Jäneste- ja munaderohkeid ülestõusmispühi!
Vooremaa
Jäneste-
ja munaderohkeid ülestõusmispühi!
Jahimehed asuvad suu- ja sõrataudi vastu
Jõgevamaa Jahindusnõukogus arutati suu- ja sõrataudi ohtu
maakonna jahimaadel. Alustatakse metsloomade söötmiskohtade puhastamist ja desinfitseerimist.
On oht, et sõraliste taud võib pääseda farmidest metsadesse. Eelkõige varitseb haigestumise oht metssigu, metskitsi ja hirvi. Loomad võivad saada haiguse ka söödakohtadest, kuhu on pandud Euroopast sisseveetud lisasööta. Lätis oligi kasutatud metssigadele vaktsiini manustamiseks Kesk-Euroopast tarnitud sööta.
Jahimehed hakkavad tähelepanelikumalt jälgima metssigade jt sõraliste käitumist, et haigestunud loom avastada võimalikult kiiresti.
Alustatakse metskitsede söötmiskohtade puhastamist ja desinfitseerimist, mille jaoks osteti keskkonnasõbralikku ja efektiivset desinfektsioonivahendit Virkon S. Selleks kulus üle 5500 krooni jahirendist laekunud raha. Maakonnas on 300 metsloomade poolt aktiivselt kasutatavat söötmiskohta.
ARDI KIVIMETS
Haldusreformi kaks kaarti on valmis
Maavalitsuses oli esmaspäeval taas koos Jõgevamaal haldusterritoriaalseid muutusi kavandav komisjon, mida juhib maavanem Margus Oro.
Omavalitsuse piiride muutmist käsitlevat haldusreformi on maakonnas ette valmistatud juba terve aasta. Selle töö tulemusena on valminud kaks suhteliselt selgepiirilist kaarti, millest üks näeb Jõgeva maakonnas tulevikus ette nelja, teine aga seitset omavalitsust.
"Seoses reformikavadega taotleme ka erinevaid investeeringuid. Omavalitsused lähevad suuremaks, järelikult peavad paranema inimeste liikumisvõimalused ja sidekvaliteet," ütles maavanem Margus Oro.
Maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa sõnul on näiteks liiklusolude parandamiseks Jõgeva maakonnas mustkatte alla vaja viia enam kui 40 kilomeetrit teid.
Kogu informatsioon, mis käsitleb piirimuudatusi ja nendega kaasnevaid muid vajalikke muutusi, on koondatud ja esitatakse 20. aprillil Jõgevamaad külastavale siseministrile Tarmo Loodusele.
PEEP LILLEMÄGI
ASile Eesti Taluvõi kuulutati välja pankrot
Esmaspäeval toimus Tallinna Linnakohtus Pärnu firma OÜ Dubloon pankrotiavalduse arutelu ASi Eesti Taluvõi vastu. Teisipäevase kohtuotsuse alusel kuulutati firma maksejõuetuks ehk pankrotis olevaks.
Kinnitamata andmetel võlgneb firma võlausaldajatele ligi 10 miljonit krooni, sealhulgas OÜle Dubloon 2,5 miljonit ja ASile Eesti Maapank 3,5 miljonit krooni. Esimene võlausaldajate koosolek toimub 8. mail. Pankrotihalduriks määrati Toomas Saarma. Firma enamusaktsiate omanikuks on Konstantin Soldatov.
Jõgeva piimakombinaadile müüs piima 267 lehmapidajat. Kombinaat võlgneb neile ligi 1,5 miljonit krooni. Jõgeva Maakohtu menetluses on ASi Eesti Maapank hagi. Järgmine istung toimub täna.
RAIVO SIHVER
OÜ Puidukaubandus uus juht peab firmat elujõuliseks
Alates teisipäevast töötab Valga Liha ja Konservitööstuse tütarfirma OÜ Puidukaubandus juhatuse liikmena endine taimekasvatusnõunik Urmas Jalakas.
Palamusele tuli Urmas Jalakas möödunud aasta lõpus. Enne seda töötas ta lühikest aega Väike-Maarja ASis Aico Agro taimekasvatusosakonna juhtajana. Peale Eesti Põllumajandusülikooli agronoomia eriala lõpetamist töötas Urmas Jalakas Jõgeva Sordiaretuse Instituudis seemnekeskuse projektijuhina. "Lõppkokkuvõttes on OÜ Puidukaubandus elujõuline," teatas ta Vooremaale.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
KÜSITLUS
Kuidas tähistate saabuvaid pühi?
Aleksei, pensionär:
"Raha pole, seekord jäävad pühad viletsaks. Mõned munad tuleb ikka osta ja värvida. Pühade pidamiseks on vaja raha, siis tuleb õige meeleolu. Vene ajal oli parem, siis oli kõik odav. Nüüd on kallis värk, hää, kui pätsi leibagi saad. Ülestõusmispühadel ei olnud siis tööst vabu päevi, aga munapühi tähistasime ikka. Pühade ajal läheksin ehk kirikussegi, kuid kaugele ei jõua sõita."
Vello, invaliid:
"Lihavõttepühi olen juba lapsest saati tähtsaks pidanud. Kui elasin Kursis, sai kirikus käidud, siin aga kirikut enam ei ole. Pühadeks tehti paremaid toite, munavõid ja kõike. Selle õige Eesti ajal maksis kilo võid kaks krooni, sealiha vaid 90 senti. Kellel raha, võivad pidutseda nüüdki. Vaikne laupäev on nii suur püha, et vares ka ei lenda. Töötegemine niisuguste pühade ajal küll ei sobi."
Ain, tööotsija:
"Ega seegi püha ei tohiks jääda tähistamata, teen seda pereringis. Munade värvimine on rohkem naiste mure. Värvide jaoks ei hakka küll raha raiskama, aga kuidagi oskavad nad neid ka teistmoodi kirjuks teha. See on õige, et nüüd on ülestõusmispühad ka meil, nagu mujal maailmaski, kalendris kirjas. Pühadelaual peaks ikka ka mõni veints olema, hea kui mõni tooks."
Elviira, puhkepalgaline:
"Nagu vanastigi, ainult et nüüd on võimalus väga harva kirikus käia. Lihavõtteid ja jõule olen pidanud suurteks pühadeks juba lapsest saati. See, et televiisor ja raadio kannavad üle jumalateenistusi, on ütlemata hea asi. Olen saanud ka pühadekaarte, omal oleks ka vaja mõned saata, kuid meil pandi sidekontor kinni. Kaardi pärast ei taha ka 14 krooni ohverdada, et Jõgevale sõita."
Taima, kolme lapse ema:
"Kindlasti värvime mune, teeme mõne kevadise kompositsiooni. Mul on ajatatud mõned oksad, millel on juba ilusad rohelised lehed. Pole veel täpselt mõelnud, mida küpsetada või teha, kuid üllatusi tuleb kindlasti. Laste jaoks liigub jänku ringi, ja eks pea temagi nagu päkapikk midagi tooma. Kevadpühad toovad hea tunde ja elevust hinge - loodus tärkab."
Hilja, vanavanaema:
"Sööme ja joome, mis seal ikka. Jaanipäev, jõulud ja lihavõtted - rohkem neid suuri pühi ju ei olegi, ja neid peab ikka tähistama. Selleks puhuks on laud natuke rikkalikum: munad, sült, salatid. Vene inimestele on need pühad lõbusamad, pikemad ja lärmakamad. Meie külas on mõnedel pidu ja lärm iga päev. Pühade ajal on veel hullem, siis enam vaikust ei ole."
Ilse, pensionär:
"Värvin mune ja viin lastelastele. Värvin sibulakoortega, otsin sinna mõne rohelise lehekese või värvilise lõngajupikese juurde. Lastele meeldib munade koksimine. Neil on kangesti hea meel, kui saavad minu muna katki lüüa. Oma lapsepõlvest on meeles, et siis liikusid pühadejänkud, kes tõid korvitäie mune. Nüüd nad enam ei käi, poes on kanamunad kallid."
Mai-Liis, kevadeotsija:
"Keedame ja värvime mune. Joonistame pliiatsi või pintsliga mõne lemmiklooma, jänese või midagi hästi mõnusat. Tavaliselt hoian pühademuna alles, siis on mälestus jupiks ajaks. See on esimene kevadpüha, kus olen oma poisiga koos ning tahaks seda eriti meeldejäävaks muuta."
Sadukülas küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVITŠ
KIRJAD
Veel kord varestest ja nende ümberasustamisest
Varesed on Jõgeval meelehärmi ja ärevuse tekitajateks süüdistatud. Imelik. Töökohtade vähenemine ja elukalliduse kasv linnakodanikke ei häirigi? See selleks.
Mida siis varestega teha, et rahu linna üle laskuks? Ja kas kõik varesed, kes linnas elutsevad, on suured süüdlased? Jutt on olnud mitu aastat künnivaresest kui vareslasest, kes tema õnnetuseks armastab pesitseda kolooniatena. Pesapuu otsas on isegi üle kümne pesa korraga ja neid puid samuti rohkearvuliselt. Sadakonnast kõrist tuleb käredakoelist kraaksumist ja sama paljudest sabaalustest solksab alla leeliselist lirtsatust. Vaat need ongi rahva ärritajad ja rahurikkujad - varese s ja kraaksumine!
Jutumehed leheveergudel aga ajavad segamini kõik varesed ja harakad ning surmapatt kõigile meie linnas elavatele vareslastele ongi kaela keeratud. Teadkem, et hallvares, kes teeb pesa küll puu võrasse, peidab selle hoolikalt oksterägasse ja reeglina avalikest kohtadest eemale. Pesitsemise ajal teeb ta häält nii vähe kui saab. Teine vareslane ehk hakk pesa puuvõrasse üldse ei tee. Temale meeldivad korstnalõõrid ja puuõõnsused ning vahel ka suurelamute räästaalused unkaaugud. Lärmi teeb ka mõõdukalt. Küll aga oma toimeka tegevusega haljasaladel on ainukeseks suleliseks linnarahva silme ees. Harakat kesklinnas me ei näe. Tema on arglik kavalpea. Seega on ainukeseks meele ärritajaks künnivares.
Mis teha. Pesade ümberpaigutamisest ei saa juttugi olla. Pesade lõhkumine on ehk tulusam. Aga seda tuleb siis iga kolme päeva tagant teha. Päeval pesa lõhkumine on inetu tegevus. Öisteks rüüstamiseks nagu pole tahtmist. Oli ju hirmus hale vaadata, kui möödunud ja ülemöödunud aastal pesade lõhkumise aktsioon kesklinnas käis. Et varesed maavalitsuse juures sakstele krae vahele lasid, siis kibekiiresti lõhuti pesad ja võeti pesapuudki maha.
Nüüd on künnivaresed Betti Alveri pargis vareseelu elamas ja jälle kurjad plaanid tema üle haudumisel. Puude mahavõtmine Betti-pargist ei tule kõne alla.
On võimalus linnukestele kemikaale sisse sööta, et sigimine seiskuks. Peibutuse söögikünade juurde tuleksid kohe ka need, kelle sigimise suurendamist hoopis tahame. Veel on võimalus pessa kipsist munamulaaže poetada, las hauduvad isu otsa, munad aga ära korjata. Kohe küsimus, kes meist siis künnivarese asemel põllult mardikaid-mutukaid korjama hakkab. Või kas me künnivarese kui looduse loomakese vastu üldse oleme. Ei ole.
Varesele tuleb anda varesele vajalik koht kaugemal sakste ja alamast seisusest inimeste elu ja käimiskohtadest ehk kesklinnast. Jõgeval oleks selleks sobivaim koht Piiri park. Tõsi, sinna suurte aktsioonide käigus istutatud imemaised puud kasvama ei jäänud. Kui istutaks sinna vahtraid, pärnasid ja kuivemale alale tammesid ja pihlakaid ning teisi lindudele ja loomadele söögipoolist, tõrusid ja marju kandvaid puid, oleks ka kohe oravatele ja laululindudele olemise paigad olemas. See on ainuõige lahendus. Ainult, jah, selle ettevõtmise jaoks on eelkõige vaja tahtmist, teiseks kohe ära tegemist, kolmandaks muidugi ka raha. Ilma ei saa enam raokestki kuskilt. Mida teha nüüd ja kohe!
Austagem loodust ja leppimise märgiks pangem nende piirkondade
lähedale märgid, kus sõnaselgelt märgata, millega riskid, kui pesapuu alt läbi tormad. Ja pangem uued ja õiged pesapuud õigesse kohta kasvama. Ja ongi see häda peagi ununenud.
OLAVI ANNUK
Jõgeva linnapea vestles auväärsete linnakodanikega
Teisipäeval oli Jõgeva linnavalitsuses esmakordselt koos auväärsete linnakodanike kogu, kuhu olid kutsud mehed ja naised, kes on elanud Jõgeval alates 1938. aastast, mil Jõgeva sai linnaõigused.
Jõgeva linnapea Ants Paju otsustas kokku kutsuda auväärsete linnakodanike kogu, et kuulata elukogenud inimeste mõtteid Jõgeva mineviku uurimisest ja jäädvustamisest ning tänastest valuküsimustest ja nende lahendamisvõimalustest.
Soliidses eas mõtteerksad ja teotahtelised koosolijad tegid mitu ettepanekut. Nii soovitati koostada täpne nimekiri kõigist Jõgeva linnapeadest ja paigutada Jõgevale mälestuskivi parkide rajajale ja koduloolasele Aleksander Orasele. Kõlama jäi ka mõte leida kasutamisvõimalused Piiri pargile, kus muuhulgas võiks hakata korraldama noortepidusid. Samuti põhjustab auväärses eas kodanikele muret raudtee ümbrus, vana ja uue jaama hoone edasine saatus ning kaupluse puudumine üleraudtee linnaosas.
JAAN LUKAS
JUHTKIRI
Lihavõtte, kevad, kiige, muna ja ülestõusmispühad on kätte jõudnud. Mingid teised pühad vaevalt nii paljusid nimesid kannavad. Ülestõusmispühade esimene püha langeb tänavu 15. aprillile. Käes on pühadenädal, mis algas möödunud pühapäeval palmipuudepühaga. Et tegemist on liikuvate pühadega, siis arvestatakse pühade aega kuufaaside järgi. Ja nii on lihavõttepühade esimene püha kevadisele pööripäevale järgnev esimene täiskuu pühapäev. Möödunud aastal näiteks langes esimene püha kokku jüripäevaga. Tänavused pühad on nädala jagu varem.
Oma seletus on pühade igal nimel. Ülestõusmispühadel on kristlik tähendus ning see tähistab Kristuse ülestõusmist. Selle kohaselt on homme suur reede ehk Kristuse ristilöömise päev, millele järgneb vaikne laupäev. Rõõmus pühapäev märgib Kristuse ülestõusmist. Lihavõtted tähendavad aga omakorda katolikuajast pärit paastu lõppemist. Kiigepühad märgivad kiikumise traditsiooni. Erilist selgitamist ei vaja kindlasti ei kevad ega ka munapühad. Viimane nimi on kindlasti kõige enam teada nii väikestele kui ka suurtele.
Päris kindlasti on eeloleval pühapäeval kõikides kodudes aukohal värvilised munad, mis juba iseeneset rõõmu tähendavad. Mune on värvitud neil pühadel juba sajandeid. Omamoodi sümboliks on saanud nendel pühadel ka jänes. Mõlemad on omakorda seotud kevade, looduse tärkamise ja taassünniga. Muna on ajast aega olnud sigivuse ja sünni sümbol ning eks sigivuse poolest ole kõigile teada jänesedki.
Aasta ühed suuremad pühad on tulnud. Kirikutes peetakse pühadeteenistusi. Loodus peab pidu. Sinililled õitsevad juba ja kased annavad mahla. Puhkemiseaeg on tulekul.
12. aprill 2001. a
KULTUUR
Eesti Eriolümpia raames korraldatud traditsioonilisel üleeestilisel taidlusülevaatusel üllatas Kiigemetsa kool kõiki käeteatriga, mis ülevaatajate hinnangul oli midagi täiesti uut.
Tänavuseks ülevaatuseks koguneti Erastvere erihooldekodu ruumidesse neljateistkümnest koolist ja hooldekodust üle Eesti, nende seas ka Kiigemetsa koolist ja Võisiku hooldekodust Jõgevamaalt.
Nii oli osalejaid erinevas vanuses algklassilastest päris eakateni. Kuni kümne minuti pikkusele kavale oli vaid üks nõue - see pidi vastama ette antud teemale "Kevad südames". Mismoodi seda ette kanda, oli jäetud osalejate endi valida.
Kui enamikus väljenduti end laulude, tantsude ja luuletuste abil, siis Kiigemetsa kooli kavas ei kasutatud ainsatki sõna. Oli vaid muusika ja üle sirmi serva mängimas viie tüdruku käed. Ometi tõi see saali harjumatu vaikuse, mil publik pingsa tähelepanu ja huviga toimuvat jälgis. "Keegi ei osanud seda oodata," arvas tüdrukutele kava selgeks õpetanud kooli huvijuht Merje Talistu.
Koos muusikaõpetaja Maire Rannistega ette valmistatud kevadist näputeatrit näidati enne ülevaatusele minemist ka oma koolis, kus see meeldis nii lastele kui ka õpetajatele. "Meie saal pole kunagi nii vait olnud," ütles Merje Talistu. Tema sai näputeatri tegemise mõtte Viljandi teatrist Ugala Viljandi Kultuurikolledžis korraldatud huvijuhtide koolitusel olles.
"Kava koosnes meil kokku neljast osast. Näitasime, kuidas loodus tärkab, rohi ja lilled ennast mullast välja upitavad, põuda, kahjurputukate tegevust, vihma ja isegi kulu põletamist. Viimases osas etendasime sedagi, kuidas kevad inimeste südametesse poeb," selgitas Merje Talistu.
Kavas osalesid Jaana Ismail IX klassist, Merike Muravljov VIII klassist ning Jaanika Lestberg, Mairi Teder ja Annika Paloots VII klassist. "Tüdrukud olid väga hingega asja juures ja igal ajal valmis proovidele tulema. Selletõttu saime kava ka suhteliselt ruttu, kahe nädala jooksul selgeks. Et tüdrukud ise on asjast väga huvitatud, siis arvan, et leiame võimalusi selle kavaga veel edaspidigi üles astuda," rääkis Merje Talistu.
VAIKE KÄOSAAR
Jõgeva Maanaiste Ühendus kogub tarkust
Jõgeva Maanaiste Ühenduse liikmed kogunesid eelmisel nädalal viimasele seminarile enne kevadiste tööde algust. Suvele võidakse vastu minna juba kogenumatena ja targematena, sest seljataga on mitu seminari, õppepäeva ja koolitust.
Jõgeva Maanaiste Ühendusse kuulub praegu 50 naist, enamikus taluperenaised. Katusorganisatsiooniks on Eesti Maanaiste Ühendus. Viimase käekäigule on suurt mõju avaldanud mullu lõppenud PhareRootsiEesti projekt "Maanaiste toetuseks". Selle tõttu ongi võimalikuks saanud seminarid maanaistele nii enesearendusest, alternatiivtootmisest kui ka organisatsiooni loomisest.
Üle Eestimaa tegid läbi vastava koolituse kaheksa maanaist, kes kohapeal omakorda viisid läbi seminare. Üks kaheksast oli ka Tiiu Sarv Jõgevamaalt, kes ühtlasi kuulub Eesti Maanaiste Ühenduse juhatusse. Tema korraldatud seminaridest said osa ka Tartumaa naised. Seminaride ja koolituste käigus on kasvanud Jõgevamaal tunduvalt ka ühenduse liikmete arv. Seminaride teemad ja läbiviimise kohad on valitud eelkõige vastavalt osalejate soovidele ning sellest lähtuvalt kutsutud lektoreid.
Esimesel seminaril Äksi motellis, kus peale Jõgeva ja Tartumaa naiste osalesid veel mitme maakonna esindajad, kuulati peamiselt Rootsi lektoreid, kes kõnelesid oma organisatsiooni kogemustest, stressist ja selle vältimisest jm. Teisel seminaril Tartumaal Alatskivil kõneldi daamilikkusest, vastuvõttude etiketist jne. Peale selle tehti tutvust külaturismiga. Tartumaal Kure talus peetud seminaril olid kõne all peresuhted ning selles osaleti koos abikaasadega.
Tiiu Sarve eestvõttel sai teoks ka kaks õppepäeva tema enda Mäe-Mihkli turismitalus Tabivere vallas Kärksi külas. Ühel neist õpiti juustu ja jogurti valmistamist kodusel teel, teisel oli nõusid ja köögiriistu tutvustamas firma TupperWare. Kolmas õppepäev oli iluteemaline ning see korraldati Jõgeval ilusalongis Duaal.
"Suvel saime hakkama esimese maakonna talunike perepäevaga. Seekord oli koos kaksteist peret. Tegime võistlusi ja lahutasime meelt. Järgmisel suvel korraldame perepäeva kindlasti uuesti. Talupidajatel on vaja aegajalt kokku saada, et omavahel kõige lihtsamatki teavet jagada ja kogemusi saada ning kas või lihtsalt tunda, et ollakse olemas," leiab Tiiu Sarv.
Möödunud nädalal Jõgeva maavalitsuses peetud seminaripäeval püüti Tiiu Sarve sõnul saada ühe päeva jooksul võimalikult palju kasulikku mitmelt alalt, sest suvel peetakse õppimistega pikem vahe. Talupidajate tegemistest kõneles Kalju Jalakas, projektide koostamist valgustas maavalitsuse arendusosakonna juhataja Mati Jõgi, Sapardi programmist kõneles Liia Lust. Peale selle kuulati Jõgevamaa ettevõtluskeskuse juhatajat Signe Uustalit, psühholoog Ave Palmi loengut jne.
VAIKE KÄOSAAR
Noored tegid kaasaegset kunsti
Paljud kesk- ja vanemaealised inimesed ei oska kunstiks pidada muud, kui ainult seinal rippuvat maali. Nädal tagasi Jõgeva Ühisgümnaasiumis toimunud maakonna koolide kunstipäev näitas, et koolinoori sellised aegunud kunstimõistmise raamid ei kammitse.
Kunstiüritusel osalesid peale korraldaja kooli veel Jõgeva Gümnaasiumi, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi, Tabivere Keskkooli ja Saduküla Põhikooli kaheksaliikmelised võistkonnad.
Oma kooli tutvustav assamblaaž pidi kodutööna kaasas olema, kohapeal tehti võistu mõnuainete kahjulikkust paljastavaid või tervislikke eluviise propageerivaid kollaaže ja assamblaaže, jõupaberist ja pabernöörist vormitaieseid ning näomaalinguid.
Teatevõistluse käigus valmisid kollektiivse loominguna Lutsu "Kevade" peatükke illustreerivad pildid ning kunstipäeva lõpetas performanceite etendamine.
Koolinoored olid koos juhendajatest kunstiõpetajatega uskumatult originaalseid ja vaimukaid asju välja haudunud. Kust võtsid Tabivere noored idee väljendada oma kooli muusika- ja spordilembust klaverikujulise assamblaažiga, mille tagaküljel on korvpallirõngas? Või kust tuli neile pähe tervislikke eluviise propageerival kollaažil nö elu ja surma peale tripstrapstrulli mängida või kujutada näomaalingul eri värvi tükkidest kokku pandud puslet, mis sümboliseerib inimese seesmist korrastatust?
Või kust tuli Palamuse esindusel idee panna ühist "Kevade" pilti joonistades Tootsi ja Teele figuurid kandlekeeltele polkat tantsima, taustaks stseeni dramaatilisust väljendavad punakollased toonid ning Põltsamaa esindusel parimat ja halvimat asja kujutavat pabertaiest luues idee teha aega sümboliseeriv liivakell: kui aega on ja teda osatakse ka kasutada, on aeg parim asi, vastupidisel juhul aga halvim? Üldse näitasid koolinoored üllatavat vilumust oma mõtete väljendamisel visuaalsetes kujundites ning tundsid end kaasaegsel viisil kunsti tehes vabalt.
Žürii, millesse kuulusid Jõgeva kunstikooli juhataja Anne Nurmik, Jõgeva kunstiühingu liige Eike Salu, Jõgeva linnavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Hele Tallinn, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilasomavalitsuse esindaja Edi Valgemäe ja allakirjutanu, loobus loomingulistest vaidlustest ning rehkendas kohapunktid kokku, sest arvamusi oli enamiku tööde puhul seinast seina. Kiretu liitmistehe tunnistas "kunsti kuuevõistluse" võitjaks Jõgeva Gümnaasiumi esinduse. Palamuse esindus tuli Tabivere ees teiseks juuspeene paremusega: võrdse punktisumma juures sai kaalukeeleks suurem edukus üksikaladel.
Peale kohapeal jagatud auhindade lähevad kaks paremat võistkonda Tartu Kunstimuuseumi. Valik kunstipäeval loodud taiestest on lähiajal näha Jõgeva linnaraamatukogus laste lugemissaalis.
RIINA MÄGI
Ebatavalised inimesed jõudsid Jõgevale
Kuu aja vältel võib Jõgeval tutvuda kõikvõimalike üllatustega, mida loodus inimorganismiga teinud on.
Teisipäeval avati Jõgeva linnavalitsuse hoones asuvas endises perekonnaseisuosakonna saalis Peterburi vahakujude näitus "Ebatavalised inimesed". Erinevates Eesti linnades eksponeeritavat näitust aitab Jõgeval korraldada Jõgeva kultuurikeskus. Näitusel võib vaadata ligi paarikümmet vahakuju erinevatel aegadel elanud meestest ja naistest, kelle kehavormid loodus ebatavaliseks, kohati koomiliseks, kohati traagiliseks muutnud on. Nii vaatavad külastajatele silma kahe peaga mees, seaninaga daam, siiami kaksikute paar, ilma jalgadeta ja käteta tütarlaps. Nagu selgitavatest tekstidest ja Peterburi Vahakujude Muuseumi mänedžeri Veera Toosi jutust selgub, leidsid mõned kummalised inimesed omale koha ühiskonnaelus. Osad neist teenisid leiba tsirkuseartistidena. Küllap lahkub igaüks näituselt omade emotsioonidega: kes saab närvikõdi, kes hakkab mõtlema elu mitmekesisuse ja inimeste erinevate saatuste üle.
JAAN LUKAS
ELU JA INIMENE
Tormas, Rahuoru ja rahula vahel
Torma kirik asub alevikust pisut eemal rahus ja vaikuses - Rahuoruks nimetatava endise kirikumõisaaseme ja Torma kandi rahva viimse rahupaiga, kalmistu vahetus naabruses.
Esimene kirik ehitatud sellele kohale juba XIV sajandil. Praegune kivist kirikuhoone sai valmis 1766. aastal ning selle ehitamist toetanud mõnedel andmetel keisrinna Katariina II isiklikult. Võimatu see igatahes pole, sest kiriku ehitamise ajal oli siin õpetajaks tubli hariduselu edendaja ja rõugete panemise juurutaja Johann Georg Eisen von Schwarzenberg, kes kohtus valitsejannaga rohkem kui ühel korral ning tutvustas talle oma tolle aja kohta revolutsioonilist ideed kaotada Liivimaal pärisorjus. Kui uskuda Juhan Peegli raamatus "Puhtetähed" kirjutatut, peideti Eisen von Schwarzenbergi ülestähendused koos tema hilisema ametijärglase Eduard Johann Assmuthi märkmetega 1827. aastal renoveeritud kiriku tornimunasse, kust need 1911. aastal torni paranduse ajal leiti ja pärast vanasse paika tagasi pandi.
"Ega sinna enam väga palju aega lähe, kui tuleb uut tornikiivrit panema hakata. Kui torni viimati üle värviti, ütles kadunud õpetaja Muru, et see on nüüd viimane värvimine: edasi aitab ainult kiivri vahetus," ütles Torma koguduse nõukogu liige Ilmar Kukke. Eks siis saa näha, mis seal tornimunas tegelikult on.
Muuseas, tollesama salapärase sisuga tornimuna kohal ilutseb tavatu sümbolite kombinatsioon: kui kunagise Liivimaa kubermangu territooriumil asuvate kirikute tornis on enamasti kukk ja Eestimaa kubermangu kirikute tornis rist, siis Tormas võib näha mõlemat.
Etalonõpetaja
Peale Eisen von Schwarzenbergi on Torma kirikuga seotud olnud veel õige mitu omaette lugu väärivat isikut. Neist, keda veel isikliku kogemuse põhjal mäletatakse, kuuluvad sellesse ritta kindlasti aastail 1946-1954 kogudust teeninud Edgar Hark, kellest hiljem sai Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop, ning eelpool nimetatud Jaan Muru, kes oli Torma pastoriks 1964-1983.
"Hark oli tõeline kuldsuu ning iga tema sõna jõudis iga kuulajani, oli siis kirikus rahvast kui palju tahes," meenutas Ilmar Kukke, kelle leeripäeval 1953. aasta suvel olnud kirik rahvast nii täis, et vajadus vahepeal rõdul kooris laulmas käia oleks talle peaaegu et esimese armulaua maksma läinud: hädavaevu pressis ta end õigeks ajaks altari ette tagasi. Peapiiskopinagi käinud Hark sageli Tormas ning siinse kalmistu valis ta endale ka viimseks puhkepaigaks.
"Enne Hargi matuseid 1986. aasta sügisel käis siin kõva madin: valitsuse korraldusega tuli aleviku ja surnuaia vahelisele teelõigule mitu korda kruusa vedada ning kalmistul kasvavad puud vaadati oks haaval üle, et ega need matuste ajal kellelegi kaela ei või kukkuda," ütles Ilmar Kukke.
Vähem kui aasta pärast sängitati Torma kalmistule ka Jaan Muru, kes on Torma koguduse vanemate liikmete jaoks siiani hingekarjase etalon. Miks? "Õpetaja Muru oli täielikult oma tööle pühendunud. Ta oli väga hea suhtleja ja tal jätkus alati aega tema jutule tulnu ära kuulata. Muru-proua aga oli tõeline koguduse ema, kellel pühapäeva hommikuks, kui rahvas kirikusse tuli, alati tee ja kohv valmis keedetud ja koogidsaiakesed valmis küpsetatud olid," meenutas Ilmar Kukke, kes vaatamata enda ja õpetaja Muru suurele vanusevahele sageli tema kui sõbraga lihtsalt maailma asju arutas.
Hallaste ja teised
Keskmine eestlane teab siiski etalonõpetaja Murust paremini tema ametijärglast Illar Hallastet, hilisemat Riigikogu liiget ja nüüdset advokaati. Paraku on see tuntus pigem skandaalimaiguline. "Sel ajal, kui ta Tormas töötas, polnud meil talle küll midagi erilist ette heita. Kui, siis ehk seda, et ta mõnikord lahkunut ära saates teda maksmata kirikumaksude pärast hurjutas," ütles Ilmar Kukke.
Pärast Hallaste aega pole Torma kogudusel õpetajatega erilist õnne olnud: iga järgmine on ikka vaid aasta-paar vastu pidanud ja ka siis üldjuhul mitte kohapeal elanud. Kes teab, võibolla on see osalt tingitud ka sellest, et koguduse vanemad liikmed pole suutnud välja näitamata jätta, et uus õpetaja ei kannata nende silmis välja võrdlust "etalonõpetaja" - õpetaja Muruga.
Kui sovhoosiajal autojuhi ametit pidades jäi Ilmar Kukke koguduse elust pikaks ajaks kõrvale (ega kirikus käijate peale hea pilguga vaadatud ning suvisel ajal ei tasunud sohvril vabast pühapäevast pealegi unistadagi!), siis viimastel aastatel on ta ise nii mõndagi kodukandi kaimu jumalasõnaga viimsele teele saatnud. Mõnevõrra on tema sellist tegevust soodustanud just see, et õpetajad on vahetunud ja raskesti kättesaadavad olnud.
Teatri-Kristus
Möödunud aasta maist teenib Torma kogudust noor õpetaja Jaan Nuga. Temagi põhitöökoht on Palamuse koguduses, ent seda korvab mõningal määral asjaolu, et elama asus ta abikaasa Ingridiga just Torma pastoraati.
Jaan Nuga ise arvab, et kogudus on ta päris hästi omaks võtnud, ent möödunud sügisel tegi ta siiski midagi sellist, mida konservatiivsemad koguduseliikmed aktsepteerida ei tarvitse: võttis vastu osa Palamuse näitetrupi uues lavastuses. Ain Kalmuse romaani "Juudas" draamaversioon esietendub mai lõpus ja Jaan Nuga kehastab seal ei kedagi vähemat kui Jeesus Kristust.
"Enne lõpliku jah-sõna ütlemist konsulteerisin praostihärraga ja temal vastuväiteid ei olnud," ütles Jaan Nuga. "Ning lõppude lõpuks on tegemist ju kristlasest autori tekstiga. Eks lavastaja Raivo
Adlasel oli mind truppi kutsudes väike tagamõte ka: nii polnud vaja eraldi konsultanti otsida, kes jälgiks, et lavastuses miski Piibliga vastuollu ei satuks."
Nii et Jaan Nuga meelest pole see, kui ta teatritükis Jeesust mängib, mingi jumalateotamine, vaid lihtsalt pisut teistsugune viis jumalasõna kuulutamiseks.
Päästeingel
Kui Jeesus Kristuse rolli pakkus Jaan Nugale Raivo Adlas, siis mingid kõrgemad jõud seadsid ta mõni nädal tagasi sõna otseses mõttes päästeingli rolli. Oli laupäev, 24. märts ja Palamuse rahvamajas ehk täpsemalt pastoraadis käis hoone renoveerimise alane nõupidamine, kui äkki ilmusid uksele kaks ähmis naist ja hõikasid: "Laps on uppumas!" Esimesena jõe äärde jõudnud kirikuõpetaja oskab ujuda põhiliselt vene kirvest, aga teades, et vesi väga sügav ei tohiks olla, hüppas ta siiski kõhklemata jääauku ning upitas lapse pealtnäha täiesti elutu keha kaldale, kus Tallinna elektriinsener Tarmo Koljak teiste juuresolnute abiga last elustama asus. Kuigi mees ei teadnud asjast rohkem, kui telekast näinud, tuli hing päästjate rõõmuks väikeses se kehasse pikkamisi tagasi.
Kiirabiautosse viidi väike tüdruk kirikukellade saatel: kirjade järgi löödi neid küll ühele lahkunule, ent samas tähistasid need saatusliku juhuse tõttu ka ühe inimese siia ilma tagasi tulekut. Ülestõusmispühadeks peaks juba tervenenud väike neiu taas Tallinnast vanaema juurde Palamusele tulema ning vanemad tahavad ta ka ristida lasta.
"Vaatamata šokile, mis asjaosalistel üle tuli elada, ei oska ma juhtunut mitte niivõrd õnnetuseks pidada, vaid pigem suureks imeteoks Jumala nime kiituseks ja kahtlejate usu kinnituseks," ütles Jaan Nuga. Ning küllap oli kõrgematel jõududel ka mingi tagamõte, et nad sellel imeteol just siin, postsotsialistlik varakapitalistlikus Eestis ja praegu, enne kolmanda aastatuhande esimesi ülestõusmispühi sündida lasksid.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Teisipäeva hommikul veidi enne poolt üheksat teatati häirekeskusest, et Jõgeval on Kalda tänava ühest eramust väljakutsel kiirabi leidnud surnud mehe. Ivo (1944) lebas surnuna oma kodus magamisasemel teki all ja esmasel vaatlusel laibal vägivallatunnuseid ei leitud. Kadunud põrm saadeti surma põhjuse kindlaks tegemiseks kohtuarstlikku ekspertiisi. Ühtedel andmetel oli kadunu elupidiselt alkoholi pruukinud ja öösel oksendanud.
Teisipäeval kesköö paiku oli üks koduhoidja Torma vallas Võtikverest sunnitud kutsuma politsei. Tema hoidahooldada olnud majapidamisse tulid purjus Rainer (1972) ja Marko (1979), tülitasid teda, sõimasid ja ähvardasid nahatäie anda. Politseipatrull toimetas sõimlejad Jõgevale politseisse end välja magama, et kained mehed siis pisihuligaansuse eest vastutusele võtta.
Teisipäeva õhtul poole üheksa paiku jooksis Tallinna-Tartu maanteel Pikknurme küla kohal sõiduautole ette metssiga. Tartu elaniku BMW sai tugevasti kannatada, inimesed õnneks mitte.
Läinud reedel avastati Halliku metskonna Torma metsandiku Kivimurru metsas, et varastatud on kvartali laoplatsilt 10 tm peenpalki ja 7 tm kuusepalki. Vargusekoha juurest leiti metsaveoks kohandatud auto järelhaagis. Esmaspäeval tuli Mustvee politseisse Ain (1962) Tartust ja avaldas, et temalt on varastatud metsaveoauto järelhaagis, mis oli tal auto rikke tõttu neljapäeval Kivimurru metsa maha jäänud. Politsei pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni. Tartust pärit kahtlustatavat on varem kohtulikult neljal korral karistatud, sealhulgas röövimise ja ärandamise eest.
Esmaspäeval avastas üks Tabivere aleviku elanik, et kodust ära olekul on temalt varastatud koju jäänud rahakott. Rahakotis oli ka pangakaart ja paberitükile kirjutatud PINkood. Teisipäeval avastas avaldaja, et tema arvelt on võetud 3000 krooni. Avaldaja ära oleku ajal viibis tema korteris üks tuttav, kes perenaise kojutuleku järel lahkus. Politseil ei olnud temaga võimalik teisipäeva jooksul vestelda.
Esmaspäeval küttis üks Maarja külas elav, aga peale oma alalise korteri ka väiksemat suvemaja omav naine suvemaja ahju. Tõmme oli halb ja suitsu ajas sisse. Perenaine jättis ennelõunal maja uksed paokile ja läks päriskoju, et küll suits siis välja läheb. Samuti arvas ta, et varem pole seal keegi kolamas käinud, ega tule nüüdki keegi. Teisipäeva hommikul avastas ta, et siiski oli varas jõudnud käia ning vaiba, toidunõusid, voodipesu ja väiksema seinapeegli ära viinud.
Teisipäeva õhtul poole seitsme paiku palus politseilt abi 1959. a sündinud naine Jõgeva alevikust. Tema elukohta olevat tunginud purjus Ain (1973), samuti Jõgeva aleviku asukas, ja sõimavat ning ähvardavat teda. Politseipatrull toimetas avaldajale kallale kippunud purjus tülitaja politseisse, kus ta tuli kainenemisele paigutada. Töötut sõimlejat süüdistatakse pisihuligaansuses.
Avaldati elektriliini vargustest
Eesti Energia ASi kohaliku teeninduspiirkonna töötajad on 30. märtsil avastanud mitme alajaama piirkonnas elektri õhuliini varguse. Pajusi valla Mällo alajaama juurest on maha lõigatud ja ära viidud liinijuhet kogukaaluga 20,4 kg, Põltsamaa valla Kaliküla Metsa alajaama juurest 51,6 kg alumiiniumjuhet, sama alajaama piirkonnast Annikverest varastati neli mastivahet juhet ja Tõrenurmes Leisu alajaama piirkonnast viidi ära seitse mastivahet õhuliini, mille alumiinium kaalus veidi üle 95 kg. 2. aprillil tuli ilmsiks liinivargus ka Pala vallas Perametsas, kust varastati õhuliini 14 mastivahet ja juhtme kogukaal oli 270 kg. Põltsamaa kandis polnud enamikul liinidel tarbijaid taga ja vargused võisid toimuda juba hulga aega varem, kui need ilmsiks tulid.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Neljapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma või lörtsi. Puhub põhjakaarte tuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur 0°C ... +5°C.
Reedel on pilves ilm, võib sadada lörtsi või lund. Puhub põhja- ja kirdetuul 7-12 m/s. Õhutemperatuur öösel 0°C ... -8°C, päeval -1°C ... +4°C.
Pühapäeval on pilves ilm, aeg-ajalt sajab lörtsi või lund, paiguti võib tulla ka vihma. Tuul puhub põhjakaartest 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -3°C ... +1°C, päeval -1°C ... +3°C.
Esmaspäeval on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab peamiselt lörtsi. Puhub läänekaarte tuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel -3°C ... +1°C, päeval -1°C ... +3°C.
ilmub teisipäeval, 17. aprillil.
Neljapäev, 12. aprill 12001. a.
Jahimehed asuvad suu- ja sõrataudi vastu
ARDI KIVIMETS
Haldusreformi kaks kaarti on valmis
PEEP LILLEMÄGI
ASile Eesti Taluvõi kuulutati välja pankrot
RAIVO SIHVER
OÜ Puidukaubandus uus juht peab firmat elujõuliseks
RAIVO SIHVER
KÜSITLUS
Kuidas tähistate saabuvaid pühi?
Sadukülas küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVITŠ
KIRJAD
Veel kord varestest ja nende ümberasustamisest
OLAVI ANNUK
Jõgeva linnapea vestles auväärsete linnakodanikega
JAAN LUKAS
JUHTKIRI
12. aprill 2001. a
VAIKE KÄOSAAR
Jõgeva Maanaiste Ühendus kogub tarkust
VAIKE KÄOSAAR
Noored tegid kaasaegset kunsti
RIINA MÄGI
Ebatavalised inimesed jõudsid Jõgevale
JAAN LUKAS
Tormas, Rahuoru ja rahula vahel
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Avaldati elektriliini vargustest
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja