Vooremaa 15.02.2001

Vooremaa
Neljapäev, 15. veebruar 2001. a.
Sisukord
Parem piim sigadele, kui aktsiaseltsile Eesti Taluvõi

"Seni olen müünud piima aktsiaseltsi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadile, sellest firmast on aga lausa alandav raha küsimas käia," ütles Sepa talu perenaine Tiina Raamat. Tema majapidamise edasised loomapidamisvõimalused sõltuvad piimaringide organiseerimisest. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Paljud loomapidajad on otsustanud lõpetada piima turustamise põllumeestele miljoneid kroone võlgnevasse ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaati ning peavad selle firma tulevikuväljavaateid nõrgaks.

Uute lepingupartnerite otsimisega aga ei kiirustata. Tööstusettevõtetest on senises ASi Eesti Taluvõi tegevuspiirkonnas

piima kokku ostmise võimalusi tutvustanud Jõhvi Piim.

Aktsiaseltsi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadi piimaga varustamise on lõpetanud ka Saare vallas asuva Jaama küla majapidamised. "Kui piimakombinaat jätkab praeguste omanike juhtimisel, pole sellel ettevõttel perspektiivi. Räägitakse küll, et senise piimakombinaadi baasil on loomisel uus firma, kuid mina pean seda võimalust ebatõenäoliseks. Pankrotiohus firma ei suuda ju uut ettevõtet käivitada. Praegu joodan piima parem sigadele, kuid ASi Eesti Taluvõi piimakombinaati ei müü enam mingil juhul. Kutsuksin ka kõiki talunikke selle ettevõttega koostöö lõpetama. Hiljem otsustan hindasid ja raha maksmise korda arvestades, kas hakata piima müüma Palamusele või Jõhvi," rääkis taluperemees Vello Oja, kelle majapidamises on kaheksa lehma.

Vaimastvere lähedal asuva Pärtliansu talu peremehe Tarmo Lingi arvates on talunikud piimatöösturite poolses petmises ka teatud mõttes ise süüdi. "Oleksime pidanud koostöö ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadiga juba varem lõpetama. See firma on talunikke piisavalt petnud ning olukorrast väljapääs on keeruline. Seda, kuhu hakata tulevikus piima müüma, peab iga varem Jõgevale toodangut turustanud loomapidaja ise otsustama. Minu majapidamist külastas Jõhvi Piima konsulent. Otsuse teen siis, kui lehmad uuesti lüpsma tulevad," ütles ta.

Palamuse vallas Imukvere külas asuvale Sepa talule on AS Eesti Taluvõi võlgu kolmandat aastat. "Praegu viin piima pukile, kus Jõgeva piimakombinaadi masin käib seda vastu võtmas. Üldiselt ei tasu aga sellele ettevõttele piima müüa, sest sealt on lootusetu raha kätte saada. Nii tugevates makseraskustes ettevõte ei saa kauaks püsima jääda," arvas perenaine Tiina Raamat.

"Ma ei teagi, kuhu edaspidi piima viima hakata. Praegu viin piima käruga piimapukile. Autot mul aga pole ja vaevalt, et näiteks Jõhvi Piima auto minu kodu lähedale sõidab. Kui piimavedu oleks mõne firma poolt korralikult organiseeritud ja iga kuu raha makstaks, jätkaksin piimatootmist ja kaaluksin ka loomade arvu suurendamist. Praegu on mul neli lehma," lausus ta.

Senistele Jõgeva piimakombinaadi lepingupartneritele koostööd pakkunud firma Jõhvi Piim juhatuse esimees Kalju Metsalu teatas Vooremaale: "Teisipäeval käis Jõgevamaa taludega tutvumas meie tootmisosakonna juhataja Riina Okas koos konsulendiga. Kui eelmisel nädalal Laiusel toimunud talunike koosolekul jäi mulje, et suurem jagu Jõgeva ja Torma valla talupidajaid hakkab piima Jõhvi

müüma, siis tänaseks pole millegipärast veel ühtegi lepingut sõlmitud. Meie ettevõte on piima varumiseks valmis."

Üks ettevõte, kellele AS Eesti Taluvõi võlgu on, esitas ka Tallinna kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Kohtunik lükkas vastava määruse tegemise kümme päeva edasi.

JAAN LUKAS

Saarel vaeti Voore asula küttemajanduse tulevikku

Esmaspäeval Saare vallavalitsuses toimunud nõupidamisel arutati Voore asula küttemajanduse tulevikku. Koos majandusosakonna juhataja Alo Leberiga tõdeti, et Voore asulas tuleb ebaefektiivselt tsentraalküttelt üle minna autonoomsele küttele.

Praegune tsentraalkatlamaja kütab koolimaja, lasteaeda, raamatukogu, sidekontorit, kauplust, velskripunkti ja üheksat korterit. Enamikku asula viie paneelmaja asustatud korteritest köetakse elektriga.

Saare vallavanem Jüri Morozov ütles Vooremaale: "Peame praegust süsteemi ebaefektiivseks. Tuleb käigus hoida pikki ja ebaökonoomseid trasse. Nõukogude ajal planeeriti tsentraalkatlamajast kütta nii potivabrikut kui ka suurfarmi. Praeguseks on tarbimine tunduvalt vähenenud. Kulud on aga suured. Seetõttu peame vajalikuks viia majad järkjärgult lokaalküttele üle. Alustame Voore Põhikoolist. Õigem oleks kasutada kohalikku küttematerjali (puit, hakkpuit, laastud jne), kuid

siin oleks vaja riigi toetust."

Majade lokaalküttele viimist takistavate tegurite seas nimetas vallavanem majaelanike madalat huvi. "Osa erastatud kortereid on tühjad, osa erastamata ning osa endisele Voore PÜle kuuluvaid kortereid on pankrotihalduri käsutuses. Voore asulas ei tegutse ühtegi korteriühistut. Kui korteriomanikud oleksid huvitatud lokaalküttest ja nad tuleksid valda sellise sooviga, siis oleme nõus neid aitama," rääkis Jüri Morozov.

Voore küla elanik Sulev Margus ütles maakonnalehele, et majad on pooltühjad. Ühistu tegemisel tuleb enda kanda võtta kogu maja kulud. Sellega kaasnevad suured lisakulud. Enamus inimesi kütab kortereid elektriga.

RAIVO SIHVER

Haldusreform võtab selgemaid piire

Teisipäeval kohtusid Eesti maavanemad Paides siseministri Tarmo Loodusega, et pidada nõu ja leppida kokku haldusterritoriaalse reformi edasises tegevuskavas. Maavanemate 1. detsembriks esitatud ettepanekute põhjal koostatud Eesti uuel haldusjaotuse kaardil, mida Paides esitleti, on praeguseks 107 omavalitsust.

Lähema kuu jooksul kohtuvad kõik maavanemad siseministeeriumis haldusterritoriaalse korralduse muutusi ette valmistava ekspertrühmaga, kooskõlastamaks oma maakonna haldusterritoriaalse reformi esialgset kava. Märtsis kohtuvad siseminister ja maavanemad ka iga maakonna kohalike omavalitsuste esindajate ja avalikkusega.

Maavanem Margus Oro ütles haldusreformi ettevalmistuste kulgu kommenteerides: "Kohtumine siseministeeriumi ekspertgrupiga Jõgevamaad puudutavate muudatuste osas on 9. märtsil. Sellel kohtumisel ütlen kindlasti välja oma arvamuse, et ettepanekuid, mis said esitatud 1. detsembriks ning mille taga on meie maakonna inimeste kuudepikkune töö, samuti ka tänaste omavalitsustega saavutatud kokkulepped, tuleb maksimaalselt arvesse võtta.

Eksperdid on kaardistanud rahvaküsitlust vajavad piirkonnad võimalikul tulevasel Eesti haldusjaotuse kaardil. Meie maakonnas on sellist küsitlust vajavaid kante päris mitu: Saduküla, Võtikvere, Voore, Kuremaa... On oluline, et võimalikult paljud kohalikud elanikud arvamust avaldaksid, milliseid muutusi nad eelistaksid. Praeguseks tundub tõenäoline, et 2002. aasta oktoobris valitakse kohalikke volikogusid juba uute piiride järgi."

Võimaluse omavalitsuste piire muuta sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Seal on ka kirjas, et piiride muutmiseks on vajalik kohalike elanike arvamus ära kuulata. "Valdade ja linnade piiride muutmise algatamine on valitsuse pädevuses. Maakondade osas halduskorralduse ümberkorraldamine nõuab aga Riigikogu otsust. Tõsisem arutelu maakondade arvu ja piiride osas ei alga ilmselt enne 2003. aastat," märkis maavanem.

Lisaks piiride muutuste planeerimisele tegeleb valitsus ka omavalitsuste tegevuse reformimise kavaga. Erinevad ministeeriumid on saanud ülesande valmistada ette omavalitsuste eelarvete formeerimise alused arvestades sotsiaaltoetuste ning koolide finantseerimise vajadust kohalikest eelarvetest. Need muutused peaksid hakkama kehtima 1. jaanuarist 2003.

PEEP LILLEMÄGI

Orden kopsuarstile

President Lennart Meri autasustas Jõgeva haigla kauaaegset kopsuarsti Aime Jukki Eesti Vabariigi 83. aastapäeva eel Punase Risti ordeni IV klassiga. Kogenud meedik peab tervishoiuprobleemidest üheks tõsisemaks valuküsimuseks tuberkuloosi leviku laienemist.

"Ega keegi pole mulle ametlikult teatanud, et ma ordeni saan," ütles Aime Jukk reede pärastlõunal, kui ta Jõgeva vallas asuva kodumaja õuel töömehel puid lõhkuda aitas. Oma tegevust arstina meenutas praegu pensionipõlve pidav väärikas ja teravmeelne daam nii: "Kõige enne olin ma arstiks Mustvees. 1959. aastal määrati mind ametisse Jõgeva haiglasse, kus töötasin kogu aeg kopsuarstina. Tänu jumalale pole ma olnud osakonna juhataja, asepeaarst või peaarst. Oma tegevuses arstina pean kõige olulisemaks seda, et minu töötamise ajal langes kuni 1993.-1994. aastani tugevasti haigestumine tuberkuloosi. Nüüd on aga tuberkuloosi haigestumine mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides kasvama hakanud. Viimastel aastatel, kui mina veel Jõgeva haiglas töötasin, esines meie maakonnas 13-14 tuberkuloosi haigestumise juhtu."

Kus ordenit hoidma hakata, pole doktor Jukk veel otsustanud. "Riik võiks aga meedikuid ka paremini majanduslikult tunnustada. Seni pole seda tehtud, palgad on meil tagasihoidlikud," arvas presidendi poolt tunnustatud kopsuarst.

Teenekat tohtrit on tubli töö eest varemgi autasustatud. Mõni aasta tagasi sai ta maavanemalt Jõgevamaa vapimärgi, samuti on tal kodus üsnagi rikkalik aukirjade kollektsioon.

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Eesti piimandusturgu püüab vallutada väliskapital

Laiuse põllumajandusosaühingu juhataja ja Jõhvi Piima nõukogu esimehe Tiit Maripuu sõnul on välis- ja eestimaisele kapitalile kuuluva piimatööstuse vahel siseturul tugev konkurents.

Sageli arutatakse, kas teatud majandusharus on ettevõtteid vähe, palju või parasjagu. Kuidas võiks firmade arvukusest lähtudes hinnata olukorda Eesti piimatööstuses?

"Piima töötlevaid firmasid on Eestis piisavalt palju või koguni ülearu. Probleemiks on aga asjaolu, et väliskapitalil põhinevad ettevõtted kipuvad välja tõrjuma firmasid, mille omanikuks on eestlased. Mitu piimatööstust kuulub juba praegu välismaalastele. Näiteks firmade Põlva Piim ja Võru Juust omanikud on Taanist ja Itaaliast. Kui piimatööstuses kohalik kapital veelgi vähenema hakkab, jääb eestlastele selles ettevõtluses vaid palgatöötajate roll."

Milline on piima tootmise ja töötlemise hetkeseis arvudes?

"Möödunud aastal jäi Eestis vähemaks 7700 lehma. Varutava piima kogus aga samaaegselt suurenes. Kui 1999. aastal varuti 626 100 tonni piima, siis 2000. aastal 628 663 tonni. Nii saadi mullu igalt lehmalt võrreldes tunamullusega 487 kilogrammi piima rohkem. Järelikult karja vähendamisel likvideeriti eelkõige madalama piimatoodanguga lehmad."

Kuivõrd konkurentsivõimeline on Eesti piimatööstuste toodang välisturul?

"Piimatööstusettevõtete toodangu turustamiseks Euroopa Liidu riikidesse on kindlad kvoodid. Näiteks lõssipulbrit on võimalus eksportida ligi 10 000 tonni. Toodangu müümiseks välisriikidesse nõutakse ettevõtetelt vastavat litsentsi, mis tänaseks on olemas firmadel E-Piim, Lacto, Põlva Piim, Võru Juust ning Rakvere piimakombinaadil. Lähiajal taotlevad ekspordiks litsentse Saaremaa ja Tori-Selja piimatööstused.

Eesti Piimaliit, mille juhatuse liige olen ka mina, on seisukohal, et ekspordikvoodi alla peaksid kuuluma üksnes eestimaisest toodangust valmistatud tooted. Praegu segab mõnigi ettevõte eestimaist piimapulbrit välismaalt ostetud pulbriga ning sellist toodangut turustatakse omakorda mõnda teise välisriiki."

Jõgeva piimanduse kriisikoldeks on praegu piimatootjatele miljoneid kroone võlgnev ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaat. Millist edasist käekäiku sellele ettevõttele prognoosite?

"Selle ettevõtte piimaga varustamine tuleks kiiresti lõpetada. Probleemi, kuhu piima müüa, pole, sest iga firma on huvitatud piima juurde saamisest. Küll aga peaksid loomapidajad tähelepanu pöörama piima kvaliteedile ning kasutama piimatööstuses kaasaegset tehnikat ja tehnoloogiat. Näiteks Jõhvi Piim varub piima vaid majapidamistest, kus on piimajahuti."

JAAN LUKAS

KIRJAD

Kes võiks olla presidendikandidaat?

Sellel teemal on viimasel ajal küllaltki palju arutlusi olnud Eesti TVs ja Vikerraadios. Arvatakse, et presidendikandidaadiks sobiks Tunne

Kelam, Andres Tarand, Edgar Savisaar. Kas rahvas on ära unustanud, et kui Edgar Savisaar peaminister oli, tõi ta meile talongid ja elu läks viletsuse piirile?

Arvatakse, et presidendikandidaadiks sobiks ka Toomas Savi. Oma toolil istudes ja haamriga otsuseid kinnitades ei anna Savi veel niisugust autoriteeti, et ta sobiks presidendiks.

Praeguse presidendi valimistel oli kaks rivaali - Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Presidendiks valiti siiski Lennart Meri. Kas president Lennart Meri lahendatud otsused on olnud alati õiged? Kas või seegi, kui ta vabastas kaitseväe juhi kindralleitnant Johannes Kerdi ametist. Mainiti, et sellega Meri rikkus jämedalt meie põhiseadust. President Meri ettepanekul saab seda teha ainult Riigikogu.

Minu arvates sobiks presidendikandidaadiks autoriteetne, haritud, suurte teadmistega inimene. Kahju, et rahvas ei saa endale presidenti valida.

Arvan, et presidendikandidaadiks sobiks Siiri Oviir. Tal on hea haridus, pedagoogiline ja poliitiline kogemus, laitmatu reputatsioon - ta on küps naissoost presidendiks.

Presidendikandidaadiks sobiks ka autoriteetne, haritud, suurte teadmistega härrasmees Erik-Juhan Truuväli.

Kuid meie Jõgeva maakonna Saare vallavolikogu liige Mart Arold mainis 27. juuli 2000. a ajalehes Vooremaa, et Olavi Annuk omal ajal lõpetas Leningradi Kõrgema Parteikooli ja mainis, et Eesti Vabariik on väärt niisugust presidendikandidaati. Kas tõesti presidendil polegi muu tähtis, kui et tal oleks endine kõrgem parteiline haridus?

Eks seda näitab tulevik, keda Eesti Vabariigi presidendiks valitakse. Tähtis oleks, et selleks saaks hästi haritud, autoriteetsete kalduvustega mees või naine. Meie naabritel, nii Lätis kui ka Soomes on presidendiks naine, miks ei võiks ka meil olla

ALEKSANDER KÕRGESAAR

Palju küsimusi

Terve selle aja jooksul, mil on arutatud reisirongi liikluse lõpetamist, ei ole maavanem avaldanud ühtegi rida rongiliikluse kohta. Ta vist ei loe ajalehti, eriti maakonnalehte - see ei ole IN. Oleks tore, kui keegi, näiteks sekretär, loeks talle need küsimused ette ja pärast avaldaks ajalehes vastused, et kõik inimesed saaks teada, mida maavanemal asja kohta öelda on.

Sellega seoses küsin talt:

1. Kas partei ei luba omada isiklikku arvamust rongiliikluse kohta ja seda avaldada?

2. Mida on maavanem ette võtnud, et reisirongiliiklus maakonnas säiliks?

3. Kui palju inimesi jääb seoses selle lolluse teostumisega maakonnas töötuks ja mida neile pakutakse asemele?

4. Mitu uut töökohta luuakse kevadeks maakonnas (mida lubas oravapartei)?

5. Mitu bussi on sellel aastal kiilasjää tõttu kraavi sõitnud?

6. Mitu bussi on sellel aastal kiilasjää või väga halbade teeolude tõttu jätnud liinile sõitmata või sõidu katkestanud?

7. Mitu rongi on halbade teeolude tõttu teinud avarii või jätnud välja sõitmata?

8. Mitu bussi peab korraga väljuma, et viia kõik reisijad 70 minutiga Jõgevalt kella 7.15ks Tartusse?

9. Kui palju hakkab maksma bussipilet Jõgevalt Tartusse (koos ümberistumisega)? Sebe röövib reisijatelt 35 krooni ühe otsa pealt.

10. Kui maavanem leiab, et rahval pole vaja Tartusse kooli ja tööle käia, siis mida samaväärset Tartuga ta pakub maakonnas asemele? Näiteks minu erialal pole siin midagi teha. Või on?

11. Kas oleks mõttekas, koopereerudes teiste maakondadega, kuulutada välja konkurss reisijate veoks raudteel liinidel Jõgeva-Tartu, Elva-Tartu, Põlva-Tartu jne? Või on see keelatud?

12. Kas on mõttekas toetada konkursi võitjat teatud summaga maakonna eelarvest? Bussiliiklust ju on plaanis toetada?

13. Kas Eesti Raudtee ostja ostab raudtee ainult kaubaveoks, keeldudes reisijate veost?

14. Kas Eestis on riigivalitsus rahva jaoks või rahvas valitsuse jaoks?

15. Kas riigiasutused on paigas rahva elujärje parandamiseks või riigi majanduse põhjalaskmiseks?

Valitsuse enesekiitus ja kiituse kerjamine ei maksa midagi. Palun vastake kõigile küsimustele ja ausalt, ilma hämamata. Sõnavahtu on kõik lehed täis!

Seoses eelnevaga algataksin veel ühe kampaania. Mulle ei mahu pähe, miks minu kui maksumaksja raha kulutatakse või raisatakse Saarte Liinide ülalpidamiseks? Need kümned miljonid kroonid kuluvad ju marjaks ära valitsuse liikmete lastele ja lastelastele banaanide ostmiseks. Praamiühendus saarte ja mandri vahel tuleb lõpetada! Mille poolest on saarlased Ida ja KaguEesti elanikest paremad? Miks valitsus poputab saarlasi, makstes odavad praamipiletid oma taskust kinni?

Praamlaevade asemele sobib suurepäraselt lennuühendus. Sadamates saab kiiresti autoteed ümber ehitada maandumisradadeks neid laiendades, hooned on juba olemas. Autode jaoks on olemas transportlennukid. Jääb ära vanade praamide ostmine ja kulukas hooldus. Liiklus üle väinade muutub palju kiiremaks. Idüll missugune!

Tasub mõelda sellele ja kiirestikiiresti teoks teha! (Kuid kas tasub ikka mõelda - teeme ära!) Kui palju ülelend maksma hakkab? Keda see huvitab? Kes maksta ei jõua, võib ju endale paadi osta. Mina Saaremaale ja Hiiumaale ei sõida, pole nagu asja sinna kanti.

ENN VAHESSAAR

JUHTKIRI

Ülemeelikusest rahvusvahelise skandaalini

Endiselt täidavad üle-eestiliste ajalehtede esikülgi ning vallutavad eetrit juba teist nädalat järjest kahe aasta tagused ja nüüd ilmsiks tulnud seigad Meegomäe lahingukoolis.

Tuleb välja, et üks suurte meeste ülemeelik õhtu on tänaseks andnud ajakirjandusele tänuväärset materjali. Lepikson valetab... Laar valetab... Lepikson lubas Laarile vee peale tõmmata, kui... Laar võttis süüdistuse omaks... Savisaar teadis oma pildi pihta tulistamisest, kuid vaikis, kuni... jne. Kui asjaosalistele endile on detailid ja tõlgendused ilmselt eluliselt olulised, siis tavalise eestimaalase jaoks on see teema end ammu ammendanud, kui mitte öelda, et lausa magedaks muutunud.

Ometi tundub, et meeste mängud on alles algamas, sest teisipäeval saatis Savisaare juhitav Keskerakond välisriikide saatkondadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele Eestis asja kohta pressiteate, milles on kritiseeritud nii ajakirjandust kui ka kaitseväge.

Kui ühe õhtu vallatustest paisutati esialgu aina suurem üleriigiline poliitiline küsimus, mis järjest enam skandaali kuju võttis, siis nüüd on siht võetud rahvusvahelise skandaali tekitamisele. Nii et kui kaks aastat tagasi anti tuld Savisaare pildi pihta, siis nüüd üritab Savisaar omakorda anda tuld Eesti maine pihta. Millegipärast on aga Keskerakonna abiesimees Peeter Kreitzberg nimetanud seesugust tüli majast välja kandmist koguni appikarjeks.

Kas ei tundu kaks aastat pärast pildi pihta tulistamist appi karjuda ikkagi üksjagu koomiline. Pealegi on Savisaar ajakirjanikele tunnistanud, et teadis asjast juba kuu aja pärast. Pikatoimelisust saab ilmselt seletada ei millegi muuga kui vahejuhtumi ilmsikstoomise rihtimisega just presidendivalimise kampaaniale. Muheda rahvamehena ja suuremeelsena oleks presidendiks pürgivat Savisaart vahest näidanud hoopis see, kui ta seesugusest tobedusest pigem tegudes ja sõnades üleolekut näidanuks. Aga siis oleks eesti rahvas ja kogu maailm paraku ühe priske skandaali võrra vaesem või kuidas?

15. veebruar 2001

MAJANDUS

Kõrgearu talus peetakse talumajapidamist elustiiliks

Pajusi vallas asuvas Kõrgearu talus on põhiliseks tuluallikaks piimatootmine.

Raamatupidajaks õppinud ja varem Pajusi metskonnas töötanud Anu Lepik elab 1980. aastast kunagi tema vanavanematele kuulunud Kõrgearu talus. Põllumajandustootmist alustati selles majapidamises 1989. aastal. Perenaise poeg Vahur õpib Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis ning tütar Liana Pisisaare Algkoolis. Vanem tütar Marit elab Soomes.

Kõrgearu talu on piimakarjakasvatusele spetsialiseerunud majapidamine. 20-pealise eesti punast tõugu lüpsikarja keskmiseks toodanguks on 6000 kilogrammi piima aastas. Piim müüakse ühistu E-Piim Põltsamaa meiereisse.

Paarikümnest hektarist haritavast maast hõlmavad põhiosa rohumaad. Samuti kasvatatakse kartulit. Kõrgearu talu elumaja valmis 1937. ning laut 1977. aastal.

"Talupidamine on elustiil, mis vahel loodusseaduste vastu käima kipub," arvas Anu Lepik.

Taluniku nõuanne

"Maal elamine ja töötamine nõuab tahet. Nendel inimestel, kes ennast linnas koduselt ei tunne, tasuks maale kolida. Ise olen üks nendest, kes eelistavad maaelu," ütles Kõrgearu talu perenaine.

JAAN LUKAS

Jõgeval pargitakse nahka edasi

Jõgeval pargitakse nahka 1913. aastast alates. Algusaastatel pargiti jalatsitööstustele jalatsinahka, nõukogude ajal aga spetsialiseeruti voodrinahkadele. 1991. aastast alates töötab vabrik ASi Corium nime all. Vabrik annab tööd 25 inimesele.

1993. aastast alates toodetakse vabrikus riietus- ja galanteriinahka. Peale selle toodetakse veel rihma- ja taimeparknahka. 1995. aastast alates eksporditakse toornahka peamiselt Soome, Rootsi ja Taani. Üle 60% kogutoodangust moodustab pargitud, kuid viimistlemata ja värvimata nn poolfabrikaat, mis läheb Itaaliasse.

Ainukesena vabariigis toodetakse Eesti turule riietus- ja taimeparknahka. Viimast kasutavad kunstnikud nahkehistööde tegemiseks. Jõgeval pargitud nahast on valmistatud ka Eduard Viiralti kunstiraamatu nahkköide. Neid raamatuid kingib president Lennart Meri oma külalistele.

Umbes 10% toodangust annab õmblusateljee, kus valmistatakse nahkriietust ja nahkrihmasid. Saritootmises on nahast vestid. Õmmeldakse kõiki numbreid. Ateljees valmistatakse inimeste tellimuste ja soovide järgi mantleid, jopesid, pükse ja seelikuid.

Juhatuse esimehe Andres Baida sõnul lubavad tootmisvõimsused töödelda kuus 8000-10 000 lambanahka. Kahjuks napib Eestis tooret. Lambanahku on hakatud tooma sisse Soomest. Andres Baida andmetel on praegu Soomest saada 10 000-12 000 lambanahka, millest 5000 on juba teel.

Tegevdirektori Andrus Aarla sõnul parkisid nad kuni eelmise aasta sügiseni põhiliselt vasikanahku. Nüüd on mindud üle siledate lambanahkade töötlemisele. Vasikanahk on turult kadunud. Venemaalt aga ei lubata Eestisse nahku tuua. "Samas ekspordib Venemaa nahku Lätti, Leetu ja Soome, aga mitte Eestisse," kommenteeris juhatuse esimees.

Toorme puudust mõjutab nii ülesostjate rohkus kui ka vasikate ja lammaste vähesus. Torma POÜ lüpsikarja zootehnik Liivi Pavlihhina ütles maakonnalehele, et nemad enam vasikaid ei tapa. Varasematel aegadel aga tapeti. Mällikvere PÜ juhataja Meelis Kaljuste teatas, et enam pullvasikaid ei tapeta, vaid kasvatatakse üles. Põllumajandusregistrite ja informatsioonikeskuse zootehnik peaspetsialisti Ranne Jäme arvates tegutseb turul palju ülesostjaid, kes on hinna kõrgeks ajanud.

RAIVO SIHVER

Voore pankrot on lõpusirgel

Üle aasta kestnud Voore PÜ pankrotiprotsess on jõudnud lõpusirgele. Pankrotihalduri Ene Ahase andmetel on müüa veel ainult mõned varad ja vormistada ostu-müügilepingud.

1999. a 1. detsembril algatas Jõgeva Maakohus Jõgeva Maksuameti taotluse alusel Voore PÜ pankrotimenetluse. Viimane oli maksuametile võlgu 2,8 miljonit krooni. Pankrotiotsus kuulutati välja 29. detsembril 1999. a. 2. veebruaril 2000. a toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas Voore PÜ tegevuse lõpetada. Jõgeva Maakohus kinnitas otsuse 7. septembril.

Bilansi järgi oli ettevõttel seisuga 1. detsember 1999 põhivara üle 0,5 miljoni kr ja käibevara üle 3,4 miljoni kr. 18. aprilli 2000. a kuupäeva kandvast pankrotihalduri jaotusettepanekust on näha, et võlausaldajate poolt kaitstud nõuete summa ulatub ligi 3,5 miljoni kroonini. Pandiga tagatud esimese järgu nõudeid ei olnud. Teises järjekorras rahuldamisele kuuluvaid töötajate nõudeid palkadele ja hüvitistele tunnistati 440 421 krooni ulatuses. Jõgeva Maksuameti nõudeid tunnistati 1,6 miljoni krooni ulatuses ja muid tähtajalisi nõudeid 60 nõude osas üle 1,4 miljoni krooni ulatuses. Ainult maksuameti nõudeid rahuldatakse 100% ulatuses.

Pankrotihaldur Ene Ahas oli veendunud, et 1999. a 24. mai ja 11. detsembri varade üleandmise aktiga kanditi Voore PÜst vara OÜle Voore Agroteenus. Ta esitas Jõgeva Maakohtule hagi, milles nõudis varade väljanõudmist OÜ Voore Agroteenus ebaseaduslikust valdusest. Haldur oli seisukohal, et üle anti abstraktne vara - inimeste osakute väärtused, mitte aga konkreetne vara - hooned ja seadmed. Ka seadis Ene Ahas kahtluse alla fakti, et vara anti OÜle Voore Agroteenus üle bilansilise jääkväärtusega, mitte aga turuhindadega. Haldur jäi seisukohale, et OÜl Voore Agroteenus puudub seaduslik alus traktorite, haagiste jne valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 1. juuni 2000. a

Jõgeva Maakohtu määruse alusel arestiti OÜ Voore Agroteenus valduses olev vara. OÜ Voore Agroteenus esindaja leidis, et vaidlusalune vara ei ole ettevõtte valduses, vaid kuulub osaku omanikele. Viimased on aga lepingute alusel andnud selle vara kasutada OÜle Voore Agroteenus. Samuti leiti, et varade üleandmine lühikest aega enne pankrotimenetluse algatamistei saanud olla Voore PÜ pankrotistumise põhjuseks.

Tunnistati, et varade üleandmisel lähtuti kohalike inimeste vajadustest ning soovist säilitada endise Lembitu kolhoosi territooriumil põllumajandusliku tegevuse jätkamise läbi elu. OÜ Voore Agroteenus tunnistas, et algselt kuulus vara Voore PÜle, kuid osaku omanike tahte kohaselt tuli see vara üle anda OÜle Voore Agroteenus.

Eelmise aasta 30. oktoobril toimunud kohtuistungil jäid vaidlusalused pooled erinevate seisukohtade juurde. Kohus rahuldas Voore PÜ pankrotihalduri hagi ainult osaliselt. Ta leidis, et Voore PÜl oli enne pankrotistumist õigus vallasvara võõrandada, ja jättis hagi tehnika ja seadmete osas (kümme traktorit, buldooser, ekskavaator, teraviljakombain, viis autot ja muud tehnikat) rahuldamata.

Ka Voore Agroteenuse juhataja Einar Paabo tunnistas, et tehnika ja seadmed läksid kohtuotsuse põhjal üle OÜle Voore Agroteenus. Kohus leidis, et vaidlusaluste 15 ehitise võõrandamine peab olema notariaalselt kinnitatud. Kohus tuvastas, et Voore Agroteenusele ei ole läinud üle ehitised, nagu naftabaas, kaarhall, garaaž, töökoda, puutöökoda, Kaiu puhkebaas, ja otsustas need mõista Voore PÜle tagasi.

Einar Paabo ütles, et osa hooneid (töökoda, puidutöökoda, kaks kuivatit) osteti Voore PÜ pankrotihalduri korraldatud vara enampakkumiselt osaühingule tagasi.

RAIVO SIHVER

KULTUUR

Võtikveres ja Kamaris aeti eurokohvijuttu

Võtikvere ja Kamari külas aeti sel nädalal liikumise Eesti Kodukant algatusel Euroopa Liidu teemalist kohvilauajuttu: Võtikveres esmaspäeval ja Kamaris teisipäeval.

Mõlemad eurojututoad korraldas Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine Kodukant suurema, kõiki Eesti maakondi hõlmava projekti "Euroopa Liidu kohvijutud külades" raames. Projekti juhib Võrus töötav Ameerika Rahukorpuse vabatahtlik Brenda Paz Soldan, ning selle eesmärgiks on anda maainimestele just külaelu vaatevinklist lähtuvat infot Euroopa Liidust, selle struktuuridest ja fondidest ning meie võimalustest liiduga ühinemisel.

Samuti tahetakse ühiste arutluste käigus teada saada, mida mõeldakse külades Eesti europürgimustest ning miks paljud maainimesed liitu astumist ikkagi pelgavad. Igas maakonnas on kodukandiliikumine valinud eurokohvijutu ajamiseks välja kaks küla. Sarja esimesed üritused olid Saaremaal, Jõgevamaa oli järjekorras kohe teine. Kõik maakonnad saavad läbi käidud maikuuks.

Nii Võtikvere külaseltsi ruumides kui ka Kamari Algkoolis kogunes eurokohvilauda üle paarikümne inimese, kelle hulgas peale kohalike oli ka kaugemalt tulnuid. Mõlemal üritusel juhtisid jutulõnga Raili Kallavus liikumisest Kodukant Põlvamaa ja Anu Jänes Lääne-Virumaa külade ühendusest. Mõlema päeva aruteludest selgus, et kõige rohkem teevad maainimestele muret Euroopa Liidus kehtivad tervisekaitsenõuded, mis seavad ohtu meie külapoodide, maakoolide ja maalasteaedade eluspüsimise.

Samuti avaldati arvamust, et euronõuded suretavad välja nii mõnegi Eestile omapära ja vürtsi lisava nähtuse, nagu suitsusaun, kodutehtud juust, või, kohupiim jne. Samas avaldati kahtlust, kas Euroopa Liit nende nõuete täitmist nii tõsimeelselt nõuabki, seda enam, et nii mõnigi oli Soomes, Rootsis, Saksamaal või Hollandis käies kogenud, et seal neid nõudeid üldse väga karvapealt ei järgita. Sestap usutaksegi, et pigem on tegemist eestimaiste ametnike rumala üliagarusega.

"Kui kõik ainult kodus nelja seina vahel sedasorti muresid kurdaksid, ei muutuks midagi," ütles Raili Kallavus pärast Kamari jututuba. "Kui aga suuremal foorumil suu lahti tehakse, saab igaühe hääl kuuldavamaks."

Eurokohvilaudades üles kerkivad mured ja küsimused panevad liikumise Eesti Kodukant esindajad tõepoolest kirja ning need esitatakse koondaruandena juuni keskel Raplamaal Kehtnas toimuval Eesti Külade ja Väikelinnade Maapäeval. Sedakaudu jõuavad eesti maarahva mured ja hirmud ka euroasja ajavate ametnikeni. Ent mõni eurohirm läheb adekvaatset infot saades hoopis üle. Sedasorti infot kodukandiliikumise korraldatud kohvilaudades jagataksegi.

RIINA MÄGI

Bach, biitlid ja mässav miljonäripoeg

Geniaalsed asjad on sageli olemuselt väga lihtsad. Nagu ameerika kirjaniku Erich Segali kolme aastakümne tagune bestseller "Armastuse lugu", mis samal ajal vändatud Arthur Hilleri filmiversioonis kinode kassahitiks kujunes. TV 1 poolt kahel (esmaspäeva ja teisipäeva) õhtul näidatuna mõjus see keskealisele publikule kui nostalgiline pilguheit noorusaega.

Tõepoolest, lugu on iseenesest lihtne: miljonäripojast juuratudeng ja hokiäss Oliver kohtab raamatukogus eksamiks valmistudes vaest

muusikaüliõpilast Jenniferi ning, minetades oma senise elumehehoiaku, armub tõsiselt.

Kuna kivinäost miljonär ütleb tema meelest uisapäisa abiellunud pojast lahti, tuleb noortel esialgu näguripäevi näha. Just siis, kui Oliver ülikooli läbi ja mainekasse advokaadifirmasse tööle saab ning noored puudusest välja rabelevad, selgub, et Jennifer on parandamatult haige. Ei aita ka haiglakulude katteks "kivinäolt" võetud laen: Jennifer sureb. Ning Oliver Barrett III ja IV lepivad ära.

Mis tegi siis sellest lihtsast loost omal ajal bestselleri ja filmiversioonina, nagu tänapäeval öeldaks, kultusfilmi? Eelkõige ilmselt see, et iga põlvkond vajab oma Romeot ja Juliat ning "Armastuse loo" kangelased tollastele teismelistele ja natuke vanematele just nendeks kujunesidki.

Kuigi loo esimesed stseenid viitasid Oliveri-Jenniferi vaimukate sõnasõdadega pigem ühele teisele Shakespearei teosele -"Tõrksa taltsutusele". Need lahedatest kildudest kubisevad dialoogid filmitegelased õigupoolest publikule vist nii lähedaseks tegidki. Ent eriti Jenniferi puhul ei olnud killud lihtsalt killud, vaid neist kumas läbi neiu terav intuitiivne psühholoogipilk.

Mida Oliveril alati kerge välja kannatada polnud - eriti kui jutt käis Oliveri suhetest isaga. Teineteise alatine nokkimine ei varjutanud aga tõelist tunnet. Jenniferi määratlus "Armastus on see, kui sul kunagi pole vaja andeks paluda," kujunes tollal kindlasti paljude armastajate lemmikfraasiks. Iseasi, kui paljud seda lipukirja praktikas järgida suutsid.

Soveti-"miljonärid"

Kindlasti imponeeris noortele ka peategelaste mässumeelsus. Oliveri puhul väljendus see vastuhakus isale, kes püüdis teda igati Barrettite dünastia traditsioonilistesse raamidesse (Harvardi juurateaduskond, hiilgav sportlasekarjäär, kasulik töökoht, kasulik abielu, "õige" suhtlusringkond jne) suruda, pidades poja saavutusi enesestmõistetavateks.

Jenniferi puhul võib mässuna tõlgendada noorte endi ette valmistatud liigutava paaripanemistseremoonia eelistamist traditsioonilisele kiriklikule laulatusele. Tänapäeva noortel võib tekkida küsimus, et mil moel võisid sovetiaegse Eesti noored end samastada miljonärist isa vastu mässu tõstnud Harvardi tudengiga?

Ent ega puudunud tollases Eestiski need võimuridrikkurid, kes järeltulijate elu oma ideaalivaba ja käsi-peseb-kätt-moraali printsiipidel üles ehitatud maailma seadustele tahtsid allutada.

Oma osa filmi edus oli kindlasti ka peaosalistel: tõmmul kaunitaril Ali MacGrawl ja tollase poppoisi mallile vastaval Ryan ONealil ning Frances Lai kaunil muusikal. Tagantjärele mõeldes tundub kummalinegi, et "Armastuse lugu" sai omal ajal Oscari ainult parima originaalstsenaariumi, mitte filmimuusika kategoorias: filmi nimilugu on ammu kinnistunud igihaljaste hittide hulka.

Tere tulemast!

Õigupoolest oleks päris põnev teada, kuidas kolme aastakümne tagune kultusfilm tänastele actioniga harjunud noortele istus. Oma koduste teismeliste peal jäi test kahjuks tegemata: üks oli parasjagu tuhandesesse puslesse kaevunud ja teine kadus teise tuppa arvuti taha. Neile selleealistele, kes aga "Armastuse lugu" ja ka nädal tagasi Kanal 2s näidatud "Cherbourgi vihmavarje" vaatama juhtusid - tere tulemast oma vanemate noorusmaile! Äkki

aitab vanemate kunagiste lemmikfilmide äravaatamine teil neist paremini aru saada ja leevendada põlvkondadevahelisi konflikte. Muuseas, mõned sotsioloogid on ennustanud, et nn miljonäripoegade mäss saab kümnekonna aasta pärast Eestis vägagi aktuaalseks teemaks: üle laipade karjääriredelil trügimine ja mammona orjamine hakkab praeguste edueestlaste järeltulijatele selleks ajaks vastu ning nad tõstavad taas kilbile siira sõpruse, puhta armastuse ja ühiskondlikud ideaalid. Ning miks mitte ka Mozarti, Bachi ja biitlid: just nendega pidi Jenniferi armastust jagama Oliver.

RIINA MÄGI

Messias mängib folki

Kadri Laube - lõõtsad, viiul, laul

Sille Ilves - viiul, hiiu kannel, laul

Anu Taul - kitarr, torupill, laul

Tarmo Noormaa - eesti lõõts

Oleme noorte muusikute seltskond, keskmiseks vanuseks 20. Kõik Messiase liikmed õpivad Viljandi Kultuurikolledžis rahvamuusikat. Koos oleme musitseerinud õige vähe, umbes pool aastat. Seetõttu on ka Messiase nime all vähe esinetud: Setumaal Meremäe külapeol, Narvas koolimessil, Viljandis. Kadri ja Sille (II kursus) mängivad ansamblites Pirrutajad ja Villakala. Anu (III kursus) käib esinemas Taulide pereansambliga ja omaloominguga üksikesinejana. Tarmo õpib alles I kursusel ja on lihtsalt tubli lõõtsapoiss. Juba mitmel aastal on vanemad ansambliliikmed, neiud, käinud sisustamas jõulupidusid ja ka jaanipäevadel on erinevate koosseisudega pilli mängitud.

Messiase nime saime tänu Narva koolimessile. Mingi nime all pidime ju lavalaudadele astuma! Nüüdseks on veidi võõras nimi omaks saanud. Mängime folkmuusikat meilt ja mujalt. Samuti ei põlga ära rahvalikke laule. Vahelduseks laulab Anu mõne oma tehtud laululoo. Õpetame seltskonnatantse ja mänge eelmisest sajandivahetusest.

Veidike meie koolist ja siinsest rahvamuusikakateedrist. Viljandi Kultuurikolledžis õpib ligi 270 üliõpilast päevaõppes ja 60 kaugõppes. Lastestuudios saavad kolledži tudengid praktikat: õpetavad lastele laulmist, tantsimist. Traditsioonilised üritused on rebastepidu, erialade päevad, tantsuklubid jne. Rahvamuusikakateeder on väike; hetkel on nelja kursuse peale kokku 12 õppurit. Rahvamuusikakateedri eesmärgiks on tegeleda oma rahva suulise ja kirjaliku pärandi tundmaõppimise, tõlgendamise ja analüüsiga. Teadmiste ja oskuste andmine rajaneb tugevale traditsioonitundmisele.

Õppekava koosneb erinevatest tsüklitest: põhipill, rahvalaul, rahvamuusika ajalugu ja teooria, rahvatants, pedagoogika, muusikateoreetilised ained, humanitaarained, praktikad. Õppetöö kestab neli aastat, lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse. Vastuvõtt toimub järgmistele erialadele: viiul & hiiu kannel, lõõts & akordion, erinevat tüüpi kandled, rahvapärased puhkpillid.

KADRI LAUBE

Ajaloo ainenädal Jõgeva Ühisgümnaasiumis

29. jaanuarist kuni 2. veebruarini toimus Jõgeva Ühisgümnaasiumis ajaloo ainenädal.

Kõigepealt prooviti jõudu viktoriinides ja pildimängus. Parim V-VI klasside lõikes oli V b klassi võistkond koosseisus Kristi Sobak, MarjaLiisa Roos, Maria Orb. VII-VIII klasside seast oli tublim VIII c klass, võistkonnas Kerstin Mägi, Anton Gromov, Allan Kalda. IX-XII klassi viktoriinis jagasid esikohta IX b klassi võistkond koosseisus Einike Leppik, Liis Siirak, Piret Kull, ja XII klass: Urmas Lepist, Anti Reiman, Urmo Överhaus. JÜGi parim pilditundja oli Heigo Klaos.

Nädala suursündmuseks oli ajalookonverents, mis toimus 1. veebruaril. Konverentsil esinenud Ülo Pärn tutvustas Vabadussõja lahinguid Jõgevamaal ja peatus üksikasjalikumalt Aidu lahingu sündmustel. Tartu Ülikooli ajalooprofessor Eero Medijainen kirjeldas rahvusvahelisi suhteid Euroopas ja Eesti Vabariigi olukorda aastatel 1918-1919.

Ainenädala lõpetas Tartu rahu 81. aastapäevale pühendatud aktus, kus rahulepingu sõlmimise üksikasjadest tegi ettekande XII klassi õpilane Urmas Lepist. Ajaloonädala viisid läbi JÜGi ajalooõpetajad Krista Koster ja Helle Roop.

JAANUS SUUR,

JÜG abiturient

SPORT

Kunagine hokiproff Toomas Edur Jõgeva meeskonnas

Jõgeva SK Pedja meeskonnas mängib Eesti meistrivõistluste HHLliigas kaasa 1970. aastate hokiproff Toomas Edur.

Kanadas sündinud Edur oli üldse esimene eestlane, kes sai lepingu maailma kuulsamas hokiliigas NHLis. Lühikese ajaga jõudis Edur kõige kallihinnalisemaks kaitsemängijaks, kuid siis vahetas ootamatult jäähoki usu vastu.

Söödumeister Edur

"Mu isa on pärit Tartust ja ema Järva-Jaanist. Olin seitsmeaastane, kui esmakordselt hokitrenni läksin. Isa viis meid igal hommikul trenni," räägib 1955. aastal sündinud Tom Edur. Esimene edu saabus 1973. aastal, mil ta tuli Toronto Marlborsi meeskonnaga Kanada noortemeistriks. Pikakasvulisele kaitsjale heideti kohe silma ja 18-aastase eestlase värbas endale vastmoodustatud WHA hokiliiga klubi Cleveland Crusaders. See avas Edurile võimaluse mängida meeste vastu, sest NHLi seadused ei lubanud tollal nooremate kui 20-aastastega lepinguid sõlmida.

Kolm järgmist hooaega mängis Edur Clevelandi meeskonnas ja seda edukalt. Kokku 217 kohtumises viskas ta 17 väravat ja andis 79 resultatiivset söötu. Need olid ühed paremad tulemused kaitsemängijate seas. Liiatigi oli tegemist väga noore mängijaga. Miks ta just kaitses mängima hakkas, ei oska Tom täpselt seletada. "Ju siis treener vaatas, et olen pikka kasvu ja kaitsesse võeti mängijaid ikka suuremate poiste seast."

Kolme WHA aastaga teenis Edur veerand miljonit dollarit, mis 1970. aastatel oli väga hea palk. "Kui Clevelandi peatreener Johnny Wilson sai pakkumise NHLi Colorado Rockiesilt, kutsus treener mind endaga kaasa. Sain taas kolmeaastase lepingu aastapalgaga 100 000 dollarit," meenutab Edur.

Aastad NHLis

"Kohanemine NHLis läks normaalselt, suuri raskusi ei tekkinud. Olin siis 22-aastane ja lootsin, et mängin vähemalt kümme hooaega. NHLis käib väga julm mäng. Sa pead oskama enda eest seista ning kui vaja, ka rusikad appi võtma," meenutab Toomas esimest hooaega maailma kuulsamas hokiliigas.

1976/77 oli esimene hooaeg, mil eestlasest hokimees NHLis kaasa mängis. Kaitsemängija Edur oli superliigaski kohe tegija mees. Seitse väravat ja 25 resultatiivset söötu olid korralikud näidud. Näiteks 1. aprilli võidumängus Vancouveris sealse Canuksi üle 7:2, teenis Edur ühe värava ja kaks söötu. Järgmiseks hooajaks läksid aga Wilson ja Edur juba Pittsburgh Penquinsi meeskonda.

"Rockiesi treener sai pakkumise tugevalt NHL meeskonnalt Penquinsilt ja see tehti ka mulle." Tom Edurist sai hooajal 1977/78 maineka klubi parim kaitsja. Kümme väravat ja 45 söötu olid head tulemused terves liigas. Ajakirjanduses nimetati Edurit tõeliseks söödumeistriks ning kiideti tema uisutamisoskust.

"Pingviinide" meeskonnas mängimist meenutab Tom nii: "Läksin alati jääle ühe mõttega - mitte lasta meeskonnale väravaid visata. Kui võimalus oli, lülitusin ka rünnakusse." Kuid siis, kui 23-aastane hokimees võinuks hakata NHLis karjääri tegema, otsustas Edur usulistel kaalutlustel loobuda ja liituda Jehoova tunnistajatega. "Ma ei saanud teenida korraga kahte jumalat. Ja kahe NHLi hooaja jooksul nägin ka profispordi varjukülgi," meenutab Edur oma loobumist. Kuigi klubi juhtkond pakkus eestlasele lõpuks tookord lausa astronoomilist lepingut: 700 000 dollarit aasta eest.

Kahel NHLi hooajal osales Edur kokku 158 mängus, teenides 87 punkti ja 67 karistusminutit. Viimastel aastatel Tallinnas elav endine hokiproff mängib nädalas kord hokit Tallinna linnahallis, pakkudes oma mänguga jätkuvalt silmailu. Tema pealtnäha rahulikku mängu ilmestavad võrratud söödud ja suurepärane platsitunnetus. Ainus meeskond Eestis, kus endine hokiproff on mänginud, on Jõgeva.

"Olen lugenud ja kuulnud Jõgeva linnast kui Eesti jäähoki sünnikohast. Et siin tegelevad selle tõelise spordialaga eestlased, olen andnud nõusoleku ka seda meeskonda natuke aidata. Ega mu mänguvorm enam kiita ole, aga veidi ikka liigutan. Hea meel oli sellest, et mul õnnestus ka Jõgeva hokiväljakul esimest korda mängida," ütleb hokistaar. Loodetavasti näevad jõgevalased Eduri mängu veel edaspidigi.

Noorem vend samuti jäähokis

Hokiväljakul saatis edu ka Edurite nooremat, Andrest. 1975. a mängis ta juuniorina viimast hooaega St Catherinesi Black Hawksis. See klubi kuulus Ontario amatöörliiga tugevamate hulka. Ka Andres, kes oli Toomasest veidi lühem, kuid tugevam, mängis kaitses. Viimasel hooajal kogus ta 27 punkti, mis kaitsemängija kohta oli väga hea tulemus. Loodeti, et järgmisel hooajal liitub noorem Edur profiliigaga, kuid noormees valis ülikooliõpingud.

MART ERMAN

SK Pedja lõpetas avaringi kolmandana

Eesti amatöörhoki HHLliiga turniiril sai Jõgeva SK Pedja meeskond avaringi viimases kohtumises Tallinnas valusa 2:5 kaotuse seni võiduta püsinud Kehra Snaipersilt, kuid lõpetas esimese ringi tänu võidule omavahelises mängus Wiking Spordi üle kolmandana.

Jõgeva hokimeeskond mängis avaringi viimase kohtumise Kehra meeskonnaga Tallinnas Jeti jäähallis. Vastasmeeskond oli enne seda kaotanud kõik neli kohtumist ning sellepärast lootsid lisapunkte ka jõgevalased. See saigi saatuslikuks.

"Meeskond tahtis vägisi kahte punkti saada ja lootust ju selleks oli. See muutis aga mängu kramplikuks," ütles jõgevalaste peatreener Uno Veski.

SK Pedja meeskond jäi kohe kiiresti kaotusseisu 0:2. Vaheajale mindi juba Kehra 3:0 eduseisul. Teisel poolajal kasvatas Snaipers edu 4:0. Alles siis suutsid "käe valgeks" saada ka jõgevalased. 25. minutil viskas Raul Kivi 1:4 ja 29. minutil Rein Kivi 2:4. Lõpptulemuseks see siiski ei jäänud, sest vahetult enne lõpuvilet tegi Kehra mees kond ka viienda värava. Seega 5:2 võit Kehrale.

Treener Veski sõnul oli vastasmeeskond, kus mängivad põhiliselt Kehra käsipallurid, väga hea võhmaga. "Nad uisutasid meid üle ja viskasid igast võimalikust kohast peale. Ja tabasid ka."

Jõgeva meeskonna nõrgimaks lüliks nimetas Veski kaitsepaaride tegutsemist. "Samas on see ka arusaadav, sest viimaste päevade sulaga ei ole piisavalt treenida saadud. Kahjuks ei suutnud me omi võimalusi ära kasutada." Mängu jooksul oli Jõgeva meeskonnal neli üksüks olukorda, millest ei realiseeritud aga ühtegi.

Meistrivõistluste esimene ring lõpetati kaotusele vaatamata tubli kolmanda kohaga, kuid selle koha säilitamine ei saa kerge olema. Turniiri tase on äärmiselt ühtlane, kus liidri ja viimase meeskonna Kehra vahe on vaid kuus punkti. Seega võib tabeliseis oluliselt muutuda. Kaks mängu on peetud juba ka teisest ringist: Monstera-MarkWinner 1:1 ja WikingSport-Karud 0:0.

MART ERMANN

Jõgeva Tähe saalibändipiigad naasesid Lätist võiduga

Möödunud nädalavahetusel toimus Lätis Rubenes saalibänditurniir, kus võistlesid ka spordiklubi Jõgeva Tähe kolm võistkonda. Tähe tütarlastevõistkond, kes on Eestis ainulaadne, naases Lätist võiduga.

Möödunud sügisel loodud SK Tähe tütarlastevõistkond, keda treenib Merlis Kärson, alistas Lätis toimunud turniiril Ligatne võistkonna esimeses mängus 2:1 ning teises kohtumises 1:0. Rubene võistkonnale algul kaotati, finaalis oldi aga tugevamad 2:0 ning nii pälvitigi esikoht. Tähe tüdrukutest tabasid väravat kapten Marina Mošul, Kertu Rentsel, Teele Randoja ja Aire Olesk.

Jõgeva Tähe aastail 1988-1990 sündinud poiste võistkond võitis Ligatne võistkonda 4:2 ning kaotas Rubene võistkonnale kahes mängus 2:7 ja 0:6. Mäng Ezi võistkonnaga lõppes viigiga 2:2 ja üldkokkuvõttes saavutati teine koht. Tähe võistkonna väravat kaitses Robert Piho. Palli lõid väravasse Siim Sommer, Keio Kanna ning Tähe esindusmeeskonna väravavahi Mati Tali jälgedes sporditeed alustanud poeg Martin Tali.

1986-1987 sündinud Tähe poiste võistkond kaotas Stable (0:6), Ligatne (0:1) ja Rubene võistkonnale (1:2), kuid võitis 5:1 Cesise võistkonda ja pälvis üldarvestuses kolmanda koha. Lätis võistelnud poistevõistkondi treenisid Tähe esindusmeeskonna mängijad Merlis Kärson ja Ats Püvi, sest treener Marko Saksing viibis koos treener Andro Sõbraga ise Riias, kus põhiliselt Tähe sportlastest moodustatud Eesti noortekoondis kohtus Läti juunioride koondisega, kellele kaotati 0:7. "Mänguks ette valmistudes tõusime hommikul kell viis. Et võistlus toimus kell 15, kippusid sportlased ära väsima. Kumb on tegelikult tugevam, kas Läti või Tähe noored, selgub märtsis, kui toimuvad sõpruskohtumised Virtuses," märkis SK Tähe juhatuse esimees Marko Saksing.

JAAN LUKAS

Spordi lühiridu

Põltsamaa valla spordijuhi Väino Treimani initsiatiivil toimus ka sel aastal Adavere Põhikooli staadionil olümpiavõitja Ants Antsoni auks uisutamise võistlus "Kuldne 1500". Eriti tasavägine oli naiste uisutamine. Alles viimase ringi lõpusirgel rebis oma konkurentidest, Põltsamaa mitmekülgsest spordiveteranist Kaja Jürissaarest ja mitmel aastal Põltsamaa jõe talimängudel naiste klassis võidutsenud Eve Kuusemetsast ette Adavere Põhikooli kiireim uisutaja Sandra Alusalu. Esimese kuue hulka uisutasid 12 jääl käinud tüdrukust, neiust, naisest veel Sirli Alusalu, Liis Emajõe ja Tea Visse. Meestest asus juba avaringil juhtima Adavere spordiveteran Aivar Kamenjuk ja jättis finišijoont ületades teised konkurendid kaugele maha. Teise koha sõitis välja jooksuradadel endale nime teinud Viljo Emajõe, kolmanda koha Umbusi talumees Hans Jürgens, neljanda koha Toivo Vaks, viienda koha Väino Treiman.

***

Põltsamaa piirkonnas mängitakse lihtsat ajaviitemängu saskut nii Põltsamaa linnas kui ka ümbruskonna valdades. Oma tosinajagu on mänguhuvilisi Viljandimaa Kõo ja Järvamaa Imavere vallas. Viimases vallas on tihtipeale esirinnas vallavanem Jüri Ellram ja volikogu esimees Jaanus Nilp. Vastu tulles saskusõprade soovidele ja tehtud ettepanekutele viiakse 19. ja 26. veebruaril algusega kell 18 läbi Põltsamaa piirkonna lahtised meistrivõistlused saskus vastavalt Lustivere kultuurimajas ja Puhu-Risti söögimajas.

Et märtsi esimesel poolel viiakse esmakordselt läbi maakonna meistrivõistlused saskus, siis on igati tervitatav teiste piirkondade saskumängijate kaasalöömine Põltsamaa piirkonna lahtistel meistrivõistlustel, et saada kogemusi, ülevaade võistlusmäärustikust ja meistrivõistluste reglemendist.

***

Põltsamaa Spordi korraldataval 12-ringilisel noorte jalgpalliturniiril peeti teise ringi mängud Põltsamaal ja Adaveres möödunud laupäeval. 1990. aastal sündinud ja nooremate poiste turniiril võitis esikoha, nagu ka esimesel turniiril Võhma linna I võistkond Tabivere ja Paide jalgpalliklubi ees. Kaks aastat vanematest poistest viisid kaksikvõidu Järvamaale Paide jalgpalliklubi ja FC Flora Järva koondvõistkond. Kolmas oli Põltsamaa Sport.

OSKAR PURI

Linnamäel uuendatakse krossirada

Mittetulundusühingu Linnamäe Kross algatusel on asutud renoveerima Jõgeva vallas Linnamäe krossirada, kus lähiminevikus peeti üleeestilisi ja rahvusvahelisi motokrosse.

MTÜ Linnamäe Kross, mille juhatuse esimeheks on jõgevalane Kalju Andersalu, liikmed kohtusid hiljuti Vabariikliku Krossikomitee ühe eestvedaja Heino Aavasaluga. "Otsustasime arutelul, milline võiks olla uuendatava raja profiil. Plaanitsetud tööde käigus muudame raja kompaktsemaks. Motokrosse hakkame korraldama nn Eelmägedes, kus varem toimusid staadionikrossid," rääkis MTÜ Linnamäe Kross juhatuse liige Heino Kruuleht.

"Võsaraiumisega oleme Linnamäel juba alustanud. Töötegemisele aitas kaasa Laiuse metskond. Samuti on valmis krossiraja uuendamist toetama AS Siimel ja AS Jõgeva Elamu. Sel laupäeval algusega kell 10 korraldame Linnamäel talgud, kus jätkame võsa raiumist ja okste maha võtmist. Oodatud on kõik töökad ja teotahtelised jõgevamaalased," lisas ta.

MTÜl Linnamäe Kross on koostööplaanid ka rahvusvaheliselt tuntud mootorratturi ja motomatkade organisaatori Igor Ellissoniga, kes kuulub mittetulundusühingu juhatusse.

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

Jahindusaasta hakkab lõppema

Jahimeeste kalendri järgi lõppeb aasta veebruaris, kuigi arvestusliku jahiaasta (1. juunist 2000 kuni 31. maini 2001) lõpuni on veel aega. Pärast 28. veebruari tohib lasta vaid hunte, minke, hallvareseid ning kodutuvisid - nemad on kuulutatud aastaringselt lindpriiks. Erandiks jääb kobras, keda tohib jahtida kuni 15. aprillini.

Küttimine on selleks korraks lõppenud karudele, põtradele, metskitsedele, jänestele ja lindudele. Veel paar nädalat tohib jätkata jahti rebastele, kährikutele, metsnugistele, ilvestele, ondatratele ja mäkradele. Jahimeeste vaikne hooaeg kestab juunini, siis algab sokujaht.

Jõgevamaal on atesteeritud 806 jahimeest, neist 777 on koondunud üheksasse jahindusorganisatsiooni: jahiseltsidesse Gustav, Ott, Laiuse, Palamuse, Luua Metsanduskool, Põltsamaa, Vaimastvere ning Kullavere ja Jõgeva jahimeeste ühingutesse. Neist suurim, Jõgeva Jahimeeste Ühing jaguneb omakorda üheksaks väiksemaks jahindusseltsiks.

Jõgeva maakonnas on praegustel andmetel 242 490 hektarit jahimaid. Mullu asus Eesti Metsakorralduskeskus koostama Jõgevamaa jahimaade uut korralduskava järgmiseks kümneks aastaks. Määratakse jahiseltside piirid ning antakse hinnang, kui väärtuslik on piirkond ulukite elupaigaks. Selle alusel määratakse jahimaa rent ning ulukiküttimise tasu, mille peavad jahimehed kinni maksma. Senini on maksnud hektari jahimaa eest renti 0,25 kuni 1 kroon.

Kümne aastaga lasti 35 karu

Jõgevamaa keskkonnateenistusele on jahiseltsidelt laekunud andmed suurulukite ja kiskjate loenduse ja küttimise kohta viimasel kümnel aastal. Kõige rohkem põtru (183) kütiti 1992, kolm aastat hiljem vaid 37. Viimastel aastatel on põtrade arvukus suurenenud ja jahihooajal lubatakse küttida juba sadakond põtra. Loendusandmete järgi on metskitsede arvukus aga paarisaja isendi võrra vähenenud. Tunamullu kütiti 1547 loendatud metskitsest 229.

Metssigu on loendatud 333 kuni 558, viimasel paaril aastal aga 471. Aastas on kütitud 77 kuni 157 siga. Ilveste arv on püsinud saja

ringis, igal aastal on kolm kuni kümme jäänud püssikuuli ette. Hunte on loendatud 23 kuni 57. Aastas lastakse maha keskmiselt kümmekond hunti. Kasvanud on pruunkarude arvukus. Kui 1996. aastal loendati 61 karu, siis tunamullu 108. Kümne aastaga on jätnud 35 karu oma kasuka jahimeestele.

Algab ulukiloendus

Ulukite järjekordne loendus on kavandatud eelolevale nädalavahetusele. Loendus toimub ühel ajal maakonna paarikümnes jahipiirkonnas ja looduskaitsealadel.

"Tänavuse loenduse eripäraks on, et lisaks suurulukitele ja kiskjatele loendame ka väikeulukeid. Uudne on seegi, et nähtud loomade asukoht tuleb 100 m täpsusega märkida metsakaardile. Nii saame loomade liikumisest täpsema ülevaate ning väldime topeltlugemist," selgitas Jõgevamaa Keskkonnateenistuses metsanduse ja jahindusega tegelev töötaja Vello Einaru. Seireandmed antakse teadlastele analüüsimiseks.

Loenduse kokkuvõtted ja Jõgevamaa ulukite arv peaks selguma aprillis.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Küllatulijal läks kaduma 7000 krooni

Üks Tartu linna noormees (1975) tuli 7. veebruaril Jõgevale, et tutvuda siin neiuga, milleks neil oli kokkulepe. Kui noormees öösel neiu väidetavast korterist Jõgeva linnas oli lahkunud, avastas ta, et tema jope taskus olnud rahakotist on kadunud 7000 krooni.

Maksekaardi leidja ostis sellega

30. jaanuaril unustas üks Põltsamaa vanem daam oma maksekaardi kodulinna Hansapanga sularahaautomaati. Hiljem avastas tema tütar, et kaardiomaniku kontolt on varastatud 1326 krooni. Osutus, et kaardi leidja oli kaardiga ostnud tanklas bensiini ja käinud poes sisseostu tegemas.

Pommiähvardus

Esmaspäeva õhtul kell 18.05 helistati Jõgeval Aia tn 8-korterilise elamu telefonile ja kärisev meeshääl ütles, et majas on pomm. Majaelanikud evakueeriti, päästekompanii mehed majast pommi ei leidnud. Osutus, et Tähe tn 2 korteris kuulas seltskond noori arvutist naljakilde. Üks kuulajaist otsustas pommiähvarduse sisuga teksti arvutist lasta oma abikaasale koju. Kas valis telefon valesti ühenduse või valis helistaja ise vale numbri ja nii sattus kõne hoopis võõrale, kes avaldaski pommiähvarduse. Politsei pidas helistaja (1981) poolteist tundi hiljem kuriteos kahtlustatavana kinni, kuid vabastas noormehe järgmisel päeval pärast ülekuulamist ja asjaolude lähemat selgitamist.

Tungiti kallale koduuksel

Esmaspäeva õhtul umbes kümme enne üheksat tungiti Jõgeva linnas Pargi tn 11a maja trepikojas kallale koju tulnud 1974. a sündinud naisele. Temalt võeti ehted, seoti käed kinni, võeti ära mobiiltelefon ja käest autovõtmed. Seejärel lahkunud kolm vene keelt rääkinud nooremat meest viisid maja eest ära sõiduauto Audi A6 registrinumbriga 728 AOS, tumedat värvi, 1998. a valmistatud. Arvatavasti oli noore naise kojutulekut oodatud ja peale passitud ning teda rünnatud auto pärast. Palume kõiki, kes märkasid võõraid sellel kellaajal Pargi tn 11a maja ees või mõnes trepikojas või autoga ärasõitmist, teatada endast ja oma tähelepanekutest politsei telefonil 68 447 (Eduard Onopa) või 68 442 (Rauno Võsaste) või tulla nende juurde, toad vastavalt 232 ja 204. Info andja anonüümsus garanteeritud.

Viis arestipäeva liputajale

Teisipäeval kella 14.50 aegu paluti politseipatrulli Kudinale. Seal oli joobnud Vladimir (1964) läinud ühe alaealiste lastega kodus olnud naise elukohta, sõimas naist ning liputas peenist tema ja laste ees. Politseisse toodud mehe joobeks näitas alkomeeter 1,45 promilli. Kohtunik määras rõvedalt käitunud mehele viis ööpäeva aresti, mida ta peab hakkama kandma 1. märtsist.

Purjus mees võõras voodis

Teisipäeval kella poole kolme ajal päeval kutsuti politsei appi Torma valda Ookatkule. Helistaja elumajja oli sisenenud temale tundmatu mees ja igasugustest keeldudest hoolimata pugenud peremehe voodisse magama. Politsei toimetas Jõgeva Politseiprefektuuri välja magama Aleksandri. Alkomeeter näitas tema puhumise järel alkoholijoobeks 1,37 promilli. Politsei süüdistab Aleksandrit võõrast hoonest ja ruumist lahkumise nõude eiramises, mille eest seadus näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 25 päevapalga ulatuses või haldusaresti kuni 10 ööpäeva.

Jõgeval lõhuti lahti lasteaia välisuks

Kolmapäeva öösel kell 3.40 murti Jõgeval Pae tänaval lahti lasteaia Karikakar välisuks. Järelevaatamisel ei avastatud, et midagi varastatud oleks. Võimalik, et sissemurdmist plaanija teoks teha ei jõudnud.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Neljapäeval on muutliku pilvisusega ilm. Puhub läänekaarte tuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur +1°C ... +5°C.

Reedel on sademeteta ilm. Puhub loode- ja läänetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -2°C ... -7°C, päeval -3°C ... +2°C.

Vooremaa

Neljapäev, 15. veebruar 2001. a.

Parem piim sigadele, kui aktsiaseltsile Eesti Taluvõi

JAAN LUKAS

Saarel vaeti Voore asula küttemajanduse tulevikku

RAIVO SIHVER

Haldusreform võtab selgemaid piire