Praegu on faasanite kasvatamine talunik Aare Mettingule eelkõige hobiks. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Soo-otsa talus kasvatatakse küttimiseks faasaneid
Praegu
on faasanite kasvatamine talunik Aare Mettingule eelkõige
hobiks. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Mõned maainimesed tegelevad Eesti oludes ebatavalisema põllumajandustootmisega. Pajusi vallas Lahaveres asuva Soo-otsa talu peremees Aare Metting kasvatab oma majapidamises faasaneid.
Talunik Aare Metting luges möödunud aastal ajalehest, et Raplamaal kasvatab Mahtra riigijahimajandi jääger Raivo Riis faasaneid, Aasia päritoluga kanalisi, keda inimene on levitanud kõikidesse maailmajagudesse. Nii ostiski Metting kevadel Raplamaa mehelt 210 jahifaasani tibu. Üldse on looduses levinud üle 50 liigi faasaneid.
Aare Metting ehitas faasanite jaoks 400-ruutmeetrise aia, mille kattis tugeva kalavõrguga, külgede peale paigaldas aga traatvõrgu. Aia maa-aluse osa kindlustas ta plekiga, et rebased ja kährikud faasanitele kallale ei pääseks.
"Faasanite põhitoiduks on odra-, herne- ja nisuterad. Tibusid peab söötma mitu korda päevas, nad vajavad ka jõusööta. Täiskasvanud faasanite jaoks piisab ka sellest, kui neile kas või kord nädalas söök ette anda. Faasanid külma ei karda ja võivad ka krõbedal talvel väljas olla. Faasanid, kellest eriti kirevate sulgedega on isaslinnud, on ägeda loomuga ja kipuvad sageli kaklema. Kümme faasanit on sellistes löömingutes ka hukkunud. Inimestele kätte faasanid ennast aga ei anna," selgitas Aare Metting. Põhiliselt hoolitseb Soo-otsa talu faasanite eest perenaine Jane Metting.
"Me kasvatame faasaneid selleks, et turustada neid jahilindudeks. Jahimehed ostavad faasaneid (üks lind maksab 150 krooni) ja viivad nad küttimiseks metsa. Kui faasanitibud kevadel munast kooruvad, saavad nad nelja-viie kuuga täiskasvanuks, nii et sügiseseks jahihooajaks saab neid juba küttida," rääkis Aare Metting, kes ka ise on jahimees. Tänaseks on Aare Metting küttimiseks müünud 15 faasanit.
Nõu faasanite kasvatamiseks küsib Soo-otsa talu peremees Raplamaa jäägrilt Raivo Riisilt ja Põltsamaa vallavanemalt Toivo Tõnsonilt, kes kasvatab faasaneid oma kodumajapidamises Lustiveres.
"Praegu kasvatan faasaneid eelkõige hobi korras. Kui see tegevus vähegi majanduslikult ära tasub, võiks mu talus tulevikus olla kuni kuussada faasanit," arutles Aare Metting, kes on muretsenud ka inkubaatori tibude välja haudumiseks.
"Praegu on Eestis vähemalt kümme faasanikasvatajat. Euroopa riikidest kasvatatakse kõige rohkem faasaneid Poolas, T¹ehhis ja Taanis. Faasanikasvatuse majanduslik tasuvus sõltub eelkõige oskusest turgu leida," ütles Raplamaa faasanifarmer Raivo Riis.
Üks Jõgevamaa tuntumaid kanakasvatajaid, Jõgeva vallas Palupere külas asuva Saare talu peremees Enno Saariste arvas faasanitest nii: "Faasanite kasvatamise majanduslikku tasuvust tuleks veel uurida. Üldiselt on aga kergem kasvatada korraga ühte liiki kodulinde. Mõneski majapidamises on kümneid sorte kanu. Selline linnukasvatusviis võib olla küll huvipakkuv ja vaheldusrikas, kuid majanduslikult ebatasuv."
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Eile oli vallavalitsuse istung. Homme on vallavolikogu maakomisjoni
koosolek. Reedel on Sadala koolis raamatu aasta raames kohtumine Kati Murutariga.
Eile oli vallavolikogu istung, kus olid arutusel valla hariduselu probleemid.
Saare aktiviseerimiskeskuses algas eile toimetuleku- ja tööotsingu kursus pikaajalistele töötutele. Kursus viiakse läbi kahe nädala jooksul kokku viiel päeval nii Saarel kui ka Voorel. Reedel on Saare aktiviseerimiskeskuses nõupidamine aktiviseerimiskeskuse tulevikust.
Adavere raamatukogus on 5.-14. jaanuarini maakonna keskraamatukogu koostatud rändnäitus "Trükised Jõgevamaast". Eile pidas Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis koosolekut vallavolikogu kultuurikomisjon. Vallavanem Toivo Tõnson osaleb täna Tallinnas rahvusraamatukogus toimuval postiseaduse eelnõu arutelul. Neljapäeval osalevad vallavanem Toivo Tõnson ja sotsiaalabi osakonna juhataja Anne Veiram Põltsamaa haigla juhatuse koosolekul.
Eile oli linnavalitsuse istung. Täna osaleb linnapea Margi Ein Tallinnas Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolekul, mille päevakorras on peale muude küsimuste ka õpetajate palkadega seonduvad probleemid. Homme on kultuurikeskuses sporditeemaline koosolek, kus tuleb arutusele tänavuse aasta spordiraha jaotamine ning vastutajate määramine noortevõistkondade ettevalmistamise ja võistlustele viimise eest. Neljapäeval on MTÜ Põltsamaa Haigla juhatuse koosolek. Reedel avatakse kultuurikeskuse galeriis Eesti Fotokunstnike Ühingu näitus "Põltsamaa - 17 silla linn".
Alates sellest nädalast on Puurmani raamatukogus kõigile avatud internetipunkt.
Eile oli vallavolikogu haridus ja kultuurikomisjoni töökoosolek. Homme annab Rakvere Teater Palamuse rahvamajas etenduse "Minu armas paksuke". Eilsest algas Palamuse Gümnaasiumis Oskar Lutsu kirjandusnädal, mis lõpeb reedel kirjandusliku puhkeõhtuga "Oskar Lutsu sünnipäev".
Täna on vallavalitsuse istung. Päevakorras on maaküsimused, avaldused jm.
Eile oli vallavalitsuse istung, mille päevakorras oli laekunud avalduste läbivaatamine ja muud jooksvad küsimused.
Homme on Mustvee kultuurikeskuses Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek, mille päevakorras on hariduskulude jaotus, informatsioon liidu möödunud aasta eelarve täitmisest, rahataotlused jm.
Täna arutatakse vallavalitsuses valla koolinoorte spordisüsteemi. Koos on spordiklubide esindajad, valla spordinõukogu, kehalise kasvatuse õpetajad, koolijuhid jt. Reedel on Laiuse lasteaia uute ruumide avamine, kuhu on lubanud tulla ka haridusminister Tõnis Lukas. Laiuse koolis on laupäeval TV "10 olümpiastarti" kõrgushüppes. Kuristal on laupäeval kabe IV memoriaal. Pühapäeval on plaanis suusatamisvõistlused Siimusti lauluväljakul, kui ilmastikuolud lubavad.
Täna on ASi Jõgeva Elamu üldkoosolek. Neljapäeval on ASi Jõgeva Soojus üldkoosolek Aia tn 50. Jõgeva kultuurikeskuses austatakse neljapäeval maakonna parimaid sportlasi ja kultuurkapitali preemia saanuid. Maavalitsuse planeeringutalituses on neljapäeval maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku teema juhtrühma töökoosolek.
ARVAMUS
Raudteeliinid sulgeb riik, mitte Edelaraudtee
Viimasel ajal ajakirjanduses käibinud väide, nagu sulgeks Edelaraudtee rongiliine, ei ole korrektne. Kuna ettevõte täidab reisijateveo operaatorina lepingu alusel riigi tellimust, on otsus, milliseid liine käigus hoitakse, teede- ja sideministeeriumi kui tellija esindaja teha.
Nii muutub päev-päevalt tõenäolisemaks, et 16. jaanuarist loobub teede ja sideministeerium Tartu-Valga-Tartu, Valga-Piusa-Valga, Tartu-Jõgeva-Tartu ja Tartu-Orava-Tartu rongiliinide tellimisest, kuna need liinid on majanduslikult ebarentaablid. Rohkem on lootust läbirääkimiste õnnestumiseks, et alates 1. märtsist kuni käesoleva aasta lõpuni jäävad käiku liinid Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu.
Need otsused ei ole Edelaraudtee tahe, sest ettevõte on valmis, juhul kui riik seda vajalikuks peab ja tellib, vedama eelmainitud liinidel reisijaid ka edaspidi. Paraku ei ole ikka veel täit selgust, kas kõik seni rongiga sõitma harjunud inimesed nädala pärast rongile saavad. Piirid seab nüüdseks juba seaduse jõu omandanud riigieelarve, kus teede- ja sideministeeriumi ettepaneku kohaselt on
Eesti Raudtee teedel reisiveoks eraldatud 60 miljonit krooni.
Paraku pidi Edelaraudtee kahel ministeeriumi läbi viidud reisiveo korraldaja leidmiseks korraldatud konkursil, mis mõlemad läbi kukkusid, käituma majanduslikult ja tegema pakkumisi, mis kataksid selleks tegelikult tehtavad kulud ja need on riigi pakutavast rahakotist poole suuremad. Et Edelaraudteele on ette heidetud suurte summade küsimist, soovin siinkohal põhjendada, miks tundub alanud aastal reisijateveoks kuluv raha mullusest oluliselt suurem.
Esiteks ja kõigile tajutav tahk on viimase aasta jooksul pea kahekordistunud kütuse hind. Olles küll ühiskondliku teenuse osutajana riigi tellimuse täitja, ei ole Edelaraudteel paraku õigust kasutada ka erimärgistatud diislikütust sarnaselt põllumeeste ja kaluritega. See tähendab, et peame koos rongidele vajamineva diislikütuse hinnaga tasuma maanteede korrashoiuks minevat kõrget aktsiisimaksu, et hiljem seda riigi käest läbi teenuse hinna tagasi küsida. Jätkates reisijatevedu senises mahus, nõuaks kütus aastas 14 miljonit lisakrooni.
Teiseks peame esimest aastat tasuma ka ASile Eesti Raudtee kuuluva infrastruktuuri kasutamise eest. See on loomulik ja mõistetav, sest vara kasutamise eest tuleb maksta. Lisaks nn rööpakasutustasule sisaldab kõnealune kulu ka tasu osutatud liiklusjuhtimisteenuse ja perroonide kasutamise eest.
Kui eelnevatel aastatel oli riigil poliitiliste otsustega võimalik seda kulu vältida, arvestades mõlema ettevõtte kuulumist teede- ja sideministeeriumi alluvusse, siis sellest aastast on riik esmakordselt mõlema firma (nii infrastruktuuri omaniku kui ka operaatori suhtes) üksnes tellija rollis. Arvudes tähendab see Edelaraudteele täiendavat kulu 24 miljonit krooni.
Eelmist faktorit täiendavad Eesti Raudteele kuuluval infrastruktuuril osutatava reisijateveoteenuse hinnale lisanduvad kulutused, mis on
seotud raudtee kasutamisega ja on hädavajalikud rongide käitamiseks, kuid ei ole määratletud infrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikaga, nagu näiteks seisuteede kasutamine reiside vaheajal, manöövritööd, perroonide hooldus ja valgustus jne. Eelnimetatud kulud lisaksid veel 11 miljonit krooni.
Viimase tõsisema momendina tõstaks oluliselt meie osutatava teenuse hinda. Eesti Raudtee on infrastruktuuri omanikuna ehk raudtee tegevuse regulaatorina kehtestanud Edelaraudteele kuuluvale veeremile liiklusohutuse tagamiseks vajalikust määrast kõrgemad tehnilised nõudmised. Nende nõuete täitmiseks peaksime tegema täiendavat veeremi remonti ligikaudu 17 miljoni krooni ulatuses. Nõuete täitmine on eelduseks meile kuuluvate rongide ligipääsule Eesti Raudteele kuuluvale teele.
Eeltoodus peitubki seletus, miks 2001. a reisijateveoteenus võrreldes lõppenud aastaga kallineks seniste mahtude juures jämedalt 66 miljonit krooni ja seda mitte vedajast olenevatel põhjustel. Meie poolt on kõik ülaltoodud tegurid koos üksikasjaliste põhjenduste ja maksumustega liinide kaupa meie tellijale edastatud, valikute tegemine on juba riigiametnike pärusmaa.
Edelaraudtee pingutab 15. jaanuarini püksirihma ja veab praegu reisijaid oma kulul, mis tähendab kulu umbes miljon krooni, lootuses, et suudame ministeeriumi kui tellijaga kokku leppida reisijateveo jätkamise raudteel ja hiljem tehtud kulud katta. Samas peab Edelaraudtee käituma äriühinguna, kes ei saa 66 miljonit kirjutada kahjumina korstnasse. Sestap vabandame ette võimalike ebameeldivuste eest, mis eriti Lõuna-Eesti reisijatel võivad lähinädalatel tekkida.
JÜRI KUUSIK,
Edelaraudtee AS juhatuse esimees
KIRJAD
Laste koolivaheaeg ja Mustvee spordihoone
Lugesin nördimusega laupäevases Vooremaas ilmselt väga spordikauge ja lastevihkajaliku A. J. (isegi oma nime ei julge avaldada) kirja Mustvee spordihoone ja seal toimuva treeninglaagri kohta. Kaitstakse üldistusi tehes ebamääraseid Mustvee noori ja halvustavalt määratletakse laagris olevad spordipoisid "mingiks 10-12aastaste laste laagriks".
Ma arvan, et Mustvee noorte hulka kuuluvad ka minu kaks poega, kes aktiivselt löövad kaasa "mingi laste laagri" korraldanud Torma Spordiklubi treeningutel ja võistlustel. Pealegi olid vaheaja jooksul õues väga ilusad, lumised kelgu- ja suusailmad. Praegusel ajal peaksid lapsed rohkem viibima õues, laadimaks enesesse vähest päevavalgust ja loodusest pakatavat energiat. Ajutine spordihoone hõivatus ei tohiks spordihuvilisi inimesi küll rööpast välja lüüa, leitakse lihtsalt mõni teine sobiv keha ja vaimu arendav tegevus. Kasutan ka ise võimaluse korral kaks korda nädalas spordihoone ruume, ja mainitud ajal, mil spordihoone oli reserveeritud, sain päris korralikult suusatatud.
Ma arvan, et Torma Spordiklubi poisid, eesotsas oma treeneritega, on teinud muuhulgas väga palju Mustvee ja spordi propageerimisel. Oleks väga kahju, kui nad võistlusi ja treeninglaagreid hakkaks läbi viima kusagil mujal.
Sport on olnud valdkond, mis on alati vajanud mõistmist ja toetust, olgu siis selleks kas või hea sõna.
VÄINO KORELA,
kahe spordipoisi isa
Kasepää valla lastel käis külas jõuluvana
Jõulukuu peidab endas üllatusi, eriti lastele. Meeldivat üllatust kogesime pere pesamunaga külastades Kasepää valla eelkooliealiste laste jõulupidu, mis toimus 19. detsembril Raja kultuurimajas. Teist aastat antakse sel peol lastele ka vallapoolne kommipakk. Sel aastal rõõmustas lapsi lisaks maiustustele pehme mängukaruke.
Kirjutama ajendas mind see, et näiteks kuus aastat tagasi tollases Raja vallas jõulupidu ei toimunud, kodustel lastel puudus võimalus külastada jõuluvana (kodune jõuluvana ei pruugi alati ehtne olla). Paar-kolm järgnevat aastat võimalus leiti, avanes võimalus minna Raja kooli (vene) laste jõulupeole, sest see oli siis vallas ainuke laste jõulupidu. Sealt eriti helgeid mälestusi pole, sest tihti rääkis jõuluvana (Ded Moroz) väikestele arusaamatus keeles. Ka pakike tuli lapsevanemal endal muretseda. Nii polegi meie pere kolm koolilast omal ajal taolist jõulu(vana)rõõmu kogenud, mis pere väiksemale nüüd osaks sai.
Kiiduväärt oli tänavu seegi, et esineti vaheldumisi eesti ja vene keeles, sest meie valla omapära seisnebki kahe erineva rahvuse kooseksisteerimises. Päris pisikeste jaoks oli eeskava ehk pisut pikk, kuid leidlikud oldi siingi - nemad said esimeste hulgas oma pakid kätte.
Tublid olid esinejad nii Raja Algkoolist kui ka Mustvee 1. Keskkooli III klassist. Jõuluvana valdas mõlemat keelt, mis väikeste laste juures pole sugugi tähtsusetu. Päris üllatav, et nii palju mudilasi, sealhulgas just eesti lapsi, kohal oli.
Tore oli kogeda, et lõpuks nii kaugele on jõutud, et väikeste laste jõulupidu midagi hingele pakkus, nii lastele kui ka nende vanematele.
Midagi üle kritiseerida seekord ei olnud. Tänan korraldajaid ilusa peo eest.
2-aastase Karl Martini ema Kasepäält
Vähem kui pooltel oli 2000 parem kui 1999
Aasta 2001 esimesel nädalal küsis Vooremaa inimestelt: kas aasta 2000 oli teile parem kui 1999 või hoopis halvem?
44% vastanutest oli parem. 28% oli halvem. 24% oli samasugune. Ülejäänud 4% ei teadnud, kumb.
Vastanutest 6% olid teismelised, 4% 20ndates, 18% 30ndates, 30% 40ndates, 20% 50ndates, 12% 60ndates, 8% 70ndates, 2% 80ndates eluaastates. 32% olid mehed. Telefonidest 16% oli Jõgeval, 12% Mustvees, 8% Põltsamaal, 4% Rannal ja Voorel, 2% Tormas, Lahaveres, Paluperes, Tabiveres, Omedus, Pööral, Koseveskil, Võhmanõmmes, Sordis, Kamaris, Süvalepas, Hirveaial, Endlas, Visustis, Palal, Toomal, Rassikul, Kaaveres, Painkülas, Sortsis, Kivijärvel, Vägaris, Mõisamaal, Lullikatkul, Jaamal, Varbeveres, Vaiatus, Piibumäel.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Oma igapäevaelu korraldamiseks vajame erinevat infot. Senini on sellise info kättesaadavus paljus sõltunud ametnike või ettevõtete töötajate oskusest ja tahtmisest kodanikke teenindada. Alates jaanuarist reguleerib Eestis seda valdkonda avaliku teabe seadus (ATS), mis kohustab pea kõiki asutusi ja ettevõtteid huvilistele informatsiooni edastama.
Uus seadus peaks kiirendama probleemide lahendamist ja maandama pingeid ka inimestevahelistes suhetes. Sageli on ju nii juriidilistel kui ka füüsilistel isikutel asjaajamine toppama jäänud või koguni nurjunud mõnede andmete või dokumentide puudumise või liiga hilise kättesaamise tõttu. Samuti muudab uus seadus ühiskonna avatumaks. Usutavasti hakatakse lisaks päevaprobleemide lahendamiseks vajalikule teabele küsima ka infot, et saaks teha põhjalikumaid järeldusi riigiasutuste, omavalitsuste või erafirmade pädevuse ja töökultuuri kohta.
Tuleks mõelda sellele, mis tagaks võimalikult kiiresti ATSi reaalse toimimise ja täitmise. Küllap oleks mõttekas kindlaks määrata, kes millise teabe jagamise eest konkreetselt vastutab. Näiteks linna- või vallavalitsuses ei tohiks kodanikke ühest kabinetist teise jooksutada. Samuti ei tohiks ametnikud ja erafirmade töötajad piirduda ainult info edastamisega, vaid peaksid oskama ka selle sisu arusaadavalt selgitada ja kommenteerida. Nii peaks paljud avaliku ja erasektori töötajad olema mitte ainult võimekad erialaspetsialistid, vaid ka head suhtlejad. Mõistagi peaks arvestama infosoovijate erinevate eelteadmiste ja haridustasemega.
Tihti soovitatakse vajalikku teavet otsida internetist koduleheküljelt. Samas peaks aga arvestama, et eriti vanematel inimestel puuduvad oskused ja võimalused arvuti kasutamiseks. Muuhulgas tasuks mõelda sellelegi, kuidas tagada, et seadusest tingitud kohustused ei hakkaks ametnikel raskendama teiste ülesannete täitmist. Kindlasti leidub ka kodanikke, kellele igasuguste andmete küsimine on lausa haiglaslik hobi ning kes selle huvides pidevalt asutusi ja ettevõtteid külastavad.
Loomulikult ei maksa arvata, et avaliku teabe seadus kõik probleemid kiiresti lahendab. Seaduse rakendamine ja täitmine nõuab õppimist ja harjumist nii teabe küsijatelt kui ka edastajatelt. Pole ka võimatu, et seadus põhjustab probleeme, millele hakatakse lahendusi otsima kohtus.
9. jaanuar 2001
MAJANDUS
Jõgeva maksuametnikud peavad oluliseks koostööd maksumaksjatega
Aastavahetusest on möödunud üheksa päeva. On kokkuvõtete tegemise aeg. Millised muutused eelmisel aastal toimusid ja mida need endaga kaasa tõid?
Jõgeva Maksuameti vestlusringis vastavad küsimustele direktor Jüri Ütt, maksude osakonna juhataja Mare Klaos ja revisjoniosakonna juhataja Dehiila Kulberg.
J. Ü.: Eelmisel aastal tegime tavapärast trafaretset tööd. Seejuures pidasime olulisemaks maksumaksjate teenindamise parandamist ja
nendega parema koostöö saavutamist. Suurt tähelepanu pöörasime maksumaksjate koolitamisele, maksuseaduste muudatuste selgitamisele ja maksupettuste avastamisele, milles saavutasime märgatavaid tulemusi.
Möödunud aastal toimus kiire areng ka infotehnoloogia valdkonnas. Maksumaksjate seisukohalt lähtudes tuleks rõhutada E-maksuameti teenuste rakendamist eelmise aasta IV kvartalis. See on leidnud juba positiivset vastukaja.
E-maksuameti teenused? Mida selle all mõista?
M. K.: Maksumaksja saab kohalikule maksuametile esitada nõutavat aruandlust elektroonilisel teel ehk interneti kaudu. Ka on maksumaksjal võimalus vaadata maksude seisu ilma maksuametisse pöördumata. Kuna lühikese ajaga on sõlmitud juba 50 lepingut, siis on lootust, et E-maksuameti teenus leiab laialdast kasutamist.
Teatavasti rakendus möödunud aastal uus tulumaksuseadus. Milliseid probleeme see kaasa tõi?
M. K.: Juba oma uudsuse ja ainulaadsuse tõttu tekitas rakendunud tulumaksuseadus maksumaksjate seas palju nõutust, elevust ja ka segadust. Probleemseks osutus seaduse keeruline sõnastus. Minu seisukoht on, et seadus ei ole üldsegi mitte paha ja seal on oma loogika täiesti olemas, kuigi osa meie poole pöördunud maksumaksjaid püüdis väita vastupidist. Ma kordan veelkord, et loogika on olemas, kuid seaduse sõnastus on halb.
Maksustamise põhimõtted ei ole maksumaksjale sugugi nii halvad kui esialgu tundusid. Positiivne on see, et ei ole vaja näha vaeva ettevõtte kasumi varjamisega.
Mida te tahaksite maksumaksjatele südamele panna?
M. K.: Esimesest jaanuarist alates hakkas kehtima täiesti uus sotsiaalmaksu seadus ja ka tulumaksuseadusse viidi sisse hulgaliselt muudatusi. Kodutöö nende omandamisel ja rakendamisel tuleb endal koheselt ära teha.
Palju vigu esineb maksumaksjate esitatud aruandluses. Ometi on iga deklaratsiooni täitmise jaoks olemas juhendid. Tundub, et neisse süüvitakse pinnapealselt. Kui juhendeid järgitaks, oleks võimalik ka vigu vältida. See puudutab nii ettevõtete raamatupidajaid kui ka üksikisikuid.
Kui juhend tundub esimesel lugemisel arusaamatu, ei maksaks lootust kaotada, vaid uurida veel ja veel, nii kaua kuni asi selgeks saab. Niisugust praktikat kasutan ka mina.
Mis veel muret teeb?
J. Ü.: Paljude firmade juhtidel esineb vastutustundetut suhtumist maksude tasumisse, mis omakorda viib võlgade kasvamiseni, firma pankrotistumiseni ja juhtide materiaalse vastutuseni.
M. K.: Tegelikult ollakse vastutustundetud ettevõtluse arengu, riigi ja oma töötajate suhtes. Riik kaotab maksumaksja ja töötajad töökohad. Veel on mul üks mure. Me oleme aastaid avaldanud olulist teavet kohalikus ajakirjanduses, nii Vooremaas kui ka omavalitsuste häälekandjates, kuid kahjuks näitab praktika, et sellest on vähe kasu.
Kokkuvõtteks soovin omalt poolt suuremat lugemis- ja teadmishimu. See lihtsustaks oluliselt koostööd maksumaksja ja maksuameti vahel.
Intervjuu alguses rõhutasite, et saavutasite eelmisel aastal märgatavaid tulemusi maksupetturluse avastamisel. Milles need seisnevad?
D. K.: Maksupettuste avastamise mehhanism on oluliselt muutunud. Varem piirduti põhiliselt ainult raamatupidamisdokumentide kontrollimisega. Praegu kontrollime aga kõiki firmaga seotud asjaolusid. Info saamiseks kasutame nii maksuameti andmebaasi kui ka kõikvõimalikke teisi seadustega lubatud allikaid.
Eelmise aasta jooksul kontrollisime 176 maksumaksjat. Selle tulemusena määrasime juurde makse kokku 5, 2 miljoni krooni ulatuses, millest 73% moodustas käibemaks.
Viie maksumaksja osas esitasime majanduspolitseile avaldused kriminaalasja algatamiseks summas 2,2 miljonit krooni. Oleme osalenud ka politsei algatatud majanduspettustega seotud kriminaalasjade uurimisel.
Kahe juhtumi puhul avastasime maksupettusi 3,1 miljoni krooni ulatuses. Lähiajal lisandub veel neli kriminaalasja algatamise avaldust summas 7,1 miljonit krooni.
Hoiatuseks võiks öelda, et maksupetturite mittevahelejäämise võimalused on kahanenud nulli lähedale.
Mida soovitate maksumaksjatele?
Ootame maksumaksjalt rohkem missioonitunnet ja ausust. Ausal maksumaksjal ei tasu kunagi maksuametit karta, ta saab alati meie heasoovliku vastuvõtu osaliseks.
Maksupetturite tee lõpeb kurvalt, nad täiendavad eeltoodud nn musta statistikat.
Küsitles RAIVO SIHVER
Tulumaksu laekus loodetust vähem
Tulumaksu laekumises aasta lõpul imet ei sündinud ja esialgsete andmete järgi jäi maakonna omavalitsustel rahandusministeeriumi prognoositust (63,3 miljonit krooni) puudu 4,36 miljonit krooni. Täitmise protsendiks kujunes 93,1%.
Kolmeteistkümnest omavalitsusest täitsid rahandusministeeriumi prognoosi neli omavalitsust: Mustvee ja Põltsamaa linn ning Kasepää ja Puurmani vald. Prognoositud plaani järgi oli kõige suurem alalaekumine Jõgeva linna eelarvesse (puudu jäi 10,9%) ning Põltsamaa ja Jõgeva valdade eelarvetesse, alalaekumised vastavalt 10,3% ja 9,5%.
2001. aasta riigieelarve on Riigikogu poolt vastu võetud. Riik suunab ka tänavu omavalitsustele täiendavaid vahendeid kahe kanali kaudu: eraldistena linna ja valla toetusfondi ning sihtotstarbeliste eraldistena ehk nn maakondliku toetusfondi kaudu.
Esialgsete arvude võrdlusel selgub, justkui oleks eraldised valla- ja linna eelarvetesse kogu vabariigis võrreldes eelmise aastaga suurenenud 86 miljoni krooni võrra (865,8 miljonit krooni eelmisel aastal ja 951,8 miljonit krooni sel aastal).
Toetusfondi sisu on avardunud
Arvuline võrdlus ei näita aga midagi, sest toetusfondi sisu on muutunud. Käesoleva aasta eelarvesse on lülitatud 55 miljonit krooni teede korrashoiu vahendeid ja 31 miljoni krooni ulatuses õpilaste toitlustamise raha, kokku 86 miljonit krooni. Möödunud aastal nendeks otstarveteks riigieelarvest raha ei eraldatud. Mismoodi need summad jagunevad maakondade ja sealt edasi kohalike omavalitsuste vahel, ei ole veel täpselt teada.
Raha eraldamine toetusfondist kohalike omavalitsuste eelarvetesse toimus ja toimub kindla valemi alusel. Ainult et tänavu on seda valemit muudetud. Varasematel aastatel oli arvestuse aluseks riiklikest maksudest ja tasudest prognoositav aasta vabariigi keskmise ja omavalitsuste eelarvetesse laekuv keskmine tulu ühe elaniku kohta. Käesolevast aastast alates on aga arvestuse aluseks 1999-2000. aasta üksikisiku tulumaksu tegelik keskmine laekumine ühe elaniku kohta. Maamaksu ja loodusvarade maksu osas on aluseks 2001. aastaks ühe elaniku kohta laekuv prognoositav tulu.
Esialgsete andmete järgi eraldab riik käesoleval aastal toetusfondist Jõgeva maakonna omavalitsuste eelarvetesse 55,7 miljonit krooni. Mismoodi see summa hakkab jagunema kohalike omavalitsuste vahel, ei ole veel teada. Täpne jaotus peaks Jõgeva maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Endla Võborgi andmetel selguma jaanuari jooksul.
Hariduskulude finantseerimise kord on muutunud
Sel aastal on muutunud ka hariduskulude finantseerimise kord. Eelnevatel aastatel finantseeriti koole ja lasteaedu nii riigieelarvest kui ka valla ja linna eelarvetest. Õpetajate palgad, õpikute soetamise ja täiendkoolituse raha tuli riigieelarvest, majanduspersonali kulud ja majandamiskulud aga kohalikest eelarvetest. Käesolevast aastast alates eraldab riik hariduskulud valdadele ja linnadele nn pearaha skeemi alusel ehk lähtuvalt valla või linna territooriumil asuvates lasteaed-algkoolides, algkoolides, põhikoolides ja gümnaasiumides õppivate õpilaste arvust seisuga 01.09.2000.
Vabariigi ulatuses on hariduskulude finantseerimiseks 2001. aastaks ette nähtud ligi 1,4 miljardit krooni, sh 1,4 miljonit krooni Jõgevamaa munitsipaalkoolidele. Ka selles osas puudub veel täpsem jaotus.
Omavalitsused, eelkõige Saare ja Tabivere vald, on hakanud arutlema koolide struktuuri korrastamise vajalikkuse üle. Eile toimus Tabivere vallavolikogus arutelu, kas Maarjasse jääb keskkool edasi. Volikogu otsused ei olnud veel lehe trükki mineku ajaks selgunud. Saare valla volinikel seisab kodutöö ja otsustamine Saare Põhikooli saatuse määramise osas veel ees. Kas ka teised vallad kavandavad koolide struktuuri osas uuest õppeaastast alates muudatusi, ei ole veel teada.
Omavalitsuste eelarvete menetlemine volikogudes ei ole veel alanud. Eelarvete vastuvõtmisega on aega kuni 1. märtsini 2001.
Kogu vabariigi ulatuses on teada nn maakondliku toetusfondi ehk sõidusoodustusteks, ühisüritusteks ja tulumaksu alalaekumise katmiseks sihtotstarebeliste ettenähtud summade suurus on 81,5 miljonit krooni. Kuna täpsem jaotus ja kord kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, ei ole teada ka nende suurust maakondlikul ja omavalitsuste tasandil.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Tegelikult ei peaks siin mingit vaidlust olema.
Need, kes arvavad, et uus millennium tuli aastaga 2000, unustavad ära lihtsa asjaolu: kui abt Dionysos Exiguus 6. sajandil meie käesoleva ajaarvamise leiutas, siis polnud olemas aastat 0, niisiis alustas ta lendamist aastast 1 ehk I (anno domini), millele siis pidi eelnema aasta I enne meie ajaarvamist (pro domine). Aastatuhat (tuhat aastat) kestis niisiis ikkagi 1-1000 ehk I-M. Teine aastatuhat MI-MM ehk 1001-2000. Kolmas aastatuhat algas siis käesoleva aastaga 2001 ehk MMI ning lõpeb aastaga 3000 ehk MMM.
Kokkuvõttes on teine aastatuhat olnud inimkonna igasuguste saavutuste väga kiire periood. Eriti Euroopa mastaapides. Aastal 1001 olid Euroopas äsja kujunenud umbmäärased rahvuspiirkonnad, millel asus feodaalne riigisüsteem, mis koosnes nõrkadest keskvõimudest (Saksa-Rooma riigis keiser, Prantsusmaal kuningas) ja tugevatest kohalikest võimudest (keskvõimu vasallid). Briti saartel valitses veel suur segadus, seda alles nö koloniseeriti. Feodaalne ühiskond oli juba enamvähem välja kujunenud, inimesed elasid suures osas veel külades.
Linnad tugevnesid jõudsalt, kuid ei mänginud veel otsustavat rolli. Vaimukultuuri kandjateks olid multifunktsionaalsed ja rikkad kloostrid. Katoliku kirik oli saavutamas oma tippu, olles ühiskonda ühendav jõud ning sisevastuoludest nõrgestamata, omamata tõsiseid rivaale Euroopas. Praeguse Türgi ja Kreeka aladel aga laiutas mõjukas ja tugev Bütsantsi riik, mis vaatas Läänt kui lootusetut matsikarja, idas ning põhjas ähvardasid paljud paganlikud hõimud, veidi kaugemal isoleeritud, kuid üpriski arenenud kultuuriga äsjakristjaniseeritud slaavi alad. Skandinaavia poolsaarelt tegid oma ähvardavaid retki merel ja jõgedel Thori kaitse all olevad viikingid, kes jõudsid vaikselt isegi praeguse Ameerika mandri ligi. Pürenee poolsaare aladel tundsid end esialgu mugavalt aga hoopis maurid (kuigi kohalike jobude ehk hispaanlaste-gootide vastuhakud olid juba alanud), kelle usutunnistuseks oli veel suhteliselt noor muhameedlus, kes lasid õilmitseda juba kergelt dekadentlikul kõrgkultuuril. Euroopa vallutushimu polnud veel plahvatanud, kuid selleni polnud jäänud sajanditki.
Elu oli tollal lihtne ja ratsionaalne. Ka võimurid elasid peaaegu samasugustes oludes kui nende alamad. Sunnismaised talupojad harisid maad, rüütlid (tavalisim vasallitiitel) haldasid ja vajadusel kaitsesid neid, pidasid kohut. Kloostrites mungad tegelesid kirjasõna ja oskuse levitamisega, haiglate pidamise, teadusega jms. Ehituskunstis kasutati palju puitu, seetõttu on Euroopas tollest ajast suhteliselt vähe säilinud. Kuid juba sajand hiljem läks moodi kivi ja romaani stiil, mis lubas ehitada ka üle 1000 aasta püsivaid hooneid.
Infot levitas tollal Euroopas peamiselt katoliku kirik, mis jagas oma kohapealsetele kirikutele sõnumeid, mida enne või pärast jumalateenistusi ette lugeda. Info liikus kirjasõnaportsjonitena umbes 5-25 km tunnis. Transport toimus peamiselt jõgedel laevade abil, maismaateid oli vähe ning need olid halvad. Inimeste peamine turismivorm oli palverännak pühadesse paikadesse, jalgsi läbiti hämmastavalt pikki vahemaid.
Aasias oli parajasti suhteline madalseis. Hiina ja India nõrgenesid siseprobleemide tõttu. Samas oli väga võimas muhameedlik Araabia Kalifaat.
2000. aastal oli Euroopa majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt üks kõige arenenum piirkond maailmas. Nii suured (Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa) kui ka keskmised ja väikesed rahvad omasid enamasti oma riiki. Maurid on Püreneedelt 500 aastat kadunud, Bütsantsi aladel on muhameedlik Türgi riik. Idaslaavlastest moodustunud Vene riik on pindalalt suurim maailmas.
Kõikides riikides on riigikord vormiliselt demokraatlik, st elanikud said enda valitsejad spetsiaalsete protseduuride abil suuresti ise valida. Kohtuvõim töötas eraldi, valitud kogu loodud seaduste järgi. Riikides oli tugev keskvõim (haldas üksi ka sõjaväge) ja nõrk kohalik.
Kolm neljandikku inimesi oli koondunud linnadesse, kus toimis enamik võimu, kultuuri, teadust, majandust. Kristlus oli hõivanud kogu Euroopa, kuid katoliikluse kõrvale oli 500 aastat tagasi tekkinud nn protestantism (palju erinevaid kirikud, mille ühine nimetaja oli see, et pole katolitsism), mis haaras enda alla piirkonna Saksamaast kuni Venemaani (kus domineeris endiselt Bütsantsi päritoluga nn õigeusk). Katoliku ja ka teised kirikud olid kaotanud enamiku oma praktilisi funktsioone, kuid omasid suhteliselt tähtsat rolli inimeste mentaliteetides ja traditsioonides.
Üle 50 aasta polnud Euroopas olnud ühtegi sõda, see oli ajaloo rekordiliselt pikim rahuaeg siin.
Teadusega tegelesid eraldi asutused ja selle areng oli jõudnud kaugele ette saavutuste praktilise kasutamise võimalikkusest. Enamik eurooplasi olid tollal kirjaoskajad.
Samas ei suudetud
võidelda paljude haigustega. Samuti oli suur probleem Maa saastamine inimeste (keda oli elamas 100 korda rohkem kui 1000 aastat varem) elutegevuse tõttu.
1800-1995 toimunud ülitormiline tehniline areng oli arendanud eriti tööstust, infotehnoloogiat ja transporti. Inimeste ja objektide edasiviimiseks kasutati nii vett, maad kui ka õhku, selleks vajalike spetsiaalsete aparaatide varustamiseks energiaga kasutati aastamiljonite jooksul maapõue ladestunud taimefossiilide vedelaid jäänuseid, mille põletamine aga reostas loodust. Elektri ja selle lainete kastuselevõtmine oli info pannud liikuma valguskiirusel. Osati loomutruid liikuvaid kujutisi mingist sündmusest kauge maa taga taasesitada, salvestada, sama tehti ka heliga.
Muu maailm aga oli aastal 2000 suhteliselt kehvas seisus. PõhjaAmeerikasse olid eurooplased rajanud perioodi võimsama riigi - Ameerika Ühendriigid. Aafrikas valitsesid nälg ja haigused. Aasias olid probleemiks ebaühtlane poliitiline olukord, Indias ja Hiinas ka ülerahvastatus.
MARGUS KIIS
Must lagi on meie toal ja meie linn on hallikas...
Aeg: 12.00, keskpäevane tipptund.
Koht: Jõgeva kesklinn.
Atmosfäär: Suhteliselt udune.
Udususe põhjus 1: nn nolksuitsetajad, kes sombustavad tänavaid eriti just koolivabadel päevadel.
Tunnused: Ebatavaliselt lõnkuv kõnnak ning maolenniicoolstiilis hoiak. Tänav kipub neile aegajalt kitsaks jääma ning tihedama liiklusega paikades on kaaskodanikud sunnitud jälgima, et nende sulejoped mõnest bravuurikamast sigaretiotsast ei sütti.
Udususe põhjus 2: nn tuhatoosisõltlased-suitsetajad.
Tunnused: Seisavad tumerohelise karbikese (laiemale üldsusele tuntud ka prügikasti nime all) kõrval ja raputavad pärast iga teist mahvi sigaretituha pedantse hoolikusega sinna sisse. Piiluvad vahetevahel häbeliku moega ringi, viskavad lõpuks koni karpi ning astuvad kiiresti minema. Seotud kahtlase tossu ja vinguhaisuga, mida vist igaüks prügikastidest välja immitsemas täheldanud on.
Udususe põhjus 3: nn libasuitsetajad.
Tunnused: Kannavad alati kaasas soolast hinda maksnud prestii¾set sigaretipakki, sealjuures pole keegi näinud, et need tüübid kusagil tossutaks. Pakk on põue pistetud vaid nö sõbramehe poolest teistele pakkumiseks ja eluvenna mulje jätmiseks.
Udususe põhjus 4: nn reflekssuitsetajad.
Tunnused: Sigaret on neile nagu väike sõber, kes kaaslast kuhugi üksinda minna ei lase. Tossavad aega, kohta, vahel ka marki valimata. Uued seadused neile ei mõju. "Piip" on hambus igavuse pärast. Refleksid töötavad: suits suhu - tuli otsa - suits maha - uus suits.
Eksisteerivad ka nn komplekssuitsetajad, kes on tänavasuitsetajaile
küll pigem moraalseks toeks ja atmosfääri koostist ise otseselt ei mõjuta.
Tunnused: Valdavalt naissoo esindajad, suitsunälga tundes sisenevad esimesse ettejuhtuvasse baari/kohvikusse, tellivad kombe pärast mõne joogi või koogi, süütavad sigareti ja naudivad peadpidi tossupilves hõljumist.
Aeg: 15.00, aga vaatepilt on sama…
NB! Sel aastal lähevad Eestis moodi mittesuitsetajad.
HIIE PAAS
KADI ALTMÄE
Kreisy küsitlus
Neiu (19): "Ei ole üldse mõelnudki…"
Urmas (20): "Jään vastuse võlgu. Kindlasti lubasin endale igasuguseid asju, aga - sorry, ei saa aidata."
Reinu (51): "Nagu ei olnudki mingit lubadust. Olen nagu normaalne inimene ikka, suitsumees ei ole…"
Virge (50): "Kohe ei ole mõelnudki selle peale. Praegu olen õnnelik, võibolla, et olla edasi õnnelik."
Kaimar (32): "Ei olnud, ei mõelnudki selle peale."
Mare (52): "Kindlasti oli, aga ei oskagi öelda täpselt. Võibolla, et lastelastega rohkem tegeleda." (Küsib neilt: "Mis te arvate?")
Liisi (19): "Nagu ei lubanudki midagi. Võibolla, et see aasta läheks sama hästi kui eelmine. Konkreetselt midagi ei lubanud."
Janek (23): "Paremaks muuta ennast! See on kõik."
Katre (11): "Lubasin, et ei võta haigust uude aastasse kaasa, aga juba murdsin selle."
Janek, Enn ja Marko (kokku 98): "Mees annab sõna, mees võtab sõna. Mees on sõna peremees."
K. A.
PRE SOMNIA. Sünge, gootilik. Meenutab natike Cocteau Twinsi, liikmeteks mees Ross Ingle (pillid) ja naine Julie Davidson (laul). inconnumedia.com/persomnia
MUCKRAKERS. Akustiline REMi meenutav bänd. Algus 1998. Ees laulkitarristid Rob Carpenter ja John Ruby. Kentuckyst. www.themuckrakers.com
I.D.K. 10 aastat tegutsenud kõva punkbänd. Üks hitt: "99 Red Balloons". Laulja Red.
MARGUS KIIS
SPORT
Torma korvpallipoisse ootab pikk ja huvitav hooaeg
Torma korvpallipoistel ja nende treeneritel on ees uus hooaeg. Eesti meistrivõistlusteks valmistutakse nelja võistkonnaga. Treeninguid ja koostööd on laiendanud Torma spordiklubi aga rohkesti Tormast väljapoolegi.
Uus hooaeg hakkab peale kohe pärast talvist koolivaheaega ning esimese otsustava võistlusena on ees 19. jaanuaril Eesti meistrivõistluste I etapp C-klassi poistele Mustvees.
Möödunud hooaeg läks täie ette
Raivo Tralla hinnangul võib möödunud hooajale tagasi vaadates spordipoiste tegevusele anda suhteliselt soodsa hinnangu. Ennekõike tunnistab seda Tormasse tulnud kahe vanuseklassi kaks medalit Eesti meistrivõistlustelt - hõbe ja pronks.
Torma spordiklubi eestvõttel on organiseeritud ühistreeninguid eelkõige Mustvee spordihoones ning korraldatud treeninglaagreid.
"Laagreid ei ole me korraldanud mitte ainult oma võistkondadele, vaid ka lastele, kellel on huvi. Mustvees on laagris olnud spordipoisse ikka ka Lääne-Virumaalt, Ida-Virumaalt, Järvamaalt ja mujalt. Väike-Maarja korvpalliklubiga Lurich täitub jaanuaris koostööd juba neli aastat. Hea meel on selle üle, et oleme suutnud Tormast Jõgeva poole treeningutööd laiendada. Teist aastat on tore koostöö Jõgeva mõlema gümnaasiumiga. Tänuväärt tööd teevad poistega seal Viktor Nõmm ja Rainer Võsaste. Mõlemas koolis käivad praegu usinad treeningud 20-liikmeliste gruppidega. Kord nädalas käib poisse treenimas Tormast Tarvo Kruup, ülejäänud töö teevad poistega ära oma Viktor Nõmm ja Rainer Võsaste," rääkis Raivo Tralla.
Jõgeva korvpallipoistega on koos tehtud kaks ühislaagrit, osalejad on jäänud nendega igatahes väga rahule. "Meie nõudmised lastele on olnud suured ja seda enam on meie kohus tagada neile korralikud treeninguvõimalused," märkis Raivo Tralla.
Hooaeg tuleb pingeline
Ettevalmistused eelseisvateks Eesti meistrivõistlusteks algasid sisuliselt juba kevadel. Suvelaagrid läksid treenerite sõnul hästi korda. Pisut nukramaks kujunes küll sügis, sest siis kimbutasid rohkesti haigused. Detsembri lõpus peeti Mustvees spordilaagrit, kus osalejaid oli mitmelt poolt. Teine laager oli samas jaanuari alguses koos Tallinna Kristiine spordikooli laste ja treeneritega, kellega samuti seob mitme aasta pikkune koostöö.
Raivo Tralla kinnitusel tõotab tänavune hooaeg tulla suhteliselt pikk ja väsitav. Torma korvpallipoisid lähevad Eestimaa tugevamate võistkondadega rinda pistma Eesti meistrivõistlustele nelja võistkonnaga. "Loodame kohta esimese viie seas vähemalt kolmele võistkonnale, treenerid ja lapsed on igatahes andnud maksimumi," arvab Raivo Tralla. Hooaeg tõotab kaasa tuua mitu välisreisigi. Veebruarikuuks on küllakutsed olemas nii Peterburi kui ka Lätimaale. Kindlasti tahetakse üks võistlusreis ette võtta ka Leedumaale.
Koostöö innustab
"Meie tegevus on suuresti võimalik tänu Torma vallavalitsuse toetusele ja koostööle Mustvee linnavalitsusega ning sponsorite abita oleks tegutsemine lausa võimatu. Muidugi peame kiitma nii lapsi kui ka lastevanemaid," tunnistab Torma spordiklubi eestseisja.
Koostöö on vastastikku hästi mõjutanud ka nii treeningupartnereid kui ka konkurente. Kristiine spordikooli treener Olev Paar: "Torma on meile hea konkurent. Eestis üks suuremaid tegijaid kindlasti ja meile astub ikka kõvasti kandadele. Tööd tehakse Tormas tugevasti. Niisuguste konkurentide omavaheline pusimine tuleb kasuks ja annab võitlusvaimu."
Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja ja treener Viktor Nõmm: "Meil on tormalastega kujunenud igati viljakas koostöö. See on kindlasti üks sihikindlama tegevusega spordiklubisid. Peale selle on haruldane, et väikese maakoha spordiklubi on oma tegevust laiendanud kaugele väljapoolegi nagu Jõgeva, Avinurme, Simuna jne. Tänuväärne võimalus on olnud meil ja teistelgi Torma spordiklubi abiga nii palju treenida. Ühel koolil oleks raske spetsiaalseid laagreid korraldada. Innustav on eriti nende professionaalne suhtumine ja töö kvaliteet."
VAIKE KÄOSAAR
23. detsembril toimus Laiuse Põhikooli kultuurikeskuses Laiuse spordiklubi neljas etapp koroonas. Osales kuusteist koroonahuvilist. Naistest võitis Milvi Kägu 15 punktiga, teiseks ja kolmandaks tulid 9 punktiga Laine Rande ja Birgit Kägu. Meestest võitis Väino Ridal 25 punktiga, teine-kolmas olid 23 punktiga Marek Poltrago ja Erki Lepik, neljas Meelis Sarapuu 22 punktiga, viies Udo Kuslap 16 punktiga. Üldkokkuvõttes juhib peale nelja etappi naistest Laine Rande ja meestest Väino Ridal.
***
Jõgevamaa talimängudel Palal osales neli koroonavõistkonda. Võitis Jõgeva valla esimene võistkond 24 punktiga, teiseks tuli Jõgeva valla teine võistkond 19 punktiga, kolmas oli Pala vald 8 punktiga ja neljas Tabivere vald 7 punktiga.
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
"Te tulete natuke valel ajal: kaktused õitsevad suvel," ütles Kõnnus elav Mustvee 1. Keskkooli matemaatikaõpetaja Kristin Palm, kui tema rohkem kui kahesajast liigist ning kolmest ja poolest sajast taimest koosnevat kaktustekogu vaatama läksime.
Ning üldse olevat me tulekuga mõne aasta jagu hiljaks jäänud. "Kaktustekoguja oli mu kadunud ema: tema teadis neid liiginime pidi ja oleks osanud väga palju huvitavat rääkida. Ta "haigestus" tänu mõnedele mu bioloogist venna kingitud taimedele kaktusefanatismi alles viiekümneselt, aga siis ka põhjalikult. Kuni selleni, et õppis saksa keelegi ära, sest kogu tollal siin kätte saadav
kaktustealane kirjandus oli saksakeelne. Mina üksnes hooldan emast järele jäänut," ütles Kristin.
Ent kuna Kristin tuli ema juurde elama juba poolteist aastat enne viimase surma ning ka varem Tartus elades oli ta suviti Kõnnus, jõudis ema teda kaktuste koha pealt omajagu harida. Kevadine ja sügisene kolimistöögi olid juba ammu Kristini teha. Suve veedavad kaktused nimelt kasvuhoones, talve aga toas akna alla ehitatud suurel lavatsil.
Kaktustetuba kütab Kristin ainult paar korda nädalas: kuigi neoonlambid aitavad päeva pikendada, on valgust talvel siiski vähevõitu ning kaktuste kasvamist tuleb jaheduse ja harva kastmisega pärssida, muidu venivad taimed inetult välja.
Kaktusekasvatuses käib Kristini sõnul mäng selle peale, kui palju ja mida õnnestub õitsema saada. Suvel õitseb Palmi-pere kasvuhoones iga päev oma kolmkümmend kaktust ning õievärvid varieeruvad valgest ja kollasest oran¾i, roosa ja punaseni.
Mõne vägeva õie alt pole väikest ja ilmetuvõitu taime ennast nähagi. Siiski: on ka kaktusi, mis üldse ei õitse, nii nagu neidki, millel pole okkaid. Kaktuse väljanägemine ütlevat tegelikult üsna vähe tema väärtuse kohta. Mõni ilmetu välimusega taim võib olla tegelikult väga haruldane ja vastupidi. Kollektsiooni väärtuse aga määrabki ära mitte liikide hulk, vaid harulduste osakaal.
Huvitava faktina märgib Kristin, et Eestimaa suurima kaktustekogu, Rannamõisa kaktusteaia (seal on esindatud rohkem kui tuhat umbes viiest tuhandest maailmas avastatud kaktuseliigist) omanik Mart Laul on samuti juuripidi Kõnnust pärit. Ta on Palmide kaktustekogu kaemaski käinud ja siit mõndagi huvitavat leidnud.
Allakirjutanul ei jäänud lausvõhikuna siiski muud üle kui just taime välimusest lähtuda. Ja tunnistada, et kaktusi luues pole vanajumalal fantaasiast, vorminõtkusest ja mõnel puhul ka huumorimeelest puudu tulnud. Keset talve on sellisesse minitroopikasse sattuda eriti mõnus - õite puudumisele vaatamata.
Kaktuste kohta on räägitud, et neil on halb aura. Kristinil on oma tutvusringkonnast tuua kaktusi "rehabiliteeriv" näide: peres, kus vägagi muretseti magamistoas kasvavate kaktuste negatiivse mõju pärast pere juurde kasvule, sündisid kaksikud... Et inimeste ja taimede vahel siiski mingid salasidemed võivad tekkida, usub Kristin aga küll. Öökuninganna, see salapärane siugjate harudega üheööõitseja, olevat pärast ema surma õitsemises kaks suve vahele jätnud ja alles möödunud suvel jälle täit õiteilu näidanud.
"Küllap saime temaga nüüd lõpuks ühele lainele," arvas Kristin. Ja kui nii võtta, peakski inimene, kel perekonnanimeks Palm, kaktustega hästi sobima: ühed lõunamaa asukad mõlemad.
"Iseloom on mul ka kaktuse omaga sarnane: kui mul rahus olla lastakse ja ilmaasjata tsuskima ei tulda, siis ma ei torka," lisas Kristin.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Tartlane tuli panna välja magama
Pühapäeval kella 14.15 paiku helistati politseikorrapidajale, et Jõgeval KEKi linnaosas rallib sinist värvi sõiduauto ringi. Politseipatrull märkas Kivi 1 juures otsitavat sõidukit ja samas urineerivat meest. Tartust pärit Kalle (1967) polnud nõus puhuma alkomeetrisse ega vestlema politseiga asjast. Kangekaelne mees, kelle arst siiski joobnuks tunnistas, tuli muude pahanduste ärahoidmiseks väljamagamisele panna. Esialgu tuli talle teha protokoll avaliku koha reostamise eest, mis on Jõgeva linna vastava
eeskirjaga keelatud.
Neli meest sai liiklusõnnetuses viga
Laupäeval kell 22.20 juhtus liiklusõnnetus Tartu-Jõgeva teel Tabivere vallas. Sõiduauto Audi 100 sattus teeolusid mittearvestavalt valitud sõidukiiruse tõttu külglibisemisse, sõitis siis teelt välja ja käis üle katuse. Autot juhtinud Aleksandr (1979) ning temaga kaasa sõitnud Igor (1981), Dmitri (1980) ja Aleksandr (1980), kõik Tartust, said erineva raskusega kehavigastusi ja toimetati Maarjamõisa haiglasse. Juhil oli vajalik juhiluba olemas, kas ka viina oli võetud, selgub ravimise kohal.
Mehelt võeti rahakott ja mobiiltelefon
Ööl vastu laupäeva rünnati Jõgeval baarist koju minevat meest. Kui mees oli Rohu 6 maja juures ühe keldriukse juurde jõudnud, jooksid sealt välja kolm nooremat meest. Kannatanu ei mäleta, kas ta joosti pikali või paisati maha. Väljajooksnud isikud võtsid talt mobiiltelefoni ja rahatasku koos raha ja dokumentidega ning jooksid minema. Kallaletungijad kannatanu sõnul temaga ei rääkinud.
Ööl vastu laupäeva murti Palal sisse ühte suuremasse hoonesse, mida omanik kasutas garaa¾ina. Ära viidi umbes 170 liitrit bensiini 95, mis oli 200-liitrises vaadis. Ära oli viidud ka kaks metallist bensiinikanistrit ja garaa¾is seisnud autost 98 ühekroonist rahatähte.
Ööl vastu pühapäeva on Palamuse vallas Ehavere külas varastatud elektri õhuliini. Algul arvati, et maha on lõigatud kaheksa mastivahet, pärast selgus, et saak oli suurem. Elektriliini varastati ka ööl vastu laupäeva. Tabivere valla Pataste küla Sepa alajaama lähikonnas tuli ilmsiks 14 mastivahe liini vargus. Samal ööl varastati
liini Põltsamaa vallas Eskus. Raua alajaama piirkonnast viidi ära 26 mastivahet liini. Varastatud metalli kogus ja tekitatud kahju on kõigil kolmel juhul veel täpsustamisel.
Purjus mees avaldas olematust vargusest
Neljapäeva öösel mõni minut enne kolme helistas Puurmanist politseikorrapidajale purjus Janek ning avaldas, et tema korterist on
varastatud olmetehnikat ja toidukraami. Kohale tõtanud politsei leidis purupurjus helistaja üles, aga jälgi sissemurdmisest või vargusest mitte. Selgus, et mees oli teadvalt teinud politseile valeväljakutse, mille eest talle koos tati protokoll haldusõiguserikkumiste seadustiku § 179 järgi.
2001. aasta Eesti ja Läti autoralli meistrivõistluste I etapp peetakse Tartus ja Tartumaal. 12. jaanuaril kella 17.40-22 sõidetakse ka Jõgevamaad puudutavatel Välgi-Selgise-Kärgandi-Nõva ning Padakõrve-Kärgandi-Selgise-Meoma teedel. Palume sel ajal neile teedele sõitma ega kõndima mitte minna, et tagada võistlejate
ning liiklejate julgeolek.
Ärge andke telefoni juhuslikule küsijale
Viimasel ajal on sagenenud mobiiltelefonide vargused. Moodi läinud telefoni avalik vargus. Juhuslikult telefoniomanikult palutakse telefoni hädapäraseks helistamiseks, muidugi jutu järgi, siis aga tehakse minekut koos sidevahendiga. Kui omanik telefoni küsijale ikkagi järgi on jõudnud, pole telefoni selle käes enam olnud ja telefoni küsija väidab, et ta ei tea asjast midagi.
Teisipäeval on pilves selgimistega ilm. Võib sadada lörtsi ja lund ning olla tuisku. Puhub edela- ja läänetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on +1°C ... -2°C.
Kolmapäeval on pilves ilm, võib sadada lund. Puhub loode- ja läänetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0°C ... -5°C, päeval +1°C ... -3°C.
9. jaanuar 2001. a.
Soo-otsa talus kasvatatakse küttimiseks faasaneid
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Raudteeliinid sulgeb riik, mitte Edelaraudtee
JÜRI KUUSIK,
Edelaraudtee AS juhatuse esimees
KIRJAD
Laste koolivaheaeg ja Mustvee spordihoone
VÄINO KORELA,
kahe spordipoisi isa
Kasepää valla lastel käis külas jõuluvana
2-aastase Karl Martini ema Kasepäält
Vähem kui pooltel oli 2000 parem kui 1999
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
9. jaanuar 2001
MAJANDUS
Jõgeva maksuametnikud peavad oluliseks koostööd maksumaksjatega
Küsitles RAIVO SIHVER
Tulumaksu laekus loodetust vähem
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
MARGUS KIIS
Must lagi on meie toal ja meie linn on hallikas...
HIIE PAAS
KADI ALTMÄE
Kreisy küsitlus
K. A.
MARGUS KIIS
SPORT
Torma korvpallipoisse ootab pikk ja huvitav hooaeg
VAIKE KÄOSAAR
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Tartlane tuli panna välja magama
Neli meest sai liiklusõnnetuses viga
Mehelt võeti rahakott ja mobiiltelefon
Purjus mees avaldas olematust vargusest
Ärge andke telefoni juhuslikule küsijale