Vooremaa 13.02.2001

Vooremaa
Teisipäev, 13. veebruar 2001. a.
Sisukord
Külmetushaigused tungivad peale

Jõgeva kaubahalli apteegis oli eile ennelõunal juba paras järjekord. Sealpool letti olid ametis Helle Tihane (vasakul) ja Eha Sirotin. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Viimastel nädalatel on täheldatud kogu Eestis külmetushaigustesse haigestumise märgatavat tõusu. Ägedad respiratoorsed haigused, mis varasematel aastatel on kimbutama hakanud juba novembris-detsembris, on tänavu hoo sisse saanud alles nüüd.

Grippi praktiliselt veel ei ole

Jõgevamaa Tervisekaitsetalituse vaneminspektori Antonina Järviste kinnitusel oli haigestumisi möödunud nädalal registreeritud maakonnas eelmiste nädalatega võrreldes tõepoolest tunduvalt rohkem. Kui varasematel nädalatel oli 150-200 haigusjuhtu, siis eelmine nädal tõi haigestunuid koguni 604, kellest 392 olid lapsed. Tegemist on ägedate respiratoorsete haigestumistega, mis gripiks veel minna pole veel jõudnud. Gripp tekib rohkem tüsistuste tagajärjel. "Hea oleks, kui gripp jääkski tänavu tulemata, sest haigestumised on tõepoolest kevade poole nihkunud," leidis Antonina Järviste.

Praeguse seisuga on haigestumisi kõige enam Põltsamaa linnas ja vallas ning Pajusis. "Mis viirusega tegemist, seda täpselt praegu ei teagi. Küll oleks hea, kui arstid hakkaksid proove tegema. Kümne või paarikümne proovi põhjal saaks juba päris selge pildi. Perearstid ei pea seda kahjuks oluliseks," tunneb Antonina Järviste

muret.

Eriti ohtlik kroonilistele haigetele ja rasedatele

Mustvee Tervisekeskuse juhataja Minni Tarumi sõnul on haigestumine viirusnakkustesse Peipsi pealinnas tänavu samuti tõusnud. Esmaspäeval võis polikliiniku koridoris kohata patsiente, kellest enamuse moodustasid kooliõpilased.

"Tõelist grippi leidub siiski harva. Tavaliselt on tegemist teiste viiruslike haigustega, näiteks paragripiga, mille tunnused on samad, mis gripil," ütles ta.

"Viirusnakkused on eriti ohtlikud kroonilisi haigusi põdevatele inimestele. Samuti peaksid grippi ja teistesse viirusnakkustesse haigestumisest hoiduma rasedad. Nii tasuks neil intensiivsetel haigestumisperioodidel hoiduda üldrahvalikest paikadest," soovitas doktor Tarum, kes eriaalalt on günekoloog.

Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja, maakonnaarst Ülle Krikmann teatas: "Meie osakond saab andmed viirusnakkustesse haigestumise kohta kuu lõpus. Praeguseks võib öelda, et haigestumisi on vähem kui mullu samal perioodil. Äge haigus peaks tavaliselt mööduma kolme-nelja päevaga, kusjuures haigust aitavad tõrjuda soe tuba, regulaarne tervislike jookide pruukimine ning vajaduse korral ka ravimid. Kui kolme-nelja päevaga haigus ei möödu, tuleks pöörduda perearsti poole."

Apteekritel on kiiremad päevad

Jõgeva kaubahallis asuvas apteegis, mis on OÜ Jõgeva Apteegid üks haruapteekidest, olid eile leti taga Helle Tihane ja Eha Sirotin. Tööd tundus neil olevat päris rohkesti. Helle Tihane: "Reedest alates on meil tõepoolest märgata, et haigestumisi või siis haiguste ohte on rohkem. Kõige rohkem küsitakse päevakübara tilku ja tablette, küüslaugu kapsleid ning muidugi gripiteed ja muid raviteesid. Rohkem on hakatud ka C-vitamiini ostma. Soovitaksin juua ka sidruniteed."

Nõu peetakse apteegirahvaga nii üle leti kui ka telefoni teel päris sageli. "Eks me kardame ise ka haigusi, aga õnneks pole meist keegi veel nakkust saanud. Ju oleme siis juba nii immuunseteks muutunud," leidis Helle Tihane.

VAIKE KÄOSAAR

JAAN LUKAS

Keuruu esindus käis Jõgeval

Möödunud neljapäeval saabus Jõgevale Soome sõpruslinna Keuruu kolmeliikmeline delegatsioon eesotsas linnapea Osmo Kärkkäineniga, kes on olnud üks Jõgeva ja Keuruu suhete nö peaideolooge.

Mõne kuu pärast, mais möödub kahe linna sõprus- ja koostöölepingu sõlmimisest kümme aastat ning saabub aeg lepingut uuendada. Osmo Kärkkäineni, värske linnavolikogu esimehe Tuuliki Välimäki ning linnavalitsuse noorsoo- ja sporditöö juhi MikkoIso Antila kahepäevase visiidi käigus arutatigi uue lepingu ettevalmistamist ning otsiti uusi perspektiivikaid koostöövaldkondi.

"Kuigi meil on koostööpartnereid ka Skandinaaviamaades ja mujal Euroopas, on kõige tihedamad ja regulaarsemad sidemed kujunenud ikkagi Jõgevaga. On hea meel märkida, et need kontaktid ei ole jäänud vaid linnaametnike tasandile, vaid on saanud laia kandepinna spordi, sotsiaaltöö ja kultuurialaste sidemete näol," ütles Osmo Kärkkäinen neljapäeval Jõgeva linnavalitsuses toimunud ümarlauanõupidamisel. Samal nõupidamisel pakuti võimalike tulevikuprojektidena välja näiteks koostöö Lions-klubide, kunstiühingute ning pensionäride ja puuetega inimeste organisatsioonide vahel, samuti noorsoo- ja kultuurivahetus jne. 12 000 elanikuga Keuruu on ka arvestatav tööstuslinn ning sealsed ettevõtted eesotsas kaablitehase ja puidutöötlemisettevõtetega on samuti huvitatud Jõgevalt koostööpartnerite leidmisest. Ning Euroopa Liitu kuuluva Soome ettevõtjatel oleks sellesse ühendusse alles pürgiva Eesti ettevõtjatele kindlasti kasulikke kogemusi ja nõu jagada. Keuruulased külastasidki mitut Jõgeva asutust ja ettevõtet, et välja selgitada koostöövõimalusi.

Osmo Kärkkäinenile jäi Jõgeva-visiit viimaseks reisiks Keuruu linnapeana: 15. veebruaril jääb ta pensionile.

RIINA MÄGI

NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Torma koolis on sõbranädal. Eile oli vallavalitsuse istung ning koos oli vallavolikogu eestseisus. Koosolekut pidas volikogu eelarve ja majanduskomisjon. Neljapäeval annab Torma koolis loengkontserdi vanamuusikaansambel Rondellus. Laupäeval on Sadala rahvamajas iseseisvuspäevale pühendatud pidulik õhtu.

Tabivere vald

Maarja Keskkoolis on sõbranädal. Homme on Elistvere loomapargis sõbrapäeva puhul tasuta sissepääs. Neljapäeval käivitatakse Maarjas MaarjaMagdaleena Maarahva Seltsi eestvedamisel käsitöö õppering, mis hakkab edaspidi koos käima kord nädalas.

Saare vald

Eile oli nõupidamine Voore asula kommunaalprobleemidest. Homme on Saare rahvamajas Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek. Voore külalistemajas korraldab Jõgevamaa keskkonnateenistus homme kohalikele omavalitsustele õppepäeva. Neljapäeval alustatakse Saare aktiviseerimiskeskuse eestvedamisel Saarel kangakudumiskursusega. Neljapäeval ja reedel viibib vallavanem Jüri Morozov konverentsil Tartus.

Põltsamaa vald

Täna korraldab Kamari Algkooli ruumides liikumine Kodukant ürituse Euroopa Liidu Kohvijutud Külades. Projekti raames räägitakse Eesti integreerumisest Euroopa Liitu. Neljapäeval on Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolis Eesti ja Soome maakondade 3+3 haridusprojekti töörühmade seminar. Neljapäeval on vallavolikogu istung. Laupäeval on Adaveres jalgpalliturniir meestele.

Põltsamaa linn

Eile arutati linnavalitsuses vabariigi aastapäevaga seotud ürituste korraldamist. Täna avatakse Põltsamaa kiriklas Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva ja Valgamaa keskkonnateenistuste ühise prügiteemalise joonistusvõistluse võidutööde näitus, mis jääb avatuks 3. märtsini. Linnapea Margi Ein viibib täna Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolekul Tallinnas.

Neljapäeval on linnavalitsuses nõupidamine allasutuste töö tasustamisest. Reedel on ASi Fortum Põltsamaa aktsionäride korraline koosolek, kus Põltsamaa linnavalitsust esindab linnapea Margi Ein. Päevakorras on möödunud majandusaasta aruande kinnitamine. Laupäeval korraldab Põltsamaa jalgpalliklubi Sport Adaveres jalgpalliturniiri meestele.

Puurmani vald

Täna korraldatakse Puurmani lasteaias mängupäev kodustele koolieelikutele. Homme tähistatakse lasteaias sõbrapäeva. Reedel on sõbrapäevapidu Puurmani Keskkoolis.

Palamuse vald

Homme on Kaarepere koolis algklasside mälumäng ja sõbrapäeva tähistamine. Reedel on Palamuse Gümnaasiumis mälumäng vanematele klassidele. Laupäeval osaleb tantsurühm Luukar üleeestilisel "Tuljaku" võistutantsimisel Jänedal.

Pala vald

Täna on vallavalitsuses nõupidamine päästeteenistusest koos Jõgevamaa päästeteenistuse direktori Jüri Alandiga. Reedel on kultuurimajas sõbrapäevadisko õpilastele.

Pajusi vald

Laupäeval saab 100-aastaseks Emilie Leidur Väljataguse külast.

Mustvee linn

Eile oli linnavalitsuses arutelu haridusküsimustes koos Kasepää valla esindajatega. Mustvee 1. Keskkoolis on homme sõbrapäeva üritus. Homme on sõbrapäevapidu lastele kultuurikeskuses ning külla tuleb lasteteater. Neljapäeval on Mustvee 1. Keskkoolis Eesti Kontserdi kontsert barokkmuusikast.

Kasepää vald

Reedel lõpetati Kasepääl Jüri Krafti farmi ehitustööd. Eile pidasid Kasepää ja Mustvee omavalitsuste esindused Mustvee linnavalitsuses läbirääkimisi haridusküsimustes osaluskokkulepeteks. Homme saab Kasepää küla klubi Pilliroog kokku sõbrapäeva puhul.

Jõgeva vald

Homme on Vaimastvere kooli ruumides vallavanema vastuvõtt valla sportlastele ning kokkuvõtete tegemine möödunud spordiaastast. Laiuse koolis on homme lahtiste uste päev. Laupäeval on Laiuse koolis TV 10 olümpiastarti teivashüppevõistlus. Valla spordiaktiiv viibib 16.-19. veebruarini Lahti MMil.

Jõgeva linn

Eile arutati Jõgeva linna veemajanduse arengukava. Täna viibib abilinnapea Viktor Svjatõšev Jõgeva esindajana Tallinnas Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolekul. Täna korraldatakse arutelu Jõgevamaa nõustamiskeskuse arengukavast. Homme on maavalitsuse saalis maakonna alaealiste komisjoni seminar koolidele. Neljapäeval külastab Jõgeva linna Tartu Puuetega Inimeste Koda. Sama päeva õhtul peavad haridusjuhid nõu pedagoogide palgamääruse üle. Reedel tähistatakse kirjanik Enn Kippeli 100. sünniaastapäeva linnaraamatukogus kirjanduskonverentsiga, millele järgneb lillede panek mälestustahvli juurde. Samal päeval viibivad linna esindajad Tallinnas Mustpeade Majas Piibe maantee äärsete omavalitsuste juhtide kokkusaamisel, kus kirjutatakse alla ühisdeklaratsioonile.

ARVAMUS

Millele peaks tuginema uus haldusjaotus

Eestis kui väikeriigis on liig palju omavalitsusüksusi. Suur osa neist on väikese elanike arvuga ja majanduslikult nõrgad. Seoses sellega on viimasel ajal avaldatud uue haldusjaotuse kavandeid. Nendega tutvumisel tekib küsimus, millele üldse peaks jaotus tuginema ja kas haldusterritooriumid peaksid olema võimalikult võrdsed, nagu seda mitmel pool on rõhutatud.

Võrdsusest alustades võiks küsida, kas ka riigid kui kõrgeimat järku halduspoliitilised üksused peaksid olema ühesuurused. Inimkonna kogemus annab sellele kindlalt eitava vastuse. Õigus olemasoluks on nii suurtel kui ka väikestel.

Ei ole võimalik moodustada maa-alaliselt ega rahvaarvult võrdseid haldusüksusi. Nii nagu maailmas esineb suuri, keskmisi, väikesi ja hoopiski pisikesi riike, võiks ka omavalitsusüksused olla mitmesuguste mõõtmete ja elanike arvuga. Peakriteerium oleks nende talitluslik terviklikkus, mis kujuneb välja loodus- ja inimtegurite koosmõjus pikema aja jooksul.

Ajalooürikute ja kaartide võrdlemine tehiskaaslastelt tehtud tänapäevaste ülesvõtetega näitab, et Eesti maakondade ja kihelkondade piirid on paiguti muutumatutena püsinud aastasadu. Metsade raadamisel põldudeks jäid vähekõlbulikud ja raskesti läbitavad alad looduslikeks piirideks. Nii oli muinasaja Eestis 45 selge keskusega kihelkonda. Rahvastiku tihenedes tekkis uusi kohalikke keskusi, mille ümber kujunesid uued, kiriklikud kihelkonnad.

Aastal 1925, mil kihelkonnad kaotasid tähtsuse territoriaalüksustena, oli neid Eestis 107. Kihelkonnad polnud kaugeltki ühesuurused - elanike arv kõikus 2000 ja 20 000 vahel -, kuid igal neist oli teedesõlmes oma talitluslik keskus, kus peale kiriku asus veel kõrts, kauplus, suurem kool (algkool oli enamasti igas külas) ning sageli ka kohaliku tähtsusega tööstusettevõte. Selgelt olid täheldatavad kihelkondadevahelised erinevused rahvastiku eluolus ja keeles.

Erinevalt Põhjamaadest, ei kujundatud Eestis kohalikke omavalitsusüksusi ehk valdu kihelkondade, vaid hoopis võõrvõimude poolt pealesurutud maavalduste - mõisate - baasil. Olukord ei muutunud suurt ka pärast 1920. aasta maareformi. Nii oli Eestis 1934. aastal 369 vallast osa maa-alaliselt väga killustatud: 45 valda koosnes 110 eraldiseisvast osast. Olukorra viis ajastu nõudmistega kooskõlla kindlate printsiipide alusel teostatud 1938. aasta vallareform. Uued vallad (neid oli 248) said tugevad majanduskeskused ja kompaktse maa-ala. Valdade süsteemi väljatöötamisel arvestati eraldavaid (veekogud, sood, metsad) ja ühendavaid tegureid (teedevõrk, asustus), mullastikutingimusi, keskuse suurust ja tõmbejõudu, piirkonna rahvuslikku ja ajaloolist omapära.

Seoses külanõukogude moodustamisega 1945 hakati seda valdade süsteemi nõukogude võimude poolt purustama. Hilisemad külanõukogude ühendamised toimusid jällegi võõrvõimude rajatud suurmajandite (kolhooside, sovhooside) maavalduste paiknemist silmas pidades.

Taasiseseisvumise järel said külanõukogudest vallad, mille endisi (1939. aasta) piiregi hakati mitmel pool taastama. Olukord jäi aga ebarahuldavaks, sest seoses maarahvastiku drastilise vähenemisega oli selliste valdade elujõud kadunud. Riikliku iseseisvuse kaotamise hetkel elas valdades üle 2/3, taasiseseisvumise ajal aga vaid 28% rahvastikust.

Niisiis tuleb leida valdadele uus alus. Sageli on aga uus kas unustatud või kunagi hüljatud vana. Antud juhul on selleks kohalikule asustussüsteemile tuginenud kihelkonnad.

Nõukogude aja mullistuste tõttu pole kõikide endiste kihelkondade asustusalane terviklikkus säilinud. Osadel juhtudel on need elanikest tühjenenud, teistel aga asustuse tuumikala nihkunud uude kohta. Praegusel Jõgevamaal on kõige enam muutusi tekkinud selle ida- ja lõunaosas.

Asustuslik terviklikkus on hästi säilinud Põltsamaa ja Jõgeva tagamaid hõlmavais endisis Põltsamaa ja Laiuse kihelkonnis. Ka Palamuse kihelkonna ala moodustab ilusa maa-alalise terviku.

Suurte rahvastikukaotuste ja uute tõmbekeskuste tõttu on kaotanud piirkondliku omapära ja eneseteadvusegi Äksi ja Maarja-Magdaleena kihelkonna alad. Vanast Torma kihelkonnast on talitluslikult eraldunud järveäärne ala, kus domineerib Mustvee. Samas on läänes Tormaga liitunud Sadala piirkond. Omaette probleemiks on Ida-Virumaa koosseisus olev Avinurme vald, millega kohalikud võimud tahavad liita Tudulinna (vaatamata viimase vastuseisule).

Heitkem nüüd pilk ajakirjanduses avaldatud kavadele. Eelmise kuu skeemides võis kaardipildis näha siseministeeriumi ettepanekuid ning maavanemate nägemusi. Siseministeerium kavandas kogu Eestis 107 territoriaalset omavalitsust (huvitav kokkulangevus kihelkondade arvuga). Maavanemad pakkusid välja mõõduka ja radikaalse variandi. Viimase järgi jaguneks praegune Jõgevamaa vaid kolmeks - Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee - omavalitsusüksuseks. See oleks omamoodi tagasiminek 1950. aastate nõukogulike maarajoonide juurde.

6. veebruaril tuli siseministeerium uuesti välja 107 omavalitsuse kavaga, kusjuures kaardile oli märgitud ka iga kavandatud omavalitsusüksuse elanike arv (1999. aasta seisuga). Selle alusel kujuneks praegusel Jõgevamaal kõige rahvarohkemaiks haldusüksusiks Jõgeva ja Põltsamaa piirkond. Neist tunduvalt väiksemad oleksid Mustvee, Palamuse ja Torma. Puurmani, Tabivere ja Pala moodustaksid osi haldusüksusist, mille juhtivad tuumikud asuvad praeguses Tartu maakonnas.

Paistab, et siseministeeriumi pakutud viimane kava on enamvähem vastavuses ajalooliselt kujunenud asustussüsteemiga ja olemasoleva teedevõrguga. Selle ellurakendamisel kujuneks Jõgevamaal viis kompaktset talitluslikku haldusüksust, mis võiksid seejärel moodustada omavalitsusliidu keskusega Jõgeval.

OTT KURS,

1960. aastail Eesti haldusjaotust uurinud maateadlane

Ka jõgevamaalastele paistab võitnud eurolaul meeldivat

Vooremaa küsis inimestelt, milline Eesti eurolaulu eelvooru lugu neile kõige rohkem meeldis.

Vastanud elasid Põltsamaal (12%), Jõgeval (10%), Mustvees (6%), Tabiveres, Tormil, Painkülas, Pikknurmes, Adaveres, Ruskaveres, Endlas, Kuristal, Veal, Siimustis, Luual, Lustiveres, Tormas, Imaveres, Jürikülas, Odiveres, Hallikul, Tagumaal, Kantkülas, Sääritsal, Vägaris, Toomal, Kivimäel, Kaeral, Lullikatkul, Leedil, Kärdes, Vägeval, Kõnnus, Alaveres, Vaiatus, Raaduveres, Õunal (2%). Neist 10% olid teismelised, 8% 20ndates, 10% 30ndates, 8% 40ndates, 20% 50ndates, 32% 60ndates, 12% 70ndates eluaastates, 26% ulatuses mehed.

40% ei vaadanud saadet või ei meeldinud ükski lugu; 32% armastas Tanel Padari & Dave Bentoni etendatud "Everybody"; 12% nautis Liisi Koiksoni lauldud "Someday"; 8% meeldis Tui Iris Hirve lõõritatud "Sounds Of the Sea"; 6% fännis Kadi Toome eteldud "Little Cahnce'i"; 2% lemmik oli Soul Controli noorte esitatud "Life Is the Beautiful Word".

Üldiselt tundus, et "Everybody" oli kõikide vanuste lemmik, "Someday" ja "Sounds..." vanemate inimeste, "Little Chance" 20-30-aastaste lemmik.

MARGUS KIIS

KIRJAD

Masendav!

On uskumatu, et bussiliin Tallinn-Mustvee sõidab nüüd ainult Jõgevani. Buss võiks sõita Mustveeni vähemalt nädalavahetusel reedest pühapäevani ja esmaspäeva hommikul. Seda bussi kasutavad paljud õpilased. Kirjutan seda kirja olles välismaal. Valmistan tehnikaülikooli jaoks loengut kohaliku ühiskonna planeerimisest, eeskujuks Võtikvere küla, kuid täna sain teada, et võtikverelastega arutamata kavatsetakse ka meie küla liita Mustveega. Kõik tundub nii uskumatu, et kaob tahtmine üldse Eestis midagi teha.

IMBI PAJU

JUHTKIRI

Homme on üks lahe päev

Homme on sõbra- ehk valentinipäev. See pole küll eesti rahvale just juurtest saati ja põlvest põlve omane olnud, on aga viimastel aegadel omandatud kommetest üks sümpaatsemaid kindlasti. See nädal on kuulutatud mitmes koolis koguni sõbranädalaks.

Sõbrapäeva aga tähistatakse homme kindlasti ja loodetavasti mitte ainult laste hulgas. Niisiis peaks olema üks igati lahe päev, kui täiskasvanutelgi on voli olla natuke lapselik. Kui keegi ka muidu oma rangetest raamidest välja ei söanda astuda, siis homme ju võiks.

Veebruari keskpaigaks ongi ilmselt talv juba sealmaal, et temast on jõudnud kerge tüdimus tekkida. Siis olekski paras homse päeva puhul ennast talvetardumusest lahti raputada ning mõelda välja midagi positiivset ja lõbusat. Hallide argipäevade hulgas võiks see olla pisikeseks sädemeks, justkui meeldetuletuseks, et vahel on hea üles otsida need pisikesed rõõmukillud, et elumured üle pea ei hakkaks kasvama.

Ega selleks, et sõpra või lihtsalt kaasinimest rõõmustada, polegi ehk alati tarvis midagi keerulist ega ülesaamatult palju. Kui sa kedagi lihtsalt märgata viitsid, on sellest vahest rohkemgi kasu, kui arvata oskad.

Meil kõigil on halvemaid ja paremaid, meeldejäävamaid ja argisemaid päevi. Homne päev annab aga piisava põhjuse see igati mõnusaks muuta, mida ehk pärastki hea meenutada oleks. Andmisrõõm olevat saamisrõõmust suuremgi. Sellepärast tasub kindlasti iseendale korrata imelihtsat asja: "Mõtle positiivselt!"

Oma sõpruskonna peale võiks homsel päeval mõelda küll igaüks, ehk annaks pea tööle panna, et endast mingi soe sõbralik sõnum või märguanne saata. Oleks igati lahe päev, mil kõik on võimalikult tolerantsed, kompleksivabad ja lihtsalt inimlikud, mitte ainult jahedalt viisakad. See võiks siis tasapisi harjumusekski saada.

13. veebruar 2001

MAJANDUS

Piimajõed hakkavad Jõhvi voolama

Möödunud kolmapäeval kogunesid Laiusel toimunud koosolekule talunikud, kellele on juba pikemat aega müüdud piima eest võlgu ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaat.

Väljapääsmatusse olukorda sattunud piimatootjatelt on valmis hakkama piima varuma firma Jõhvi Piim. Talunikud pole ka kaotanud lootust maksmata jäetud raha ASilt Eesti Taluvõi kunagi kätte saada.

Süüdistatakse omanikke

Laiuse põllumajandusühistu saalis toimunud piimatootjate koosolekul olid peaaegu kõik istekohad hõivatud. Kõige rohkem oli nõupidamisele tulnud Jõgeva ja Torma valla talunikke, kellele AS Eesti Taluvõi pole õigeaegselt maksnud piimaraha.

Üks kahjukannatajatest, Torma vallas Vaiatu külas asuva Annuka talu perenaine Siiri Hansen ütles Vooremaale: "Kaks aastat on meil kestnud igavene jama piimaraha kättesaamisel ASist Eesti Taluvõi. Praeguseks on võlg jäänud 10 000-15 000 krooni, sest oleme saanud ettevõttest soodsamalt võid ja juustu osta. Üldiselt on ASist Eesti Taluvõi piimaraha kerjamine ära tüüdanud. Jõgeva piimakombinaadi tegevjuht Matti Mehide pole milleski süüdi. Piimakombinaadi omanikud on aga arvatavasti raha kuhugi kantinud."

Mõned talunikud on ASi Eesti Taluvõi põhjustatud võlgade tõttu lehmade arvu vähendanud või loomapidamise lõpetanud. "Sügisel oli meil kümme lehma, praegu aga neli," teatas Jõgeva valla taluniku Otto Sõsteri esindaja Rauno Laasik.

Rahvakoosolekust oli teatatud ka ASile Eesti Taluvõi, kuid ettevõtte esindajad polnud koosolekule tulnud. ASi Jõhvi Piim juhatuse esimees Kalju Metsalu rääkis selle firma võimalusest hakata Jõgeva ja Torma vallast piima varuma. "Meie turg võimaldaks praegu varuda senisest rohkem 10-15 tonni piima. Sellise koguse oleksime valmis ka vastu võtma. Piima liitri eest maksame keskmiselt 3 krooni ja 30 senti," ütles ta.

Kalju Metsalu märkis, et Jõgeva ja Torma vallas võiks piima varumiseks ringi sõita väike piimaauto, millelt Jõhvi Piima suur auto piima üle võtaks. "Arvatavasti hakkamegi piima Jõhvi müüma. Igatahes meie kandi talunik Malle Normak juba turustab sellele ettevõttele piima," lausus Siiri Hansen.

Koosolekul osalenud Jõgeva Talunike Liidu esimees Kalju Jalakas soovitas talunikel turustatava kokku kogumiseks ühistegevust arendada. "Ühistegevus on paljudes riikides laialdaselt levinud koostöövorm," lisas ta.

Juristi kommentaar

Paljud talunikud pole kaotanud lootust ASist Eesti Taluvõi piimaraha kätte saada. Kümme piimatootjat on palunud ennast esindama juristi Terje Miku. "Minu klientide nõuded Eesti Taluvõi vastu ulatuvad 2000 kroonist kuni 200 000 kroonini. Olen püüdnud ASi Eesti Taluvõi esindajatega raha maksmise osas kokkuleppele jõuda, kuid paraku pole see õnnestunud. Firma juhatuse esimehe Konstantin Soldatovi mobiiltelefon on pidevalt välja lülitatud. Nii osutub töö piimaraha kätte saamiseks keeruliseks, kuid lootust ei maksa kaotada. Väga oluline on seegi, et piimatootjad kasutaksid keeruliste probleemide lahendamiseks õigusabi, koos kolleegidega oleme neid valmis igati abistama. AS Eesti Taluvõi on võlgu ka mitmele firmale. Koos teiste juristidega üritamegi eraisikute ja firmade nõuded üheks nõudeks ühendada. Pankrotimenetluse algatamist ei pea ma põllumeeste huvisid arvestades mõttekaks. Lähtudes pankrotiseadusest kuuluvad nende nõuded viiendasse rahuldamisjärku," lausus Terje Mikk Vooremaale.

JAAN LUKAS

Mullu surmaga lõppenud tööõnnetusi ei olnud

Aastal 2000 toimus raskeid õnnetusi üheksa kuu võrdlusandmete alusel töökohas viie võrra vähem ja teel tööle kuue võrra vähem kui 1999. a. Kui 1999. a toimus tööl 15 rasket õnnetust, siis 2000. a ainult 10. Üleeelmisel aastal toimus tööteel 17 rasket õnnetust, 2000. a aga 11.

Tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu maksis haigekassa eeltoodud põhjustel Jõgevamaal üle poole miljoni krooni ulatuses hüvitisi ja vabariigis üle 15 miljoni krooni. 2000. a surmaga lõppenud tööõnnetusi Jõgevamaal ei toimunud, 1999. a oli neid kaks. Vabariigis toimus 2000. a tööl 338 rasket õnnetust ja tööteel 135 rasket õnnetust. Surmaga lõppes 17 õnnetust.

Üleeelmise aasta 20. aprillil lõhkes Vaimastveres katlamaja ja õnnetuses hukkus Jõgeva prokuratuuri autojuht. Õnnetuse põhjustas omavoliline katla kütmine.

Sama aasta 16. augustil tabas ASi Nõmme Peekon sigalas kraaptransportööri remonditöölist epilepsiahoog. Ta kaotas teadvuse, kukkus näoga rennis oleva pläga sisse ja uppus. Uurimise käigus selgus, et tööandja ei olnud teadlik sellest, et tööline epilepsiat põdes. Töölelubamise eel arstlikku kontrolli aga ei tehtud. Tuvastati ka, et töökoht olipuudulikult ette valmistatud, sest kanalil ei olnud peal kaitsekatteid, mis oleks töötajat kaitsnud uppumise või mõne muu õnnetuse eest.

Enamus tööõnnetusi (47%) toimus 1999. a Tallinnas. Jõgevamaa oma 3% osakaaluga (17 tööõnnetust aastal 1999 ja 11 tööõnnetust

aastal 2000) on maakondade seas keskmine. Tartumaa osakaal on 8%, Pärnumaal 7% ning Põlva-, Lääne- ja Hiiumaal 1%.

Tööinspektsiooni andmetel on tööõnnetuste peamisteks põhjusteks tööandjate ja töötajate ohutusnõuete rikkumine, aga samuti töötajate mitteküllaldane väljaõpe, eelkõige puudulik töökorraldus ja töökoha ettevalmistus.

Esikohal kukkumine

Üle 50% õnnetustest on seotud nii kõrgelt kui ka maa peal toimunud kukkumisega. Näiteks kukkus 17. veebruaril 2000. a Põltsamaa tugikomando tuletõrjuja-päästja õppetornist laskumisel nööri purunemise tõttu 7,55 meetri kõrguselt. Kaks julgestajat ei suutnud ligi 100 kg kaaluvat meest päästa ja ta kukkus alla kaitsepadjale. Tagajärjeks oli vasaku õlavarre murd.

Uurimise käigus tuvastati, et viimane teadaolev päästenööri katsetamine 350 kg raskuse esemega toimus ligi 15 aastat tagasi. Seetõttu pandi õnnetust soosivate asjaoludena kirja testimata nööri kasutamine ja see, et praktilise õppuse juures ei viibinud komandopealikku. Pealegi eirati viimase korraldust, sest laskuti aste kõrgemalt, III korruselt.

13. aprillil 2000. a keeras ASi Almes traktorist lahti traktori ratta mutreid. Jalgade väärasendi tõttu ei suutnud mees tekkinud pingete tõttu tasakaalu säilitada, kukkus ja sai viga.

20. aprillil 2000. a libises Lustivere hooldekodu tööline libedal põrandal ja kukkus, tagajärjeks vasaku põlve kedramurd.

Autojuht töötas puhkuseajast OÜs Meliger. 18. juulil 2000. a astus autojuht auto juurest sammu tagasi. Jalg sattus aga kanalisatsioonikaevu äärele. Kukkudes murdis juht parema hüppeliigese. Jõgevamaa Tööinspektsioon trahvis OÜ Meliger juhatajat Marko Miljandit 600-kroonise rahatrahviga, kuna ta jättis koostamata tööõnnetuse rapordi.

Peale kukkumise põhjustavad tööõnnetusi veel seadmete liikuvad osad, purunenud konstruktsioonid, kukkuvad esemed ja varingud. Kõige rohkem saavad tööõnnetustes viga sõrmed, labajalg, jalasäär, käelaba, varbad, hüppeliiges, silm, rindkere jne. Näiteks lõikas 2. märtsil 2000. a OÜ Aksmar müüja juustu. Lõikas aga kätte, tagajärjeks vasaku randme haav.

Tööinspektsiooni andmetel maksti Jõgevamaal 1999. a tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu 5313 töövõimetuspäeva eest ligi pool miljonit krooni, täpsemalt 476 358 krooni. Vabariigis maksti aga eeltoodud põhjustel haigushüvitisi üle 15 miljoni krooni.

Kutsehaiguste arv suureneb

Kõige rohkem kutsehaigusi on diagnoositud endistel traktoristidel, bussijuhtidel ja põllutöölistelloomakasvatajatel. Tööinspektsiooni andmetel ei vasta paljud liikurmasinad, nagu traktorid, tõstukid, kombainid, ja transpordivahendid töötervishoiu ning tööohutuse nõuetele.

Traktoristide ja autojuhtide kutsehaiguse põhjuste seas on esiplaanil vibratsioon ja müra. Nii diagnoositi tööinspektsiooni andmetel 1999. a kutsehaigus 132 traktoristil ja 56 autojuhil.

Jõgevamaal diagnoositi 1998. a 18 kutseahaiguse juhtu ja 1999. a 23 juhtu. Selle näitajaga ollakse maakondade seas keskmisel kohal. Nii diagnoositi 1999. a kõige rohkem kutsehaigusi Põlvamaal (143 juhtumit) ning kõige vähem Lääne- ja Hiiumaal (1 juhtum). Jõgevamaa tööinspektsiooni juhataja Tiit Gorinovi andmetel suurenes eelmisel aastal Jõgevamaal kutsehaiguste juhtumite arv järsult. Diagnoositi 35 juhtu.

RAIVO SIHVER

Karina talus eelistatakse mitmekesisust

Tabivere vallas Valgma külas asuvas Karina talus viljeletakse üsnagi mitmekesist põllumajandustootmist. Majapidamise põhiliseks tuluallikaks on piimakarja kasvatamine.

Saadjärve läheduses paiknev Karina talu on rajatud 1870. aastatel põlistaluna. 1989. aasta alustasid siin põllumajandustootmist nüüdne perenaine ja peremees Ilme ja Enno Sarjas. Neljateistkümne aastaselt töötamist alustanud Ilme on olnud ka veterinaarvelskriks ning teatris Vanemuine piletikontrolöriks. Enno oli ametis autojuhi ja elektrikuna.

Piimatootmisele spetsialiseerunud talu kuue lehma piimatoodang ulatub 7000 kilogrammini. Majapidamisel on 54 hektarit üldpinda. Haritavat maad, suuruses üle 30 hektari, hõlmavad eelkõige teraviljapõllud (talinisu, suvinisu ja oder). Samuti kasvatatakse ristikut, hernest, kartulit, loomapeeti, kapsast ning kasvuhoones kurki. Tootmishooneteks on laut, küün, ait, kuivati ja ehitusjärgus viljahoidla, põllutöömasinateks aga kaks traktorit, "Tartu" ader, heinaniiduk ning kartulipanemismasinad.

"Hakkasin talupidajaks, et jätkata esivanemate tööd ja vaeva. Talu on elamisviis, millega rikkaks ei saa. Rõõmu tunneme siis, kui igapäevaelus kõik hästi läheb ning rahaga ots-otsaga välja tuleme," rääkis Ilme Sarjas.

Taluniku nõuanne

"Minu arvates elasid talunikud kõige paremini siis, kui peaministriks oli Tiit Vähi. Praegu oleme aga üsna suures teadmatuses. Eestlased on olnud rohkem omaette nokitsejad, et keerulistes oludes paremini vastu pidada, võiksime aga üksteist sagedamini aidata," arvas Enno Sarjas.

JAAN LUKAS

Täpsustus

Laupäeval Vooremaas ilmunud artiklisse "Mullaveres on segased lood mullaga" sattus kahetsusväärne eksitus: kunagise Mullavere külanõukogu esimehe, praeguse Tabivere sotsiaalkeskuse elaniku nimi on Amanda Õun, mitte Õie Õun, nagu artiklis kirjas oli. Õie Õun oli aga taluperemehe Eduard Õuna abikaasa, kes suri mõned aastad tagasi. Vabandan!

JAAN LUKAS

NOORTELISA

Kuidas minust noortelisa tegija sai

Kõik algas tolsamal päeval, mil ma istusin Saasta prooviruumis ja silmitsesin mõtlikult seinu.

Lihtsalt iigav oli. Ei osanud mina uneski aimata, et keegi suudaks ja tahaks mind ümbritsevas maailmas midagi kurja korda saata. Tjah, aga pöördelised sündmused varitsevad vaikselt oma aega nagu kevadised jääpurikad, mis ootavad parajat momenti, millal pahaaimamatult räästa all töllerdavale kodanikule pähe kukkuda. Nii ma seal vedelesin. Lihtsalt niisama. Korraga löödi prooviruumi uks mürtsuga lahti ja tekkinud avause kaudu paigutas ennast proovikasse sisse tuntud ajakirjanik Kiis.

"Nii, mees, kas sul pastakas on?" küsis Kiis minult hästi kurja häälega. Ehmusin, kuid suutsin siiski vaikselt kosta, et kodus peaks üks ikka olema.

"A arvuti?" nõudis Kiis edasi. "Jumalale tänu, aga arvutis ei ole mul mitte ühtki kasulikku programmi, ainult mängud."

"See ei loe," teatas Kiis ähvardavalt. "Nüüd, mees, istud laua taha ja hakkad seitungit tegema! Noortelisa! Ja kohe! Igasugune logelemine on nüüd minevik!!" Ning kurjakuulutav ajakirjanik proovis näpuga minu maise olemise sisse auku uuristada.

Mina ei tahtnud alguses kehalisele vägivallale alistuda, aga siis leidis Kiis prooviruumi nurgast süntesaatori, hakkas mängima ja lubas seda teha senikaua, kuni ma nõusse jään.

Ütleme lühidalt, et see, mis ta tegi, oli tõesti hirmus ning ma alistusin vaimse terrori all. Kiis läks minema, karjus veel üle õla, et olgu ma homme toimetuses või muidu jääb see homne mulle viimaseks.

Hirmust värisedes jooksin koju. Kibekiiresti asusin tähti ja numbreid õppima ning vaatasin läbi lapsepõlvest järele jäänud Karuaabitsa. Tähtede näod tulid mulle küll tuttavad ette, aga nende nimed olin lootusetult unustanud. Saabus kurjakuulutav homme.

Toimetuses käis peatoimetaja tähtsalt trampides mööda kabinetti ringi ja tema nägu oli kui möirgajal lõukoeral. "Püha artikkel! Neetud kolumn!!" vandus peatoimetaja koledal häälel võõramaa keeles. Nüüd sain aru, et pääsu enam pole. Tegin küll hädise katse põgeneda akna kaudu, kuid teised ajakirjanikud nabisid mu kinni. Läbipekstuna heideti mind peatoimetaja jalgade ette. Minestasin.

Kui toibusin, oli mind toimetuses arvuti külge aheldatud, mulle suruti pihku klaviatuur ja kästi ränga peksukaristuse ähvardusel kirjutada.

Vaevlen siin juba teist nädalat. Ma ei pea enam vastu, koduigatsus on suur. Kirjutan seda kirja, lootuses, et see toimetuse tsensoritel märkamata jääb, kunagi välismaailma jõuab ning keegi minu ja ka paljud teised kaaskannatajad ajakirjandusliku terrori alt vabastab.

VALE-DMITRI

Eesti noorte seas on tavaks sallimatus

Kui jälgida neti Eesti kommentaarikeskusi, siis paistab silma, et kui teemaks tuleb näiteks midagi seoses nn vähemustega või, ütleme teistsugustega, olgu need teisest rahvusest mittevalget rassi, usklikud, karsklased, seksuaalselt erilised, siis leidub päris suur hulk arvajaid, kes oma anonüümsust ära kasutades väljendavad räigelt oma räigelt vastakat suhtumist.

Kui tänavuse eurolaulja Dave Bentoni vastu suunatud sõnavõtud olid isegi üllatavalt nö leebed, siis täiesti üllatas reaktsioon olümpiamängudel Eestile medali võitnud Aleksei Budõlini ja 4. koha saanud Valeri Nikitini suhtes: verbaalses mõttes pääses esimene vaevalt seina äärde panemisest, kuna "pole eesti keelt korralikult ära õppinud", olemuselt praktiliselt täiesti eestlane Nikitin sai vaid oma nime eest täis sõimatud.

Või siis vereülekandeskandaali sattunud jehoovatunnistajate kohta käivad kommentaarid: nendest kumas läbi täielik siiras mõistmatus, kuidas on olemas inimesi, kes sünnipäevi ei pea ja verivorsti ei söö. Sellised "erilised" inimesed tundusid paljudele selliste värdjatena, kes lausa ohustavad ühiskonna normaalset toimimist. Üldse tundub suhtumine usklikesse olevat kui mingitesse täiesti ebanormaalsetesse, peaaegu et hulludesse, kellega lähemalt kokku puutuda ei tasu.

Või mis veel, kui tulla neetud eurolaulunduse juurde tagasi, siis siiralt hulludeks sõimama neid, kes näiteks kiitsid Hillar Vimbergi "Cat Storyt". Et kui sul pole enamusega ühine maitse, siis tuleks sind ühiskonnast eraldada.

Võib mõelda, et see on kommentaarikeskuste eripära, et sellised ebaintelligentsed arvamused kipuvad domineerima. Et nagu peldikuseinad jne. Et tegelikult need kommenteerijad on "tavalises"

elus täiesti normaalsed tüübid, kes kedagi ei ähvarda.

Aga ei, sellist sallimatust näeb lähemal uurimisel ka "päriselt". Ja mitte alati nad pole mingid harimatud jobud. Isegi tudengite seas leidub neid, kes ei kannata vene keelt, juudi nimesid ja mustanahalisi tänavatel. Kuid veel põhjalikumal vaatlemisel tuleb välja, et kõige sallimatumad on noored vanuses 15-20. Selle üheks tõenduseks on näiteks asjaolu, et just sellele eale suunatud Raadio 2 "HAI" on esinenud rassistlikult tõlgenadatavate avaldustega, suhtunud kahtlusega tolerantsust soosivate trendide süvendamise vajalikkusesse, samuti avalikult vulgaarselt ründavalt suhtunud mittetavapärastesse persoonidesse (a la Hillar Kohv).

Samuti kohtab sallimatuid momente selle ealiste kõnetekstides ja käitumises, kus paistab silma asjaolu, et sallimatus on seotud üldise vägivallaihalusega: sallimatus õigustaks nagu võimalust kellegi (erineva) kallal oma rusikaid proovida.

Lisaks ealisele eripärale paistab tegemist olevat ka generatsiooni probleemiga. Praegused 15-20-aastased on kasvanud üles väga mono(ühe)ideoloogilises keskkonnas. Kui varasemad inimesed olid jagatud ametliku (nõukogude) ideoloogia ja "koduse" vastandideestiku vahel, 90ndate alguse teismelised läbisid veel erilise murranguperioodi ideedegalerii, siis praegusi tiinereid on toidetud põhiliselt üheainsa majandus (vaba turg), poliitilise (parempoolne rahvuslik liberaalne + Savisaar on paha) mõtestikuga, pealegi on nad on kuulnud kõikidest raadiotest üht ja sama muusikat, ka pole neis kasvatatud huvi erinevate kultuurivormide vastu. Sel põlvkonnal pole olnud erilisi valikuvõimalusi, seega sellest tingitud vältimatut tolerantsivajadust.

Kui sellele lisada ühiskonna pealesurutud mentaliteet: võidelda küünte ja hammastega vaid iseenese olemasolu garantii ehk raha eest, siis ongi komplekt koos: hoia omasuguseid, kuulu kindlasse suurte seltskonda ja hävita teistsuguseid, vaid nii võid olla KÕVA (mees).

Samas on selline sallimatus olnud ikkagi Eestis mõttetu. Võõrtööliste horde siin pole. Vene kogukond on aga ühiskonnas isoleeritud endasse, mis teeb integratsiooni väga raskeks. Suhted ühiskonnas on Eestis kehvad. Samas võib õnne tänada, et eestlased on niivõrd uimased, et vägivald enamasti ei ületa verbaalseid ja psüühilisuse piire.

MARGUS KIIS

See Eurolaul 2001

Mind jätab küll külmaks, kui räbalpükstes kleenuke blond Eestimaa poiss kargleb turske mustanahalise selli seltsis. Võibolla on see just lööv hinnete andmisel žürii poolt.

See, et mõnel mängijal on kitarr nagu malakas käes ning ta vehib sellega ülesalla, ei tekita probleeme. Las vehib! See on ka üks olemise viis - olla julge, olla ise.

Noori tuleks rohkem julgustada tegudele, neid moraalselt toetada, mitte nii palju kritiseerida. Igaüks elab oma ajas oma võimalustega. Kui eelmisel sajandil lauldi meloodilisi laulukesi "Üks kask meil kasvas õues", siis tänapäeva rütmid on hoopis teised. Ka vaimsete väärtuste kvaliteet on muutunud. Noortele on rohkem loovat tegevust ja loomingulist jõudu tarvis.

Meil on küllalt palju andekaid lapsi, keda oleks vaja aidata, et nad saaksid pidevalt edasi areneda. Kahju on kuulda, kuidas mõned lapsevanemad ei suuda oma lapsi muusika, spordi või kunstikooli panna, kuna selleks puudub raha. Kahju, väga kahju! Sellepärast peavad paljud lapsed oma vabal ajal kössitama teleka ees ja vaatama filme, mis täis vägivalda.

Me kõik tahame, et meie lastel elus hästi läheks, et nad ei jääks elu hammasrataste vahele. Vanem generatsioon peaks rohkem noori abistama, olema ise eeskujuks. Aga kas neil ongi selleks aega? Vaevalt küll! Pingestatud elustiil, leida tööd, hoida seda, teha ületunnitööd, loobuda isegi puhkepäevadest - see kõik mõjub tervisele, tekitab närvipinget.

Eriti maalapsi on vaja aidata, võtku seda ka omavalitsusjuhid arvesse, kui koostavad uut aasta eelarvet. Kas on nii väga vaja mõnd uut turismiobjekti (mõõk Kääpa jões) või sulgeda koole, mis aastaid on püsinud maal haridustemplitena?

Tuleks omistada suuremat tähelepanu nendele noortele, kes seda hädasti vajavad. Tuletage meelde, kui palju andekaid inimesi pärineb just nimelt maalt.

JUTA RUUS

Ruulib staarikultus

ehk kuula Moe Guru, tema teab, kuidas on & praegu on nii:

JUUKSED

Soengumoes domineerib lõikus a la Bruce Willis a la Eesti kaitsevägi a la külm võttis viimse kui karva peast ära.

Väga trendikas on ka laiemale üldsusele titaaniku nime all tuntud soeng, mida esmakordselt presenteeris supermodell di Caprio ühes laevahukku kujutavas filmis. Keskmisest pikema mudeli tõttu ei ole see lõikus siiski soovitav kontaktläätsede kandjaile ega neile, kes armastavad evida rasvaseid juukseid või vajavad tööülesannete tõttu võimalikult avarat vaatevälja.

Suurim moehitt on momendil aga soengukujundus "okassiga euro moodi". Nõuab püsimiseks superliimi, pidevat ühendust elektrivõrguga või konsultatsioonitundi Tanel Padariga.

NAISTELE

Naiste uhkeimaks ehteks pole enam juuksed, vaid käevangus olev vastassooesindaja. Sealjuures tingimata mustanahaline ning soovitavalt pikem kui naine ise. Viimase reglemendi määratlesid hiljuti staaritandem Nicole Kidman-Tom Cruise, kes mainitud disainivääratuse tõttu oma kümme aastat kestnud koosluse lõpetada otsustasid (kuigi vaevalt, et nad ise seda põhjusena tunnistavad).

RIIETUS

Liibuv, liibuv & veelkord liibuv & mis kõige tähtsam: väga hästi ise valmistatav (võta vanast moest läinud sulejopest hanesuled välja, tõmba kuuma triikrauaga üle & vaata, mis juhtub...). Olulised aksessuaarid: suusavarustus & nummerdatud riidelapakas.

Kinnitatud by

MOE GURU

Armas lugeja!

Ajal, mil eelkõige noortele suunatud ajakirjandus on langenud sügavasse kriisi, noorteväljaannete toimetused lülitavad oma arvuteid igaveseks välja ning noorsooajakirjanikud on langenud karmi puuduse, viletsuse ja maksuameti küüsi, tahab Vooremaa jätkuvalt olla see kants, kus noore lugeja huvid kõige kindlamini kaitstud ja esindatud saaks.

Uus Aastatuhat on see koht, mille veergudel leiavad julget ja noortepärast kajastamist meie igapäevase elu valupunktid - raha, muusika, mood ja loomulikult SEKS. Uus Aastatuhat tahab olla kõigi tagakiusatud, vääriti mõistetud ning napi taskurahaga varustatud ja ka ülejäänud kodanikuhakatiste lohutaja ning toetaja. Uue Aastatuhande jaoks ei ole tabusid, Uus Aastatuhat ei karda kedagi, Uue Aastatuhande jaoks pole miski püha. Kui teil on mure, siis pange see paberile ja saatke meile - paneme mure lehte, võite muret lehest lugeda!

Miks just Uus Aastatuhat? Kuid see on ilmne - antud nimi võtab tabavalt kokku kaasaegse põlvkonna olemuse, tema sügavama tähenduse praegu saja ühiskondlikus kontekstis, tema ambitsioonid ja tuleviku. Uue Aastatuhande vastvärvatud toimetus teeb kõik endast oleneva, et olla nime vääriline, ja võibolla isegi veidi rohkem. Jõudu toimetusele uue lehe tegemiseks! Pikka meelt lugejaile nende väljakannatamiseks!

AARE KIRNA,

Vooremaa peatoimetaja

SPORT

Vardo Malm võitis meistritiitli

Möödunud laupäeval ja pühapäeval toimusid spordihoones Virtus Eesti meistrivõistlused kreekarooma maadluses kadettidele. Kuni 69 kg kehakaalus tuli võitjaks Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm maadleja Vardo Malm. Klubide üldarvestuses jäi Ramm 8.-9. kohale.

Kadettide (13-17-aastased noored) meistrivõistlused korraldas Virtuses Eesti Maadlusliit koostöös raskejõustikuklubiga Ramm. Kahepäevasel jõuproovil osales 107 maadlejat 24 klubist.

Jõgevamaa maadlusfännid hoidsid eelkõige pöialt senisele viiekordsele Eesti meistrile Vardo Malmile. Laupäeval alistas Vardo tartlase Vladimir Vesselovski 1:0. Pühapäevases finaalis katsusid rammu samad vastased. Vesselovski üritas teha käsivarre heidet, mis tal aga ebaõnnestus, seejärel pani Vardo ta selili ja teenis nii kõigi eelduste kohaselt pääsu suvel Türgis toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele.

"Et olin haige, sain ma tänavusteks kadettide meistrivõistlusteks treenima hakata kaks nädalat enne võistlusi. Nagu alati, oli närvipinge kõige tugevam päev enne võistlust. Mis puutub vastasesse, siis pean Vladimir Vesselovskit väga tugevaks maadlejaks," ütles Vardo Malm Vooremaale mõned minutid pärast võitu.

"Päris hea särts jäi Vardol seekordsetel maadlusmatšidel siiski puudu," arvas klubi Ramm juhatuse esimees, treener Aimur Säärits.

Kokku maadles kadettide meistrivõistlustel klubist Ramm viis maadlejat. Vardo Malmi järel saavutas kõige väärikama tulemuse Viljo Kokla, kes kuni 42 kg kehakaalus sai neljanda koha. Heigo Klaos (kuni 76 kg) jäi kümnendaks ja Rauno Paumets (kuni 63 kg) üheksandaks. Klubide üldarvestuses jäi Ramm 8.-9. kohale.

Võistluste peakohtunik Hants Hint ütles maakonnalehele: "Tänavustel kadettide meistrivõistlustel oli kõige võimekamate maadlejatega esindatud kuni 63 kg kaalukategooria. Kriitiliselt tuleks aga märkida seda, et treenerid olid punkti saamise eesmärgil võistlustele kaasa võtnud ka nõrgemaid maadlejaid."

Aimur Sääritsa sõnul jäi mitu võimekat maadlejat võistlustest eemale haiguse tõttu.

Kadettide meistrivõistluste võitjad kaalukategooriates:

42 kg Arvo Raid Viljandi klubi Tulevik

46 kg Anar Zeinalov klubi Herakles

50 kg Eerik Aps Tallinna klubi Nelson

54 kg Martin Kallasmaa Tartu Ülikooli Spordiklubi

58 kg Reimo Indus Märjamaa klubi Juhan

63 kg Vitali Vesselovski Eesti Põllumajandusülikooli Spordiklubi

69 kg Vardo Malm Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm

76 kg Mihhail Tarassov Kohtla-Järve klubi Kuldkaru

85 kg Kristo Kiik Türi SKN

100 kg Jonart Viir Vändra spordiklubi Suure karu pojad

Järgmised kaalukamad maadlusvõistlused peetakse spordihoones Virtus aprilli keskpaigas, kui ühel nädala vahetusel toimuvad Eesti-Soome maavõistlused, kus osalevad ka mõlema riigi olümpiamaadlejad, ning Georg Lurichi mälestusvõistlused.

JAAN LUKAS

Spordi lühiridu

Vabariigi kirikabe (64) meistrivõistluste finaalis mängivad meilt Urmas Visk ja Heldur Evertsoo. Tuntumaks seal on Arno Uutmaa, Eesti ainuke suurmeister kabes, tulnud maailmameistrivõistlustel pronksmedalile. Teiseks tuntud nimeks on narvalane Ardu Treinbuk, tulnud maailmameistriks kirikabes 1999 ja teiseks aastal 2000. Lisaks eelmisel aastal maailmameistrivõistlustel Eestile meeskondliku pronksi toonud viisik. Praeguse seisuga on meie mehed esimeses pooles. Kõik need tuntud nimed ja viisik mängivad brasiilia kabet. Mängitakse 64-ruudulisel laual, ainult 100-ruudulise laua reeglite alusel.

Kirikabetajate Eesti ELO edetabelisse kuulub üle 60 nime. Meie paremate kohad on järgmised ja esimeses pooles. Nii on 76-aastane Raimond Tamla 27., pea 70-aastane Heldur Evertsoo 29. ning neist nooremad Vello Salumäe ja Urmas Visk vastavalt 31. ja 32.

Järgnevalt kohtuvad kabetajad 17. veebruaril kell 10 Jõgeva Kaitseliidu saalis Aia tn 4, kui asume selgitama maakonna paremaid veteranide klassis. Ootame osalema naisi sünniaastaga 1960 ja varem ning mehi sünniaastaga 1950 ja varem, teeme kaks vanuseklassi meestele. Osavõtul on ka sümboolne tasu. GENS UNA SUMUS!

SULEV LUHT

***

Maakonna meistrivõistlustel bridžis paaridele on mängitud 12 voorust kaheksa. Kaheksandas voorus said lõpuks oma tahtmise Jaan Sutt-Villu Ojassalu, võites esikoha 138 punktiga. 133 punkti andis teise koha Otu Suitsule-Mart Jägerile, 131 punkti kolmanda koha Hillar Sibulale-Arnold Kivikule. Neljanda kohaga pidid leppima Kalju Kuldvere-Jüri Mekšun, viienda kohaga Lembit Kapp-Peeter Jaani, kuuenda kohaga Toivo Vähi-Ülis Riisalu.

Kuue parema vooruga on punktiseis: Sutt-V. Ojassalu 100 p, Kapp-Jaani 95,5 p, J. Kivik-K. Ojassalu 94,5 p, Kuldvere-Mekšun 90,5 p, Meikop-Krumm 90 p, Suits-Jäger 86,5 p. On huvitav märkida, et kaheksa vooruga on liidriohje hoidnud kuus erinevat paari.

Nelikute turniiril on jõutud poole peale. Praegu on soliidne edumaa võistkonnal Arno (A. Kivik-H. Sibul ja J. Kivik-K. Ojassalu), võistkonnal Peeter (Jaani-Kapp ja Meikop-Krumm), võistkonnal Raido (Sikk-Meerits ja Epro-Rumvolt). Neil on punkte vastavalt 206, 205 ja 193. Tagumise poole võistkondadel on punkte: Fortuuna 162 p, Ott 157 p, Kalju 155 p.

OSKAR PURI

MITMESUGUST

Jõgevatreffi tutvustati Helsingis

Motokokkutuleku Jõgevatreff korraldajate jaoks on esimeseks märgiks lähenevast suvest see, kui tuleb asjad pakkida ja üle lahe Helsingisse motomessile sõita. Veebruari esimesel nädalavahetusel Helsingi messikeskuses toimunud MP 2001 oli Igor Ellissonile ja tema meeskonnale juba üheksas kord siinset motokokkutulekut põhjanaabritele tutvustada.

Igor Ellissoni sõnul külastas motomessi kolme päeva jooksul 50 000 inimest ja suur osa neist käis läbi ka motoklubi Jõgeva MC boksist.

"Kui arvestada, et just messi ajaks saabus Soome selle talve kohta eriline külmalaine, oli nii suur külastajate arv suur saavutus," ütles Ellisson. "Ka laupäevane messipäev, mil motoklubide esindused traditsiooniliselt kogu Soomest bussidega Helsingisse kokku sõidavad, oli niisama rahvarohke nagu alati."

5000 Jõgevatreffi tutvustavat infolehte kadusid boksist nagu soojad saiad: eeloleval suvel, täpsemalt 2.-5. augustini Kuremaal toimuv Jõgevatreff on järjekorras juba kümnes ning üritus on omandanud aastatega tuntuse ja hea maine eriti just Soome motomatkajate seas, nii et infot osatakse juba küsima tulla.

"Ja seda, et ülelahe motomehed veel Kuremaa ja Kuremäe segamini ajaksid, ei maksa enam karta," ütles Ellisson. Mõni aasta tagasi helistanud talle aga tõepoolest üks õnnetu häälega soomlane Ida-Virumaalt Kuremäelt, kurtes, et nunnakloostri leidis ta küll, aga järve ja motolaagrit polevat kusagil...

Peale selle, et tänavune Jõgevatreff ümmargust järjekorranumbrit kannab, on Jõgeva MCl tänavu au olla ka Euroopa Mootorispordiföderatsiooni egiidi all toimuva üle-euroopalise motomatkajate kokkutuleku ehk nn FIM-Motocampi korraldajaks. See saab teoks nädal pärast Jõgevatreffi, nii et pilkupüüdvate raudratsude seljas teedel ringi kihutavaid stiilseid motomehi saavad jõgevamaalased tänavu näha pikemalt kui tavaliselt.

"Kuigi FIM-Motocamp toimub Põltsamaal, korraldame ka selle ürituse ajal, nagu Jõgevatrefi ajalgi, motomatkajate kolonni läbisõidu Jõgeva linnast, nii et maakonnakeskuse rahvas saab näha nädalase vahega kaht võimsat motoparaadi," ütles Igor Ellisson. "Tahame Euroopa mototuristidele näidata teisigi Jõgevamaa huvitavaid paiku, nagu Mustveed, Palamust, Elistveret jne. Laiuse linnusevaremetes korraldab Jõgeva vald FIM-Motocampi ajal kunsti- ja käsitööürituse, millele on oodatud ka motomatkajad."

FIM-Motocampi ettevalmistustööd kulgevad Euroopa Mootorispordiföderatsiooni valvsa pilgu all. "Valvas pilk" külastas mootorispordiföderatsiooni juures tegutseva mototurismikomisjoni esindaja Jarko Vaska isikus ka Jõgeva MC boksi Helsingi motomessil, jäädes seni tehtuga rahule. Järgmiseks kiireks tööks on motolaagri korraldajatel üritust tutvustava infovihiku trükkimine.

"Kui Jõgevatrefil osalejate arvu oskame enamvähem prognoosida: see küünib arvatavasti üle 1500, siis FIM-Motocampile tulijate hulk on raskemini ennustatav. Muuhulgas oleneb see sellest, kui aktiivselt suudame Euroopa riikide mototurismiorganisatsioonidele info- ja registreerimismaterjale väljastada," ütles Igor Ellisson.

RIINA MÄGI

Noorkotkaste ja kodutütarde suusalaager kujunes tubaseks

Eelmisest reedest kuni pühapäevani olid Jõgevamaa noorkotkad ja kodutütred Laiusel talilaagris. Lume vähesuse tõttu muutus põhiliselt suusalaagriks mõeldud üritus rohkem tubasteks õppusteks ja võistlusteks.

Kaitseliidu Jõgeva Maleva noorteorganisatsiooni Noored Kotkad ja Kodutütred kuulub üle 600 noore. Viiendat aastat järjest saadakse kokku suve ja talvelaagrites ning sügisel matkalaagris. "Lapsed vajavad ja lausa otsivad organiseeritud tegevust. Viimase aastaga on noorkotkaste ja kodutütarde read kahekordistunud," nentis KL Jõgeva Maleva noorteinstruktor Olga Jürma. Seekordset, Laiuse koolimajas peetud laagrit pidas ta kordaläinuks: peeti rühmadevahelisi spordi -ja rivivõistlusi, kõnekonkurss, õpiti sõlmede tegemist jm. Kuigi suusavõistlused jäid ära, ei jäädud päris tubaseks. Laupäeval peeti kombineeritud teatevõistlus, kus peaaegu lumeta staadionil libistati lõbusalt suuski ja veeti kelke. Võistles üle saja 8-18-aastase noore üheksast rühmast. Esmakordselt olid laagris Mustvee, Siimusti ja Laiuse rühmad.

Võistlusalade kokkuvõttes tunnistati tänavuse talilaagri parimaks Jõgeva I rühm, keda juhendab Eleri Saar. Järgnesid Vaimastvere (juht Rein Valdmaa) ja Torma (Mati Vesiko) rühm.

ARDI KIVIMETS

Kalamehed jäid Peipsil jälle jäävangi

Pühapäeval ei pääsenud kümned Peipsile läinud kalamehed enam omal jõul kaldale. Õhtuks tõid piirivalvurid oma hõljukiga ja kohalikud elanikud paatidega kaldale 73 hätta jäänud kalastajat.

Tugev läänetuul tekitas järvejäässe Kauksist kuni Kodavereni ulatuva 10 kuni 200 meetri laiuse lõhe. Kaldast 400 meetri kuni kahe kilomeetri kaugusel asuva jääprao tõttu ei pääsenud enam kaldale mitukümmend kalameest.

Esimesed Kauksi all hätta jäänud mehed tõi piirivalve hõljuk kaldale juba ennelõunal. Kella 12.30 paiku saabus teade, et Pala vallas Ranna küla juures on jäänud jäävangi üle poolesaja mehe. Õhtul kella kuueks olid piirivalvurid toonud kaldale 49 ning kohalikud rannaelanikud 20 meest, kellest paljud olid tulnud Peipsist kala püüdma Lätist.

"Tugevate tuulte ja jäälagunemise ajal tuleb meil õige sageli aidata hätta jäänud kalureid kaldale. Eriti nädalavahetustel, kui Peipsile tuleb sadu hulljulgeid harrastuskalamehi meilt ja mujalt, kellest paljud ei oska tunnetada jääl varitsevat ohtu. Omedu piirivalvekordoni vaatetornist on näha, et ka täna on kalamehed üha laienevale lahvandusele ohtlikult lähedal. Õhtupoolikul saatsime hõljuki olukorraga lähemalt tutvuma ning kalamehi turvama," nentis Peipsi piirivalve piirkonna staabiülem, kapten Urmas Tensing eile Vooremaale.

ARDI KIVIMETS

ELF saadab lapsed ministrite jälgedes Alam-Pedjale

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) Panda auhinna projektikonkursil on selgunud kaks toetust saavat projekti.

Konkursi žürii otsustas toetada Hille Vooremäe esitatud Laeva kooli AlamPedja kaitseala tutvustavat projekti. Projekti raames viiakse Laeva kooli lapsed kahepäevasele retkele Alam-Pedja looduskaitsealale, korraldatakse joonistuste ja kirjandite konkurss ning temaatiline päev koolis.

Teise toetuse saab loodusfotograaf Arne Ader Alam-Pedja teemalise fotonäituse kokkupanekuks ning näituse ringsõiduks looduskaitsealaga piirnevates valdades ja koolides. Panda auhinna projektikonkurss on osa Eestimaa Looduse Fondi Alam-Pedja looduskaitseala arendusprojektist, mis võitis Taani WWFi Panda auhinna 1998. aastal. Selle raames antakse viie aasta jooksul igal aastal välja üks või mitu Alam-Pedja looduse uurimiseks või toetuseks mõeldud stipendiumi 20 000 krooni väärtuses. Sel aastal laekus konkursile kaheksa taotlust.

Sama projekti raames valmis 1999. aastal Alam-Pedja looduskaitsealal 7,5 km pikkune matkarada. Matkarada kulgeb piki Pedja jõe kallast, kuhu on loodud linnuvaatlustorn, laagripaigad ja matkaonnid kanuumatkajatele Põltsamaa jõe äärde.

Möödunud nädalavahetusel toimus Alam-Pedja looduskaitsealal keskkonnaministri Kranichi eestvedamisel öine matk ministritele. Alam-Pedja looduskaitseala on asutatud 1994. aastal ning on Eesti üks suurimaid ja puutumatumaid loodusalasid, kus 260 ruutkilomeetril elab alaliselt ainult 13 inimest.

ELF

POLITSEIKROONIKA

Kuritegevusest jaanuaris

Mulluse jaanuariga võrreldes oli maakonnas tänavu jaanuaris 33 kuritegu rohkem. Seejuures oli ainsa kuriteoliigina kasv salajaste varguste näol. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes oli tänavu 38 vargust mullusest rohkem. Metallivargusi oli mulluse kahe kõrval tänavu 23, sh mulluse ühe elektri õhuliini varguse asemel oli tänavu 17 õhuliini vargust. Tänavu moodustavad metallivargused 20,53% kõigist toime pandud kuritegudest. Salajastest vargustest moodustavad liinivargused 21%, kõik metallivargused kokku aga 28,4%. Metsavargustele langeb 8,6% kõikide salajaste varguste arvust. Korduvalt mootorsõiduki purjuspäi juhtimisega vahele jäämisega seotud kuritegusid oli möödunud aasta jaanuari 11 kriminaalasja asemel tänavu kõigest kolm ehk 72,7% vähem. Röövimisi ja avalikke vargusi oli kummagi aasta jaanuaris viis. Esimese astme kuritegusid oli läinud aasta kolme kuriteo kõrval nüüd üks. Neis on kuriteos kahtlustatav isik kindlaks tehtud.

Peeti kinni alkoholi pruukinud noorukid

Reede õhtul teatati politseikorrapidajale, et Jõgeva Gümnaasiumi diskol on kaks alaealist ilmselgete alkoholijoobe tunnustega. Politseipatrullil tuli asja lahendamiseks toimetada prefektuuri Airika (1986) ja Ruslan (1986). Mõlemad on Jõgeva linna lapsed. Airika puhumisel näitas alkomeeter 0,65 promilli joovet, Ruslanil 1,65 promilli. Alaealiste asja arutamine toimub vanemate osavõtul ja seepärast pole nende õigusrikkumise kohta protokolli veel koostatud.

Purjus kraavisõitja ütles vale nime

Kella poole kahe paiku ööl vastu esmaspäeva teatati liiklusõnnetusest Kaavel Põltsamaa-Jõgeva maantee 3,2 km. Valesti valitud kiiruse tõttu paiskus sõiduauto Honda Civic, mis sõitis Põltsamaa suunas, teelt paremale välja ja rullus üle katuse. Avariis keegi viga ei saanud. Sõiduki juht nimetas end vale nimega ja et on pärit Vaimastverest. Arstid tuvastasid mehel alkoholijoobe. Asja lähemal kontrollimisel tuvastas politseipatrull, et mees pole see, kellena end esitleb. Kui saadi teada endine autoomanik, selgus ka, kes on praegune omanik ning seega ka kraavisõitja.

Zaporožetsilt varastati tagatuli

Ööl vastu möödunud nädala kolmapäeva varastati Mustvees sõiduautolt ZAZ parempoolne tagatuli. Auto oli ööseks pargitud autoomaniku maja hoovi Liiva tänaval. Avaldaja hinnangul on temale tekitatud kahju 700 krooni ulatuses. Vargusega sai hakkama üks Mustvee elanik (1957), kes oli lubanud hankida oma tuttavale sapikaomanikule tagatule, mis selle autol katki oli. Ka varastatud autotule tahtja oli mustveelane.

Salaviinamüüja võeti vahele

Möödunud neljapäeval selgitas politsei välja, et üks Jõgeva linna elanik müüs kodust kaks liitrit salaviina. Monopolipidaja juurest kodust leiti veel neli liitrilist pudelit salaviina. Viin võeti ära, salakauba müüjale koostati protokoll haldusõigusseadustiku § 137 4 lõik 3 järgi. 1943. a sündinud salaviinamüüja elab Tähe tänaval. Esialgseil andmeil teda varem salakauba müümises süüdistatud ega kahtlustatud ei ole.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Teisipäeval on pilves selgimistega ilm. Puhub loode- ja läänetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur -1°C ... +3°C.

Kolmapäeval on pilves ilm, võib sadada vihma ja lörtsi. Puhub läänetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -4°C ... +1°C, päeval +1°C ... +3°C.

Vooremaa

Teisipäev, 13. veebruar 2001. a.

Külmetushaigused tungivad peale

VAIKE KÄOSAAR

JAAN LUKAS

Keuruu esindus käis Jõgeval

RIINA MÄGI