Vooremaa
Laupäev, 13. jaanuar 2001. a.
SISUKORD

Rongist jääb vaid mälestus


Raudtee mahamüümine välismaalastele oli valitsuse viga, arvab diiselrongi juht Kalev Oja, kelle sõidud Jõgeva-Tartu liinul varsti lõpevad. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Valitsuse otsus lõpetada alates 1. märtsist reisirongide liiklus Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu liinil on põhjustanud rahulolematuse nii reisijate kui ka raudteelaste hulgas. Rongisõidu ärajäämine teeb igapäevaelu keerulisemaks paljudel jõgevamaalastel, samuti tartlastel, kes töötavad Jõgeval.

Varsti on viimased sõidud ka hommikul Tartust Jõgevale ja Jõgevalt Tartusse sõitvatel diiselrongidel. Esialgselt pidanuks need rongid käigust ära jääma 16. jaanuarist. Nüüd on teada, et rongiliiklus Jõgeva-Tartu liinil peaks jätkuma vähemalt märtsi alguseni.

Üleeile hommikul sõitis kell 6.32 väljuva rongiga Tartust Jõgevale tööle ka linnavalitsuse arhitekt Anne Örd.

"Rongiliiklus on Lõuna-Eesti arenguks hädavajalik. Ise olen rongiga veidi üle viie aasta Jõgevale tööle sõitnud. Hea, et rongis saab senini kasutada ka kuupiletit ning kümne korra piletit, mis tagab ühe tasuta sõidu. Kui rongiliiklus likvideeritakse, on paljudel inimestel lausa võimatu tööl käia."

Kärkna jaamas sõitis mööda Jõgeva-Tartu rong, kus rohkesti reisijaid oli. Niisiis paljud inimesed kasutavad raudteetransporti ka Jõgevalt või teistest Jõgevamaa paikadest Tartusse tööle jõudmiseks.


Oht tööpuuduseks

Praegu sõidavad Tartust Jõgevale rongiga tööle ka ligi kakskümmend Jõgeva haigla meedikut, sealhulgas mitu eriarsti. "Rongiliikluse kõrvaldamisplaanid teevad meid väga murelikuks, probleemile on raske lahendust leida. Tööandja ei pea töötajate tööletulekut kindlustama. Samuti puuduvad meil võimalused palga tõstmiseks. Ehk õnnestub meie meedikutel Tartust hommikul bussiga tööle sõita ja kell 17 Jõgevalt väljuva bussiga kodulinna tagasi siirduda," arutles ülemarst Svea Reim.

"Kui rongid enam ei sõida, tuleb inimestel nähtavasti otsida võimalusi kodus või kodu lähedal töötamiseks," arvas neljapäevases Tartu-Jõgeva rongis klienditeenindaja Jelena Vorobjov.

Sama diiselrongi juht Kalev Oja kirus riigi raudteepoliitikat. "Olen kakskümmend aastat rongijuhina töötanud. Nüüd, mil tahetakse reisijate vedu likvideerida, võin mina ja paljud teisedki raudteelased tööst ilma jääda. Küllap tegi riik eksisammu, kui otsustas raudtee välismaisele firmale müüa. Reisirongide liiklusel on Eestis pikaajalised traditsioonid ning selline transpordiliik peaks ka tulevikus alles jääma. Euroopa Liidus olevat nõue, et kui riigis on raudtee, tuleb tagada ka reisijate vedu."

Ümberkorraldusi rongiliikluses kommenteeris teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi. "Valitsuse kabinetiistungil otsustati sulgeda alates 1. märtsist rongiliiklus Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva raudteel. Sellise lahenduse põhjuseks oli asjaolu, et Edelaraudtee soovis üle kahe korra rohkem dotatsiooni kui riigieelarves ette nähtud oli. Riigieelarvesse oli kavandatud 60-miljoniline dotatsioon, kuid Edelaraudtee ootas 138 miljonit krooni."


Reisirongiliiklus pole majandustegevus

"Reisirongide liiklust ei saa nimetada majandustegevuseks klassikalises mõttes. Tegelikult on see riigi sotsiaalpoliitiliste ning regionaalpoliitiliste funktsioonide täitmine. Mis puutub reisirongide liiklusesse Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva raudteel, siis need liinid ei muutu kunagi majanduslikult tasuvaks," ütles maakonnalehele Edelaraudtee juhatuse esimees Jüri Kuusik.

Teede- ja sideministeerium peab vajalikuks kompenseerida reisirongiliikluse sulgemist maanteetranspordi aktiivsema arendamisega. "On võimalik, et lähitulevikus hakkab ka Jõgeva-Tartu vahel rohkem busse sõitma. Kuuldavasti on võimalusi bussiliikluse sagedasemaks muutmiseks uurinud ka Jõgeva Bussikeskus," lausus Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots.

JAAN LUKAS


Sellel sajandil on sündinud Jõgeval neli last

Jõgevamaal sündis XXI sajandil esimene laps 6. jaanuaril. Üleeile anti Jõgeva perekonnaseisuosakonnas Erika ja Martin-Egert Kangurile kätte tütre Kelly sünnitunnistus.

Eile õhtuks oli Jõgeva haigla sünnitusosakonnas näinud ilmavalgust kaks pisipoissi ja kaks tüdrukut. Siia oldi tuldud sünnitama Põltsamaa vallast Umbusist, Kaaverest ja Neanurmest ning Jõgevalt. Naistearst Tiiu Luga ütles, et sajandivahetuseks laialt reklaamitud sündide kasv jäi tulemata.

"Aasta algus oli küllaltki argine, rõõmsam päev oli alles üleeile, kui võtsime vastu kaks sündi. See, et lapseootel ema tuleb sünnitama koos lapse isaga, on saanud meilgi päris tavaliseks," ütles doktor Luga.

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

KÜSITLUS

Mida arvate avalikus kohas suitsetamisest?

Maret, kodune:

"Ei tohi suitsetada, eriti naised ja lapsed. Tänaval suitsetamine peaks olema nende jaoks välistatud. Toetan igati kehtima hakanud tubakaseadust. Hirmus on vaadata, kui lapsed vahetundide ajal suitsetavad. See on lausa massiline enesetapp. Vastik on vaadata vedelevaid konisid, veel jubedam, kui mõni korjab need üles ja tõmbab edasi. Vast vähendaks suitsetamist suitsumüügi piirang. Neid, kes lastele suitsu müüvad, tuleks karmilt karistada."


Erik, ettevõtja:

"Pole teemasse süvenenud, kuid vaevalt, et uue seaduse pärast keegi suitsetamist maha jätab. Kui igal pool enam tõmmata ei tohi, siis läheb mul nüüd suitsu ehk vähem. Suitsetamine on tegevus omaette ja tõmban siis, kui selleks isu on. Imelik ka tervena hauda minna. Hea see ei ole, kui väga noored suitsetavad. Joogi- ja söögikohtades võiks olla mittesuitsetajatele eraldi ruumid. Kui võimalik valida, siis väldin kohti, kus ei tohi suitsetada."


Sergei, suitsuvaba baari omanik:

"Ma pole kunagi suitsetanud ja miks peaksin teiste suitsu läbi kannatama? Tossutamiseks peaksid olema spetsiaalsed, hästi ventileeritud ruumid. Teenindamistasu võiks olla suitsetamissalongides kallim, luksuse eest peab ju maksma. Suitsetamist päris ära keelata ei saa, peab jääma valikuvabadus, kas hoida tervist või suitsetada. Oma kogemustest tean, et suitsuvabadesse baaridesse on kliente juurde tulnud."


Marve, müügijuht:

"Naised ei tohiks tänaval suitsetada. Mehed minupärast tõmmaku, peaasi, et konisid maha ei pillu. Ma ei salli trepikodades suitsetamist, sellest on veelgi vastikum, kui koridorid on tuhka, konisid ja tatilarakaid täis. Alati leidub seadustest kõrvalehiilijaid. Ka alla 18-aastased tõmbavad edasi. Tean, et noorte hulgas pole suitsetamine enam nii popp, kui mõned aastad tagasi. Mulle jäi suitsetamisharjumus küllaltki hilja külge."


Gennadi, elektriinsener:

"Ma pole suitsumees, kuid tänaval suitsetamise vastu pole mul midagi. Resoluutselt olen suitsetamise vastu riigiasutustes ja ühiskondlikes hoonetes. Kallis inimene, mulle ei meeldi näha koridorides ja trepikodades suitsetajaid. Kodus, seal popsutagu ja põletagu nad oma nina all raha nii palju kui tahavad. See, et noored suitsetavad, on jubedus, meie ühiskonna nuhtlus. Vaja on tõhusamat suitsetamisvastast kasvatust, seda eelkõige perekonnas ja koolis."


Enn, ärijuht:

"Oleneb sellest, mida avalikuks kohaks pidada, kuid tänaval ei kõlba küll suitsetada. Asutustes, kontorites ja mujal peaks suitsetamise jaoks üks nurgake ikka olema. Ventilaatoritest pole ju puudus. Suitsu taga liigub mõte ja jutt paremini. Sigaretid on liiga kättesaadavad ja eks noorte hulgas ole Marlboro reklaamid oma töö juba ära teinud: nagu teksad jalas, pead ka suitsu tõmbama. Tean oma kogemustest, et seda lolli kommet on lihtne alustada, kuid raske lõpetada."


Uno, müüjakonsultant:

"Pole kuigi meeldiv näha avalikus kohas suitsetajaid. Olen keskmine suitsetaja, kuid igal asjal olgu ikka oma koht ja aeg. Pole ju surmaasi, kui jääb mõni suits tegemata. Seadus on seadus ning eks seda tuleb täita. Igal pool ei tohi enam tossutada ja küllap kulub mul nüüd sigarette vähem. Suitsu võib teha mees, mitte poisike. Noormehed on jäänud nii haigeks, et ei saa enam sõjaväkkegi minna."


Kaja, pearaamatupidaja:

"Ega see avalikus kohas suitsetamine kuigi ilus ei ole. Nüüd läheb tööandjatel raskemaks, et suitsetajate jaoks peab eraldi ruum olema. Ei ütleks, et reklaam mind ei mõjuta, kuid alkoholi- ja tubakareklaam jätab mind ükskõikseks. Eks kõik reklaami oma kaupa, kuid ega sellepärast veel pea ostma ja pruukima. Suitsuvabu kohvikuid võiks rohkem olla."

Jõgeval, Tallinna mnt kaubahoovis küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ


KIRJAD

Appi!

Hull lehm viis Saksamaa valitsuskriisi (11.01.01 Postimehest). Kas praegune otsus rongiliikluse lõpetamise kohta ei peaks viima vähemalt teede- ja sideministri T. Jürgensoni tagasiastumiseni?

Etteruttavalt tuleb selles muidugi kahelda. Kui oleks võimalus, toetaks sellepärast kahe käega Rahvaliidu kavandatavat umbusaldusavaldust. Ja kutsuks Riigikogu liikmed vähemalt mõtetes Toompealt alla tulema ja panema endid tavalise Eesti inimese olukorda, kes on sisuliselt tummaks löödud.

Selle tavalise inimese nimel peab appi hüüdma. Kuidas keegi. Ise olen peaaegu kogu teadliku elu pidanud kasutama nn ühiskondlikku transporti, nii busse kui ka ronge. Pole õnne olnud omada isiklikku ega ametiautot. Seega on kogemus pikaajaline ja ulatub otsaga peaaegu esimese vabariigi aega. Rongiliiklust on käigus hoitud ka väga keerulistel aegadel ja rasketes tingimustes, see on olnud midagi püsivat. Jõgeva linngi sai alguse raudtee ehitusest ja käiguspüsimisest.

Kas kõrged otsustajad on kursis bussi ja rongiliikluse igapäevase reaalsusega? Välja arvatud nn teivasjaamad, on rongi ootamiseks olemas ilmastiku eest kaitsev hoone-rajatis, perroon, info liikluse kohta. Piletihinnad on odavamad, kehtivad soodustused, eakatele isegi 50% hinnaalandus. Vagunites on võimalik liikuda, vältida ebameeldivat või lärmakat naabrit, otsida tuttavat jutukaaslast jne.

Ja nüüd järsku on see sõitja sunnitud seisma maanteel, toeks heal juhul mingi ootepaviljon (praegustes suuremates peatustes). Lugema tutes uutes peatustes on toeks arvatavasti metallvai peatustähisega. Mingist valgustusest ei saa rääkida. Kuidas tagatakse liiklusinfo, juba praegu pole seda väiksemates peatustes? Ja kõige peamine - kas bussiliiklus suudab dubleerida praegust rongiliiklust?

Mis ajendas päevapealt muutma esialgset otsust mitte lõpetada rongiliiklust Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu-Valga suunal? Kui palju suureneb töötute armee?

Küsimusi jätkub. Seda aga ainult madalamal tasemel. Teede- ja sideministeeriumi pressiametniku A. Tänava sõnul valitsus rahva meelepaha ei karda, bussiliiklusele üleminek on ainuõige ja otsus on lõplik. Vaat nii! Viimane küsimus: kas kodanik peab suu pidama ja edasi teenima (sõitma)? Kas peab?

M. TAMM


JUHTKIRI

Kas viimased rongisõidud?

Riigi ja Edelaraudtee vahel sõlmitud reisijateveo leping rongiliikluseks nii Tartu kui ka Narva suunal lõpeb ametlikult juba esmaspäeval. Kuigi kõneldakse vastu võetud poliitilisest otsusest, et reisijatevedu raudteel kulgeb veel kuni 1. märtsini Edelaraudtee nõudmistele vastavalt ning endistes mahtudes, ei saa selleski ilmselt sajaprotsendiliselt kindel olla. Igatahes eilses Postimehes kinnitab teede ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav: "On võimalik, et teisipäevast asendavad osa rongiliine bussid." Eilse seisuga polnud riik Edelaraudteega 15. jaanuarini kehtivat lepingut uuendanud. Kestab siis võimalus Jõgevalt rongiga Tartu või Tallinna suunas sõita veel mõne päeva või poolteist kuud, nii või teisiti on reaalne oht rongiliikluse lõppemiseks olemas.

Reisirongidega sõitjaid lohutab vähe teede- ja sideministri põhjendus, et ministeerium ei saa sundida äriühingut, see tähendab Edelaraudteed, kahjumiga tegutsema ega üle astuma Riigikogu poolt eelarveseadusega ette nähtud raamidest. Kasu ei ole tavakodanikul sellestki, et esmaspäeval plaanitseb Riigikogu Rahvaliidu fraktsioon anda üle umbusaldusavalduse teede- ja sideministrile Toivo Jürgensonile. Riigialama jaoks on see kõik vaid asjaosaliste omavahelise süüdistustepalli loopimine ühelt teisele, mis asja olemust ei muuda. Tegelikult on need, kes asju seatud ja kutsutud ajama, jõudnud vajalike läbirääkimistega ummikseisu. Ja alguse sai see just rahvaasemike vastutustundetust otsusest mullu aprillis.

Nimelt ei kinnitanud siis enamik Riigikogu liikmetest valitsuse ettepanekut doteerida reisirongiliiklust 1,7 miljoni krooni ulatuses, mis oleks reisirongiliikluse vähemalt eelolevaks kümneks aastaks häireteta kindlustanud. Sisuliselt otsustasid sellega rahva valitud saadikud siis ära, et rahval tuleb sõitma hakata rongide asemel hoopis bussidega.

Oli see siis hääletajate loidusest või isiklike kogemuste puudumisest, aga ometi näitab igapäevane tegelik elu ja kinnitavad analüüsid, et see otsus oli vale. Järelikult tuleb riigil ja valitsejatel pead tööle panna, et midagi otsustavat ette võtta, selle asemel, et süüdlaste otsimisele energiat kulutada.

"Harjumusel on uskumatult suur jõud," sellist teede ja sideministri Toivo Jürgensoni kommentaari olukorra kohta ei saa pidada küll millekski muuks kui pehmelt öelda ebakohaseks, eriti ajal, mil kogu Euroopas püütakse reisijatevedu just rongiliikluse kui bussiliiklusest märksa keskkonnasäästlikuma ja efektiivsema poole pöörata. Pealegi sõidavad rongid ka sellest sõltumata, millised on ilmastiku ja teeolud, mis maakohtades võivad liiklust oluliselt takistada. Nii et kui härrased Tallinnast ei tea, mida endast kujutab selline nähtus nagu ühiskondlik transport, siis ei peaks küll kogu Eestimaa selle all kannatama.

Rääkimata sellest, mida võib kaasa tuua bussiliikluse ümberkorraldamine ja teede olukord ning raudteeliiklusega seotud töötajate ootamatu tööst ilmajäämine, lubatagu küsida valitsejatelt ja rahvaasemikelt: kas tekkiv olukord on rahva jaoks korraldatud ellujäämiskursus või omamoodi eksperiment? Jõgevast võib aga selle eksperimendi käigus saada paugupealt kultuurilinn, kui silmas pidada deviisi "Raudteesõlmest kultuurilinnaks".

13. jaanuar 2001



ELU JA INIMENE

Valitsuse ämbrikolin kõlab katatak-katatak

Tartu vaksal haiseb. On määrdunud. Korrast ära. Laguneb. Lootusetu.

Eriti viimast.

Nagu kogu LõunaEesti reisiraudteevärk üldse. Asi on p...s.

Tartu arhitektuuriliselt kenasse, üle-eelmise sajandi traditsioonide kohaselt ehitatud omapärasesse raudteejaama sisenedes ei märka midagi erilist. Esialgu. Üleval on sildid, et mõne päeva pärast kaovad osa Tartu-Valga-Tartu, Tartu-Orava-Tartu ja Tartu-Jõgeva-Tartu (varahommikune Tartu-Tallinn, keskpäevane Jõgeva-Tartu ots) liinid. Kui minna kohatult euroremonditud (sest muu on, nagu öeldud, täiesti räämas) kassa juurde, siis kuuled, kuidas vanamees kassiiriga ägedalt kõneleb.

"Tead, saadaks neile seal kõrgel Tallinnas õige natuke raha. Kui me kõik vaesed inimesed väheke saadaksime, siis tuleks päris kobe summa välja. Saadaks Mõisale ja... Tema ju kaebas, et talle ei maksta piisavalt. Nad on ju kõik seal nii tublid, meie elu pole nüüd muud kui üks lust ja lillepidu..."

Vanamees räägib nii kibeda irooniaga, et ei saagi aru, kas teeb nalja või on tõesti tõsi taga.

Märtsi alguses peaks kogu Kagu-Eesti reisirongindus likvideeritama. Tartu vana raudteejaam kaotab praktiliselt oma mõtte. Kui paljukirutud nõukogude võim likvideeris kitsarööpmelise raudtee (ehitas tegelikult mitmesse kohta laia asemele), siis iseseisva Eesti Isamaaliitlik teedeminister on muidugi kõvem mees. Tema käsu peale likvideeritakse kõva tükk Eesti infrastruktuurist, samamoodi, ohoo, on ta käskinud maavanematel paari talvekuuga korda teha sadu kilomeetreid kruusateid, et seal saaks hakata loksuma ronge asendavad bussid. Hämmastav mees on meie teede ja sideminister Toivo Jürgenson. Peaaegu Rooma imperaator, Napoleon, Egiptuse vaarao.

Niisiis, Tartu reisivaksal kaotab oma mõtte (esialgsetel andmetel hakkab sellest läbi sõitma vaid kaks pikamaarongi päevas). Niisiis see hoone ning kassiirid jt klienditeenindajad muutuvad kasutuks. Mis neist saab?

"Ei me tea," raputavad nad pead. "Meile pole MITTE KEEGI midagi rääkinud. Eks varsti saa teada..."

Niisiis ei tea ka Edelaraudtee töötajad oma saatusest mitte midagi. Mis see siis on? Kas inimestest ei hoolita?

On mingi aforism või vanasõna:

kui elevandid kaklevad, siis rohi tallatakse. Kui armastavad, siis ka rohi tallatakse. Edelaraudtee ja Eesti Vabariik seekord kaklevad. Aga ega armastamise ajalgi olukord kiita polnud.

Õhtune rong Jõgeva poole väljub kell 18.12. Reisijateks peamiselt hilja peale jäänud Tartus töötajad ja õppijad, kes elavad väljaspool linna, enamasti Jõgeva maakonnas. Argipäeviti on neid tavaliselt alla saja, seekord võib neid alguses lugeda umbes 60. Kuid raudteefirma on liinile pannud pika, 6-vagunilise rongi, kuhu mahub vabalt sadu inimesi! Samas kui reedeti, kui tudengid koju sõidavad ja reisijaid on tõesti sadu, on sõitmas pisike 3-vaguniline!

Arvatavasti pole Edelaraudtees nii lollid majandajad, et ei tea, kuidas oleks ökonoomsem. Kuid, ehee, ega nad pole nii lollid, et mitte riiki veidi pigistada.

Firma on saanud aastaid riigilt dotatsioone. Ja mitte vähe. Kuidas neid ikka rohkem saada? Eks ikka näidates, et reisijaid raudteel vedada on kallis, ebarentaabel, äriühingule tegelikult väga kahjulik, samas regionaalpoliitiliselt vajalik. Selleks kasutatakse väheste reisijatega otsadel pikki mahukaid ronge, samas tehakse reisijatele sõit soodsaks, et nad jääksid rongile truuks, nii et bussifirmadel pole ka mõtet raudteega paralleelselt konkureerida.

Rongist eriti sõltuvaks on tehtud vanemad maainimesed, kellele olid omaette boonused ning õpilastele ja tudengitele, kes kõik pidid rõhutama rongiliikluse asendamatust. Muidugi pole paljudele inimestele mõeldud reisirongide pidamine mõne inimesega peetud kohtades rentaabel, muidugi oli see lihtmajanduslikult kahjulik, kuid hädise näoga riigi raha kaubelda oli ikkagi kasulikum. Ja siis korraldada rahvale tsirkust a la 1kroonipäev, et tont teab, mida tõestada.

Edelaraudtee ülemused teadsid väga hästi, et neil endal on võimalik teha asja toimimine palju odavamaks. Nüüd räägitakse bussiliiklusest rongiliikluse asemel, et see (paljude firmade moosimine, tingimustega kauplemine, teede remont jne) pidi riigile soodsam olema. Raudteele võib ka panna liikuma spetsiaalsed bussid ja see oleks tõenäoliselt odavam kui kummiratastega inimestevedaja.

Sellest on räägitud üle viie aasta. Pole isegi ühtegi vastuväidet, et oleks kallis (no ostke siis näiteks Saksamaalt vanemaid) või muud. Ei, lihtsalt Edelaraudteele on väljapressimine mugavam. Just, VÄLJAPRESSIMINE.

Rong asub Jõgeva poole teele. Moodsat tehnikat kasutav piletimüüja kalpsab mööda rongi ringi, ise tusane ja karm, nii et ei julge talt midagi küsidagi. Pikemates vagunites on igas umbes tosin inimest, kes vahivad apaatselt, enamasti läbi akna pimedusse. Kui oleks valge, oleks seal näha peamiselt võsa, mis piirab raudteerada pidevalt, katkedes väikesteks aukudeks, kus asuvad lääbakil putkadega teivasjaamad. Igas läheb maha üks või kaks enamasti vanemat inimest.

Tabiveres maha roniv vanem, punase ninaga onu on lõbus. Küsimise peale vastab, et käib Tartus tööl. "Iga päev käin. Noh, märtsini on veel aega. Kaks kuud. Äh, ega nad rongi ära ei kaota, küll nad aru saavad, et on ikka vaja inimestele..."

Jaajaa, paistab, et paljud inimesed ei usu, et see võib juhtuda. Et paari kuu pärast on kadunud üks tähtis osa nende elust, nii mõnelegi ainuke liin tööga, teistega, üldse eluga. See pole lihtsalt "harjumuste muutmine", nagu ütles keegi prominent, vaid midagi sellist, kui keegi ütleks Jõgeva Tähe tänava paneelmaja elanikule, et uksest ta nüüd välja ei saa (kuna pole saadud lepingut Jõgeva Elamuga, kes nüüd on ukse kinni naelutanud), riik üritab talle organiseerida igapäevase aknast autotõstukiga sisse-väljatoomise.

Milles siis vaene riik süüdi on? Vastik suurfirma kiusab. Aga mis riik see on, mis laseb endale nii pähe istuda?! Ega alles nüüd ei avastatud, et probleemid on tekkimas. Oleks olnud igasuguseid võtteid Edelaraudteele surve avaldamiseks, konkureerivate bussiliinide seadmiseks, nende doteerimiseks (kas või Edelaraudtee ülbuse vähendamiseks), teede remondiks, kõigeks muuks. Aga ei, lasti ikka asi minna päris äärmusteni, teravusteni, viimaste minutiteni ja lõpuks tehti prauhti. Ja kannatajaks on ainult lihtrahvas, kõlagu see nii pateetiliselt kui tahes.

Rongi teine piletikontroll-müüja on veidi lahkem. Kuid sama teadmatuses, kui ta kolleegidki. "Eks me läheme sama teed, mis reisirongidki... Aga eks loodame ikka kõige paremat!" püüab ta naeratada. "Nagu kõik teisedki."

Kolmveerand Edelaraudtee sõitjatest liikus Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva liinil. Ju selle pärast Edelaraudtee pabistama on hakanudki, paludes valitsuselt veel läbirääkimisruumi, lubades ise ruttu raudteebusse tooma hakata. Kas või allesjäävatele Valga ja Pärnu liinidele.

Jürgenson mängib jälle imperaatorit: "Otsus on lõplik!" Armu ei anta. Kui riik tahab näidata oma vägevust, siis mingi pundi pööbli kannatused teda ei huvita.

Sellesama pööbli nina alt läheb läbi raudtee, mis ei vea ainult riigi nuhtluseks olevat inimrämpsu, vaid ka kuldset transiiti. Kui võtta kang... Või kallata liiprile bensiini ja see põlema süüdata. Või...

Kaareperes läheb tosinkond inimest maha, paar tuleb peale.

Jõgeval jäävad vagunid hetkeks tühjaks, sest pea kõik väljuvad. Osaliselt nad asendatakse linnas pealetulijatega. Ei hakka Jõgeva

raudteejaama omasid kiusama. Nad on niigi närvis.

Raudtee on olnud Jõgeva maa eluks hädavajalik soon ühenduseks Tartuga. Hommikul on läinud pungil täis rong sinna ja õhtul tagasi. Soodsa rongiühenduse olemasolu Taaralinnaga on andnud Jõgevale suure osa eksistentsi mõttest. Mis saab paari kuu pärast?

Sellega seoses veel üks meeldetuletus. Olen korduvalt rääkinud vajadusest asutada soodne tihe regulaarne väikebussiliin Jõgeva-Tartu-Jõgeva. Seni pole seda ei uued ega vanad Jõgeva võimurid kuulda võtnud. Just linnavalitsus peaks sellega tegelema, sest vastasel juhul pole varsti mõtet üldse elada.

Nüüd on asi veelgi aktuaalsem. EV valitsus pole oma ülesannete kõrgusel (Postimees). Linna- ja maavalitsus, ka teie ikka olete?

MARGUS KIIS



KULTUUR

Pajusi vallavanem käis Soomes koostööd arendamas

Pajusi vallavanem Heldur Lääne saabus Soomest Porvoost, kus ta esindas Eestimaa kolme maakonda praeguseks neli aastat kestnud koostööprojekti 3+3 raames peetud ühisnõupidamisel.

Jõgevamaad ning Ida ja Lääne-Virumaad Eestimaalt ning kolme maakonda Soomest hõlmava ühisprojekti raames on arendatud koostööd peamiselt kolmes valdkonnas - turismi, keskkonnakaitse ning ettevõtluse ja tööhõive alal. Viimatine nõupidamine Porvoos puudutas peamiselt turismi, kus Eesti kolme maakonna esindajana osales Pajusi vallavanem Heldur Lääne. Teised valdkonnad tulevad ilmselt põhjalikuma vaatluse alla jaanuarikuu lõpus, mil kokku saavad kuue maakonna maavanemad, sedakorda Eesti pinnal.

Heldur Lääne sõnul kujunes seekordne kokkusaamine ühtlasi sügavamaks analüüsiks seni tehtu üle. Kaaluti edasiste koolitusprojektide vajalikkust ja investeerimisvõimalusi. "Üks etapp on ilmselt nüüd läbi saanud ja on jõutud niikaugele, et sihtala tuleb muuta," kommenteeris kokkusaamise suundi Heldur Lääne. Seepärast olid kõne all võimalused, kuidas midagi koos ja ühiselt ette võtta.

"Koostööprojekti alusel on mitmesugustel koolitustel käinud päris palju inimesi. Küsimuse all oli koguni, kas edaspidi on mõtet nendega jätkata. Loodan siiski, et koolitused lähevad edasi ja neist aktiivselt ka osa võetakse," märkis Heldur Lääne.

VAIKE KÄOSAAR


Jõgeva valla noortespordil on arenguruumi

Teisipäeval arutati Jõgeva vallavalitsuses noorte spordivõistluste korraldamise süsteemi, võistluskalendrit, määrati vastutajad alade kaupa ning kaaluti, mis suunas tegevust jätkata.

Koos olid valla nende spordiklubide esindajad, kus koolilaste ja noortega tõsisemalt tegeldakse, ja koolides sporditööga seotud inimesed ning valla spordinõukogu. Peamiselt olid kõne all noortevõistluste korraldamine, vallasisesed ja väljaspool valda toimuvad spordivõistlused ning vastutajate määramine võistkondade ettevalmistamise ja võistlustele viimise eest.

Noortega ja koolilastega tegelevad vallas peamiselt Laiuse spordiklubi Contra (kergejõustik, korvpall), Jõgeva valla ja linna spordiklubi Forte (korvpall, võimlemine), spordiklubi Rajaleidja Jõgeva alevikus (matkamine),Vaimastvere spordiklubi Illi (jalgpall), Siimusti spordiselts (suusatamine) ning linna ja valla spordiklubi Harta (kergejõustik).

Valla haridus- ja kultuuritöö peaspetsialisti Marika Prave sõnul on järgmise sammuna valla sporditegevuses kavas hakata tegema tihedamat koostööd spordis Jõgeva linnaga.

VAIKE KÄOSAAR


Kultuurkapital jagas tunnustust tegijaile

Jõgeva kultuurikeskuses toimus üleeile Jõgeva maavanema vastuvõtt maakonna möödunud aasta edukamatele tegijatele kultuuri ja spordi vallas. Selle asjatundliku publiku ees anti üle ka Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi määratud aastapreemiad ning maakonna spordipreemiad.

"Jõgevamaa jaoks oli äsjamöödunud kultuuri- ja spordiaasta edukas," kinnitas maavanem Margus Oro.

"Mölder ulgus Palamusel ja kaugemalgi ning nii edukalt, et tunnistati Eesti teatriharrastajate seas parimaks. Liblikapüüdja lendas traditsiooniliselt ja oodatult nii kõrgelt, et jäi teistele püüdmatuks. Sydney olümpiamängudel oli Jõgevamaa esindatud nelja sportlase ja ühe ajakirjanikuga. Jõgeva Tähe spordiklubi mehed tulid Eesti meistriks küll väga väikese palli tagaajamises, aga meile on see ikkagi suur asi. Värskelt korda saanud Põltsamaa kultuurikeskus täitus uue juhtkonna eestvedamisel sisukate tegemistega. Külatee-nimelise programmi raames on saanud paljud maakonna raamatukogud internetiühenduse ning maarahvas väljapääsu info suurteele jne. Tänu teile on maakond eripalgeline ja omanäoline."


Viis laureaati

Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi esimees Tiit Lääne ütles 4500-krooniseid aastapreemiaid kätte andma asudes, et valikut teha olnud raske, kuna võrdseid kandidaate oli palju. Ent palju hullem olnuks, kui polekski kellegi vahel valida olnud.

Elutööpreemia otsustas ekspertgrupp anda Raimond Kokale, kelle edukas sportlasekarjäär sai alguse juba 1930. aastatel ning kes hiljem aktiivse spordijuhina on andnud märkimisväärse panuse Jõgevamaa spordi edendamisse.

Rahvakultuuripreemia pälvis Jõgeva Gümnaasiumi tunnustatud kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur, aasta spordipreemia Raivo Tralla, kelle eestvedamisel on Torma muutunud tunnustatud noortekorvpallikeskuseks, kunstipreemia Põltsamaa fotokunstnik Väino Valdmann ning muusikapreemia Põltsamaa muusikakooli õpetaja, Põltsamaa Gümnaasiumi ja Põltsamaa linna puhkpilliorkestri dirigent Urmas Mägi.

Lianne Saage-Vahuri sõnul oli möödunud aasta Liblikapüüdjale edukas. Praegu puretakse aga õige kõva pähklit: märtsi alguseks peab lavaküpseks saama tuntud vene dramaturgi Viktor Rozovi poolt Fjodor Dostojevski "Vendade Karamazovite" motiividel kirjutatud väga tõsine ja dramaatiline lavalugu "Poisid", mida Eestis kunagi mängitud pole.

"See on väga aktuaalne tükk, kus on päevakorral enese maksmapanemise, raha võimu jms probleemid," ütles Lianne, kes lisaks teatriteksti raskusele seadis näitlejatele veel ühe raskendava lisatingimuse: kõik peavad läbi lugema ka "Vennad Karamazovid". Paraku pole seda eesti keeles vaid enne sõda ilmunud teost sugugi lihtne kätte saada. Kui kellelgi liblikapüüdjatele seda laenutada oleks, võiks ta Liannega kontakti võtta.


Põltsamaa "soolad"

Väino Valdmann sai möödunud aastal maha suure isikunäitusega Tallinnas Kiek in de Köki galeriis ning tema tööd osalesid ka mõnedel väljaspool Eestit toimunud näitustel. Tema eestvedamisel sai mullu juulis teoks ka Eesti Fotokunstiühingu kokkutulek Põltsamaal, mille kunstilised järelkajad just praegu Põltsamaa kultuurikeskuses üleval on.

Urmas Mägi sõnul oli Põltsamaa puhkpillielus möödunud aasta suursündmuseks linna orkestri 135. sünnipäev. Puhkpillitraditsioone on aidanud elus hoida see, et linna orkestri kõrval tegutseb ka järelkasvu tagav kooliorkester, milles mängimine

on prestiižne, kuna kollektiiv käib sageli ahvatlevatel kontserdi- ja konkursireisidel.

"Urmas Mägi on hüperaktiivne ja veab meid pidevalt igale poole esinema," kurtsid tema juhendatava Põltsamaa muusikakooli saksofoniansambli liikmed, kes vastuvõtule kogunenuid oma esinemisega rõõmustasid. Küsimusele, ega see neile tegelikult äkki meeldi, vastati: "Ei hakka valetama - meeldib küll!"

Jõgevamaa Spordiliidu Kalju aastapreemia laureaatidest, kellele samuti maavanema vastuvõtul tunnustust jagati, võite lugeda teisipäevase Vooremaa spordiküljel.

RIINA MÄGI


Ilmateade

Laupäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada lund ja lörtsi. Puhub lääne- ja loodetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur -1°C ... -5°C.

Pühapäeval on muutliku pilvisusega ilm, sajab lörti. Puhub loodetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel +1°C ... -5°C, päeval -2°C ... +3°C.



Vooremaa

Laupäev, 13. jaanuar 2001. a.

Rongist jääb vaid mälestus

JAAN LUKAS


Sellel sajandil on sündinud Jõgeval neli last

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

KÜSITLUS

Mida arvate avalikus kohas suitsetamisest?

Jõgeval, Tallinna mnt kaubahoovis küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ


KIRJAD

Appi!

M. TAMM


JUHTKIRI

Kas viimased rongisõidud?

13. jaanuar 2001



ELU JA INIMENE

Valitsuse ämbrikolin kõlab katatak-katatak

MARGUS KIIS



KULTUUR

Pajusi vallavanem käis Soomes koostööd arendamas

VAIKE KÄOSAAR


Jõgeva valla noortespordil on arenguruumi

VAIKE KÄOSAAR


Kultuurkapital jagas tunnustust tegijaile

RIINA MÄGI


Ilmateade