Vooremaa 13.09.2001

Vooremaa
Neljapäev, 13. september 2001. a.

Kasepää vallavolikogu esimees pääses umbusaldamisest

Anatoli Bõstrov on valmis umbusaldajatega koostööd jätkama. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Esmaspäeva õhtul toimunud Kasepää vallavolikogu istungil arutati viie vallavolikogu liikme esitatud umbusaldusavaldust volikogu esimehele Anatoli Bõstrovile.

Hääletamisel selgus, et Bõstrovi usaldajaid oli umbusaldajaist rohkem. Nii jäigi Anatoli Bõstrov, kes ühtlasi töötab Jõgeva Autoregistri büroo vanemspetsialistina, vallavolikogu edasi juhtima. Anatoli Bõstrov on kolmeliikmelise Kasepää vallavolikogu esimeheks olnud kolmandat valimisperioodi.

Umbusaldusele tema tagandamiseks olid alla kirjutanud vallavolikogu liikmed Helju Kekiševa, Aarne Roio, Anne Annikova, Alla Bljahhina ja Natalia Bõstrova. "Nad kõik kuuluvad erinevatesse valimisnimekirjadesse," ütles Kasepää vallasekretär Marina Sorgus, kes 1999. aasta kohalikel valimistel ka ise vallavolikogusse valiti (praegu on tema asemel asendusliige).

"Anatoli Bõstrovi umbusaldamise põhjustas tema ametipädevuse piiride ületamine. Vallavolikogu esimees kasutab Raja kultuurimaja rendile andmiseks. Sellised tehingud ei kuulu aga vallavolikogu esimehe pädevusse. Pealegi pole rahvamajja tööle võetud juhatajat," lisas ta.

Vanemkonstaabel sekkus

Kasepää vallavolikogule ja Eesti Riikliku autoregistrisse on saabunud ka Jõgeva Politseiprefektuuri Mustvee politseijaoskonna juhtivkonstaabli Valentin Kekiševi kiri, milles on öeldud järgmist: "17. augustil kella 11 paiku kontrollisime koos kolme Mustvee politseijaoskonna töötajaga Raja kultuurimajas läbiviidavat diskot. Sissepääsupiletid olid valmistatud ilma seerianumbriteta. Ürituse korraldajal V. Svajtskil puudusid ürituse läbiviimiseks igasugused dokumendid. Fuajees töötaval baaril, kus korraldasid tööd Vladimir ja Nikolai Svjatski, puudus kauplemisluba ja alkoholimüügi litsents."

Vallavanem Jüri Vooder on arvamusel, et keegi võis politsei spetsiaalselt rahvamajja välja kutsuda.

Rahvamaja ei tohi tühi olla

Avalikul hääletamisel vallavolikogus hääletasid umbusalduse poolt vallavolikogu liikmed Helju Kekiševa, Aarne Roio ja Anne Annikova. Varem umbusaldusprojektile alla kirjutanud Alla Bljahhina ja Natalia Bõstrova jäid erapooletuks. Mõlemad daamid töötavad firmas Peipsi Trade. Bõstrovi umbusalda mise vastu olid aga viis volikogu liiget. Nii jätkab ta vallavolikogu juhtimist.

Eilses usutluses Vooremaale ütles Anatoli Bõstrov: "Umbusaldusavaldus tuli mulle ootamatult. Võibolla oli põhjus selles, et mul polnud piisavalt aega tegelda tööga vallavolikogus, sest lõpetasin Tallinna kõrgkoolis logistikateaduskonda. Rahvamaja ruumide väljarentimine ei kuulu tõepoolest vallavolikogu esimehe pädevusse, kuid ma leian, et on hullem, kui rahvamajas midagi ei toimu. Valla noored vajavad ju tegutsemisvõimalusi ja kas siis on parem, kui nad kuskil nurga taga alkoholi pruugivad. Umbusaldajatega olen valmis konstruktiivseks koostööks. Kolme kuu pärast on neil õigus uue umbusaldusavalduse esitamiseks. Võimust ma igatahes kinni ei hoia. Praegu loodan aga koos teiste vallavolikogu liikmete ja valla elanikega aidata kaasa valla arengule. Eriti oleks vaja edendada haridus ja kultuurielu ning aidata kaasa investeeringute laekumisele valda."

Kasepää vallavanem Jüri Vooder kommenteeris Vooremaale kõne all olnud umbusaldust nii: "Inimesed on erinevad ja igaühel on oma mõtlemine. Üldiselt tuli aga umbusaldus äkiliselt ning tekitas vallas mitmesugust vastuseisu. Minu arvates on hea, et Anatoli Bõstrov vallavolikogu esimehena jätkata saab. Tema teod rahvamaja rendile andmisel väärivad aga tõesti kriitikat."

Kasepää vallavolikogu istungil valiti ka valla esindaja presidenti valivasse valimiskogusse. Sinna kandideeris kaks volikogu liiget. Volikogu liikmed esitasid tuntud köögiviljakasvajata Aivar Anijago kandidatuuri. Ettevõtja Heiki Post esitas oma kandidatuuri ise. Kümne poolthäälega osutus valituks Aivar Anijago, kes presidendivalimistel lubas anda hääle Arnold Rüütlile.

JAAN LUKAS

Põltsamaa linna esindab presidendivalimistel Raul Kirsel

Esmaspäeval toimunud Põltsamaa linna erakorralisel volikogu istungil valiti teises voorus kaheksa poolthäälega presidendi valijameheks Isamaaliidu liige, volikogu esimees Raul Kirsel.

17st volikogu saadikust oli kohal 15. Valimisteks seati üles kolm kandidaati: erakondliku kuuluvuseta Helje Tamme, reformierakondlane Ene Ojassalu ja isamaaliitlane Raul Kirsel. Valimiste esimeses voorus sai Ene Ojassalu 7, Raul Kirsel 5 ja Helje Tamme 3 häält. Teises voorus sai Raul Kirsel 8 häält ja Ene Ojassalu 6 häält.

RAIVO SIHVER

Mustvee ja Lohusuu omavalitsejad pidasid ühise istungi

Teisipäeval toimus esmakordselt Mustvee linnavalitsuse ja IdaVirumaal asuva Lohusuu vallavalitsuse ühine istung, kus oli teemaks haldusreformi edasine käekäik.

Tänavu kevadel jäi Mustvee linnavolikogus kõlama seisukoht, et haldusreformi käigus peaks Mustvee linn ühinema Kasepää vallaga Jõgevamaalt ja Lohusuu vallaga Ida-Virumaalt.

"Eilsel Mustvee linnavalitsuse ja Lohusuu vallavalitsuse istungil jäi aga kõlama mõte, et seoses riigivõimu loidusega haldusreformi elluviimisel võib selline ühinemine kahtlaseks muutuda. Siseministeerium pole korraldanud haldusreformiteemalist küsitlust, täpselt on määratlemata ka valla ja osavalla mõiste," teatas Mustvee linnapea Pavel Kostromin. Tema seisukohtadega jäid nõusse ka Lohusuu vallavanem Vello Reisenbuk, vallavolikogu esimees Tarmo Tomson ja vallasekretär Marju Soop.

"Kahe omavalitsuse seisukoht läheb arutlusele ka reedesel Mustvee linnavolikogu istungil. Volikogus arutatakse ka linna uue haldushoone ehitamist. Uus hoone, kuhu on planeeritud linnavalitsuse tööruumid ja kuhu jääb ka äripinda, on planeeritud ehitada Tartu ja Raudtee tänava nurgale. Hoone ehituslikuks hinnaks on 7-8 miljonit krooni," lausus Pavel Kostromin.

JAAN LUKAS

Tabivere valla presidendivalija on Kalev Raudsepp

Teisipäeval toimunud Tabivere vallavolikogu erakorralisel istungil valiti presidendivalijaks vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp.

13st vallavolikogu liikmest oli kohal 12. Üldse esitati kolm kandidaati: rahvaliitlane Merle Haossar, erakondliku kuuluvuseta Aune Sepp ja Kalev Raudsepp.

Seitsme poolthäälega otsustati presidenti valima lähetada Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp. Merle Haossar sai neli ja Aune Sepp ühe hääle.

RAIVO SIHVER

Põltsamaa valla valijameheks valiti Jaan Aiaots

Eile toimunud Põltsamaa valla volikogu istungil valiti presidendivalijaks 6 häälega volikogu esimees Jaan Aiaots.

Veel kandideerisid Kaja Kivi, Meelis Kaljuste ja Malle Taur.

Lehe trükkimineku ajaks ei olnud istung lõppenud.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Reformihullus

Vanasõna ütleb, et kaks korda kolida teeb sama välja kui üks kord põleda.

Kõrgkoolid kokku liita, Haridusministeerium Tartusse, politseinikke vähemaks, vallad kokku. Reformid reformide pärast, millest enamus võib sundida rooli lihtsalt tagasi pöörama. Tagajärjeks on aga suur raharaiskamine ja veel suurem inimeste ebakindlus homse ees.

Oleks huvitav teada, kas keegi on huvi tundnud selle vastu, kui palju on Eesti politsei töövõimet vähendanud üksnes see asjaolu, et viimase kümne aasta jooksul on pea iga minister oma tööd alustanud uut juhtimisstruktuuri kujutavate kastide joonistamisest. Ehk siis süsteemi radikaalsest reformimisest, kusjuures kõiki neid "reforme" läbivaks jooneks näib olevat kaljukindel veendumus, et eelmine mees on otsustanud vale struktuuri ja meeskonna kasuks.

Siseminister Loodus eksis, kui ütles, et ajakirjandus on oma räigusega politsei stressi viinud. Stressi peamiseks põhjustajaks on juba kümme aastat pidevalt väldanud "reformid", mille põhiliseks elemendiks on olnud erakondlikest eelistustest lähtuvad struktuuri- ja personalimängud, mitte aga sisulised küsimused, mis politsei tööd tõhustada oleksid suutnud. Kui keegi tulevikus kuritegevuse põhjuste uurimise tõsiselt kätte võtaks, selguks kindlasti, et meie kuritegevuse kasvu ja politsei pideva asja- ja vastutustundetu reformimise vahel on otsene seos.

On väljaspool kahtlust, et haldusreform on üks kõige keerulisemaid reforme, millega riigid aegajalt kokku puutuvad. Kui meie praegune

omavalitsusreform ebaselgete eesmärkide ja puuduliku ettevalmistuse tõttu ebaõnnestub, järgnevad sellele ebaõnnestunud reformile mitmed rutakad ja sama halvasti ette valmistatud vigade parandused, mille tulemusel lõppkokkuvõttes ei viida stressi mitte üksnes omavalitsuste juhid ja ametnikud, vaid kogu rahvas. Nii tekibki tõeline ja kahetsusväärne igatsus kõva käe järele.

Halduskorraldus on mõjutatud iga rahva kultuurilistest, rahvuslikust ja ajaloolisest taustast. Seetõttu on Euroopa riikide haldussüsteemis raske leida midagi, mis oleks riigiti veel omanäolisem kui omavalitsussüsteem. Ülaltoodust saab teha vaid ühe järelduse: kui rahvas kavandatavat reformi ei toeta ja ei hakka omaks pidama, ei toimu meil mitte omavalitsuste reformimine, vaid hoopis haldusreformi nime all üleminek omavalitsuselt ametnike valitsemisele.

Vaatamata oma kõlavale nimetusele ei saa põhiliselt üksnes haldusterritoriaalsete piiride muutmisele keskendunud reformi haldusreformiks nimetada. Just niisama, nagu ei saa politseireformiks nimetada juhtimisstruktuuri pidevat ümberjoonistamist, ilma et eelnevalt oleks põhjalikult järgi uuritud, millise halduskorralduse juures oleks inimesi omavalitsusüksuste poolt võimalik kõige paremini teenindada.

Ma ei ole näinud ühtegi ülevaadet, mis kirjeldaks vajaliku täpsusega, milliseid omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid ja kui tihti inimesed Eestis piirkonniti kasutavad; milline on nii inimese kui ka omavalitsuse aja ja raha kulu antud teenuse saamiseks ja osutamiseks.

Edasi oleks vaja aga teada ka seda, milliseid teenuseid inimesed veel vajavad ja kui tihti; ja seda, mis peab olema kodule võimalikult lähedalt kättesaadav ja mille puhul pole lähedus oluline. Oleks vaja teada, millisel haldustasemel millegi otsustamine ja täideviimine on majanduslikult kõige otstarbekam, milliseks peaks kujunema omavalitsuste rahastamissüsteem. Alles selliste teadmiste alusel võib hakata välja arvutama ja joonistama ning kohalike inimeste endiga kooskõlastama organisatsiooni, mis neid vajadusi võiks kõige paremini rahuldada.

Kui heita ka kõige pealiskaudsem pilk Euroopa riikide omavalitsussüsteemidele, siis ilmneb esiteks, et ka kõige väiksemates Euroopa riikides ei ole omavalitsussüsteemid väga lihtsad ja üheplaanilised. Teiseks momendiks, mis Euroopa riikide halduskorraldusega tutvumisel kohe silma torkab, on asjaolu, et hoolimata riigi suurusest või seal läbiviidud reformide arvust on munitsipaliteedid kõikides riikides erineva suurusega.

Halduse kõige madalamal tasemel ei ole olnud omavalitsuste vahel ligikaudsetki võrdsust võimalik saavutada ei Prantsusmaal ega ka Luksemburgis või Liechtensteinis. Olukorrast on välja tuldud alati ühel teel. Kõige madalamale halduskorralduse tasemele on peale ehitatud teine või ka kolmas tase ning vajadusel veel teisigi vahestruktuure, mille abil on suudetud optimaalsetes tingimustes kindlustada kõik elanikud neile eluks vajalike avalike teenustega. Praegu Eestis kavandatav haldusreform seda ei võimalda ja nii edasi minna ei tohi.

Ja lõppude lõpuks pole inimeste rahulolematus Eestis seotud niivõrd haldusstruktuuriga, vaid turvalisuse puudumisega, töötusega, korruptsiooniga, tervishoiukorraldusega, laste olukorraga. Nende probleemidega on vaja kiiresti tegelda ka olemasoleva haldusstruktuuri raames, ootamata mingit imet valdade liitmisest.

PEETER KREITZBERG

Salaviinamüüja on potentsiaalne mõrvar

Pärnumaal toimunud salaviinatragöödia, mis eilseks oli nõudnud 41 inimohvrit, on vapustanud kogu Eestimaad.

Jõgevamaale pole praegu surmav salaviinapartii õnneks jõudnud. Küll aga kutsuks meie maakonna elanikke ettevaatlikkusele.

Pärnumaal joodi tõenäoliselt metanooli sisaldavat ainet. Sellist ainet pruukinud inimesel tekivad tasakaalu ja nägemishäired, iiveldus. Selliste patsientide esmaabivahendiks on alkohol, kuid üldiselt osutub nende päästmine väga keeruliseks. Ellujäänutest saavad aga tulevikus ilmselt kehalise ja suure tõenäosusega ka vaimse puudega inimesed.

Loodan, et jõgevamaalased võtavad tragöödiast aga õpetust ja peavad lugu karsketest eluviisidest. Kui kangemat kraami tõesti osta, siis tuleks seda teha vaid ametlikest poodidest.

Samas kutsuksin kõiki ausaid kodanikke informeerima korrakaitseorganeid isikutest, kes võivad tegelda salaalkoholi tootmise ja turustamisega. Salaviinakaupmehed tuleb paljastada enne, kui nendest saavad potentsiaalsed mõrvarid. Soovin kõikidele arukust ja tervislikke eluviise.

ÜLLE KRIKMANN,

Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja

KIRJAD

Katlakütjast ja rahva presidendikandidaadist

Vooremaas nr 96, 25. augustil on kirjutatud: "Endise katlakütja Jüri Adamsi näpunäidetel täiendatud põhiseadus tallas jalge alla rahva tahte valida Arnold Rüütel juba 1992. aastal Eesti Vabariigi presidendiks." Selle lausega ei saa nõustuda. Põhiseadust ei täiendatud Jüri Adamsi näpunäidetel. Jüri Adams oli ise see, kes koostas põhiseaduse projekti. Seda täiendasid teised. See on ka mõistetav, sest põhiseadus on liiga tähtis akt, et olla ühe inimese looming. Neid täiendusi oli üsna palju, nii et lõpuks ütles Jüri Adams, et tema ei saa end enam põhiseaduse autoriks lugeda.

Sõnadega "endise katlakütja näpunäidetel täiendatud" püütakse meie põhiseadust halvustada. Tegelikult on põhiseadus meie riigi kõige targemate inimeste parima tahte tulemus. Üks suurimaid põhiseaduste tundjaid maailmas, professor Rein Taagepera, hindab Eesti põhiseadust heaks. Ja lõpuks - kõigil inimestel oli võimalus teha ettepanekuid ja parandusi põhiseaduse täiendamiseks ja rahvas võttis selle praegusel kujul vastu. Halvustada põhiseadust tähendab halvustada selle heaks kiitnud rahvast.

Olen näinud mitu korda Jüri Adamsit esinemas suure ja autoriteetse kuulajaskonna ees ja teda on vastu võetud mitte endise katlakütjana, vaid asjatundliku poliitikuna. Nõukogude okupatsiooni ajal oli osa inimesi sunnitud töötama kõige madalamatel töökohtadel või viibima koguni vangilaagris. Näiteks Tunne Kelam oli kanalas öövalvuriks, kuid enne seda töötas ta entsüklopeedia toimetuses, mis eeldab väga kõrget kvalifikatsiooni.

Mõni sõna ka Arnold Rüütli fenomenist, keda rahval ei ole õnnestunud kuidagi presidendiks valida, kuna valimised toimuvad sellesama rahva enda poolt heaks kiidetud põhiseaduse alusel. Riigikogu esimese koosseisu valimisel kogus Arnold Rüütel Põlva-, Võru- ja Valgamaal üle 16 000 hääle. Niisuguse mandaadiga oleks pidanud hakkama kui just mitte peaministriks (oli ka teine sama palju hääli kogunud mees), siis vähemalt põllumajandusministriks kindlasti. Arnold Rüütel piirdus Riigikogu juhataja teise asetäitja tagasihoidliku kohaga, kus teha pole praktiliselt midagi ja vastutada pole millegi eest. Kas on keegi kuulnud, et Riigikogu juhataja teisele asetäitjale tehakse mingeid etteheiteid, et teda süüdistatakse millegi tegematajätmises?

Miks Arnold Rüütel ei hakanud põllumajandusministriks? Ma arvan, et ta mõistis, et teha midagi paremini eelmisest valitsusest ja eelmisest põllumajandusministrist ei olegi võimalik. Seetõttu oli otstarbekam piirduda valitsuskoalitsioonis olles kõrvaltvaatamisega, mis ei takista kritiseerimast opositsioonis olles. Kritiseerida ja lubadusi jagada on alati lihtsam, kui ise midagi teha. On see asi nii või teisiti - igatahes Riigikogu teise koosseisu valimistel sai Arnold Rüütel samas piirkonnas umbes 3700 häält, mis on üle nelja korra vähem eelmistest valimistest.

Praegu, kus Arnold Rüütlit tahetakse presidendiks valida, näib tema populaarsus olevat jälle tõusnud. Huvitav on, et kõikumine ei ole seotud asjaosalise tegudega, sest neid lihtsalt ei ole. Paljud inimesed on veendunud, et nägid oma silmaga televiisoris, kuidas Arnold Rüütel Moskvas Eestile iseseisvuse välja võitles. Päris nii see lugu ei ole. Moskvast ei toodud kaasa mitte priiusekirja, vaid ettepanek peatada Eesti iseseisvusdeklaratsioon selle ajani, mil üleliidulistes seadustes tehakse vajalikud muudatused. See ettepanek pandi ENSV Ülemnõukogu Presiidiumis hääletusele, kuid kukkus seal läbi. Sellega piirduski kogu Moskvast välja võideldud vabadus.

Endise katlakütja ja rahva presidendikandidaadi teed on mäletatavasti ka ristunud. Sel ajal, kui Jüri Adams iseseisvuse nimel pikette ja rahvakogunemisi korraldas, andis Arnold Rüütel Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena välja määruse, mille eesmärk oli niisugusele tegevusele lõpu tegemine.

Ehk mäletatakse veel kuulsat lauset: Ajalooratast ei saa tagasi pöörata! Kui siiski selgus, et saab, jõudis Arnold Rüütel õigel ajal õigesse paati ümber istuda ja purjetab nüüd õigel kursil.

AAREN PILLESAAR

JUHTKIRI

Kas Kolmas Maailmasõda?

Veel üleeilse pärastlõunani võis vähemalt mõttes hellitada illusiooni, et maailm on üldiselt tore ja mõistlik paik, kus inimesed enamasti on üksteise vastu kenad, otsuseid tehakse mitte pimedas vihas või kõike ja kõiki jalge alla tallavas omakasupüüdlikkuses, vaid harmoonia ja üleüldise kasusaamise vaimus ning iseenda huvide kõrval hoolitakse ka maailma saatusest. Paraku ei pärinenud kõrghoonet rammivat reisilennukit, põlevat Pentagoni ja kokkukukkuva pilvelõhkuja rusude alla jäävaid inimesi kujutavad kaadrid hoopiski mitte järjekordsest Hollywoodi märulifilmist - otse sündmuspaigalt edasiantav telepilt muutis vaataja otsekui juhtunu vahetuks pealtnägijaks, muutes kümned tuhanded hukkunud ja miljardite väärtuses hävinud kinnisvara kiretust katastroofiraportist elavaks, osavõttu sisendavaks õnnetuseks.

Palju on spekuleeritud terrorirünnaku korraldajate üle - kahtlustatud on palestiinlasi, Osama bin Ladeni ja teisi islamiterroriste, jaapanlasi, globaliseerumisvastaseid ja lihtsalt hulle üksiküritajaid. Rünnaku koordineeritus, õhusõiduasjanduse hea tundmine ning plaani täpne ajastatus viitab heale, hästiorganiseeritud rühmitusele, terroristide kartmatus oma ja võõraste elude ohverdamise ees aga näitab, et tegutseti mingi idee nimel. Kas selleks ideeks oli religioon, kapitalismi vastu võitlemine, kättemaks või midagi muud, näitab aeg. Tuhandeid hukkunuid see aga enam ei huvita.

Paljud peavad teisipäevast tragöödiat kolmanda maailmasõja alguseks. Maailma börsid kukuvad, kindlustusfirmad lähevad pankrotti, ameeriklased ostavad kokku toiduaineid ja esmatarbekaupu. President Bush lubab karmi kättemaksu, välisesindusi evakueeritakse ning relvajõud on kõrgendatud lahinguvalmiduses. Ainus, mis hetkel puudub, on vastane. Seega jääb Kolmas Maailmasõda praegu veel ära. Kui just mõni idee kedagi järjekordsetele tapatalgutele ei kihuta.

13. september 2001. a

MAJANDUS

Kaks teadusinstituuti ühinevad ressursside parema ärakasutamise nimel

5. septembril esitasid kaks põllumajandusministeeriumi hallatavat teadusasutust - Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI) ja Eesti Põllumajanduse Mehhaniseerimise Instituut (EPMI) põllumajandusministrile ühise ettepaneku kahe teadusasutuse ühinemisel loodava teadusasutuse uue struktuuri ja uurimisvaldkondade kohta.

Nii EMVI direktor Heino Lõiveke kui EPMI direktor Arvi Kallas rõhutasid, et esmatähtis on ressursside otstarbekas kasutamine. Mõlemal instituudil on juba pikka aega olnud mure teadustegevuse jätkumise pärast, kuna noori teadlasi pole juurde tulnud. Kahe instituudi ühinemine annab nende hinnangul võimaluse ühendada ressursid ja loob võimalusi noorte kaasamiseks teadustegevusse.

EPMI ja EMVI esitasid ministrile ettepaneku võimaliku uue struktuuri osas ja kavandatavad tegevused. Nad rõhutasid, et

eesmärk on saada võimalikult ruttu selgus tuleviku suhtes.

Põllumajandusminister tänas instituute uue struktuuri väljatöötamisel tehtud suure töö eest ja kiitis esitatud ühisseisukoha üldjoontes heaks, et selle põhjal luua komisjon instituutide ühendamiseks.

Minister kinnitas instituutide esindajatele, et järgmise nädala lõpuks moodustab ta käskkirjaga komisjoni, kelle ülesanne on struktuuri ja uurimisvaldkondade lõplik kooskõlastamine, uue teadusasutuse põhimääruse väljatöötamine ning ühinemise korraldusliku poole teostamine.

KAJA TULLUS,

Põllumajandusministri nõunik

AS Põltsamaa Felix toob turule uue majoneesisordi

Üle 90 miljoni kroonise aastakäibega toiduainetetootja AS Põltsamaa Felix investeeris majoneesitootmisse 6,5 miljonit krooni.

Investeeringute tasuvusajaks on arvestatud 5 aastat. Septembris käivitatakse uus majoneesipudelite korkimisseade maksumusega 0,5 miljonit krooni. Uuendatud, turvalisemas pakendis majonees jõuab turule kuu lõpus. Lisaks sellele hakkas Felix tootma ka uut majoneesisorti - väherasvast majoneesi.

ASi Põltsamaa Felix turundus- ja müügidirektor Anti Orav ütles Vooremaale, et investeeringuid tehakse perspektiiviga luua tingimused majoneesi ekspordiks. "Meie sihiks on minna Formeer-majoneesidega Läti ja Leedu turule. Eestis on eesmärgiks kasvatada majoneesi turuosa 25 protsendilt 35 protsendini," rääkis Anti Orav.

Teatavasti ostis ettevõte Formeer-majoneesi kaubamärgi eelmise aasta veebruaris. Seejärel toodi tootmine Tallinnast Põltsamaale. Ettevõte toodab Formeeri kaubamärgi all kolme erinevat sorti majoneesi: laua, provansaal ja väherasvane majonees (rasvasisaldus ainult 19%). 100 grammi väherasvast majoneesi annab 201,4 kcal. Teda saab edukalt kasutada salatite valmistamisel ja või asemel leivale määrimiseks.

Anti Orava kinnitusel annab euronõuetele vastav fooliumkilest kleebis tarbijale täiendava garantii, et pärast tootmisprotsessi lõppu pole majoneesiga midagi juhtunud ja toode jõuab tarbija toidulauale õige kvaliteediga.

Alates ettevõtte loomisest 1993. aastal on prioriteediks olnud toodete turvalisuse tagamine. Ka on AS Põltsamaa Felix juurutanud kvaliteedi juhtimise süsteemi HACCAP, mis on ettevalmistavaks etapiks ISO-standardi taotlemisel. Peamiselt mahlade, mooside, majoneesi, sinepi, marineeritud kurkide ja veinide tootjana tuntud ettevõte valmistab ja turustab kuue erineva kaubamärgi all kokku 140 toodet. Tuntumateks peale majoneesi kaubamärgi Formeer on Felix, Põltsamaa ja Ekströms, kalatoodete kaubamärk Abba ja mahlajookide kaubamärk Fun Light.

"Vaatamata kehvale aedvilja- (ka kurgi)suvele oleme prognoositud kogused kätte saanud ja suudame oma toodetega varustada tarbijaid. Kogu vajaminev tooraine on pärit Eestist," lausus Anti Orav.

AS Põltsamaa Felix toodete eksport Lätti, Leetu, Soome ja ka Rootsi on eelmiste aastatega võrreldes aga suurenenud. Turundus- ja müügidirektori sõnul ei ole ekspordi puhul tegemist enam juhumüügiga, vaid toodete süstemaatilise turustamisega.

AS Põltsamaa Felix kuulub põhjamaade suurimasse toiduainetetööstuse gruppi Orkla Foods, mille käive aastal 2000 oli üle 10 miljardi Norra krooni. Kontsernis töötab ligi 6000 inimest. ASi

Põltsamaa Felix käive kasvas aga eelmisel aastal 30%, ulatudes 90 miljoni Eesti kroonini. Firmas töötab hetkel 120 inimest.

Maailmamajanduse jahenemise kohta oli turundus- ja müügidirektoril Anti Oraval oma arvamus. "Igasugune majanduse jahenemine väljendub kõige tugevamini tehnikatööstuses, näiteks elektroonika- ja autotööstus. Toiduainete turg on aga stabiilsem ja seal ei ole kõikumised tavaliselt nii järsud," arvas ta.

RAIVO SIHVER

Põltsamaal väärindatakse vadakut

TÜsse E-Piim kuuluvad Põltsamaa ja Järva-Jaani meiereid.

Türil asub tütarettevõte AS Dessert, mille aktsiatest omab E-Piim 70%. JärvaJaani meiereis valmistatakse võid ja erinevaid piimapulbreid, Põltsamaal aga juustu. Türil tehakse juustutootmisega kaasnevast vadakust vasikatele täispiimaasendajat, millele lisatakse juurde loomadele vajalikke aineid.

E-Piima eelmise aasta käive oli 225 miljonit krooni. Käesoleva aasta prognoosiks on 300 miljonit krooni. Kokku antakse tööd 170 inimesele.

Investeeringud vadaku- ja juustutootmisse

Türil toodetakse ainukesena Eestis vasikatele täispiimaasendajat. Konkurendiks on Euroopa Liidu tootjad. Siiamaani veetakse toorvadakut Põltsamaalt Türile. "Nüüd tahame Põltsamaal käivitada seadmed, mille abil võtame vadakust vee välja ja viime Türile siirupi. Niimoodi hoiame kokku transpordikulusid. Möödunud aastal kulutasime transpordile 20 miljonit ja käesoleval aastal oleme selleks teinud kulutusi 10 miljoni krooni ulatuses. Momendil toimub Põltsamaal vadakutootmisliini seadistamine," rääkis E-Piima finantsdirektor Taavi Aas. Ta jätkas: "Iga tootja peab ise vaatama, kuidas ta vadakuprobleemi lahendab, sest seda niisama loodusesse lastes tekitataks keskkonnale probleeme."

Investeeritud on ka juustutootmisliini uuendamisse. "Tänaseks on kogu juustutootmisliin valminud. Tänu sellele suurendasime juustu tootmist kaks korda," ütles Taavi Aas. Põltsamaa meierei juhataja Uno Saks lisas: "Eelmise aasta jaanuaris käivitasime uue juustupressi. Selle tellisime Šveitsi firmalt Kalt Söhne. Selle aasta juunis vahetasime välja juustukatla, mille ostsime samast firmast. Kuus teeme 200-220 tonni juustu. 70% toodangust läheb Euroopa Liidu maadesse."

Juustutsehhil on klaasist vaheseinad. Kompleksi nimetatakse ka klaasist tehaseks. "See on selleks, et külalistel oleks võimalik tootmist jälgida. Ka Euroopas on klaasist tehaseid. Mõnedes saab tootmist jälgida õues olles, meil aga hoone sees," lausus Uno Saks.

Nõuded toorpiimale karmistusid

Kui TÜ E-Piim varus eelmisel aastal piima ligi 40 000 tonni, siis sel aastal varutakse 60 000 tonni ringis. Eesti Veterinaaramet on piimatööstuse sertifitseerinud ja kinnitanud, et tööstus vastab nõuetele, mis tulenevad EL direktiividest. Üle aasta vana Eesti-poolse tunnustuse on kinnitanud ka EL. "Esialgse plaani kohaselt, mis oli ka veterinaarameti poolt välja öeldud, teatati, et kõrgendatud nõudeid rakendatakse 1. jaanuarist 2002. Nii võimaldati tootjatele üleminekuperiood. Ka meie oleme oma tootjaid teavitanud. Küsimus oli aga selles, et me pidime juba neid kõrgendatud nõudeid täitma kui EL maadesse eksportija. Selle aasta mais käis Eestis EL delegatsioon ja kontrollis, kas kõiki liidu direktiive on täidetud. Delegatsioon leidiski, et need tööstused, kes eksportisid toodangut EL maadesse, varusid momendil EL tingimustele mittevastavat piima. Eesti Veterinaaramet andiski juuli lõpus välja uue käskkirja, mille järgi pidid kõik oma toodangut Euroopa Liidu riikidesse eksportivad tehased vastama alates 1. augustist euronõuetele. Meil läks kiireks, kuid ikkagi jõudsime kõiki piimatootjaid uutest nõuetest teavitada. Kümme protsenti tootjate koguarvust ehk 20-30 tootjat on seoses sellega probleemi ees, mida teha edasi. On võimatu öelda, kui paljud neist lõpetavad, sest väga paljud teevad pingutusi, et toorpiima kvaliteet korda saaks. Ma arvan, et kaks kolmandikku tootjatest viivad oma piima ka nõuetele vastavaks," rääkis Taavi Aas.

Varumisdirektor Jaan Mutli sõnul on enamus piimatootjaid antud probleemi enesele teadvustanud. Kuid on ka protestijaid. Osa on piima jahutamise korraldanud nii, et piim normidele vastaks. Jaan Mutli sõnul on toorpiima tootjatel põhiliselt tegemist puhtuse ja loomade tervise probleemidega.

"EL turg on kõige kallim. Kui me tahame toojatele maksta piimakilogrammi eest üle kolme krooni, siis peame oma tooteid EL maadesse ka müüma. Selleks peavad meie tooted vastama nende poolt kehtestatud nõuetele. Kui me lepime kokku, et Eesti põllumees on rahul piimakilo hinnaga 2.40-2.50 krooni, siis võime müüa oma kaupa ka maailmaturul, kus on kaubakvaliteedi osas natukene leebemad nõuded. See on lõpuks sotsiaalse kokkuleppe küsimus," kommenteeris Taavi Aas.

RAIVO SIHVER

KULTUUR

VAT-teater etendab Jõgeval ebahariliku näidendi kuritööst ja sellele järgnevast

Tallinna alternatiivne teater VAT tuleb reedel modernistlikult renoveeritud Jõgeva kultuurikeskusesse ja esitab tüki, mis võib olla ühtlasi nii kaasahaarav, mõtlemapanev kui šokeeriv.

Austraallaste Anton Lycose ja Stefan Nantsou draama "Kivid" pole mingi "Kodus/võõrsil" stiilis ninnunännu, vaid teos sellest, kui kerge on ühel inimesel sooritada heastamatu krimi, kui tal mingil hetkel jääb mõtlemisvõimest puudu. Etenduse peategelased on kaks poissi, kes igavusest loobivad sillalt kive alt läbi sõitvate autode pihta. Üks kivi aga tapab ühe autojuhi ning painajalik tagajärg ei lase end oodata.

Lavastaja Aare Toikka: "Minu meelest on etendus vastutusest. Kui ma seda teksti esimest korda lugesin, siis tabas mind segadus, kuna asi puudutas kõvasti mu õiglustunnet. Asjad on ühtemoodi siis, kui sa tahad olla sõltumatu üksikindiviid, aga need muutuvad kohe hoopis teiseks, kui sa pead arvestama ka ühiskonnaga. Kui aga mõelda teatrikunsti peale, siis on see väga ebatraditsiooniline teos. Lycos ja Nantsou, kes ise on tegevnäitlejad, improviseerisid selle loo algul laval valmis ja alles siis panid kirja. Seetõttu on ta väga eriline ja ei allu dramaturgiareeglitele. See on väga kaasakiskuv ja filmilik, üks hoogne ja kihvt tükk. Näitlejad Tanel Saar ja Tõnu Oja tegid põhilise töö, mina ainult innustasin neid. See on noortetükk, Tõnu kaks kooliealist last vaatasid ja neile meeldis väga. Aga hea, kui saalis on ka õpetajaid ja lapsevanemaid."

MARGUS KIIS

Kõik sõltub iseendast

Mõtteid ülemöödunud pühapäeval ETV-s esilinastunud filmist "Siberi õpetaja" (stuudio Allfilm 2001).

Piret Toomet alustab sõitu teades, et ta peab Siberis sealsetele inimestele meeldima. Meeldima ise ja oma tegudega. Kas filmitegijate eesmärk oli a)jäädvustada lugu õpetaja Piretist, b) jäädvustada elu Ülem-Suetukis õppeaastal 2000/2001, c) teha filmi (ilmselt) kolmest käigust Siberisse?

Küllap leiab vastuse kõigist punktidest ja loetelu ei ole loomulikult täielik. See, mida filmi alguses näeme, on tuttav. Liigagi. Oli see nüüd "Pealtnägija" või mõni muu telesaade, aga nähtud oli nii Pireti eluruumide helesiniseks võõpamist kui ka heinatihnikust kemmergu otsimist. See jääb aga vaid illustratsiooniks loole, sest tähtsaim ilma vannitoata elust on hoopis midagi muud. Arukad inimesed tajuvad seda kohe ja filmi lõpuks saavad kõigele ka kinnitust.

Samas on loo etteteadmine igav. Ootad ja ootad, aga kõik kulgeb etteaimatavat rada. Ega põnevikku ei lubatudki. Pisut arusaamatuks jääb filmis lehmakarja ja üksikute uitavate veiste näitamine.

Kahtlemata on esimesed kaadrid võimsast loomade minekust(tulekust?) efektsed, aga kordused tekitavad mõtteid, et kas miski peab olema sümbolistlik ja miks. Kui peab.

Piretilt oleks tahtnud küsida esimese koolipäeva hommikul, et mis tunne on, aga see oleks vist liiga tavaline küsimus ja etteaimatav vastus. Filmi pluss ongi see, et tegelastele on antud aega ja ruumi, vähem on sõnu, mis samas oma vähesuses mõjusaks osutuvad.

Esimesed tunnid koolis. Lapsed on ikka lapsed - küsivate, uudistavate, püüdlike silmadega. On huvi ja soov õppida eesti keelt. Lugu areneb. Kooliõpetajast Siberis võinuks teha mitmeseerialise filmi - huvitavat "musta" materjali oleks jätkunud. Noorematele vaatajatele ja põlistele linnainimestele oli huvitav vaadata, kuidas käib näiteks kartulipanek Siberi moodi - mugul labidaga auku. Piret loomulikult osaleb kõiges, sest tõelises külaelus ei ole võimalik ja ka vajalik oma individualismi demonstreerida.

Filmi peategelases on õnneks tervet mõistust ja julgust oma emotsioone tunnistada. Ta ei tohi olla ülbe, ütleb ta ühes oma pihtimuses, aga sisimas on, sest miks nad ikkagi pole teinud vesikempsu või külapoodi rõõmsamaks värvinud. Piret mõistab, et see on nende inimeste, nende kogukonna tavapärane elu ja samasugune, vähemalt sarnane elu on olnud ka Eestis.

Kummalisel kombel ei teki filmi vaadates küsimusi, et mis nüüd või kümne minuti pärast edasi saab. Ehk ei peagi? Kõik on teada, lihtne ja tuttav. Piret ei avane lõpuni, palju jääb temasse enesesse, aga kevadisel kooli lõpuaktusel on ta silmad hoopis teistsugused, kui olid sügisel. Ta on Siberis omainimeseks saanud, mõistes, et tema seal olek ei peata paratamatut venestamise protsessi. Ta on kaheksa kuuga saanud tohutult kogemusi ja elamusi, üks või ka mitu hirmu on võidetud.

Piret tunnistab, et otsus tulla Siberisse õpetajaks oli spontaanne ja aasta karjääritegemisest eemal olla ei ole tema jaoks kaotus. Kui osagi inimesi jõuaks Pireti kombel tõdemuseni, et elus on iga päev tähtis. Elu ei alga viie või kümne aasta pärast, siis, kui on suurem palk, kõrgem teaduslik kraad või parem auto. Elu on siin ja praegu ning meie eneste elada.

Filmi viimane neljandik laseb lool laiemaks minna. Räägivad koolipoisid, näha ja kuulda on suursaadik Tiit Matsulevitšit. Korraliku, kohati isegi igavalt korraliku kaameratöö pärlid on filmi lõpus - kaunid looduspildid. Mida rohkem selle filmi peale mõelda, seda enam süveneb veendumus, et küll on hea, et nad selle filmi tegid. Saavutatud on hea ja korralik tulemus, mida vaatad kui lihtsat lugu, mis ei pane ajusid ragistama ega valusalt globaalsetele probleemidele mõtlema. Loo arengut on näha, aga lõpp jääb liiga lahtiseks. Õnneks ei näidata rõõmsalt loojuva päikese poole jalutavat Piretit, kuigi filmi alguses näidatud seljataha jääv päikeseloojang oleks seda eeldanud.

Kõik võib filmis olla just selline, nagu vaataja sõltuvalt oma isiklikust hetkeseisundist ja soovist tahab - traagiline, vilets, naljakas, objektiivne, haletsusväärne, paatoslik jne. Jääb üle vaid küsida, millise koha saaks film Pärnu rahvusvahelisel filmifestivalil...

TIINA SÄÄLIK

Lenz, Eestis unustatud geenius

Kui kõnelda üliandekast kirjanikust, kes oma elu vaesuses ja hulluses lõpetas, tuleb eestlasele kõigepealt silme ette Juhan Liiv. Ent Eestimaad on tallanud teisegi, maailmale märksa enam tuntud läbipõlenud geeniuse, Jakob Michael Reinhold Lenzi jalg. Möödunud nädalal Tartus toimunud rahvusvahelise Lenzi-konverentsi publik tegi laupäeval väljasõidu Põltsamaale.

J.M.R. Lenz sündis 1751. aastal praegu Läti piiridesse jäävas Cesvaines, ent kuna tema isa Tartu Jaani kiriku ülempastoriks määrati, möödus tema lapsepõlv põhiliselt Tartus, kus noore Lenzi ebatavaline andekus kohalike haritlaste tähelepanu äratas.

Edasi viis Lenzi tee Königsbergi ülikooli, kus ta muuhulgas Kanti filosoofialoenguid kuulas, ja Strassburgi, kus ta kohtus Herderi ja Goethega, kellega innustuti Shakespeareist ning hakati otsima võimalusi näitekirjanduse klassitsistlike kammitsate murdmiseks. Lenzi "Märkused teatri kohta" kujunes "tormi ja tungi" nime all tuntuks saanud kirjanduslik-filosoofilise liikumise üheks programmiliseks kirjutiseks. Kui alguses olid Goethe ja Lenz sõbrad ja mõttekaaslased, siis hiljem, Weimaris jooksis nö kirjanduslike kaksikute vahelt must kass läbi ning mõjukas Goethe pagendas Lenzi Weimarist ja, piltlikult öeldes, kogu saksa kirjandusest, sest veel kaua aega mõjutas suhtumist Lenzisse Goethe negatiivne hinnang: kapriisne intrigant, möödavilksatav meteoor saksa kirjanduse horisondil jne.

Saksamaal ja Šveitsis ringi hulkunud süvenevate vaimuhaiguse tundemärkidega Lenzi toimetas ta perekond esialgu tagasi Liivimaale, kust kirjamees omakorda Peterburi ja sealt Moskvasse õnne otsima siirdus. Ühelt Moskva tänavalt õnnetu mees 1792. aasta suvel surnuna leitigi.

Kaks mässajat

Lenzile pühendatud konverentsi otsustas Eesti Goethe-Selts Saksa Kultuuriinstituudi toetusel korraldada sellepärast, et Lenzi tänavuse

250. sünniaastapäeva puhul oli vägagi sobiv seda arvatavasti maailmakirjanduses enim tuntud siitmaist literaati Eesti avalikkusele meenutada. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktorilt Jaan Unduskilt pärines idee rakendada sama vankri ette veel teinegi hobune: lisada konverentsile ka 200 aastat tagasi sündinud eesti soost "noort ja vihast" poeeti Kristian Jaak Petersoni puudutavad ettekanded ning viia tema nimi nö Lenzi hõlma all rahvusvahelisele kirjandusareenile.

Kuigi osa Petersoni-ettekandeid oli siis veel pidamata, arvasid Eesti Goethe-Seltsi esimees Liina Lukas ja Jaan Undusk laupäeval Põltsamaal viibides, et intriig õnnestus ja konverentsi "Torm ja tung Liivimaal. Mässu mudelid" 16 väliskülalist (kõige rohkem oli neid muidugi Saksamaalt, aga ka Inglismaalt, Hollandist, Šveitsist, Kanadast ja Jaapanist) olid Petersonist vägagi huvitatud. Ka Lenzi-huvi olevat maailmas praegu tõusulainel.

"Lenzi moodi tulek Saksamaal ja Ameerikas on põhjendatav sellega, et praeguses postmodernistlikus kontekstis tunduvad tema tekstid paljudele lähedasemad kui näiteks Goethe omad," ütles Liina Lukas. Jaan Undusk lisas: "Lenzi skisoidsevõitu maailmapilt ning tema tekstide närvilisus, fragmentaarsus ja heitlikkus on tänapäeva lugejale vägagi vastuvõetavad."

Lukas ja Undusk lisasid, et peatselt on taas eesti kutselise teatri lavale jõudmas Lenzi tuntuim näidend "Koduõpetaja" ning ilmumas on ka kogumik eesti keelde tõlgitud Lenzi tekste.

Imelapse tellimustöö

Mõeldes tulevase konverentsi nö raamprogrammile ehk seltskondlikumale osale, pakkusid konverentsi korraldajad Tartu üliõpilasteatri lavastajale Kalev Kudule pool aastat tagasi välja näitemängu "Haavatud peigmees", mis telliti 15-aastaselt imelapselt Lenzilt Põltsamaa lossipreili Helene von Lauw ja Mõisaküla paruni von Igelströmi pulmade puhul ette kandmiseks ning mis põhineb paar kuud enne pulmi tegelikult aset leidnud juhtumil: Igelströmi haavas pistodaga tema sakslasest teener, kes oli solvunud ühele eksimusele järgnenud ihulise karistuse pärast.

Kudu võttis suhteliselt pretensioonitu lustmängu kaheksa andeka Tartu Ülikooli tudengiga ette ning tegi sellest mõnusat irooniat ja võõritusefekti lisades laheda asja, mida juunis-juulis Tartus Tampere maja õuel mängiti. Tagataskutrumbina lülitas Kudu lavastusse Lenzi enda kuju. Seda kehastas kogenud teatrihunt Raivo Adlas, kes etenduse ajal mänguplatsi läheduses suvaliselt ringi tolgendas, kord pudeleid korjates (elanuks Lenz tänapäeval, olnuks see ilmselt tema põhiline elatusallikas!), kord skisofreeniliste teatriteoreetiliste ja elufilosoofiliste mõtteavaldustega publiku või näitlejate poole pöördudes.

Et konverentsiaegne "Haavatud peigmehe" etendus Põltsamaal anda otsustati, oli igati põhjendatud: siin on selle tüki juured ja siin see 1766. aastal lossipreili pulmade puhul ka esimest korda ette kanti. Kuigi ilm oli niru ja vesine, lustis rahvusvaheline Lenzi-fänkond etendust vägagi. Hiljem, kui kõik lossirestorani ruumides tegevdirektor Andres Koerni juhendamisel ASi Põltsamaa Felix veinitoodangut degusteerisid, ütles Kalev Kudu, et tal olnud tunne, nagu oleks osa "Haavatud peigmehe" tekstis sisalduvast informatsioonist lossimüürides praegu, 235 aastat hiljem, veel alles ja kajanuks sealt vastu.

Omapärase elamuse sai etenduselt lossihoovis ka rahvusvaheline kirjandusteadlaste seltskond.

RIINA MÄGI

SPORT

5 km + 10 km + 8 km = RT MM

Enamikule ei ütle selline arvude kombinatsioon midagi, kuid Jõgevamaa Liikumispuudega Inimeste Ühingu invasportlastele on see väga üheselt mõistetav, sest need tähistavad Eesti Invaspordi Liidu korraldatavate ratastoolimeistrivõistluste etappide pikkusi.

Suve jooksul toimub kokku kolm etappi: juunis Viljandis 5 km, Tallinnas 10 km ja augusti lõpus Narvas 8 km etapp. Kolme etapi tulemusi summeerides tehakse kindlaks Eesti meister.

Sel aastal on järjekordne ratastoolisõitude hooaeg lõppenud. Lõplik punkt pannakse aasta lõpul, kui antakse kätte meistritiitel, kuid juba nüüd võib öelda, et meie maakonna esindajatel läks hooaeg korda. Sel aastal osales meilt kolm võistlejat: meeste B-klassis Ragnar Lust ja Leino Juhkam, C-klassis Arko Vool.

Ragnar läbis kõik kolm etappi. Kuigi Tallinna etapil tuli tal pool distantsi läbida praktiliselt kolmel rattal, sest ühe esiratta kinnitusmutter kadus ära, suutis ta Narva etapil kaotatu tasa teha. Arvatavasti tuleb tema punktisumma kolmanda koha vääriline.

Arkol tehnilisi apse ei olnud, kuid tugev konkurents oma klassis ja ühe etapi vahelejäämine jätavad ta sellel aastal ilmselt auhinnakohast ilma. Võidus täiesti kindel võin vaid ise olla, sest kõik kolm etapivõitu on piisav tulemus tagamaks teist korda Eesti meistri tiitlit.

Sügisel on tulemas veel ujumise, raskejõustiku ja muude saalialade võistlused, loomulikult tuleb valmistuda ka uueks hooajaks. Järgmisel aasta on plaanis saada ka välisvõistlustele. Selleks tuleb aga muretseda sportratastool, millega võistelda, sest praegu sõidame tavaliste aktiivratastoolidega.

Lõpetuseks tahaks öelda, et ootame alati oma ühinguga liituma uusi spordihuvilisi. Kõige tähtsam on esialgu eneseületamine ja osalemine, küllap tulevad siis ka head tulemused.

LEINO JUHKAM

Spordi lühiridu

Põltsamaa jalgpalliklubi Sport korraldab igal kuul jalgpalliturniiri noorematele poistele, kus osalevad vutihuvilised poisid oma ja ka naabermaakondadest (Paide, Võhma, Kõo). seeriavõistlus kulmineerub augusti lõpus, kui sõidetakse nelja võistkonnaga mängima Lõuna-Eestisse. Sel aastal kohtuti Viljandi ja Elvaga. Mängijaid oli Eskust, Imaverest, Adaverest, Lustiverest, Pisisaarest, Tabiverest, Puurmanist, Jõgevalt ja Põltsamaalt.

Viljandiga mängiti 2:2, Elvat võideti aga 4:0. Osavamad mängijad olid 1988. aastal sündinud poistest Rünno Miller, Rauno Pikver ja Taavi Rehemaa, 1989. aasta poistest Martin Järvik, Marek Martinson, Andres Paju ja Madis Rebane, 1990. aasta poistest Martin Petrov, Kristo Tõnson, Rainis Meilus ja Ants Asman, 1991. aasta poistest Atti Põldkivi, Georg Servet ja Martin Ellram.

* * *

Pealt vaadates tundub kurnimäng olevat üsnagi lihtne. Tegelikult nõuab see tore sportlik mäng, nagu iga teinegi spordiala, aastatepikkust pidevat harjutamist, et saada heaks mängijaks. Vabariigis on praegu kolm arvestatavat kurnikantsi (Loksa, Viljandi, Põltsamaa). Eriti tihti on omavahel arveid klaarinud Viljandi ja Põltsamaa ning seejuures vahelduva eduga. Selle aasta viimane kurnimäng peetakse eeloleval laupäeval, 15. septembril Põltsamaal ja on pühendatud linna 75. aastapäevale. Oodata on mängijaid Viljandi linnast, Tarvastu ja Viiratsi vallast, Tartust, Tabiverest, Raplast ja loomulikult Põltsamaalt.

OSKAR PURI

Ärinaine Elvi Korjus on maailmatasemel kuulitõukaja

Põltsamaa kinnisvaramaakler Elvi Korjus on üks Eesti kuulsamaid spordiveterane, kes hiljuti Austraalias toimunud veteranide maailmameistrivõistlustel pälvis kaheksanda koha.

Elvi Korjus (60) on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja on töötanud kehalise kasvatuse õpetajana. Hiljem lõpetas ta ka TPI ehitajana. Sportimist alustas Elvi juba noorena. "Heas kehalises vormis aitab hoida töö koduaias. Nii palju kui võimalik püüan koduõuel ka kuuli tõugata ja ketast heita," rääkis daam, kes on osalenud veteranide maailmameistrivõistlustel paljudes riikides: Soomes, Norras, Ameerika Ühendriikides, Kreekas, Lõuna-Aafrika Vabariigis jne.

Sõit Austraalias Brisbane linnas toimunud veteranide maailmameistrivõistlustele sai teoks seetõttu, et Elvi Korjus võitis Põltsamaal toimunud Eesti meistrivõistlustel esikohad nii kettaheites kui ka kuulitõukes. Vajalikud rahad sõiduks tuli ise koguda. Suurema osa oma sissetulekutest investeeribki proua Korjus sporti. "Austraalias peetud võistlustel osales 5000 sportlast 70 riigist. Mina tõukasin kuuli 9.32 ning jäin kaheksandaks. Esikoha pälvis tuntud Saksa naisveteran Karin Ilden," ütles Elvi Korjus.

"Eelkõige on sport minu jaoks meeldiv ajaviide, mis pakub võimalust suhelda toreda seltskonnaga," ütles ta. "Austraaliast ostsin kaasa bumerangi ja sain seal sinasõbraks mitme känguruga.

Tänaval kohtasin pikka torupilli mängivat aborigeeni, kes mütsi sisse raha ootas. Mina möödusin temast rahulikult," jutustas reisimuljeid palju näinud ja käinud sportlik kinnisvaraettevõtja.

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

Fantaasiarohke rollimäng

Rollimäng on laialdane mõiste ja ei tähenda üksnes teatraalset armumängu seksuaalelu elavdamiseks.

Juttu tuleb rollimängust ehk lühemalt RPGst (Roleplay Game), mis on põhjusmõtteliselt nagu iga teinegi mäng, kus on reeglid, võitjad ja kaotajad. Enamgi veel, see on seiklus, kus läheb võiduni vaid üksainus tee.

Mängust võtab osa tavaliselt 2-7 inimest. Üks neist on mängujuht ehk DM (Dungeon Master), kes loob ja juhib kogu seiklust nagu Vanajumal ise. Ülejäänud on seiklejad, kes mängivad välja oma karakterit (PC - Player Character), kehastades end preestriks, võluriks, vargaks, sõdalaseks, haldjaks, päkapikuks või kes tahes tegelaseks. Mängijad võivad võluda uhkeid pilvelõhkujakõrgusi losse, loitsida esile nugadega äikesetormi või needa sind kolmejalgseks sarlakitega tomatiks.

Mäng põhineb mängujuhi jutustamisvõimel, mängijate endi kujutlusvõimel ja kokkulepitud reeglitel. Mängujuht kirjeldab mängijaile maastikku, interjööri, kõrvaltegelasi, lõhnu ja muud, mis ilmestavad olukorda. Samuti teisi mängusiseseid tegelasi, kellega mängijad võivad kohtuda. Mängijad aga kirjeldavad oma tegemisi ja esitavad oma tegelaskuju räägitavat osa. Mängu alguses tehakse täringuvisetega selgeks tegelaste baasvõimed, milleks on vastupidavus, osavus, õnn ja muud võimekust näitavad parameetrid. Need määravad hiljem võitluse edukust kollidega, vaimudega, kellegi muu negatiivse olendiga või ka teise mängija poolt kehastatava tegelasega.

Fantaseerimisele lisaks võib sisseelamise soodustamiseks mängu ajaks selga panna keskaegsed kostüümid, kuulata küünlavalgel taustaks ajakohast muusikat ja valida mängu läbiviimiseks vana lossi varemed.

Põhjalikuma ülevaate rollimängu maailmast annab muidugi internet. Saitide sisu kipub korduma ja seega pakuks esmaseks külastamiseks vaid mõnda aadressi: http://www.tud.ttu.ee/~t001181/add.html, suure hulga linkidega http://www.hot.ee/slayerman ning Surra-nimelise fänni loodud http://saba.jrnl.ut.ee/%7Esurra/add/add.html. Erilistele fännidele on koguni spetsiaalne list - rpg.dragon - olemas.

Lihtsakoelisem võimalus rollimänguga tegelda on teha seda mänguraamatu abiga, mis annab algajale samas ka hea ettekujutuse kõnesolevast mängust. Selleks osta või laena raamatukogust mänguraamat "Kaose kants" (Steve Jackson), "Hukatuse mets" (Ian Livingstone) või "Tulemäe nõid" (Steve Jackson, Ian Livingstone) ning seikle üksi hubaselt diivanil istudes.

TIIT PRII

Jõgevamaal paigaldatakse metskurvitsatele raadiosaatjaid

Loomade, lindude ja roomajate märgistamine raadiosaatjatega on tänapäeval kogu maailmas suhteliselt laialt levinud uurimismeetod.

Igapäevaseks aga ei saa pidada telemeetrilisi uuringuid Eestis. Seda enam, kui raadiosaatjaid paigaldatakse nii varjulise eluviisiga ja raskesti tabatavale linnule kui metskurvits.

Loodetud vastuste asemel tekitas metskurvitsa kui hinnatud jahilinnu kevadine loendus ja ka sügisrändel olevate isendite aastaid kestnud märgistamine Eestis hoopis hulgaliselt kõige erinevamaid küsimusi. Nende lahendamiseks näis sobivat vaid üks teadaolevatest meetoditest - raadiotelemeetria.

Jaanus Elts, Eesti Ornitoloogiaühingu tegevdirektor ja projekti "Metskurvits" koordinaator Eestis: "Idee kasutada raadiosaatjaid tekkis sügisest sügisesse kordunud faktist, et linnud justkui kadusid pärast rõngastamist, st nad ei tulnud enam tagasi toituma samale alale. Kuhu ja kui kaugele nad lähevad? Kas nad toituvad lähikonnas, vältides sattumist rõngastuspaiga lähedusse? Millal ja kui kaua nad toituvad? Kus, miks ja kelle ohvriks nad langevad? Lõputu hulk vastuseta küsimusi."

Kui metskurvitsat ei häirita, siis eelistab ta toitumispaigana kasutada ühte ja sama ala kestvalt. Toitumisbiotoobi valikut mõjutab veidi ka ilmastik. Kuid nagu käesoleval aastal tehtud telemeetrilised uuringud juba näitavad, väldivad metskurvitsad isegi

lennul ületamast paika, kus nad kinni püüti ja märgistati.

Metskurvitsaid ei ole mittepesitsusajal kogu Euroopas kuigivõrd uuritud. Veelgi vähem on teada nende käitumisest rändeeelsel perioodil, mis aga on linnule tähtis rändeks valmistumisel.

"Rõngastamisel saame teada linnu alguspunkti ja sihtpunkti," räägib Elts, "telemeetria abil aga kogu liikumistee, mis tegelikult ei ole kunagi sirgjooneline. Telemeetria on pigem mitteinvasiivne, st linnu kontrollimiseks (hetkepunkti määramiseks) ei pea lindu kinni püüdma või tema ligiduses viibima. Tavaline kaugus linnust telemeetrilisel uurimisel on 300-1000 meetrit."

Raadiosaatjaks kasutavad kurvitsauurijad uut, kahe antenniga varianti, mis töötati tootjate poolt välja alles eelmisel aastal. Kaheantennilise saatja kasutamine võimaldab piisava tugevusega signaali saamiseks vähendada saatja kaalu ligi grammi võrra.

"Raadiosaatja paigaldatakse liimiga sabasulgede alla või teflonnöörist trakside abil selga," täiendab Elts eelnevalt räägitut ja lisab, et üllatuslikult lendas esimene Patastel märgistatud lind uurijale vaata et külla - raadiomärgise signaal saadi kätte juba maja pööningult.

Edasise tegevuskava kohta ütleb Jaanus Elts, et paljugi sõltub ressursist - seda tööd ainult pliiatsi ja paberiga ei tee.

"Tegelikult vajaks vähemalt paari sesooni ulatuses uurimist ka kohalik mängulend, sest tänu meie ööde lühidusele suvel näib ka metskurvitsa mängukäitumine olevat mõneti erinev kirjanduses avaldatust," on Elts veendunud.

Eestis on metskurvitsaid Eesti Ornitoloogiaühingu ametliku projekti raames järjepidevalt ja küllaltki intensiivselt uuritud juba 1993. aastast alates. Kuni käesoleva aasta augustini oli põhitähelepanu suunatud mängulennule ning sügisrände uurimisele.

Raadiosaatjaid paigaldatakse metskurvitsatele eesti ornitoloogiateaduse ajaloos aga esmakordselt. Uurimistööks vajalik kogus linde püütakse sel aastal Pataste, Maarja ja Tähkvere ümbruse karjamaadelt ning metsasihtidelt.

JAANUS AUA

POLITSEIKROONIKA

Lõhuti ukselukk

Esmaspäeval lõhuti Põltsamaal Võhmanõmme külas autopesula ukselukk. Midagi ei varastatud.

Varastatud magnetofon ei olnudki varastatud

Teisipäeval teatas politseisse Pajusi valla elanik, et tema kodusse on sisse murtud ja varastatud magnetofon. Kohale tulnud konstaab

li ja avaldaja koostöös selgitati välja, et külas käinud sugulased olid magnetofoni lihtsalt teise kohta tõstnud ja mingit vargust seal ei toimunud.

Leiti salaviina ja sigarette

Jõgeva maakonnas esmaspäeva õhtul alanud politseioperatsiooni käigus oli kolmapäeva hommikuks leitud ja ära võetud 268 liitrit erinevat sorti salaalkoholi (viina, puskarit, piiritust jne) ja 2832 pakki erinevat sorti salasigarette. Nimetatud kraam leiti maakonna mitmetest salajastest alkoholi ja sigarette müüvatest või nende hoidmisega tegelevatest paikadest.

Varastati 12 tooli

Ajavahemikus 7.-10. septembrini on Saare vallas sisse murtud remonditavasse majja ja varastatud sealt 12 tooli ja mitmesugust kodutehnikat. Kahju suurus on selgitamisel.

Lõhuti rongide väljumisaegade tabloo

Ööl vastu kolmapäeva lõhuti Tabivere raudteejaamas rongide väljumisaegade tabloo ja manööverteel paiknev valgusfoor.

Ilmateade

Neljapäeval on pilves, selgimistega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub valdavalt kagutuul, pärastlõunal pöördub tuul saartel edelasse, puhudes 7-12 m/s. Sooja on 12-16 kraadi.

Reedel on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma. Puhuvad kagu- ja lõunatuul 6-11, öösel puhanguti 15 m/s. Öösel on sooja 7-13, päeval 14-17 kraadi.

Vooremaa

Neljapäev, 13. september 2001. a.

Kasepää vallavolikogu esimees pääses umbusaldamisest

JAAN LUKAS

Põltsamaa linna esindab presidendivalimistel Raul Kirsel

RAIVO SIHVER

Mustvee ja Lohusuu omavalitsejad pidasid ühise istungi

JAAN LUKAS

Tabivere valla presidendivalija on Kalev Raudsepp

RAIVO SIHVER

Põltsamaa valla valijameheks valiti Jaan Aiaots

RAIVO SIHVER