Vooremaa
Teisipäev, 9. oktoober 2001. a.
Sisukord
Sügis on riisujate kõrghooaeg


Lastele pakuvad sügisesed lehed palju lusti ja rõõmu. 7-aastane Cärolyn ja 6-aastane Christyn mängisid eile Piiri pargis. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Tänavune sügis on ilus ja värviderohke. Lehed langevad puudelt aegamisi, seetõttu jätkub koristajatel Jõgevamaa linnades ja valdades tööd kuni esimeste külmadeni välja.

Koristamisperiood kujuneb pikaks, kusjuures langemise kõrghooaeg ei ole veel kätte jõudnudki. Viimased lehed koristatakse alles kevadel. Kuuendat aastat on Jõgeva linn sügisesteks koristustöödeks sõlminud lepingu osaühinguga Riisom. "Riisumisega alustasime eelmisel nädalal. Kõige rohkem on tööd kultuurikeskuse, politseiprefektuuri, maavalituse ja teedevalitsuse esistes parkides ja Betti Alveri pargis. Tööd jätkub piisavalt, sest suurem jagu lehti on veel puu otsas," rääkis osaühingu juhataja Priit Trahv. Tema sõnul osaleb sügisestel koristustöödel kuus hooajatöölist.


Linnaaedniku värvilised unistused

"Mulle meeldiks, et pargid oleksid langenud lehtedest puhtad. Samas tahaks ka nende keskel jalgadega sahistada," tunnistas Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer. Ta jätkas: "Loodan, et järgmine sügis on veelgi värviderohkem. Nii istutasime sel aastal Tähe tänavale Virginia toomingat, punast vahtrat ja väga haruldast lõhislehelist pöögivormi. Ka hoolitsen selle eest, et kogu lehtede kasvu ja langemisperioodil oleks looduses esindatud peale rohelise värvi ka teised toonid. Üks sort harilikust vahtrast on punaste lehtedega kevadel, sügisel on aga need lehed hoopis rohelised. Virginia toomingal on aga lehed punased juba suvel."


Hoogtööpäevi korraldakse vaid Mustvees

Põltsamaa, Mustvee ja Jõgeva linnas ning Palamuse vallas alustati lehtede koristamisega juba paar nädalat tagasi. Koristamise lõpetamise kuupäeva pole määratletud, sest viimased lehed koristatakse alles kevadel. Palamuse valla keskkonnaspetsialisti Peep Teska sõnul peavad kevadised koristustööd vallas lõppema 10. maiks.

Palamuse alevi munitsipaalaladel koristab lepingu alusel lehti FIE Aivar Rudissaar. Elamute vahel ja Pikkjärve haljasalal teostab töid OÜ Kaarepere Soojus. Luua Metsanduskool koristab oma haljasaladel ise. Eraomandis oleva Luua Metsapargi korrashoiu eest vastutab samuti omanik.

Mustvee linna haljasalade korrashoiu eest vastutab munitsipaalettevõte Mustvee Kommunaal. Põltsamaal koristab linna parke AS Põltsamaa Greid.

Üldiselt vastutab aga iga omanik ise oma territooriumi korrashoiu eest ja ülemaakonnalisi hoogtöökampaaniaid enam ei korraldata. AS Põltsamaa Greid juhataja Andres Vään ütles: "Mõnel päeval toimub lihtsalt intensiivsem lehtede koristamine kui teistel päevadel. Probleem on selles, et tuul kannab lehed liiklusteedele, kust tuleb nad kiiresti ära koristada."

Mustvee Kommunaali juhataja Sergei Uleksini teatel on linn jagatud tsoonideks, kusjuures Mustvees korraldatakse igal sügisel ja kevadel koristustalguid.


Lehed prügilatesse ja kompostihunnikutesse

Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer arutles: "Kõige parem oleks see, kui lehed saaks purustatud ja sel teel väetisena puudele tagasi antud. Puud saaksid siis orgaanilist väetist. Samas rikutaks aga sellega pargi ilmet." Peep Teska arvates saab lehti purustada neis kohtades, kus neid vähe on. "Kasutame muruniidukiga lehtede purustamist ehk mult¹imist O. Lutsu Palamuse Kihelkonnakooli muuseumi juures," rääkis ta.

Mustvee Kommunaal viib koristatud puulehed juba mitmendat aastat vanasse prügilasse. Tänavu lisatakse sinna ka sadamamuuli süvendamisel välja võetud setet. "Nii saame komposteerimise teel vana prügila metsapargi rajamiseks ette valmistada," kommenteeris Sergei Uleksin.

ASil Põltsamaa Greid on olemas koht, kus saab lehti põletada. Linna puhastusseadmete juures saab lehti ka komposteerida. "Probleem on selles, et lehtede hulka riisutakse ka palju mahavisatud klaas ning plastmasspudeleid, mis raskendavad komposteerimist, sest sel juhul tuleb praht sorteerida," lausus Andres Vään.

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS


Põltsamaa ärimehed käisid Novgorodis ärikontakte loomas

Neljandast kuni seitsmenda oktoobrini viibis Põltsamaa äriklubi delegatsioon Novgorodis.

Põltsamaa Äriklubi presidendi Andres Vääni sõnul oli delegatsioonis ka neli Vändra ärimeest, samuti Eesti Vabariigi Pihkva ja Novgorodi konsul Vladimir Redpap, Kokku oli grupis 25 inimest.

Delegatsiooni koosseisus olid sellised tuntud juhid nagu AS Adavere Agro juhataja Hannes Alusalu, TÜ E-Piim Põltsamaa meierei juhataja Uno Saks, AS Voorema Teed direktor Aivar Aigro ja Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. "Meid võeti vastu Novgorodi oblasti majanduskomitees ja kaubandustööstuspalatis," rääkis Andres Vään. Ta jätkas: "Oluline oli endale selgeks teha, milline on Novgorodi ettevõtluskliima ja missugustes tingimustes sealsed ettevõtjad tegutsevad".

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eile oli vallavalitsuse istung, volikogu eestseisus arutas vallavolikogu järgmise koosoleku päevakorda. Oma ametipäeva tähistavad Torma ja Sadala põhikoolide ja lasteaia Linnutaja õpetajad reedel. Siis sõidetakse Rocca al Maresse, et tutvuda sealse erakooliga, õhtul vaadatakse draamateatris etendust. Sadala rahvamajas on laupäeval Jõgevamaa külade päev, mille korraldab Jõgevamaa Kodukandi Ühendus.


Tabivere vald

Koogi külas avati eelmisel laupäeval teabetuba, kus hakkavad toimuma külaelanike ühised koosviibimised. Kolmapäevast reedeni toimuvad Maarja Keskkoolis hõimupäevad, kus esinevad hõimlased ning saadakse teavet nende eluolust, toimub viktoriin. Tabivere Keskkoolis on reedel rebastepäev. Reedel on kutsutud vallavanema vastuvõtule kaheksa valla kõige nooremat kodanikku koos emadeisadega. Pühapäeval kell 13 algab Maarja rahvamajas sügiskontsert Laekvere valla isetegevuslastelt.


Saare vald

Mullu rajati Voorel uus park, mis vajab täiendamist. Neljapäeval kella 10-13 toimub Voorel istutuspäev, kuhu on oodata loodusesõpru ka teistest valdadest. Neljapäeval kell 14 algab Saare Vallavalitsuse saalis arutelu piirkonna kehakultuuri ja spordielu arengust.


Põltsamaa vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Täna on vallavanem elektriohutuse alasel nõupidamisel Jõgeval, homme aga Kuremaal, kus toimub Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek. Ka selle nädala neljapäeval kohtuvad Adavere Põhikoolis tellija, ehitaja ja projekteerija esindajad, et arutada koolihoone renoveerimisega seotud ehitustööde kulgu.


Põltsamaa linn

Linnavalitsuse eilsel istungil kuulutati välja riigihanke enampakkumine linna haljastute, tänavavalgustuse ja linnatänavate aastaringseks hooldamiseks aastatel 2002-2004. Linna allasutuste juhid on kutsutud neljapäeval linnavalitsusse, et arutada järgmise aasta eelarvet. Kultuurikeskuse galeriis saab näha tallinnlanna Kristel Lukatsi fotonäitust.


Palamuse vald

Reedel avatakse Kaarepere rahvamajas taidlushooaeg. Palamuse Gümnaasiumis on sügispidu "Leib ja lilled". Laupäeval lähevad Kaarepere Põhikooli 4H klubi liikmed Pärnusse Eesti 4H klubi 10. sünnipäeva pidustustele.


Pala vald

Kultuurimaja direktor Tiina Eres õpib selle nädala esimesel poolel Tallinnas näitejuhtide praktikumil. Pala kultuurimajas on alustanud proove segakoor, rahvatantsurühmad, näiteringid ja memmede tantsurühm Siisik, kes valmistub oma 15. aastapäeva tähistamiseks.


Pajusi vald

Pisisaare Algkool korraldab neljapäeval jalgrattakrossi. Reedel tähistatakse koolis lõikuspüha: räägitakse lõikuspüha tavadest ja kommetest ning tunnustatakse sellel sügisel toimunud konkurssidel ja võistlustel silmapaistnud õpilasi. Laupäeval kell 20 algab Pajusi kultuurimajas kohvikklubi õhtu, kus üllatusesineja vahendab värskeid reisimuljeid Ameerika Ühendriikidest, seda loomakasvataja pilgu läbi. Saab ka tantsida. Aidu Lasteaed-Algkoolis on sellel nädalal spordipäev.


Mustvee linn

Kolmapäeval esindab Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul Mustveed linnapea Pavel Kostromin.


Kasepää vald

Reedel toimub vallavalitsuse istung, kus tuleb arutlusele ka ehituslubade andmine viiele uuele objektile.


Jõgeva vald

Täna kell 9 toimub vallavalitsuse saalis maakondliku töörühma arutelu teemal "Elektrikäidu korraldamine valla asutustes". Kell 14 kohtuvad Laiusel kohaIiku kultuuriseltsi liikmed ja aktiivsed kaasalööjad, et arutada järgmisel aastal Laiuse lossivaremetes toimuvaid üritusi. Täna arutab valla sotsiaalkomisjon järgmise aasta eelarve projekti ja arengukava. Reedel kell 13 algab vallavalitsuse saalis arutelu, kuidas korraldada Eeva Niinivaara 100. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduskonverents.


Jõgeva linn

Eile oli linnavalitsuse istung, toimus järgmise aasta eelarve põhimõtteline arutelu. Abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev osaleb täna Tallinnas toimuval Linnade Liidu juhatuse koosolekul. Linnapea Ants Paju kohtub linna pensionäridega neljapäeval kell 11 Jõgeva kultuurikeskuses. Reedel on kolme linna sportlik kohtumine, spordikeskuses Virtus avatakse õllefestival Oktoober.



ARVAMUS

Sõda

Keegi luges kunagi kokku, et kogu inimkonna 6000-aastase kirjutatud ajaloo vältel on vaid paarsada sellist aastat, mil keegi kusagil sõda poleks pidanud. Üleeile alustati järjekordset, mis kõigi ennustuste kohaselt ähvardab kujuneda pikaajaliseks ning palju inimelusid nõudvaks.

Selle ajalookäsitluse kohaselt, mida paljud meist koolis õppisid, on olemas kolme liiki sõdu: õiglased sõjad, ebaõiglased sõjad ning võitlus rahu eest. Sisuliselt viimasega Ühendriigid praegu Afganistani pommitades tegelevadki: tiibraketid ja eriüksuslased peavad kindlustama, et terroristidel ja nende käsilastel kaoks igaveseks isu ameeriklaste vastu relva tõsta. Nimetatud teguviis pakub küll ohtrasti rahuldust Ühendriikide kättemaksuhimulisele avalikule arvamusele, kuid terrorismi väljajuurimise asemel värbab hoopis Al Qaeda’le uusi nekruteid.

Sest Afganistani poolt vaadatuna on tegemist niinimetatud õiglase sõjaga. Mitte ühegi suveräänse riigi eneseväärikus ei kannata välja nõudmist anda 72 tunni jooksul kohtupidamiseks välja sisuliselt kaitseministri ja religioosse liidri seisuses olev isik ning avada oma sõjaväebaasid potentsiaalselt vaenulikule riigile kontrollimiseks. Ja ilma igasuguste läbirääkimisteta.

Nii et afgaanid kaitsevad end väljastpoolt tuleva agressiooni vastu, nimetatagu seda siis terrorismivastaseks võitluseks või veel mingit moodi. Kui humaanselt ka Ühendriigid sõdida ei püüaks, teatav arv tsiviilisikuid hukkub igal juhul. Ja kui ikka sõber, sugulane, isa või poeg surma saab, siis erilisele rahumeelsusele see küll kedagi ei häälesta. Pigem on järgmise suitsiidirünnaku jaoks jälle mõned vabatahtlikud rohkem.

Muidugi ei ole Talebani valitsetav Afganistan mingi inglipesa. Fundamentalistlik re¾iim, jutlustab see siis kristlust, islamit või kommunismi, on üsna kole asi ning vaestele afgaanidele juba iseenesest ränk karistus. Alates Vene vägede sissetungist rohkem kui kakskümmend aastat tagasi käib riigis lakkamatu sõda ning ettevõtlikum ja haritum osa elanikkonnast on juba ammu riigist põgenenud.

Ülejäänud rahvas hoiab endal hinge sees narkootikumide tootmisega - oopiumiistanduste all on juba nii suur osa põllumaast, et riigis valitseb tõsine näljahäda. Naiste ja mittemoslemite olukorrast pole mõtet rääkidagi, kuid väliselt tõsiusklikule moraalikoodeksile vaatamata on Taleban ka tugevasti korrumpeerunud - selgub, et Pakistani pankades omasid kopsakaid arveid mitte ainult Talebani juhtivad vaimulikud ning valitsuse liikmed, vaid isegi provintside kubernerid. Ali Baba ja 40 röövlit olid sellega võrreldes viletsad amatöörid.

Kõikvõimalikest sõdadest on ususõjad alati kõige pikemad, verisemad ja mõttetumad. Tõepoolest, mis mõtet on tappa teist inimest selle eest, et too teeb mingi käeliigutuse kolme sõrme asemel kahe sõrmega? Või et jätab ühes kunagi ammu kirjutatud raamatus paar peatükki vahele? Kuid ometi leidub inimesi, kelle arust niisugune asi on surmapatt ja kes tõotavad sellistele uskmatutele koertele verist kättemaksu.

11. septembri terrorirünnakud kujutasid endast hoolikalt planeeritud provokatsiooni, mis õnnestus üle ootuste hästi. Terrosristide eesmärk - ajada Lääs ja islamimaailm omavahel põhjalikult tülli, konflikti käigus Euroopal, Ameerikal ja Iisraelil kõvasti verd lasta ning usklikke veel tihedamini Allahi ümber koondada - on samahästi kui õnnestumas. Ameerika Ühendriigid käivad ringi, rusikas püsti ning püha viha täis, ega ole ilmutanud vähimatki kavatsust sõda vältida. Nurkaaetud Talebanil ei jää muud üle kui kuulutada välja d¾ihaad ning üritada vastata lauspommitamisele terrorirünnakutega. Mis loomulikult toovad kaasa uued vasturünnakud ja kättemaksuaktsioonid, kuni keegi lõpuks enam ei mäleta, millest asi õieti alguse sai.

Iga vähegi ekspert, eriti eelmise sõja kogemusega vene endine või praegune ohvitser, ennustab Afganistanis pikka ja rasket sõda, kus

ameeriklased võivad väga kergesti oma hambad murda. Kuid veel hullem stsenaarium oleks konflikti laienemine, mis Ameerika Ühendriikide praegust meelsust ning nende vastas seisva täiesti ilmselt hea strateegilise planeerimisoskusega vastase võimeid arvestades pole sugugi võimatu. Ning sellisel juhul puudutaks sõda kindlasti ka Eestit. On ju meie juhid juba deklareerinud, et ka Eesti osaleb käimasolevas sõjakäigus. Ja mis kõige kummalisem, ka meie idanaaber Venemaa läheb sellesse võitlusse meiega õlg õla kõrval.

Kui maailm on juba otsustanud hulluks minna, siis teeb ta seda põhjalikult.

AARE KIRNA


KIRJAD

Avalik kiri

Austatud peaminister!

Esialgne kava pöörduda energeetikateemalise kirjaga Sinu poole sündis peale NRGlepingutega tutvumist ning kohtumisi Eesti Energia juhtidega. Ehkki küsitavusi ja kahtlusi tekkis juba siis, lootsin siiski, et energiaseaduse ja konkurentsiseadusega sätestatud elektrienergia hinna regulatsioonimehhanismid toimivad,

kaitstes nii tarbijat kui majanduskeskkonda tootja suva eest ning korvates osa neist puudustest, mida võivad sisaldada lepingute Eesti strateegilisi huve käsitlevad peatükid. Muretsemiseks ei andnud põhjust mitte niivõrd lepingute üldosa peatükid, millega mul Riigikogu liikmena õnnestus tutvuda, vaid need peatükid, mida ei olnud esitatud, kuid millest sõltub kogu paketi tulemuslikkus.

Seetõttu esitasin oma mure, mis puudutas Narva elektrijaamade uuele omanikule minu meelest kohatult suure kasumimarginaali planeerimist, selle mõõtmise metoodika puudumist ja ebamäärasust ektrienergia tariifide fikseerimisel, ka avalikkusele. Sain tugineda vaid ebamäärastele ja ärevusttekitavatele, puuduvaid peatükke kommenteerinud Eesti Energia juhtide selgitustele, millest järeldasin, et planeeritava 12-protsendilise tootlikkuseni kavatsetakse jõuda tarbijatele kõrgete tariifide kehtestamise toel juba NRG lepingute jõustumisel ehk 2002. aasta 1. aprillil. Samuti avaldasin protesti lubamatu salastatuse üle, millega endine majandusminister pidas vajalikuks elektrijaamade erastamist ümbritseda.

Kahetsusväärselt on minu tookordsed prognoosid elektrienergia tariifide osas osutunud tõesteks. Tariifide massiivne tõus (mõne tarbijapaketi jaoks üle 70 protsendi) annab tunnistust Energiaturu inspektsiooni soovimatusest täita talle seadustega pandud ülesandeid ja sellisena äratab inspektsiooni otsus paljudes põlastust. Kahtlemata avaldab see otsus ebasoovitavat mõju kogu Eesti majanduse arengule.

Veelgi suurem viga ettevõtte tegeliku majandusseisu hindamisel tuleneb ettevõtte varade aastate taha ulatuvast kestvast ülehinnatusest. See, et inspektsioon ei ole käsitlenud aastatega kogunenud ülisuurt kahjumit tagasiulatuval ajahorisondil, on kahetsusväärne ja lisab minu meelest hinnatariifide määramisele täiendavat ebaobjektiivsust.

Arvestades Eesti Energia tugevate rahavoogude ja tootmiskulude vähendamiseks tehtavate pingutustega, on Eesti Energia poolt taotletud ning inspektsiooni poolt kooskõlastatud hinnatariifid ülekohtused, ebaseaduslikud ja vajavad seetõttu muutmist.

Oleks silmakirjalik eeldada, et inspektsioon vastutab oma vaieldavate otsuste eest üksi. Vaevalt on valitsuse silmatorkav NRG meeleoludele allajäämine jätnud inspektsioonile oma mõju avaldamata.

Kui sellest oleks abi, hr. peaminister, et järgmised Eesti valitsused suudaksid rahva huvide eest seista tulemusrikkamalt kui uute energiatariifidega nõustumisel tegi Sinu juhitav valitsus, võiks vaidlusaluste tariifide muutmisega täna piirduda. Sellele vaatamata ei arva ma, et järgmise valitsuse võimuses oleks korvata ja reguleerida neid Eesti Energia, NRG ja elektritarbijate vahelisi suhteid, mis NRG lepingute raames on jäänud käsitlemata või on käsitletud ebapiisavalt.

Toimunu on näide seaduse ja seadusest juhinduvate ametnike jõuetusest kaitsta tarbijat ja ettevõtluskeskkonda monopoolse äriühingu meelevalla eest ja näitlik õppetund, millised ebameeldivad "üllatused" võivad meid järgmise viieteistkümne aasta igal esimesel oktoobril oodata. Seda enam, et peale Narva Elektrijaamade 49% aktsiate üleminekut NRGle seisab Eesti Energia seljataga ja tarbijaga silmitsi lineaarse kasumiambitsiooniga äriühing.

Seetõttu on minu teiseks ettepanekuks enne NRG lepingute lõplikku allkirjastamist kriitiliselt üle vaadata ka kõik need lepingute osad, mis otseselt või kaudselt on seotud energiaturu ohjamisega ja neid tarbija huve silmas pidades täiendada.

Minu kolmas ettepanek kutsub kriitiliselt üle vaatama Eesti Põlevkivi 51% aktsiate üleandmise otsus Narva Elektrijaamadele ja seda muutma. Väljapakutud lahendus on ekslik ja sellega mittenõustumise põhjusena esitaksin siinkohal kaks argumenti. Esiteks: loodav vertikaalne väärtusahel võimendab Eesti Energia kui tootja üleolekut tarbijast ja kahandab veelgi avaliku sektori võimalusi tarbijahuvide kaitsmisel. Teiseks: tagasihoidliku ning kitsalt energeetilise ressursina väheperspektiivse põlevkivivaru andmisega energiatootja meelevalda kaasneb suure tõenäosusega vastutustundetu põlevkiviga ümberkäimine ning veelgi ebaperemehelikum kaevanduste ekspluateerimise jätkamine.

Hr peaminister, loodan, et ülaltoodust on võimalik teha asjakohaseid järeldused ning vastutavad isikud ei kanna üksnes oma ametikohale vastavat poliitilist vastutust, vaid ka tegutsevad oma rahva huvides.

Lugupidamisega

IGNAR FJUK


JUHTKIRI

President ja rahvas

Ehkki meie põhiseadus presidenti just võimuga ei hellita, on rahvas oma riigi esimest meest ikka au sees pidanud. Kolm tükki meil neid ju olnud ongi. Konstantin Pätsi mälestus säras Ivan Oravat parafraseerides heleda päikesekiirena eesti rahva peale läbi kogu karmi nõukogude aja. Arnold Rüütel oli populaarne juba Ülemnõukogu presiidiumi esimehena ning väga suur osa rahvast pidas teda presidendiks ka pärast Lennart Meri valimist sellele ametikohale. Lennart Meri omakorda suutis ühe aastaga muutuda kõige pressivaenulikumast avaliku elu tegelasest kõige pressisõbralikumaks, tema esinemisi ja vastuvõtte oodati alati suure põnevusega ning väga suur osa Eesti rahvast näinuks Lennartit heameelega ka kolmandat korda presidendiametis.

Ei saa öelda, et eile ametist lahkunud presidenti poleks kõvasti sõimatud. Kuid mis sellest enam, Eesti Nokiaks ja meie parimaks müügimeheks ristitud Lennart Meri jääb veel kauaks ajaks oluliseks arvamusliidriks ning Eesti tutvustajaks maailmale. Nii palju häid sõnu, nagu nädal aega enne ametist lahkumist, pole vanahärrale ilmselt üheksa aasta jooksul kokku ka öeldud.

Suuresti tänu Lennart Meri välja töötatud presidendiinstitutsiooni laiendatud tõlgendusele koos sellega kaasneva avaliku arvamuse suunaja rolliga kujunesid kakäesoleva aasta presidendivalimised pingelisemaks kui presidendi tagasihoidlik ametipost eeldanuks. Presidendimaratoniga kaasnes kahe suure võimuerakonna tülliminek ja ühe lõhenemine, inetud süüdistused ühe või teise presidendikandidaadi isiku ja eraelu aadressil ning kokku üle miljoni krooni kulutatud reklaamiraha. Paradoksaalsel kombel oli tulemus täiesti kampaania vääriline ning võitja, Arnold Rüütel, ilmselt sobivaim isik presidendikaklusest tuliseid päid maha jahutama. Stoiline rahu, millega Arnold Rüütel on siiamaani talunud oma mineviku, oleviku ja tuleviku kohati üle igausguse piiri läinud materdamist, aitab tal kahtlemata lepitada vaenulikke erakondi ning tasandada ohtlikult suureks paisunud lõhet riigi ja rahva vahel.

Eilsest on Eesti Vabariigi uus president Arnold Rüütel. Mees, kellel on vaieldamatult suuri teeneid Eesti veretu taasiseseisvumise ees. Inimene, kes ei pea oma riigiks mite ainult Tallinna, vaid ka kogu ülejäänud Eestit. Just Arnold Rüütlit peavad paljud rõhutud ja solvatud kodanikud oma kaitsjaks. Ja kahtlemata on uuel presidendil üks väga oluline omadus, mis ilmnes juba tema eelmisel ametiajal ta oskab enda ümber koondada tarku ja võimekaid inimesi ning laseb neil toimida oma parema äranägemise järgi. Loodetavasti jätkab president sama joont ka oma praegusel ametiajal. Jõudu ja edu talle!

9. oktoober 2001. a



MAJANDUS

Jõgeva vallavalitsus vahendab miljonitesse ulatuvaid projekte

Nädal aega tagasi toimunud Jõgeva maavalitsuse infotunnis tutvustati kohaolijatele teoksil olevaid projekte - olmeprügi ümbertöötlemis ja lainepapitootmistehaste rajamine, linakasvatamise hoogustamine ning Vooremaa järvede puhastamine, millede käivitumisel võidakse maakonda luua palju uusi töökohti. Mis sest, et mõned nendest ideedest on veel toored ja esmapilgul natukene utoopilisedki, mõtlemisainet pakuvad nad ikkagi.

Ka on piirkondliku Infotehnoloogia Keskuse (ITK) rajamise kava jõudnud juurutamisstaadiumisse. Nii on maavalitsusel koos Jõgeva linnaga leitud rahalised vahendid, et palgata juba selle aastanumbri sees projektijuht. Mittetulundusühinguna tööle hakkav ITK käivitatakse 2002. a esimese poolaasta jooksul. Esialgu saab maavalitsuse majandusarengu projektinõuniku Tarmo Mölleri sõnul MTÜ IT Keskuses tööd kolm inimest. Kahe aasta pärast peaks keskuses töötama juba 8 inimest.

IT Keskuse loovad Jõgeva maakonna omavalitsused, kes omanikena ja teenuste kasutajatena rahastavad ka enda poolt tellitud projekte. Eesmärgiks on IT alaste teenuste osutamine ja arendustöö läbiviimine nii omavalitsustele kui ka teistele avaliku halduse asutustele (koolid, raamatukogud jne). Projekti autorite arvates võiks IT Keskuse teeneid kasutada ka väljaspool maakonda asuvad omavalitsused ja asutused.

15. septembriks esitati Belgia Flaamimaa omavalitsuste ühendusele projektitoetuse taotlus. Kaks aastat kestva projekti kogumaksumuseks on 4 miljonit krooni. Rahastamise küsimused otsustatakse hiljemalt aasta lõpuks.

Kui Flaamimaa omavalitsuste ühendus projekti ei rahasta, siis hakatakse otsima vahendeid teistest programmidest ja fondidest. ITK asutamiseks on minimaalselt vaja 750 000 krooni.


Linakasvatamisel on perspektiivi

Praegu püütakse vahepeal vaibunud linakasvatamist uuesti au sisse tõsta. Lähiajal viiakse maakonnas läbi linapäev. Loodava organisatsiooni kaudu võib linakasvataja tulevikus osta seemet ja turustada ka linakiudu. Enamus linast plaanitakse realiseerida välismaal. On mõeldud ka kohaliku tööstuse käivitamisele. Linaseemet võiks müüa ASile Werol Tehased, kus sellest valmistataks kvaliteetset linakooki.

Projektiga hõlmataks Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakond. Üks eestvedajatest, Põlvas asuva OÜ JV Lina juhatuse esimees ja konsultatsioonifirma OÜ Tindvary juht Jüri Varik, ütles Vooremaale, et projekti esimese etapi äriplaan, kestvusega viis aastat ja maksumusega 100 miljonit krooni, näeb ette lina kasvupinna suurendamise 5000 hektarini.

Ka kavatsetakse ehitada 2-3 esmast, erineva tehnoloogiaga linakiu ümbertööt lemise tehast ning muretseda 10 komplekti põllumajandustehnikat. Talunikel endil võib koristustehnika muretsemine üle jõu käia, sest Hollandist ostes maksab üks masin miljon krooni, Venemaalt saab selle raha eest kolm masinat.

15 aasta peale kavandatud projekti maksumuseks on hinnatud 1,2 miljardit krooni. Siis peaks Jüri Variku andmetel kiulina kasvupind koos õlilinaga suurenema 50 000-60 000 hektarini. Aastakäive küüniks aga 2,8 miljardi kroonini. Seda on rohkem kui sõjaeelsetel aastatel, kuid peaaegu samapalju kui 1850. aastal, mil kasvatati lina 56 000 hektaril. 1925. aastal kasvatati lina 45 000 hektaril, 1980. aastal 5600 hektaril ja 1998. aastal ainult 91 hektaril. Kogu käsilolevat ettevõtmist toetab nii peaminister Mart Laar kui ka Põllumajandusministeerium. Momendil otsitakse projektile rahastajaid.

Praegustes oludes läheb aga kaubaks ainult pikk linakiud. Takku ja lühikest kiudu ei taheta. Rakendatav äriplaan arvestab aga kõikide linasaaduste ümbertöötlemisvõimalustega. Koostöös TTÜ teadlastega on välja töötatud palju uusi tooteid, nagu katteloorid, istikupotid jne. "Kui tehastesse saavad paigaldatud kammimismasinad, siis avarduvad ka välismaale müügi võimalused. Juba praegu on mul taskus linakiu ostusoove, kasvupinnaga 20 000 hektaril," rääkis Jüri Varik.

"Kuna maailmaturul on praegu nõudlus linakiu järele kasvanud, siis võiksid väiketalunikud linakasvatamisega tegelema hakata. Neile kindlustatakse nii seeme kui ka lina kokkuost," rääkis Jõgeva maavanem Margus Oro.

"Kui me saame tööstuslikult ära kasutada linakiu (nii pika kui lühikese), seemne, taku ja linaluu, siis saame põllumehele maksta linavarre eest ka väärilist hinda. Praegu makstav hind aga põllumeest tuluga eriti ei kindlusta," kommenteeris Jüri Varik.


Lainepapi- ja jäätmetöötlemistehased

Eestimaal toodetav lainepapp katab Eesti vajadused ainult osaliselt. 55% vajaminevast papist imporditakse. Maavanema Margus Oro arvates võiks seda pappi toota ka Jõgeva maakonnas, näiteks Puurmanis, kus seisavad pooleldi tühjana endised aparaaditehase hooned. Kuna seal on lahendamata maa- ja võlgadeprobleemid, siis on mõte esialgu teoks tegemata.

Puurmani vallavanema Rein Paap’i andmetel sõlmiti 1998. aastal füüsilisest isikust ettevõtja Jaan Jürgensoniga tehase peahoone osas ostumüügi pandileping summas 430 000 krooni. Kuna Jaan Jürgenson ei tasunud maksegraafiku alusel mitte sentigi ja oli maksujõuetu, siis tegi ta 19. veebruaril vallavolikogule avalduse, kus palus lepingu tühistada. Puurmani vallavolikogu tühistaski maikuisel istungil lepingu ja seadis Jaan Jürgensonile teatud tingimused, mis jäid aga täitmata. Selle aasta teisel oktoobril peahoone ostu-müügi leping tühistati.

"Peale omanikuks saamist avaldab vald ajalehtedes uue pakkumise, millest saavad osa võtta kõik huvilised, sealhulgas nii papitehase rajajad kui ka saematerjalide tootjad," ütles vallavanem Rein Paap ja jätkas: "FIE Jaan Jürgenson jätkab aga tehase instrumentaaljaoskonnas lepingute alusel metallitöid."

Konsultatsioonifirma OÜ Tindvary juht Jüri Varik teatas maakonnalehele, et Puurmanis on lainepapi tehase rajamiseks head logistilised tingimused, sest see asub Eesti keskel. Ka vastab tehase pind rajatava papitööstuse vajadustele, sest see vajab palju köetavat pinda. Juurde tuleks ehitada ainult 400 ruutmeetrit. Siis saaks tehasesse paigaldada kaasaegse tootmisliini. Vallaga peetakse ses osas läbirääkimisi edasi.

"Projekti autorid loodavad, et Puurmani vald leiab tehase rajamise osas positiivsed lahendused. Plaanitavas, 200 miljoni kroonise aastakäibega tehases saab tööd 50-60 inimest," rääkis ta.

Lahendusvariante on aga mitmesuguseid. Näiteks on Põlvamaa Kõlleste vald kasutanud lahendust, kus ta tuli algul oma osalusega projekti sisse ja siis hiljem müüs osaluse maha.

Jätkuvalt on päevakorras ka jäätmekäitlustehase rajamise idee. Projekti maksumuseks on hinnatud 238,5 miljonit krooni. Tehas utiliseeriks 60 000 tonni prügi aastas temperatuuril 1350-1400 kraadi. Jõgevamaa prügilates arvatakse olevat 400 000 tonni jäätmeid. Aastas tuleb juurde 12 000 tonni. Huvitavaks teeb selle, momendil veel toore projekti asjaolu, et töötlemise käigus vabaneb energeetiline aur, mida saaks muuta elektrienergiaks. Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep peab ideed tooreks, sest paljud asjaolud vajavad veel põhjalikku analüüsi.

Projekti eestipoolse osaniku AS Jõgeva Elamu juhataja Roman Babt¹enko kinnitusel on nn vanjukovi ahi Venemaal olemas juba aastast 1960. Allakirjutanu andmetel aga sellist töösolevat jäätmetöötlemistehast Venemaal ei ole. Kompleksi valmisehitamiseks kuluks kaks aastat.


Vooremaa järvi hakatakse puhastama

Ilusad Vooremaa järved on kasvanud võssa ja on muda täis. Nende puhastamiseks kavatsetakse käivitada vastav projekt. Selleks loodetakse ära kasutada Soome riigi Tuusula valla kogemusi. Nemad alustasid Tuusula järve puhastamist juba 1984. aastal. Praegu on neil käsil projekti teine etapp.

Koostööks pakub Jõgeva maakond esialgu välja 3-4 Vooremaa järve. Soome Tuusula järve projektijuht Ilona Saarpuu on maavanem Margus Oro sõnul huvitatud jõgevlastega kohtumisest. "Ta soovib teada saada kaasatavate järvede ja projektiga seotud inimeste arvu ning ka projekti kestvusaega. Kui pärast sügisel toimuvat kohtumist selgub, et meie huvid kattuvad, siis järgmine kokkusaamine toimub juba järgmise aasta 22. jaanuaril Soomes," lisas maavanem.

RAIVO SIHVER


Põllumajanduspiirkondade toetuseks eraldati 6,3 miljonit

EAS Regionaalarengu Agentuuri (ERDA) põllumajanduspiirkondade komisjon otsustas eraldada põllumajanduspiirkondade programmi raames toetusi ligi 6,3 miljoni krooni ulatuses. Täies mahus rahastatakse 13 projekti ning osaliselt 22 projekti.

Kokku otsustati eraldada põllumajanduspiirkondade programmi raames toetustena riiklikke vahendeid Valga maakonda 2,0 miljonit, Põlva maakonda 1,6 miljonit, Võru maakonda 1,3 miljonit, Jõgeva maakonda 0,9 miljonit ning piirkondlikele projektidele 0,4 miljonit krooni. Valga maakonnas toetatakse täielikult 5 projekti (Otepää turismipiirkonna bussiootepaviljonide remondiks ja ehitamiseks, info stendidega varustamiseks 420,1 tuhat; Helme Koduloomuuseumi hoone välisfassaadi remondiks 82,3 tuhat; puhkekohtade väljaehitamiseks Valgamaal 246,1 tuhat; Sangaste Lossi põrandate renoveerimiseks 280,0 tuhat; geograafiliste infosüsteemide ja planeeringualase tegevuse arendamiseks omavalitsustes ning maakonnas 294,8 tuhat krooni) ning osaliselt 6 projekti (informatsioon ja statistika ettevõtluse toetuseks Otepääl 54,0 tuhat; Otepää peaväljaku valgustamiseks 100,0 tuhat; Hellenurme Noortekeskuse ruumide remondiks 60,1 tuhat; KarulaLüllemäe Tervisespordikeskus dushiruumide remonttööde ja suusaradade hoolduseks 210,0 tuhat; Pedeli paisjärve valgustusvõrgu väljaehitamiseks 288,0 tuhat; Lüllemäe Rahvaõpistu arvuti ja tarkvara soetamiseks 13,2 tuhat krooni).

Põlva maakonnas toetatakse täielikult 4 projekti (Põlva-Mammaste vahelise teelõigu asfalteerimiseks 345 tuhat; Krootuse mõisapargi puhkekompleksi korrastuseks 113,8 tuhat; Räpina Äriabikeskuse inkubatsiooniteenuste osutamiseks 327,1 tuhat; Räpinas laevaturismi arendamiseks 158,9 tuhat) ja osaliselt 5 projekti (Orava järve ranna korrastamiseks 133,1 tuhat; Põlva turismiinfokeskuse ja Räpina Turismiinfokeskuse infrastruktuuri parandamiseks 92,3 tuhat; Põlvamaa giidide täiendkoolituseks ja atesteerimiseks 54,5 tuhat; Intsikurmu lauluväljaku ja metsapargi rekonstrueerimiseks 223,6 tuhat; Tartu-Võru maantee ääres ajaloolise Postitee atraktiivseks turismipiirkonnaks muutmiseks 173,5 tuhat krooni).

Võru maakonnas toetatakse täielikult 2 projekti (Rõuges alternatiivenergia propageerimiseks 60,8 tuhat; Haanja valgustamata suusaradade ehituseks 300,7 tuhat) ning osaliselt 6 projekti (VanaVastseliina rahvaraamatukogu ruumide remondiks ja internetiseerimiseks ettevalmistamiseks 221,7 tuhat; Rõuge Suurjärve ranna rekonstrueerimiseks, parkla rajamiseks198,1 tuhat; Võrumaa parimate ettevõtjate ja parimate äriideede konkursi võitjate premeerimiseks105,5 tuhat; Vastseliina vallas koolituskursuse läbiviimiseks 64,0 tuhat; Võrumaa turismi imago trükiste, matkaradade voldiku, jalgratta-, auto- ja bussimarsruutide raamatu kujunduseks ja trükkimiseks 232,0 tuhat; Antslas Määrastu tee remondiks 100,0 tuhat krooni).

Jõgeva maakonnas toetatakse täielikult 1 projekt (Võtikvere Raamatutoas internetipunkti töökorda seadmiseks ja küla kodulehekülje loomiseks 52,0 tuhat) ja osaliselt 4 projekti (Palamuse alevikus Rehemöldre aita käsitöökodade osaliseks väljaehitamiseks 489,5 tuhat; Vooremaa järvede arenduskava koostamiseks ja puhkemajandusliku tegevuse parandamiseks Elistvere ja Saare järve ääres 164,0 tuhat; Palamuse kalmistu kiviaia korrastamiseks, Palamuse ülemise ja alumise paisjärve puhastustöödeks ja kõnnitee rajamiseks veski-sild-bussipeatusse 99,9 tuhat; Jõgevamaa turismiettevõtjatele koolitusprogrammi läbiviimiseks 91,1 tuhat krooni).

Piirkondlikest projektidest toetatakse täielikult Lõuna-Eesti marsruutide raamatu kordustrükki, infovihiku väljaandmist, aktiivse puhkuse trükise väljaandmist, kodulehekülje täiustamist 161,5 tuhande krooniga ning osaliselt teemaparkide arendamist Lõuna-Eestis 260,9 tuhande krooniga.

Põllumajanduspiirkondade komisjonile laekus 94 taotlust summas 24,8 miljonit krooni.

AILI OHLAU,

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse PR-juht


Keskkonnaminister külastas Jõgevamaad

5. oktoobril oli Jõgevamaal maakonnavisiidil keskkonnaminister Heiki Kranich, kes kohtus külaskäigu ajal Jõgevamaa omavalitsuste juhtide, Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhi Mart Joosepiga ning Jõgeva maavanema Margus Oroga.

Käsitlust leidsid nii pooleliolevad kui ka värskelt käivitatud keskkonnaalased projektid. Kõigil osalistel oli võimalik analüüsida projekte praeguses etapis ning leida lahendus pakitsevatele küsimustele.

Visiidi käigus tõdes keskkonnaminister, et Jõgevamaad iseloomustab maavanema ja omavalitsusjuhtide vaheline hea keskkonnaalane kööstöö, millele saab kindlasti tulevikus erinevate projektide elluviimisel loota.

KRISTI LAUSTAM,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja



NOORTELISA

SEX: Vaatleme strateegilisi punkte

Nüüd läheme hõljuvate psühholoogiliste pilvede juurest roppude maisete asjade manu. Füüsiline, peamiselt süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev keha on ju selline jälk ja ei lase vaimul kaugele lennata ja pilvede taha vaadata.

Noh, alustame ülevalt. Juuksed. Tegelikult tähtsam atribuut, kui meie siin 21. sajandil mäletame. Piiblis on palju erinevaid seadusi juuste varjamise või paljastamise kohta. Kord ei või naine juukseid näidata, siis jälle mehed.

Apostel Paulus kirjutas, et pikad juuksed on naisele liniku eest, pühakojas peab aga naine nad kinni katma. Aga ortodokssetel juutidel on just mehed need, kes pea sümboolse mütsikesega igal juhul katavad.

Seksis puht praktiliselt on juuksed päris tülinaks. Visuaalsel vaatlusel seksikad, muidu aga kipuvad igale poole ette ja alla jääma.

Nägu. Keskajal oli maalikunstis standard, kuidas tuli nägu kujutada (see käis elementaarse maalimisõpetuse juurde), seepärast on tolleaegsetel piltidel inimestel näod kahtlaselt sarnased. Nägu on ajast aega peetud kõige tähtsamaks seksapiilseks elemendiks. Seetõttu on ajastute vältel leiutatud terve näomuutmiste teadus, et ikka vastassugu ära petta.

Näo kõige tähtsam element on suu. Sellega suudeldakse. Suur osa inimesi ei oska veel 30-aastaselt seda teha. Näiteks proovitakse suudelda lõdvalt, huuli koondamata. Nii ei tule midagi välja. NB! Õige suudlemine käib ikka suud kergelt torutades ja huuli trammi ajades ning algajatel ei maksa kohe karmide keelemängudega alustada.

Kael. Tegelikult väga erogeenne tsoon, mida võiks rohkem kasutada. Maasikategemine on ainult üks võimalus.

Mehel rind, naisel rinnad. Mehel nagu polekski, on vaid kaks rudimenti, naissoost isikutel aga poolkerakujulised tissid, mammed, piimapakid, titid ja mis kõik veel, sest enamasti nad funktsioneerivad. Nendega toidetakse hästi noori järeltulijad. Üldiselt on reegel, et mida sigivam rahvas, seda ebaerootilisemaks peetakse ja vähem varjatakse, eriti kui kliima lubab. Nende suurus on feminiinidele väga tundlik teema, aga tegelikult pole see üldse nii tähtis, sest vastupidiselt paljude ettekujutisele on meestel maitsed seinast seina.

Kõht. Kipub meestel aastatega järjest suuremaks minema. Mida suurem kõht, seda seksi poolest ebamugavam tüüp. Naistel kasvab kõht enamasti raseduse käigus ja see on pigem erootiline. Kuigi läbi aegade on proovitud naiste keskosa korsettide, dieetide jms abil võimalikult kokku tõmmata.

Koht, kus selg ja jalad korraga nime kaotavad. Omab palju erinevaid nimesid. Keskajal peeti tagumenti PÜHAKS. Ja põhjusega, kuna loomadel selline lihaste ja pekiga polsterdatud koht puudub, nii et tegemist on jumaliku algega. Tagumiku näitamist peeti kurja vastu pea sama efektseks kui ristimärki.

Kui Kurat tuli Martin Lutherit kiusama, siis alguses viskas reformierakondlane teda oma tindipotiga ja kui see ei aidanud, näitas oma püha tagumikku. Kuradi kehal arvati tagumik puuduvat.

Püha kohta on peetud ka väga erootiliseks kohaks. Arvatakse, et tisse peetakse erootiliseks just nende sarnasuse pärast kahe poolkeraga meie taga. Samuti on teooriaid, et klassikaline õuna meenutav skemaatiline südamekujund on originaalis hoopis pepu.

Kuna inimesed on enamasti püsti, siis nad on praktiliselt ainsad elusolendid, kellel genitaalid nii hästi välja paistavad. Üldiselt on väga vähe rahvaid, kes ei püüa neid mingil moel kinni katta ja kaitsta. Piiblis Vanas Testamendis on levinud väljend "paljastama (kellegi) häbet", see tähendab tegelikult seksuaalvahekorda astumist.

Naistel on ajast aega peetud erootilisemaks ilma karvadeta genitaale, aga jälle on maitsed erinevad. Nagu ka g-de suuruse osas. Nagu alati, on levinud iidvana traditsioon, et mida suurem mehel ja väiksem naisel, seda...

MARGUS KIIS


KOMMENTAAR

Bush lollis olukorras

Hetkel võib tõesti tunduda, et USA president George Bush istub kui või sees: kõik muudkui koogutavad ta ees, lubavad igakülgset abi "terrorismivastases võitluses", ei mingit nurinat ega suuremat vastuvaidlemist. Liiguta vaid sõrmi. Kodumaal populaarsus samas meeletu, 90% mõningate andmete järgi.

Tegelikult on asi ka talle päris jama. Kui paugud käisid, oli muidugi esmane reaktsioon rusikaid vibutada, kättemaksu ihuda ja sõda välja kuulutada: üks väike võidukas sõda on alati poliitikutele millegipärast ahvatleva reitingutõstmisvahendina tundunud, kuigi läbikukkumisi sellega on olnud rohkem kui õnnestumisi. Viimastest meenub lähiajaloost peamiselt Falklandi sõda peaaegu 20 aastat tagasi, mis pani aluse Margaret Thatcheri pikemaajalisele populaarsusele.

Kuid Bush kõigest hoolimata eriti ei mõelnud ja läks talle üpris omast populismi teed. Alustas (sõja)mängu vastasega, kellest ei tea suurt midagi. Praegu on George W. Bush peaaegu samas olukorras kui Saksamaa juht Adolf Hitler 30ndate aastate lõpus. Sõjaks valmistumine tegi väliselt riigile head, rahva ühtsus murdmatu jne. Sõda ise oli ka Saksamaale alguses edukas, kuid mis edasi sai, on ajaloo unustamatu klassika.

Bush teab väga hästi, et kui alustada otsest sõda Afganistaniga, siis puht militaarselt ja taktikaliselt võib USAd kindlasti esialgu saata edu. Neil võib õnnestuda kukutada Taliban, mis paistab olevat kogu avantüüri üks peamisi eesmärke. Afganistani rahvas võib selle asemele paigutatud ilmselge nukuvalitsuse mingi ime läbi omaks võtta. Väga suure õnne puhul võidakse likvideerida isegi

mõne lolli juhtimisel Afganistanis istuv terroristide rühm. Erilise vedamise puhul õnnestuks isegi bin Laden kätte saada.

Kuid ka Bushile peaks selge olema, et kui sõda ikka tõsiseks peaks minema, siis poleks ta kodumaal enam rahu haisugi. Igal pool hakataks nägema terroristide varje. Iga õnnetus tunduks nende kätetööna. Ameeriklased peavad hakkama kogu aeg ringi vahtima ja ootama oma tundi. Kusjuures ei pruugi need päris terroristid suurt midagi tehagi. Lihtsalt õudne õhkkond teeb suurema töö.

Rääkimata humanitaarkatastroofist, mis Afganistani lähemal ajal kindlasti tabab (ega keegi ometi ei usu, et need tonnid kuivaineid, mis lennukite pealt visatakse, kellegi ära toidavad), ebastabiilsusest

kogu maailmas ja muudest sõdade vastikutest kaasnähtudest. Ja ka sellest võib tekkida üleilmne konflikt, kus traditsiooniline Lääne sõjavägi peab võitlema uue vastasega.

Pealegi on Afganistani käes 8 Lääne humanitaarabitöötajat. Kas nad rahumeeli jätta...

Seepärast käibki praegu paras venitamine. Pole muidugi kindel, kas USA otsib taganemisteed, aga mingi viisakam lähenemine proovitakse leiutada. Juba räägitakse "erilisest" "pikaajalisest" sõjast jms. Igatahes venitatakse. Ei mingit otserünnakut. Ainult närvesööv passimine.

Ammu on muidugi tekkinud küsimus, milleks üldse rünnata. Terroristide laagrid on arvatavasti kokku pandud. Talibani kukutamine on ikkagi otsene agressioon ja võib muutuda veriseks kurbmänguks. Bin Ladeni kättesaamine ei muudaks õieti midagi, sest ta on juba praegu rohkem sümbolkuju, kelle kuulsus arvatavasti ei lõpe surmaga. Ka kättemaksul on piirid, kui vabadusel seda ei ole.

MARGUS KIIS


Mustvees pole ainult must vesi

Mustvee on linn, mille koordinaadid on 58 kraadi 50’ 54" põhjalaiust ja 26 kraadi 56’ 7" idapikkust Greewichist. Mustveest voolab läbi jõgi, lähedal asub ka Peipsi järv.

Täiesti vale oleks arvata, et Mustvees peale musta vee mitte midagi muud tähelepanuväärset ei leidu. Kahtlejatele peaks siinkohal eraldi mainima, et reostus on Mustvees seoses omariiklusega kõvasti vähenenud!

Natuke vanemad inimesed mäletavad kindlasti Mustvee vaatamisväärsusi Martinsoni omnibussi, esimest rongi 1926 ja viimast 1968! Samas on ka teada, et elektrienergiat tarvitati 1964 aastal 511000 kWh, sellest eratarbijad 182000 kWh! Need on arvud, millesarnaseid teised linnad ei saa esitada.

Kahjuks ei ole Mustvees nii palju surnud kuulsaid kultuuritegelasi, nagu on maakonnapealinnas Jõgeval. Mistõttu ei ole Mustvees ka nii rohkesti ausambaid, obeliske, monumente ja memoriaale.

Ent selletagi on Mustvees palju muud peale musta vee. Mida täpselt, ei ole kahjuks teada, aga kõik ometigi räägivad.

TOOMAS Mustveest


Saadaval eksklusiivne Bio-Megapaisu-Salv

Ilmad jahenevad, ihu kaetakse paksu tekstiiliga ning kõik inimesed on varsti Juss Kubu sarnased.

Neidude kaubanduslik välimus ei pääse enam esile ja ükski kutt ei vaata tänaval ega diskosaalis tema poolegi. Kas Sul on sama tunne? Uus sensatsiooniline Bio-Megapaisu-Salv lõpetab nüüd selle masendusttekitava tunde! Kui Sa oled õrnema soo esindaja, siis uus Bio-Megapaisu-Salv lahendab Sinu mured ning muudab Su kõige pilkupüüdvamaks ja ihaldusväärsemaks.

Tänu Bio-Megapaisu-Salvile saavutavad Su väiksed rinnad tunduvalt suuremad mõõtmed ja Sinu naiselikkus kumab ka kõige paksema kasuka alt välja. Hõõrudes kreemi rindadele, märkad Sa juba 14 tunni möödudes nende suurenemist. Nüüd võid hüvasti jätta isegi ploomisuuruste kühmudega ja teha oma unistused teoks.

Saladusliku salvi retsepti on välja töötanud väga targad Ameerika teadlased koostöös juhtivate veterinaaridega. Bio-Megapaisu-Salvi hüperaktiivsed koostisained imbuvad sügavale naha sisse ja stimuleerivad vereringe tegevust isegi seal, kus see varem puudus. Eksootilistele koostisosadele sisaldab salv lisaks pärmibaktereid ja udarapõletiku vastast võiet. Ettevaatuse mõttes ei soovitata kreemi anda laste kätte, mitte toppida suhu ega määrida pähe, pange see endale kõrva taha!

Bio-Megapaisu-Salv on Su käeulatuses ja saadaval ka kõigile jõgevamaalannadele. Selleks tuleb Sul minna lähima kultuurikeskuse riietehoidu, küsida Bio-Megapaisu-Salvi ning maksta üksnes 59 krooni. Vaid nii väldid piraattooteid. Veel kehtib ka selle kuu eripakkumine: makstes kaks korda rohkem, saad topeltkoguse!

Kuid see pole kõik! Salvi hämmastav universaalsus sobib ka meesterahvale. Kui Sa oled liiga äbariku kehaehitusega ja ei julge alasti saunas käia, siis nüüd aitab Sind uus Bio-Megapaisu-Salv. Määri kreemi biitsepsitele ja rinnalihastele ning märkad varsti üllatusega, et Sinu paisunud keha sarnaneb musklimees Stallone omaga. Nüüd saad ilma piinlikkust tundmata igal pool palja ülakehaga olla ega pea enam peeglit häbenema. Samuti ei pea Sa enam põdema oma pisikese sugujäseme pärast. Hõõru Bio-Megapaisu-Salviga problemaatilist kohta niikaua, kuni tulemus on silmaga paista.

Osta Bio-Megapaisu-Salv ja tee esimesed sammud oma parema mina suunas!

TIIT PRII,

Bio-Megapaisu-Salvi müügiagent


Mängusoovitus arvutisõpradele

Tervitus arvutifännidele! Tahaksin teile tutvustada ühte mängu, mis minu arvates peaks olema iga mängusõbra masinas. Kahjuks on siinjuures paraku tegemist sellise mänguga, millele te ei pruugi sobivat masinat omada. Minu arvutis on mäng küll olemas, kuid arvuti parameetrid on sellised, et normaalselt ei ole võimalik seda mängu mängida.

FROGGER on mäng, millest te kindlasti juba kuulnud olete, kuid pole veel enestele koju soetanud. Ometi on asi väärt kojutassimist. Kahjuks puuduvad mul andmed, kuskohast mängu originaali saada, võrgus liigub vaid vabavara ja poes seda ei ole. Võimalik siiski, et mõne lohakile jäetud 5 ¼ pealt te selle siiski leiate.

FROGGERi peategelane on vapper lehekonn, kes peab läbima mitmesuguseid takistusi: maantee, jõgi jms. Leveleid on piisavalt, mängulusti jagub nii siia kui sinnapoole.

Arvuti parameetritest. Kõvaketta ja RAMiga mäng eriti tülli ei lähe, kuid protsessori kiirusele seab ta kindlad nõudmised. Kõvaketast vajab Frogger 36 KB, RAMi minimaalselt. Protsessor peaks aga olema võimalikult aeglane. Hea, kui saaksite arvuti häälestada maksimaalselt 30 MHz peale, sest juba 100 MHz juures käib ekraanil tuulekiirul sebimine, millest mitte mõhkugi aru ei saa.

VILLU VÄRAV



SPORT

Köite vahel üle jõe

Jõgeva aleviku rahvas võis laupäeva ennelõunal Pedja jõe sillalt põnevat vaatepilti jälgida: spordiklubi Rajaleidja korraldatud matkatehnikavõistlusest osavõtjad demonstreerisid oma osavust järsakust laskumises, jõe ületamises, süstasõidus jne.

Matkasporti edendavasse klubisse Rajaleidja kuulub kümmekond inimest Jõgeva linnast ja vallast. Pärast pooleteiseaastast tegutsemist tundis klubi juba jõudu olevat suurema avalikkuse ette tulla ning korraldas maakonna lahtised meistrivõistlused matkatehnikas.

Kuna klubi "raudvara" oli hõivatud võistluse korraldamisega, kaitsesid Rajaleidja au võisteldes kaks klubi noorliikmetest koosnevat võistkonda, Sorts ja Sordikad. Konkureerida tuli neil kahe nimeka külalise, Jaan Künnapi alpinismiklubi (Tallinn) ja põhiliselt tudengitest koosneva Tartu alpiklubi Firn esindustega.

Distants, mis võistkondadel läbida tuli, koosnes viiest etapist: esimene võistleja pidi laskuma köie abil umbes neljameetrisest järsakust, teine süütama valmis pandud kuivmaterjalist lõkke ja põletama selle kohal läbi nööri, kolmas ületama kahe köie abil jõe, neljas ronima nöörredelit pidi järsakust üles ning viies tegema jõel umbes sajameetrise süstasõidu. Teatepulgaks, mida võistlejad käest kätte andsid, oli märgistatud julgestuskarabiin.


Kaardid segi

Rajaleidja juhataja Sirja Ohakas avaldas pärast võistlust arvamust, et olnuks võistlus üksnes alpinistioskustele keskendunud, löönuks tallinlased ja tartlased selle pika puuga kinni. Paari täiendava atraktsiooniga, nagu lõkke süütamine ja süstasõit, löödi aga nö kaardid segi. Kuna viimasel ajal kasutavad matkajad söögi keetmiseks põhiliselt priimuseid, hakkavat neil lõkketegemise oskus

meelest ära minema. See sai saatuslikuks Tartu Firnile, kes pidi leppima viimase kohaga.

Ka süstasõit oli tallinlastele ja tartlastele üsna harjumatu ala: tänapäeval on ju rohkem moes kanuud. Künnapi klubi kogenud matkajaid viimane asjaolu siiski võiduteelt ei vääranud, nii et maakonna esimene meistritiitel matkatehnikas läks maakonnast välja. Teise koha sai Sorts ja kolmanda suisa allameetrimeestest Sordikad.

Pärast mõnusat supipausi peeti maha veel matkatehnikaelementidega perevõistlus, kus isa pidi üle poomi jooksma ning laps kahe köie abil kujuteldavat jõge ja ema kahe puuklotsi abil kujuteldavat sood ületama. Kaheksast osalenud võistkonnast olid enamik küll nö libapered (nii mõnegi neist moodustasid näiteks täiskasvanud külalisvõistlejad ja kohalikud lapsed), ent võimalikult paljudele võistlusrõõmu pakkumise nimel olid sellised tehingud täiesti lubatud.


Mägimatkamine tõusuteel

"Võistluse korraldasime eelkõige selleks, et matkamist kui spordiala propageerida ning üksiti "saada kätte" need Jõgeva aleviku lapsed, kes tahaksid sellega tegelda," ütles Sirja Ohakas. "Ka võistluspaik sai nimme nii valitud, et kogu tegevus oleks sillal seisvale publikule hästi jälgitav. Edaspidi tahame noortega tõsisemalt harjutama hakata. Plaanis on minna ka spetsiaalsele ronimisseinale. Lähim neist on rajatud hiljuti Tartus avatud Lõunakeskusesse."

Tuntud mägimatkaja, foto- ja filmimees, Lumeleopardi tiitlit kandev Jaan Künnap avaldas autasustamisel arvamust, et võistlusdistants võinuks mõnevõrra pikem ning suuremaid tehnilisi oskusi ja füüsilist jõudu nõudvam olla. Nende klubi korraldatavad jääronimis- ja päästetööde võistlused olevat ikka päris karm värk. Viimane päästetööde võistlus toimus näiteks öösel kümnekraadise külmaga Rannamõisa pangal, kusjuures võitja aeg jäänud kahe tunni sisse, viimased aga naasnud rajalt alles vastu hommikut. Kevadise matkatehnikavõistluse kavatsevad künnaplased teha aga lausa kahepäevase.

"Eesti mägimatkamine toibub vahepealsest rahapuudusest ja piiride sulgemisest tingitud mõõnast ning on taas tõusuteel, kuigi nõukogude aegsete mastaapideni pole siiski veel jõutud," ütles Jaan Künnap. "See-eest on matkajate varustus nüüd maailmatasemel ning lisaks Kaukasusele ja Pamiirile on kättesaadavad ka Alpid ja muud paigad, millest kunagi vaid unistada võis."

Tehniliste oskuste lihvimist peab Künnap väga oluliseks. "Ühe oskaja peale ei saa lootma jääda, sest mis siis saab, kui too oskaja just jääprakku kukubki?" ütles Künnap, kes tänavu algajate mägironijate gruppidega Kaukasusel ja Pamiiris käis. Matkatehnikavõistlus lõppes tordisöömise ja Künnapi matkavideote vaatamisega.

RIINA MÄGI


Spordi lühiridu

Põltsamaa Lions-klubi uuendas käesoleval suvel ühisgümnaasiumi XIa ja VIIIa klassi valgustust. Ühisel koosviibimisel tänasid nende klasside esindajad lionseid meeldiva kingituse eest ning kinkisid neile kvaliteetse võrkpalli, mis läks kohe mängu kohtumises Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad (Aimar Arula, Aimi Anniste, Reet Troon, Kalle Kolberg, Kalju Pluutus, Andre Aljo) ja Põltsamaa Lions-klubi (Ando Timm, Anti Orav, Margus Metsma, Endo Mattisen, Margus Ääremaa, Kuno Ämarik, Toomas Kulu, Uno Valdmets, Hannes Sarap) vahel. Nauditav ja heatasemeline pallilahing lõppes õpetajate 3:0 võiduga.

Õpetajaist paistsid hingestatud mänguga silma Andre Aljo, Aimi Anniste, Aimar Arula ja Kalle Kolberg, lionsitest Anti Orav, Endo Mattisen ja Hannes Sarap.

VILLU OJASSALU



MITMESUGUST

Ilvese- ja rotijaht Elistvere moodi

Elistvere loomapargil on vaatamata lühikesele tegutsemiseale välja kujunenud nii mõnigi kena tava. Üks neist on loomakaitsepäeva tähistamine. Möödunud neljapäeval seda taas peetigi.

70 aastat tagasi rahvusvaheliseks loomakaitsepäevaks kuulutatud 4. oktoober on teatavasti XII-XIII sajandil elanud Assisi Franciscuse surmaaastapäev. Toda pühameest peeti muuhulgas loomade kaitsjaks, kuna tal olid neljajalgsete ja sulelistega väga soojad suhted olnud. Assisi Franciscusest kõneles loomakaitsepäeval Elistvere vanasse mõisaaita kogunenuile, Eesti Metsaseltsi, Jõgevamaa Metsaseltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna liikmetele, Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi ja Luua Metsanduskooli õpilastele ning kohalikule rahvale Eesti Metsaseltsi president ja loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet. Jõgevamaa Keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves rääkis ravimtaimedest ja taimeteedest.

Vahepalaks kuulati looduskeskkonda kõige paremini sobivat muusikat: helikassetile salvestatud linnulaulu. Lõpuks tehti ühine ringkäik loomapargis ning viidi selle asukatele meelehead. Nii mõnedki loomakaitsepäevalised tegid pidupäeva puhul loomapargi heaks annetusi. Sissepääs oli sel päeval kõigile külastajatele tasuta.


Vaja värsket verd

Kui Elistvere üritustest kirjutades olen sageli lisanud uudise mõne uue asuka lisandumise kohta loomaparki, siis seekord on põhjust rääkida hoopis mõnede loomade lahkumisest. Rõõmustavad uudised on aga needki: näitavad, et loomapark on võimeline juba teisi loomaaedu varustama.

Kolm kuud tagasi peeti loomapargis näiteks ilvesejahti. Jahimeheks oli loomapargi veterinaararst Villem Robi, kes tulistas spetsiaalsest püssist unerohusüstlad kahe möödunud aastal sündinud emailvese ihusse. Magama uinutatud ilvesed võeti kinni ja järgmisel päeval alustasid nad spetsiaalses konteineris teed Tallinna Loomaaeda, kus nad järgnenud kuu jooksul sealsete loomaarstide hoole all Saksamaale saatmiseks ette valmistati.

"Meie loomapargis sündinud emailvesed saadeti ühte Saksamaa loomaaeda nö tõugu parandama. Kinnipeetavate loomaaialoomade puhul on ju alati oht, et populatsioon loomade omavahelise veresuguluse tõttu kängub ning seetõttu on aegajalt vaja võõrsilt värsket verd juurde tuua," ütles Kaupo Ilmet.

Elistvere loomapark ise vajaks samal põhjusel näiteks hirvekarja tõuparandajat.


Seiklused puuris

Vahetult enne loomakaitsepäeva, 29. septembril viidi aga Elistvere närilistekeskusest Tallinna Loomaaeda kolm noort kodurotti: kaks isast ja üks emane. Seekord ei olnud tegemist tõuparandusaktsiooniga: loomaaias olid kõik selle liigi isendid nimelt ära surnud ning uusi loodusest püüda ei õnnestunud, kuna kodurott on temast vintskema rändroti pealetungi tõttu Eestis (aga ka mujal Euroopas) üsna haruldaseks muutunud. Elistvere kodurotipere vanemad on püütud Kagu-Eestist Valgamaalt.

Õigupoolest oli ühe isase kõrval algul koguni kaks emast, aga üks neist suri kahjuks suvel. Teine emarott tõi esimesel Elistveres poegimisel ilmale vaid ühe poja, teisel õnneks juba neli, kuid vaid üks neist oli emane. Kuna kodurotid olid Tallinna Loomaaiale ammu lubatud ja nende vahetuskaup - t¹int¹ilja ja merisea sugulased deegud - juba avansina käeski, asus Elistvere närilistekeskuse juhataja Andrei Miljutin ülemöödunud laupäeval ekspositisioonipuurist kolme rotipoega kinni püüdma, et need Tallinna saata. Lõik teaduspäevikust, mis kirjeldab tema seiklusi rotipuuris, vääriks tervikuna ära trükkimist, ent selleks napib leheruumi. Seepärast piirdun dramaatilise lõppvaatusega, mis leidis aset siis, kui teadusemees puurist väljuda üritas:

"Lõpuks olid vajalikud rotid kinni püütud ning võisin puurist väljuda. Selleks tuli Anton (vana isane kodurott - R.M.) puuris riiulil seisvasse majakesse meelitada, kuna ta redutas puuriukse juures ja võinuks välja hüpata. Kitsas puuris põlvitades hakkasin Antonit püüdma. Peiduurkast välja aetud Anton puges kord minu ühte, kord teise püksisäärde. Lõpuks õnnestus mul ta sabapidi kinni püüda ja kiire käeliigutusega riiulile majakese juurde pista. Hirmunud Anton ei märganud päästvat majakest ja sooritas meeleheitliku hüppe riiulilt alla, valides maandumispaigaks lähima objekti. Selleks osutus paraku minu pea, ning kuna ma vaatasin üles, prantsatas kogukas Anton mulle otse näkku. Vaatamata 18 teravale küünisele ei suutnud ta haakuda siledale nahapinnale ja, kukkunud puuripõrandale, puges jälle minu püksisäärde. Kogu manöövrit tuli korrata. Seekord see õnnestus: Anton puges majakesse ja mina võisin puurist väljuda."

Elistveres sündinud noorte kodurottide uued naabrid on väga kaalukad: Tallinna Loomaaias elavad närilised nimelt elevantide ja ninasarvikutega ühes majas. Elistvere närilistekeskuse ekspositsioon täienes aga hiljuti viie juttselghiirega, kelle Andrei Miljutin püüdis kinni sealtsamast Elistevere loomapargi territooriumilt, piisoniaia ja tiigi vahelt.

RIINA MÄGI


Nädalas kaks tulekahju ja mürsuleidu

Eelmisel nädalal teatati Jõgevamaa häirekeskusesse lõhkekehade leiust Kaera külas ja Siimustis ning tulekahjudest Mustvees ja Jõgeval, kus vanainimene päästeti vingusurmast.

Esmaspäeva hommikul leiti Jõgeva vallas Kaera külas metsast 122 mm läbimõõduga mürsk, keskpäeval saabus teade Siimustist, et sealses metsas on lõhkekehad. Tartust kohale sõitnud demineerijad likvideerisid kaks 76 mm ja viiskümmend üks 45 mm soomust läbistava mürsu kesta.

Kolmapäeval kella kümne ajal põles Jõgeval Puiestee tn 25 esimesel korrusel asuva korteri köök. Tulekahju põhjustas külmkapi elektririke. Tulele pandi piir, kuid külmik ja osa köögi sisustusest hävis. Korterist toodi välja vingumürgituse saanud 80-aastane korteriperenaine, kes toimetati Jõgeva haiglasse. Kustutustööde käigus sai tuletõrjuja-päästja, suitsusukelduja Alari käevigastusi ning temalegi anti esmaabi.

Pühapäeva õhtupoolikul põles Mustvees Kaluri tänaval puukuur garaa¾. Hävis kuuri katus ja osaliselt küttepuid ning veidi garaa¾i katust. Elumajast hoiti tuli eemale.

ARDI KIVIMETS


Jõgeval tunnustati heakorrakonkursi võitjaid

Möödunud teisipäeval olid Jõgeva kultuurikeskuse kammersaali kutsutud kodude omanikud ja asutuste ja ettevõtete esindajad, kes pälvisid tunnustuse ja preemia Jõgeva linna heakorrakonkursil.

Tänavuste heakorrakonkursi võitjate väljaselgitamiseks tutvus linnaga ¾ürii koosseisus Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer, linnavalitsuse haridus ja kultuurinõunik Hele Tallinn, Põltsamaa linnaaednik Inge Angerjas, Jõgeva kunstikooli õppejõud Katrin Tamm ning arhitekt Eva Mölder Tallinnast.

Tseremoonia sissejuhatuseks esinesid Hele Tallinn ja raamatukogutöötaja Jana Koppel luulekavaga. Linnapea Ants Paju arutles kõnes hingestatud maastikust, õuest ja tagaõuest.

Individuaalelamutest võitis heakorrakonkursi Kaja ja Vaido Tenissoni elamu Allika tänaval. Tunnustuse pälvis ka Maie ja Arnold Kiviku elamu Staadioni tänaval, mis ühtlasi on saanud esikoha ülemaakonnalisel heakorrakonkursil. Firmade ja asutuste arvestuses tuli võitjaks Jehoova Tunnistajate Jõgeva Koguduse Kuningriigisaal. Korterelamute arvestuses jäi esikoht välja andmata. Teise koha sai elamu Tulika 1, autasu võttis vastu majavanem Kuldar Lõhmus.

Kiitust pälvisid veel ettevõtted Kurista Mets, Lemeks ja Forestex, kes raudtee ääres laadimistöid teevad. Nende ettevõtete kaasabil hakkab raudtee ümbrus nägusamaks muutuma. Koostöös ettevõtjate, Jõgeva linnavalitsuse ja Jõgeva Linnavaraga toimusid hiljuti talgud, mille käigus istutati raudtee äärde puid.

Kunstiõpetaja Katrin Tamm teatas: "Tuleva aasta augustis on õpilaste igaaastane suvelaager, kus maaliksime mõndagi huvitavat Jõgeva koduaedades, näiteks puid, lilli, maju jne. Nii et majaomanikud, kes noori kunstnikke endale külla ootavad, andku endast märku."

JAAN LUKAS


Käivitatakse noorte vahetusprojekti

Jõgeva maavalitsuse eurointegratsioonikeskusel on sidemeid paljude teiste maade Garrefouri keskustega, kes korraldavad noortele Euroopa Liiduga seotud üritusi.

Gorrefouri Soome keskuse esindaja Gunvor Häggeman on pöördunud Jõgeva maakonna poole ja teinud ettepaneku hakata vahetama eri maade noori. Rahastajateks on erinevad fondid. Jõgeva maakond peaks aga katma majutusega seotud kulud ja kindlustama siiatulevatele noortele ka töökoha.

Jõgeva maavanema Margus Oro kinnitusel kavatsetakse välismaale kuni kuueks kuuks tööle saata just maanoori. "Niiviisi saavad nad välismaal töötades kogemusi, mida saaks ära kasutada Eestis. Omalt poolt peaksime ka meie olema valmis teiste riikide noorte vastuvõtmiseks," teatas maavanem.

RAIVO SIHVER


POLITSEIKROONIKA

Mustlased meilt ja Lätist Jõunes kala varastamas

Ööl vastu esmaspäeva tabati Puurmani vallas Jõunes mustlased kalavarguselt. Öösel ühe paiku avastas sealne kalakasvataja, et tema kalatiikide juures askeldavad mingid võõrad. Kalakasvataja kutsus välja politsei ja kahe kaaslase toel õnnestus võõrad kinni pidada. Osutus, et võõrad olid mustlased. Kinnipeetud kuuest mehest 3 pärinesid Tartust, üks Türilt, üks Lätimaalt Jurmalast ja üks oli Riia asukas. Mustlased püüdsid kala tiigist õngega ja kinnipidamise ajaks oli nende saak 18 kg forelli.

Omanik hindas esialgselt väljapüütud kala hinnaks 2400 krooni. Ebaseadusliku kalapüügi viljelejad olid kohale tulnud sõiduautoga Audi 100 ja meestel oli kaasas ka hulgaliselt raha. Seaduserikkujad pakkusid politsei juuresolekul omanikule kahju katteks raha, mille peremees jättis vastu võtmata.


Pajusis varastati laupäeva öösel kaks mullikat

Ööl vastu laupäeva varastati Pajusis ühe majapidamise karjamaalt 2 ketisolnud musta värvi mullikat. Taluperemehel oli öösel karjamaal köies kokku 11 mullikat. Alles polnud jäetud isegi kahe looma köietuskette, mida kasutati ilmselt loomade talutamiseks autole. Peremees oli plaaninud loomad kokkuostu viia, kuid vargad jõudsid varem kohale.


Seeneline eksis metsa

Reede keskpäeval läks Torma vallas Tuimõisa külas oma suvekodust metsa seenele alaliselt Tartu linnas elav Elli (1932). Kui naine polnud kella seitsmeks õhtul metsast tagasi tulnud, hakati teda otsima. Õhtul kella üheksast kuni üheteistkümneni otsis metsas kadunuksjäänut 5 politseiametnikku, 9 päästetöötajat, 4 kaitseliitlast, omaksed ja naabrid, aga pimedas metsas jäi naine leidmata. Laupäeval jätkasid otsimist 12 päästekompanii ajateenijat, 8 päästeametnikku, 9 vabatahtlikku ja 2 politseinikku. Abiks oli koergi.

Laupäeva õhtul pärast kuut leidsid jahimehed kadunud seenelise kohaliku jahiturismitalu jahionnist, 8 km naise kodust eemal. Metsas ekselnu viidi kohe ka arsti juurde, kuid arstiabi ta ei vajanud.


Raja külast ärandatud auto leiti Jõgevalt

Ajavahemikul laupäeva hilisõhtu poole üheteistkümne ja pühapäeva hommiku kella 8 vahel ärandati Kasepäält Raja külast ühe Liiva tänava maja hoovilt sinna ööseks pargitud sõiduauto VAZ 21013. Lahtiselt hoovilt ärasõidetud auto leiti järgmisel hommikul Jõgevalt Suurelt tänavalt Marikese poe eest. Auto oli sõidukorras. Auto ärandamises kahtlustatakse autoomaniku tuttavat. Esialgseil andmeil olla ärandaja auto võtmeid selle omanikult küsimas käinud ja need ka tagasi toonud, aga tagasitoodud võtmed olnud hoopis valed, õigetega sõitnudki pahategija ära. Kas kõik oli nii, selgitab juurdlus. Kahtlustatav on 48 tunniks kinni peetud.


Avaldajal suvekodu aidakatus eterniitplaatidest puhtaks tehtud

Esmaspäeva hommikul avaldas politseile üks Jõgeva linna elanik, et tema suvekodu aida katuselt on kõik eterniitplaadid ära viidud. Suvekodu asub Jõgeva vallas Selli külas. Katusel oli 90 plaati ja kannatanu hindab saadud kahju 2400 kroonile. Millal täpselt katus plaatidest puhtaks tehti, on raske ära arvata, sest see on toimunud ajavahemikus möödunud aasta märtsist tänavu 5.oktoobrini.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval on peamiselt pilves ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Õhtupoolikul pilvisus hõreneb ja saju tõenäosus väheneb. Puhuvad edela- ja lõunatuul 4-10 m/s. Sooja on 13-16 kraadi.

Öö vastu kolmapäeva tuleb muutliku pilvisusega ja oluliste sademeteta ilm, päeval pilvisus tiheneb ja mitmel pool sajab hoovihma. Öösel puhuvad lääne- ja edelatuul 3-8 m/s, päeval edela- ja lõunatuul 5-10 m/s. Öösel on sooja 5-11, päeval 12-15 kraadi.



Vooremaa

Teisipäev, 9. oktoober 2001. a.

Sügis on riisujate kõrghooaeg

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS


Põltsamaa ärimehed käisid Novgorodis ärikontakte loomas

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Sõda

AARE KIRNA


KIRJAD

Avalik kiri

Lugupidamisega

IGNAR FJUK


JUHTKIRI

President ja rahvas

9. oktoober 2001. a



MAJANDUS

Jõgeva vallavalitsus vahendab miljonitesse ulatuvaid projekte

RAIVO SIHVER


Põllumajanduspiirkondade toetuseks eraldati 6,3 miljonit

AILI OHLAU,

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse PR-juht


Keskkonnaminister külastas Jõgevamaad

KRISTI LAUSTAM,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja



NOORTELISA

SEX: Vaatleme strateegilisi punkte

MARGUS KIIS


KOMMENTAAR

Bush lollis olukorras

MARGUS KIIS


Mustvees pole ainult must vesi

TOOMAS Mustveest


Saadaval eksklusiivne Bio-Megapaisu-Salv

TIIT PRII,

Bio-Megapaisu-Salvi müügiagent


Mängusoovitus arvutisõpradele

VILLU VÄRAV



SPORT

Köite vahel üle jõe

RIINA MÄGI


Spordi lühiridu

VILLU OJASSALU



MITMESUGUST

Ilvese- ja rotijaht Elistvere moodi

RIINA MÄGI


Nädalas kaks tulekahju ja mürsuleidu

ARDI KIVIMETS


Jõgeval tunnustati heakorrakonkursi võitjaid

JAAN LUKAS


Käivitatakse noorte vahetusprojekti

RAIVO SIHVER


POLITSEIKROONIKA

Mustlased meilt ja Lätist Jõunes kala varastamas

Pajusis varastati laupäeva öösel kaks mullikat

Seeneline eksis metsa

Raja külast ärandatud auto leiti Jõgevalt

Avaldajal suvekodu aidakatus eterniitplaatidest puhtaks tehtud

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade