Eile töötas usinasti maasikapõllul ämmaemand Ülle Piiskoppel, kes loodab 0,25 hektariselt põllult korjata poolteist
Vooremaa
Maasikauputus
soodustab konkurentsi
Eile
töötas usinasti maasikapõllul ämmaemand Ülle
Piiskoppel, kes loodab 0,25 hektariselt põllult korjata
poolteist
tonni maasikaid. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Jõgevamaal on sada talu, kus suurematel või väiksematel põldudel maasikaid kasvatatakse. Jõgeva Talunike Liidu andmetel kasvatatakse kõige rohkem maasikaid Puurmani, Tabivere ja Jõgeva vallas. Tänavu võib täheldada suurt maasikasaaki, mis mõneti ka hinnad alla viib.
Maasikate korjamise kõrghooaeg algas möödunud nädalal. Eelmise nädala algul maksis Jõgeva turul maasikate kilo 30 kuni 40 krooni. Nädalavahetusel oli kilogrammi hind langenud 20 kroonini, moosimari maksis aga 15-16 krooni. Üks suurimaid maasikakokkuostjaid firma Saarioinen maksab maasikakilogrammi eest keskmiselt 10 krooni.
Maasikad Vaariku talus
Eile käis hoogne maasikate korjamine Vaimastveres asuvas Vaariku talus. Siin, mehe vanemate kodus, on viis aastat maasikaid kasvatanud Ülle Piiskoppel, kes töötab Jõgeva haigla sünnitusosakonnas ämmaemandana.
"Et sünnitusosakond on pidavalt sulgemisohus, otsustasin hakata raha teenima mõne kõrvaltööga. Nii valisingi maasikate kasvatamise," rääkis meditsiinitöötaja Ülle. "Et ma pole erialalt põllumajandusspetsialist, küsin mitmetes küsimustes, kaasaarvatud väetamine nõu konsulent Vahur Villemilt," lausus ta.
Praegu on Vaariku talus 0,5-hektarine maasikapõld, kus eelkõige töötab oma pere, kuid samuti mõned abilised. "Praegu kasvatan tuntud maasikasorti Senga Sengana. Plaanis on kasvatama hakata sorti Bounty. Uue põllu jaoks olen ise tütartaimi kasvatanud. Esimesed taimed ostsin Räpinast, kusjuures tollal oli mul maasikate kasvatamiseks leping aktsiaseltsiga Ösel Mari," räägib perenaine.
"Maasikataimedel on ilusad marjad siis, kui on parasjagu nii vihma kui ka päikest. Praeguse kuivaperioodi kestmisel võib maasikas väikeseks jääda. 0,2 hektariliselt põllult olen ma tavaliselt korjanud 1,5 tonni maasikaid. Vaariku talus on maasikapõllud kaetud mustade kiledega, mis kergendab umbrohust puhastamist. Peenravahed puhastatakse aga muruniitjaga.
"Ühegi firmaga mul maasikate kasvatamiseks praegu lepingut pole. Mõnedki kilogrammid marju ostetakse mul otse kodust. Ühtlasi on võimalik marju turul müüa või kokkuostjatele pakkuda. Et mul on ka põhitöö, võin maasikate kasvatamisest saadud kuludega rahule jääda. Hea, kui maasikaid õnnestub müüa hinnaga 15 krooni kilogrammi eest. Firmad on nõus kilogrammist maksma 10 krooni, mis on aga liiga tagasihoidlik hind," lausus Ülle Piiskoppel.
Kunstlik konkurents maasikaturul
Üks staažikamaid Jõgevamaa maasikakasvatajaid on Äksi aiandustalu peremees Arno Korb. Pühapäeval müüs ta hoolega maasikaid Vooremaa jalgrattasõidust osavõtjatele. "Nädal tagasi maksis Tartu turul kilogramm maasikaid 45 krooni. Laupäeval maksis Tartu turul maasikate kilo 12 krooni, mul õnnestus aga müüa 16 krooniga. Üldiselt on praegu rohkesti maasikakasvatajaid, kusjuures kuntslikku konkurentsi on soosinud ka ilm. Kevadine külm võis aga maasikatele mõningast kahju teha. Kogemused maasikate kasvatamiseks on mul juba alates üliõpilaspõlvest. Mäletan, et pidime maitse järgi maasikasorte ära tundma," ütles Arno Korb.
Tabivere vallas asuva Aia talu perenaine Taimi Vuks prognoosib tänavu suuremat saagikust kui möödunud aastal. "Kasvatan maasikaid rohkem kui poolel hektaril. Minu põllul on sordid Senga, Sengana kui ka Bounty. Viimasest sordist maasikad valmivad hiljem, kuid on magusamad. Keskmiseks saagiks loodan tänavu saada kaks tonni," rääkis talu perenaine.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Eile hommikul veidi enne kella üheksat märgati Palamusel kirikumõisa pööningult immitsevat paksu suitsu. Palamuse ja Jõgeva tuletõrjujad-päästjad panid umbes tunni ajaga tulele piiri. Eelmisel suvel teise korruse ja euroremondi saanud hoone, kus asusid infopunkt ja baar Lible juures jäid terveks, hävis poolteist ruutmeetrit katust.
"Hea seegi, et tuli läks valla siis, kui oli juba rahvast liikumas. Paksu suitsu tuli igast praost, kõigepealt lasksime veejoa katusele. Kui Jõgeva mehed appi jõudsid, sukeldusime suitsu ja pääsesime pööningule. Umbes tunni ajaga olime tule lokaliseerinud. Kustutamiseks kulus viis tonni vett," ütles Palamuse komando pealik Mati Kütt. Et vesi rikuks hoone sisemust võimalikult vähe, kaeti vahelagi kilega, et hiljem saaks sellelt kustutusvett ämbritega ära tassida. Pärast kustutamist pandi tööle võimas kõrgsurveventilaator, et ruumi kuivatada.
Palamuse infopunkti juhataja Külli Paaveli sõnul varad kannatada ei saanud - arvutid, raamatud, Ikaaliste maalikunstnike näitus ning muu vara jõuti õue tassida. Infopunkti ja baari töötajad tänavad ja kiidavad Palamuse ja Jõgeva pritsimehi veel sellegi eest, et nad aitasid veekahjustusi likvideerida.
Palamuse infopunkt peaks pärast mõnepäevast tuuldumist ja kuivamist võtma külastajaid taas vastu. Ka baar Lible juures sai eile kella kolme paiku elektri tagasi ja hommikul kaheksa ajal toiduvalmistamist alustanud kokk Maarika, kes oli üks tulekahjust teataja, sai hakata praadima.
Esialgsetel andmetel sai tuli alguse hoone pööningul asunud elektrijuhtmetest.
ARDI KIVIMETS
Paar põlemist ja lõhkekehade kahjutuks tegemist
Juulikuus on teatatud Jõgevamaa häirekeskusele kahest tulekahjust ja neljast leitud lõhkekehast.
Tulega mänginud lapsed olid 1. juulil süüdanud Jõgeval Mokteri tankla juures asuva kuuri. Tuletõrjujatel õnnestus päästa põleva kuuri kõrval asuvad garaažid ja teine puukuur.
2. juulil sõideti kustutama Jõgeva vallas Patjala prügimäel põlevat prahti.
Neljapäeval teatati, et Saare vallas Koseveskil leiti 75 mm suurtükimürsk, reedel leiti Jõgeva vallas Rohe külas umbes 600 vintpüssi padrunit. Tartu lähistelt Luunjast kohale sõitnud eridemineerijad tegid plahvatusohtlikud lõhkekehad kahjutuks. 3. juulil Rannal ning samal päeval Jõgeval Jõe tn 3 leitud lõhkekeha sarnased esemed osutusid kahjutuks.
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni eestvõttel on kolmapäeval Vaiatu rahvamaja pargis ülevallaline teabepäev teemal "Lase mul olla eriline". Kohal on külalisesinejad. Laupäeval on Vaiatus V tantsubändide festival Vaiatu Rosolje.
Laupäeval avatakse Tabivere pargis mälestussammas kolonel Karl Partsile, kelle sünnist möödub 115 aastat 15. juulil. Tabivere Keskkooli kunsti ja muusikaklassi õpilased on 13.-16. juulini suvelaagris Vainupeal.
Vallavalitsuse istungil arutati vallavarade müügiga ja rahade ümberjagamisega seonduvaid probleeme ning hooldajate määramise küsimust. Kolmapäeval ja neljapäeval on Adavere ja Lustivere lapsed Võrtsjärve ääres Vaibla suvilas laagris. 13.-15. juulini tähistatakse kirikuõpetaja Herbert Kuurme 90. juubelit. Põltsamaa vallavalitsus õnnitleb juubilari reedel.
Laupäeval on Põltsamaa lauluväljakul "Memme-taadi lustipidu".
Esmaspäeval võeti vallavalitsuse poolt vastu Puurmani lasteaia küttehoidla. Reedel vaadatakse läbi Saduküla lasteaia köögibloki renoveerimiseks tehtud pakkumised.
Saare vallavalitsuse ametnikud on juulis kollektiivpuhkusel.
Möödunud nädala laupäeval oli Palal "Rääbisepidu 2001".
Reedel toimus Palamuse vallavolikogu istung, kus arutati maaküsimusi. Eelmisel nädalal käis Palamuse rahvatantsurühm "Luukar juuniorid" Soomes "Satakäny soi" festivalil esinemas. Esmaspäevasel vallavalitsuse istungil olid põhiteemadeks maaküsimused ja hooldajate määramine. Reedest laupäevani on Palamusel harrastusratturite kokkutulek "Velotreff 2001". Esmaspäevast 9. juulist 21. juulini on Palamuse klaasikojas neljas klaasikunsti workshop "Liivakastimängud Rehemöldre õuel". Selle nädala tegevuskava on keskendunud kogenenumatele kunstihuvilistele, järgmisel nädalal oodatakse aga kõiki huvilisi meisterdama ja uudistama. Kahe nädala jooksul valminud tööd pannaks üles näitusele. Möödunud nädalavahetusel õpetati kunsti- ja käsitöökojas vitraaži ja klaasimaali, sel nädalavahetusel saab kätt proovida tekstiilitrükis ja siidimaalis.
Valla ametiasutuste ametnike puhkus on ajastatud ajavahemikule 2. juuli-5. august. Sotsiaalnõunik võtab kodanikke vastu 17. ja 19. juulil. Teised ametnikud 17. juulil.
Mustvees peeti vana kalendri jaanipäeva 6. juulil. Reedel esineb Mustvees Narva muuseumi folkloori ansambel.
Eelmise nädala reedel tähistati Raja Põhikooli aias vana kalendri järgi jaanipäeva. Kasepää vallavalitsuse ametnikud on kollektiivpuhkusel juuli lõpuni.
Eelmisel nädalal olid Jõgeva valla koolide õpilased lastelaagris Lätis. Kolmapäeval on vallavalitsuses Laiuse suvepäevade teemaline koosolek. 14. ja 15. juulil toimuvad Laiusel "Suvepäevad kuningaga", millega tähistatakse 300 aasta möödumist Rootsi kuninga viibie4misest Laiuse ordulinnuses. Kavas on teema ja ajastukohased mängud, kontserdid, käsitöölaat. Nädalavahetusel on Laiusel spordiklubi "Contra" eestvõttel üritus "Laiuse kümnevõistlus".
Esmaspäeval oli Jõgeva linnavalitsuse istung. Jõgevahe perekapell Tempora mores esineb 10. juulil Tallinnas Rahvusvahelise Folkloorifestivali Baltica lõppkontserdil. Jõgeva Kultuurikeskuse ehituse nõupidamine toimub teisipäeval.
ARVAMUS
Kas eestlane tahab paremini elada?
Arutelu Euroopa Liiduga ühinemise üle on seni sageli olnud väga emotsionaalne ja põhinenud arvamustel a la kellele meeldib ema, kellele tütar. Mõne üksiku erandiga - näiteks professor Urmas Varblase uuringud liitumise mõjust Eesti põllumajandusele.
Nüüd on majandusteadlastel Erik Tergil ja Jaanus Raimil valminud uurimus "Eesti ja ELi hinna ja palgatasemete ühtlustumine: põhjused ja võimalik kiirus" (vaata ka www.elis.ee). See puudutab üht kõige olulisemat küsimust kõigi Eesti elanike jaoks - kas Euroopa Liiduga ühinemine tõstaks eestlaste elatustaset. Kaudse vastuse sellele küsimusele andis üks hiljutine referendum, kus 17% iirlastest ei tahtnud meid Euroopa rammusa supikatla juurde lubada. Iirimaa kogemus oma maanteede, sildade ja keskkonnaobjektide väljaehitamisel Euroopa Liidu rahadega on ilmselt nii hea, et kardetakse nende toetuste vähenemist.
Terk ja Raim on uurinud küsimust majandusteaduslikult väga põhjalikult ja tulnud järeldusele, et orientatsioon Euroopa Liidule on juba meie elatustaset oluliselt tõstnud. Edasise suhtes koorub uurimusest välja kaks võimalust, sõltuvalt sellest, kas me otsustame tõenäoliselt 2004. aastast liituda Euroopa Liiduga või mitte.
Euroliit kiirendab majanduskasvu
Tsiteeritud uurimus osutab asjaolule, et Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt on ühtne turg ja abi vaesematele piirkondadele märgatavalt edendanud sissetulekute ühildumist juba niigi tugevasti integreerunud Lääne-Euroopa majanduste vahel. Näiteks suhteliselt vaeses Portugalis ja Hispaanias oli majanduskasv seitsmel aastal pärast Euroopa Liitu astumist märgatavalt kõrgem kui tosinal liitumisele eelnenud aastal. Siinkohal tasub meeles pidada, et Portugal ja Hispaania olid 1986. aastal Euroopa Liiduga liitudes palju paremal järjel kui Eesti praegu. Seega võib eeldada, et Eestis on majanduskasvu kiirenemine liitumise järel vähemalt sama kiire, kui see oli meist jõukamatel riikidel.
Seda arvamust kinnitas hiljuti üheksa majandusanalüütiku antud hinnang, mille kohaselt kasvab meie sisemajanduse kogutoodang aastatel 2005-2010 keskmiselt 5,8% aastas juhul, kui me liitume Euroopa Liiduga. Ja ainult 4,1% aastas juhul, kui me ei liitu Euroopa Liiduga.
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk prognoosib (Postimees, 5. juuli): "Seniste arvutuste järgi jõuab Euroopa Liiduga ühinemisel meie sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2010. aastaks 49 protsendini liidu keskmisest. See tähendab umbes 35-protsendilist tõusu. Mitteliitumisel kasvaks SKT aastaks 2010 umbes 25 protsenti, kuni 45 protsendini liidu keskmisest."
Kiirem majanduskasv = suuremad palgad
Väga oluline on "tõlkida" majandusteadlaste oskussõnavara sisemajanduse kogutoodangust keelde, mida mõistab iga töötaja ja pensionär. Tõlge on selline: sisemajanduse kiirem kasv tähendab ka kõrgemaid palkasid ja kõrgemaid pensione.
Esimesel juhul, kui me ei ühine Euroopa Liiduga ning üksi kõvasti pingutame, tõuseb meie elujärg 10 aastaga veerandi võrra. Teisel juhul, kui me teeme ära kõik sellesama ja ühtlasi ühineme 3-4 aasta pärast Euroopa Liiduga, siis tõuseb elujärg rohkem kui kolmandiku võrra.
Või teisiti öeldes, üksipäini pingutades on võimalus saavutada Portugali või Kreeka elatustase 25 aasta pärast. Aga kui me Euroopa Liidus oleme, siis võime kreeklastele ja portugallastele umbes kümnekonna aasta pärast järele jõuda.
Minu meelest on kaks asja, mida eurooplased Euroopa Liidu juures kõige enam hindavad, poliitiline stabiilsus (lihtsamalt öeldes, sõdadeta Euroopa) ja inimeste heaolu märkimisväärne tõus. Ma arvan, et ka eestlane on alati tahtnud paremini elada.
RIIVO SINIJÄRV,
Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni (EVEA) president
KIRJAD
Jõgeva piimakombinaadi võiks osta talunikud
Jõgeval on piima töödeldud üle kaheksakümne aasta. Kuni tänavuse aasta alguseni käis tootmistegevus AS Eesti Taluvõi Jõgeva Piimakombinaadis.
AS Eesti Taluvõi, mis nüüdseks pankrotis on, jäi talunikele võlgu sadu tuhandeid kroone. Juristid Terje Mikk ja Tarmo Menets on alustanud klientide huvides võlgade tagasinõudmist, kuid see töö nõuab aega ja vaeva, ka võib takerduda mitmete probleemide taha. Nüüd müüb pankrotihaldur Jõgeva Piimakombinaadi varasid enampakkumisel. Pakkumiste tähtaeg möödub 15. juulil.
Aktsiaseltsile Eesti Taluvõi kuuluva Jõgeva Piimakombinaadi allakäigu üheks põhjuseks julgeksin pidada asjaolu, et selle omanikud tegutsevad eelkõige Tallinnas ja nende ärihuvid olevat suuresti seotud Venemaaga. Ka praegu püsib oht, et Jõgeva Piimakombinaadi omanikuks saab soodsatel oludel mõni riiulifirma, variisik või ettevõte, mille pikemaajalisem püsimine on küsitav.
Praegu pole aga veel kõik kaotatud. Arvatavasti olekski piimatootjate jaoks kõige tulusam variant see, kui nad oleksid ise piimatööstuse omanikud. Sellise kogemuse positiivseid tagajärgi on tõestanud Ühistu E-Piim, mille nõukogu esimeheks on talunik Toivo Kens. Ka Jõgeva piirkonna talunikud võiks moodustada aktsiaseltsi või osaühingu, mis osaleks Jõgeva Piimakombinaadi varade erastamisel. Ehk oleksid sellel ettevõttel võimalused ka toetuste saamiseks. Just ühistegevus võiks olla see, mis tänastes maaoludes elu edasi viiks. Kui tootjad on tööstuse omanikud, saavad nad ise otsustada investeeringute üle, kujundada hinnapoliitikat ja otsida turgu toodetele. Kuigi talunikud on väsinud ja tüdinud, ei tohiks Jõgeva Piimakombinaadi saatus neid mingil juhul ükskõikseks jätta.
Praegu on aga viimane aeg tegutsemiseks. Eriti peaksid piimakombinaadi varade müümist hoidma oma huviorbiidis viienda järgu võlausaldajad, kelleks on väiketootjad, talunikud ja firmad. Kui nad müümise käekäigu kahe silma vahele jätavad, jäävad nad ilma oma võlanõuetest juhul, kui kombinaat müüakse liiga odavalt.
KALJU JALAKAS,
talunike nõustaja
Kuidas "prominendid" Vaiatus käisid...
..., said kahjuks kogeda inimesed, kes 20. juuni õhtul Vaiatusse ansambli Meie Mees peole olid tulnud. Kuna poppansambel mitusada fänni kokku oli meelitanud, tuleb minul, kui selle ürituse korraldajal või õigemini ürituse päästjal, teie kõigi ees vabandada "prominentide" üleoleva käitumise pärast.
Peo algus oli välja kuulutatud kell 21, kuid pillimehed alles saabusid selleks ajaks. Loomulikult võtab tehnika lavale seadmine omajagu aega, mida nii kogenud pillimehed peaksid ometi teadma.
Eelnevalt oli kokku lepitud, et peo pikkus on neli tundi. Kui arvata ka see aeg esinemise hulka, kus nad endid lihtsalt näitasid, siis kõik isegi klapib. Piinlik on ka sellepärast, et esinemispooled jäid vaheaegadest tunduvalt lühemaks. Ja miks mina ennast ürituse päästjaks nimetan, on omaette pikk jutt. Nimelt võisid kõik reklaamidelt lugeda, et ürituse korraldab Torma Tee Maja, mis on muide Eksar T firma. Saanud bändilt väga kummalise lepingu, põhikorraldajad lihtsalt loobusid.
Pidasin telefoni teel läbirääkimisi ansambliga Meie Mees ja hr Aivar Kalmusega Eksar T-st ning otsustasime ürituse siiski läbi viia. Hr Kalmus lubas lahkesti ka "õla alla panna", kuna tuhandetesse ulatuvad sponsorsummad olid ühe Tee Maja neiu utoopilised valed.
Uskusingi hr Kalmuse juttu, kuid õhtul selgus,et see osutus samuti utoopiliseks valeks. Mis seal ikka, ansambel lõpetas lubatust varem, sest mul ei olnud neile eelnevalt lubatud summat välja käia.
Ma arvan, kes bändi muusikat kuulama tulid, said küll pisut petta. Kes neid ainult näha tahtsid, said piisavalt vaadata.
Vabandan igasuguste ebameeldivuste pärast ja ootan kõiki järgmistele üritustele, kus selliseid esinejaid-prominente enam ei kohta.
Üks selline üritus toimub 14. juulil Vaiatu rahvamaja suveaias, V tantsubändide festivalil Vaiatu Rosolje. Loodan selle üritusega pakkuda meeldivat tantsumuusikat erinevatelt ansamblitelt üle Eestimaa, varuks on ka üllatusi -, nii et kohtumiseni! Ilusat suve ja meeldivaid elamusi edaspidiseks!
Austusega Vaiatu pidude publikule
AILI OJA,
rahvamaja juhataja
JUHTKIRI
Väited, et põllumajandus on põhja lastud ja maaelu hukas, on muutunud sellisteks käibetõdedeks, mis justkui tõestamist ei vajakski. Ent siiski - kui põhja lastud ja kui hukas? Veidral kombel pole taasloodud Eesti Vabariik siiamaani selle küsimuse vastu tõsist huvi tundnud. Alles kümme aastat pärast taasiseseisvumist on lõpuks ometi käivitatud põllumajandusloendus. Võibolla oleks sellega veelgi kannatatud, kui mitte eelseisev liitumine Euroopaga poleks kaasa toonud vajadust põllumajandussaaduste tootmismahtusid välja arvestada ning selle põhjal kvoote ja subsiidiume kokku leppida.
Täpset ülevaadet põllumajanduse olukorrast ei olnud isegi isakese Stalini karmil valitsemisajal, plaanimajanduse etapist ning praeguse liberaalse turumajanduse vohamise perioodist rääkimata. Külvivolinike ning oraste pealt teraviljasaagi etteplaneerimise ajajärgul, samuti hilisemate juurdekirjutuste praktika valguses oli võibolla millegipoolest paremgi, kui riik oma talupoja taskus väga täpselt tuhnimas ei käinud. Kuid Eesti Vabariik on kulutanud kõikvõimalikeks põllumajandustoetusteks märkimisväärseid summasid, kusjuures tagantjärgi võib selguda, et mitte alati kõige õigemasse kohta.
Hea, et põllumajanduse tootmismahtudest üritatakse ülevaadet saada vähemalt nüüd, enne vastavate tootmiskvootide kinnitamist euroläbirääkimistel. Kole mõeldagi, kui 300 miljoni elanikuga ekspordituru nõudlust ei saaks täita vaid sel lihtlabasel põhjusel, et Eesti tootmisvõimsustest puudub õige ülevaade ning kokkulepitud tootmismahud on tegelikest märksa väiksemad. Kusjuures pole välistatud, et ekspordi ja subsiidiumivõimalusi õõnestavad ka need põllupidajad, kes hirmust maksuameti või tont teab mille ees, osa oma kõlvikutest ja pudulojustest maha salgavad.
Seega paneb tark ja tulevikule mõtlev talunik oma murdjakoera aegsasti lühema keti otsa ning mõtleb enne loendaja tulekut täpselt järele, kas ta ikka tahab tulevikus oma sibulate, porgandite või Puniku piimast tehtud juustu eest pataka eurosid teenida.
10. juuli 2001. a
MAJANDUS
Täiendavad rongiliinid võivad tulla 1. augustil
Teede- ja sideministeerium peab kõige reaalsemaks tähtajaks esimest augustit. Jõgeva raudteejaamast saaks hommikuti ja õhtuti sõita rongiga Tallinna ja Tartu suundades.
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa arvates tuleb sellist otsust igati tervitada. Kahtlen, kas sõnumil ka reaalset sisu taga on. Jaan Aiaotsal ei ole sellesse erilist usku. "Ma ei pea väga loogiliseks, et praegustes tingimustes, kus Eesti Raudteel käib Tapa-Tartu vahelisel lõigul remont, mis tõenäoliselt en ne suve lõpule ei jõua. Järelikult ei ole reaalselt võimalik rongiliiklust tihendada. Hea oleks kui ma eksin, sest imesid juhtub," lausus Jaan Aiaots.
Ministeeriumi kinnitusel sõltub rongiliikluse tihendamine sellest, kui kiiresti laabub lõpliku liiklusgraafiku kooskõlastamine maakondadega. Lisaks eeldatakse Eesti Raudtee ja Edelaraudtee omavahelist kokkulepet.
Jaan Aiaotsa andmetel ei ole aga kooskõlastamisringini jõutudki. "Meie käest on küsitud vajadust ja arvamust maakondadesse saadetud miinimumgraafiku kohta, mitte aga kooskõlastamist," rääkis maavalitsuse majandusosakonna juhataja. Kui pakutud õhtused rongide väljumisajad Jõgeva jaamast enam-vähem sobivad (Tallinna kell 18.30 ja Tartu kell 17.30), siis hommikused rongid peaksid nii Tartust kui ka Tallinast väljuma tund aega varem, et inimesed jõuaksid kella kaheksaks Jõgevale tööle. Praegu pakutakse hommikusteks aegadeks Tallinna suunale kell 9.00 ja Tartu suunale kell 9.30.
Maakonda saadetud variandis on lisaks Jõgevale juurde lisatud ainult Kaarepere ja Tabivere peatused. Taotleti aga reisirongide peatumist kõikides jaamades.
Omavalitsuste hinnangutel on raudteetransporti kasutada soovivate reisijate arv kuus peatuste lõikes järgmine: Vägeva 150-250, Pedja 150-250, Jõgeva 5000-6000, Kalevi 100-150, Kaarepere 700-800, Nava 25-35, Mullavere 100-200 ja Tabivere 1500-2000.
RAIVO SIHVER
AS Valentino Adavere on enamuses müüdud
Eelmisel teisipäeval toimunud koosolekul tunnistati 80 võlausaldaja nõudeid summas 23,2 miljonit krooni.
Suuremad võlausaldajad on Ühispank 13,5 miljoni ja maksuamet 3,6 miljoni krooniga. Neljakümnele töötajale on 400 000 krooni suurune nõue riigi poolt juba hüvitatud. Reaalset vara oli ettevõttel 3 miljoni krooni ulatuses. Pankrotihaldur Einar Vallandi sõnul ei moodustanud Adaveres, Põltsamaal ja Imaveres paiknevad varad ühtset tootmistervikut.
Enamus pankrotivarast on praeguseks müüdud. Tänaseks on müümata ainult Adavere kinnistud, kontorihoone ja elumaja, mille väärtuseks hindas Einar Vallandi 200 000-300 000 krooni. Imaveres olnud varad ostis OÜ Hextal 708 000 krooni eest ja tasus seadmete eest ka käibemaksu. Nimetatud firma rentis sama vara juba varem. Põltsamaal asunud metallitöökoja ostis 1,1 miljoni krooni eest,lisaks seadmete käibemaks, AS Viljandi Metallitööstus. Pankrotihalduri Einar Vallandi andmetel töötab seal 15-16 inimest. AS Viljandi Metallitööstuse juhataja Peep Must ütles Vooremaale: "Ostsime eesmärgiga tehas käivitada. Kõik endised töötajad said tööd. Kavas on juurde luua uusi töökohti."
ASile Valentino Adavere kuulunud Põltsamaa kaubahoovi ostis ära OÜ Martinex, kes jätkab uute omanikena endist tegevust.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Järgnev tekst on mõeldud veidi vanematele kui 14-aastased.
Minu pika seksiuurija staaži juures on naissoost isikud mind nii usaldanud, et olen nende elulugusid kogunud ja võin nüüd isegi üldistusi teha.
Inimese elu kipub olema standartsetes tsüklites. Pole midagi teha, peaaegu kõik me sünnime, kasvame, puberteedime, tegutseme, teistnoorutseme, vananeme ja kahjuks küll, peaaegu 100% ka sureme. Kuidas me ka seda jada ei püüaks moduleerida, järgnevus on kindel. Naissoost isikutel on see veelgi rohkem ära lahterdatud. Ükskkord tuleb menstruatsioon, hakkab jant pihta; siis pole ka esimese sünnituseni just sajandeid aega. Jne. Aga mitte just päris sellest ei tahtnud ma täna rääkida.
Väikesed tüdrukud saavad ükskord suureks. Üllatavalt palju on elulugusid, eriti praeguste 20ndates aastates olevate hulgas, kus esimeste päris seksuaalsuheteni jõutakse isegi hilja, nii 18-20 aastaselt. Eriti siis, kui minnakse ülikooli, kutsekooli, suurde linna poemüüjaks vms. Varem või hiljem leitakse endale püsipartner, kellest võib kujuneda elukaasalne või isegi abikaasa. Paljudel juhtudel ka lapse isa. Suhteline õnn ja rahu, ideaalid ja idüll. See esimene periood võib kesta umbes 23.-30. eluaastani.
NB! Just nüüd võib noore naise ellu tulla esimene kriis. Tavaliselt lõpetab paar või üks selle grupi liige kooli või muudab muidu oma elu. Ja just sellel hetkel ärkavad seni vabaks ja vallaliseks jäänud eakaaslased naisisikud ja hakkavad endale paaniliselt püsimeest otsima. Sageli maitsevad neile kõige rohkem juba "sissetöötatud" maskuliinid. Sellel kriitilisel perioodil laguneb palju koos- ja abielusid. Kui naisisik pole sellest värgist just tervena välja tulnud, siis on ta oma kallist mehekesest ilma jäänud ja teda võib tabada järelkriis. Selle ilmingud on pidev mineviku ehk kaotatud kooselu taganutmine, mis peletab kõik, eriti võimalikud uue mehe kandidaadid eemale, "sukeldumine elumere lainetesse", mis võib väljenduda enesehävituslikus eluviisis ja, mis kõige hullem, korratutes seksuaalsuhetes, millega võib rikkuda lõplikult oma maine.
Kriisist väljatulemiseks peab naisisik oma kaotatud elu praktiliselt unustama. See on kõige tähtsam! Mis läinud, see läinud. Tuleb alustada uut elu ja kõik, kasvõi keskkonda ja elukohta vahetades. Tuleb hoida pea külmana ja mitte oma valu välja näidata. Eksmeest oma juttudes ei tohi enam mainida, pildid tuleb põletada ja mälestused peast heita. Kõik!
Järgmine kriis ühe tavalise feminiini elus tuleb 30ndates eluaastates, kus soetatud parajal arvul lapsi ja elatud piisavalt stabiilset elu. Siis on just naised need, kes mingeid muutusi hakkavad otsima, paremat tööd või õppima minnes, aga sageli ka uusi suhteid otsides ja oma pereelu surmaohtu seades. Ka siis tuleb hoida pea külmana (see on raske, teadagi) ja kaaluda hoolikalt oma tegutsemise motiive. Selle perioodi võludest võib lugeda Eesti Ekspressi Kranaadist Memedova kolumnidest.
40ndates eluaastates tabab aga mehi "teine noorus" ja nad kipuvad "vanu autosid uute vastu vahetama" ehk siis noori tüdrukuid (või siis neidsamu hiliskahekümnendates beibesid, kes on nüüd järsku ärganud) "piiluma". Lisaks kuhjub ka muid probleeme: suureks saanud lapsed tõmbavad kodust lesta või jäävad ikka vanade kaela peale, paljudel naistel algab menopaus ja neil on sellest hädast ja viletsusest kõrimulguni.
50ndad on naistele suhteliselt rahulik aeg, kui just tervisehädad ei hakka piinama. Mitmed saavad juba vanaemadeks ja tulebki uutes tsüklites kaasa lüüa.
60ndates eluaastates hakkab lesestumine, kuid võib tekkida ka uus seksuaalsuspuhang, mis võib kaasa tuua üsna huvitavaid tagajärgi. Edasine elu läheb juba nii, kuidas kellelgi.
Aga niikuinii igaühe elu on eriline.
DR NOORMEES
REPORTAAŽ
Aegajalt võtavad inimesed kätte ja tassivad kogu oma maise varanduse ühest paigast teise. Aja jooksul kogutud kola kaasa tassides valitakse uus elupaik, mis ilmtingimata peab olema mingil määral parem eelmisest. Paremust näitavad paljud asjad: naabrite olemasolu või nende puudumine; vaade merele, prügilale, linnale, maale; poodide kaugus; ja veel paljud teised.
Mõned päevad tagasi olin ise osaline ühes sellises rahvaste ja materiaalsete väärtuste paigutamisel ühest ruumipunktist teise. Asi poleks sugugi nii kardetav olnud, aga mind ja roostehunnikut nimega auto, meelitati kogu seda kola vedama. Juba varasematest kogemustest on mul meeles, et see ähendab tohutut jahmerdamist ümber masina, asjade toppimist ühest uksest sisse, kuni need lahtisest vastasuksest välja hakkavad pudenema, kisa teemal: "kes kurat varastas minu kõige kallima topsiku, mille ma ise viis aastat tagasi minema viskasin?"
Niisiis, pärast auto tühjendamist mööbli vedamiseks mittevajalikest istmetest, jäid salongi järele vaid rooliratas ja pedaalid, sõitsin tuttavaid inimesi abistama. Inimesed seisid närviliselt ringi vahtides maja ees. Vaevalt jäi auto pidama, kui tuttavad inimesed selle välkkiirelt mitmesuguseid mööbliesemeid täis toppisid. Jõudsin ukse lahti teha ja pisut selga sirutada, kui minejad juba autos koli vahel istusid ja häälekalt sõitmist nõudsid.
Logistasime kolihunnikuga läbi linna. Tuttavad inimesed hakkasid juba autos soolaleivapidu pidama ja kõigest kõrist laulma. See tähendab kõvasti ja valesti mingisugust joru ajama. Tänavatel vahtisid inimesed silmad punnis peas, sest kraami alt autost paistsid välja ainult rattad ja esiklaas ning peale kõige muu kostis liikuvast prügimäest vägev laulujoru.
Jõudsime uude pesapaika. Mööbel tassiti autost majja. Läksin minagi korterit kaema. Mööbel oli ühte tuppa kuhjatud ning vastsed korteriomanikud kratsisid teistes tubades tapeeti maha, võtsid põrandalt linoleumi üles ja kraapisid akendelt värvi maha. Ametlikult nimetati seda remondiks. Õnneks väsisid minu tuttavad üsna kiiresti ära. Pärast südamlikku hüvastijättu, mille hulka kuulusid ukse prõmmimised ja summutatud torin "kuradi vend oma bensiinirahaga", lahkusin laastatud korterist. Kolijad jäid prügihunnikute vahele, et raskest päevatööst puhata.
Auto oli pärast kolimist täiesti rikutud. Varem võis seda veel suurte mööndustega autoks nimetada, aga nüüd oli tegemist liikuva raudoksiidiga, millelt mööblinurkadega viimanegi värv maha kraabitud. Koju jõudes selgus, et vahepeal on vihma aknast sisse sadanud, jalgratas ära pätsatud ja e-maili aadress rämpskirjadega uputatud.
VALE-DMITRI
Et rasvavoldid suvel ilusti vormis püsiksid ja igati triksis-traksis oleksid, peab loomulikult sporti tegema. Aga muidugi mitte igasugust, vaid ikka seda kõige trendikamat. Alasid moeteadlikele jagub tänavugi, tuleb ainult enesele sobivaim(ad) välja vaadata.
SILMAVISE
Igati sobilik eelsoojenduseks, kuid edasijõudnutele võib mainitust vabalt ka põhiala kujuneda. Peaasi on sõltuvalt oma asukohast silmi vasakule, paremale, üles või alla liigutada. Ikka selleks, et mööduvatest atraktiivsetest ning suviselt napis rõivastuses vastassooesindajatest ihulappigi märkamata ei jääks. Algajatel on soovitav nimetatud spordiala väiksema käidavusega kohtades harrastada. Keskpäevane mererand näiteks on lubatud ainult proffidele. Võimalike silmalihaste ülepingutustest tulenevate traumade vältimiseks peaksid nemadki sinna vähemalt ühe samasoolise(!) spordiarsti kaasa võtma.
PUDELITÕSTE
Ehk pea 30-90-kraadise nurga all kuklasse ajamine ning iga kahekümne sekundi järel õlle või mõne karastusjoogi kurku kallamine. Mulksuvate häälitsuste tegemine lisab trennile intensiivsust, kurku kallatava vedeliku hulk sõltub professionaalsuse astmest. Pikaajalisel harjutamisel võib harjutus lisaks kõrile ka kõhtu arendada. Viimane muutub nimelt ilusaks, suureks ja ümaraks nagu Karlssonil.
UMBROHUHEIDE
Parim sõrmemusklitele ja küünelihastele. Algajatele on treeninguks sobivaimad naatidega kaetud peenrad, edasijõudnutele juba orasheina ning ohakate võimuses olevad vaod. Lisaks on nõgestega võimalik täiuslikkuseni arendada oma kaitsetehnikat, valuläve suurendamisest rääkimata. Umbrohi on trendikas heita nii vihatud naabri kartulimaale kui ka oma aiamaa täiesti puhtale ja kobestatud alale, et sealt hiljem juba veelgi vihasemaid ning tihedamaid heiteid sooritada.
KONTSERTHÜPE
Üles-alla ja alla-üles hüplemine suvistel vabaõhukontserditel annab suurima koormuse just jalalihastele. Ent ettevaatust - kui kõik kontserdikülastajad trenditeadlikult lava ees karglema hakkavad, on teie varbaluud suuremas ohus, kui elevantide vahel jalutades. Laisematele on alternatiiviks vedrutallad, kuid taas ettevaatust - taevalaotusest tagasi jõudes võib kontsert juba läbi olla.
Kinnitatud by MOE GURU
Härra Margus Kiis on oma ametivendade poolt juba tabava hüüdnime saanud - harrastusseksuoloog.
Iseenesest võttes ei olegi see nii halb, kui meid (eriti noori!) antud ainevallas lõbusalt püütakse harida. Ainult 19. juuni Vooremaas ilmunud artiklis "Sex: Tüüpilised vead" tundub, et autor kipub kõik pallid lööma "ühte väravasse". Nii võib küll võita naissoo suurema poolehoiu, kuid mõnigi meesterahvas kiristab hambaid ja surub taskus kätt rusikasse.
Eesti keel on tegelikult võrratult nüanssiderohke, lausa kahemõtteline. Väljendit "pistis tilli sooja kohta" võib lahti mõtestada väga erinevates variantides. Antud artikli kontekstis loodan, et hr Kiis mõtles ikka seda kõige tavapärasemat, mitte alternatiivjuhtumeid, kuigi tänapäeval poleks sedagi imeks panna.
Peab tõdema, et ajad on ikka palju muutunud. Paarkümmend aastat tagasi oma ihalusobjektiga (loe: neiuga) kohtama minnes noormees kõigepealt kinkis lilli. Siis tulid sõnad ja hiljem kõik muu. Keegi ei mõelnud siis niivõrd mehe ja naise ajuehituse erinevustest kui just omavahelisest sobivusest ja armastuse tekkimisest. Nüüd on aga lahti läinud kampaania, et kõike, ka tundeid ,tuleb teadlikult ära seletada.
Minu arvates on armumine nagu suur pauk, millest kõik edaspidine hakkab arenema. Nimetatud artiklit lugedes tekib tunne, et autori arvates on kõik mehed potentsiaalsed ahistajad ja naised need vaesed kannatajad, keda pidevalt püütakse "õnge tõmmata". Mingil moel ja teatud juhtudel võib see ju paikagi pidada. Samas ei maksa unustada, et tavaliselt teeb valiku siiski nn "õrnem pool" ja kõik oleneb "söödast", millega teda püütakse peibutada. Varem piisas sellest, kui neiu noormehele näkku vaatas, et aru saada tema tõelisest olemusest.
Nüüd armastatakse oma silmi peita päikeseprillide taha ja tegelikke tundeid (või nende puudumist) oskuslikult varjata seltskondliku vestlusega (loe: lobisemisega). Seepärast tundub mulle hr Margus Kiisi viimane soovitus poistele küll vale olevat, seda enam, et just artikli esimeses osas kutsub ta tüdrukuid üles poiste juttu mitte uskuma.
Samas soovin autorile edasiseks ikka jõudu ja jaksu selle huvitava teema käsitlemisel - aastaid on ajakirjanduses valitsenud selle koha peal suur tühi auk.
ALLAN HIIESALU,
harrastuskriitik
SPORT
Visad jalgratturid vaheldusrikkal Vooremaa maastikul
Pühapäeval lõppes Äksis kolm päeva kestnud jalgrataste maastikusõit Vooremaa 2001. Viiendat korda toimunud jalgrattaretkel osales üle paarisaja jalgratturi. Kaasa sõitis ka jalgratturite esindus Lätist.
Maastikusõidu esimesel päeval sõideti Tartumaalt Lähtelt Palamuse lauluväljakuni. Teise päeva lõppsihiks oli Pala. Kolmandal päeval alustati starti Saare mõisa pargist ning finišeeruti Äksi kiriku juures. Kokku läbisid eliitklassi, sportklassi ratturid, naisvõistlejad, erinevas vanuses noormehed ja harrastajad Vooremaa maastikul üle 150 kilomeetri.
Maastikusõidu peakorraldajaks oli Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp, kes pooleldi mootorratast ja pooleldi traktorit meenutava neljarattalise mootorsõidukiga ratturite rivi ees sõitis. Üheks rajamärkijaks oli endine Jõgeva maavanema autojuht Voldemar Ilves, kes praegu töötab autojuhina Tartu Ülikoolis. "Kõige keerulisemaks osutus arvatavasti sõit ümber Saare järve," arvas Ilves.
Jalgrattasõitu kommenteeris osavõtjatele ja pealtvaatjatele tartlane Madis Kiviloo, kes pidevalt tuletas meelde Jaan Kirsipuu edu suurvõistlusel Tour de France.
Võistluste esimesel etapil oli teistest ees möödunud aastase maastikusõidu üldvõitja Alges Maasikmets. Teisel päeval mõned kilomeetrid pärast Luuat juhtus tal äpardus, nimelt purunes kumm, mistõttu pärast teist etappi sai liidrisärgi selga Raido Kodanipork.
Naiste arvestuses olid kaheks tugevamaks rivaaliks Maaris Meier Tallinnast ja Grete Pedmansson Tartust. "Mul on kindel soov võita, kusjuures olen Vooremaa maastikusõitu ka üks kord varem võitnud," rääkis Meier Vooremaale.
Naisteklassis sõitis kaasa ka Tabivere puhkemaja perenaine Marje Raudsepp. Samuti oli pedaale väntamas omaaegse tuntud jalgratturi Tõnu Roosmäe tütar Mariin. "Vooremaa maastikusõit on igati huvitav võidusõit," arvas Tõnu Roosmäe.
Esimesel päeval oli vahefiniš Ehavere külas proffirattur Lauri Ausi kodutalus. Sõidule elas kaasa ka Lauri Aus koos perega. Kolmandal päeval oli vahefiniš aga Maarja lähedal perekond Vilude majapidamises Mõistu talus.
Vooremaa maastikusõidu parimad:
Üldvõitjad:
Raido Kodanipork
Helmet Tammkõrv
Alges Maasikmets
Sportklassi võitja
Ergo Tisler
Kuni 14-aastaste arvestuses:
Tanel Kangert
Kuni 16-aastaste arvestuses:
Karlis Luzis
Kuni 18-aastaste arvestuses:
Uldis Alitis
Parim harrastaja:
Sergeis Kulago
Esimese vahefiniši võitja:
Rego Tohvrel
Teise vahefiniši võitja:
Tanel Kangert
Parim naine:
Maaris Meier
Vanim osaleja:
66aastaneVäino Erilaid.
Suurejooneline jalgrattaspordiüritus on Jõgevamaal toimumas ka sel nädalavahetusel. "Reedel algab Palamusel Velotreff, kuhu oodatakse erinevas vanuses jalgrattureid, alates väikestest lastest kuni spordiveteranideni. Üritus on mõeldud mitte võistlemiseks, vaid jalgrattamõnude nautimiseks. Kohale on lubanud tulla ka kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe," lausus Kalev Raudsepp.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Kuus aastat tagasi alguse saanud Eesti ja Soome maakondade 3+3 koostöö (Eesti poolelt osalevad selles Jõgeva ning Ida- ja Lääne-Viru maakond ning Soome poolelt Itä-Uusimaa, Päijät-Häme ja Kymenlaakso maakond) hõlmab peale haridus- ja turismiala ka keskkonnakaitset. Praegu on kavandamisel uus, veeteemale keskenduv keskkonnaprojekt.
Eelmine Phare/Interreg keskkonnaprojekt (see tähendab, et Eesti pool sai raha Euroopa Liidu Phare ja Soome pool Interregi programmist) käivitus 1999. aastal ning selle raames korraldati ühtekokku 10 seminari ja 13 nõupidamist, mille eesmärgiks oli planeeringualaste kogemuste jagamine, infovahetus, koolitus jne. Projekti ühe nö järelkajana tõid Eesti ja Soome maakondade 3+3 koostöö koordinaator, täiendõppekeskuse Teave direktor Ene Kalmus ja projekti ekspert Karl Kasikov juuni teisel poolel Jõgevale kaks paljundusmasinat (ühe neist sai maakonna keskkonnateenistus ja teise maavalitsus) ning kaasaskantava arvuti (seda hakkavad kasutama projektis osalejad vastavalt vajadusele). Koos lõppenud projekti töörühmades osalenutega pidasid nad ka maakonna keskkonnateenistuses nõu uue projekti kavandamise asjus.
Vesi eelkõige
"Kuna eelmise 3+3 keskkonnaprojekti kogemus näitas, et keskkonnaküsimuste lahendamisel tõuseb üldjuhul esile veeteema, st puhta joogivee, reovee ja veekogude puhtusega seonduv, siis uue projekti puhul olemegi otsustanud keskenduda veeteemale. See on kooskõlas ka Eesti europürgimustega: 1. juunil suleti Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel läbirääkimistel keskkonnapeatükk ning vastavalt kokkulepetele peab Eesti viima 2013. aastaks kõik oma vee kohta käivad normatiivid vastavusse Euroopa Liidu veedirektiivis
kehtestatud nõuetega," ütles Ene Kalmus, lisades, et riikidevaheliseks koostööks sobib veeteema ka sellepärast, et veeprobleemid on nii või teisiti piire ületavad.
Tulevase projekti põhisuundadeks kujunevad baasinfo kogumine pilootaladel ja objektidel, veemajanduse arenguplaanide koostamine ja sellega seonduv koolitus ning veekogude hooldus- ja korrastustööde kavandamine.
"Ka uus projekt ei too kaasa suuri rahamahutusi, vaid eelkõige ikka võimalust osa saada partnerite kogemustest, koolitustest jne," ütles
Ene Kalmus.
Jõgeva lipu all
Uue koostööprojekti võimalikud pilootalad ja objektid pakkusid Soome ja Eesti pool välja käesoleva aasta algul, aprillis vaatasid Soome veespetsialistid siinsed objektid ka üle. Kõnealusel nõupidamisel arutati veelkord läbi, missugused Jõgevamaa objektid projekti kaasatakse ja missugused tegevused nendega seonduda võiksid. Juttu oli Kuremaa järvest, Voore paisjärvest, Põltsamaa ja Pedja jõe valgalast ning Peipsiäärsest Mustvee-Kasepää tiheasustusega alast. Eriti problemaatiline on viimane: soomlased ajanud silmad suureks, kui nägid, kuidas Kasepää ridaküla mõneski majapidamises kempsuaugu sisugi vaat et otse Peipsisse voolab, muudest vedelatest jäätmetest rääkimata. Lahendus oleks kanalisatsioonitrassi rajamine ja Kasepää reovete juhtimine Mustvee võimsatesse puhastusseadmetesse, ent see eeldaks suurt selgitustööd kohalike elanike hulgas: sealkandis ei võeta sugugi loomulikuna, et reoveest vabanemiseks tuleb tänapäeval raha maksta.
Kuna uue keskkonnaalase koostööprojekti Eesti-osas on suurim osakaal Jõgevamaa objektidel, oleks Karl Kasikovi sõnul loogiline, et taotlus Phare programmist raha saamiseks esitataks just Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu "lipu all". Vastava nõusoleku liidu tegevdirektor Ants Orgulas ka andis. Ene Kalmuse sõnul sõltub siinse projekti edukus paljus sellest, kas Soome partnerite vastav Interregi projekt rahastamist leiab või mitte. Kui soomlastele rohelist tuld näidatakse, juhtub üldjuhul sama Eesti partnerprojektiga. Eesti-poolse projekti esitamise tähtaeg on septembris, soomlaste jaoks kukub kell juba varem.
"Esimese keskkonnaprojekti suurim väärtus oli see, et ühiste tegevuste kaudu tekkis koostöö omavalitsuste, koolide ja teiste keskkonnaprobleemidega tegelejate vahel. Loodame, et uue projekti käigus laieneb meie "klubi", st koostöövõrgustik veelgi," ütles Ene Kalmus.
RIINA MÄGI
Palavatel ja lämbetel suvepäevadel pole vist kedagi, kes ujuma minna ei ihkaks. Jõgevamaa maakohtade elanikel on lihtsam - mõni jõgi, järv, veehoidla või vähemalt kruusaaukki kodupaiga läheduses ikka asub. Linnavurledel on supluskoha leidmisega sageli aga märksa raskem.
Vähemalt jõgevalastel. Sest põltsamaalastel on oma, ehtne ja hea Põltsamaa jõgi, mida nad taevani kiidavad ja eriti mujale ujuma ei kipu. Mustvee elanikel oleks ukse all lainetava Peipsi järve asemel väiksema veekogu otsimine lausa patt. Kuigi Peipsi kahjuks räägib see, et seal tavaliselt üks kuni mitu-mitu kraadi vesi külmem on kui enamikes teistes veekogudes.
Jõgevalastel oleks kõige loogilisem Pedja jõkke ujuma jalutada. Aga ega nad sinna taha: Pedja pidavat külm, mudane, kaane täis, roiskunud ja mis kõik veel olema. Tõik, et jalgpalliplatsi äärne supluskoht (kaks teist asuvad saunade juures) isegi pisut liivane ning riietevahetuskabiiniga varustatud on, linlaste silmis armu ei leia ja nii jahutavadki end Pedjas enamuses aleviku paiksed elanikud.
Kui sõiduvahend (kasvõi jalgratas) olemas, ei valmista kivimajade keskel elamine muidugi probleemi. Lõppude lõpuks leidub meie maakonnas palju ilusaid ujumiskohti. Näiteks Kuremaa järv, mille supelrand hiljuti korda tehti. Lastega peredele vahest sobivaim, kuna mudilaste jaoks on kiiged ja isegi liurada, mida mööda otse vette plartsatada. Liiva on ka piisavalt ning vetikaid ja kive järve põhjas veelgi rohkem. Vetikad on tegelikult üsna ebameeldivad, eriti kui paarikümne sentimeetri pikkused kalad nende vahelt välja volksavad. Pardid, kes aegajalt kartmatult inimeste vahel ringi ujuvad, on seevastu märksa meeldivamad.
Kuremaal saab muide ka paate ning vesijalgrattaid laenutada (tund 40 krooni, pool tundi poole vähem). Isegi võrkpalliplats eksisteerib. Ja stendilt saab teavet ka vee ning õhukraadide kohta. Need on küll näpuga maha kustutatava markeriga kirjutatud, nii et mitte just kõige varasemad suplejad saavad lugeda jaburusi laadis "vesi 2 kraadi, õhk 1 kraad". Peale tööpäeva supelranda tulijatele teeb kindlasti ka meelehärmi see, et päevitada nad enam ei saa. Nimelt on selleks ajaks ranna kohal lihtsalt vari ja päike paistab hoopis mujale. Ahjaa. WC (paberiga!) ning kabiinid riiete vahetamiseks on Kuremaa järve ääres ka.
Laiuse Kivijärve on sel suvel enda jaoks avastanud varasemaga võrreldes ootamatult palju rahvast. Nojah, liiva on üksjagu ja autodega pääseb ka, kuigi mitte liiga ligidale - vall on ette kaevatud. Mingeid atraktsioone peale nn "peaka panemise" silla ei ole. Järve põhi on suhteliselt kahtlase koostisega, vesi mitte just väga läbipaistev ning silmi vastikult kipitama panev, kuid soojem kui nii mõnelgi pool mujal.
Aidu tehisjärvel on üks Jõgevamaa parimaid põhju (loe: teatud kauguseni parajalt liivane). Läheb ka suhteliselt aeglaselt sügavaks, võimaldades lastel suurema trajektooriga suplusringe teha. Vee ääres on aga tihti õllepudeleid ja muud prahti. Kole-kole, ebaesteetiline ja häbi-häbi! Krabid ka. Sellised kobedad sõrgadega loomad, keda ka allakirjutanu isiklikult kalda ligiduses näinud on.
Kirjade järgi Vooremaa suurim ja sügavaim järv Saadjärv on suurele veekogule kohaselt mõneti jahedama veega kui tema väiksemad "suguvennad". Üks parimaid ujumispaiku Saadjärve ääres asub Tabivere bussijaama vastas. Liiva on, paate laenutada saab ning mingi kohvikbaari laadne asutus pakub lisamõnusidki.
On ju veel ka näiteks Pikkjärv, Prossa, Saare, Kaiavere ning Elistvere järved, jõgedest rääkimata. Aga ega siis kogu avastamisrõõmu ka ära võtta saa - silte " ÄRA HÜPPA VETTE TUNDMATUS KOHAS" pole ammu juba näha olnud.
HIIE PAAS
POLITSEIKROONIKA
Rääbisepeolised tahtsid kalale veini peale võtta
Pühapäeva varahommikul tungiti Pala vallas ühte suvilasse ja varastati sealt pudel Graftsmans Creek veini. Veinitahtjaid oli kaks meest. Peolttulijad nägid hoones magamas ühte meest, leppisid siis laualt 47-kroonise veinipudeli kaasahaaramisega ja tegid minekut. Uksel ootas aga nende väljumist juba suvilaomanik. See juhtud kella poole nelja ja nelja vahel.
Elaniketa majas Mustvees käidi vargil
Reede õhtul poole seitsme aegu avastas üks Mustvee linnas maja omav Tallinna linna elanik, et tema majja Pihkva tänaval on sisse murtud. Lõhutud olid aknaklaasid, kustkaudu varas sisse pääses. Viimati maikuus oma maja vaatamas käinud tallinlane leidis kadunud olevat muruniiduki, veepumba Malõš ja veel mõned majapidamistarbed. Kannatanu arvestab kahjuks 3000 krooni.
Pajusi vallas varastati kõrgepingeliini
Pajusi vallas Jõeküla alajaama piirkonnast on varastatud l4 mastivahet l0 kV elektriliini. Vargus on toime pandud ööl vastu eelmise nädala kolmapäeva. See on esmakordne juhtum, kui on varastatud Põltsamaa kandis kõrgepingevoolu all olevat liinijuhet. Vargusega tekitatud kahju on selgitamisel.
Murti sisse tartlase suvemajja
Palamuse vallas Praaklimal on ajavahemikul 3.-7. juulini sisse murtud ühe tartlase suvemajja. Maja juures kõrvalhooneid ei ole, omanik peab aga seal aiamaad ja majapidamisel on ka õunaaed. Sissemurdja on kaasa viinud umbes l0 kg suhkrut, 4 kg herneid, toidunõusid, mobiiltelefoni akulaadija ja sõraga raudkangi. Avaldaja
hinnangul on tekitatud kahju 1000 krooni ringis.
Huligaanitseti-vandaalitseti Jõgeval Betti Alveri pargis
Ööl vastu pühapäeva vandaalitseti-huligaanitseti Jõgeval Betti Alveri mälestusmärgiga pargis. Lõhutud on 7 postidel olnud pargivalgustuse laternat. Palume kõiki, kes juhtusid huligaanitsemist nägema, on selle kohta kelleltki mingit huligaanitsejate jälile jõuda abistavat infot kuulnud, juhtusid nägema-kuulma kedagi pargis liikumas või toimetamas, mis võib olla seotud laternate lõhkumisega - teatada oma tähelepanekutest kas politseikorrapidajale tel 110 või kriminaalametnikele Rauno Võsaste tel 68 442 või Jarek Pavlihhin tel 68 447. Anonüümsus infoandjale on karanteeritud, kui infoandja seda soovib.
Purjus pea pani mehed kodus märatsema
Reede õhtul kümne paiku kutsuti politsei Laiusele. Abikaasa kurtis, et kojutulnud purjus mees löönud teda käega näkku. Juhtunust arenes tüli. Mees ei rahunenud ja valas oma viha välja lõpuks sellega, et loopis kassipoegi vastu seina.
Järgmisel hommikul seitsme ajal oli üks naine hädas oma purjus mehega Põltsamaal. Seal kippus ülemäära alkoholi pruukinud l972. a sündinud mees naisele kallale ja viimaks hüppas kolmanda korruse aknast alla, sai sellest vigastada ja viidi kiirabiga haiglasse.
Kadunud muusikakeskus oli hoopis remonti viidid
Reede õhtul üheksa aegu teatas üks Tabivere aleviku elanik, et tema korterist on kadunud muusikakeskus Panasonic ja arvas selle olevat varastatud. Avaldaja tähendas aga, et ta ei taha enne ametlikku avaldust teha, kui on omaltpoolt veel mõnda asjaolu kontrollinud. Osutus, et avaldaja poeg (l984) oli muusikariista remonti viinud.
Mees leiti uppununa Võisiku paistiigist
Laupäeval umbes kolmveerand ühe paiku päeval leiti Põltsamaa vallas Võisikul kohalikust paistiigist uppununa Evald (l946), kes oli Võisiku Hooldekodu hoolealune. Mehe surnukeha leiti veest riietes. Õnnetus avastati, kui üks ujumamineja oli vette hüppamas ja seal laipa märkas. Teati, et umbes kuu aega tagasi oli sama mees tiigi juures askeldanud, mis jättis mulje, et ta tahab end uputada. Siis suudeti õnnetus ära hoida. Uppunu surnukeha on saadetud surmapõhjuse selgitamiseks ekspertiisi.
Reede hommikul tuli Tabivere vallas Voldis ilmsiks, et seal on OÜ Garlina hoones lahti lõhutud tööriistakapi uks ja varastatud on mootorsaag Husqvarna 254. Avaldaja arvates on OÜle vargusega tekitatud kahju 8000 krooni ulatuses.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Päeval pilvisus tiheneb, mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Paiguti võib sadu olla tugev. Puhuvad ida- ja kagutuul 4-9 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 21-27 kraadi.
Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega ilm, puhub lõunakaarte tuul 3-8 m/s, paiguti sajab hoovihma ja on äikest. Sooja on öösel 11-17, päeval 22-27 kraadi.
Teisipäev, 10. juuli 2001. a.
Maasikauputus soodustab konkurentsi
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
ARDI KIVIMETS
Paar põlemist ja lõhkekehade kahjutuks tegemist
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Kas eestlane tahab paremini elada?
RIIVO SINIJÄRV,
Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni (EVEA) president
KIRJAD
Jõgeva piimakombinaadi võiks osta talunikud
KALJU JALAKAS,
talunike nõustaja
Kuidas "prominendid" Vaiatus käisid...
AILI OJA,
rahvamaja juhataja
JUHTKIRI
10. juuli 2001. a
Täiendavad rongiliinid võivad tulla 1. augustil
RAIVO SIHVER
AS Valentino Adavere on enamuses müüdud
RAIVO SIHVER
DR NOORMEES
REPORTAAŽ
VALE-DMITRI
Kinnitatud by MOE GURU
ALLAN HIIESALU,
harrastuskriitik
Visad jalgratturid vaheldusrikkal Vooremaa maastikul
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
HIIE PAAS
POLITSEIKROONIKA
Rääbisepeolised tahtsid kalale veini peale võtta
Elaniketa majas Mustvees käidi vargil
Pajusi vallas varastati kõrgepingeliini
Murti sisse tartlase suvemajja
Huligaanitseti-vandaalitseti Jõgeval Betti Alveri pargis
Purjus pea pani mehed kodus märatsema
Kadunud muusikakeskus oli hoopis remonti viidid
Mees leiti uppununa Võisiku paistiigist
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja