Vooremaa
Teisipäev, 13. märts 2001. a.
Sisukord
Muusikapäevad kulgesid emotsionaalses kõrgepinges


Alo Mattiiseni muusikapäevade avatseremoonia üllatusesinejaks oli Maret Oja juhendatav meesansambel, milles laulavad Jõgeva maavanem Margus Oro, Jõgeva vallavanem Toivo Ilves, Tabivere vallavanem Aare Aunap, Pala vallavanem Kalev Kurs ja Saare vallavanem Jüri Morozov. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Reedel ja laupäeval Jõgeva Gümnaasiumis toimunud viiendad Alo Mattiiseni mälestusele pühendatud muusikapäevad kulgesid taas positiivses emotsionaalses kõrgepinges.

Ühtekokku 74 ansambli ülesastumised olid jagatud kaheksasse kontserti. Küllap jätkus konkursil osalenute ja publiku hulgaski neid, kes selle mammutkoguse muusikat ära kuulata ja läbi seedida jaksas, ¾üriil ehk Suurel Kõrval tuli seda aga kindlasti teha. Jõgeva maavanem Margus Oro, kes tänavu esimest korda Suure Kõrva koosseisu värvati, oli laupäeva hommikupoolikul endale väikest vaheldust lubanud, jälgides konkurssi mitte saalis, vaid suurelt videoekraanilt kohvikuks kujundatud võimlas. Kui üldiselt kiideti muusikapäevade publikut heatahtlikkuse ja üksteise toetamise eest, siis võimlas oldud üksjagu avameelsemad.

"Seal käis ikka nii, nagu antiikajal gladiaatorite võitlusel, et tõsteti pöial üles või suunati alla," ütles Margus Oro. Tõelised pärlid kutsusid vaimustusetormi esile ka kohapeal, st aulas. Ja pärleid pudenes ohtralt. Nagu Suure Kõrva kogenumad esindajad hiljem juhendajate nõupidamisel tunnistasid, on kooliansamblite tase ikka veel tõusnud, kuigi juba paar aastat tagasi hakkas tunduma, nagu polekski enam kuhugi edasi areneda.


Iff ja Kamm

Enne viimast, gümnaasiumiealiste A-kategooria ansamblite kontserti astusid ¾üriiliikmed Ivo Linna ja Antti Kammiste ise rahva ette. Kui kahe mehe jõust väheks jäi, kutsuti sealtsamast ¾üriilaua tagant appi Urmas Lattikas, kelle klaverisoolod võtsid publiku vaimustusest vinguma.

Lisaks kavas välja kuulutatud Mattiiseni isamaalauludele tuli ettekandmisele veel hulk laule - kõik publikule teada-tuntud, nii et kaasa lauldud oleks vist ka palumata. Saalis valitsenud meeleolu võis võrrelda kolmeteistkümne aasta taguste öölaulupidude omaga. Enamik saalisolnuist neid küll arusaadavail põhjusil ei mäleta, küll aga Linna ja Kammiste, kes seal eestlaulja ja pillimehena kaasa tegid. Kui mõnel hallil poliitikasopasel päeval kipud kahtlema, kas eestlane olla on ikka uhke ja hää, siis sel hetkel ja selles saalis oli vaieldamatult.

Pärast viimast konkursikontserti andis Suureks Kõrvaks kutsutud ¾üriile vajaliku tööpausi Kait Tamra, mees nö Võrumaa metsadest, kes eesti luuletajate tekstidele ballaadlikke laule kirjutanud ja neid ise ette kandnud juba paarkümmend aastat, kes aga laiemale avalikkusele sai tuntuks Siiri Sisaski korraldatud hiljutistel heategevuskontsertidel kaasa tegemisega.


Peapriis Triisile

Suure Kõrva "kohtuotsust" kuulas puupüsti saalitäis muusikapäevade lõpetamisel kui üks suur kõrv. Teist aastat hinnati Mattiiseni päevadel ansambleid kahes kategoorias. A-kategoorias konkureerisid laulustuudiote, muusikakoolide ja muusika süvaõppega klasside ansamblid. Noorimate, V-VI klasside ansamblite hulgas tunnistati B-kategooria laureaatideks Türi Majandusgümnaasiumi tütarlasteansambel ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi poisteansambel Väikesed Varsad ning A-kategooria laureaadiks Rapla laulustuudio tütarlasteansambel. VII-IX klasside ansamblitest pälvisid laureaaditiitli Türi Gümnaasiumi poisteansambel (B-kategooria) ja Abja Muusikakooli tütarlasteansambel (A-kategooria) ning X-XII klassi ansamblitest Pärnu Raeküla Gümnaasiumi segaansambel, Saaremaa Ühisgümnaasiumi poisteansambel (mõlemad B-kategooria) ja Põlva laulustuudio tütarlasteansambel (A-kategooria). Parimaks vokaalinstrumentaalkoosseisuks hinnati Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Rocca al Mare Kooli bänd.

Peale laureaaditiitlite jagati välja ka rida eripreemiaid. Enne peapreemia välja kuulutamist tegi ¾üriiliige, Eesti Muusikaakadeemia haldusprorektor Tonio Tamra kavala käigu ja küsis publikult, kes selle nende arvates saada võiks. Allakirjutanu selle peale saalist küll midagi muud ei kuulnud öeldavat, kui "Rapla" ja "Triis". Õnneks oli täpselt samal arvamusel ka Suur Kõrv, vastasel korral oleks vist vilekontsert vallandunud. Thea Paluoja juhendatav Rapla laulustuudio neidudeansambel Triis oli pannud konkursile tõepoolest uhke punkti oma ühtaegu perfektse ja vaimuka esinemisega. Nende esitatud "Asjatu vaev" tõi Thea Paluojale ka eripreemia parima Alo Mattiiseni laulu arran¾eeringu eest. Nii ansambli neli liiget kui ka juhendaja võisid laupäeva hilisõhtul spetsiaalselt nende jaoks tunniks ajaks avatud Jõgeva kaubahalli minna ning igaüks viiesaja krooni eest oste sooritada. Samasuguse kingituse tegi Jõgeva Majandusühistu muusikapäevade peakorraldajale Maret Ojale, kellele kuulus ka muusikapäevadel osalenute sügav tänu.

RIINA MÄGI


Veebruaris sündis 35 last

Eelmisel kuul registreeriti Jõgeva perekonnaseisuosakonna andmetel maakonnas 35 lapse sünd, neist 17 tüdrukut ja 18 poissi. Mullu samal ajal oli 9 sündi rohkem.

Veebruaris ei jäänud ükski linn ega vald vastsündinuteta, mis on maakonnas viimasel ajal küllaltki erandlik. Endiselt on kõige rohkem lapsi sündinud Jõgeva linnas (7) ja vallas (4). Põltsamaa linnas ja vallas ning Saare ja Palamuse vallas oli kolm; Kasepää, Pala, Puurmani ja Torma vallas ja Mustvees kaks sündi. Pajusi ja Tabivere vallas registreeriti üks uue ilmakodaniku sünd. Tasub märkimist, et tänavu on Mustvees sündinud juba seitse lapsukest, mullu terve aasta jooksul oli vaid kuus sündi.

Veebruaris sõlmiti kuus ja lahutati kaks abielu, millest üks oli kestnud vähem kui aasta. Erandlik on seegi, et need olid perekonnaseisuosakonnas selle aasta esimesed abielulahutused. Mullu oli samaks ajaks jõudnud lahku minna juba kümme abielupaari.

Maakonnas suri 42 inimest.

ARDI KIVIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Reedel on Torma koolis kooli 313. aastapäeva aktus. Laupäeval on Sadalas valla laste laulupäev.


Tabivere vald

Tabivere ja Maarja koolis on emakeelenädal. Eile esitati Tabivere koolis omaloomingulisi töid. Maarja koolis korraldatakse täna viktoriin. Homme on Tabivere koolis kultuurihommik ning ülehomme on kavas viktoriin kirjandusest, kunstist, muusikast ja ajaloost. Reedel esinevad Alatskivil Maarja estraadiring, Tabivere naisansambel ning tantsugrupp Teine Noorus.


Saare vald

Täna on Saare ja Voore taluseltside koosolek. Homme on Saare rahvamajas õppepäev "Aiapidajast oleneb maastikukujundus", lektor on Ene Ilves. Reedel arutatakse vabadusvõitleja Harald Riipalu mälestuse jäädvustamist ning võimalikku mälestuskivi paigaldamist tema sünnikülla Ruskaveresse.


Põltsamaa vald

Adavere koolis on emakeelenädal, mille puhul korraldatakse homme kultuurihommik, kavas on puhkeõhtu, viktoriinid jne. Neljapäeval on koolis algklasside matemaatikaolümpiaad. Samal päeval on kultuurimajas barokkmuusikat tutvustav kontsert õpilastele. Eile oli vallavalitsuse istung. Reedel on Esku lasteaedalgkoolis näitemängude päev, kus astuvad üles kõik klassid ja lasteaiarühmad. Laupäeval on Adaveres saalijalgpalli turniir 1990/1991. aastal sündinud poistele.


Põltsamaa linn

Täna viibivad Põltsamaal energiaplaani teostamise projekti juhtiva Taani konsultatsioonifirma COWI esindajad Kurt Madsen ja Dorthe Vinter ning AETHst Ian Crosby. Põltsamaa lasteraamatukogu tähistab lastekirjaniku Robert Vaidlo 80. sünnipäeva täna algklasside õpilaste joonistuste näitusega. Homme korraldatakse sel puhul viktoriin IV klassidele ning ülehomme III klassidele. Lasteaed-algkoolis Tõruke korraldatakse selle nädala jooksul mitu üritust, tähistamaks Kristjan Jaak Petersoni 200. sünniaastapäeva ja emakeelepäeva. Kavas on muinasjuttude lavastused, kantakse ette omaloomingulisi luuletusi, korraldatakse emakeeleolümpiaad klasside vahel, solistide konkurss jne. Laupäeval korraldab Põltsamaa jalgpalliklubi Sport Põltsamaal saalijalgpalli turniiri 1988/1989. aastal sündinud poistele.


Puurmani vald

Täna on vallavalitsuse istung. Homme tähistatakse Saduküla koolis emakeelepäeva.


Palamuse vald

Eile oli Palamuse rahvamajas doonoripäev. Täna on Palamusel Vooremaa päevade korraldamise alane nõupidamine. Kaarepere koolis tähistatakse homme emakeelepäeva. Neljapäeval on Palamuse Gümnaasiumis üheksandike kohtumisõhtu, kuhu on kutsutud ka Saare, Pala, Voore ja Kaarepere kooli üheksandad klassid.


Pala vald

Täna on volikogu sotsiaal ja tervishoiukomisjoni koosolek. Homme tähistatakse Pala koolis emakeelepäeva. Reedel on Pala koolis ball "Ootame kevadet". Laupäeval on Pala kooli võimlas vastlaturniir korvpallis meestele.


Pajusi vald

Pisisaare koolis oli möödunud nädalal tüdrukutenädal, mis jätkub sellel nädalal osavus, kiirus ja nuputamisvõistlustega. Homme on Pajusis koos Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatus. Aidu LasteaedAlgkoolis korraldatakse homme kabevõistlus III ja IV klassile.


Mustvee linn

Eile kohtusid linnavalitsuses eelarve küsimustes linna allasutuste juhid. Homme korraldatakse emakeelepäev Mustvee 1. Keskkoolis. Kultuurikeskuses annab homme etenduse Tuuleveski lasteteater.


Kasepää vald

Eile tegi vallavolikogu eelarvekomisjon oma koosolekul lõpliku otsuse valla tänavuse aasta eelarve kohta. Reedel kohtuvad valla rahvaga nii vallamajas kui ka Raja kultuurimajas Riigikogu liikmed Mai Treial ja Villu Reiljan.


Jõgeva vald

Kiigemetsa koolis korraldati möödunud nädalal tüdrukutenädal, sellel nädalal on koolis emakeelenädal. Neljapäeval on Jõgeva vallavalitsuse saalis kohtumine Enköpingi kommuuni esindajatega Rootsist. Laupäeval korraldab Jõgeva aleviku kultuuriselts Vanaveski kevadise meisterdamise päeva.


Jõgeva linn

Eile arutati Jõgeva keskkonnateenistuses jäätmekäitluse hetkeolukorda. Sellel nädalal viibivad Brüsselis Jõgeva infotehnoloogia projekti töögrupi liikmed abilinnapea Viktor Svjatõ¹evi juhatusel infotehnoloogia alasel koolitusel. Täna on linnapea Ants Paju Tallinnas Eesti Linnade Liidus. Neljapäeval tutvustavad maavalitsuse saalis oma tegevust ja võimalikke koostöösuundi Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse töötajad. Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja annab neljapäeval esietenduse Palamuse rahvamajas. Reedel on Jõgeva kultuurikeskuses kohvikklubi õhtu, külas on Reet Linna. Laupäeval annab Jõgeva meeskoor Mehis Jõgeva Ühisgümnaasiumis oma 25. aastapäeva kontserdi.



ARVAMUS

Jõgevamaa vajab arukat haldusreformi ja head kutseharidust

Möödunud reedel Jõgevamaal viibinud Eesti Vabariigi peaministri Mart Laari arvates on siinsetes omavalitsustes üsnagi häid mõtteid haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks. Ajaloolasest valitsusjuht suhtub positiivselt ideesse arvestada Jõgeva linna ja valla ühinemisel kunagise Laiuse kihelkonna piire. Jõgevamaa majanduselu arendamiseks peab ta oluliseks kutseharidusreformi läbiviimist, mis looks eeldused oskustööliste ja spetsialistide koolitamiseks.

Olete külastanud erinevaid Eesti maakondi. Kas seekordsel ringsõidul Jõgevamaal Puurmani vallas, Jõgeva vallas ja Jõgeva linnas märkasite jõgevamaalastes midagi sellist, mille poolest nad erineksid teistest Eestimaa elanikest?

"Mul on küll väga raske kinnitada, et jõgevamaalased mõne teise Eestimaa piirkonna elanikest oluliselt erineksid. Küll aga võis Jõgevamaal ringi sõites kohata palju noori."

Millist tulevikku võiks prognoosida sellistele varasematele rajooni ja nüüdsetele maakonnakeskustele nagu Jõgeva, Põlva ja Rapla?

"Praegu on tarvis sellistes paikades tegeleda identiteedi määramise ja arenguvõimaluste leidmisega, kusjuures teemakohaseid lahendusi oma koha otsimisel aitab selgemalt paika panna haldusterritoriaalne reform. Üldiselt on kõikidel sellistel keskustel üsna tugev potentsiaal. Näiteks kuulates arutelusid Jõgeva vallas ja Jõgeva linnas võib tõdeda, et nendes omavalitsustes liigutakse haldusreformi künnisel üsna heade mõtete suunas."

Kui tõenäoline on, et Eestimaa kaardile jääb ka tulevikus Jõgeva maakond, kus paiknevad Jõgeva maavalitsus ja teisedki riigiasutused?

"Haldusreformi kavandatakse praegu lahtiste piiridega. Praegu pole teada, milliseks kujuneb haldusreformi käigus ühe või teise maakonna tulevik. Põhiline on aga see, et ühinemisel tekkivad uued omavalitsusüksused oleksid loomulikud, omaksid ajaloolistkultuuriloolist tausta ning vastaksid nõuetele, mida esitab haldusreform."

Mida huvitavat märkasite Jõgevamaal kui ajaloolane?

"Ajaloolasena oli huvitav kuulda, et haldusreformi teostamisel Jõgeva piirkonnas võidakse lähtuda ka kunagiste Laiuse kihelkonna piiridega. Kõike kunagist ei saa mõistagi järgida, kuid teatud ajaloolisgeograafilist terviklikkust oleks võimalik silmas pidada küll. Samuti oli meeldiv teada saada, et Jõgeva vallas peetakse lugu kuningas Karl XII ja tema auks pidustusi korraldatakse."

Jõgeva linna tekkimisel olid tähtsaimaks teguriks raudtee ja raudteejaam. Nüüd läbib aga reisirong Jõgeva linna vaid kaks korda päevas. Kuivõrd ohustab reisirongiliikluse hääbumine Jõgeva linna ja selle ümbruse arengut?

"Ma ei arva, et praegused rongiliikluse olud Jõgeva arengut pidurdavad, sest selle piirkonna käekäik on hakanud kulgema juba teisi radasid pidi. Usun, et nii olulisel magistraalil nagu Tallinn-Tartu raudtee säilib reisirongiliiklus ka tulevikus. Pealegi suureneb raudtee osatähtsus seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga. Kui otsustamisõigus on Riigikogu käes, võib oodata otsuseid, mis arendavad ühtlaselt Eestimaa raudteevõrku."

Kuidas hindaksite majanduselu ja ettevõtluse hetkeseisu Jõgevamaal ja teistes Eestimaa piirkondades?

"Heade majandusprojektide elluviimist takistab oskustööliste ja spetsialistide puudumine. Olukorrast väljapääsuks peaks omavalitsusjuhtide ja ettevõtjate koostöös lähiaastatel läbi viima kutseharidusreformi, mis tagaks ka investeeringute tuleku erinevatesse piirkondadesse."

JAAN LUKAS


KIRJAD

Pealinlasele vastuseks

Kati Männi neljapäeval avaldatud kirjatükk ei jäta muud võimalust, kui silm silma, hammas hamba vastu.

Proua või preili Mänd, võtke arvesse, et transpordi eest peale makstakse ka pealinlastele. Ainuüksi Tallinnasisest Elektriraudteed doteerib riik 60 miljoni krooniga aastas. Milleks? Samuti doteeritakse Tallinnas ju trolli-, trammi- ja autobussiliiklust ning pensionäridele on sõit hoopiski tasuta.

Mis puutub arstil käimisse, siis tallinlastel kulub selleks 10 krooni. Kui meil on vaja Tallinna mõne "spetsima" arsti juurde minna, läheb see maksma vähemalt 200 kr.

Rongisõidu lõpetamine lööb kõige valusamalt õpilaste, tudengite, pensionäride ja linnadesse tööle käivate inimeste, mitte aga külajoodikute tasku (ja aja) pihta. Millest on tekkinud kujutelm, et väljaspool Tallinna istuvad inimesed aina poe taga hanges ja panevad õlut? Meil pole kolme küla peale poodigi ja mingi Sarviku pärast me sinna ei lähekski.

Sama hästi võib ju öelda, et Tallinnas elavad ainult litsid, narkarid, korruptandid, mafioosod, kodutud lapsed ja hulkuvad koerad. Ka pealinlased võiksid vähem Balti jaama taga narkotsi pruukida, et vahel mõistusele tulla ja mitte kirja panna kõike, mida sülg suhu toob.

Ka Sarviku joojad on sisuliselt maksumaksjad (käibemaks, aktsiis, poemüüjate ja õllepruulijate palgad jne).

ANDRES ISAK,

Võduvere küla


Kalevipoja jälgedel

Mütoloogia pärandina liigub rahvasuus huvitavaid lugusid meie muinaskangelasest - hiidsangarist Kalevipojast.

Rahvasuu omistab oma muinaskangelasele hiiglaslikku jõudu: jalajäljed, sängid, istekohad, pesukausid jm, mis on seotud meie maastikupildi iseärasustega. Nagu näiteks Kalevipoja saabas Tarakvere metsas, silmapesukauss Kassinurmes ja palju teisi kauneid kohti.

Kalevipoja mõõk Kääpa jõe põhjas Kääpa silla all oli koht, kus kangelane jalad kaotas ja verest tühjaks jooksis, mis tähendas muistse õnneaja lõppu. Sellel on negatiivne tähendus eesti rahva jaoks. Tänapäeval sunniks see ehk mõtlema, kas meie maa rikkuste ja varade müümine välisinvestoritele on õigustatud, kas me ise ei muutu kunagi jälle orjadeks, nii nagu pärast muinasaega, mil hakkasime ootama Kalevi kojutulekut.

Planeeritavast mõõgast arvas Silvi Piirimägi nii: "Kui, siis võiks olla ehk puust mõõk, nii et igal aastal vahetada, aga rauakolakas… Selles kohas on ju nii palju ilusaid vesiroose…" (Vooremaa, 3. märts). Võiks lisada, et raudmõõga puhul mitte kasutada väärismetalli (vasest käepide jm), mis kurjade sortside poolt rüüstatud saaks, nagu paljud hinnalised kultuurimälestised linnades ja kalmistutel.

JUTA RUUS


JUHTKIRI

Homseks emakeelepäevaks

Maailm püsib hulludel ideedel. Kui paarsada aastat tagasi oleks keegi väitnud, et õhust raskem aparaat on võimeline õhus hõljuma, matsikari nimega eestlased suudavad luua iseseisva riigi ning et on olemas vahend, millega sealiha ilma tuleta kõige magusamaks praeks muutub, oleks väitjat vähemalt narriks peetud. Kunagiste eelarvamuste kiuste aga on meil nüüd helikopterid, Eesti Vabariik ja mikrolaineahi.

Kui üks pikajuukseline noormees 19. sajandi algupoolel retooriliselt küsis: "Kas siis selle maa keel...", oli kahtlejaid ja põlastajaid palju isegi noormehe suguvendade hulgas. Maakeel oli ju midagi labast ja ebakultuurset, selle rääkija samastas end ühemõtteliselt vaese, harimatu ja ühiskondliku hierarhia kõige madalamal astmel seisva rahvakihiga. Igaüks, kes vähegi kõrgemale püüdles, pidi võimalikult kiiresti omandama mõne kultuurrahva keele, et saada haritud eurooplaseks ja hakata tegelema millegi peenemaga kui maasonkimine ning pudulojuste kantseldamine.

Olnuks Kristjan Jaak mõistlik mees, kes muretseb oma ühiskondliku positsiooni ning karjääriväljavaadete pärast, vastanuks ta oma küsimusele maakeele kohta eitavalt - ei mingit igavikku! Mine tea, mis meie rahvast siis edasi oleks saanud, kuid ilma tolle käremeelse noormehe ning teiste temasugusteta oleks me praegu üks õnnetu rahvas - me häbeneksime oma esivanemaid, oleksime ilma väljendusrikkusest, mida pakub meie emakeel, ning üritaksime olla need, kes me tegelikult ei ole.

Homme, Kristjan Jaak Petersoni 200. sünniaastapäeval, tähistame emakeelepäeva. Keel, mida räägime, on osa meist endist. Ta on sündinud ja arenenud koos meie rahvaga, ta on kandnud meie häid ja halbu mõtteid, jäädvustanud ülevaid tundeid ja säravaid kangelastegusid, aga ka alatut pealekaebamist. Keel on imeline märksüsteem, mis on sõna otseses mõttes võimeline mägesid liigutama. Õppigem ja kasutagem seda siis julgesti!

13. märts 2001. a



MAJANDUS

Palamusel avati sigade "sünnitusmaja"

Palamuse külje all asuvat sigalakompleksi rendib praegu põllumajandusühistu Kevade pankrotivarana Valga Liha- ja Konservitööstuse tütarfirma OÜ Carmex Invest. Kompleksi ühe lauda seni tühjana seisnud löövi renoveeris lihatööstus uueks poegimissigalaks.

Möödunud kolmapäeval avatud poegimissigalas on 88 emisekohta ja lihatööstuse tegevdirektor Elmut Paavel nimetas seda naljaga pooleks sigade hotelliks, ehkki pigem on tegemist sigade sünnitusmajaga. Nii sigade kui ka talitajate elu on seal üsna mugavaks tehtud: emis toob oma põrsad ilmale soojal põrandal, millelt sõnnik ise läbi resti kogumisvanni voolab, kuivsööt ja vesi voolavad automaatsöötjasse ja -jootjasse torusid mööda jne. Temperatuuri ja ventileerimisintensiivsust aitavad kuueteistkohalistes poegimissektsioonides vajalikul tasemel hoida koridoriseinale kinnitatud väikesed arvutid, üks iga kahe sektsiooni kohta.

Ehitustööd, mille teostajaks oli AS Saverna Ehitus, läksid maksma 700 000 krooni, Saksamaalt pärit Big Dutchmani tehnoloogiaseadmed osteti 1,1 miljoni krooni eest. Seadmete maaletooja, ASi KESKO Agro Eesti müügiesindaja Hindrek Smidti sõnul on sellisel tasemel tehnoloogiaga poegimissigalaid Eestis veel vaid üks: Viljandi külje all asuvas EKSEKO seakasvatuskompleksis.

"Uut poegimissigalat välja ehitama ajendas meid põrsaste puudus," ütles Elmut Paavel. "Kui hästi läheb, peaksime siit saama 7000 põrsast aastas. Osa neist kasvatatakse üles sellesama sigalakompleksi nuumalautades, ent uus poegimissigala hakkab põrsastega varustama ka Carmex Investi Tartumaal Teedlas ja Põlvamaal Savernas asuvaid sigalaid."

Uue poegimissigala kiitis üldjoontes heaks ka avamisel viibinud Jõgevamaa Veterinaarkeskuse juhataja Jaan Kusma. "Sektsioonid on voorpoegimise rakendamiseks paraja suurusega ja hästi desinfitseeritavad, emisepuurid hea konstruktsiooniga," arvas Kusma.

Palamuse sigalakompleksis on praegu umbes 5000 siga ja tööd jätkub lautades 18 inimesele. Palamusel tasub Elmut Paaveli meelest tootmist laiendada just sellepärast, et on olemas korralik, pikaajalise seakasvatuskogemusega kaader. Siinsamas tahetakse käima panna ka oma söödavabrik, mis hakkaks kohalikelt tootjatelt vilja kokku ostma.

"Seakasvatus on Eestis praegu piisavalt suure kasumimarginaaliga," ütles Paavel. "Kes vastupidist väidab, teeb ise midagi valesti. Näiteks kasvatab sigu liiga vähe. Väikeste koguste pealt ei kogune erilist kasumit kusagil."

Küsimusele, kas nad suu- ja sõrataudi ohtu ei karda, vastas Paavel aga, et elamine olla üldse ohtlik asi, tootmisest rääkimata, aga ega ettevõtlikud inimesed seepärast veel koju lakke sülitama jää.

RIINA MÄGI


Peaminister külastas Jõgevamaa ettevõtteid ja kultuuriasutusi

Möödunud reedel Jõgevamaal viibinud peaminister Mart Laar tutvus Puurmani vallas, Jõgeva linnas ja Jõgeva vallas nii haridus ja kultuuriasutuste kui ka ettevõtetega ning osales Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade avamisel Jõgeva Gümnaasiumis.

Puurmani vallas külastas valitsusjuht Mart Laar Puurmani Keskkooli, kus kavatsetakse avada riigikaitse eriklass. "Peaminister suhtus sellesse kavatsusse positiivselt," ütles Puurmani vallavanem Rein Paap.

Jõgeva vallas uudistas Laar ASi Werol Tehased Painküla õlitööstust, kus talle jagasid selgitusi juhatuse esimees Raul Kastan ning õlitööstuse direktor Enn Pajupuu. Tehasega tutvumist alustati rapsiladudest ning lõpetati valmistoodangu uudistamisega, samuti külastati laboratooriumi.

"Werol Tehased on igati isamaaline ettevõte," lausus Laar õlitehasest väljudes. "Werol Tehased pakub põllumeestele potentsiaali rapsi kasvatamiseks. Selle ettevõtte kaudu õnnestub põllumeestel oma toodangut paremini turustada. Pealegi võib Werol Tehaste Painküla õlitööstusest saada puhast ja haigustevaba loomasööta," lisas ta usutluses Vooremaale.

Sotsiaalkeskuses Elukaar kohtus peaminister Jõgevamaa omavalitsusjuhtidega. Veel leidis ta aega liftiga sõitmiseks ja vestluseks hoolealustega.

Jõgeva puidutööstusfirmas ASis Valmeco uudistas Mart Laar prussmajade tootmisliini. Tema ja töötajate vahelises vestluses olid kõneaineks päevapoliitilised ja sotsiaalelu valuküsimused, näiteks Eesti meeste madal keskmine eluiga. Firmajuht Rein Mõts kritiseeris Eesti metsapoliitikat, mille vajakajäämiste tõttu palju ümarpuitu välismaale veetakse. "Selle probleemiga tuleb tegeleda valitsuse tasemel," teatas peaminister.

Jõgeval külastas peaminister ka renoveeritavat kultuurikeskust, mille igapäevatööst andis talle ülevaate juhataja Airi Rütter. Hoone teisele korrusele roniti mööda klaaskupliga kaetud evakuatsioonitreppi. Kui räägiti Jõgevamaa kultuuriüritustest, oli juttu ka suvel korraldatavatest Karl XII päevadest, mida ajaloolasest

peaminister külastada lubas.

Visiidi lõpus kohtus Mart Laar Isamaaliidu Jõgevamaa piirkonna liikmetega.

JAAN LUKAS



NOORTELISA

Genialistid jälle Jõgeval

10. märtsil olid oma ajaloos teist korda Jõgeval Tartu hetke kuulsaim kamp Genialistid, lõpetamaks Alo Mattiiseni muusikapäevi.

Nende laiv jäi küll üle tunni hiljaks, algas umbes 23.26, kuid sellest hoolimata oli Jõgeva Gümnaasiumi saal täis noori, eriti tüdrukuid, kes kisasid nii nagu laval oleksid biitlid. Geniaalid mängisid kaks umbes tunnist setti, mille vahel oli vaheaeg, nii päris uusi, igivanasid kui ka klassikalisi lugusid, lõppu muidugi mõned lisalood peale tseremoniaalset "äraminekut". Igatahes kaasaelamine oli vägev ja vist ikka kõik jäid rahule.

Peale kontserti olid Genid aula tagaruumis nagu keedetud makaronid ega suutnud suust suurt midagi välja ajada. Bassimees Felix Kütt ei suutnud kuidagi meenutada, kas ta on Jõgeval varem käinud või mitte. Kitarrist Karl Laanekask rüüpas õlut ja vahtis tühjusesse. Laulja Ivari Põllu üritas sinna sattunud kahe poissfänniga juttu puhuda, aga eriti ei tulnud välja. Ainukesena paistis normaalne olevat trummar Raido Kurri.

Kas teil uusi plaate ka tuleb?

Põllu: "Ah, jaa, kaks korraga. Muusikal "Hea lugu" ja tavaline uute lugude plaat."

Mitu korda te nädalas tavaliselt esinete?

Kütt: "Kaks korda nädalas Pärnu teatris muusikalis."

Aga muidu?

"Kord aastas Jõgeval."

Milline on teie seos Alo Mattiiseniga? (Tiit Prii küsimus)

Põllu: "Äää… Selline ongi…"

Üks naisisik tagaruumis seletab, et G oleks pidanud esinema kella 22st 2ni. Hiljem on Põllu kosunud ja kõnnib mööda koolimaja ringi.

"Ei, kontsert oli vääga lahe!"

Kas hüsteeritsevad tüdrikud meeldivad?

Põllu on kohe enesekindlam: "Eks see käib asja juurde."

Millal jälle Jõgevale tulete?

"Ehk aasta pärast… Kui kutsutakse."

Üks pisike tatt hakkab Põllule seletama, et kas ta tunneb Põllu Kasparit Kloogalt.

"Tunned küll! Kuidas siis ei tunne?!"

Kräsupäine "Tähed muusikas" täht päästab Põllu, tänab teda kättpidi ja ka allakirjutanut "võimsa laivi eest". MK nimetab end kriitikuks ja muusikatäht imestab: "Kas Genialistidel on oma kriitik ka kaasas?"

MARGUS KIIS


REPORTAA®

Kultuuripralle kultuurikeskuses

Märtsikuu teise päeva õhtul kamandati üle maakonna hulk inimesi kohalikku kultuuripaleesse. Eesmärgiks tühi loba kultuurilistel teemadel ning hulga kohvi ja ka alkohoolsete jookide tarbimine. Muuhulgas kutsuti kohale terve parv meelelahutajaid, kes kultuuripealikele silma- ja kõrvailu teeksid.

Jõudsin pidumajja üpris hilja, nii kella kuue paiku. Fuajees tallas ringi igasugu inimesi, peamiselt neid, keda oli kutsutud esinema ja rahvale tola tegema. Üritus ise paiknes teise korruse saalis, kuhu, nagu mulle üks teadjam seletas, ei tohtivat minusugused matsid, pobulid ja laadaklounid muidu astuda, kui ainult esinemiseks. Niisama kohalviibimiseks olevat fuajee ja koridor minusugustele hea küll.

Enne härrasrahva silma alla ronimist tegin ühe pisikese reidi vastsesse europeldikusse. See asutus hiilgas uute huvitavate lahendustega. Näiteks olid väga geniaalselt paigutatud pissuaarid. Need asetsesid niiviisi, et iga möödamineja selgesti näha võiks, kes, kui kaua ja kuidas laseb. Uus tase Jõgeva avalike peldikute seas. Kõige avalikum, mida ma näinud olen. Ei tea, kuidas see eurooplastel käib, aga teatud toimingutel eelistaks mina küll privaatsust.

Vahepeal tundis keegi huvi, kas kohale ujunud rahvalõbustajad korraldajate poolt ka midagi söömiseks-joomiseks saavad. Tuli välja, et saavad. Tassi kohvi. Kes rohkem tahtis, võis teise korruse koridori meisterdatud baarist iseenda kulul ühtteist osta.

Jälle üks nõks, kuidas kallilt remonditud majas odavalt kultuuri teha - ära esinejat poputa! Las vaatab ise, kuidas hakkama saab…

Ahjaa, peldikutest veel. Kultuuripalees on vastav asutus ka invaliididele, aga tol õhtul võis näha, et eelmainitud ruumis hoiti hoopiski söögivarusid. Naljakas. Kui mõni invaliid oleks tulnud, kuhu oleks ta siis pandud oma asju ajama?

Jõudis kätte see aeg, mil pidid rohked kohalekutsutud taidlusgrupid oma kavadega üles astuma. Selle asemel aga toimus mingi segadus, mida ametlikult nimetati kohvipausiks. Esinejad tammusid närviliselt ringi ja otsisid õigust kultuurimaja töötajatelt. Keegi ei teadnud aga midagi, sest see, mis oli kirjas kõikjal rippuvatel ajakavadel, ei kehtinud üldsegi mitte.

Tõde teadis ainult kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter, aga ta ei avaldanud oma saladust mitte kellelegi. Segadus lõppes sellega, et rahva ette astusid järgemööda mingid tegelased ja rääkisid sellest, kui tubli keegi on olnud. Või midagi sellist. Selle asja nimetuseks oli kõnede pidamine.

Esinejad olid selle aja peale juba põhjalikult närvis, sest ajakava oli oma libedal moel nihkunud terve tunni edasi. Lõpuks lasti taidlussõbrad siiski rahva ette. Publikut oli selle aja peale järele jäänud üsna vähe, kõik need tähtsad tegelased, kellele järgnev palagan mõeldud oli, viibisid juba ammugi kusagil mujal. Kodus näiteks. Ega polnudki seal enam midagi teha. Lahkusin.

Kultuuripesast lahkudes vaatasin veel maja eurostunud esiotsa ja mõtlesin, et miks küll ei saanud seda va onni remontides jätta välisilmet selliseks nagu ta omal ajal tehti. Oleks ometi ükski omanäoline kultuurimaja. Sest ülejäänud eurostuvad nagunii ühenäolisteks ja ühetaolisteks. Või ei ole euroliidus vanamoodsad ehitised lubatud? Ja kas euroliidus ikka tohib omaenda tarkusest kultuuri teha? Äkki peab hakkama Brüsselis kollektiive tarifitseerima? Jõgeva kultuurikeskus astub igal juhul suure müdinaga uude ajastusse.

Otse loomulikult ei kehti see väikeste maakohtade kultuurimajade kohta. Need hääbuvad vaikselt, saamata mingitki korralikku toetust.

VALE-DMITRI


Trendipiibli 10 käsku

ehk kui sa ei järgi järgmist, pole sind tõelise trendimaailma silmis olemas:

1. Sina ei pea mitte jätma omale ainsatki disainerirõivast soetamata.

2. Sina ei pea mitte kommunikeeruma lauatelefoni või mittemaksimaalsete funktsioonidega mobiiltelefoni abil.

3. Sina ei pea mitte surema juustega, mida kordagi värvitud pole.

4. Sina ei pea mitte sisseostude tegemisel putiigile supermarketit eelistama.

5. Sina ei pea mitte oma sõrme & varbaküüsi professionaali abita viilima.

6. Sina ei pea mitte ühistransporti kasutama ega nimetatu eksistentsist huvituma.

7. Sina ei pea mitte endale ega oma lähikonnale erakoolis õppimist võimaldamata jätma.

8. Sina ei pea mitte hommikuti metsas sörkima & unustama, et on leiutatud squash jt trendispordid.

9. Sina ei pea mitte sularaha ega pastapliiatseid kaasas kandma, st omale pangakaarti & laptopi muretsemata jätma.

10. Sina ei pea ka mitte himustama oma ligimese aksessuaaridega identseid aksessuaare, sest vastasel korral pole sul lihtsalt eelmise üheksa käsu järgimisest tulenevale identiteedi¹okile millegagi vastu hakata.

Kinnitatud by MOE GURU


Vastus Toomasele

Kindlasti tahab kogemata lugeja mind nüüd oma kirjaga ummikusse ajada ning demagoogitseb teemal "tõde Vale suust ja vastupidi". Kuid mida sellest kirjast siis ikkagi arvata?

Toomas justkui unustab ära, et samal ajal, mil meie siin ajame kaikaga taga müütilist Eesti asja, mis moondub aeglaselt, aga järjekindlalt Eesti Nokiaks, kisendavad kuskil Aafrikas tunamullu kuivanud poriloigu veeres näljased lapsed ja küsivad süüa! Aasias hulguvad ümber miljardilised kodutute hordid, kannatades iga jumala päev kahju kiskjate loomade kihvade läbi! Venemaal sajab lund ning Itaalias vihma!

Ei, kulla Toomas, nii ei saa. Sa ehk saad isegi aru, et praegustes oludes on su kiri pehmelt öeldes kohatu. Samas peaksid sa silmas pidama tõika, et sina kui süüdistaja, oled hakkama saanud hoopistükkis sellega, et kisud minul mõtted peast ja sõnad suust. Mistõttu peaksin hoopis mina vihane olema.

Samas on kindel, et ega sõim ja möla ei kao kuhugi. Selle eest seisab hea juba Toomas ise!

Enesest alati lugu pidades

DIMA

Ootan ka edaspidi kõigi lugejate sõimu ja laimukirju.


Tänavanimed ei rahulda rahvast

Kuivõrd olukord Jõgeva tänavanimedega on liginemas nn katastroofile, on mõned teadlikud kodanikud astunud olukorra muutmise nimel vastavaid samme.

Asi on selles, et valdavale enamusele ei ole absoluutselt meele järele ülalt sunniviisiliselt määratud tänavanimed, mis ei peegelda kunagisi nimesid, mida kasutati varem. Nii näiteks ei ole siiani rahva teadvusesse suutnud juurduda võõrapärane nimevärd PIIRI. Kohalikud tunnevad nimetatud tänavat rohkem IIRI nime all. Samuti on moonutatud valitsevate ringkondade poolt muistne nimi PAIA hoopis lühemaks nimekujuks AIA.

Nüüd on asised inimesed asja tõsiselt käsile võtnud ja tulemuseks on PIIRI ja AIA tänavatele endisaegsete nimede tagasiandmine. Antud näide on semiootilise revolutsiooni kohta esimene. Revolutsioon saab alguse teadagi lihtrahva seast ja pole kaugel enam see aeg, kui muudatused muutuvad massiliseks. Teostamine pole ju kuigi raske, võttes arvesse, et baas ses suhtes on olemas. Postid on juba püsti aetud, märgid külge kruvitud ja mis peamine: raha on selle eest juba makstud.

Muudatuste mitteläbiviimist ei saa ajada rahapuuduse kaela. Edasine toimuks linna inimeste omal initsiatiivil, abiks redelid ja käed. Eriti saaks operatsiooni kaasata noori ja pisihuligaane, kel on ometigi võimalus kasulik olla ning kasutada osavaks treenitud käsi ja jalgu.

Lähemas tulevikus on plaan ümber muuta veel mõned tänavanimed: STAADIONI asendatakse TAADIga, JAAMA JAMAga, ROHU OHUga, RISTIKU PISTIKUga, PÕLLU ÕLUga, TARTU MNT TARU MNTga, KRUUSA USAga, TURU URUga, SUVILA ILAga ning ÜLASE ja TURU ühinevad … tänavaks.

VALE-DMITRI ja TIIT PRII


Kõmu

Tuntud paar Doberman ja Mihhailov ei mõtlegi lahku minna. Noored soojendasid suhteid järjekordsel diskol.

***

Jõgeva rahvatantsuguru Airi Rütter ei käigi ainult rahvarõivastes, tal on ka normaalsed riided. Ilmselt maskeeringuks.

***

Endast mitteolenenud põhjustel tohter Järvesaare juurde vastuvõtule hilinenud patsient sõimati õe poolt läbi.

***

Saast lubas Creenbaltile kandid peale saata, kui nad võlgu ära ei maksa. Creenbalt lubas omalt poolt hakata mehi koguma. Kardetakse ohvriterohket jõugusõda.



SPORT

Kasepääl sikutati jälle kalu

Juba mitmendat aastat järjest sai Kasepää vallas teoks talvine kalapüügivõistlus Peipsi järve jääl.

Hiljutised sulailmad ning purunenud järvejää kuhilad lähirandades ähvardasid küll võistlust nurja ajada, kuid 4. märtsiks oli järvel taas kena jääkaanetus ning ilmataat oli lahkelt maheda päikeselise päeva andnud.

Õngitsejad lasti registreerumise järel kella 8 paiku vallamaja tagusele märgistatud jääplatsile, kus igaüks vastavalt oskustele ja kalaõnnele kuni kella 12-ni saaki koguda võis. Startis 19 meest, viis

naist ja kümme last. Meeleolu järvel näis olevat sama päikeseline kui päev ise.

Augupuurimise ja õngesikutamise kõrval jäi kalastajatel aega teistega suhelda ja naljagi visata. Nii näiteks demonstreeris Kaljo Kivi ühte "kalamehevõtet": kui kala hästi näkata ei taha, tuleb kalamehel ussi maitsta - kui uss hea maitseb, võib selle vette tagasi lasta, siis on kehv näkkamine vähese kala viga, mitte viletsast ussist tingitud.

Et aga kaldalähedastest aukudest pisikiisapoiste kõrval ka suuremaid tegelasi kätte võib saada, seda tõestas Ivan Smirnov, kelle sikuti otsa sattus 290-grammine luts - võistluste kõige suurem kala.

Kokkuvõtteid võistlusest tehti püütud kalade üldkaalu järgi, eriauhinnad anti kõige suurema kala püüdjale ning kõikide eri liikide suurimate järjestamisel mõõdulindile. Lisaks peeti meeles kõige vanemat osavõtjat, 81-aastast Evald-Harri Avit, ja noorimat õngitsejat, 1992. aastal sündinud Kristel Liblikat.

Lõpetuseks suur tänu õngitsejatele osalemise eest, valla töötajatele korraldamise eest, sponsoritele auhindade eest!

TULEMUSED:

Mehed: I Ivan Ar¹inov 3,444 kg; II Kalle Arumäe 3,054 kg; III Ivan Smirnov 2,884 kg.

Naised: I Jekaterina Bõstrova 1,07 kg; II Juulia Ka¹nikova 0,832 kg; III Zinaida Klemm 0,702 kg.

Lapsed: I Dmitri Maspanov 2,392 kg; II Rain Koppel 1,048 kg; III Ivan Ka¹nikov 0,760 kg.

ÜLLE SÄÄLIK


Rahvusvaheline sumoturniir pakkus pinget ja elamusi

Möödunud laupäeval toimus spordihoones Virtus esmakordselt rahvusvaheline sumoturniir Estonian Virtus Cup, kus Eesti sumomaadlejatele pakkusid konkurentsi sportlased sumo kodumaalt Jaapanist ning Valgevenest. Jõgevamaa pealtvaatajad hoidsid pöialt eelkõige meie maakonna jõumehele Madis Õunapuule ja endisele jõgevlasele, tippsportlasele Aap Uspenskile.

Rahvusvahelise sumoturniiri juhatasid hispaanialikes rütmides sisse flamencotantsijad. "Tänase võistluse käigus on ühendatud Jaapani sumotraditsioonid, eestlaste spordihuvid ja Hispaania meloodiad," ütles turniiri avades Jõgeva linnapea Ants Paju. Võistlejaid ja pealtvaatajaid tervitasid ka Eesti Sumoföderatsiooni peasekretär Riho Rannikmaa ja spordiveteran Vahur Kukk.

Oma sünnilinna Jõgevale oli rahvusvahelisele sumoturniirile tulnud praegune Haapsalu mees Aap Uspenski. Uspenski pälvis esikoha kuni 115 kg võistlejate kaalus, kus ta alistas Põltsamaa jõumehe Indrek Kohvi. Absoluutkaalus jäi Aap aga alla võidu pälvinud endast märksa kogukamale sumokale Jüri Uustalule.

"Tee sumomaadluse juurde oli mõneti sunnitud käik. Hakkasin sellega tegelema pärast seda, kui kreekarooma maadluse treener otsustas maailmameistrivõistlustele saata oma õpilase, mitte aga mind. Eesti tasemel võistlusteks treenimist ei pidanud ma oma võimeid arvestades mõttekaks," rääkis Aap Uspenski Vooremaale.

"Tippspordis kaua püsinud Aap Uspenski suudab stabiilselt head tahet hoida ka sumomaadluses. Ka kehakaal võimaldab tal hästi treenida," märkis võistluste peakohtunik Kaido Tamme.

Absoluutkaalu võitja Jüri Uustalu arvas usutluses Vooremaale, et Aap Uspenski tugevaks küljeks on tema tehnilised võimed.

Sumo pole ainult meeste sport. Nii osalesid turniiril Virtus Cup ka erinevas kehakaalus daamid. Kehakaalus kuni 65 kg sai esikoha Rakvere neiu Maie Sang, kelle ema Pille Sang samuti võistlustel osales, kuid medalist paraku ilma jäi. Turniiri tipphetkedeks osutus aga tõelise jõunaise, valgevenelanna, maailmameistri Veronika Kozlovskaja esinemine. Veronika Kozlovskaja võitis esiteks üle 80 kg sumotaride kehakaalus.

"Maailmameistrile polnud häbi kaotada," teatas teise koha pälvinud Lea Meller Tõstamaalt. Absoluutkaalus alistas Kozlovskaja Tõstamaa sportlase Kairi Kuuri.

"Sumomaadlusega tegelen teist aastat. Selle spordiala valisin enda jaoks ka põhjusel, et kogu elu on võitlus. Ühtlasi on sumo mulle huvitavaks harrastuseks," rääkis Veronika Kozlovskaja Vooremaale. "Eesti naised, kellega täna võistlesin, on meeldivad inimesed ja võimekad sportlased," lisas ta.

Sumo kodumaalt Jaapanist olid võistlema tulnud kehakaalus üle 115 kilogrammi võitjaks tulnud Hashya Mamoru ja Hiroya Komatsu, kes samas kehakaalus kolmandaks jäi. "Eesti sportlastega oli huvitav võistelda, sest nad tegelevad mitte ainult sumoga, vaid sageli ka maadluse ja judoga," ütlesid Jaapani sumomehed Vooremaale.

"Rahvusvahelise sumoturniiri eelarve oli suur, kuid sponsorite abiga õnnestus võistlus läbi viia," lausus Virtuse juhataja Toomas Klaarman, kes elas eelkõige kaasa oma klassivennale Aap Uspenskile.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Reserviste ootab õppekogunemine

Teenimine Eesti kaitseväes ja riigikaitsealane enesetäiendus on iga terve Eesti mehe kodanikukohus.

Jõgevamaal elavaid reservväelasi ootab peagi ees õppekogunemine, mida aitab läbi viia Kirde Riigikaitse osakonna Jõgevamaa büroo. Kirde Riigikaitse osakonna asejuhataja, mobilisatsiooniosakonna juhataja leitnant Peeter Kalveti sõnul on oluline, et kaitseväekohuslased reageeriksid õigeaegselt kutsele, mis on saadetud osalemiseks õppekogunemisel.

1. veebruaril möödus aasta ümberkorraldusest, kus moodustati Kirde Riigikaitse osakond, mille koosseisu kuuluvad Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa bürood. "Aastasele tegevusperioodile tagasi vaadates võib tõdeda, et riigikaitsebürood on oma ülesannetega toime tulnud. Kaitseväekohuslaste ja reservistide jaoks uuendused midagi erilist kaasa ei too, sest nemad saavad asjad maakonnakeskustes asuvates büroodes korda ajada," ütles Rakveres asuva Kirde Riigikaitse mobilisatsiooniosakonna juhataja leitnant Peeter Kalvet.

"Riigikaitsebüroodel tuleb eelkõige täita isikkoosseisu hõlmavaid ülesandeid. Oleme püüdnud ära jätta mobilisatsioone puudutavate andmebaaside koostamise, sest andmeid võib saada keskandmebaasidest," lisas ta.

Seoses ümberkorraldustega riigikaitsesüsteemis suureneb õppekogunemiste arv ja maht. Leitnant Peeter Kalvet ütles Vooremaale: "Kirde Riigikaitse osakonnal ja selle büroodel on tarvis korraldada õppus kogu reservpataljonile, mis kujutab endast terviklikku jalaväepataljoni. Jõgevamaa reservväelastest komplekteeritakse üks jalaväekompanii, mille õppused toimuvad Jõhvis paiknevas Viru pataljonis. Jõgevamaal on arvel üle 6000 reservväelase. Õppekogunemisele kutsutakse aastatel 1992-1997 Eesti kaitseväeteenistuse läbinud allohvitserid ja sõdurid ning endise nõukogude armee ohvitserid, kellel pole kogemust teenimisest Eesti kaitseväes. Nii oodatakse õppekogunemistele 190 Jõgevamaa meest. Reservõppus viiakse läbi kolmes etapis. Kõige enne kutsutakse kokku ohvitserid, siis allohvitserid ning viimasel etapil kogu allüksus koos reakoosseisuga.

Meestele, keda kutsutakse reservistide õppekogunemistele, saadetakse koju kutsed aadressil, millega nad on end arvele võtnud riigikaitsebüroodes. Vastavalt seadusele tuleb muudatustest elukoha, perekonnaseisu ja tervise suhtes büroosid informeerida kümne päeva vältel. Kahjuks ei tehta seda alati õigeaegselt. Sageli on inimestel meeles kodanike õigused, kohustused kipuvad aga ununema. Viimasel juhul karistatakse reservväelasi vastavalt haldusõigusele. Tööandjatel tuleb vastavalt palgaseadusele vabastada reservväelased töölt riigikaitsekohustuste täitmiseks, niisiis õppekogunemiste ajaks."

JAAN LUKAS


Vereta Jahi "trofeed" Elistvere loomapargis

Elistvere loomapargi keskusehoones avati neljapäeval näitus möödunudaastase nn Vereta Jahi parematest töödest. Ühtekokku on väljas 49 loodusfotot 19 autorilt.

Vereta Jahi nimelist fotoaktsiooni, kus ports hambuni relvastatud (fotorelvastusega muidugi!) looduspiltnikke ja fotoreportereid kogenud jäägrite juhendamisel metsa karvaseid ja sulelisi jahtima viiakse, on korraldatud juba mitu aastat.

Möödunudaastane loomapildijaht sai Eesti Loodusmuuseumi, ajakirja Loodus ja Riigimetsa Majandamise Keskuse korraldusel ning mitme fotofirma toetusel teoks 29. ja 30. aprillil Järvamaal Väätsa jahimajandis. Mille fotograafid pärast objektiivide ette jäänud karude rohkuse tõttu karujahimajandiks ümber nimetada soovitasid. Vereta Jahi meistri tiitligi pälvis parima karupildi autor Mati Kose. Ent loomulikult tabati metsast ka põtru, metskitsi ja igasugu linde. Ning mõni fotograaf oli suunanud objektiivi vahepeal - mine tea, kas erilisest huvist või kopsakama jahisaagi puudumisel - hoopis liblikatele ja muudele pisimutukatele.

Näituse tõi ajakirja Loodus vahendusel Elistverre Eesti Metsaselts. Seltsi esimees Kaupo Ilmet hindas pilte põlise metsamehe pilguga ja leidis, et metsaelanike loomus on neil väga hästi tabatud.

"Metsasihil seisev põder näib fotograafile mõttes ütlevat: "Mida sina, vanamees, siin õige kobistad: see siin on minu mets ja minu rada." Ja hea meel on näha, et on "pihta saadud" ka metsanduse vapilinnule metsisele," ütles Ilmet.

Metsisepildile näituse avamisel keskendutigi. Elistvere raamatukogu juhataja Heli Täpsi luges seal kokkutulnud loodushuvilistele plaadilt tuleva linnulaulu saatel (varsti on ju kevad!) ette ühe toreda metsisest kõneleva loo. Näitusega põhjalikumalt tutvudes võis aga igaüks veenduda, et fotojahi "trofeed" võivad olla niisama väärtuslikud kui pärisjahi omad. Kui mitte väärtuslikumadki. Elistveres saab Vereta Jahi paremaid pilte näha arvatavasti mai lõpuni.

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Kahe kuu kuritegevuse kokkuvõte

Ebameeldiva tõena ilmneb, et kuritegevuse tõus maakonnas ei ole lakanud. Võrreldes mulluse märtsikuu alguse seisuga on tänavu toimunud 28 kuritegu rohkem. Kasvanud ei ole esimese astme kuritegude arv, neid esines möödunud aasta viie asemel tänavu vaid üks. Ei olnud tapmisi, üliraske kehavigastuse tahtlikku tekitamist, kolmandiku võrra vähem oli avalikke vargusi. Röövimisi oli nii tänavu kui ka läinud aastal kaks. Pea kõikide ülejäänud kuritegude vallas on tänavu olnud seni vähenemine. Isegi purjus autojuhtide arv on kahanenud möödunuga võrreldes poole peale. Kasvu on põhjustanud salajaste varguste senisest enam esinemine: 39 salajast vargust möödunud aasta näitajatest rohkem.

Mullusega võrreldes rohkem varastati tänavu metalli (29 vargust rohkem). Metallivargustest enamiku moodustasid õhuliini vargused, 16 vargust mullusest rohkem. Metallivarguses on suudetud kahtlustatav isik kindlaks teha kolmandikul kuriteojuhtumitest.


Kellelt varastati?

Tänavu veebruari lõpul võeti Jõgeva linnas läbiotsimise käigus kuritegudes kahtlustatava elupaigast ära esemeid, mis ilmselt ei kuulu korterivaldajale. Seesuguste asjade hulgas on teler Philips, muusikakeskus Swing (muusikakeskuse plaadimängijal on peal plaat venekeelse laulukesega seitsmest kitsetallest), valge mikrolaineahi De Longh, kohviaparaat Severin, stereokõrvaklapid Ross, võimendi Orbita, transistorraadio VEF 221 ja kassettmagnetofon Satellite, veel kassettmagnetofon Majak 233 stereo, automakk Philips, vöökott Nokia Data tööriistadega. Kui keegi tunneb loetelust ära oma vara, palume anda endast teada telefonil 68 457 või 052 25 857 vanemkonstaabel Järvelale või tulla prefektuuri, tuba 215 teisel korrusel.


Ajateenija käis Jõgeval vargil

Tänavu 6. jaanuaril lükati Jõgeval Rohu 6 maja juures öösel pikali baarist koju minev mees ning võeti temalt ära mobiiltelefon ja rahakott. Nüüdseks on kuriteos kahtlustatav kindlaks tehtud, ta üle kuulatud ja mees on tegu ka tunnistanud. 1981. aastal sündinud Kassinurmest pärit ajateenijat, keda asjas kahtlustatakse, on kahel korral kohtulikult karistatud ja kohtunik lubas reedel ta kümneks päevaks vahi alla jätta. Meest on varem süüdistatud avalikus varguses ja kuritahtlikus huligaansuses, aga tal on õnnestunud kinniistumist vältida.


Sünnipäevalised käisid vahepeal vargil

Ööl vastu laupäeva murti Pikkjärvel sisse kauplusesse. Eemaldati laoruumi aknaklaas ja trellid. Leiti, et ära on viidud alkoholi, sigarette, toiduaineid ja pesuvahendeid. Politsei leidis varastatu jääke kahe venna (sündinud 1957 ja 1961) koospeetavalt sünnipäevapeolt. Kõik joodav oli pärastlõunaks juba alla neelatud ja söödavgi kõhutäiteks läinud. Ainult üks apelsin oli veel keset torti alles jäänud. Politsei oli sunnitud vennakesed edasise ühiskondliku ohu vältimiseks kuriteos kahtlustatavaina 48 tunniks vahi alla võtma.


Surnud mehe autosse oli juhitud auto heitgaase

Pühapäeval poole kahe paiku päeval leiti Tabivere vallas Õvanurmes ühe majapidamise juurde viivalt kõrvalteelt sõiduauto ja selles juhiistmelt 1978. aastal sündinud Andruse surnukeha. Samas ilmnes ka, et auto tagaluugi kaudu oli autosalongi juhitud voolik auto summuti otsast. Esialgsel vaatlusel laibal surma põhjustada võivaid vigastusi ei avastatud. Surnukeha on saadetud surma põhjuse teada saamiseks ekspertiisi.


Vargaid jätkub kõikjale

Reede õhtul Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade kontserdi ajal Jõgeva Gümnaasiumis leidis varas tee lukustamata jäänud muusikaklassi. Varas viis ära klassilaualt ühe inimese mobiiltelefoni, mitusada krooni sularaha ning juhiloa, panga magnetkaardi ja haigekassakaardi. Veel viis varas samast klassiruumist teise inimese rahakoti sularaha, juhiloa, haigekassa- ja pangakaardiga.


Kallalekippuva koera peletamiseks kutsuti politsei

Pühapäeva õhtul poole üheksa paiku paluti mobiiltelefoni abil politsei abi Siimustisse. Kiigemetsa kooli lähikonnas oli mingi koer kippunud kallale väljas jalutanud daamile, tema õele ja vennale. Politseipatrull leidis abikutsujate juurest ärritatud koera, kes ei püüdnudki põgeneda. Kui kallalekippuva koera peletamiseks oli politseinik sunnitud teenistuspüstolist tegema lasu õhku, ründas koer politseinikku. Seejärel tulistas politseinik koera. Koer sai vigastada, aga põgenes nüüd pimeduse varjus. Õnneks koer kedagi hädasolnuist ei vigastanud. Patrull koera pimedas ei leidnud.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval on peamiselt pilves ilm. Puhub lõunakaarte tuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur +1°C ... +5°C.

Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm. Puhub valdavalt edelatuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel -1°C ... +3°C, päeval +1°C ... +6°C.



Vooremaa

Teisipäev, 13. märts 2001. a.

Muusikapäevad kulgesid emotsionaalses kõrgepinges

RIINA MÄGI


Veebruaris sündis 35 last

ARDI KIVIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Jõgevamaa vajab arukat haldusreformi ja head kutseharidust

JAAN LUKAS


KIRJAD

Pealinlasele vastuseks

ANDRES ISAK,

Võduvere küla


Kalevipoja jälgedel

JUTA RUUS


JUHTKIRI

Homseks emakeelepäevaks

13. märts 2001. a



MAJANDUS

Palamusel avati sigade "sünnitusmaja"

RIINA MÄGI


Peaminister külastas Jõgevamaa ettevõtteid ja kultuuriasutusi

JAAN LUKAS



NOORTELISA

Genialistid jälle Jõgeval

MARGUS KIIS


REPORTAA®

Kultuuripralle kultuurikeskuses

VALE-DMITRI


Trendipiibli 10 käsku

Kinnitatud by MOE GURU


Vastus Toomasele

DIMA


Tänavanimed ei rahulda rahvast

VALE-DMITRI ja TIIT PRII


Kõmu



SPORT

Kasepääl sikutati jälle kalu

ÜLLE SÄÄLIK


Rahvusvaheline sumoturniir pakkus pinget ja elamusi

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Reserviste ootab õppekogunemine

JAAN LUKAS


Vereta Jahi "trofeed" Elistvere loomapargis

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Kahe kuu kuritegevuse kokkuvõte

Kellelt varastati?

Ajateenija käis Jõgeval vargil

Sünnipäevalised käisid vahepeal vargil

Surnud mehe autosse oli juhitud auto heitgaase

Vargaid jätkub kõikjale

Kallalekippuva koera peletamiseks kutsuti politsei

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade