Vooremaa 15.09.2001

Vooremaa
Laupäev, 15. september 2001. a.

Jõgevamaa valijameeste eelistus kaldub Arnold Rüütli poole

Hääletamishetkel linnavolikogus mahtusid ühele pildile valijamehekandidaadid Olavi Annuk, Vello Mäesepp, Rene Alberi ja volikogu liige Meelis Pauklin. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Ligi kaks nädalat kestnud valijameeste valimised jõudsid lõppfaasi eile peale lõunat Torma vallas. Enamus valijamehi ei avalda otseselt oma poolehoidu ühele või teisele presidendikandidaadile, kuid nende vihjetest ja erakondlikust kuuluvusest võib mõndagi aimata.

Neljateistkümnest Jõgevamaa valijamehest kuuluvad üle poolte Eestimaa Rahvaliitu. Seega peaksid nemad valimiskogus hääletama oma erakonna auesimehe, presidendikandidaat Arnold

Rüütli poolt.

Jõgeva ja Põltsamaa linnas ning Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa vallas valiti presidendivalijaiks volikogude esimehed: Vello Mäesepp, Raul Kirsel, Lembit Paal, Peeter Kallasmaa ja Jaan Aiaots.

Igas vallas mitu kandidaati

Pala vallavolikogu istungil anti esimeses voorus Keskkonnainspektsiooni asedirektori, Mõõdukate erakonna liikme Raivo Vadi poolt 4 häält, metsaveoautojuht Riivo Kooli poolt 5 häält ja ettevõtja Taavi Pirki poolt üks hääl. Teises voorus anti valijameheks valitud Riivo Kooli poolt 6 ja Raivo Vadi poolt 4 häält.

Saare vallavolikogu istungil valiti 8 poolthäälega presidendivalijaks rahvaliitlane, Voore Põhikooli direktor Raivo Reimets. Veel esitati kandidaatideks erakonda Mõõdukad kuuluv talunik Aivar Kütt, kelle poolt anti 2 häält ja isamaaliitlane, kirjamees ja raamatukaupmees Mart Arold, kelle poolt anti 3 häält.

Palamuse vallavolikogu istungil valiti 8 häälega valijameheks rahvaliitlane, osaühingu Kaarepere Soojus juhataja Ülo Lumiste, kelle poolt anti 8 häält. Volikogu esimehe Heili Nigulase poolt anti 4 häält.

Puurmani volikogu istungil esitati kaks kandidaati: volikogu esimees, kardispordiklubi Saduküla juhataja Peeter Kallasmaa ja osaühingu Puurmani OV juhatuse esimees Hille Talpas. Valituks osutus Peeter Kallasmaa.

Tabivere valla valijamees, ettevõtja ja omaaegne NSVL meister jalgrattaspordis Kalev Raudsepp lausus: "Pärast seda, kui mind valijameheks valiti, andsin igale vallavolikogu liikmele paberi, kuhu nad võivad anonüümselt kirjutada presidendikandidaadi nime, kelle poolt ma võiksin hääletada."

Kuigi enamus valijamehi on parteilise kuuluvusega, ei pruugi nad 100-protsendiliselt oma parteikandidaadi poolt hääletada. "Olen Mõõdukate erakonnast, kuid presidenti valitakse kogu rahvale. Seetõttu jätan erakondliku kuuluvuse ja lähtun valimistel kandidaadi isikust. Aega on veel otsustada, kelle poolt ma hääletan," teatas Mustvee linna valijamees Kulno Pajula.

"Ma ütlesin volikogus, et praegu on veel aega otsustada ja mõelda, kelle poolt ma hääletan," rääkis ka Põltsamaa vallavolikogu esimees Jaan Aiaots. Ta jätkas: "Kuid siin on presidendikandidaatide esindajate poolt olnud huvitavaid helistamisi. Mulle on pakutud, et ma kirjutaks alla ja hääletaks ühe või teise kandidaadi poolt. Olen korra Rüütli poolt hääletamiseks alla kirjutanud, kuid nüüd on teisigi ettepanekuid tehtud."

Olavi Annuk üllatas

Neljapäeval toimunud Jõgeva linnavolikogu istungil arutleti väga pikalt valimise protseduurireeglite üle, et mida arvestada, kas absoluutset või suhtelist häälteenamust. Linnavalitsuse jurist Anneli Jõgiste tõdes, et poolthäälte enamuse mõiste on seaduses sisuliselt lahti kirjutamata, kuid selle sisu on võimalik volikogus kokku leppida ja ka protokollida. Otsustati, et valituks saab see kandidaat, kes saab absoluutse häälteenamuse hääletanute arvust. Samuti lepiti kokku, et kolme kandidaadi esitamise puhul korraldatakse teine voor ja võrdsete poolthäälte korral arutatakse uuesti, kuidas toimida.

Valimisnimekirja Oma Linn fraktsiooni esimees, OÜ Juta ja Kaido juhataja Kaido Lehtla esitas kandidaadiks volikogu esimehe Vello Mäesepa, Isamaliidu fraktsioon aga EELK Jõgeva koguduse õpetaja Rene Alberi kandidatuuri. "Hindan võimalusi valijameheks saada headeks, eriti siis, kui minu poolt hääletavad ka Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmed," lausus pastor Alberi maakonnalehele.

Siis võttis Rahvaliidu fraktsiooni esimees Toomas Vahur viieminutilise vaheaja ja pärast seda esitas üksikkandidaat Olavi Annuk valimisnimekirja oma kandidatuuri. Tunda oli üldist ärevust. "Otsustasin kandideerida ka seetõttu, et mõlemad valijamehe kandidaadid, nii Alberi kui ka Mäesepp kuuluvad linnavolikogusse," lausus Annuk. "Kui minust valijamees saaks, annaksin hääle presidendikandidaat Toomas Savile," lisas ta.

Rohkem kandidaate ei esitatud ja nimekiri suleti. Salajasel hääletamisel sai Vello Mäesepp 9 häält, Rene Alberi 8 ja Olavi Annuk ühe hääle. Teises voorus anti Vello Mäesepa poolt 13 häält ja Rene Alberi poolt 7 häält.

Mäesepa kaalukas võit

Presidendivalija Vello Mäesepp ütles Vooremaale: "Et sain 13 häält, on kindel, et lisaks fraktsiooni Oma Linn liikmetele sain hääli ka Reformierakonna ja Rahvaliidu fraktsioonist ja teises voorus hääletas minu poolt ka üksikkandidaat Olavi Annuk. Ise kuulun Koonderakonda, kuid meie erakond on jätnud oma liikmetest valijameestele vaba valiku presidenti valida. Selge see, et meil on nende inimestega, kes minu poolt hääletasid, kokku lepitud, kelle poolt ma hääletan. Kuid ma arvan, et ma ei pea seda nime praegu avalikustama. Aga ma hääletan selle kandidaadi poolt, kes on presidendiks tervele Eestile."

Eile valiti Torma vallas valijameheks insener Ants Soodla ja sellega on Jõgevamaa presidendivalijad selgunud.

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS

Presidendi valijamehed Jõgevamaalt

Jõgeva linn: Vello Mäesepp, Koonderakond

Mustvee linn: Kulno Pajula, Mõõdukad

Põltsamaa linn: Raul Kirsel, Isamaaliit

Jõgeva vald: Kadri Peterson, Reformierakond

Kasepää vald: Aivar Anijago, Eestimaa Rahvaliit

Pajusi vald: Lembit Paal, Eestimaa Rahvaliit

Pala vald: Riivo Kool, Eestimaa Rahvaliit

Palamuse vald: Ülo Lumiste, Eestimaa Rahvaliit

Puurmani vald: Peeter Kallasmaa, parteitu

Põltsamaa vald: Jaan Aiaots, Eestimaa Rahvaliit

Saare vald: Raivo Reimets, Eestimaa Rahvaliit

Tabivere vald: Kalev Raudsepp, parteitu.

Torma vald: Ants Soodla, Eestimaa Rahvaliit

Täpsustus

13. septembri Vooremaas ilmunud artiklis "Kasepää vallavolikogu esimees pääses umbusaldusest" oli eksituse tõttu sattunud tõde moonutavaid ja lugejaid eksiteele viivaid kahetsusväärseid vigu. Esiteks Kasepää vallavolikogu on 11-liikmeline. Teiseks hoone, mille rentimise probleemid põhjustasid Anatoli Bõstrovi umbusaldamise, on Raja kultuurimaja. Kord on seda hoonet nimetatud rahvamajaks. Rahvamaja asub Kasepää vallas hoopis Kasepää külas ja praegu tehakse seal taastamistöid. Raja kultuurimajas üritust korraldanud mehe nimi on aga Nikolai Svätski (vallaregistri andmed).

Vabandame kõikide lugejate, eriti Kasepää valla elanike ees.

JAAN LUKAS

ARVAMUS

KÜSITLUS

Kas alkoholi kättesaadavust tuleks piirata?

Mihhail, pensionär:

"Miks seda alles praegu räägitakse, seda oleks tulnud teha juba palju varem. Las inimesed elavad. Viin ei aita elada, võiks head veini juua, aga see on kallis. Muidugi, riik saab viinast kasu, kuid inimesed hukkuvad sellest. Neid monopoliste ja salaviinamüüjaid, kes inimesi mürgitavad ei ole vaja kinni panna. Minu arvates võiks neid karistada nii, nagu tehakse Araabiamaades. Head koduveini, seda võiks lubada ka müüa. Õlu võib ka olla. Kes tahab, las joob."

Hille, murelik ema:

"Kindlasti tuleks. Alkohol ongi suur põhjus, mis elu hukka ajab. Alkoholimüüki ei tasu ära keelata, mõistlikke inimesi on ju ka olemas. Puurmanis müüakse viies kohas alkoholi, kuuldavasti on veel teisigi müüjaid - liiga palju ühes väikeses kohas. Üksnes sildist, et alla 18-aastastele suitsu ja alkoholi ei müüda, pole kasu. Lapsed on omapäi jäetud: ühel diskoõhtul tabati 30 kangemat kraami pruukinud noorukit. See on lapsevanemate mure, kohalikku konstaablit meil ei ole."

Urve, juhatuse esimees:

"Ei tuleks, sest iga inimene peaks oskama ise piiri pidada. Olen igasuguste piirangute vastu, sest inimesed on leidlikud. Kui tahetakse, siis sõidetakse, sageli purjuspäi, kuhugi kaugemale või otsitakse mõni salamüüja. Riigi praegune poliitika, et aktsiisi tõstmisega andis oma viinamonopoli ära, on vale. Kui poeviin oleks odavam, ei ostetaks nii palju salaviina. Palgad on meil väikesed, kuid mõned ei tahagi tööd teha, sest ega riigipoolne toetuski pole palgast palju väiksem."

Villu, peaagronoom:

"Ametlikes müügikohtades peaks olema alkohol vabalt saada. Riigiviin peaks olema nii odav, et seda jõuaks ka maainimene osta. Piirangud ei aita, eks siga leiab alati pori. Salaviin on odavam, ja ka tapvam, nagu Läänemaal juhtunust näha. Viina ei valata ju kellelegi vägisi suhu, eks iga mees peab teadma, mida teeb. Oma tarbeks, ja miks mitte ka müügiks, võiks puskariajamine olla lubatud. Keelud ei aita, Gorba-aegse viinapiirangu ajal hakkaski salaviin ja mürk liikuma."

Peeter, motomees:

"Piiramine oleks vale. Elu on näidanud, et keelatud vili on eriti magus. Viinamüügi keeluga ei saavuta midagi, on ju ka kuritegevus keelatud. Arvan, et kui riik laseks viina hinda alla, saaks ta rohkem aktsiisimaksu kätte ja väheneks salaviina ostmine. Pärnus juhtunu on järjekordne näide, et meie riigipiir ei pea ja seadused ei toimi, meil ju puupiiritust ei tehta. Oma tarbeks puskari tegemist võiks lubada ja miks mitte, selle tegemiseks võiks müügil olla korralikke aparaate."

Hilma, pensionär:

"Ei oska öelda, kuna ma ise alkoholi ei tarbi. Kuid kui ringi vaadata, siis kahtlen, kas mingi piiramine suudabki enam midagi päästa. Katsetada ju võib, et päris noortele mitte müüa, kuid vanu enam ei päästa. Kes tahab ennast surnuks juua, teeb seda niikuinii. Ei tea, kas mõni karskusliikuminegi enam aitab. Noortele oleks vaja õpetada käitumis- ja joomiskultuuri. Keegi ei keela ju tervisenapsi võtmast, kuid sedagi peab oskama teha. Võta pits ja pea aru, seda tuleb järgida."

Toivo, tööotsija:

"Piirangud ei muuda midagi, kes tahab, see võtab iga kell. Riik võiks lasta alkoholi hinna tugevalt alla, siis ei oleks salaviina müüjaid ja igasuguse solgi joojaid. See vahepealne poolkuiv ehk talongide eest viina andmise seadus oli täielik jama - lausa vesi puskari ja salaviina veskile. Nüüd on poes mitukümmend sorti viina, kuid on juhtunud, et sealtki võib saada väga halva maitsega viina. Õlu ja naturaalveinid võiksid olla odavamad, piiritusveinid, need las olla kallimad."

Jana ja Luule, kooliõed:

"Jah, muidugi tuleks piirata. Meie jaoks on see probleem võõras ja ega alaealised ei tohigi alkoholi osta ja tarvitada. Sünnipäevi ja pidusid saab pidada ka ilma alkoholita, kuid pudel on tavaliselt ikka laual, kuid ega seepärast ei pea kõik jooma. Alkoholi tarvitamine on rohkem igaühe enda asi, eks see ole nende endi tervis, mida nad rikuvad. Täiesti normaalne, et alkoholi saab kätte alles 21-aastaselt."

Puurmanis küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ

KIRJAD

Tootja petab ja mõnitab tarbijaid

Eelmise riigikorra ajal liikus pidevalt rahva seas jutte toiduainete seest leitud väga põnevatest koostisosadest, samuti tont teab mis retsepti järgi kokku pandud toidukaupadest. Koos oma riigi tulekuga oli nii mõnelgi lootus, et ehk jääb nüüdsest minevikku vorstist mutrite ja hammasrataste leidmine ning ehk ei uju enam õlles surnud hiiri. Paljud toidutootjad suutsidki endale selgeks teha, et kuningas on siiski tarbija ja mitte tema. Mõned aga mitte.

AS Rakvere Konserv toodab teiste toodete hulgas kanaliha omas mahlas. Vähemalt harrastusluuletaja A.K. uskus, et karbile kleebitud silt vastab täiel määral sisule. Üllatus tabas teda kodus, kui ta konservi avas. Lubatud kanaliha omas mahlas kujutas endas mingisugust poolvedelat löga, kus ulpisid lisaks vähesele lihale ka kondi ja nahatükid.

A.K. oleks võinud konservi minema visata, nagu teevad paljud, kes on loodetud toote asemel mingit jama saanud. Mõeldakse, et mis see kümme krooni mulle ikka teeb aga oleks tulnud minna hoopis Tarbijaühingusse, nagu tegi A.K.

Aino Lillemägi Tarbijaühingust helistas Rakvere Konservi. Firma esindaja eitas algul mistahes viga. Vestluse käigus sai selgeks, et Rakvere Konserv toodab kahte kanatoodet, kanaliha omas mahlas ning kanaliha koos kontidega. Konservikarbil olnud sertifikaadinumbri järgi olnuks sisuks kanaliha koos kontidega, ent silt karbil näitas sisuks kanaliha omas mahlas. Tootja üritas süüdistada kauba vahendajaid, aga on selge, et silte kleebib karpidele ikkagi tootja ja mitte keegi teine.

Puhas eksitav reklaam, tegemist on tarbija petmisega, kõlas Tarbijaühingu seisukoht. Umbes nädal pärast Tarbijaühingus käimist sai A.K. Rakvere Konservilt ümbriku. Avanud ümbriku, leidis ta sealt kümnekroonise. Nähtavasti pidi see tootja meelest kujutama kompensatsiooni vale toote ostmise eest. Selline käik kujutab endast kõige selgemat mõnitamist. Ümbrikus ei olnud isegi mitte kõige lühemat vabanduskirja ega üldse mitte midagi. Küllalt imelik, kuidas selline saadetis üldse postist läbi läks.

Tarbijaühingu sõnutsi on hüvitis selliste kaupade puhul vähemasti viiekordne toote hind rahaliselt või sellesama toote, praegusel juhul konservide näol. Igal juhul ootab Rakvere Konservi ees tõsisem kontroll. Ilma A.K. nurinata poleks seda vist niipea juhtunud ning sajad leplikud ja laisad ostjad oleksid ilma suurema lärmita edasi ostnud äravussitud siltidega konserve.

D. VALE

JUHTKIRI

Terrorism kui õigustus

Tegelikult on terrorism juba ajaloos vana nähtus, mis on ajaloos mänginud vägagi tähtsat rolli. Kuid enamasti mitte oma algsete eesmärkide tõttu. Tavaliselt on nad olnud mingite "suuremate" plaanide labaseks ettekäändeks ja õigustuseks. Vabalt võib juhtuda, et nii läheb ka New Yorgi juhtumi puhul.

Poliitilise terrorismi üks õitseaegu oli 19.sajand, seda eriti Venemaal, kus tegutsesid mitmed anarhistlikud ja terroristlikud grupid, kelle põhiline eesmärk oli tappa valitsevaid isikuid, minnes välja kasvõi otseste suitsiidideni (ka tollal üritati lõhkeainetega hooneid õhku lasta). Kui 13.03.1888 üks Narodnoje Volja liige heitis püssirohupommi reformimeelse tsaari Aleksander II tõlda ja nii keisri teise ilma viis, oli see tema järglasele Aleksander III-le õigustuseks pöörata riik tagasi vanameelsele teele.

Kuid 20. sajandil on terrorism olnud tihedalt seotud maailmasõdade algusega. 28.06.1914 tapeti Serbias, Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand ja kohe kuulutati süüdlaseks kogu Serbia riik ja rahvas, kuigi tuli välja, et tapjaks oli teismeline Gavrilo Princip pisikesest terroriorganisatsioonist Must Käsi. Austria-Ungari kuulutas kiiresti Serbiale oma ammuigatsetud sõja ja sellest areneski I maailmasõda.

1933, varsti peale Saksa Natsionaalsotsialistliku Partei võimuletulekut demokraatlike valimiste tulemustel, süütas üks hullumeelne Riigipäevahoone. Kuna ta oli seotud kommunistliku parteiga, sai Adolf Hitler endale erakorralised volitused ja õiguse keelata KP. Peale seda sai NSDAP parlamendis üle poole kohtadest ja keelati üksteise järel ka teised poliitilised jõud. See viis natside diktatuurini, mis omakorda tõi kaasa Teise maailmasõja.

On väga palju teisi näiteid, kuidas terrorismiaktid on andnud õigustusi repressioonideks, pogrommideks, ahistamiseks, sõjategevuseks. V. I. Lenini tulistamine 30.08.1918 toonase Venemaa põhilise terrorirühmituse, esseeride ehk sotsialistiderevolutsionääride naistegija F. Kaplani poolt andis ideaalse õigustuse "proletaarse diktatuuri" täielikuks ehk massimõrvarlikuks elluviimiseks. Saksa diplomaadi tapmine väidetavalt juudi päritolu terroristi poolt andis ettekäände kristallööks. Jne, jne.

Koletu terroriakt NY ja Washingtoni vastu võib anda USAle ja president Bushile ettekäände rünnata nii mõndagi vaenlasriiki. Näiteks Iraaki või Afganistani. Pärast polegi nii tähtis, kui kõikide pettumuseks võib välja tulla, et suure terroriakti korraldas üks seltskond noori fanaatilisi uljaspäid, kellel pole mingite bin ladenite või paariamaadega suurt midagi pistmist.

15. september 2001. a

ELU JA INIMENE

Põline eesti küla Peipsi kaldal

Peipsi rannikul Kasepää vallas asub samanimeline küla, mis koos Raja, Kükita ja Tiheda külaga moodustab Eesti pikima ahelküla.

Kui mitmetes teistes Kasepää valla külades elavad põhiliselt siia naasnud venelaste järeltulijad, siis Kasepää on põline Eesti küla. Nagu Peipsi kandis ikka, kasvatatakse siingi köögivilja. Samas on Kasepää külla rajatud Eesti üks suuremaid lihaveisefarme.

Harrastuspõllumees Kraft

Elumajad Kasepää külas paiknevad, nagu Eesti külades ikka, üksteisest kaugemal. Elamute õuedesse ja tubadesse on kuulda Peipsi järve kord melanhoolsemat, kord võimsamat sümfooniat. Sellises keskkonnas, väikese ja suure riigi piiril, on kulgenud ka Kraftide suguvõsa elu.

Staažikal Tartu takso ja bussijuhil, nüüdsel pensionäril Ülo Kraftil ja tema abikaasal Aimel oli teisipäeva keskpäeval kartulivõtt pooleli. "Lootsime, et pühapäeval jõuame kartuli üles võtta. Poeg Vahur (Eesti Panga president) oli ka abiks, kuid paraku tuli vihma sunnil töö pooleli jätta," rääkis 71-aastane vanahärra.

Tütar Marge Oras töötab Aardla kesklaos, teine tütar Marin Jaaksoo on arst. "Loodan, et mõnigi laps kunagi päriselt maale kolib," arutles peremees Ülo.

"Põllumajandusega tegelema julgustasidki mind suuresti lapsed ja vend Jüri, kes nõu ja jõuga igati abiks on olnud," kinnitas Ülo, kes rajas oma maakodu isakoju, mis on asutatud ilmselt Põhjasõja ajal. "Algul elanud siin üks rootsi soost naine oma pojaga. Minu esiema Katariina ehk Aru Kata järgi hakati seda talu kutsuma Aru taluks. Minu isa Andreas Kraft võitles aga Vabadussõjas ning sõjast tagasi naastes tegi ta oma kodumajas remondi. Isa oli ka aktiivne ühiskonnategelane ning juhatas kohalikku puhkpilliorkestrit ning nõudis ka poistelt nootide tundmist. Ta suri 1939. aastal ja pääses nii repressioonidest. Emale jätkus elupäevi 1980. aastani," rääkis Ülo Kraft, kes on lõpetanud omaaegse 3-klassilise Kasepää külakooli. Kunagises koolimajas on praegu postkontor ja raamatukogu. Oma elutoas näitas Ülo Kraft mitmeid fotosid esivanematest ja vanematest ning pilte Peipsil sõitnud laevadest. Ülo Kraftil on kavatsus ka oma suguvõsa ja küla mälestused kirja panna.

Teise maailmasõja eelsetest aegadest meenutas Ülo Kraft sedagi, et tollal oli Kasepääl kaardipõrgu. Kaardimängulaual seisnud nuga kui õigluse sümbol. Sageli kohtab Kasepääl ka Ülo nooremat venda, omaaegset kergetööstusministrit ja nüüdset ettevõtjat Jüri Krafti. "Minu mure on see, et Kasepää rahvamaja remont võimalikult kiiresti lõpetatud saaks. Eesti kultuuri edendamise vaatevinklist on kaasaegne rahvamaja igati oluline," arvas Jüri Kraft.

Jõuline ja ettevõtlik Ülo Kraft näitas ka oma paati ja randa kantud kive, mis on vajalikud selleks, et Peipsi lained teed ära ei uhuks. Mitmed erinevas suuruses kivid kaunistavad ka Ülo Krafti koduaeda. "Hea, et Eesti vabaks sai. Eks iga algus ole raske, kuid küll külaelu edasi läheb," arvas Ülo Kraft ja andis ajakirjanikele hüvastijätuks peaaegu pajuantsuliku käepigistuse.

Ülo ja Jüri Kraft olid mehed, kes koos mitmete teiste oma küla inimestega istutasid Kasepää vallamaja ette tammed ja paigaldasid mälestuskivi, millega meenutatakse oma kandi punaterrori ohvreid.

Kas kased või Kased

Põline Kasepää küla elanik Endel Kask rääkis oma külast nii: "Ega ma täpselt teagi, kuidas Kasepää küla endale nime sai. Siin kasvab piisavalt palju kaski. Jüri Kraft aga arvab, et Kasepää sai endale nime Kase-nimeliste inimeste järgi. "Kõige enne kasvatasin sigurit ja sibulat, hiljem kartulit ja porgandit. Tundub, et mõnes mõttes hakkab Kasepää küla manduma. Enamus meie küla elanikest on pensionärid. Näiteks otsisin abilisi kartuli võtmiseks, kuid keegi ei tulnud," kurtis Endel "Geograafiliselt on meie külal aga soodne asukoht. Küla piirneb Omedu jõe ja Tiheda ojaga. Lähedalt mööduvad nii Tartu kui ka Kallaste maantee," muutus härra Kask optimistlikumaks. Tasub ka märkimist, et Endel Kase algatusel sai Raja vallast Kasepää vald.

Tulevik pullidele

Ise on Kask tegelenud aastakümneid köögivilja kasvatamisega. Kunagi asus nüüdses Kasepää vallas omaaegse Kirovi kalurikolhoosi Omedu osakonna veisefarm, mis koos selle põllumajandusimpeeriumi kokkuvarisemisega hingusele vajus. Tänavu rajas OÜ AlfredSeiff Kasepääle aga lihaveisefarmi. Et omanikud ise Tallinnas resideerivad, valiti mitmete konkurentide hulgast siia talupidajaks Saaremaalt pärit naine, omaaegse Palamuse Metsamajandustehnikumi lõpetanud Anu Rattasepp abikaasa Leevi ning poja Egoniga. Omanikud andsid Rattaseppade

perele elamiseks nägusa maja.

Anu askeldab põhiliselt laudas, Leevi ja Egoni huvi orbiidis on aga põllutöömasinad ja nende hooldamine. "Praegu on laudas sada mustakirjut pulli, keda kasvatatakse lihaloomadeks. Ühes boksis on kümme looma, kusjuures veiseid hoitakse vabapidamisel. Tulevikus on omanike sõnul plaanis suurendada pullide arvu kuni 160le. Ühtlasi kavatsetakse rajada laudale juurdeehitis, põhuhoidla ning töökoda," rääkis Anu Rattasepp.

"Meil endil on plaanis taastada kunagised kalatiigid," räägib Saaremaa verd naine, kes kavatseb Kasepää kanti oma kodu rajada.

Kasepää külla viival maanteel on alalisteks asukateks kalakaupmehed. "Kalapüük ja kala turustamine on meile oluliseks elatusallikaks," lausus kalur Aleksander, kes ka suitsukala degusteerida pakkus. Nagu hiljem selgus, lootis kalur, et ajakirjanikud kala ära ostavad. Hind osutus siiski liiga kõrgeks. Ning kalamees, kes Eesti Vabariigi riigikeele rääkimisega toime ei tulnud, pidi uudishimutsejates pettuma. Muide, paljud lõunamaa kaupmehed näiteks õpivad eduka äri huvides igas võimalikus keeles ära vähemalt kümmekond sõna.

JAAN LUKAS

KULTUUR

Loitsud sõnas ja nahas

"Tootemid ja sümbolmärgid"- niisuguse teemaga esines Mustvee Luteri kirikus Silvia Kelle.

Viimased aastad täielikult loomingule pühendunult oli tal kaasa tuua huvitavaid suureformaadilisi nahavooltöid ja ka pastellmaale. Tulnud oli ta teoloogiaüliõpilastele esinema ja seda professor Eenok Haameri kutsel. Kirikus pandi näitus üles ja väljapanekuga kutsuti tutvuma ka kooliõpilased. Mitmed klassid leidsidki võimaluse tulla.

Õpilastele meeldisid värvikamad pastellid enam, kuigi omapärasemad olid suured nahast seinavaibad. Kindlasti oskaks autor neid ise täpsemalt nimetada. Silvia Kelle kirjeldas, kuidas selline suur nahatöö valmib. Tunni aja jooksul, mis kulub liimi kuivamiseks, peab ta kogu kavandi teostama, voolides suuri pindu pisikese selleks ettenähtud töövahendiga. See on pingeline, väga suurt kontsentreerumist nõudev töö ja seetõttu analoogseid teoseid eriti ei kohta.

Autor ütleb oma praeguse vabapõlve kohta, et kui ta pikka aega oli Tartu Nahavabriku peakunstnik, siis ta käis tööl, aga nüüd ta tegevat tööd. Teema - meie soomeugri ja ka teiste rahvaste minevik, uskumused, müüdid, nendega seotud sümbolid - on teda ammu huvitanud. Autor on umbes samaaegselt Kaljo Põlluga õppinud omaaegses kunstiinstituudis tarbekunsti. Nagu teada, on Kaljo Põllu sarjad "Kodalased" ja "Kalivägi" samaainelised, kuigi teostus on ju igal isikupärane, tehnikadki teised.

Kui viimastele on sõnalise osa juurde kirjutanud Jaan Kaplinski ja Hando Runnel, siis oma taiestele on laulud loonud kunstnik Kelle ise. Ta ütleb, et elas lapsepõlves Tartus muusikakooli juures ja sealt jäid muusika ja rütmid tänini verre.

Kunstnik on püüdnud teha seda nii, et visuaalne pilt ja sõnaline luulevorm võimalikult kokku sobiksid. Silvia Kelle on oma loitsud ja laulud ka trükistena välja anda jõudnud, muidugi enda poolt kujundatuna. Oli võimalus neid osta, samuti oli müügil mitmesuguseid nahast ripatseid kaelas kandmiseks, eesmärgiks ikka õnne ja kodurahu hoidmine.

EHA NÕMM

Pearl Harbour, Titanic ja Manhattan

Kui mujal maailmas räägitakse filmi puhul ikka veel ka looja sõnumist ja kunstilistest taotlustest, siis Ameerika mainstreamkinos näivad olevat lõplikult maksma pääsenud sportlikud printsiibid: tähtsad on eelkõige numbrid, mis näitavad, kes kui palju oma filmi peale raha kulutas ning kui palju film inimesi kinosse ja dollareid tegijate taskusse tõi. Hetkel on valitsev "maailmameister" "Pearl Harbour".

Idee Ameerika ajaloo must päev, 7. detsember 1941, mil jaapanlased USA Hawaiil Pearl Harbouris asunud mereväebaasi maatasa tegid, filmikullaks väärindada sündis paljus tänu "Titanicu"filmile.

Too näitas nimelt kujukalt, et kuigi tänapäeval pole tehnilised tingimused takistuseks kuitahes lennuka ulmefantaasia filmiks vormimisel, on kindlamalt toimivaks publikumagnetiks ikkagi reaalsetel ajaloosündmustel põhinev vaatemäng, mille puhul vaatajal tekib ahhaaefekt: ah nii see kõik siis oligi!

Loomulikult ei hakka ükski mõistlik filmilooja (aga lavastaja Michael Bay ja produtsent Jerry Bruckheimer, kes varem laineid löönud "Pahade poiste", "Kaljukindluse" ja "Armaggedoniga", seda kahtlemata on) kassatükki üksnes kuivale ajaloofaktide reale üles ehitama. Paras ports armastust peab ka ikka olema. "Pearl Harbour" algabki kui melodraama. Kaks südamesõpra, klassikaline

kangelasetüüp Rafe (Ben Affleck) ja karmi isa käe all pisut kompleksidesse kasvanud Danny (Josh Hartnett) on USA õhujõududes teenides tõelisteks ässpilootideks saanud ning kipuvad oma oskuste näitamisega üle piirigi minema. Siis aga tehakse Rafeile ettepanek saada lahingukarastus veel enne, kui Ameerika juba teist aastat käivasse maailmasõtta astub: grupp USA lendureid kavatsetakse nimelt Briti õhujõudude eriüksuse koosseisus rindele saata. Rafe läheb, jättes ennast ootama oma suure armastuse, meditsiiniõe Evelyni.

Vint üle keeratud

Peatselt saavad vahepeal Pearl Harbouri mereväebaasi saadetud Evelyn ja Danny teada, et Rafei lennuk tulistati alla. Mõne kuu möödudes kasvab noorte ühine lein üle vastastikusteks tunneteks. Siis aga ilmub surnuks peetud Rafe äkitselt välja, põhjustades suure segaduse Danny ja Evelyni hinges. Just siis, kui Danny ja Rafei konflikt on jõudnud haripunkti, lendavad Pearl Harbouri muretusse, armulugude, poksimatšide ja uustulnukate proovilepanekuga täidetud ellu sisse Jaapani lennukid ja melodraama muutub paugupealt katastroofifilmiks.

Ent kui alguses jätavad efektsed lennukaadrid ja meeletu tulemöll vägagi sügava mulje, siis, nagu ameeriklastel tihti kombeks, keeratakse ka "Pearl Harbouris" õuduste näitamisega vint natuke üle, nii et vähemasti allakirjutanu, väikelinna kokkuhoidliku perenaise silme ees hakkasid mingist hetkest alates lendama mitte enam plahvatavad lennukid, laevad ja inimkehad, vaid dollarid - nii umbes 150 miljoni väärtuses -, ning peas jooksma mõte, mida praktilisemat selle rahaga kõik teha oleks saanud.

Loomulikult unustavad Rafe ja Danny sellises situatsioonis vaenu ja löövad seljad kokku ning loomulikult päästavad just nemad kahekesi oma hulljulguse ja osavusega, mis veel päästa annab. Ka edasine on konstrueeritud klassikaliste süžeekaanonite järgi, nii et minul küll mingit raskust polnud äraarvamisega, kumb kahest sõbrast USA karistusoperatsiooni (lennurünnak Tokyole) käigus surma saab ja kumb kauni Evelyni endale saab. Mis ei tähenda muidugi, et tegemist oleks kehva filmiga. Kuigi USA lippude lehvitamist ja muud paatost on paljuvõitu, võite kindel olla, et vähemasti nendeks kolmeks tunniks, mil te kinos haaravat vaatemängu jälgite, unustate halli argipäeva, rutiinse töö, niru palga või millegi muu, mida unustada tahate.

Uus filmisüžee?

Selle nädala mustal teisipäeval USAs Manhattanil toimunut on Eesti Eskpress juba jõudnud "Pearl Harbour 2ks" tituleerida ja samas on üles loetud ka rida filme, milles maailmalinn New York mingite mustade jõudude (terroristide või tulnukate) rünnaku ohvriks on langenud ja millesse kuni teisipäevani võis suhtuda kui ulme, mitte kui hoiatusfilmidesse.

Ei taha küll ilkuda, aga tänapäeval pole vist võimatu, et keegi kusagil toksib juba arvutisse Manhattani tragöödial põhineva filmistsenaariumi käsikirja: kiirustades, et konkurendid ette ei jõuaks. Kõik, mis haarava süžee konstrueerimiseks vaja, on ju olemas, kaasa arvatud see dramaatiline ühisjoon Titanicu ja Pearl Harbouri looga, et olid olemas mingid märgid katastroofi lähenemisest, aga neid ei võetud tõsiselt. Kandva armuloo juurdekonstrueerimine on juba ande ja stiilitunnetuse küsimus. Iseasi, kui palju peaks või tohiks kasutada dokumentaalkaadreid reaalsest õnnetusest, mida, nagu telepildist näha, on üsna palju ja suures valikus.

Annaks ainult Jumal, et Manhattani-filmi ei oleks põhjust lõpetada USA karistusoperatsiooni näitamisega, nagu "Pearl Harbouri". Reaalsetel sündmustel põhineva karistusoperatsiooni näitamisega, ma mõtlen. Maailm pole pärast kahe pilvelõhkuja, osa Pentagoni ja hulga illusioonide kokkuvarisemist niigi enam päriselt see, mis enne.

RIINA MÄGI

Jõgeva Ühisgümnaasiumis tuletati meelde ühiselureegleid

Jõgeva Ühisgümnaasiumis toimus lõppeval nädalal sariüritus "Kooliks valmis!" mille käigus tuletati I-VII klassi õpilastele meelde igasugu seadusi ja reegleid, mida nad iga päev järgima

peavad, mis aga suve jooksul ununenud või esimese klassi õpilastele ka päris tundmatud.

Kui õpilasreeglite ja kooli sisekorraeeskirjade tutvustamine jäi klassijuhatajate hooleks, siis muudest tähtsatest asjadest kutsuti kõnelema inimesed väljastpoolt kooli. Hakkama saamisest üha karmimaks muutuvas liikluskeerises, sealhulgas jalgrattaga tänaval sõitmisest rääkis liiklusohutuse spetsialist Arnold Narits, liiklusteemat koos vastavasisulise videofilmi näitamisega käsitles ka noorsoopolitseinik Silvi Päll. Veel tutvustas ta laste ja noorte kohta käivaid seadusi. Paljudele oli üllatuseks, et kriminaalvastutusele saab noort inimest võtta juba 13-aastaselt ja ka enne seda on piisavalt kaudseid mõjutusvahendeid (näiteks vanemate karistamine), et õigusrikkumiselt tabatud last korrale kutsuda.

Arvid Kipper maakonna päästeteenistusest ja kauaaegne vetelpäästetöötaja Ene Vaiknemets andsid lastele juhiseid, kuidas käituda ohuolukordades. Kuna loenguid aulas kuulati neljas eri vanuserühmas, siis võisid lektorid iga kord kohase teemakäsitlustasandi valida. Teemanädala lõpetasid eile toimunud jalgratta vigursõiduvõistlus ning viktoriinid I-III ja IV-VII klasside õpilastele, millega kontrolliti, mis lastele nädala jooksul meelde jäänud.

"Teemanädala "Kooliks valmis!" korraldasime osalt selleks, et klassijuhatajate elu natuke lihtsamaks teha: neist asjust on vaja niikuinii igal sügisel rääkida, ent enamasti naissoost pedagoogi esitatuna mõjub näiteks liiklus- või päästeteemaline jutt vähem veenvalt kui mundrikandjast asjatundja suust kuulduna," ütles Jõgeva Ühisgümnaasiumi huvijuht Gaja Mäesepp. Kuna koolipere ürituse hästi vastu võttis, on plaanis samasugune nädal - väikeste korrektiivide ja täiendustega loomulikult - korraldada ka tuleval aastal.

RIINA MÄGI

Ilmateade

Laupäeval on pilves, selgimistega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhuvad ida- ja kagutuul 3-8 m/s. Sooja on 15-19 kraadi.

Pühapäevane ilm on pilves, selgimistega. Mitmel pool sajab vihma. Puhuvad kagu- ja lõunatuul 4-9 ja idatuul 5-10 m/s. Öösel on sooja 7-13 kraadi, päeval 14-19 kraadi.

Vooremaa

Laupäev, 15. september 2001. a.

Jõgevamaa valijameeste eelistus kaldub Arnold Rüütli poole

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS

Presidendi valijamehed Jõgevamaalt

Täpsustus

JAAN LUKAS

ARVAMUS

KÜSITLUS

Kas alkoholi kättesaadavust tuleks piirata?

Puurmanis küsitlesid