Punase koore ja kollase sisuga sordi valmimisel olid vanemateks Läti sort "Vita" ning Saksa sort "Frila". Uue kiduussi- ja vähikindla sordi hektarisaak ületab 10-15 tonni võrra Hollandi päritoluga standardsordi "Berber" saagikuse," ütles sordiaretuse instituudi kartuli aretusgrupi juhataja Aide Tsahkna.
Varajase kartuli sordi aretamisel osalesid ka nüüdseks jäädavalt lahkunud teadlane Alice Anderfeldt ning kartuli haiguskindlust uuris instituudi direktor Mati Koppel.
"Eestis aretatud ja kasvatatud varajast kartulit on kindlasti vaja. Tarbijadki eelistaksid kohalikku sorti välismaalt sissetoodud kartulile," arvas kartulikasvatusele spetsialiseerunud Antoni talu perenaine Tiiu Koppel Põltsamaa vallast.
Populaarne tomat
Köögiviljade aretusgrupi juhataja Maia Raudseping rääkis uutest tomatisortidest: "Madala varrega tomatil on väikesed viljad, kuid märksa suurem saak kui varem aretatud tomatil "Koit". Poolkõrge varrega tomat lõpetab ise kasvamise pärast kuuenda-seitsmenda kobara valmimist ning alates tärkamisest kulub üheksakümmend viis päeva esimeste viljade küpsemiseni. Üheks põhjuseks tomatisortide aretamisel oli ka tõsine huvi tomati kasvatamise ja tarbimise vastu."
Itaalialik üllatus Pärnumaal
Itaalia raihein on saanud nime selle järgi, et esmakordselt kultiveeriti seda Itaalias Po jõe tasandikul. Et selle heintaime senised sordid polnud piisavalt talvekindlad, hakkasid Jõgeva teadlased tegelema uue sordi aretamisega.
"Selleks vajaliku lähtematerjali kogusime Pärnumaal paiknevalt punase ristiku rohumaalt. Lähtematerjali sinna sattumine on aga lausa küsimuste küsimus," lausus kõrreliste heintaimede aretaja Rene Aavola. Tema sõnul on Jõgeva alevikus aretatud Itaalia raiheina sort talvekindlam ja haljasmassi osas saagirikkam Eestis seni kasutatud Taani päritoluga Itaalia raiheina sortidest.
Jõgeval aretatakse ka murusorte. "Ühte Ungari aretusmaterjali uurides selgus, et selle populatsiooni seas leidub erilise dekoratiivsusega silma paistvaid taimi. Nii õnnestuski aretada uus sort, mis võimaldab kasvatada ilusa, tiheda ja peenekoelise muru," ütles Ants Bender.
Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna juhataja, haljastusteoreetik Ene Ilves lisas: "Muru rajamisel on seni sageli kasutatud karjamaasorte. Nüüd on aretatud tihe ja paraja kiirusega kasvav murusort. Sellist muru on võrdlemisi kerge hooldada."
"Meie teadlaste tööd hinnatakse aretatud sortide arvu järgi. Kõige parem ülevaade sortide vastupidavusest ja teistest omadustest selgub riiklikus katsetuses. Nii anname riiklikusse katsetusse varajase kartuli ja heintaimede sordid ning esitame taotluse võtta tomatisordid soovitatud sortide nimekirja," rääkis Ants Bender.
Viimastel aastatel on Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud varajase kartuli, kaks tomati ning kaks heintaime sorti.
JAAN LUKAS
Vardo Malm pürgib Euroopa meistrivõistlustele
Nädalavahetusel spordihoones Virtus toimuvatel Eesti kadettide meistrivõistlustel maadluses selgub, kas Jõgeva noormees Vardo Malm pääseb suvel Türgis toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele.
Laupäeval ja pühapäeval toimuvad Jõgeval Eesti kadettide (13-17-aastased poisid) meistrivõistlused kreekarooma maadluses. Kuni 69-kilogrammiste maadlejate kategoorias võistleb ka raskejõustikuklubi Ramm liige Vardo Malm. Kui Vardo vastased alistab, asub ta kaitsma Eesti spordiau Türgis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel.
"Kümme aastat maadlusega tegelenud Vardo Malm on põhjalikult treeninud ja tal on head võimalused Eesti meistrivõistluste võitmiseks," arvas treener Aimur Säärits.
JAAN LUKAS
Mustvees nõuavad suuremaid kulutusi sadam ja kultuurimaja
Esmaspäevasel Mustvee linnavolikogu istungil toimus 2001. aasta eelarve esimene lugemine. Tänavu plaanitsetakse Mustvees suuremaid kulutusi teha sadama väljaehitamiseks ja kultuurikeskuse renoveerimiseks.
Mustvee linnavolikogu istungil tutvustas eelarveprojekti linnavalitsuse pearaamatupidaja kohusetäitja Marge Kallas.
Tema sõnul on praeguseks eelarvesse planeeritud 16,3 miljonit krooni kulusid ja tulusid, mida on ligi 6 miljonit krooni rohkem kui möödunud aasta eelarves. Kaasettekandes vaagis eelarveprojekti volikogu eelarvekomisjoni esimees Jevdokia Abakanova.
"Nagu varasematel aastatelgi, on raha kulutamisel prioriteediks haridus ja kultuurielu. Mustvee kultuurimaja uuendamiseks kavatseme kohalikust eelarvest eraldada 250 000 krooni. Kultuuriministeerium toetab läbi riigieelarve selle objekti uuendamist 500 000 krooniga. Mustvee sadama väljaehitamiseks planeerime kohalikust eelarvest 455 000 krooni. Linna koolidelt ootame aga rahataotluste läbi vaatamiseks nendepoolseid projekte," ütles linnapea Pavel Kostromin.
Mustvee linnavolikogu kinnitas ka Vene Gümnaasiumi (endine 2. keskkool) põhimääruse. Senini selle kooli haldusalas olnud spordihoonest moodustati eraldi asutus, millele juhataja leidmiseks kuulutatakse välja konkurss.
JAAN LUKAS
Üleeile tutvusid Jõgeva linnavalitsuse ja Jõgeva Linnavara esindajad linna olulisemate asutuste ja ettevõtete treppidega. Eesmärgiks oli välja selgitada trepid, kus inimesed talvekuudel libeduse ja lumerohkuse tõttu kergemini kukkuda võivad.
Treppide ülevaatust, mis otsustati läbi viia pärast linnakodanike kriitikat, juhtis Jõgeva Linnavara insener Gunnar Sarv. Tema sõnul võib rahule jääda Jõgeva kultuurikeskuse, Ühispanga Jõgeva kontori, Jõgeva Gümnaasiumi, apteegi, raamatukogu ning OÜ KSK Jõgeva kaubakeskuse trepiga. Jõgeva kaubahalli trepp on rahuldavas olukorras. Kõige lagunenumaks ja käimisohtlikumaks pidas Gunnar Sarv aga Kesk-Eesti Ärikeskuse hoone peasissekäigu ja Keskuse poe poolset treppi. "Samuti vajaks remontimist trepp, mida mööda pääseb Jõgeva linnavalitsuse hoones asuvasse kaubanduskeskusesse," lausus linnavara insener enesekriitiliselt.
"Suvel hakkame renoveerima Kesk-Eesti Ärikeskuse hoonet. Seoses uute projektilahendustega ehitame ka uued sissekäigud ja trepid," teatas ettevõtja Aivar Kokk.
Gunnar Sarv märkis sedagi, et mitmesse Jõgeva olulisemasse hoonesse pääseb ka mööda invateed. Sellisteks hooneteks on Ühispanga kontor, Jõgeva Gümnaasium, apteek, kultuurikeskus, kaubahall ning KSK Jõgeva kaubakeskus. "Kindlasti vajaks invateed ka Jõgeva linna raamatukogu," arvas Sarv.
"Asutuse või firma üks visiitkaarte on trepp, mille järgi saab kujukalt näha, kuidas suhtutakse klientidesse. Jõgeva linnavalitsuse ja Jõgeva Linnavara komisjon käiski vaatamas, kas trepid on otstarbekalt ehitatud," lausus abilinnapea Viktor Svjatõšev.
JAAN LUKAS
ARVAMUS
Riik on kitsi Eesti teadust toetama
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kauaaegne direktor ja nüüdne teadur, akadeemik Hans Küüts leiab, et Eesti teadust peaks senisest märksa rohkem riiklikult toetama. Välismaa teadlaste teenuste ostmine oleks tema sõnul märksa kulukam. Samas soovitab Hans Küüts ettevaatlik olla seoses teaduse arenguga tekkivate uute võimalustega, kaasa arvatud inimese kloonimisega.
Tänane päev (vestlesime esmaspäeval) polnud teile just õnnelik. "Tänu" vargapoistele jäite Kuremaa ujulas ilma käekellast ja teatud rahasummast. Kas sellised negatiivsed emotsioonid mõjutavad ka teadustööd või peab tõeline teadlane ennast välismõjudest säästa oskama?
"Teadlane pole puust ja nii ei jäta teda ükskõikseks positiivsed ega negatiivsed emotsioonid. Meeldivad sündmused soodustavad ka teadustööd. Ebameeldivad, nagu tänane kellavargus, rikuvad aga tuju."
Kui soodne pinnas on tänases Eestis teaduslikuks uurimistööks?
"Tingimustega, milles teadlased töötavad, ei saa rahule jääda. Kui Jõgeva Sordiaretuse Instituudis on teadustööks vajalikud põllutöömasinad olemas, siis Maaviljeluse Instituudis ja Eesti Põllumajandusülikoolis napib sellist tehnikat. Teadustööks vajalike masinate ostmiseks kuluks ehk viis miljonit krooni. Riik lennutab kümneid miljoneid kroone lausa tuulde, kuid investeerib teadusesse tagasihoidlikult. Märksa ökonoomsem on aga kasutada Eesti teadlaste kogemusi ja oskusi, kui tellida uuringuid välismaa teadlastelt."
Paljud Eesti teadlased on oma tööga kuulsaks saanud ka välisriikides. Milliseid Eestis aretatud põllukultuuride sorte raja taga kõige paremini tuntakse?
"Minu arvates on kõige kuulsamad Eestis aretatud mitmeaastaste heintaimede ja liblikõieliste sordid. Nii on teistesse riikidesse, kaasa arvatud Ameerika Ühendriikidesse, levinud ka Jõgeval aretatud lutsernisort "Karlu"."
Milline käekäik on põlistel Eesti sortidel "Sangaste" rukis ja kartul "Jõgeva Kollane"?
""Sangaste" rukis on põllumajanduses vastu pidanud 125 aastat, kauem kui ükski teine sort. Kartuli "Jõgeva Kollane" levik hakkab aga vähenema, sest on aretatud uusi ja paremaid kartulisorte. Pealegi on "Jõgeva Kollasel" ka haigusi esinenud."
Kas sordiaretusele avaldab mõju ka viimasel ajal üldiseks kõneaineks saanud geenitehnoloogia?
"Senini pole sordiaretuses veel geenitehnoloogiat juurutatud. Võibolla koostöös Eksperimentaalbioloogia Instituudiga hakatakse sordiaretuses geeniteadmisi ka rakendama."
Kuidas suhtute inimese kloonimisse?
"Ma ei pea inimese kloonimist normaalseks. Minu teada võivad seoses kloonimisega hakata levima ohtlikud haigused. Nii et inimest ei maksaks kloonimise eesmärgil torkida."
JAAN LUKAS
KIRJAD
Tulge ometi mõistusele, inimesed!
Igal talvel on üle kultuurikeskuse esise muru tekkinud otserada. Suvel pole seni siiski söandatud haljasalal tallata. Nii laia otserada, kui tänavu, pole aga ühelgi talvel olnud. Ilmad on tihti sulad, muru läheb porile ja karta on, et tuleval suvel siin enam rohi ei kasva. Kurb perspektiiv küll - kenasti korda tehtud kultuurikeskuse ees porile tallatud haljasala.
Tahaks kutsuda inimesi mõistusele, aga ega see vist aita. Pähe tulid mõned mõtted. Haljasala juurde võiks aegajalt panna politseipatrulli. Kohe karistada poleks vaja, võiks inimesed lihtsalt õigele teele juhtida. Mõeldav on ka dokumente küsida ja hiljem otsekõndijate nimed ajalehes avaldada.
Vooremaa võiks siin korraldada oma traditsioonilise tänavaküsitluse ja inimestelt pärida, miks nad tulid üle haljasala.
HERBERT SÖÖDE
Tahaksin avaldada protesti kaugsõidubussiliini Tallinn-Mustvee lühendamise suhtes ainult kuni Jõgevani. Õiglane see otsus Mustvee elanike suhtes ei ole.
Olen ise Mustvees elanud ja tean, kui raske on sellel soliidses vanuses ja huvitava ajalooga linnakesel üldse linna staatust säilitada. Olid ajad, kus elanikud lahkusid Mustveest, kuna seal polnud tööd. Mustveed peeti lootusetuks ja mahajäänud külaks, kirjutati pilajutte kolmest kurgiseadusest, märkamata, et mustveelased on tegelikult töökas ja hakkaja rahvas. Ega need pilajutudki linna mainele kaasa aidanud!
Ometi on Mustvee väga ilus linn otse Peipsi järve kaldal, ta sobiks hästi suvituslinnaks, kui rand välja ehitada ja luua tingimused suvitajatele. On hea meel, et Mustveed on hakatud nimetama Peipsi pealinnaks. Mustvee on väärt paremat saatust, kui pilajutud ja linna väljasuretamine!
Aga just see on väljasuretamine, kui taas üks bussiliin käigust võetakse! Kas Eestis ääremaid veel vähe on?! Korraliku bussiühenduse olemasolu on üks väga oluline tegur, et inimesed hea meelega oma kodulinnas elaksid ning uued elanikud juurde koliksid. Elan küll olude sunnil oma kunagisest kodupaigast kaugel, ent Mustvee probleemid ja edusammud on alati väga südamelähedased.
Võiks ikka arvestada ka nende inimestega, kellel pole autot (uskuge, neid tõesti on!) ja kelle ainsaks liiklusvahendiks on liinibussid. Tallinn-Mustvee bussiga oli hea käia asju ajamas nii Tallinnas kui ka maakonnakeskuses Jõgeval. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et veel 1990. aastate alguses oli käigus ka teine sama marsruudiga bussiliin, mis väljus hommikul Tallinnast ja jõudis Mustveesse lõuna ajaks. Kas siis nüüd võetakse käigust ka teine Mustveed pealinnaga ühendav bussiliin? Vaevalt see mustveelasi eriti lohutab, et Jõgeva-Tallinn osa jääb alles
Oma endisele kodulinnale head soovides
SIRLI LEPIK,
endine mustveelane
Elame muutuvas ühiskonnas, kus "venna arm" ei maksa suurt midagi. Töökohas peab kinni reegel: pead üliinimene olema, lüpsja, santehnik, ämmaemand, kõik ühes isikus. Enam ei too keegi kandikul töökohta kätte. Peab lootma õnne, rahakoti või sõpruse peale. Kes ei tahaks tööd teha (erandid olemas). Aga päris tihti läheb nii. Lähed asutusse, kuhu vajatakse töötajaid. Sind kuulatakse ära ja lausutakse mesimagusalt: "Me panime teie nime kirja, palun oodake, me helistame." Ja nii käid sina, vaene töötu, ühest asutusest teise, lootes, et helistatakse. Aga võta näpust, jäädki ootama. Nii see ringleb kuust kuusse. Raha, lootus kustuvad. Eriti väljaspool Jõgevat tööd otsides.
Lähed järjekordselt (rahalist) toetust saama, head inimesed sotsiaalist või mujalt teevad iroonilise näo: "Teil on kõik kohad terved, no kuidas ei leia tööd?!" Kui sul on pere, siis on veel hullem. Hea, kui on pensionärist toetaja või rahakad sugulased. Aga kui seda ei ole?
ROBERT OJA
Ammendunud valitsus viib riigi katastroofi
Eesti Keskerakonna fraktsioon on mures ükskõiksuse pärast, millega valitsus vaatab pealt massiliselt süvenevat tööpuudust ja varanduslikku kihistumist. Viimased päevad on toonud uudise 1000 töötaja peatsest koondamisest.
Mõisaküla vagunidepoos 22, Sindi tekstiilifirmas 50, elektroonikaettevõttes Elcoteq 600-750, Edelaraudteel, mille valitsus erastas eestimaalastele ebasoodsatel tingimustel, esitamata tööhõivealaseid nõudeid - 228 kaduvat töökohta. Kokku tähendab see ligi 1000 perekonna jäämist toitjata. Seda rida võib peagi täiendada meditsiiniõdede, õpetajate, kultuuritöötajate, vagunijuhtide ja teiste elualade esindajatega, kes on oma kodanikuõigusi streigiga teostama asunud. Lisaks põllumehed, tudengid ja pensionärid, kes üle Eesti valitsuspoliitika vastaseid protestimeeleavaldusi korraldavad.
Paraku ei kuule ega näe me ikka veel valitsust otsustavaid samme astumas. Tundub, et valitsus ei suuda ega tahagi mõista seoseid töökohtade kadumise ja sotsiaalselt plahvatusohtlikuks muutuva olukorra vahel ega tunnistada olukorra tõsidust. Isegi 20% tööpuudus paneb valitsuse vaid häbelikult möönma, et pea kahe aasta jooksul ei ole selles piirkonnas käivitatud ühtegi riiklikku tööhõive või investeeringute soodustamise programmi. Kuid kes vastutab tagajärgede eest?
Kellele on vaja lugusid 9000-kroonisest keskmisest palgast, kui ligi 60% inimestest elavad sügavas vaesuses? Kellele on vaja jutte edukast Eestist, kus eakaid inimesi püütakse maha rahustada 30-kroonise pensionitõusuga? Kui suureks tuleb hinnata valet 13 000 töökoha loomisest aastas, kui vaid mõne päeva jooksul teatatakse tuhatkonna töökoha kaotamisest.
Riigi olematus inimeste jaoks esmatähtsate probleemide lahendamisel on viinud võimu võõrandumisele rahvast. Viiendik eestimaalastest on valmis kodumaa tolmu jalgelt pühkima.
Seda eirates tegeleb valitsus päevast päeva vaid pseudoprobleemidega, sealhulgas tsementeerides iseenda heaolu. Riigile kahjulike ja ülejõu käivate ning enneaegsete eurokohustuste võtmine, Narva Elektrijaamade ja Edelaraudtee või korruptsioonilõhnaline Eesti Raudtee erastamine, Eesti haldusterritoriaalse kaardi pidevad ümberjoonistamise katsed ning haridusministeeriumi kolimine Tartusse täidavad Eesti riigi valitsemist ja eemaldavad kolmikliidu valitsust põhiprobleemide lahendamisest.
Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et olukord, kus vabariigi valitsus kavatseb oma päevi täita väheoluliste asjadega, viib kahe aasta pärast Eesti riigi katastroofi. Me leiame, et on viimane aeg tõsiselt kaaluda Laari - Jürgensoni valitsuse jätkamise mõttekust ja hinda kogu Eesti rahva jaoks.
EVELYN SEPP,
RK Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik
JUHTKIRI
Jõgevat läbivad rongid ka märtsis
Üleeilne valitsuse otsus rongiliikluse kohta tõi pisut õnne meie õuele, vähemalt esialgu. Et selle kohaselt on ette nähtud toetada rongiliikluse jätkamist Tallinn-Tartu-Valga liinil, siis tähendab see, et Jõgevalt saab sõita rongidega nii Tallinna kui ka Tartu suunas ka pärast 3. märtsi. Teatavasti nägi üks mustadest stsenaariumidest ette koguni selle liini sulgemise. Siis oleks jäänud vaid mõni nädal, et siinmail hakataks rongisõitu kui sellist tasapisi unustama.
Kaugeltki ei saa veel öelda, et nüüd oleks sellesse segasesse asja täielik selgus tulnud. Valitsuse ja Edelaraudtee vahel pole praegu kaugeltki kõik veel selge ja võimalus, et reisirongid mistahes liinidel sõidu kas ajutiselt või päriselt lõpetavad, on täiesti olemas. Igatahes on öeldud, et rongide asendamine bussidega tuleb kõne alla igal pool, kui Edelaraudtee valitsuse kompromissettepanekuga ei nõustu. Et üleeile esitas valitsus Edelaraudteele mitu alternatiivset ettepanekut, siis tuleb välja, et esialgu leiti mingi kompromiss tõepoolest Tallinn-Tartu-Valga liinil. Millises ulatuses ja kui kaua siinne liiklus märtsikuust alates jätkub, ei oska kohapeal ilmselt keegi täpsemalt ennustada.
Küll aga on teada, et valitsus volitas teede- ja sideministrit moodustama Edelaraudtee ja riigi esindajatest töögrupi, kes hakkaks välja töötama pikaajalist reisirongiliikluse dotatsioonide kava ning esitama Riigikogule oma ettepanekud lahenduste leidmiseks. Sellesse töörühma võetakse eeldatavasti peale ekspertide ka Riigikogu liikmeid ja omavalitsuste esindajaid. Loodetavasti ei ole ühine töörühm mõeldud mitte rongiliikluse edaspidiseks väljasuretamiseks, vaid tõepoolest selle pikaajaliseks arendamiseks.
Konkreetseid plaane see kõik praegu siiski ei kajasta. Kahjuks pole transpordifirmade ja riigi vaheliste otsustamiste tulemustega tavakodaniku jaoks nii nagu telekanalitega, et kui üks kanal ei meeldi, valid teise. Otsused tehakse reisijate tahtest olenemata ja neilt nõusolekut küsimata. Jääb ainult loota, et otsused tulevad Jõgevat läbivale reisirongiliinile soodsad.
8. veebruar 2001
MAJANDUS
Kiiresti arenevad väikeettevõtted kui Jõgevamaa majanduse mootorid
Jõgevamaal tegutseb neli kuni 100 miljoni kroonise käibega ettevõtet ja üle tosina kiiresti areneva väikefirma. Viimased tegelevad ehitusega, valmistavad roostevabast terasest tooteid, prussmaju, killustikku, õmblustooteid ning omavad kauplusi ja kütusetanklaid.
ASid Kitzinger Progress ja Valmeco ekspordivad üle 90% toodangust. Õmblusfirmad AS N&M ja OÜ Ponte Õmblus valmistavad põhiliselt Rootsi ja Soome aiamööblile pehmeid madratseid ning töö- ja vormirõivaid.
Ajalehe Äripäev koostatud TOPides leidub mitmesuguseid Jõgevamaal tegutsevaid ettevõtteid. Nii asus AS Siimusti Autoveod Äripäevas avaldatud autotranspordifirmade 1999. a TOP 100 järgi majandusnäitajate poolest 12. kohal. 1999. a oli realiseerimise netokäive 6 miljonit krooni ja 2000. a ligi 7 miljonit krooni.
Majandustulemuste põhjal saavutas õmblusfirma AS N&M tekstiilitööstuse TOP 10s seitsmenda koha. 1993. aastast tegutsev firma valmistab aiamööblile pehmeid madratseid ja katteid. Tegevjuhi Silver Tamme andmetel läks toodang valdavas osas Rootsi. Lisandumas on Soome turg. Tootmist on laiendatud ja nomenklatuuri muudetud. On hakatud valmistama põrandamoppe ehk narmastega põrandapesuharju. Praegu töötab ettevõttes 38 inimest.
Neli keskmise suurusega ettevõtet
Käibe TOP 500s on naftasaaduste hulgimüügi ja jaekaubandusfirma AS Eksar Transoil, mille käive oli 1999. a 95,3 miljonit krooni ning 2000. a omaniku ja tegevjuhi Märt Mägi andmetel üle 170 miljoni krooni.
Veel on TOP 500s toiduainete tootmisega tegelev AS Põltsamaa Felix, 1999. a käibega 76,6 miljonit krooni, ja Jõgeva Majandusühistu, 1999. a käibega 81,3 miljonit krooni. 1999. a andmete alusel oli TOP 500s ka praeguseks pankrotistunud ja ASile Edam müüdud AS Adavere Lihatööstus, mille käive oli 1999. a 79,6 miljonit krooni ja 2000. a 45 miljonit krooni.
Rapsiõli tootva ASi Werol Tehased juhatuse esimees Raul Kastan ütles maakonnalehele, et enne auditeerimist ei ole tulemused lõplikud ja neid ei saa avaldada.
Otsustavaks teguriks arenemiskiirus
Gaselli TOPi kanti need väikeettevõtted, kes saavutasid kolme aastaga 50% käibe või kasumi kasvu. Lisaks kiirele arengule on nad loonud juurde uusi töökohti. Jõgevamaalt on TOPis 14 ettevõtet, sealhulgas kuus Põltsamaa piirkonnast, neli Jõgevalt, kaks Siimustist ja kaks maapiirkondadest.
Kiiresti arenevate ettevõtete seast eristub prussmaju tootev AS Valmeco, mille käive suurenes aastaga 5 miljoni krooni võrra ja moodustas eelmisel aastal esialgsetel andmetel ligi 30 miljonit krooni. Üleeelmisel aastal saadi 1,667 miljonit krooni kasumit. Kuna 2000. aasta majanduskokkuvõtteid alles koostatakse, ei osanud juhatuse esimees Rein Mõts kasuminumbreid veel öelda. Ligi 98% toodangust eksporditakse, põhiliselt Saksamaale, Austriasse ja Hollandisse. Lepingute alusel valmistatakse aastas ligi 1700 maja.
ASi Cobra Grupp põhitegevuseks on ehitus. Töölisi on üle 50. Ehitatakse üle Eesti. Eelmise aasta suuremate objektidena loetles ASi Gobra Grupp nõukogu esimees Aivar Kokk Saadjärve mõisahoonet, Jõgeva puhastusseadmeid, Põltsamaa postimaja ja Palamuse võimla rekonstrueerimist. Edu kindlustanud põhjuste seas nimetas Aivar Kokk korralikku meeskonnatööd ja uute ideede pidevat otsimist ning nende ellurakendamist. 1999. a moodustas ehituskäive 16,5 miljonit krooni.
Põltsamaal asuv AS Kitzinger Progress annab praegu tööd 55 inimesele. Põhiliselt valmistatakse toiduainetetööstusele seadmeid, seahulgas taarakastide pesemismasinaid. Tellimuste alusel tehakse ka ehitusdetaile. 90% toodangust läheb Saksamaale.
ASi Siimel põhitegevuseks on maaparandus ja hüdrotehnilised ehitused. Eelmisel aastal töötati allhanke korras Jõgeva veepuhastusseadmete ehitusel, ehitati Torma prügilat ja Mustvee linna veetrassi maksumu sega 1,4 miljonit krooni. Juhatuse esimehe Kalle Vikati sõnul tehakse kõiki töid, mida tellija vajab. Praegu töötatakse metsas.
OÜ Kudina Tankla juhatuse liige Aivar Sander ütles maakonnalehele, et nad müüvad kõiki, ka erimärgistatud kütuseid. Võrreldes eelmise aastaga on realisatsiooni netokäive kasvanud kaks korda, 4,8 miljonilt kroonilt üle 10 miljoni krooni aastal 2000.
OÜl KSK Jõgeva on Jõgeva linnas kaubanduskeskus ning Põltsamaal ja Tartus kodutehnika kauplused. Põhiliselt müüakse kodumasinaid, audio-videotehnikat ja elektrikaupu. Lisaks teeb neljameheline grupp tellimuste alusel elektritöid.
AS Trelex AGS müüb Jõgeva linnas ehitusmaterjale. Juhataja Sirje Põder lausus, et nad müüvad klientidele üldehitus- ja viimistlusmaterjale ning sanitaartehnikat. "Meil töötavad inseneriharidusega müüjad, kes annavad klientidele vajadusel ka konsultatsioone. Tänu klientide usaldusele oleme oluliselt suutnud tõsta ka müügikäivet," rääkis Sirje Põder.
RAIVO SIHVER
Rootsi aitab Eestil metsaistikute põuast üle saada
Sel kevadel tuuakse keskkonnaministeeriumi vahendusel Rootsist Eestisse kolm miljonit kuuseistikut, et leevendada viimastele aastatele iseloomulikku pidevat puudust istutusmaterjali järele.
Alates 15. veebruarist on metsaomanikel võimalik maakonna keskkonnateenistuses, Erametsakeskuses ning keskkonnaministeeriumi metsaosakonnas täita istikute saamiseks tellimislehti. Eestis on hinnanguliselt ligi 7000 hektarit erametsamaid, mida pole uuendatud või mis ei ole ise uuenenud.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Andres Talijärve sõnul ei suuda maakondade metsataimlad ka 2001. aasta kevadeks metsaomanikele piisavas koguses istutusmaterjali pakkuda. "Kui 1990. aastate alguses kasvatati ligikaudu 20 miljonit istikut, siis praegu vaid 10 miljonit. Samas on raiemahud pidevalt kasvanud, seda eriti erametsades," ütles Talijärv.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna ja Svenska Skogsplantor AB vaheliste läbirääkimiste tulemusena käivitatakse Eesti-Rootsi koostööprojekt paljasjuursete kuuseistikute toomiseks Eestisse.
Kevadel Eestisse toodavad Rootsis kasvatatud 4-aastased paljasjuursed kuuseistikud sobivad Eesti tingimustesse ning vastavad kõigile Eestis kehtestatud kvaliteedinõuetele. Taime hind on kaks krooni.
Rootsipoolseks koostööpartneriks on Skandinaavia suurim metsakasvatuskontsern Svenska Skogsplantor AB, mille tegevusvaldkond on lai - alates seemnevarumisest kuni metsa majandamise soovituste koostamiseni. Tegemist on Rootsi riikliku ettevõttega, mis turustab metsataimi nii Põhja- kui ka Läänemere-äärsetesse maadesse. Ettevõtte pikaajalised traditsioonid ja kogemused metsataimede kasvatamisel tagavad ka usaldusväärse ning kvaliteetse taime. Eestis hakkab taimede müüki metsaomanikele korraldama SA Erametsakeskus.
AGNES AASLAID,
Keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo
Nõuandetoetuseks makstakse sellel aastal 1,54 miljonit krooni
Nõuandetoetust võib taotleda põllumajandustootja või kalakasvataja, kui nõuandeteenust osutab atesteeritud konsulent. Toetust võib taotleda 1. veebruarist kuni 15. novembrini.
Nõuandetoetuse määr 2001. aastal on 80% kuni 4000 krooni maksva nõuandeteenuse korral ja 50% nõuandeteenuse maksumusest, kui see on 4001-8000 krooni. Nõuandetoetuse maksimaalsuurus 2001. aastal ühe taotleja kohta on kokku 7200 krooni.
PRIA otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise seitsme tööpäeva jooksul alates korrektse taotluse laekumisest. Kui PRIA teostatud kontrolli käigus selgub, et andmed esitatud dokumentides ei vasta tegelikkusele, jäetakse toetus välja maksmata.
HELI RAAMETS,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti pressiesindaja
Jõgevamaa omavalitsused saavad riigieelarve toetusfondist üle 56 miljoni krooni
Vastavalt 2001. aasta riigieelarve seadusele ja valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusele saavad Jõgevamaa omavalitsused 2001. aasta riigieelarvest järgmised summad.
Jõgeva linn 5 939 000 krooni
Mustvee linn 3 852 000 krooni
Põltsamaa linn 5 348 000 krooni
Jõgeva vald 7 670 000 krooni
Kasepää vald 3 051 000 krooni
Pajusi vald 2 508 000 krooni
Pala vald 2 627 000 krooni
Palamuse vald 3 820 000 krooni
Puurmani vald 3 275 000 krooni
Põltsamaa vald 7 240 000 krooni
Saare vald 2 602 000 krooni
Tabivere vald 4 118 000 krooni
Torma vald 4 307 000 krooni
Kogu maakond 56 357 000 krooni
Valla ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse kohaselt määratakse toetusfondi suurus riigieelarve eelnõus ja toetusfondi jaotus kindlaks kohalike omavalitsuste ja omavalitsuste liitude volitatud esindajate ja vabariigi valitsuse vahelise kokkuleppe alusel.
2000. aastal said maakonna omavalitsused riigieelarve toetusfondist 53 215 000 krooni.
PEEP LILLEMÄGI
KULTUUR
Möödunud laupäeval Saaremaal Kuressaare Linnateatris toimunud koolinoorte üleeestilisel etluskonkursil pälvis peapreemia Jõgeva Gümnaasiumi XI b klassi õpilane Mihkel Kabel.
24 Kuressaares võistelnud gümnaasiumiealist noort olid üleriigilisel konkursil osalemise õiguse välja teeninud silmapaistva esinemisega maakondlikel jõuproovidel. Peale Mihkli esindas Jõgevamaad teinegi Jõgeva Gümnaasiumi õpilane: XII a klassi neiu Silja Palm. Mõlemad teevad kaasa ka kooliteatris Liblikapüüdja.
Mihklil näib olevat stabiilne loosikäsi: nagu maakondlikul jõukatsumisel Tabivereski, nii võttis ta ka Kuressaares viimase järjekorranumbri ja pani oma särava esinemisega konkursile uhke punkti. Ning konkurentidele nö Kabelimatsu.
Nagu arutelul selgus, polevat Tallinna Pedagoogikaülikooli režii õppetooli juhataja Toomas Lõhmuste juhitud žüriil peapreemia määramisega mingeid raskusi olnud. Eelkõige toodi Mihkli puhul esile seda, et ta oli ette kantud tekstide (katkend Voldemar Panso raamatust "Portreed minus ja minu ümber" ning Betti Alveri ballaad "Kaks saarlast") sisu sügavalt läbi tunnetanud ja suutis selle hästi kuulajateni tuua. Loomulikult aitas kaasa see, et tekstid oli juhendaja Lianne Saage-Vahur oskuslikult, st etleja iga ja natuuri arvestades valinud. Peale peapreemia anti välja kolm laureaaditiitlit ja mõned eripreemiad.
Mihkli edu üleriigilisel etluskonkursil polnud esmakordne: möödunud aastal olid nad koos klassiõe Silja Kanaga kolme laureaadi hulgas (peapreemiat tookord välja ei antud). Kuni möödunud aastani toimusid etlejate üle-eestilised jõuproovid Tallinnas Mustpeade Majas. Kuna nimetatud asutus nende korraldamisega just hiilgavalt hakkama ei saanud, otsustas Saaremaa Ühisgümnaasium nimetatud ürituse (nagu mõni aasta varem koolinoorte solistide ja duettide konkursigi) ära mere taha "kolida". Ning Saare maavalitsuse toetusel said nad konkursi korraldamisega ka suurepäraselt hakkama.
RIINA MÄGI
Pajusi Küla Selts sai täiendust
Pühapäevaks kutsus Pajusi Küla Selts Pajusi rahvamajja külarahvast koosolemisele. Ühtlasi sai selts endale tublit täiendust, sest liikmeks astus sellel päeval üle kahekümne inimese.
Seltsi ühe asutajaliikme Aili Soolepa sõnul oli vaatamata külmale ilmale igas vanuses rahvast kokku tulnud üllatavalt rohkesti ja tundub, et kohalikul rahval on soov aegajalt kokku saada. Ühtlasi oli külarahval võimalus kohtuda vallavanema Heldur Läänega. Seltsi juhatuse esimees Jüri Siirmäe tutvustas kokkutulnud rahvale seltsi põhikirja. Koos arutleti selle üle, mida edaspidi saaks ühiselt ette võtta. Et külarahva ja lähemate naaberkülade inimeste abiga on Pajusi park juba nii korda saanud, et seal suuremad peodki ära võidud pidada, tahetakse parki ühisel nõul ka tulevikus korras hoida ning ilusamaks muuta. Pajusi on elujõuline küla. Kui viimastel aastatel külad aina tühjenevad, siis Pajusisse on maju hoopis juurde ehitatud.
Pajusi Küla Seltsi asutamise mõtte algatas aasta tagasi praegune vallavolikogu esimees Lembit Paal. Tegevust alustati möödunud aasta märtsikuus. Möödunud pühapäevasel külarahva kokkusaamisel avaldati soovi järgmisel korral rahvamajja kokku tulla naistepäeva paiku. Vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Rein Viru ütles, et rahvamaja ja küla ühiseid ettevõtmisi on plaanis igati toetada.
VAIKE KÄOSAAR
Tabivere Keskkoolis on pühapäeva kunstiklass
Tabivere Keskkooli pühapäeva kunstiklassis käiakse koos alates möödunud aasta detsembrikuust. Nüüd on osa seal valminud töid näitusele välja pandud Tabivere raamatukogus.
Juhendaja Margus Liivaku leidis kooli psühholoog Viive Aunap kõrgema kunstikooli lõpukursuselt. Viive Aunap on ka Elleri-nimelise Tartu muusikakooli Tabivere filiaali juhataja ning juhendab koolis lilleseaderingi. Et koolis on päris palju kunstikalduvusega lapsi, siis leidis ta, et oleks õigem nende tarvis juhendaja otsida, kes oleks valmis Tabiveresse sõitma hakkama.
"Koolis tuleb enamasti rohkem tegelda kellegi päästmisega. Andekad lapsed jäävad tihtipeale märkamatuks. Ei nad jookse, karju ega jää kellelegi isegi ette. Näiteks on meil mitu sellist last, keda võiks või hommepäev kunstikooli sisse võtta. Ega õpetaja annet just juurde ei pane, aga ta vähemalt julgustab ja suunab," tunnistab Viive Aunap.
Neid, kes detsembrikuust saati terveks südapäevaks kooli tulevad, on erinevas vanuses 7-17 aasta vahel. Mõnda nende töödest oli võimalus näha näitusel juba jõulude ajal. Nüüd otsustati tutvustada laste töid ka ümbruskonna rahvale ja nii sai raamatukogusse neid üles riputatud nii palju, kui ruum võimaldas.
Viive Aunapi sõnul on noored kunstnikud saavutanud meeldiva koostöö kooli Tootsiklassiga, kus piltidele raame meisterdatud. Kunstiklassi ja muusikakooli lastega on aga suvel plaanitud teha ühislaager.
VAIKE KÄOSAAR
Esmaspäeval tähistati Põltsamaa Muusikakoolis praeguste õpilaste kontserdiga kooli esimese ja kauaaegse direktori, muusikapedagoogi, endise puhkpilliorkestri dirigendi ja Põltsamaa linna aukodaniku Voldemar Lemmiku 90. sünniaastapäeva. See oli esimene kolmest juubelile pühendatud ettevõtmisest.
Põltsamaa muusikakooli direktor oli Voldemar Lemmik alates 1959. aastast kuni 1971. aastal pensionile jäämiseni. Esmaspäeval, mil tema sünnist möödus 90 aastat, oli koolis praeguste õpilaste kontsert. Kuigi ägedalt möllanud gripi tõttu oldi kontserdikava sunnitud mõneti muutma, sest 20 esinejast sai kohale tulla ainult kaheksa, suutsid vaprad õpetajad veel enne kontserti lood nurga taga endale selgeks teha ja kõik läks kenasti korda. Voldemar Lemmiku elukäigust andis ülevaate kooli direktor Anne Kaus. Stendidel on rohkesti väljas ka pilte ja muid materjale ning suur pilt kunagisest direktorist jääbki alaliselt kooli seinale praeguse koolipere tegemisi jälgima. Välja on pandud ka Voldemar Lemmiku õpilase, EMA professori Hannes Altrovi pilt ja lõputunnistus.
"Meie majas on praegugi tunda Voldemar Lemmiku vaimu. Mitu praegust õpetajat on kas siis kunagi tema alluvuses töötanud või tema õpilased olnud," rääkis Anne Kaus. Pärast pensionilejäämist käis Voldemar Lemmik veel aastaid Tallinnast Põltsamaale kunagist Progressi tsehhi triot juhendamas. Muidugi teati teda ka kui Tallinna üldlaulupidude puhkpilliorkestrite üldjuhti. Märtsis on Põltsamaa Muusikakool otsustanud Voldemar Lemmiku juubelile pühendada veel kaks suuremat ettevõtmist. 1. märtsil korraldatakse Põltsamaal Kesk-Eesti muusikakoolide puhkpilliõpilaste konkurss, kus selgitatakse välja päeva parim puhkpillimängija. Konkursi võitja esineb solistina ka 11. märtsil Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, kuhu on osalema kutsutud nii ühisgümnaasiumi kui ka kultuurikeskuse orkester. Neid kolme ettevõtmist toetab ka Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Põltsamaa linnavalitsus.
VAIKE KÄOSAAR
Sillamäe mõjub oma Stalini ja Hruštšovi ajastu stiilsete hoonete, suurejoonelise planeeringu ja totaalse venekeelsusega kui tõeline mälestusmärk sovetiajale. Eesti teatri päevade korraldamine selles keskkonnas tundub esmapilgul päris hullu ideena.
Kunstnikust teatrifanaatik Regina Baranova tegi selle integratsioonilõhnalise idee oma pere liikmetest koosneva trupi Art Paradise abiga ja linnavõimude toetusel möödunud nädalal siiski teoks. Ühena seitsmest Eesti harrastustrupist (kõik neist polnud eestikeelsed) osales ka Palamuse näiteseltskond. Kogemusteta tegijate poolt nö põlve otsas ja ilma rahata tehtud festivali kohta oli üritus päris kena, kuigi erinevalt päevastest lasteetendustest, kuhu tulid lapsed klasside kaupa, olid õhtused etendused publikuvaesemad. Ent idee ise oli kuldaväärt: kohalik vene publik nägi eesti harrastusteatri stiilinäiteid, vähesed kohalikud eestlased aga võisid rõõmustada, et said emakeelset teatrit kord ka kodus nautida.
Iljitš alles
Festivali peamajja, Sillamäe kultuurikeskusse saabunud, võtavad visuaalsed muljed õhku ahmima: Popovi-nimeline arhitekt on arvata
viiekümnendatel ehitatud hoonesse kokku kuhjanud kõik, mis tolle aja ilu ja luksuse mõiste juurde võis kuuluda: kullatud kipskaunistustega sambad ja rõdud, raskes raamis peeglid jne. Ning Marxi ja Lenini kipsbareljeefid seisavad puutumatutena teine teisel pool lava.
Üks lavastus oli otseselt festivali tagapõhjaga seostuv: Lasnamäe vene noored on Eesti Harrastusteatrite Liidu esimehe Jaan Urveti juhendamisel ja Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse rahalisel toetusel lavale toonud loo "Lumekuninganna" lavastamisest. Algselt olnud see mõeldud tõsimeelse ja läbinisti eestikeelse muinasjutulavastusena. Ent töö käigus selgus, et kaks kuud on eesti keele omandamiseks liiga napp ning lavastus muutus nö mänguks mängus, kus muinasjututeksti loetakse paberilt, muu suhtlemine käib aga vene keeles.
Sotsiaalpedagoogika
Pärastises vestluses nendib Urvet, et töö vene noortega olnud rohkem sotsiaalpedagoogiline tegevus kui lavastamine. Neli esimest proovi kulunud noorte hingehädade ärakuulamisele ja nende suhtumise väljaselgitamisele eesti kultuuri. Mis osutus üldjuhul üsna vaenulikuks. Eelkõige sellepärast, et seda ei tunta, aga ka sellepärast, et ollakse Eesti-vaenuliku meedia mõjuväljas. Kui lõpuks lavastuse kallale asuti, selgunud aga, et kõigepealt tuleb õpetada nad demokraatlikku koostööd tegema.
"See mitteeestlaste integreerimine pole sugugi nii lihtne asi, nagu vahel arvatakse. Üksnes keeleõpetusest ei piisa, kõigepealt tuleb paljud asjad selgeks rääkida," ütleb Urvet, kes on integratsiooni sihtasutuse toetusel teinud paari nädala eest koos Ida-Virumaa vene rahvusest õpetajatega ringsõidu Lõuna-Eestis, külastades ka Palamust ja Luuat. Hiljem kuulen, et ka sillamäelased on nüüd, mil idapiiri taha käimine keerulisem, hakanud innukalt Eesti maapiirkondi avastama.
Ning muu maailm avastab omakorda Sillamäed, tulles siia vaatama sovetiaja stiilipuhast heiastust. Nii et "eurostada" ei kavatseta siin midagi, pigem ühtteist endisaegset taastadagi.
"Sillamäe on täiesti normaalne elupaik - nagu iga teine Eesti linn," ütleb kohaliku eesti põhikooli õpetaja rahulikult, kui üritan talt välja meelitada hala į la "eestlased on totaalselt venekeelses ja meelses keskkonnas pidevas stressis ning saastatus rikub tervist". Ole sa lahke!
RIINA MÄGI
SPORT
Põltsamaa jõe XIX talimängudel 3. ja 4. veebruaril Adaveres oli jällegi kõige rohkem kaasalööjaid (80) uisutamises.
Noorimaks uisutajaks oli 6-aastane Carina Aria Põltsamaa valla Kamari külast. Uisutamises võisteldi seitsmes vanusegrupis, kus vanuseklasside võitjaiks tulid Getter Meri (Adavere), Liis Emajõe (Põltsamaa linn), Varje Õunapuu (Adavere), Sandra ja Sirli Alusalu (Adavere), Eve Kuusemets, Kaja Jürissaar (Põltsamaa linn) ning Reimo Piho, Sten-Sander Karjus (Adavere), Arsi Tupits (Puurmani), Pavel Tint (Adavere), Argo Petrov (Esku), Toivo Vaks (Imavere) ja Aivar Kamenjuk (Adavere).
Muutlikud sulasegused talveilmad napi lumega takistasid suusatreeningute läbiviimist, seepärast ka poole vähem suusatajaid
võrreldes uisutajatega. Kuue vanuseklassi tublimad olid: Aet Sei (Kõo vald), Anu Pärnsalu (Pajusi), Sandra Alusalu, Merje Mölter (Adavere), Marge Targama (Lustivere), Kaja Jürissaar ning Timo Vilk (Adavere), Marten Järvik, Raido Kruustükk (Puurmani), Ott Kohari (Adavere), Bruno Lippur (Lustivere), Hans Jürgens (Umbusi).
Saani lükkamises võidutsesid Esku ja Imavere ees Puurmani noormehed Leino Targiainen, Aivar Lankov ja Leo Lindemann. Juhtide kahevõistluses oli osavaim Põltsamaa Tare esimees Viljo Emajõe Jaan Aiaotsa ja Imavere vallavanema Jüri Ellrami ees.
Korvpallis kolm kolme vastu võistles 20 neidude, noormeeste ja meeste võistkonda. Esindatud olid kõik mängudest osa võtnud vallad ja Põltsamaa linn. Neidude ning noormeeste võit ja kirkamad medalid läksid Pajusi valda. Võitja au kuulus Anne Ilvesele, Kathlin Kippusele, Mariliis Suikmäele ning Kermo Juhkamile, Heiki Haanile, Vallo Goroškole.
Males tõi Viljandi maakonna Kõo vald välja 13 maletajat. Tubli töö sellel alal tehakse Kirivere Põhikoolis. Kuni 12-aastastest tüdrukutest võitis kõik oma vastased Tuuli Vahtra, poistest aga Siim Kala. 13-15-aastastest maletajatest tõstsid nuppe osavamalt Liisi Eglit Põltsamaa Ühisgümnaasiumist ja Alvar Nõmmik Adavere Põhikoolist. Naiste parim maletaja Kersti Kõrge Puurmanist mängis kaasa meeste turniiril, kus sai 13 mehe hulgas abikaasa Ülari ja Aidu maletaja Eino Järavere järel kolmanda koha.
Kabes oli vastu ootusi vähe osavõtjaid. Lastest said kõige enam võidurõõmu tunda Kristiina Orr Eskust ja Taavi Emajõe Põltsamaalt, neidudest Liis Lättemäe Adaverest ja Endel Jänes Lustiverest, naistest Riina Saago Adaverest ja Heldur Evertsoo Pisisaarest.
Koroonas said kõige rohkem auhinnalisi kohti Viljandimaa KolgaJaani mängijad. Naistest mängis esikoha välja Ülle Markson Adaverest, noormeestest Rainer Vare Kolga-Jaanist, meestest raskejõustiku mitmevõistlejana endale nime teinud Endel Susi Puurmanist.
Lauatennises oli jäme ots Lustivere mängijate käes, võites kaheksast esikohast neli (Kaire Allvee ja Remo Hagala lastest, Ants Jänes noormeestest, Anne Pern naistest). 13-15-aastastest ja kaks aastat vanematest neidudest võitsid esikoha Jaana Kalajärv ja Kristel Lepik Adaverest, 13-15aastastest noormeestest MartinTaska KolgaJaanist, meestest Väino Petrov Eskust.
Autode lumerajasõidus oli 20 meeskihutaja kõrval ka kaks uljast naist (Reet Tikut KolgaJaanist ja Tiina Saviauk Põltsamaalt). Tagaveoga autodel olid kolm kiiremat sõitjat Kaspar Kivi ja Toomas Tõnts Põltsamaa vallast ning Hillar Kalam Põltsamaa linnast, esiveoga autodel aga Jaanus Murakas Järvamaa Koeru vallast, Taavi Aas Põltsamaalt, Märt Laansalu Kolga-Jaanist. Tublimad noorsõitjad olid Ivar Laansalu ja Martin Rosenberg (Põltsamaa vald).
Bridžis paaridele istus mängulaudade taha 18, saskus 32 mänguhuvilist. Bridžis klappis seekord mäng kõige paremini Mihkel Viirelaiul-Kalle Ojassalul Põltsamaalt, pereemal-pereisal Kõrgel Puurmanist, Lembit Kapil Aidust ja Peeter Jaanil ning Kalju Kuldverel-Jüri Mekšunil Põltsamaalt.
Saskus olid heas mänguhoos Kõo valla mängijad. Esimene (Evald Lippur-Kalju Tenno), teine (Rein Müür-Ago Vingissar) ja neljas (Feliks Roos-Ants Papp) koht neile. Kolmanda koha saskus said Jaan Sutt Pajusist ja Villu Ojassalu Põltsamaalt. Mälumängus teadsid kõige rohkem õigeid vastuseid Rein Mäll, Jaan Sutt ja Arved Külanurm. Napilt jäid neile alla Viljar Alnek, August Turk ja Mait Soolepp ning Tiit Kulu, Ville Tamm ja Viljo Emajõe.
Sportlikuma perekonna karikas läks perekond Emajõele Põltsamaalt. Väljapaistvalt võistlesid veel perekond Jürissaar Põltsamaalt, perekond Petrov Eskust, perekond Kõrge Puurmani vallast, perekond Vaks Imaverest, perekond Kamenjuk Adaverest, perekond Vahtra Kõost.
Mängude ettevalmistamisel ja läbiviimisel nägid kõige suuremat vaeva Väino Anar, Tõnis Treiman, Uno Valdmets, Ülar Kohari, Jüri Kull, Peeter Kallasmaa, Villu Ojassalu, Arved Külanurm ja teised.
OSKAR PURI
3. veebruaril toimusid Laiuse Põhikooli võimlas Jõgevamaa meistrivõistlused koroonas nais ja meespaarismängus. Naistest võitsid Eha Pesur ja Andrea Uustulnd Viimsist, teiseks tulid HedviReet Übner ja Jaanika Laks, kolmandaks Maarika Samberg ja Kiira Tarassova. Jõgevamaa meistriks tulid Laine Rande ja Ellen Avi, kes olid neljandad. Meestest võitsid Marek Poltrago ja Erki Lepik, teised olid Heino Merilaine ja Lembo Mikko Pärnust, kolmandad Leonid Zjabrikov ja Olev Schmidt Keilast. Jõgevamaa teine ja kolmas paar olid Tiit Ottenson ja Paul Uiboleht ning Väino Ridal ja Lembit Lääne.
Laiuse Spordiklubi karikavõistluse V-VI etapp toimub 24. veebruaril.
PAUL UIBOLEHT
Jõgevamaalased Eesti noorte kergejõustikumeistrivõistlustel
Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimusid Tallinnas Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus.
Konkurents oli seekordsetel meistrivõistlustel väga tihe, seda eriti nooremates vanusegruppides (U16 ja U18), kus mõnelgi alal oli jõudu proovima tulnud pea 50 sportlast. Jõgevamaale tõi ainsa medali Põltsamaa noormees Olavi Püvi - vanuseklassis U18 (1984-1985 sündinud) andis pronksmedali kaugushüppetulemus 6.34. Lisaks tuli Põltsamaa treeneri Lea Vilmsi hoolealune seitsmendaks 60 m sprindis (aeg 7,48).
Peale Olavi Püvi jõudis ainsa Jõgevamaa esindajana esikümnesse Laiuse teivas hüppaja Cris Aare (SK Contra, treener Hendrik Lindepuu). 15 sentimeetriga isiklikku rekordit parandanud noorsportlane jagas vanuseklassis U16 (1986-1987 sündinud) tulemusega 3.00 kümnendat kohta.
Teiste Jõgevamaa sportlaste tulemusi: vanuseklassis U16 oli Lehto Vannus (Põltsamaa) kaugushüppes 14. (tulemus 5.10) ja 60 m sprindis 22. (8,18), Kristin Männik (KJK Harta) kuulitõukes 15. (8.81), Erli Paas (SK Contra/Torma PK) 60 m sprindis 17. (8,65) ja 300 m 22. (47,85), Roland Rahn (SK Contra) 1000 m 21. (3.08,77), Kertu Annok (KJK Harta) 300 m 25. (48,62) ja Mikk Kalavus (SK Contra/ Torma PK) kõrgushüppes 25. (1.50).
Vanuseklassis U18 oli Martin Mikk kaugushüppes 16. (5.77) ja Veikko Vaimel 19. (5.58). 19. koha sai ka Siim Emajõe 2000 m jooksus (6.34,58). Kõik kolm noormeest esindasid Põltsamaad. Vanuseklassis U20 (1982-1983 sündinud) jäi jõgevamaalaste parimaks kohaks Mihkel Kuke 13. tagajärg kuulitõukes (12.04).
Taavi Veersalu oli samal alal 19. (10.95). Maarius Pärn oli kaugushüppes 15. (5.84) ja 60 m sprindis 18. (7,61). Nimetatud noormehed on kergejõustikuklubist Harta.
Ning veel - Jõgevamaalt pärit Anu Teesaar võitis neidude U20 vanuseklassi kõrgushüppes hõbemedali (1.66), kaugushüppes jäi ta üheksandaks (5.13). Ent Tallinnas Audentese koolis õppides on tema treeningtingimused midagi muud kui meie koridorides ja kergejõustiku jaoks kitsukestes võimlates harjutavatel noortel.
Jõgevamaal on nii oma alale pühendunud kergejõustikutreenereid kui andekaid noori, ent pole kergejõustikuharrastuseks vajalikke sisetingimusi. Ning suvele vaadates jätab paljugi soovida ka Jõgevamaa staadionite olukord. Asju parandada aitaks vaid maavalitsuse ja omavalitsuste aktiivsem tegutsemine sellel suunal.
HENDRIK LINDEPUU
Jõgeva hokimehed teenisid Tallinnas raske 4:3 võidu
Jõgeva SK Pedja hokimeeskond alistas Eesti meistrivõistluste HHLliigas pühapäeva õhtul Tallinnas lumesajus ja tuisus toimunud mängus Tallinna Mark-Winneri 4:3, kuigi jäi esimesel
poolajal 0:2 kaotusseisu. Selle võiduga tõusis meie hokimeeskond liigas juba kolmandale kohale.
Kohtumine MarkWinneri meeskonnaga algas Talleksi hokistaadionil käredas pakases, lisaks sadas tihedat lund ja tuiskas. Tallinlasi oli toetama tulnud arvukalt poolehoidjaid. Tosina mehega mänginud SK Pedja meeskond haaras kohe mänguohjad enda kätte ning hoidis litrit valdavalt vastaste väljakupoolel. Paraku ei suudetud aga tekitatud võimalusi vära vaks realiseerida. Juhtus hoopis vastupidi.
Kui mängitud oli kuus minutit, pääses sinise joone tagant kaugviskele vastaste üks parimaid mängumehi Indrek Linde ning litter lendas ootamatult Vahur Kuke väravasse. Mark-Winner oli asunud 1:0 juhtima. Seejärel toimus mitu eemaldamist, kus Jõgeva mängis 42 sekundit isegi arvulises ülekaalus 5:3 vastu, kuid edu ei saavutanud. Ja kui karistust kandnud Linde jääle uisutas, sai ta äärele söödu, spurtis vabaks ning viskas teise värava, seisuks 2:0.
Jõgevlaste treener Uno Veski manitses mehi kaitses hoolikamad olema ning rünnakutel rohkem väravale viskama. Vahetult enne pool ajavilet suutis Alari Kütt lõpuks avada ka meie meeskonna väravatearve ja vaheajale mindi seisul 2:1 Tallinna kasuks.
Mängu saatus otsustati ära teise poolaja esimese kolme minutiga. Kohe poolaja esimestel sekunditel tuli Kaido Poomi viskest 2:2 viik. Minut hiljem viis Raul Kivi Jõgeva esmakordselt 3:2 juhtima ja 18. minutil kasvatas Andrus Tõruke eduseisu 4:2. Tundus, et mäng on tehtud, kuid viimased kümmekond minutit olid vaevalised. Tallinlased püüdsid iga hinna eest mängu päästa, seda ka keelatud jõuvõtteid kasutades.
Kuid alles kolm minutit enne lõpuvilet kandsid nende püüdlused vilja: Jõgevalt pärit Margus Kotter tegi 4:3. Rohkemaks ei olnud aga
väljakuperemehed suutelised ja Jõgeva meeskond kirjutas turniiritabelisse kolmanda võidu.
Meeskonna peatreener Uno Veski kiitis raske võidumängu järel kogu meeskonda. "Väga hästi tegutses väravavaht Vahur Kukk. Rõõmu tegi see, et meeskond suutis raskest 0:2 kaotusseisust edukalt välja tulla. Mängiti oma mängu ja varem või hiljem pidi see vilja kandma." Nüüd, enne reedel Tallinnas toimuvat ringi kuuendat
kohtumist tabeli viimase, Kehraga, on SK Pedja meeskond tõusnud liigas kolmandale kohale. Loodame, et Jõgeva hokimehed võtavad punktilisa ka viimasest mängust.
MART ERMANN
Pala pürgib hoogsalt Jõgevamaa suusakeskuseks
Möödunud pühapäeval toimus Pala vallas traditsiooniline noortemaraton, kus osales üle 250 suusataja erinevatest Eestimaa paikadest.
Kui laupäeva õhtuse külma tagajärjel oli oht ka maratoni ära jäämiseks, siis pühapäeval selgus, et saab siiski suusatada. Külma ilma tõttu tuli vaid distantsi lühendada. Kõige kogenenumatest osalejatest, naisjuunioridest pälvis võidu Triin Peips Otepäält ja teise koha Aleksandra Gorodintseva Sillamäelt. Meesjuunioride paremikku jõudsid Raigo Orav Lähtelt ja Juri Borissov Narvast. 1983-1984 sündinud tütarlastest tuli võitjaks Helen Rohtla Sõmerust, teine oli Riina Järvela Põlvast ja Katrin Vetsi Emmastest. 1983-1984 sündinud poistest sai esikoha Kert Kesapaik klubist Albe Team, teiseks tuli Elar Väli Saarepeedilt ning kolmandaks Timo Kaljuvee Võrust. 1985. aastal sündinud poistest jõudsid esikolmikusse Vladislav Kostin Sillamäelt, Danil Steptsenko Narvast ja Taavi Teder Otepäält.
Sama vanuseklassi kiiremad suusatüdrukud olid Marge Taivere Tartust, Kerli Arro Otepäält ja Merit Rajas Iisakust. 1987-1988 sündinud poistest võitis Madis Kollo Jõelähtmelt, talle järgnesid Marko Otsus Ülenurmelt ning Andres Kollo Jõelähtmelt. Selle vanuseklassi tütarlastest pälvis esikoha Aljona Platonova Narvast, teise koha Sirli Rajas Iisakust ning kolmanda koha Jana Mintsenkova Narvast. Esimese kümne seas jõudis finišisse ka Pala tüdruk Anna Liisa Rätsepp.
1990-1992 sündinud poistest suusatasid kõige kiiremini Klen Krünberg Tamsalust, Raido Ränkel Sõmerust ja Heiki Müll Ülenurmelt. Selle vanuseklassi kolmeks parimaks tüdrukuks osutusid Kristiin Valdre Iisakust, Kärt Must Tartu suusaklubist ja Alissa Jurlova Narvast.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
SAS ja Coca-Cola toetavad Põltsamaa kollektsiooniaia korrastamist
Möödunud reedel andsid SASi ja Coca-Cola Keskkonnafondi esindajad Stockholmis üle toetusraha kuuele keskkonnaprojektile, mida fond tänavu finantseerida otsustas. Ainsa Eesti projektina pälvis fondi toetuse Põltsamaal tegutseva keskkonnaühingu Kivirik projekt "Värav loodusesse".
Skandinaavia lennukompaniid ja tuntud karastusjoogitootjat ühendav keskkonnafond jagas tänavu laiali 250 000 Rootsi krooni toetusraha. Põhjamaadest ja Balti riikidest laekunud 30 projekti hulgast valiti välja kuus paremat, neist kaks Rootsist ja Leedust, üks Norrast ning Eestist. Kiviriku projekti "Värav loodusesse", mis kavandab Põltsamaa kollektsiooniaia korrastamist, otsustati toetada ligi 75 000 Rootsi krooniga.
"Põltsamaa kollektsiooniaed on ideaalne koht praktiliseks loodusõppeks," ütles keskkonnaühingu Kivirik juhataja Inge Angerjas. "Kahjuks on 1923. a rajatud aed, kus kunagi kasvas üle 300 puu ja põõsaliigi, viimasel aastakümnel hooletusse jäetud. Projekti käigus tahame täiendada aia taimekollektsiooni, teha korda vana aiamaja ja selles asuva õppeklassi, mille loodame kujundada keskkonnaühingu tegevuskeskuseks, ning puhastada kollektsiooniaia tiigi sinna aastakümnetega kogunenud mudast. Projektis osalevatele õpilastele pakub see põneva võimaluse tutvuda tiigi elustikuga. Lisaks paigutame huviliste teavitamiseks aeda infotahvlid ja avame oma ühingu kodulehekülje internetis."
Keskkonnaühing Kivirik alustas tegevust 1998. aastal. Ühingu suurematest ettevõtmistest nimetas Inge Angerjas suviste keskkonnalaagrite korraldamist Põltsamaa piirkonna kooliõpilastele ja Prügikolli jäätmekoolituskampaaniates osalemist. Praegu käivad ettevalmistustööd Põltsamaa-Kamari matkaraja ehitamiseks. Tänavuse teise suurprojekti raames rajatakse Põltsamaa roosiaeda turistide teenindamiseks paviljonteemaja. Seda ligi poole miljoni kroonise eelarvega projekti rahastab Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse põllumajanduspiirkondade programm.
ULVI KALVIST
Jõgeva linn
Aksel Timusk 05.12.1926-30.12.2000
Ants Baumann 30.04.1939-02.01.2001
Elsa Kork 17.05.1921-06.01.2001
Ain Kõluvere 04.07.1944-07.01.2001
Osvald Roos 29.04.1917-09.01.2001
Kuido Jõemets 14.11.1942-14.01.2001
Amanda Vaher 30.12.1910-21.01.2001
Helgi Väljaots 09.12.1920-27.01.2001
Rosalie Eit 11.05.1922-31.01.2001
Jõgeva vald
Aliide Tamm Kõola külast 23.06.1910-29.12.2000
Viktor Drozdov Ellakvere külast 13.12.1947-04.01.2001
Leida Leiten Raaduvere külast 08.09.1930-08.01.2001
Anatoli Jurtsuk Alavere külast 15.03.1928-19.01.2001
Jelena Stogova Õuna külast 15.05.1908-21.01.2001
ElvineMarie Undritz Kärde külast 05.06.1923-27.01.2001
Lembi Korjus Jõgeva alevikust 25.06.1920-31.01.2001
Kasepää vald
Linda Hanst Nõmme külast 22.08.1922-10.01.2001
Jevdokia Puškina Raja alevist 17.08.1914-23.01.2001
Sergei Kalašnikov Kükita külast 21.10.1960-28.01.2001
Mustvee linn
Evald Habakukk 17.01.1934-04.01.2001
Pajusi vald
Irje Laaniste Kaave külast 25.06.1958-06.01.2001
ErnstAugust Perkmann Nurga külast 16.02.1912-11.01.2001
Helga Kadastik Väljataguse külast 19.01.1927-17.01.2001
Udo Pähkla Aidu külast 08.04.1942-17.01.2001
Kondram Pukspuu Uuevälja külast 15.01.1918-18.01.2001
Alide Nõlvak Uuevälja külast 27.09.1912-30.01.2001
Pala vald
Elsa-Elveera Vadi Metsanurga külast 07.10.1928-13.01.2001
LindaJohanna Bunder Assikvere külast 28.02.1907-14.01.2001
Palamuse vald
Linda-Pauline Rattasepp Süvalepa külast 02.02.1911-16.01.2001
Veera Kesa Kudina külast 17.09.1936-26.01.2001
Mihail Tammeorg Pikkjärve külast 01.11.1931-29.01.2001
Puurmani vald
Pavel Kalašnikov Pööra külast 11.03.1931-07.01.2001
Vambola Piir Puurmani alevikust 09.06.1931-07.01.2001
Therese Kokuta Jõune külast 02.03.1917-10.01.2001
Richard Normak Tammiku külast 29.06.1909-15.01.2001
August Pere Tammiku külast 15.07.1914-27.01.2001
Põltsamaa linn
Valli Epro 04.02.1928-20.01.2001
Edgar Libe 04.08.1914-27.01.2001
Põltsamaa vald
Malle Lanno Adavere alevikust 07.08.1939-01.01.2001
Herold Meister Mõhküla külast 19.06.1926-02.01.2001
Endla Laan Võisiku külast 12.10.1919-04.01.2001
Voldemar Kann Sulustvere külast 04.11.1928-11.01.2001
Vello Vatter Lustivere külast 26.07.1934-11.01.2001
Nadežda Govorun Võisiku külast 07.04.1955-15.01.2001
Juta Mäll Mõhküla külast 16.12.1924-21.01.2001
Eha Saar Väike-Kamari külast 05.12.1938-23.01.2001
Linda Jürgens Annikvere külast 21.08.1915-28.01.2001
Saare vald
Eerik Pihlapuu Saare külast 07.02.1936-29.12.2000
Arved Müürsepp Koseveski külast 26.11.1923-09.01.2001
AlmaRosalie Koppel Saare külast 07.05.1911-11.01.2001
Tabivere vald
MartaTerese Veski Pataste külast 30.12.1921-14.01.2001
Beate Bergmann Reinu külast 03.01.1908-27.01.2001
Torma vald
Aleksei Rjazantsev Torma alevikust 25.03.1961-30.12.2000
Helmi Oja Tealamaa külast 20.09.1918-31.12.2000
Sinaida Lõns Võidivere külast 25.08.1914-11.01.2001
Kalju Kink Torma alevikust 18.04.1929-13.01.2001
Jõgeva linn
Steven Asur 21.12.2000
Elar Veedla 28.12.2000
Kelly Kangur 06.01.2001
Kevin Zale 21.01.2001
Siim Oliver Oja 23.01.2001
Sigmar Tennokese 27.01.2001
Jõgeva vald
Markus Jõgeda 09.12.2000
Uku Orupõld 23.12.2000
Egert Arumägi 27.12.2000
Grete Toomemägi 19.01.2001
Anton Belous 20.01.2001
Kasepää vald
Kristjan Koromnov 26.12.2000
Jekaterina Muzafarova 27.12.2000
Mustvee linn
Jekaterina Žirnova 19.12.2000
Avely Tamm 03.01.2001
Kirill Aganitšev 06.01.2001
Eerik Haamer 06.01.2001
Aleksandr Muna 18.01.2001
Pala vald
Egert Paju 10.01.2001
Erlend Vaino 11.01.2001
Sandra-Elizabeth Somelar 11.01.2001
Palamuse vald
Egert Õim 17.12.2000
Artti Susi 26.12.2000
Põltsamaa linn
SthellaMay Laur 27.12.2000
Põltsamaa vald
Lea Grünvald 24.12.2000
Sirle Susi 10.01.2001
Mallar Pärtel 10.01.2001
Johanna Ojasaar 11.01.2001
Mihkel Luts 11.01.2001
Puurmani vald
Ingelo Raja 17.12.2000
Saare vald
JaneLy Jalakas 21.01.2001
Tabivere vald
Hanna Pärtel 28.12.2000
Marcus Orma 16.01.2001
Vello Pelisaar ja Marika Tamm 19.01.2001
Raul Rose ja Antonina Vahi 24.01.2001
Kalmer Põder ja Ilme Kukli 26.01.2001
POLITSEIKROONIKA
5. veebruaril algatati politseiprefektuuris kriminaalasi riisumise tunnustel. Kriminaalasi algatati maksuameti revisjoni andmeil, mille käigus ilmnes järgmist. 1998. a septembris tegi Põltsamaa kandi firma remonditöid füüsilise isiku valdustes üle 470 000 kroonises töömahus.
Firma raamatupidamisest selgus, et füüsiline isik tasus firmale sularahas veidi enam kui 170 000 krooni, ülejäänud summa on kantud aga firma kahjumisse. Samas on ka ilmnenud, et sama füüsiline isik on kahel korral kandnud kokku umbes 400 000 krooni selle firma ühe juhatuseliikme isiklikule arvelduskontole. Sama juhatuseliige oligi esialgseil andmeil firma esindaja, kellega füüsiline isik tööde suulise kokkuleppe sõlmis.
Teisipäeval kella 20.40 aegu teatas Saare vallast Tuulaverest Andres (1966), et ta lõi noaga oma isa Unot (1936). Meestel oli tekkinud äge tüli viinavõtmise käigus ja poeg oli löönud isa noaga rindu. Umbes 15 cm pikkuse teraga pussnoa tera oli kogu pikkuses verine ja alguses oli karta halvimat. Kiirabi viis kannatanu Jõgeva haiglasse, kus arstid siiski selgitasid, et mehel oli õnne ja puss oli ihusse tunginud vaid mööda nahaalust, õnneks mitte sügavuti. Pussilöögist saadud kehavigastuse raskusastme määrab kohtuarstlik ekspertiis.
Tänavu 11. jaanuaril mõistis Jõgeva Maakohus KrK § 141 lg 1 järgi süüdi Jõgeva linnas korteriühistu Puiestee 27 juhatuse endise esimehe Aare Polli ja mõistis karistuseks üks aasta vabaduskaotust. Karistust ei pöörata täitmisele, kui kahe ja poole aastase katseaja jooksul ei pane Poll toime uut kuritegu või haldusõigusrikkumist ning täidab temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Aare Poll peab kõrvaldama ühistule tekitatud kahju, mis on ligi 29 000 krooni, tasudes iga kuu 1200 krooni korteriühistule. Poll eitas riisumist mitmes süüdistuse episoodis. Nii põhjendas ta sularaha kulutamist sellega, et maksta oli vaja mitmesuguste tööde eest, aga enamasti ei saanud maksta rahas ja tegijale tuli osta pudel viskit. Kellele aga seesugust tasu või ümbrikus raha anda tuli, süüdistatav kohtus avalikustada ei soovinud. Samuti oli ta ostnud majale voolumõõtja, seda üles ei pandud ja Poll ei teadnud öelda, kuhu voolumõõtja jäi. Oli ostetud veel kaks arvutit, aga neidki polnud. Raha pandi kõrvale ka fiktiivsete arvete esitamise teel. Majaühistu revisjonikomisjon ei tegutsenud samuti täie otsustavusega ja nii sai riisumine teoks.
Kahtlustamata siinjuures küll kedagi ebaseaduslikus tegevuses, tuleb ometi rõhutada, et regulaarne revisjonitöö aitab igal pool vältida kuritarvitamist, aga ärgem unustagem, et ka hooletust, kergekäelisust, peremehetust ja kontrollimatust ning seesuguste nähete avastamine ja likvideerimine eos viib kindlalt kuriteo ennetamisele.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Neljapäeval on pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on -2°C ... +3°C.
Reedel on pilves ilm, sajabvihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel ja päeval -1°C ... +2°C.
Neljapäev, 8. veebruar 2001. a.
Sordiaretajate viljakas töö viis viie uue sordini
JAAN LUKAS
Vardo Malm pürgib Euroopa meistrivõistlustele
JAAN LUKAS
Mustvees nõuavad suuremaid kulutusi sadam ja kultuurimaja
JAAN LUKAS
JAAN LUKAS
Riik on kitsi Eesti teadust toetama
JAAN LUKAS
KIRJAD
Tulge ometi mõistusele, inimesed!
HERBERT SÖÖDE
SIRLI LEPIK,
endine mustveelane
ROBERT OJA
Ammendunud valitsus viib riigi katastroofi
EVELYN SEPP,
RK Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik
JUHTKIRI
Jõgevat läbivad rongid ka märtsis
8. veebruar 2001
Kiiresti arenevad väikeettevõtted kui Jõgevamaa majanduse mootorid
RAIVO SIHVER
Rootsi aitab Eestil metsaistikute põuast üle saada
AGNES AASLAID,
Keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo
Nõuandetoetuseks makstakse sellel aastal 1,54 miljonit krooni
HELI RAAMETS,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti pressiesindaja
Jõgevamaa omavalitsused saavad riigieelarve toetusfondist üle 56 miljoni krooni
PEEP LILLEMÄGI
RIINA MÄGI
Pajusi Küla Selts sai täiendust
VAIKE KÄOSAAR
Tabivere Keskkoolis on pühapäeva kunstiklass
VAIKE KÄOSAAR
VAIKE KÄOSAAR
RIINA MÄGI
OSKAR PURI
PAUL UIBOLEHT
Jõgevamaalased Eesti noorte kergejõustikumeistrivõistlustel
HENDRIK LINDEPUU
Jõgeva hokimehed teenisid Tallinnas raske 4:3 võidu
MART ERMANN
Pala pürgib hoogsalt Jõgevamaa suusakeskuseks
JAAN LUKAS
SAS ja Coca-Cola toetavad Põltsamaa kollektsiooniaia korrastamist
ULVI KALVIST
POLITSEIKROONIKA
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja