Vooremaa
Teisipäev, 8. mai 2001. a.
Sisukord
Hilinenud külv sunnib põllumehi pingutama

Eile alustati külvitöid aktsiaseltsis Perevara, kus Mõisamaa põllule külvati otra "Anni". "Esimene külvipäev möödus tõrgeteta," ütles agronoom Kaarel Ots. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Külmade ja niiskete ilmade tõttu algasid tänavu kevadel Jõgevamaa põldudel külvitööd märgatavalt hiljem kui tavaliselt. Kui lähiajal suuri sadusid ei tule, jõutakse külvitööd siiski õigeaegselt lõpetada. Vastasel korral võib kevadkülv jalgu jääda silo valmistamisele.

Kümme-viisteist aastat tagasi oli Jõgevamaal teravilja külvipind 30 000 hektarit. "Praeguseks on külvipind meie maakonnas vähemalt poole väiksemaks jäänud," ütles Kalju Jalakas Jõgeva Talunike Liidust. "Kui külv hilineb, tuleks teha valik, mida külvata, sest pikema kasvuperioodiga kultuure ei saa liiga hilja külvata," selgitas ta.


Tormas alustati suvinisuga

Torma põllumajandusosaühingus alustati külvitöödega 30. aprillil, mis oli märksa hiljem kui möödunud aastal. Mullu oli aprilli lõpuks kolmandik külvist juba maas. "Esimesel külvipäeval jõudsime külvata viiele hektarile suvinisu, mida kokku kasvatame tänavu 200 hektaril. Suvinisu on pikema kasvuajaga põllukultuur, mistõttu seda peab varem külvama hakkama," rääkis tootmisdirektor Aksel Simson.

Tema sõnul külvatakse sel aastal Torma põllumajandusettevõtte põldudele esmakordselt suvinisusorti "Vinjette". Suvinisu "Tjälve" on kasvatatud ka varasematel aastatel. Samuti on Torma põllumajandusosaühingus praeguseks külvatud keskvalmivat otra. "Kokku külvame tänavu 1250 hektarile. Esmaspäevaks oli külv tehtud 270 hektarile, millest 60 hektarile külvasime rapsi," rääkis Aksel Simson. "Meie põllumajandusfirmas tehakse külvitöid kolme külvikuga. Töödega on hõiva tud kolm külvimeest ja kaks viljavedajat," lausus ta.


Loomasöödaks külvatakse lutserni

Eile alustati külviga Jõgeva valla põllumajandusfirmas aktsiaseltsis Perevara. "Mõisamaa põllule hakkasime külvama otra "Anni", mida kokku kasvatame 800 hektaril. "Anni" seemne oleme oma põldudel ise kasvatanud. Siimusti lähedal paiknevale Peetri põllule külvasime aga 30 hektarile lutserni, mis on kõrge proteiinisisaldusega loomasöödaks väga vajalik põllukultuur," ütles haldusdirektor Aare Simmulmann. "Suvinisu me sel aastal ei külva," lisas põllumajandusjuht.

Jõgeva Viljahoidla põllud paiknevad Tabivere vallas Tabivere ja Maarja piirkonnas, kuhu kavatsetakse külvata otra. "Lootsime külvitöödega alustada pühapäeval, kuid sealsetel madalatel maadel, mis liiga niisked olid, polnud see veel võimalik," lausus Jõgeva Viljahoidla juhataja Ivar Toming. "Loodetavasti lisab külvitöödele perspektiivi asjaolu, et sügisel võiks loota mõningast vilja hinna tõusu," arvas ta.


Külvikute müük suureneb

Aktsiaseltsi A. Tammel juhataja Arvi Tammel rääkis, milliseid külvikuid Eestis sagedamini kasutatakse. "Viimastel aastatel on külvikute müük suurenenud. Põllumajandusettevõtted eelistavad osta põimkülvikut, millega lisaks teravilja külvile saab teha ka mullaharimistöid. Samuti tuntakse huvi külvikute vastu, mis võimaldavad ka põldusid väetada. Meie ettevõte tõi sel kevadel esmakordselt Norrast Eestisse rohumaade otsekülviku, millega tehakse külvitöid Vändra põldudel," ütles ta.

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Neljapäeval külastavad Torma kooli õpilased Mustvee kirikuid. Reedel antakse Torma lasteaias Linnutaja pidulikult kätte sünnitunnistused valla noorimatele ilmakodanikele. Vaiatu rahvamaja ja Vaiatu Küla Selts korraldavad reedel Vaiatu rahvamajas emadepäeva tähistamise peo. Samal õhtul on emadepäeva kontsert kohalikelt suurtelt ja väikestelt taidlejatelt Sadala rahvamajas.


Tabivere vald

Täna on Tabivere koolis tutipäev. Reedel on Maarja koolis IX ja XII klassi tutipäev. Tabivere rahvamajas on reedel Peterburi tsirkus. Pühapäeval on Tabivere rahvamajas emadepäevakontsert. Tabivere raamatukogus on alates sellest nädalast üleval koolilaste karikatuurinäitus "Mida naerad, koolijüts".


Saare vald

Homme lähevad Saare kooli VIII ja IX klassi õpilased ekskursioonile Tallinna, et külastada Riigikogu infotundi ja Kadrioru kunstimuuseumi. Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakond, Saare Mõisa Arendajate Selts ja Saare vallavalitsus korraldavad homme Saarel talgupäeva Otto Wilhelm von Bocki pärandi korrastamiseks. Korrastatakse Saare järve äärset parki ning parkmetsa rajatud looduse õpperadasid. Reedel on Saare koolis emadepäevakontsert ja "Nukitsamehe" esietendus. Voore külalistemajas on 11.-13. maini rahvusvaheline seminar. Pühapäeval on Saarel puude istutamine näidisalale. Istutada on plaanis 300 puud ning külalisi on oodata mitmelt maalt.


Põltsamaa vald

Neljapäeval on Adaveres iganädalane ehitusalane nõupidamine. Valla ehitusnõunik Raivo Lehiste osaleb neljapäeval Tallinnas Tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses heitvee ja jäätmekäitluse alasel seminaril. 9. ja 10. mail on J. Tõnissoni Instituudis sisekontrolli alasel seminaril vallavalitsuse töötajad Janne Veski ja Viida Kuusik.


Põltsamaa linn

Eile oli linnavalitsuse istung. Linnapea Margi Ein osales eile Tallinnas Mustpeade Majas Poola suursaadiku vastuvõtul. Täna on linnavalitsuse liikmed linna heakorratalgutel. Lasteaias Mari on 9.-11. maini rühmade kevadpeod. Neljapäeval on linnavalitsuses arutelu 31. mail toimuvast Euroinfo päevast, milles osaleb Rootsi saatkonna esindajana Toomas Käbin.


Puurmani vald

Neljapäeval on Puurmani lasteaias emadepäevapidu "Lilleline kevad" ning reedel peetakse emadepäevapidu Puurmani lasteaia Saduküla filiaalis. Reedel on Puurmani kultuurimajas suur kevadpidu, millega tähistab oma 15. aastapäeva Puurmani segakoor. Laupäeval on Puurmani kultuurimajas tsirkuseetendus.


Palamuse vald

Palamuse Gümnaasiumis on täna abituuriumi tutipidu. Homme on vallavalitsuse istung. Neljapäeval on Palamuse Gümnaasiumis lastevanemate koosolek, kuhu on oodatud ka sügisel kooli esimesse klassi minevate laste vanemad. Samal päeval on aastakoosolek Palamuse naisseltsil. Reedel toimub Amme jõe äärest rahapaja leidmise neljandale aastapäevale pühendatud sportlik Varandusejaht. Laupäeval on Palamuse Gümnaasiumis kooliteatri etendus A. Kitzbergi "Okasroosike".


Pala vald

Reedel on Pala koolis kevadpidu ja emadepäeva kontsert. Laupäeval on Lümati rahvamajas kohvikuõhtu.


Pajusi vald

Pisisaare koolis peetakse sellel nädalal klassidevahelisi rahvastepallivõistlusi. Reedel on Aidu Lasteaed-Algkoolis emadepäevakontsert.


Mustvee linn

Mustvee lasteaias on sellel nädalal erinevates rühmades emadepäevapeod. Neljapäeval on linnavolikogu istung. Reedel on kultuurikeskuses kevadpidu, mis on ühtlasi taidlejate hooaja lõpupidu.


Jõgeva vald

Neljapäeval on Vaimastveres valla laste seeriajooksu II etapp. Siimusti kultuuriselts korraldab neljapäeval kevadkontserdi. Vallavalitsuses on neljapäeval kohtumine sõprusdelegatsiooni esindajatega Saksamaalt Torgolowi linnast. Vallavalitsuses on alates esmaspäevast noorsootöö spetsialistina ametis Karin Kongas, kes võitis sellele ametikohale välja kuulutatud konkursi. Laupäeval on Paduvere talumuuseumis hoogtööpäevak.


Jõgeva linn

Eile kohtus linnapea Ants Paju Tallinnas peaminister Mart Laariga ning tegi hüvastijätuvisiidi Poola suursaadiku juurde, ühtlasi osales ka suursaadiku auks korraldatud lahkumisõhtul. Täna on maavalitsuses koos maakonna bussiliikluskomisjon. Homme on kultuurikeskuses mudilaste laulu- ja tantsuringi ning tantsustuudio kevadpidu. Õpilasomavalitsuste juhtidele korraldatakse homme koolitus teemal "Meeskonnatöö". Neljapäeval on linna arengukava II etapi arutelu Jõgeva Gümnaasiumi aulas, kuhu oodatakse kõiki I etapile kutsutuid. Kultuurikeskuses on nii neljapäeval kui ka reedel laste laulustuudio kevadkontserdid. Neljapäeval on maavalitsuse saalis projekti "E-kodanik" raames teabepäev, mille viivad läbi siseministeerium ning teede- ja sideministeerium. Reedel ja laupäeval on spordihoones Virtus Kesk-Eesti mess. Laupäeval antakse spordihoone Virtus eest start Jõgeva XI kevadjooksule. Samal päeval on Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadionil TV 10 olümpiastarti.



ARVAMUS

KIRJAD

Avalik kiri Riigikogu liikmele Mai Treialile

Vaatasin Teie esinemist 18. aprillil Riigikogu infotunnis, kus esitasite koos Elmar Truu ja Ülo Tootseniga arupärimise sotsiaalminister Eiki Nestorile Tšernobõli katastroofi likvideerima saadetud meeste 60-kroonise sotsiaaltoetuse kaotamise kohta 2001. a 1. jaanuarist. Mulle on mõistetav Teie mure nende inimeste saatuse pärast, aga nagu selgus sotsiaalministri vastusest, on nende inimeste haigestumine samas suurusjärgus tavakodanikega ja et arstid otsustavad kõikide ravi vastavalt nende tervislikule seisundile. Sellega oleks probleem ka lahendatud.

Aga kaugeltki mitte kõik ei läinud sinna sunniviisiliselt, nagu väitsite Teie. Teadaolevalt oli nende hulgas ka palju vabatahtlikke, kes läksid sinna mitmekordse palga, korterite, autoostu lubade jne eest. Ja kõigile maksumaksja raha eest toetuste maksmine, isegi toetuste mitmekordistamine, nagu nõudis Ülo Tootsen, on minu arvates ülekohtune tavakodanikust maksumaksja suhtes.

Siinjuures ei taha ma sugugi pisendada tolleaegset kuritegu nende inimeste vastu, kes saadeti sinna sunniviisiliselt Moskva käsul ja meie endi tolleaegsete poliitikute teadmisel, kellest paljud istuvad tänini kõrgetel kohtadel. Võimalik, et isegi praeguses Riigikogus.

Palju rängem ülekohus tabas aga stalinlikes sunnitöölaagrites aastaid ja aastakümneid süütult istunud ja invaliidsusgruppe omavaid pensionieas endiseid poliitvange, kellest muide paljud töötasid sunnitöölistena ka uraanikaevandustes. Teatavasti 2000. a 1. aprillist kehtima hakanud pensioniseadus tühistas kõikidele pensionieas olevatele isikutele VEKi poolt varem väljastatud invaliidsusgrupid, selle tagajärjel lõpetati ka endistele represseeritud pensionieas invaliididele 82 krooni suuruse lisapensioni maksmine.

Tänu sellele, et pensionid ei võinud ümberarvestuste tulemusena langeda, jätkati siiski nende pensionilisade maksmist kuni 2001. a 1. aprillini. Nüüd aga seoses 1. aprillist toimunud pensionitõusuga tehti sellele järsk lõpp ja seega paljude invaliidide pension ei tõusnudki. Veelgi hullem, osa pensionäre jäi isegi võlgu kuni järgmise pensionitõusuni. Selle tõttu on siis ka nende tulevane pensionitõus väiksem kui teistel pensionäridel.

Kas siin pole tegu mitte inimõiguste rikkumisega, kui Riigikogu oma pensioniseadusega muudab õigustühiseks kõik Eesti Vabariigis varem väljastatud kompetentsete arstlike komisjonide invaliidsusgruppide tõendid? Ja kas see pole kohutav ülekohus, kui sandi pealt kokku hoitud summade arvelt maksab praegu Eesti Vabariik sadu tuhandeid kroone endistele politrukkidele ja nende mahitajatele? Ning kas ei juhtu jällegi nii, et 50 aasta pärast saavad lapselapsed tõendi, et teie vanaema või vanaisa oli järjekordselt riikliku omavoli ohver?

Ja siit ka minu küsimus Teile kui Riigikogu liikmele. Kas olete teinud või kavatsete midagi teha ka nende inimeste kaitseks, kes järjekordselt on langenud ebaõigluse ohvriteks?

Lugupidamisega

HELMUT ILVES,

endine sunnitöölaagri vang H080


Maaelu probleemid ootavad lahendamist

Praegusel raskel ajal peavad kõik kokku hoidma. Eriti kehtib see just maainimeste kohta, kuna nendel on veel kõige raskem. Levib tööpuudus ning hinnad tõusevad. Kui linnainimesel on veel võimalusi valida, siis maarahva valikuvõimalused on väga kitsad. Sellises drastilises olukorras püstitub kaks eesmärki: on vaja ellu jääda ning on vaja hakata olukorda muutma.

Ellujäämine on küll kriitilise tähtsusega, kuid tunduvalt lihtsam ülesanne, kui olukorra muutmine. Maarahvas on alati olnud sitke ning vastupidav. Vaatamata erinevatele rasketele aegadele, mida maainimesed ja kogu Eesti on pidanud taluma, on maarahvas hakkama saanud ning ka linnamehi toitnud. Seda on võimaldanud tervem ja sõbralikum mikrokliima külas, talumeeste vaheline parem läbisaamine. Külas on alati teineteist toetatud, on see siis talgukorras või muul viisil toimunud.

Maarahvas on tugev ja jääb elama, kuid hoopis raskem küsimus seisneb selles, kuidas muuta siiski riigis hetkel olevat olukorda. Maarahval endal peab avanema võimalus oma soove ja vajadusi erinevatel valitsemistasanditel, alates kohalikust vallast ja lõpetades Toompeaga, väljendada ning plaane ellu viia. Selleks aga enam talgukorras koostööst ei piisa. Toompeal käib kõik ametlikult, üks ametkond suhtleb teisega, esindatakse erinevate gruppide huve ning õigusi jne. Ükski maainimene üksida ei jõuaks kuigi palju olukorra muutmiseks korda saata.

Selleks, et maainimeste elu paremini korraldada ja ka Toompeal suuremat kaalu omada, moodustasid Keskerakonna maainimesed ning inimesed, kellele on maaelu ja maaprobleemid lähedased, Keskerakonna Maarahva Kogu. Maarahva Kogu moodustati vaatamata tulistele vaidlustele nime osas just sellisena 7. aprillil. Alates sellest ajast on Maarahva Kogu oma juhataja Urmas Lahti vedamisel jõudsalt arenenud ning praegu moodustatakse juba piirkondlikke üksusi. Liitumine piirkondlike üksustega annab võimaluse hakata kaasa rääkima tegelikus maarahva olukorra kujundamises ning hakata välja töötama just endale kõige soodsamaid ja vajalikumaid lahendusi.

Millega siis Maarahva Kogu tegeleb? Keskerakonna Maarahva Kogu eesmärgiks on vastavalt põhikirjale "maaelu ja põllumajanduse arendamine, kolmanda sektori tugevdamine ja ühistegevuse propageerimine". Nagu juba eespool mainitud, on olukorra muutmiseks vaja organisatsiooni, mis oleks tegus ja esindaks väga selgelt maameeste huvisid. Maarahva Kogu ongi selleks orga nisatsiooniks, mis pakub maarahvale võimalust oma probleeme selgemini poliitikuteni viia ja neile lahendust leida.

Vaatamata sellele, et meie eesmärgiks on maaelu arendada ning ühistegevust propageerida, on ikkagi vaja iga maainimese aktiivset osavõttu Maarahva Kogu tööst. Ei ole ju mõtet moodustada jälle uut organisatsiooni, mille idee on küll hea, kuid mis ei esinda õieti kellegi huve ja seisukohti. Selleks, et Maarahva Kogu saaks tõeliselt ära kasutada kogu oma potentsiaali, on vaja aktiivset osavõttu erinevatest seminaridest ning piirkondliku allorganisatsiooni tööst. Just maainimene on see, kelle eest võideldakse, mitte see, kes linnas elab ja lihtsalt ühel või teisel põhjusel maatemaatikaga kokku puutub.

Kuna praegu on piirkondlikud allorganisatsioonid alles loomisel, siis peab muidugi Maarahva Koguga liitumiseks ühendust võtma Maarahva Kogu juhatusega. Niipea aga, kui kohalikud allorganisatsioonid korralikult tööle on pandud, saab kontakti juba lähemalt. Siinjuures tasub veel mainida, et kui kohalik allorganisatsioon on veel loomata, siis võite just teie olla selle loojaks. Täpsemat informatsiooni Maarahva Kogu tegemistest ja arengutest saab kogu juhatusest. Oodatud on ka kõik probleemid ja ettepanekud, mida Maarahva Kogu peaks oma esimeste sammudena tegema, et maainimeste tegelikku olukorda võimalikult kiiresti ja efektiivselt parandada.

MARGUS NÕMME,

Keskerakonna Maarahva Kogu liige


JUHTKIRI

Kuritegevuse kasv ei ole paratamatu

Tundub, et aastal 2001 on kurjategijad läinud lausrünnakule. Iga päev saame teada tapmistest ja ülepäeviti vägistamistest, röövimised on muutunud nii tavapäraseks, et ütleme vaid, et vedas, hing jäi sisse; vargused on normaalne nähtus. Tallinna politseijõud teatavad, et pole midagi teha, narkomaanide arv kasvab ja politsei nende vastu sõdida ei jõua ja polegi mõtet, kuhu sa nad kõik paned. Tundub, et see ongi normaalne, et kuritegevus kasvab niikuinii. Et kogu maailmas käibki asi nii. Ja et asi on ka selles, et avastamiste protsent tõuseb.

Aga pole ühti. Halburite aktiivsuse kasvul siin Eestis on kindlad põhjused ning mõned neist on praegu istuva valitsuse tegemiste ja mittetegemiste vili. Praegu tõuseb kriminaalia, sest: 1) on palju tööpuudust ja mitu ühiskonnakihti on kiiresti vaesunud; 2) politseinikke on vähe; 3) mõned seadused soodustavad; 4) on narkomaania plahvatuslik kasv; 5) ühiskonna üldine moraal pole piisavalt kuritegevust tauniv.

Tööpuuduse kasvus on otseselt süüdi hetke valitsus, kes ettevõtetel oma tulumaksu seadusega kaotas kohe motivatsiooni investeerida väljapoole Tallinnat, kus ka seni olidki firmad maksuvabad. Ka pole Laari valitsus praktiliselt mitte midagi teinud tööpuuduse vähendamiseks. Vastupidi, efektiviseerimist riigiasutustes ehk töökohtade vähendamist on seni tervitatud. Seetõttu on vaesus Mittetallinnas hakanud järjest maad võtma.

Politseinike arvu kärpis 1999 teadagi toonane siseminister Jüri Mõis, tuues argumendiks absurdse võrdluse Soome suhtarvudega. Tulemuseks on küll korravalvurite palga mõningane kasv, aga nüüd allesjäänud kombinesoonimehed lihtsalt füüsiliselt ei suuda kurikaelu oma ala peal efektiivselt talitseda. Eriti olukorras, kus suur osa krimi juurdekasvust on kvantiteetne, st on massiliselt kergemaid, nagu näiteks varastamine, mis vajab palju sekeldamist. Ainuke koht, kus politseinike arvu oluliselt tõsteti, oli muidugi Tallinn, kus kohati on saavutatud ka teatud edu krimide üle. Politseinikke peetakse äpudeks ja see tekitab krimides tunde, et ega politsei neid niikuinii kätte ei saa, ning see soodustab tegude tegemist.

Eesti seadused on puudulikud, lünklikud ja liiga leebed, andes rohelise tee ka igasugustele kelmustele ja mahhinatsioonidele. Raskete kuritegude eest võib soodsatel juhtudel saada naeruväärse karistuse, mõnikord sellest üldse pääseda, nagu näitas 9-aastase lapse vägistanud nooruki tingimisi sugemine. 1999 praeguse valitsuse idee soodustada metalli kokkuostu on toonud Eesti perifeeriasse elektriliinide varastamise kaose.

Narkomaania ulatus sai ilmsiks aastal 2000 seoses aidsi plahvatusega Narvas ja korraga selgus, et noori heroiininarkomaane on palju ka mujal, eriti Tallinnas. Suur osa väikevargusi ja rööve jäävad nende hingele. Narkomaania leviku põhjused on lihtsad: kehv sotsiaalne seis ja IGAVUS.

Tänapäeva lastel on vähe positiivset programmi, tegevust, motivatsiooni. Trenne ja ringe on suhteliselt vähe ja neid ei propageerita. Vanemad on nii mõnigi kord vaesed või alkohoolikud. Doos drooge võib olla ilma liialdamata nii kõhu kui ka vaimutäite asemel. Dilemma missugune!!!

Ega ühiskond kurjutamist nii väga ei vastustagi. Karistused on väikesed, palju amnestiat. Kelmused on paljud praegused nn ausad ärimehed viinud rahahulkadeni. Tallinna linnapea "semmib" avalikult krimitegevuse musta sfääriga seotud isikuga. See kõik tekitab tunde, et krimitükil olles võid olla "õigel" pool. Ja kuritegevus tõuseb. Suuresti tänu meie armsale valitsusele!

8. mai 2001. a



MAJANDUS

Valiti põllumajandusloenduse ringkonnajuhid

Maavalitsuses oli neljapäeval taas koos üleriigilise põllumajandusloenduse maakonnakomisjon.

Komisjon tutvus 21 ringkonnajuhiks või ringkonnajuhi asetäitjaks kandideerinu ankeediga, arutas kõiki kanidatuure ning valis seejärel ringkondade juhatajad. Loendusringkonna nr 16 (Põltsamaa linn ja vald ning Pajusi vald) juhatajaks valiti Viljo Emajõe, ringkonna nr 17 (Jõgeva linn ja vald, Puurmani, Palamuse ja Tabivere vald) juhatajaks kinnitati Maile Born ja juhataja asetäitjaks Merle Haossaar, ringkonna nr 18 (Mustvee linn, Kasepää, Torma, Saare ja Pala vald) juhatajaks aga valiti Tiina Lust. 22 loendajate juhendajat ja 121 loendajat valitakse välja 25. maiks. Valituks mitteosutunud saavad ümbrikus tagasi oma dokumendifoto.

Jõgevamaal kandideeris 147 loendustöötaja kohale (neli ringkonnajuhti, 22 loendajate juhendajat, 121 loendajat, reservi ei ole arvestatud) 242 inimest. Nendest kuus soovis ainult ringkonnajuhiks, viis ringkonnajuhiks või loendajate juhendajaks, kümme ringkonnajuhiks, loendajate juhendajaks või loendajaks, 148 inimest kandideeris ainult loendajaks. Seega esitati 147 põllumajandusloendusega seotud ametikohale 326 sooviavaldust.

Kuna loendajaks kandideeris ka küllalt palju registreeritud töötuid, tuletab komisjon neile meelde: valituks osutumise ja tööettevõtulepingu sõlmimise järgselt peate tööbüroosse teatama oma tööle asumisest ja teie registreeritud töötus lõpeb. Pärast loendajana töötamise lõpetamist saab kohe uuesti töötuks registreerida. Töötu abiraha hakkavad uuesti saama need, kes registreerumiskuupäevale eelnenud kalendriaasta jooksul on 180 päeva töötanud.

PEEP LILLEMÄGI


Jõgeva piirkonna lehmapidajatel on raskusi piima realiseerimisega

ASi Eesti Taluvõi pankrotistumise ja piima vastuvõtu lõpetamisega Jõgeva piimakombinaadis sattusid Jõgeva ja Torma piirkonna piimatootjad raskustesse. Piima ei olnud kuhugi panna. Paljud ühe ja kahe lehma pidajad on vanemad inimesed, ning nad on varemgi seisnud probleemi ees, kas jätkata või mitte.

TormaVisusi piimapunktis ei võetud piima vastu ainult ühel päeval. Pärast ühistuga Jõhvi Piim saavutatud kokkulepet hakati Torma Visusi piimapunktis piima Jõhvi viimiseks uuesti vastu võtma. Jõgeva ümbruse lehmapidajate piima hakkas koguma ühistu Jõhvi Piim piimaauto. Osa lehmapidajaid leidsid turu nii Jõgeva linnas kui ka lehmadest tühjaks jäänud ümbruskaudsetes külades. Osa pidid aga lehmapidamise lõpetama.

Jõgeva Talunike Seltsi esimehe Tõnis Palmi andmetel on Jõgeva piirkonnas tegemist juba kolmanda lehmapidamise likvideerimise lainega. Esimene algas rohkem kui aasta tagasi, kui ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaat makseraskustesse sattus ja lehmapidajad rahata jättis. Teine laine oli kusagil vahepeal ja kolmas on praegu.

Mäemardi talu perenaine Silvia Rajapuu lõpetas piimatootmise juba tükk aega tagasi. "Müüsin ära 12 lehma. Möödunud aasta oktoobris

alustasin uuesti lehmapidamist. Kuna Jõhvi lõpetas kokkuostu, siis annan piima kolmele vasikale. Mõtlesin ka seekord lõpetada. Aga et lehmad on tiined, siis loodan neid hoida sügiseni. Eks siis näe, mis saab edasi," kostis Silvia Rajapuu.


Jõhvi ostab ainult kvaliteetset piima

Ühistu Jõhvi Piim tootmisosakonna juhataja Riina Okas ütles Vooremaale: "Alustasime Jõgeva piirkonnas autoga piima kokku ostmist 18. veebruaril heas lootuses, et inimesed saaksid aru piima kokkuostule kehtestatud kvaliteedinõuete tähtsusest." Aeg on edasi läinud ja nõuded karmistunud. Varumisel tuleb lähtuda 21. oktoobri

1999. a põllumajandusministeeriumi määrusega kehtestatud piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirjast. Selle järgi peab bakterite arv ühes milliliitris piimas olema väiksem või võrdne 500 000ga ja somaatiliste rakkude arv ühes milliliitris piimas alla 500 000. Bakterite arvu mõjutab aga piima esmane käsitlemine, see on hügieen alates käte puhtusest kuni lüpsiseadmete ja loomadeni välja. Soovitav on ka piima kiire mahajahutamine.

Suhtumise muutust paraku aga ei toimunud. Kui märtsikuu 37 tootjast oli kõrgema sordi piima ainult üheksal piimatootjal, siis aprillis langes kõrgema sordi piima tootjate arv neljani 39 tootja hulgast. Esimese sordi piima tootjate arv suurenes kümnelt 14ni ja sordita piima tootjate arv 14lt 25ni.

"Kui lehmapidaja piimas on baktereid 13 miljonit ja praagiproovis 7-8 miljonit, ei ole piima vastuvõtmine enam mõeldav. Meie konsultant käis kohapeal, kuid tulemusi kvaliteedi osas ei olnud. Üheks takistuseks on ka see, et autod ei pääse farmide juurde. Juurdesõiduteed on nii halvad, et 20-tonnise autoga ligi ei pääse. Ainult väikese autoga vedu läheb aga väga kalliks. Nii tegimegi 20. aprillil otsuse, et alates maist lõpetame piima kokkuostu Jõgeva piirkonnas," kommenteeris Riina Okas.

Ta jätkas: "Kuna Torma-Visusi piirkonnas on aru saadud piimale kehtestatud nõuetest, siis me jätkame seal piima varumist. Märtsis varuti sealt ligi 16 tonni piima." Samuti võetakse piima vastu Sadala, Maarja ja Kääpa piimapunktides.


Probleemidel on laiem taust

ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadi juhataja Matti Mehide tunnistas maakonnalehele, et ka neil on olnud kvaliteedi osas piimatootjatega probleeme. "Päris ühe vitsaga siin lüüa aga ei tohiks. Nende seas on ka korralikke piimatootjaid. Autode juurdepääsemisega meil probleeme ei olnud. Alati leiti lahendus," sõnas Matti Mehide. "Minu arvamus on, et ühistu Jõhvi Piim lõpetas piima vastuvõtu sellepärast ära, et kogutavad piimakogused jäid väikeseks. Kvaliteedi probleemidest oleks ehk üle saadud. Kes tahab edasi toota, peab aga kvaliteedi korda tegema," lausus Tõnis

Palm.

Painküla taluniku Mati Tiitsi andmetel ei ole ükski läbisõitev 20-tonnist autot kasutav suurvedaja huvitatud alla 200-liitrisest kogusest. Ka peavad farmiteed olema head, sest tagurdada eriti ei taheta.

Tõnis Palmi andmetel annavad kaks piimatootjat oma piima Põlvas asuvale ühistule K-Piim ja kolme-neljaga on neil läbirääkimised pooleli. "K-Piim on seisukohal, et väljastpoolt piimaruumi nad piima vastu ei võta. See on õige, sest suvel läheb piim piimapuki otsas seistes soojaks ning nii ei tagata 4-6 kraadist temperatuuri," arvas Jõgeva Talunike Seltsi esimees.

Ka olevat Jõgeva kandi piima vastu huvi tundnud üks Tartu firma, kuid kuna kogutavad piimakogused on väikesed, natuke üle tonni päevas, siis jäi tegu tegemata. Kunagi koguti ka Vaimastveres edasiturustamiseks piima kokku, praegu aga mitte.

E-Piima finantsdirektor Taavi Aas ütles, et neil ei ole kahjuks võimalik piima kokkuostu laiendada. "Teede äärest puki pealt ei ole lubatud enam piima vastu võtta. Oleme euroettevõte ja seetõttu peaksid ka piimapunktid vastama euronõuetele," kommenteeris Taavi Aas.

Konkreetseid plaane, mis annaks tunnistust nii Vaimastvere kui ka Jõgeva piimatootjate ühise tegevuse algetest, aga kuulda ei õnnestunud.

RAIVO SIHVER


Kuidas mõista artiklit "Soojaarved poole odavamaks"?

(Artikkel ilmus Vooremaas nr 49, 3. mail 2001)

Artikli sissejuhatuses kavatses autor ära tuua erinevate kohtade soojahinnad ruutmeetri kohta tänavu jaanuaris.

Kui see arv - 14 kr/m 2 on võetud lähtudes artikli autori elukohajärgse elamu tarbimisest, kus jaanuarikuu soojusarvesti näit esitati 35 päeva kohta teistest elamutest kõrgemate sisetemperatuuride juures, siis vääramat tõlgendust ASi Jõgeva Soojus kaugkütte piirkonnas köetava ruutmeetri hinnaks võtmisel on raske välja mõelda.

Tegelikud arvud lõppeva kütteperioodi seitsme kuu kohta näitavad, et Jõgeva linna korterelamutes köetava pinna ühe ruutmeetri soojusenergia maksumuseks koos käibemaksuga oli keskmiselt 8.27 kr kuus. Artiklis võrdluseks toodud teiste paikkondade hindasid andmete ebamäärasuse tõttu pole võimalik kontrollida, sest ainult nii võib kirjutada suvalisi hindasid. Siinkohal erinevalt teistest kaugküttepiirkondadest on Jõgeva linnas kohusetundlikel tarbijatel ettemaksu tegemisel võimalus hinnasoodustusele kuni 10%.

Edasi selgub, et artikli autor pole vähemalgi määral kursis ASi Jõgeva Soojus tehnoloogiliste ja majanduslike aspektidega. Käesoleva kütteperioodi kuue kuuga kulus kütusena 1 119 300 m3 gaasi ja 36 765 m 3 hakkpuitu, mis teeb üle 200 m3 haket ööpäevas. Kuna osa hakkpuidu laost on katusega, siis sellise suure kulu juures ei seisa ükski koorem hakkpuitu lageda taeva all üle ööpäeva. Hakkpuidu katel on ehitatud põletamisprotsessile, kus saab kasutada just värskest puidust toodetud haket niiskusesisaldusega 45-55%. Kokkuvõttes on sellise tehnoloogia juures ühe MWh tootmiseks vajalik kütuse maksumus isegi gaasi kasutamisest odavam.

Käesoleva kütteperioodi kuue kuuga toodeti 27 009 MWh soojusenergiat, millest tarbijate juures mõõdetuna kasutati ära 21 673 MWh, seega üle 80%. Tekib küsimus, miks eelmise artikli autor sihilikult ei maini mitte kellelegi saladuseks olevaid tegelikke arve, väites eksitavalt, et tarbijani jõuab vaid pool kütmisel saadud energiast, kui sedagi.

Edasi on suur osa artikli mahust täis erinevate ühikutega numbrite valesid korrutisi. Selle peale on järeldatud, et arvestades kütuse maksumust saaks soojaarved viia poole odavamaks!

Kuidas küll saab kütuse hinda samastada soojateenuse hinnaga? Soojusenergeetikas kehtib tõde - ühe MWh hinnas moodustab kütuse hind poole ning tootmiskulud, hoolduskulud ja ülekandekulud tarbijani moodustavad teise poole.

Üheks rakendatud meetmeks trassikadude vähendamise osas Jõgeva kaugkütte süsteemis on olnud pidev veelekete vähendamine. Kui neli aastat tagasi oli trassilekete suuruseks keskmiselt 4 m3 tunnis, siis käesolevaks ajaks moodustavad veelekked soojustrassidest ainult 0,3 m3 tunnis. Et mitte kasutada linna veevõrgust puhast vett katlamaja vajadusteks, selleks ehitati katlamaja kõrvale eraldi tehnoloogilise vee puurkaev juba 1996. aastal.

AS Jõgeva Soojus on olenemata erastamise protsessi kulgemisest välja töötanud oma arengusuunad uute tehnoloogiate juurutamiseks elektri ja soojusenergia koostootmisel lähtudes tarbijate huvidest. See tähendab, et uuteks investeeringuteks ei suurene soojusenergia hind, vaid kasutoovama tehnoloogia rakendamisega avaneb võimalus hoopis hinna vähendamiseks. Lähitulevikus Jõgeva oludes oleks nii võimalik kindlustada tarbijaid soojusenergiaga ka aastaringselt.

EINO VÄHK,

ASi Jõgeva Soojus nõukogu esimees



NOORTELISA

Sex: Seebikafeminism - hapud viinamarjad?

Natuke aega tagasi olid üsna sageli jutuks seriaalid a la "Seks ja linn", mille peategelasteks nn moodsad naised.

Tavaliselt kolmekümnendates, vallalised, lõbusad, omaenese emandad, vabad naised, nagu paljud neid nimetavad. Nende elu veereb kohvikutes, mokalaadal, poes, huvitaval, kuid mitte liiga palju aega nõudval tööl ja mujal toredates kohtades, mehi õrritades ja neid ridamisi oma voodisse tassides ning kui kasutatud kondoomi neid järgmisel hommikul välja visates. Lausa pidu ja pillerkaar, mine või kadedusest lõhki. Mis on selle kõrval ühe tavalise abielunaise igapäevarutiin lolli mehe tagant kasides ja latsekeste tatiseid ninasid pühkides. Kui vaba naine tahab järeltulijat, adopteerib ta mõne Somaalia orvu või viljastab end mõne supermehe (külmutatud) seemnega.

Kuigi paistab, et naiste eluavastus teeb traditsioonilise abieluga üksnull, siis millegipärast naised ikkagi 75% ulatuses tormavad mehi orjama ja hülgavad oma endise paradiisliku elu. Mainitud seriaali "Seks ja linn" peategelanegi on 40-aastase kroonilise vanapoisi, keda ta jumaldavalt Härra Suureks nimetab, kinnihoidmiseks valmis lausa piinlikeks alandusteks ja järeleandmisteks, kuigi paistab ikkagi jäävat sellest hoolimata kaotajaks. Tundub, et üksikud naised polegi nii õnnelikud, kui mõned nö seebifeminismi apologeedid tahavad arvata.

Elu ei ole siiski nii lihtne. Õhtul üksinda kodus istuda polegi vist nii õdus. Idüll a la "igal õhtul mees voodisse tirida" ei tööta hästi, sest vastupidiselt levinud arvamusele kipuvad mehed sellise kuulsusega naisi kartma. Kui ka asi "õnneks" läheb, siis naised pärast seda kipuvad heietama romantilisiõrnu tundeid, mehed aga vaatavad, kuidas sääred teha saavad.

Hoolimata sellest, et tema sokid juba leos. Kui maskuliinidele on seks sageli üks pissimise erivorm, siis femaalidele see enamasti tähendab vist ikkagi midagi enamat ja päris juhuslikuks ei taheta seda asja jätta, parem oleks, kui riistapuu endal ikka kodus olemas. Nii tulebki välja, et feminiinid üritavad tegelikult ikkagi sobival juhul mõne isase ära rihmastada, kas ametlikult või mitte, sageli seda päris uisapäisa tehes. Ja kel see ei õnnestu, need siis vaatavad neid lohutavad seebikaid, mida sai ennist mainitud, räägivad abielunaisi taga (et näe, kui igavaks nad on muutunud, istuvad kodus, küllap mees peksab ja ei luba väljas käia) ja kinnitavad, et nemad küll mingit riistaga tüüpi poputama ei hakka. Seda on vaja kas või selleks, et mitte liiga paaniline välja paista, sest ka selliseid vastassugupool pelgab. Kuid niipea, kui võimalus tuleb, unustavad nad kiiresti oma endised "ideaalid". Ja kannatavad ennem isegi vägivalda, aga oma saagist lahti naljalt ei lase.

Nii ongi selline populaarne vallalise naise feminism a la "Seks ja linn" pigem nagu viinamarjade põhjamine küündimatu rebase poolt, mis lõpeb enamasti kohe, kui marjad käes, olgu need nii kibedad kui tahes.

MARGUS KIIS


REPORTAAŽ

Selle kevade viletsaim kultuuriüritus

23. aprilli õhtuhämaruses tähistati Laiusel tuntud Eesti rahvuskangelase Jüri Öö 658. sünniaastapäeva. Laiuselased ei "hoolinud" karvavõrdki väljakujunenud stampidest ja toimetasid üritust igati "omanäoliselt" ja "põnevalt", isegi "stiilselt".

Laiuse mäe nimelise künka otsa oli selleks puhuks tehtud suur tuli, mis paistis Jõgeva linnani välja. Kohapeal viibisid umbes paarsada kohalikku, suurem jagu neist publiku nimekirjas, paar üksikut üritasid midagi korraldada. Vististi käimasolevat üritust.

Rahva rõõmuks kutsuti kohale koguni "külalisesinejad" Jõgevalt: kultuuriseltsi Vanaveski estraadiring. Ma ei jõudnud kohale küll päris lustipeo alguseks, kuid ega paljust ilma ka ei jäänud. Olevat toimunud igaaastane rutiin - tõrvikud näpu vahel mööda maastikku ringikadjamine. Mis põhimõttel see toimub, ei vaevu enam vist keegi uurima; tegemist on traditsiooniga ning vähemasti meie maakonnas võrdub see kohustusega. Eriti mis puutub sellistesse vanadesse ja "rahvalikesse" traditsioonidesse. Hoidku jumal neid, kes kritiseerida julgevad.

Kohale jõudes leidsin eest süveneva hämaruse, suure lõkke, mis parajalt tugeva tuule käes usinasti põles, ja siiasinna tuiava inimmassi. Keegi oli üles pannud mingisuguse helivõimenduse, mille kaudu kuuldus mingi tädi lõõtsa tõmbamine ja sinna juurde laulmine. Kõvasti ja valesti nagu külamoosekantidel ikka. Rahvasummas seisis ka Vanaveski kollektiiv, kelle nägudelt võis lugeda selget pettumust, isegi solvumist. Sest loodetud kultuuriürituse moodi asja asemel toimus mingi anarhia - ükskõiksete nägudega kõndisid inimesed lõõtsmooniku käuksumise saatel ringi ja kummutasid sisse kõikvõimalikke alkoholi variante.

Pidu missugune. Pööbel, ütleme nii, lõbutses metsikult. Lõke, kui selline, ei huvitanud peale nende, kel mingit prahti juhtus taskus olema, mida sinna sisse pilduda, mitte kedagi.

Siis kargas mikrofoni juurde keegi onu ja teatas, et lõkke vahetus läheduses saab suisa ilma rahata nautida estraadikunsti. Estraadiringi pealik Eve plõnksutas veidi kitarri ja leidis, et peale tema enda küll keegi ühtegi nooti ei kuule. Läks esinemiseks.

Kohe esimeste sõnade järel oli selge, et peale esiridadesse trüginud laste ei kuule keegi, mis estraadikunstnikud suust välja ajavad. Tagumised read said nautida omanäolist pantomiimi ja mõistatada etenduse sisu. Vast paar kõvemat röögatust Canis Vedru suust jõudis sinnamaani. Ülejäänu viis tuul minema.

Vanaveski lõpetas lühikesevõitu etteaste ja kõndis lõkke juurest eemale umbes kolm korda vihasemate nägudega kui sinna tulles. Kultuuritegijad tahtsid juba minema minna, kui nõuti estraadiringi esindajat rahva ette. Esindaja sai korraldajatelt karbi komme ja kolm pudelit šampust. Siis õnnitleti kõige tublimaid jooksjaid. Jagati auhindu.

Sellega paistis ametlik osa läbi olevat ning üritus jätkus vanas vaimus. Rahvas tuli ja läks, ja loomulikult jõi. Vanaveski lahkus mornilt. Lõke põles. Rahvas jõi (lõbutses). Kõik oli korras.

Kui seda, mis Laiusel toimus, nimetatakse tõepoolest kultuuriürituseks, siis pole midagi imestada, et Jõgeva maakonnas loetakse kultuurseks ajaviiteks ka diskod ning muud jooma- ja löömapeod. Aga mine sa tea, võibolla on see ülim, mida matsirahvale ja töölisklassile üldse pakkuda sobib. Tõeline kultuur jäägu ikka neile, kes selle eest maksta suudavad.

VALE-DMITRI


On’s viga seas või sadulas?

Tuttav tuli tänaval vastu. Kurtis, et näe, lasin oma lemmikloomale kevadmoodi järgides rõivad teha, too näeb nüüd aga välja nagu oleks seale sadul selga pandud. Kas on asi ebaõnnestunud disainerivalikus või puuduvad lemmikul lihtsalt trendi oskuslikuks väljakandmiseks vajalikud eeldused? Alljärgnev aitab loodetavasti sellele küsimusele vastuse leida.

VIGA ON KOERAS,* kui kutsa armastab üle kõige kasse jahtida. Päevast päeva, puu juurest puu juurde, läbi lompide, pori & mülgaste.

VIGA ON SADULAS,** kui teie koer on veetnud 2/3 oma elust koertenäitustelt medaleid kokku tarides.

VIGA ON KASSIS,* kui karvakera passib hommikust õhtuni hiireaugu juures ega avalda vähimatki soovi manustatavatele mikidele garneeringut lisada.

VIGA ON SADULAS,** kui teie kiisu end eales hiirte püüdmisega vaevanud pole, vaid selle asemel nad näljasurma suretab (loe: degusteerib kogu korteris leiduva juustu ise ära).

VIGA ON TŠINTŠILJAS,* kui too jõudis teie juurde paar kuud tagasi kusagilt põgenenuna ja te pikemalt mõtlemata üksikule & hüljatud loomakesele varjupaika pakkuda otsustasite.

VIGA ON SADULAS,** kui teie tšintšilja on muretsetud kalli raha eest elitaarsest lemmikloomaputiigist.

* Otsi parem uus hoolealune, kui just oma trendiinimese imagot kahjustada ei soovi.

** Otsi oma fantastilise trenditajuga hoolealusele parem uus disainer või küsi Moe Gurult nõu.

Kinnitatud by MOE GURU


Punkar hakkab sõjaväelaseks

Meieni on jõudnud uudis, et senine jõgevalasest räpane punkar, anarhist ja mässaja Urky, kes mängib Keila bändis Roostes Hospidal kitarri, on teinud poliitilistes vaadetes kannapöörde. Senisest patsifistist vasakpoolsest on saanud radikaalne parempoolne ja Eesti asja eest võitleja.

Urky teatas, et on pettunud Eesti ja kogu maailma punkarluses. Ta leiab, et need ideed on oma aja ära elanud ning Eesti elu ja demokraatia arendamiseks on parim riik, kus valdav osa rahvast oleks meelestatud isamaaliselt ja patriootiliselt.

Ekspunkar väidab, et vähimgi vasakpoolsuse ilming viib lõpptulemusena kunagise N. Liidu sarnase totalitarismiriigi tekkeni, teda ei veena enam anarhistide jutt kõikide valitsuste kaotamisest. Urky leiab, et alati on rahvale vaja tugevat juhti.

Urky lubas esimesel võimalusel jätta tsiviileluga hüvasti ning pühenduda rahva ja riigi kaitsmisele Eesti sõjaväes. Kuuldavasti algab tema militaarkarjäär juba 16. mail. Meie omalt poolt soovime Urkyle kõike head ja õnnitleme ühtlasi Eesti riiki uue värske sõjaväelase lisandumise puhul.

VALE-DMITRI


Maikuu horoskoop loomeinimestele

Jäär

Kui oled boheemlasliku eluviisiga, siis on õige aeg enda elus suvaliste muudatuste tegemiseks. See tuleb sul nüüd palju paremini välja kui kunagi varem.

Sõnn

Oled praegu äärmiselt loominguline. Kui tegeled maalimisega, siis suudad suurepäraselt joonistada puhast pilvitut taevast; kui tegeled muusikaga, siis suudad oma kitarri häälde panna.

Kaksikud

Päikese ja Pluuto hetkeseis soodustab sul oma kunstiõpetajale kogu kuu vältel tõeliseks tüütuseks olemist. Ürita temast eemale hoida ja ära mine tundi.

Vähk

Kevadine vesi mõjub sulle hästi. See inspireerib sind ükskõik, millises loomingulises vallas kasutama vesitehnikat.

Lõvi

Planeetide asend on sinu jaoks kuu alguses ebasoodne. Ära võta midagi tõsist ette. Kui see vältimatuks osutub, siis valmista algatuseks tahte mahasurumiseks ikebana aluseid (104 tükki).

Neitsi

Pluuto kaheksanda kuu aspektid loovad sinu meeltes tõelise värvimuusika, sa kuuled kõike värviliselt. Kahjuks ei saa sa seda meeleseisundit täielikult nautida, kuna aegajalt kulgeb sinu nägemusse kuri mustvalge õppealajuhataja.

Kaalud

Õige aeg teha lõpp akvarellile ja pastellile ning pöörduda taas tagasi viltpliiatsite poole. Kui vähegi pingutada, võid koguni Mona Lisa vildikatega järele teha.

Skorpion

Erakordselt tugevad kosmilised võnked võimendavad sinus soovi lõbutseda aerosoolvärvidega. Sinu anne kerkib paremini esile, kui lood oma teosed direktori kabineti uksele, muusikakooli garderoobi ja kultuurimaja uhiuuele klaasseinale.

Ambur

Soovid oma emotsioone väljendada, kuid võtad selleks valed pillid. Tee proovi torupilli ja metsasarve üheaegse puhumisega, mis tuleb sul paremini välja kui seni.

Kaljukits

Sul on silma lahenduste leidmiseks, kui vaatad läbi fotoobjektiivi. Eriti hästi kukub välja sul klassiõdede meelitamine aktifotode tarbeks politsei masinatel.

Veevalaja

Su aju on uutest ideedest lausa lõhki minemas. Ole oma loomingu elluviimisega ettevaatlik. Ei mõju hästi tervisele.

Kalad

Kalade märgi all sündinud noormehel on soovitav lõpetada sumomaadluse trenn ja hakata tegelema iluvõimlemisega.

Selgeltnägija TIIT PRII



SPORT

Spordiklubi Forte korvpallurid võitsid kolme värvi medaleid

Möödunud reedest pühapäevani kestis spordihoones Virtus rahvusvaheline noorte korvpallivõistlus Forte Cup, kus Eesti spordipoistele pakkusid konkurentsi Soome ja Läti võistkonnad. Jõgeva linna ja valla spordiklubi Forte korvpallurid võitsid erinevates vanusegruppides nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedaleid.

Forte Cup on traditsiooniks kujunenud rahvusvaheline korvpalliturniir, mida korraldab spordiklubi Forte. Tänavusel Jõgevamaa suurejoonelisemal korvpallivõistlusel kohtusid erinevad võistkonnad kokku 35 mängus.

Üheks pingelisemaks ja huvitavamaks finaalmänguks osutus 1985. a sündinute vanuseklassi arvestuses peetud Forte ja Antsla meeskonna vaheline korvpallilahing, mille võitsid Jõgevamaa poisid 42:37. Mängus osalenud Forte sportlane Priit Põdra tunnistati kogu turniiri parimaks korvpalluriks.

1986. a sündinute vanuseklassis jäi Forte võistkond kolmandaks. Finaalis alistas aga võistkond Espoo Team Soomest meeskonna Tallinna Seesand 74:46. Soomlaste treener Janne Ahonen ütles Vooremaale: "Soomes on korvpall jäähoki ja jalgpalli järel populaarsuselt kolmas sportmäng. Vanemad, kelle pojad kuuluvad meie võistkonda, peavad treeningute eest maksma aastas 3000 marka ning tasuma ka sõidukulud võistlustele." Treener Ahonen märkis, et kui võrrelda kahe riigi noorte korvpallioskusi, on Eesti poisid tugevamad taktika poolest.

Sellele, et Soome korvpallurid tuleksid Forte Cupile mängima ja turniir muutuks rahvusvaheliseks, aitas kaasa Helsingis töötav arst psühhoterapeut Jaan Olari, kellel tekkisid kontaktid treeneri Janne Ahoneni ja meeskonnaga Espoo Team, sest ta poeg käis gümnaasiumipäevil Helsingis korvpallitreeningutel.

"Mida nooremalt lapsed korvpallimängu alustavad, seda kiiremini nad omandavad vajaliku tehnika. Korvpall nõuab füüsilisi eeldusi, kuid tagasihoidlikumat pikkust aitab korvata pingeline töö," ütles maakonnalehele Jaan Olari, kes ise on olnud korvpallis NSVL noorte meister ja mitmekordne Eesti meister.

1988. a sündinute vanuseklassis kaotas Forte 21:59 spordiklubile Parkseppa Võru. "Punktivahe jäi meie kahjuks üsnagi suureks, sest poisid ei suutnud ellu viia varem kavandatud mänguplaani," lausus Forte treener Ergo Prave. "Kuna võitsime erinevates vanusegruppides nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedaleid, oli tänavune Forte Cup spordiklubile Forte senise tegevusperioodi edukaim korvpallivõistlus," märkis ta.

Ergo Prave selgitas sedagi, miks Eesti spordielus kasutatakse võõrkeelset sõna cup, kuigi võiks kutsuda turniiri näiteks Forte karikavõistlusteks. "Karikavõistlusteks nimetatakse reeglina esivõistlusi. Kui turniiri korraldab spordiklubi, võib ta sellele võistlusele ka ise nime valida. Nii korraldatakse näiteks võistlusi Laiuse Vedru ja Laiuse Toigas. Et meie klubi korraldataval turniiril mängivad ka välismaalased, kutsume võistlust kõigile arusaadavuse huvides Forte Cupiks," ütles treener.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Naiskodukaitse tegutseb

Pühapäeval, 22. aprillil kogunesid Jõgevamaa Naiskodukaitse liikmed Kursi kiriku juurde. Mälestati Naiskodukaitse meie hulgast jäädavalt lahkunud liikmeid. Autoga toodi kohale ka üks vanim, meie kandis elav kunagine Naiskodukaitse liige Hilda Reim. Tema saab selle kuu lõpus 91 aastat vanaks.

Kõigepealt siirdusime Kursi surnuaiale. Sellel väikesel, kuid kenal kalmistul puhkab mitu meie liikumise algusaastatel tegutsenut. Seal avaldasime austust Vabadussõjas legendaarseks saanud Jüri Kukke mälestusele. Kohalik kirikuõpetaja Sulev Sova rääkis vabadusvõitleja raskest, kuid sirgjoonelisest iseseisvale Eestile truuks jäänud inimese ideoloogilisest võitlusest. Selles võitluses tuli tal anda oma elu. Hauda jäid ehtima meie pandud valgete nelkide kimp ja põlev küünal.

Seejärel austasime Amanda Sukka viimset rahupaika. Amanda oli Naiskodukaitse esinaine mitu aastat sõjaeelsel ajal ja ka rasketel sõjaaastatel. Eluga riskides oskas ta säilitada Naiskodukaitse tegevust kajastavaid aastaraamatuid, märkmeid ja fotosid. Hilda Reim teadis rääkida, kuidas Amanda Sukk oma arhiivi sõja ajal metsades mitu korda ümber peitis. Ka sellel haual jäi põlema küünal ning nimesildi juurde valgete nelkide kimp.

Seejärel külastasime esimese Eesti Vabariigi ajal rajatud Naiskodukaitse liikumise asutajaliikme Helga Nõmmetosa hauda. Siingi rääkis kirikuõpetaja Sova Naiskodukaitsest ja vabadusliikumisest üldse. Jätsime hauale põleva küünla ja valgete nelkide kimbu.

Järgnevalt austasime meie hulgast varalahkunud, praegu tegutseva, kodutütarde salgajuhi Raili Tähise mälestust. Kuperjanovi nime kandva kodutütarde salga esimese juhi tegutsemistee oli täis indu ja armastust taas vabaks saanud Eestile. Valged nelgid ning küünlaleek jäid meiepoolseks tänutäheks temagi hauale.

Surnuaiast lahkudes läksime iidse Kursi kiriku vastas asuva Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. Pisike kõne peetud, jäid põlev küünal ja lilled meie austuse märgiks ausammast kaunistama.

Juba kutsuski kirik meid pidulikule jumalateenistusele. Kirikuõpetaja Sulev Sova pidas sisuka, Naiskodukaitse liikumist austava jutluse. Mälestasime kõiki meie hulgast lahkunud kunagisi Naiskodukaitse liikmeid. Õnnistati kõiki praegu tegutsevaid naiskodukaitsjaid, soovides kõigile head käekäiku.

Kui viimased orelihelid vaibusid, kutsus kirikuõpetaja meid Kursi kirikumõisa ajalugu kajastavale ekskursioonile. Ta rääkis kiriku ajaloost, hoonetest ja nende otstarvetest. Kirikumõisa hoones sees oli väga huvitavaid ajaloolisi esemeid. Näiteks esimese Vabadussõjas langenutele pühendatud ausamba küljest pealuu ja kontide kujuline element, vanad leeritunnistused, käsitööhuvilisele antud aukiri Tõnissoni allkirjaga, lauluraamat aastast kuskil 1700. Rippusid kõrvu Saksa punapõhjaline haakristilipp Vene Nõukogude Liidu aegse lipuga.

Kõike küllalt vaadanud, ootas meid väike kohvilaud kaneelisaiakestega. Selle oli katnud kirikuõpetaja abikaasa Alikee Kubi. Kui olime koos kirikuõpetajaga kohvilauas istunud ja veel veidi vestelnud, tänasime pererahvast, jätsime külalisteraamatusse oma read ja siirdusime edasi.

Meid ootas meie Naiskodukaitse auliige, eakas Anna Mugra. Siin vaatasime tubli käsitöömeistri kätetööd. Pisikeses hubases toas leidus kõikidele kohvilaua taga kohake. Iga osavõtja pani lauale omalt pooltki ühtteist. Hilda Reim rääkis rasketest küüditatute aastatest. Jutt keerles Naiskodukaitse tegevuse ja argielu ümber. Austades Hildat kinkisime temalegi valgete nelkide kimbu - nii nagu majaperenaiselegi. Meie liikmekandidaat Inge Janno, kes sel päeval sai 23 aastat vanaks, pälvis käepigistused Naiskodukaitse juhtkonna ja liikmete poolt. Seejärel tõdesime ühiselt, et oli väga tore ja innustav, tegutsemistahet andev päev.

Veel Naiskodukaitse töödest. Neljapäeval, 19. aprillil käisid Naiskodukaitse liikmed koos kaitseliitlastega Kirna polügoonil. Oli koristustööpäevak. Söökla sai puhtad kardinad, staabi ja muude ruumide põrandad pestud. Õu, staabi ja kasarmuhoone ümbrus pühiti klantsima. Peale prisket sõjaväelaslikku lõunat riisuti veel lehti, põletati prahti ja siis tegi vihm üsna üheselt selgeks, et aeg on õhtule minna.

12. aprillil aitasid Kursi jaoskonna naiskodukaitsjad Kursi malevkonna kaitseliitlastel oma ühingu loomise taasasutamise 11. aastapäeva möödumist tähistada. Vallamaja saal oli pidulikult ehitud. Lauad olid toitudega rikkalikult kaetud.

Kohvi, kooki ja salateid jätkus kõigile. Ka pühademunad - kenad, värvilised - olid olemas. Kõik naiste kätetöö. Ainult suitsulatika tegid mehed ise. Mõni töö kohe sobib "koduses majapidamises" meestele. Ilus pidu oli. Akordion mängis, rahvas laulis. Naised lõid isegi polkat.

VIIVIAN PEEDO,

Kursi jaoskonna Naiskodukaitse liige


Kui palju elab meil kaldapääsukesi?

Sellele küsimusele saab vastuseks anda kahjuks vaid umbkaudse hinnangu: 20 000-50 000 paari, sest ülemaalist kaldapääsukeste pesitsuskolooniate loendust ei ole Eestis veel korraldatud.

Kas kaldapääsukeste arvukus püsib Eestis jätkuvalt muutuval loodus ja majandusmaastikul stabiilsena? Või vapustas sedagi linnuliiki üleminek ühelt majandussüsteemilt teisele, nagu see avaldus väga ilmekalt suitsupääsukeste puhul? Või langeb nende arvukus tänaseni teadmata põhjusel, nagu see on juba aastaid toimunud räästapääsukesega?

Veel paarkümmend aastat tagasi paiknes üle kogu Eesti lisaks looduslikele paljanditele tuhandeid kasutusel olnud liiva-, kruusa- ja turbakarjääre, kus kaldapääsukesed võisid leida sobivaid kohti pesakoobaste rajamiseks. Tänaseks on valdav enamus neist sovhoosidele, kolhoosidele või riikliku alluvusega ehitusfirmadele kuulunud karjääridest kas suletud või kaotanud oma toonase tähtsuse, mistõttu erosioon kui puhtlooduslik protsess on muutnud kõik need suuremad või väiksemad kaevandused kaldapääsukeste jaoks kas osaliselt või täielikult pesitsuskõlbmatuks.

Nii võiks ju tõepoolest arvata, et ümberkorraldused meie majanduses ei ole toimunud kaldapääsukeste arvukusele jälgi jätmata. Lisaks mõjutavad ka loodus ja rändekatastroofid just kaldapääsukesi meil elavatest pääsukestest kõige rohkem. Mis aga tähendab seda, et märgatavad kõikumised arvukuses ei pruugigi alati tähendada just inimtegevuse (või tegevusetuse) laastavaid tagajärgi.

Rõngastusandmetele tuginedes võib väita, et kolooniatruudus on kaldapääsukesel suhteliselt tugev, kuigi pesakoha valik sõltub rohkem siiski pesitsemiseks sobiva paiga olemasolust, kui instinktist pesitseda aastaid ühes ja samas koloonias. Sedalaadi bioloogiline "paindlikkus" avaldub sageli tuhandetest lindudest koosnevate kolooniate hajumises parematele pesitsusaladele, rääkimata üksikisendite, noorlindude või tütarkolooniate tsirkulatsioonist erinevate pesitsuskolooniate vahel. Kuid mis juhtub siis, kui sadade (või tuhandete) ruutkilomeetrite ulatuses puudub arvestatav võimalus järglaskonna soetamiseks? Üks on selge - kui kaovad pesitsusvõimalused, kaovad ka linnud.

Seetõttu palub Eesti Ornitoloogiaühing abi kõigilt linnusõpradelt, selgitamaks kaldapääsukese kui Eestis tänaseni suhteliselt kesiselt uuritud linnuliigi hetkeseisundi hindamisel. Oodatud on igasugune (ja võimalikult täpne) informatsioon kaldapääsukeste pesitsemise kohta nii teie koduümbruses kui ka mujal viimase kümne aasta jooksul. Ära tasuks märkida kindlasti (kas või umbkaudne) pesitsusaasta; koht (ka see, kas oli või on tegemist karjääriga, turbavõi mullakuhilaga või hoopis loodusliku kaldajärsakuga); koloonia suurus (või pesakoobaste arv); koloonia asutamise aasta; põhjus, miks koloonia hüljati (kaevandamine, erosioon, rebaste rüüste jmt); arvukuse muutused jne. Ainult nii on meil kas või ligilähedaseltki võimalus hinnata looduslike või inimtekkeliste protsesside mõju sellele väikesele, kuid hämmastavalt võimekale suliskaevurile. Loodust ei ole võimalik kaitsta, kui me ei suuda mõista põhjuse ja tagajärje seoseid, selles imepärases koosluses toimuvate protsesside tähendust ja tähtsust.

Teie tähelepanekuid, märkmeid ja mälestusi kaldapääsukeste kohta viimasel kümnendil ootab Eesti Ornitoloogiaühing aadressil: Eesti Ornitoloogiaühing, postkast 227, Tartu 50002. Paha ei tee, kui jätate kirjale või ümbrikule ka oma postiaadressi, et vajaduse korral oleks hiljem võimalik mõningaid andmeid täpsustada. Ilusat kevadet!

JAANUS AUA,

Eesti Ornitoloogiaühingu liige


Jõgeval põles voodi, Mustvees kulu

Eelmisel nädalal teatati Jõgevamaa häirekeskusesse tulekahjust elumajas ja neljast laiaulatuslikumast kulu põlemisest.

Laupäeva hommikul kell 8.34 saabus väljakutse Jõgevale Tellissaare 5, kus ühetoalises korteris põles voodi. Suitsetaja hooletuse tõttu süttinud magamisase kustutati, korteri muu sisustus päästeti. Mustvee tuletõrjujad käisid samal päeval Aia tänavas, seal põles poolel hektaril kulu.

Pühapäeval põles kulu Ehaveres. Tuli hävitas umbes sada ruutmeetrit metsanoorendikku ja paar suurt puud. Kulu põles ka Pala vallas Assikveres ning Jõgeva ja Pedja vahelise raudtee ääres.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Jõgeval jäi mees rongi alla

Raske õnnetus juhtus pühapäeva õhtul pärast poolt kaheksat Jõgeva raudteejaamas. Peaaegu vana jaamahoone ees sattus seni kindlaks tegemata põhjusel rongi alla Mati (1956), Jõgeva elanik Puiestee tänavalt. Õnnetuses sai raskelt viga mehe parem jalg altpoolt põlve, vigastada sai ka vasak jalg, aga hoopis kergemalt. Samuti leiti lõikehaav paremal küljel rindkeres.


Jõgeval käidi vargil Masti tankla operaatoriruumis

Esmaspäeva hommikul paar minutit kuus läbi helistas politseikorrapidajale ASi Eksar Transoil Jõgeva Masti tankla operaator ja teatas, et tankla operaatoriruumi on öösel sisse murtud. Eemaldatud olla ruumi aken. Esialgseil andmeil on varastatud sularaha ja telefonikaarte umbes 6000 krooni koguväärtuses. Tankija viibis küll kogu öö enda jutu järgi samas töökohal, aga varguse aega ei märganud. Hommikul seitsme ajal näitas alkomeeter tankija puhumise peale joovet 0,18 promilli. Tankija oli esialgu seletanud, et ta öösel magas ja seepärast vargilkäimist ei kuulnud.


Autost varastati tagi ja CD-mängija

Ööl vastu pühapäeva murti Põltsamaal sisse kaubikusse. Auto oli pargitud Õuna tänaval maja ette. Varas kõrvaldas ukselukustuse ja viis autost ära autoraadio CD-mängijaga, musta värvi nahktagi. Varguse ja lõhkumisega tekitati avaldajale kahju üle 8000 krooni.


Puskarimüümise eest kohtu alla minek ootamas

Möödunud nädalal võttis politsei Palamuse vallas Pikkjärvel 1966. aastal sündinud Urmaselt ära veidi rohkem kui kaks liitrit puskarit. Mees ei tööta. Ta seletas, et on ostnud Tartu turult puskarit 28 krooni liiter ja müünud selle edasi vajajaile, võttes ostjalt liitri puskari eest 50 krooni. Asja kohta on algatatud kriminaalasi KrK § 149 alusel. Mehe kodus puskariajamise agregaati silma ei hakanud. Leiti küll üks vana pang, kus puskari jahutuse spiraal sees oli, aga see oli ämblikuvõrke täis, nii et hiljuti seda kasutatud ei oldud.


Võistluse "Liikluses olen nõrgem, kuid targem" kokkuvõtteks

Aprillis viidi läbi laste liiklusteemaliste joonistuste ja plakatite võistlus "Liikluses olen nõrgem, kuid targem". Politseiprefektuuri laekus 53 joonistust ja 30 plakatit. Paremateks tunnistati joonistajate Meriliis Rumvolt, Keio Karu, Karel Prave, Raimond-Jaak Allikmäe, Siim Zõbin, Toomas Kahro, Angelika Vandler, Laura Arula

ja Jaanika Raud tööd ning plakatijoonistamisel paistsid silma Liis Talpas, Katrina Tuulik, Jürgen Järvik, Kristi Margus, Kaisa Paju ja Kaarel Maarand. Vabariigi kolme parima joonistuse hulka arvati Angelika Vandleri (Kuremaa Lastead-Algkool) ja Liis Talpase ning Katrina Tuuliku (Puurmani Keskkool) ühistööna valminud plakat. Eriauhind määrati plakatijoonistamises Politseiameti poolt veel Kaarel Maarannale (Saduküla Põhikool). Tüdrukute plakati nimi oli "Meie enne", Kaarli plakat kandis nime "Olen läbinisti nähtav". Riigi paremate tööde hulka kuuluvate tööde autoreid autasustatakse pidulikult Tallinnas 10. mail.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Puhub põhjakaarte tuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur +11°C ... +17°C.

Kolmapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Puhub põhjakaarte tuul 3-7 m/s. Õhutemperatuur öösel 0°C ... +6°C, päeval +13°C ... +18°C.



Vooremaa

Teisipäev, 8. mai 2001. a.

Hilinenud külv sunnib põllumehi pingutama

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

KIRJAD

Avalik kiri Riigikogu liikmele Mai Treialile

Lugupidamisega

HELMUT ILVES,

endine sunnitöölaagri vang H080


Maaelu probleemid ootavad lahendamist

MARGUS NÕMME,

Keskerakonna Maarahva Kogu liige


JUHTKIRI

Kuritegevuse kasv ei ole paratamatu

8. mai 2001. a



MAJANDUS

Valiti põllumajandusloenduse ringkonnajuhid

PEEP LILLEMÄGI


Jõgeva piirkonna lehmapidajatel on raskusi piima realiseerimisega

RAIVO SIHVER


Kuidas mõista artiklit "Soojaarved poole odavamaks"?

(Artikkel ilmus Vooremaas nr 49, 3. mail 2001)

EINO VÄHK,

ASi Jõgeva Soojus nõukogu esimees



NOORTELISA

Sex: Seebikafeminism - hapud viinamarjad?

MARGUS KIIS


REPORTAAŽ

Selle kevade viletsaim kultuuriüritus

VALE-DMITRI


On’s viga seas või sadulas?

Kinnitatud by MOE GURU


Punkar hakkab sõjaväelaseks

VALE-DMITRI


Maikuu horoskoop loomeinimestele

Selgeltnägija TIIT PRII



SPORT

Spordiklubi Forte korvpallurid võitsid kolme värvi medaleid

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Naiskodukaitse tegutseb

VIIVIAN PEEDO,

Kursi jaoskonna Naiskodukaitse liige


Kui palju elab meil kaldapääsukesi?

JAANUS AUA,

Eesti Ornitoloogiaühingu liige


Jõgeval põles voodi, Mustvees kulu

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Jõgeval jäi mees rongi alla

Jõgeval käidi vargil Masti tankla operaatoriruumis

Autost varastati tagi ja CD-mängija

Puskarimüümise eest kohtu alla minek ootamas

Võistluse "Liikluses olen nõrgem, kuid targem" kokkuvõtteks

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade