Vooremaa
Neljapäev, 15. november 2001. a.
Sisukord
Jõgevamaa kari peab talve hästi vastu

Aktsiaseltsi Evemar Aruküla lautades alustatakse talvel euroremonti. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Põllumajandusettevõtted ja talunikud on tänavu jõudnud sedavõrd palju silo ja heina varuda, et loomasööta jätkub talveks piisavalt. Tormise ja põuase ilmastiku tõttu kehvaks jäänud teraviljasaak sunnib mitmete paikade lüpsikarjapidajaid siiski jõusööta ostma, mistõttu piimatootmine muutub kulukamaks.

Aktsiaseltsile Lacto kuuluvate osaühingute Lustivere Agro ja Vaimastvere Agro juhataja Rünno Marmori sõnul jätkub eesootaval talvel piisavalt koresööta. "Veised tarbivad päevas 40-50 kilogrammi koresööta. Tänavu varusime nii palju heina ja silo, et suudame karja söödatarviduse täielikult rahuldada. Praegu on põhisöödaks rullisilo, kui ilm jaheneb, siis hakkame söötma augusiloga," rääkis Rünno Marmor. "Lustiveres on meil 440- ja Vaimastveres 320-pealine lüpsikari," tutvustas põllumajandusjuht oma valdusi.

Põltsamaa vallas asuvas Õnne piimakarjatalu täisosaühingus peetakse 1450-pealist piimakarja, milles lehmi on 720. "Suvel tegime sellistes kogustes rull- ja augusilo, et võime seda sööta ka teistele müüa," teatas täisosaühingu juhataja Mati Kivi. "Et kari talve hästi vastu peaks, ongi kõige olulisem õige söötmiskord. Lehmade talvine rohusööt on silo, millele tuleks lisada mineraale ja kontsentraate," toonitas põllumajandusjuht, kes erialalt on veterinaararst. "Enne talve tegime kõikides lautades ka remonti," lisas ta.


Laudad euroopalikumaks

Palamuse valla põllumajandusettevõtte, aktsiaseltsi Evemar juhataja Mati Evert märkis, et ka nende firmas on küllaldaselt silo varutud." Teravilja, eelkõige kaerasaak jäi aga tormi tõttu tagasihoidlikuks. Tegelikult kavatseme me aga oma teravilja ära müüa ning saadud raha eest veistele jõusööta osta. Nisu olemegi juba jõudnud turustada. Mõistagi peab arvestama, et kevade poole hakkavad jõusöödahinnad tõusma," lausus põllumajandusjuht.

Mati Everti sõnul on aktsiaseltsis Evemar 335-pealine lüpsikari. "Varsti kari suureneb, sest lüpsma tuleb veel 38 noorlooma. Talvel plaanitseme remontida ka Aruküla lautu, mis vajavad kohandamist tervisekaitse ja hügieeninõuetele. Tänavu ostsime nendesse lautadesse ka uued külmutus- ja lüpsiseadmed," ütles Evert.

Pajusi valla aktsiaseltsis Kütimäe PT on ligi 200-pealine lüpsikari. "Me tegime 1000 tonni augusilo ja 220 tonni on meil muljutud vilja. Kevade poole peame arvatavasti jõusööta juurde ostma. Et piimatoodang ei langeks, anname jõusööta veistele aastaringselt," lausus põllumajandusfirma juht Arvi Pähkel.


Talunikul oma veski

Pajusi vallas Suureaia talus varuti sel suvel 200 tonni heina ja tehti 300 rulli silo. "Heinaküüni ehitasime ümber laudaks, mis mahutab 50 kuni 60 veist. SAPARDi programmi rahade toetusel ostsime lauta ka kaasaegsed lüpsiseadmed ja tehnikat sõnniku eemaldamiseks. Et meil heinaküüni aga enam pole, peame heina väljas hoidma, mistõttu ei saa välistada riknemisohtu," tõdes perenaine Sirje Ali.

Torma vallas asuva Väljavahi talu peremees Heinrich Sander kasvatab paari lehma selleks, et saada piima oma pere toidulauale ja ka sigadele. "Söödapuudust ei tohiks talvel tekkida. Silo jõudsin teha 25 rulli. Jõusööta ma ei osta, sest jahvatan seda odrast ja kaerast väikese veskiga ise," lausus taibukas talumees Sander.

Suuremad Jõgevamaa põllumajandusettevõtjad ostavad aktsiaseltsi Werol Tehased Painküla õlitööstusest õlikooki. "Kogu Eesti ulatuses müüme kokku 1500 tonni õlikooki. Jõgevamaal ostavad õlikooki kõige rohkem Torma põllumajandusosaühing, aktsiaselts Adavere Agro ning osaühing Härjanurme Mõis," ütles AS Werol Tehased müügijuht Rein Lust.

JAAN LUKAS


President tänas politseinikke

Esmaspäeval tähistas Eesti politsei 83. aastapäeva. Üle kolmesaja teenistuskohustuste täitmisel silma paistnud Eesti politseitöötaja oli kutsutud Tartu Ülikooli aulasse aktusele. Kutsutuist neli olid pärit Jõgevamaalt.

Auväärseid mundrikandjaid tervitasid president Arnold Rüütel, siseminister Tarmo Loodus ja politsei peadirektor Harri Tuul. 38 politseinikku said politsei kolmanda klassi teeneteristid. Jõgeva politseinikest sai selle aumärgi ja presidendi käepigistuse korrakaitseosakonna kriminaalpreventsiooni ja noorsootalituse juhtivkonstaabel Silvi Päll. Kriminaalosakonna ülemkomissar Jevgeni Bõstrov sai hinnalise kingituse (©veitsi kella), sama osakonna jälitustalituse politsei juhtivinspektor Rauno Võsastet tänati aukirja ja preemiaga.

ARDI KIVIMETS


Kaitseliitlased pidasid aastapäevapidu

Jõgevamaa kaitseliitlased tähistasid eelmisel reedel Jõgeva kultuurikeskuses oma organisatsiooni 83. aastapäeva.

Aastapäeva puhul korraldas KL Jõgeva Maleva pealik, kapten Ants Nurk piduliku vastuvõtu. Tublisid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid õnnitlesid Riigikogu liikmed Meelis Paavel ja Enn Tarto, maavanem Margus Oro, linna ja vallavalitsuste juhid jt. Politsei ja kaitseliitlaste koostöö edendamiseks palju tööd teinud politseiprefekt Olev Schasminile ja inspektor Ülo Pärnale anti üle Kaiitseliidu teenetemedal. Ülo Pärn kui maleva ajaloopealik võttis vastu veel teisegi kõrge autasu - Kaitseliidu Valgeristi III klassi aumärgi. Kolmanda klassi teenetemedali kavalerideks said vanemseersant Enno Ottis, nooremseersandid Agur Küttim, Mallor Peedo, Taimo Lepp ja Mart Liivoja ning kapralid Margo Laugmaa ja Argo Paju. KL

Jõgeva Maleva teenetemärk omistati Juhan Voronovile, Taivo Lalinile ja Heiki Luhamaale. Pidupäeval andsid vande ka kümme uut kaitseliitlast.

ARDI KIVIMETS


Pedja raudteepeatuse taastamisest

Lisaks Teede ja Sideministeeriumi poolt esitatud seisukohale raudteeliikluse korrastamise osas Jõgevamaal saabus Jõgeva maavalitsusse ka Raudteeameti vastus maavanema soovile taastada Pedja raudteepeatus.

Raudteeamet jagab maavanem Margus Oro seisukohti reisirongide vajalikkusest ja rongipeatuste ajaloolisest tähendusest erinevate piirkondade kujundamisel. Samuti toetab Raudteeamet ohutu ja kaasaegse rongiliikluse käivitamist ning inimeste transporti raudteel. Samas rõhutatakse, et tuleb arvestada infrastruktuuri valdajate ja raudteeoperaatorite võimalustega tagada nimetatud peatustes ohutu liiklus reisirongidele.

Vaatamata kõigele lubas Raudteeamet meie soovid arvesse võtta ning esitada need vastavale komisjonile ja töögrupile arutamiseks. Positiivne on, et meie probleemiga tegeldakse. Loodetavasti jõutakse peatselt ka jõgevamaalasi rahuldava lahenduseni.

KRISTI LAUSTAM,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja


Endine kohtumaja müüdi alghinnaga

Reedel korraldas Põltsamaa linnavalitsus Põltsamaa kultuurikeskuses avaliku suulise enampakkumise kinnistule Lossi 13 (endine kohtumaja).

Põltsamaa linna majandusnõuniku Anu Angerja sõnul tuli hoone üheksakümnendate aastate algul linnaomandisse munitsipaliseerimise kaudu. Kinnistu pindala on 1721 ruutmeetrit suur, hoones on pinda ligi 500 ruutmeetrit. Momendil paikneb maja esimesel korrusel kauplus Viro Äri. Ühel pool on riiete ja jalatsipood ning teisel pool majapidamistarvete kauplus. Kaupluse rendileping lõpeb 31. detsembril 2001.

Suulisele enampakkumisele oli laekunud üks taotlus, see oli Urmas Moggomilt Tartust. Kuna rohkem pakkujaid ei olnud, siis võitiski ta enampakkumise alghinnaga, see on 350 000 krooniga. Esialgsete plaanide kohaselt tulevad esimesele korrusele poed ja teisele korrusele elamispind. "Järgmisel kevadel alustab uus omanik hoone renoveerimisega. Ta soovib taastada hoone esialgse välimuse," teatas Anu Angerjas.

Viro Äri omanikud aga ostsid ära endise katlamaja.

RAIVO SIHVER



ARVAMUS

Tulumaksumäära langetamine on kõigi huvides

Eesti ja tema elanike jõukus peab kasvama ja võimalikult kiiresti. Inimesed soovivad tööd ja üha kõrgemat palka. Sissetulekute tõusuks eeldab tehtav töö üha kõrgemat professionaalsust, mille arvelt see oleks ka rahaliselt kõrgemalt hinnatud.

Töökohti, eelkõige "väärtuslikke" töökohti, millega kaasneb kaasaegse ja olulise know-how Eestisse tulek, toovad investeeringud. Uute töökohtade loomine ja tööpuuduse vähendamine saab pikas perspektiivis toimuda vaid tänu ettevõtlusele ja investeeringutele soodsa keskkonna loomise kaudu. Tööpuuduse vastu ei saa võidelda, võttes järjest rohkem inimesi riigi palgale.

Kõrge maksukoormus pärsib initsiatiivi. Miks peaks ettevõtja laiendama oma tegevust, riskides oma varaga, teades, et risk ei saagi premeeritud? Ebaõiglane maksukoormus pärsib tööviljakust. Milline oleks töötaja huvi paremini ja rohkem töötada, kui iga järgnev liigutus oleks kõrgemalt maksustatud?

Tegelikult ei ole kellegi huvides maksustada liiga kõrgelt ettevõtlikkust, töökust, initsiatiivikust ja riskivalmidust! Kõrge maksukoormus ettevõtlusele lööb lõpuks läbi tööpuuduse kasvu valusalt just sotsiaalvaldkonda, mida maksukoormuse kasvuga turgutada üritatakse.

Tööjõu maksustamine on oluliselt kasvamas - töötuskindlustus tuleva aasta algusest, pensionireform sama aasta juulist, tulemas on kohustuslik tööõnnetus ja kutsehaiguskindlustus. Ehkki viimastel aastatel on ka maksuvaba tulu määra tõstetud, ei kompenseeri see eelpoolnimetatud maksukoormuse seisukohast negatiivseid arenguid. Tulumaksumäära langetamine on majanduskliima säilitamiseks hädavajalik!

Otseste maksude, ka tulumaksu osatähtsuse langust võrreldes kaudsete maksudega tuleb võtta kui paratamatust. Kapital ja investeeringud on järjest mobiilsemad ja liiguvad piiranguteta üle riigipiiride. Sama kehtib järjest enam tööjõu, eriti kõrgelt kvalifitseeritud ja hästi kinnimakstud tippspetsialistide kohta, keda mõned astmelise tulumaksuga karistada sooviksid.

Eesti on väike riik, mis paljuski sõltub välistest teguritest. Vähendades maksukoormust, seekord üksikisiku tulumaksu, anname taas väikese, kuid selge signaali Eesti kui soodsa ettevõtluskeskkonna kohta. See märguanne saab kindlasti tasutud. Maksude alandamine on vaid medali üks külg. Kusagilt tuleb see raha ka kokku hoida.

Omavalitsustele 56 % tulumaksu laekumisega harjunud kohalikud juhid on juba õigusega paanikas: kas nende rahakott jääbki nüüd päris tühjaks? Seda plaani Reformierakonnal ei ole: koos tulumaksumäära langetamisega peab muuutuma ka omavalitsuste rahastamine, selle tase peab pigem kasvama, mitte kahanema. Lihtsaim muudatus oleks, et näiteks 20% tulumaksumäära korral saaksid omavalitsused sellest endale 75%.

Tegelikult sõltub kõik riigi kulutamissoovidest. Kokkuhoiukohti leiab kindlasti. Kuni lehed kirjutavad maksumaksja rahast planeeritavatest kasiinodest, kergekäelistest toetustest ja dotatsioonidest, varu jätkub. Jätkuks vaid poliitilist tahet.

MEELIS ATONEN,

Reformierakonna aseesimees


Sajad miljonid tulemusteta tuulde

Järgmise aasta eelarve arutelu algus Riigikogus langes kokku valitsuse poolt esitatud eelmise aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamisega. Loomulikult ei kavatsenudki valitsus mingit aruannet esitada, vaid piirdus pelgalt infoga - riigieelarvesse laekunud raha on ära kulutatud.

Ei mingit miljardite kulutamise tulemuste analüüsi, ei mingit hinnangut hälvetele eelarve tuludest ja kuludest. Järgmise aasta eelarvekulude tase ja muutumine on Riigikogule esitatud sisulise analüüsi ja põhjenduseta.

Riiki halva peremehena reklaamiv kolmikliidu valitsus tegutseb oma juhtlause vääriliselt - riigieelarvet käsitatakse maksumaksjate raha

kulutamise masinana. Valitsuse ja ministeeriumide ülesandeks paistab olevat ainult eelarveraha läbilöömine.


Kodanike või ametnike riik

Vaatleme riigieelarvet ainult ühest kitsast aspektist, mis ometi nõuab sadu miljoneid kroone maksumaksja raha. See aspekt on ametnike ülikiire palgatõus nn tulemusjuhtimise sisseviimise loosungi varjus. Pelgalt rahakulutamisele keskendunud riiki peaks meil võimalikult vähe olema. Sõnades valitsusliit kiidab "minimaalriigi" poliitikat, tegutseb aga just vastupidiselt. Kõikjal ja kõiges olevat vaja säästa, ainult "vaeseid" riigiametnikke pidavat priskete lisasummadega tulemuslikule tööle turgutama.

2001. aasta riigieelarvesse suruti üle 100 miljoni kroonine kuluartikkel täiendavateks töötasudeks, et rakendada ministeeriumides nn tulemusjuhtimine. Sellega suurendati ministeeriumide käsutuses olevaid personalikulu summasid enam kui kolmandiku võrra. Hoolimata täielikust kaosest tulemusjuhtimisraha kasutamisel (loe: raiskamisel), tahetakse järgmisel aastal tulemusteta tulemusjuhtimise sildi all tuulde lennutada juba 124 miljonit krooni. Eesti kujutab endast minimaalriiki kodanikule, kuid maksimaalriiki ametnikele.

Aasta tagasi ei suudetud Riigikogule selgitada ei ametnike töö tulemuslikkuse mõõtmise põhimõtteid ega neile tulemusliku töö eest tasu määramise korda. Avaliku sektori teenistujate töö tulemuslikkuse mõõtmise metoodika ja tulemusjuhtimise summade väljamaksmise korra pidid valitsus ja ministeeriumid alles raha eraldamise järel välja töötama.

Allakirjutanu pöördus tulemusjuhtimise tulemuslikkusest ülevaate saamiseks kirjaliku küsimusega kõigi ministeeriumide poole ja arupärimisega peaminister Mart Laari poole. Esitatud materjalides avanes masendav pilt tulemusjuhtimisega seotud poliitikute ja ametnike asjatundmatusest ning peataolekust. Juba praegu on selge, et tulemusteta ei lenda tuulde mitte üksnes selle aasta 100 miljonit krooni tulemusjuhtimise raha, vaid ka järgmise aasta eelarvesse selleks otstarbeks planeeritavad 124 miljonit krooni.


Võhikluse paraad

Tulemusjuhtimine on süsteem, mis rajaneb kindlatele printsiipidele. Neid arvestamata pole tulemusjuhtimise tõhus toimimine võimalik. Eesti valitsus ja riigiasutused kas eiravad või rikuvad sisuliselt kõiki tulemusjuhtimise põhimõtteid. Tulemusjuhtimise loosungi varjus tegeleb demokraatliku Eesti valitsus halvimas nõukoguliku käsumajanduse kampaaniate vaimus ja vormis demokraatiale ohtliku ametnikkonna politiseerimisega.

2000. aasta lõpul polnud ametnike töö 2001. aasta tulemuste hindamise korrast veel midagi teada. Ka parima tahtmise korral ei olnud töötahtelisel ametnikul võimalik olematust tulemusjuhtimissüsteemist saada ergutavat impulssi. Seega jagatakse tänavu 100 miljonit krooni ametnikele tagantjärele tarkusest lähtuvalt, ilma töö tulemuslikkuse tõusu esile kutsuva mõjuta.

Tulemuse vahetu mõõtmine ja selle järgi palga maksmine peaks ergutama inimest maksimaalselt rakendama kõiki võimeid ja oskusi. Eesti valitsus aga võtab tulemuslikkuse hindamise aluseks asutuste, osakondade ja inimeste tööplaanide raames endale kõrgendatud "kapitalistlikke kohustusi".

Tulemusjuhtimise rakendamise teine oluline eesmärk on kõrvaldada subjektivism, st "näo järgi" tööle hinnangu andmine. Eesti valitsusasutustes midagi säärast loomulikult ei kavatseta rakendada. Hinnangu asutuse või ametniku töö tulemuslikkusele annavad just nimelt ülemused ja komisjonid subjektiivselt - plaani täitmise aruannete, vestluse ja ärakuulamise põhjal. Lõpphinnangu annavad poliitikutest ministrid ja kantslerid. Selle tagajärjel saavad hindamisel määravaks mitte lihtsalt subjektivism, vaid ka poliitilised

sümpaatiad ja antipaatiad.

Käib demokraatiat lammutav ametnikkonna politiseerimine.


Eelarve vajab põhjendamist

Iga eelarvekulutus vajab sisulist põhjendamist ja eelduste olemasolu kontrolli. Näiteks tulemusjuhtimist pole mõtet ka avalikus sektoris eitada. Mõnes kohas, kus töötajatel tuleb täita palju ühetaolisi ja pidevalt korduvaid ülesandeid, võib tulemusjuhtimine tõepoolest ametnikud paremini tööle panna. Süsteemi tulemuslik rakendamine aga nõuab väga põhjalikku eeltööd. See töö on valitsusel ja ministeeriumidel seni veel tegemata. Kahjuks tuleb sama öelda paljude järgmise aasta riigieelarve kulude kohta. Tuulde lennutatud sadu miljoneid aga vajaksid hädasti alafinantseeritud kohalikud omavalitsused, rahapuuduses vaevlevad pensionärid ja lastega pered ning paljud muud valdkonnad.

JANNO REILJAN,

Riigikogu liige,

TÜ välismajandusprofessor


JUHTKIRI

Taassünni päev

Homsega saab kolmteist aastat päevast, kui Eestis astuti esimene samm taasiseseisvumise poole. See oli siis, kui Eesti NSV Ülemnõukogu istungil 16. novembril 1988 kiideti enamushäältega heaks Eesti Suveräänsusdeklaratsioon ning otsustati kehtestada Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ees. Taasiseseisvumine tuli teatavasti mitu aastat hiljem. Ometi sai sellel novembripäeval vastu võetud julge otsus oluliseks pöördepunktiks, mis edaspidist määrama hakkas. Jää oli selle istungiga murdunud.

Päevakorral oli küll vaid Eesti isemajandamine ja suurema otsustamisõiguse võimaldamine Nõukogude Liidu kosseisus. Moskva korraldused võisid sestpeale hakata kehtima alles pärast seda, kui Eesti kõrgem seadusandlik organ oli need heaks kiitnud. Sellel päeval jälgiti kodudes hinge kinni pidades televisiooniülekandeid ja kuulati raadiot, kust kõike üle kanti. Rahvas juubeldas ja ootas Tallinna linnahalli pärast istungi lõppemist oma kangelasi.

Mis nad siis muud olid, kui mitte rahvuskangelased. Nemad ju tegid ikkagi asja ära. Nii nad seisid sõbralikult kõrvuti ülevas meeleolus - Rüütel, Väljas, Lauristin, Nugis, Toome, Savisaar jt. Must kass jooksis nii mõnegi vahelt läbi hoopis hiljem. Praeguseks on teada, kes jäänud, kes kõrvale astunud, kes uuesti esile tõusnud.

Selle aja meeleolu ei saanudki olla muud, kui ülev. Oli ju möödas laulev revolutsioon ja eesti rahvas oli ilmutanud enneolematut ühtsust. Koguneti, lauldi ja justkui armastati üksteist. Eufooria vallandumiseks oli vähe vaja. Ootused ja lootused olid suured. Nendest aegadest on pärit Heinz Valgu kuulus ja mälestusväärne ütlemine: "Ükskord me võidame niikuinii!" See põhjustas ovatsioone ja kutsus kaasa. Nii nagu iga aeg toob esile oma kangelased, nii muutuvad ka tähenduslikud lausumised. Mida aeg edasi, seda enam on asendunud Valgu hüüdlause pigem üldlevinud retoorilise pöördumisega: "Kas siis sellist Eestit me tahtsimegi?". Niimoodi õhatakse tõsimeeli ja ainet jätkub anekdootidekski.

Nõukogude Liit on meie jaoks kauge minevik, silmapiiril sinamas Euroopa Liit.

15. november 2001. a



MAJANDUS

Salaviin ja –sigaretid viisid kohtupinki

Kolmekümnendal oktoobril toimunud Jõgeva Maakohtu istungil karistati Jõgeva elanikku R. Mooset Eesti maksumärgita sigarettide ja ebaseadusliku alkoholi omamise eest 5700 krooni suuruse rahatrahviga. Kohtuotsus jõustus 10. novembril.

Kümnendal septembril teostas Jõgeva Politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus ebaseaduslike sigarettide või alkoholi leidmise eesmärgil kodanik R. Moose majapidamises läbiotsimise. Üheks ajendiks oli politsei vihjetelefonile saabunud info, et R. Moose tegelevat nimetatud kauba müügiga. Äravõetud asitõendite seas oli ka alkoholikanguse mõõteriist.

Läbiotsimise käigus avastati 400 pakki sigarette Arktika ja 1323 pakki sigarette Priima, kõik ainult Vene Föderatsiooni maksumärkidega. R. Moose seletas kohtus, et juuli lõpus ostis ta Tallinna turult 480 pakki sigarette Arktika, millest 80 pakki tarbis ise ära. Sigaretid Priima ostis ta augusti keskpaigas Tartu turult ja maksis 3 krooni pakist. Sigarettide edasiandmise või müümise plaani R. Moose eitas ja väitis, et need olevat ta ostnud enda tarbeks. Sigarette kuivatas ta toas ja kavatses need suvilasse viia. Ka tema esindaja leidis kohtus, et sigarettide teistele müük ei ole tõestatud. Kohus jäi aga seisukohale, et olukorras, kus isikul on kodus juba olemas juulikuus ostetud enam kui 400 pakki sigarette, ei osta ta endale 1000 pakki sigarette juurde. Seetõttu leidis kohus,

et R. Moose ei soetanud sigarette mitte ainult oma tarbeks, vaid edasiandmise eesmärgil.

Tubakaseaduse järgi loetakse oluliseks koguseks üle 10 paki ehk üle 200 sigareti hoidmine või ladustamine. R. Mooselt leiti aga 34 460 sigaretti.


Pudelites oli etanooli vesilahus

Läbiotsimise käigus võeti R. Mooselt ära veel 136 pudelietiketti kirjaga Vodka Gorbat¹ov, 55 etiketti kirjaga American Corn Tradition ja 5 etiketti, kuhu oli kirjutatud Act Spirits. Samuti võeti ära 30-liitrine kanister, üheliitrine plastikpudel ja pooleliitrine Bonaqua sildiga pudel, milledes kõigis oli alkoholilõhnaline vedelik. Ekspertiis tuvastas, et üheliitrises pudelis oli 34,5%line etanooli vesilahus. Jook oli valmistatud pehmendamata vee ja etüülpiirituse segamise teel, kuid mitte tehase tingimustes. Pooleliitrises pudelis oli aga 94,8%line etanooli vesilahus. Tuvastati ka, et tegemist oli Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholiga.

Veel avastati 41 tühja plastikpudelit, 104 plastik- ja kaks metallkorki. Kohtus seletas R. Moose, et alkoholikanguse mõõteriista ostis ta turult selleks, et koduveini kangust mõõta. Kodus aga selgus, et mõõteriistaga saab mõõta hoopiski viina ja piirituse kangust. 150 plastikpudelit ostis ta oma seletuse järgi Tallinnast Suur-Sõjamäel asuvast tehasest veini ja mahla villimiseks. Neist oli 41 pudelit alles jäänud, ülejäänud oli ta ära kasutanud. Samuti olevat ta ostnud 30-liitrise kanistri mahla jaoks. Kuna kanistris oli piiritusetilk, siis oli ta kindel, et kanister on puhas. Samast kanistrist olevatki ta valanud piirituse Bonaqua pudelisse.


Vastutus algab ühest pudelist

Alkoholiseaduse järgi peab alkohol olema identifitseeritav müügipakendil oleva tootjapoolse partiitähistuse alusel. Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi käitlemine, ladustamine või edasitoimetamine on keelatud, keelust üleastumist saab tõlgendada haldusõigusrikkumisena.

R. Moose esindaja jäi kohtus seisukohale, et õigusrikkumine ei ole aset leidnud, sest alkoholiseaduse järgi ei olnud siin tegemist rikkumise kvalifitseerimiseks vajamineva küllaldase kogusega, seetõttu tuleks menetlus rikkumise seisukohalt vähese tähtsuse tõttu lõpetada.

Kohus määras R. Moosele karistuseks 5700 krooni suuruse rahatrahvi. Alkoholikanguse mõõteriist ja 30-liitrine kanister tagastati omanikule, ülejäänud asitõendid aga konfiskeeriti.

Käesoleva aasta 6. veebruarist jõustusid Haldusõigusrikkumise seaduse ja Alkoholiseaduse parandused. "Nende kohaselt on karistatav Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või võltsitud alkoholi tahtlik omandamine, hoidmine või edasitoimetamine. Selle eest karistatakse rahatrahviga. Vastutus algab juba ühest pudelist ebaseaduslikust alkoholist," ütles Jõgeva Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse vaneminspektor Rauno Klaos.


Tarbijakaitsjad on avastanud seaduserikkumisi sigarettide hinna määramisel

Tarbijakaitseameti peainspektori Aino Lillemägi sõnul on tarbijakaitsjad avastanud sigarettide müügi osas ka muid seaduserikkumisi, näiteks hinna määramisel. "Tubakasaadustega kauplejatel, sh ka restoranid ja baarid, tuleb jälgida uue maksumärgiga sigarettide müümisel, et ei ületataks riigi poolt kehtestatud jaehinda. See on trükitud maksumärgile. Vana maksumärgiga sigaretid tuleb aasta lõpuks maha müüa. Kui me avastame uuel aastal kontrollimise käigus neid veel müügil, siis on tegemist seaduserikkumisega, mis on karistatav," teatas Aino Lillemägi.

RAIVO SIHVER


Eesti kui firmamärk - habemega idee

Toomas Hendrik Ilvese abielu lagunemise üks arvatavaid peasüüdlasi Evelin IntLambot ja ärimees Tarmo Sumberg on enda kätte saamas kümneid miljoneid kroone, et teha nii, et mõne aasta pärast teaks iga Londoni vt linna jobu sõna Estonia. Et astud mikrofoniga ligi nagu selles Eesti Telefoni reklaamis ja küsid: "Ikskjuus mii, vat do ju nõu about estõunia?" ja et siis kohe vastataks, et "Õujee, estõunia is...". Noh selle, mis on siis Estonia, peavad paksu raharulli saanud spetsialistid siis välja mõtlema.

Tegelikult on see muidugi päris vana idee. Ja üllatus-üllatus, just pärit sellest hästi koledast perioodist, millel mitu nime, aga tavaliselt nimetatakse seda nõukogude, vene- või sovetiajaks.

Siis olid enamus asju, mida meie väikeselt maalt välja viidi ja seal näidati, nimega Estonia või Tallinn, igasugu variatsioonidkombinatsioonid kaasa arvatud. Vabrik Punane RET tootis üleliidulise kuulsusega raadiot ja grammofoni nimega Estonia. Just enne oma kurba lõppu umbes 10 aastat tagasi oleks siin hakatud maailmas esimesena tootma asjandust, mis nüüd üldlevinud - pisikest CD-pleierit. Tallinnas toodetakse siiani tiibklaverit, millel küljele suurelt kirjutet Estonia. Sealsamas linnas toodetakse samuti tänini Vormel 3 võidusõiduautot Estonia, mis 20 aastat tagasi oli praktiliselt valitsev kogu Ida-Euroopas.

Veel meie päevil töötab veidraid masinaid nimega Talleks ehk Tallinna Ekskavaatoreid, mis usinasti kraave ajavad. Talleksi lõpp oli iseseisvumistuultes samuti kurb. Kuid veel tänapäevani toodetakse legendaarset "konjakit" Vana Tallinn.

Oleks RET jätkanud, võibolla oleks Estonia paljudele tavainimestele soodsa hinnaga videomakk või DVD-mängija, nagu Grundig või Samsung. Nagu paljudele Põhja-Ameerika klassikalise muusika viljelejatele ja konservatiivse toasisustuse austajatele on Estonia piisavalt kvaliteetne, kuid odav klaver. Kihutavaid Estoniaid ostavad tänapäeval enamasti Baltikumi kimajad. Kuid kui efektne oleks Estonia F1 meeskond. Muidugi oleks see kallis lõbu, kuid kokku annaks hoida võibolla siis, kui Estonia ei peakski kõige kiiremini sõitma, vaid maailmas oma nime teadustada.

Hetkel on Eestil päris soodne maine igasugu poliitika- ja osaliselt ka äriringkondades. Kuid üsna paljude tavainimeste seas ja meedias on Eestil kuulsus, mida me siin kujutledagi ei oska. Estonia on muutumas Ida-Euroopa (kogu naha ja karvadega) sünonüümiks. Näiteks teatas briti vanglasarjas Pahad tüdrukud üks kupeldaja, et sai kuumi tüdrukuid "from Estonia". Mitte Eesti pole kuulus prostituutide eksportija, vaid kogu Ida-Euroopa on. On ka tavaline, et selgelt Läti või Leedu nimega isiku kohta öeldakse, et ta on Estoniast. See on ka loogiline, sest sõna East Europe, mis hääldub "iistjuurop", on suhteliselt sarnane suupärasemale sõnale Estonia ehk "istõunia" või Estland, mis tähendabki tegelikult Idamaad.

Siis muidugi laev "Estonia", mis aastal 1994 hulga inimestega koos põhja läks, see nimi liigub nii katastroofide ja meresõidu ajaloos kui ka inimeste mälus veel kaua. Pärnu metanoolikatastroof mitte nii väga, aga ometi käis seegi maailma uudistes ära. Tegelikult on sõna Estonia üllatavalt hästi Lääne inimeste mällu jäänud, kuid mis tähenduses, see on juba teine jutt. Mingid kunstlikud sümbolid, legendid, hüüdlaused jms. ei aita siin suuremat.

Selleks, et Eestisse turiste tuua, on palju ära teha. Esiteks tuleks siin, eriti Tallinnas, hoida toidu ja majutuse hinnad soodsad (praegu tõusevad pidevalt). Teiseks hoolitseda selle eest, et siin oleks ka midagi teha (praegu, kahjuks, pole mitte eriti). Ja kolmandaks, et selle kõige kohta ka mingi info leviks, nii sees kui väljas (see on meil üllatavalt nõrk koht).

MARGUS KIIS


Priit Saksing turustab majandustarkvara

Esimene Jõgeva maavanem ja endine AS Silmet peadirektor Priit Saksing juhib praegu Tartu aktsiaseltsi Korel SYS nõukogu tööd. AS Korel SYS on Eesti turule toonud Hollandi päritolu majandusjuhtimise tarkvara süsteemi Baan IV C, mille vastu on hakanud huvi tundma Eesti suurettevõtted.

"Majandustarkvara pole imerelv, kuid võimaldab vajalike teadmiste ja oskuste korral ettevõtte tööd ratsionaalsemalt korraldada," ütles AS Korel SYS nõukogu esimees Priit Saksing.

Priit Saksingu arvates juhitakse veel mitmeid Eesti ettevõtteid kõhu- ja kaelatundega, mis võib kergesti kaasa tuua majanduse allakäigu ja isegi pankroti. "Firma käekäigu järjepidevat kontrollimist ja majanduselu korraldamist soodustab suuresti tarkvara Baan IVC, mis erineb oluliselt teistest majandustarkvara produktidest. Tarkvara pole müsteerium, vaid moodne meetod eesmärkide püstitamiseks, ettevõtlusprotsesside planeerimiseks ja kavatsuste realiseerimiseks. Sellise toote järjest laienev kasutamine viiks Eesti majanduse juhtimise uuele tasemele ja nii tekiksid kogu ühiskonnas uued stiimulid lisaväärtuse loomiseks," lausus Saksing.

AS Korel SYS alustas kaasaegse majandustarkvara juurutamist kuusseitse aastat tagasi. Tänaseks on majandustarkvara Baan IVC võetud kasutusele Ida-Virumaal asuvates Viru Keemia Grupi ettevõtetes ja Eesti suurimas eksportööris Elqotec. Nende ettevõtete juhtivtöötajad on läbinud ka teemakohase koolituse.

"Ajaleht Äripäev kuulutas 2000. aasta edetabelis aktsiaseltsi Korel SYS Eesti edukaimaks firmaks majandustarkvara juurutavate ja selles valdkonnas tuge pakkuvate firmade osas," ütles Korel SYS juhatuse liige Rait Persidski.

JAAN LUKAS



KULTUUR

Kes on hädavares, kes mitte

Eesti keelde on saksast tõlgitud Andrea Fehringeri, Gerald Reichli ja Celemens Stadlbaueri populaarajalooraamat "Sajandi suurimad pigilinnud. Nende ideedega said rikkaks teised."

Humoorikas ja lendleva fantaasiaga kirjanduslikus stiilis kogumik on leiutajatest, disaineritest, kunstnikest, näitlejatest, muusikutest jt, kes on pannud aluse millelegi väga massiliselt levinud ja/või populaarsele nähtusele, kuid pole saanud selle eest väärilist tasu. Või on maha maganud elu võimaluse. Asja on võetud väga karmilt, sest sisse pole kantud mitte ainult need, kes oma rahast üldse ilma jäid, vaid ka sellised, kes ei saanud piisavalt ehk proportsionaalselt kuulsaks ja rikkaks. Kohati on selline jäik suhtumine õigustatud, teisalt jälle mitte. Raamatust võib ka välja lugeda mitu järeldust ja moraali.

Tegelasi on siin raamatus mitmesuguseid. Kõige rohkem vajavad vist kaastunnet need, kes olid küll geniaalsed leiutajad, kuid kehvad ärimehed ja neil lihtsalt tõmmati nahk üle kõrvade. Sümptomaatiliselt käivad siia alla just disainerid, kes väikese raha eest on joonistanud mingi kujundi, mis on hiljem saanud ülilevinuks ja kellegi teise poolt patenteeritud. Harvey Ball joonistas aastal 1963 45 dollari eest naeratava kriipsujukupea, kuid 1971 taipas selle patenteerida hoopis ärimees Franklin Laufrani.

Carolyn Davidson kujundas Balliga samal aastal 35 dollari eest Nike konksu. Arthur Eisenmenger, Euroopa Liidu lipu autor, joonistas oma lõbuks 1974. aastal kujundi, mis hiljem ta sahtlist avastati ja tema teadmata rahaühiku euro sümboliks kinnitati.

Muidugi, disainiga on see jama, et ei saa ju kõike patenteerida, mida lood, ja kust sa tead, mis hiljem kuulsaks saab. Selliseid eikellegimaiseid pettusi on mujalgi valdkondades. Klassikalise Che Guevara foto on pildistanud Kuuba staarfotograaf Alberto Korda, kes aastal 1967 kinkis ühe selle koopia kirjastaja Giangiacomo Feltrinellile, kes omakorda peale Che surma lihtsalt kirjutas autoriõigused oma nimele ja teenis koopamaksudelt miljoneid.

Ungarlane Ladislao Biro leiutas pastapliiatsi ja patenteeris selle 1943, kuid ameeriklane Milton Reyonnolds hakkas neid massiliselt tootma ilma igasuguste õigusteta. Hiljem küll õiglus jms taastati.

On muidugi ka neid, kelle leiutis oli liiga ajast ees, et selle pealt rikastuda või kes ei jõudnud oodata edu saabumist. Sakslane Christian Hülsmeyer konstrueeris radari juba 1904, kuid esialgu ei osatud sellega suurt midagi peale hakata ja omandatud patent aegus. Alles 30 aastat hiljem taasleiutas aparaadi inglane Alexander Watson Watt. Otto Kornei ja Chester Carlson meisterdasid 1938. aastal kserokoopiamasina, kuid kuna tööstuse huvi tärkas alles 10 aasta jooksul, siis vahepeal jõudis Kornei oma õigustest loobuda.

Omaette seltskonna moodustavad muusikud, kes on olnud tulevases megabändis, kuid just enne edu saavutamist sealt lahkunud. Siin raamatus on Carlo Little, Rolling Stonesi esimene trummar ja Michelle Stephenson, kes loobus ise kohast Spice Girlsis. Tegelikult on praktiliselt igal edukal grupil eksliikmeid, kes on valel ajal jalga lasknud. Biitlitel on ju löökpillimees Pete Best ja Led Zeppelinil tervelt neli meest, kes loobusid tulevikus tulusast kohast.

Kirjas on ka mitu tegijat, kes küll olid kõvad väljamõtlejad, kuid "tänu" nõukogude võimule ei saanud raamatu autorite arvates piisavalt tunnustatud. On kuulsa püstolkuulipilduja konstrueerija Mihhail Kalashnikov, Mihhail Gurevitsh, kurikuulsa hävituslennuki MIG üks autoritest ja Vadim Gerassimov, arvutimängu Tetris programmeerija 1980ndate alguses. Siin võib vaielda.

Kalashnikov ja Gurevitsh loobusid täiesti teadlikult privileegidest, 20 aastat tagasi oli aga kogu maailmas nii arvutite, nende programmide ja mängudega kui ka nendega seonduvate autoriõigustega paras segadus, pealegi levis Tetris alguses just piraatmänguna ja kogus nii populaarsust.

Kõige vaieldavamad on need juhtumid, kus autorite meelest on geniaalne idee liiga odavalt maha müüdud. Siia alla käib Marion Donovan, kes oma õigused ühekordsetele mähkmetele 1951. aastal miljoni dollari eest maha müüs, samuti vennad McDonaldsid, kes aastal 1962 oma kuulsa kiirsöögirestoranide mudeli 2,5 miljoni taala vastu vahetasid. Arvestagem siiski, et mõlemad summad olid omal ajal ikka väga kopsakad. Scott Olsson, moodsate rulluiskude üks arendajaid, sai oma õiguste ja töökoja eest 80ndate alguses vaid 100 000 $ ja osaluse tulevastes uiskudega seotud tuludes, kuid ta polnud ka nende leiutaja.

Raamatus on peatükid kirjastajatest, kes on ära öelnud hilisematest klassikalistest raamatutest, tänapäeval kuulsatest näitlejatest, kes on omal ajal kõrvale heitnud hiljem kellegi teise jaoks tulusad osad, aga selliste asjade kallal norimine oleks juba tähenärimine. On ka üks pigilindriik Austria, mis loobus Porsche tehastest.

Üldiselt, see raamat õpetab, et mõelge välja mida tahes, olge sellega ettevaatlik ja visa - võite rikkaks saada.

MARGUS KIIS


Avatud meeltega avamata saalis

Kui vahel tundub, et Eesti tänane luuleilm toimib üksnes Kivisildniku, Contra, Rooste ja teiste klounideroppsuude mängureeglite järgi, siis möödunud kolmapäeval Jõgeval viibinud Doris Karevat nähes tuli meelde, et tõeliselt sinivereliste poetesside tõugki pole meil veel välja surnud.

Kareva oli järjekordseks külaliseks Jõgeva linnaraamatukogu kohtumistesarjas "Avatud meeltega" ja esimeseks, kes kohtus publikuga raamatukogu uues, veel möbleerimata ja ametlikult avamata teise korruse lugemissaalis. Kareva juttu kuulates tekkis küsimus, kumb väide on õige: kas see, et suured loovisiksused säilitavad endas igavesti lapse, või see, et nad pole kunagi lapsed olnudki, vaid kohe väikesed täiskasvanud.

Poetess väitis nimelt, et oma esimest kirjandusteost asus ta kirjutama ei vähem ega rohkem kui nelja-aastaselt, kusjuures ajendiks oli rahulolematus temavanuste jaoks kirjutatud lektüüriga: talle tundus, et kõik raamatud püüavad teda kas kasvatada või lõbustada, aga ei räägi temaga (ja järelikult ka kõigi teiste neljaaastastega!) tõsistest, tõestest asjadest. Ent kui ta päeva jooksul tehtut ja läbi elatut tõetruult kirja panema hakkas ( a la "Vedasime mänguautoga kive ja auto läks katki"), selgus, et see oli küll kõik tõsi, aga ometi mitte tõde, mida ta otsinud oli. Selle kogemuse pinnalt tuli teadmine, et kirjanduslikku teksti luues luuakse tegelikult päris uut maailma.


Luulega valu vastu

Luule kirjutamiseni jõudis Kareva samuti üsna varakult ja omapärast teed pidi. "Kasvasin põhiliselt vanaisa ja vanaema juures kristlikus keskkonnas, ent ei suutnud sellega päriselt samastuda, kuna raamatud, mida ma lugesin, kandsid teistsugust vaimu. Seeeest olin mütoloogiahuviline ja lõin oma mütoloogia: mõtlesin välja vaimud, kellel olid omad pühad paigad ja kellele mõeldes ma oma palved ja salasoovid paberile panin, paberi tükkideks rebisin ja tuulde pildusin. Ma ei teadnud siis, et selline rituaal on paljudes kultuurides tõepoolest olemas, ent see oli mulle selge, et oma palveid kõrgematele jõududele ei sobi sõnastada triviaalkeeles, milles ma näiteks naabritüdrukuga suhtlen, vaid selleks tuleb leida teine, kontsentreeritum ütlemisviis, mis pikapeale areneski luulekeeleks," ütles poetess. Koolipõlves oli ta juba pidev sahtlisse kirjutaja, ent tema peas tiirles tollal ka hulk talle lähedasi teiste kirjutatud luuletekste: selliseid, mida võis teatud situatsioonides korrata kui mantraid.

Luule lugemine võib tema sõnul aidata isegi füüsilisest valust üle olla. Teismelisena sattunud ta nimelt pimesooleoperatsioonile. Kuna anestesioloog oli kuhugi kadunud, olukord aga nõudis kiiret tegutsemist, alustati lõikust ilma narkoosita. Kuulnud, et valu trotsiv patsient midagi pomiseb, küsis kirurg, kas ta palvetab. "Ei, ma loen luuletusi," vastas Kareva. Mispeale arst soovitas tal neid valjult lugeda. Ilmselt sai kogu operatsioonibrigaad originaalsest narkoosimeetodist mällusööbiva elamuse.


Teksti haprus

Sellest ajast, kui Kareva luuletused esimest korda pooljuhuslikult trükki sattusid, mäletab ta valusat teksti hapruse tunnet: äkki oli kõik kiivalt salajas hoitu paljude võõraste silmade ees. "Nüüd, kultuurilehe Sirp kirjandusosakonnas töötades sain lõpuks teoks teha oma ammuse idee ja luua rubriigi Graffiti, kus avaldatakse ilukirjanduslikke tekste nii, et autori saab lugeja teada alles järgmises lehenumbris. See annab noorele ujedale kirjutajale võimaluse arutleda teistega oma tekstide üle, ilma et nood teaksid, kellele need kuuluvad. Samas võib kogenud autor Graffiti abil testida, kas tema tekstid ka ilma tuntud nimeta midagi maksavad," ütles Kareva.

Peale töö Sirbis on Kareva UNESCO Eesti rahvuskomitee peasekretär. Riigiametnikuna ei saa ta enda sõnul elust väga eemal seista, ent lehti loeb siiski nii vähe kui võimalik: neid lugedes

saab ta lihtsalt liiga palju haiget, kuna meedia võimendab asju, mida poleks võimendada vaja. Luule käsi käib Kareva arvates tänases Eestis siiski päris hästi. Ostetakse luulekogusid küll vähe, ent vähemasti Tallinnas ja Tartus olevat üritused, kus luulet elavas esituses pakutakse, üllatavalt populaarsed, eriti noorte hulgas.

Jõgevlast see asjaolu ilmselt ei üllatagi: meil siin läheb tuleval nädalal jälle Betti Alveri auks suuremaks luulelugemiseks.

RIINA MÄGI


Saare raamatukogu sai uued ruumid

Alates möödunud nädala lõpust asub Saare raamatukogu endise Saare Põhikooli hoone esimesel korrusel, kus on rohkem ruumi kui eelmises kohas.

Tänavusest sügisest tühjaks jäänud Saare koolimajja kolis raamatukogu üle hoovi asuva rahvamaja teiselt korruselt. Valla kultuuritöö korraldaja Ene Uuna sõnul sai raamatukogu nüüd rahvale mitmes mõttes lähemale. Rahvamaja teisele korrusele viiva nn taevatrepiga oligi juba aegajalt probleeme tekkinud. Pealegi võimaldasid koolimaja ruumid saada lugemissaali, mida seni praktiliselt polnudki, ning muuta avaramaks fondiruumi. Lähemal ajal peaks Saare raamatukogu saama ka internetiühenduse.

VAIKE KÄOSAAR


Kääpa Kratid ja Head Sõbrad korraldasid isadepäeva

Möödunud pühapäeval korraldas Saare lasteklubi Kääpa Kratid Saare rahvamajas isadepäeva peo. Abiks oli ka kohalik noorteühendus Head Sõbrad.

Isadepäeva pidu oli lasteklubil Kääpa Kratid üks esimesi suuremaid ettevõtmisi. Koos hakkasid Saare küla lapsed käima oktoobrikuus. Pärast koolitunde Voorel muudeti koolipäevad hobitegevusega kodukülas pisut pikemaks. Kokkusaamise kohaks jäi endise Saare kooli algklasside maja. Klubile valiti konkursi korras nimi, kinnitati põhikiri ja kodukord nagu ühele klubile kombeks. Põhitegevus on kulgenud küll nädalavahetustel, aga tarkusi ja oskusi käiakse omandamas ka nädala sees. Esmaspäeviti õpitakse tantsimist ja rütmikat, reedeti on aga näitemänguproovid. Tädi Ene ja Helle juhendamisel on juba mõndagi selgeks saanud. On käidud matkal ning peetud omavahelised mõttetalgud, et saada ideid edasiseks tegutsemiseks.

Erilise hoolega käisid ettevalmistused isadepäevaks. Nädal enne meisterdati ise mälestusesemeid ja auhindu ning täpsustati peoplaane. Koos valmistati ette esinemiskava ja õpiti seltskonnatantse. Lisaks etteastetele korraldati isadepäeva peol viktoriin, teatevõistlus, tantsiti seltskonnatantse ja mängiti mitmeid huvitavaid mänge. Lasteklubile tuli selleks puhuks appi kohalik noorteühendus, mittetulundusühing Head Sõbrad.

VAIKE KÄOSAAR


Põltsamaa muusikakooli orkester läheb EXPOle

Viimatisel koolivaheajal kogunesid Põltsamaa muusikakooli taas kammerorkestri liikmed. Harjutused muutuvad järjest pingelisemateks, sest ees ootab esinemine maikuus EXPO maailmanäitusel Sveitsis. Detsembri alguses antakse aga kontsert Põltsamaa kirikus.

Maailmnäitusel esinemiseks kandideerinute seast tegi Eesti Muusikakoolide Liit valiku Põltsamaa muusikakooli kammerorkestri kasuks juunikuus. Seekord oli sõel eriti tihe, sest rõhk oli eelkõige seatud kvaliteedile. Seepärast on Põltsamaa muusikakoolil maikuus ©veitsis Eestimaad esindada eriline au ja vastutus ning eeldab ühtlasi suuri väljaminekuid.

Põltsamaa muusikakooli kammerorkester tuli esimest korda Hiie Taksi juhatusel kokku selle aasta alguses ning lisaks kohalikele muusikaõppuritele on selles mängijaid ka Jõgeva, Viljandi, Tartu ja Võru muusikakoolist. Harjutamas käiakse Põltsamaal enamasti koolivaheaegadel kakskolm päeva järjest. Lähem kontsert on plaanis Põltsamaa kirikus detsembrikuu alguses, mis kujuneb ilmselt ka üheks vastutusrikka esinemise eelprooviks.

VAIKE KÄOSAAR



SPORT

Õnne sünnipäevaks, Saduküla kardiklubi!

Puurmani vallas asuvale Sadukülale on kõige rohkem kuulsust toonud kardiklubi, mille sportlased on võitnud sadu medaleid nii Eestis kui välisriikides. Kardirahvast ja nende sõpru ootab pidulik sündmus ees ka laupäeval, kui tähistatakse tänaseni tegutseva klubi 20. aastapäeva.

See, millega ühes või teises paigas tegeldakse, sõltub suuresti eestvedajatest. Tavalisele maaasulale Sadukülale puhus kardielu sisse kohalik mees Peeter Kallasmaa, kes meenutas: "Kardispordiklubi Saduküla kasvas välja Saduküla põhikooli tehnikaringist. Kui 1981. aastal, kui tegevust alustasime, oli klubis 13 poissi, järgmisel aastal aga juba 19. Klubi käivitamiseks andis meile tarku juhiseid ja head nõu Eesti kardispordi isa, nüüdseks 90-aastane vanahärra Harri Neemelaid. Tema käest saime ka ühe mahakantud kartauto jupid, millest ehitasime poistega esimese kardi õppesõitudeks. 1983. aastal leidis kahe kartauto ostmiseks võimaluse tollane Saduküla sovhoosi direktor Avo Aru. Esimesed autod võistlemiseks said meie klubi liikmed Tiit Rüütli ja Toomas Kallasmaa."

Saduküla kardisportlaste senised võidukamad ajad mahtusid perioodi 1990-1993, kui kolm korda järjest võideti Eesti meistrivõistluste karikas ja hooaja tulemuste põhjal saadi Eesti parimaks kardiklubiks. Meistersportlase tiitlini on kardisportlastest jõudnud Raivo Johannes ja Toomas Kallasmaa, meistrikandidaadid on aga Meelis Mikk, Jaanus Päeva ja Ahti Sei.


Toomas Kallasmaa "kaheksa"

Võitudele eelnevad pingelised treeningud ning kartide kohendamised nii päeval kui öösel. Mõne sõidunipi selgeksõppimises on ka omajagu huumorit. "1982. aastal sooritasid Saduküla kardipoisid litsentsieksamit. Üks väikestest poistest ei suutnud kuidagi sõita kohustuslikku elementi "kaheksat". Ta sõitis kaheksa asemel kaks kõrvuti asuvat nulli ja needki mõlemad ühtepidi. Lasime tal paberile number 8 kirjutada. Selgus, et poiss kirjutabki kaheksat kahe nulliga. Kui eksami vastuvõtjad kardipoisile kaheksa kirjutamise teise võimaliku meetodi selgeks õpetasid, sai ta eksamisõiduga kohe hakkama. See tollal algaja kardisportlane oli Toomas Kallasmaa, kes oma tipphooajal pälvis 51 esikohta, 17 teist kohta ja 21 kolmandat kohta ning võitis kuld ja hõbemedaleid ka NSVL meistrivõistlustel," rääkis ligi paarikümne aasta tagusest episoodist omaaegne Eesti Kardiliidu president ja nüüdne kohtunik Peeter Böckler.


Isade ja poegade sport

Kardisporti kutsutakse isade ja poegade spordiks. Et Toomas Kallasmaa on Peetri poeg, teab vist küll iga kardispordihuviline. Samuti kulges tee mehisesse ja mürisevasse sporti ka 59 medali omanikul (sealhulgas kolmandad kohad Balti meistrivõistlustel) Gert Aasmäel.

"Ühel päeval küsis isa, kas mul pole soovi tegeleda kardispordiga. Ettepanek tundus huvitav ja nii hakkasingi Sadukülas treeningutel käima," rääkis Gert, kes praegu sõidab klubis Vihur Team. Vaadates tagasi Saduküla aegadesse, meenutas ta: "Meie klubis oli poiste vahel igati sõbralik ja üksmeelne õhkkond. Saduküla kardiklubi on Eestis ainuke, kes on suutnud välja ehitada oma kardiraja, mis asub Põltsamaal Kuningamäel."

Kuningamäe rajal korraldab Saduküla kardiklubi tänaseni tipptasemel kardisõite, Eesti meistrivõistluste etappe, Väino Allipere mälestusvõistlusi, Sadukülast alguse saanud "Jaanikarti" ning võistlust Põltsamaa karikale.

Edukate Saduküla kardikihutajate hulgas leidub ka iseõppijaid ja omapäi tegutsejaid. "Nagu teised kardipoisid, sain ka mina kardi klubi poolt. Masin vajas aga põhjalikku ümberehitamist. Kui tavaliselt on kardisportlastel abiks mehhaanik, siis mina otsustasin masinavärgi ise selgeks õppida ja kõike ise teha, sest siis võib endale alati kindel olla," rääkis Meelis Mikk, kes kaheksakümnendate algul oli Saduküla kardiklubis aastatelt vanim liige.


Daamid ja kart

Saduküla kardisportlased on tundnud ka õrnema soo abi ja toetust. Tammepärgi võitjatele on aastakümneid meisterdanud Peeter Kallasmaa abikaasa Tähti, kes on vapralt välja kannatanud kõik mehe kardikapriisid. Peetri tütar Katrin, kes Saaremaal perearstiametit peab, tegutseb kardivõistlustel kohtunikuna. Gert Aasmäe ema Mare on aga pojale mäned¾eriks.

"Kui Meelis kardiga kihutas, elasin tema sõitudele ikka kaasa. Näiteks kaks nädalat pärast meie pulmi olid NSVL meistrivõistlused, kus samuti ise pealtvaatajaks olin," ütles kardispordiveterani abikaasa, jurist Terje Mikk.

"Laupäeval kell 18 ootame endisi ja praegusi klubi liikmeid ning kõiki kardispordiga seotud inimesi Saduküla klubisse meie juubelipeole," teatas klubi esimees Peeter Kallasmaa.

JAAN LUKAS


Jõgeva Tähe pääses maailmameistrivõistlustel esikümnesse

Saksamaal toimunud I juunioride maailmameistrivõistlustel saalihokis pääses kümne parema võistkonna hulka ka Eesti koondis, kes koosnes enamuses spordiklubi Jõgeva Tähe sportlastest.

I Juunioride maailmameistrivõistlused saalihokis peeti Saksamaal Weissenfelsi linnas. Võistlustel osalev Eesti koondis moodustati põhiliselt spordiklubi Jõgeva Tähe baasil. Tähe poistest mängisid maailmameistrivõistlustel Ivo Lepik, Raul Kivi (kapten), Alari Pagi, Margus Guss, Argo Päid, Peeter Dodjak, Vjat¹eslav Bortnik, Roland Songisepp, Erkko Nurmoja, Andro Kivi, Raido Huononen, Raido Noobel ja Viljar Paulus. Samuti võistlesid rahvuskoondises Soome spordiklubi Pirkkalan Pirkat liige Roman Pass, väravavaht Ott Järvela meeskonnast Bändidos ja viis spordipoissi Hiiumaalt.

Maailmameistrivõistlused algasid Eesti koondisele edukalt. Võõrustav Saksamaa võistkond alistati 4:1. Avavärava lõi Alari Pagi. Kolm korda tabas väravat aga Erkko Nurmoja. Roman Pass andis aga kaks söötu. "Vastane oli tugev, kuid Eesti poisid mängisid hästi," kinnitas treener Marko Saksing.

Järgmises mängus kohtuti T¹ehhi saalihokimängijatega, kellele kaotati 7:0 "T¹ehhi sportlased olid tehniliselt tugevamad, kuid samas jättis soovida meie võistkonna distsipliin. Pealegi langes pärast esialgset ebaedu poiste meeleolu," lausus Marko Saksing.

Mitmetes Jõgevamaa kodudes, kus maailmameistrivõistluste käekäiku interneti vahendusel jälgiti, valitses pärast kaotust T¹ehhile masendav meeleolu. Ebaedu saatis Eesti meeskonda ka võistlustel Soome koondisega, kellele jäädi alla 11:0. Esimesel 16 minutil mängiti kui võrdne võrdsega, kuid pärast esimesi vastase väravaid muutus distsipliin taas nõrgaks. Pärast kaotust põhjanaabritele oli selge, et Jõgeva Tähe ei pääse kaheksa parema hulka.

Kiiremad ja tugevamad oldi aga Ungari mängijatest, keda võideti 1:0. Väravat tabas Erkko Nurmoja, söödu andis Roman Pass. Otsustav kohamäng Poola koondisega lõppes eestlastele napi kaotusega 5:4. Tähe spordipoistest tabas kahel korral väravat Margus Guss, palli said väravasse ka Viljar Paulus ja Erkko Nurmoja.

Kokkuvõttes pälvis Eesti koondis saalihoki juunioride maailmameistrivõistlustel kümnenda koha. Treener ja SK Jõgeva Tähe juhatuse esimees Marko Saksing suhtus tulemusse kriitiliselt. "Võistkond ei kasutanud oma potentsiaali täielikult ära. Näiteks Läti võistkonda, kes tuli maailmameistrivõistlustel neljandaks, võitis meie võistkond Jõgeval 4:3. Samas tõi maailmaturniir Saksamaal ka häid üllatusi. Väravavahitööd tegi silmapaistvalt hästi Ivo Lepik spordiklubist Jõgeva Tähe. Tulemusi analüüsides tuleb arvestada ka faktiga, et Eestis napib noori võimekaid saalihokimängijaid. Koondise komplekteerimisel oli võimalus valida 23 spordipoisi vahel, kellest 20 pääsesid võistkonda," rääkis Marko Saksing.

Maailmameistrivõistlused saalihokis võitis Rootsi koondis, teise koha pälvis ©veitsi ja kolmanda Soome meeskond. Eesti koondise osalemisele maailmameistrivõistlustel aitasid kaasa Villu Reiljan, Aita Saksing, Priit Saksing, Vello Mäesepp, Ira Songisepp, Einar Ilm, Matti Põder (Duco Ehitus), Maano Tihane (osaühing Jõgeva Apteegid), Roman Babt¹enko (AS Jõgeva Elamu), Kaja Laumets (Cassandra AS Jõgeva Reisibüroo), Jõgeva vallavalitsus ja Jõgeva linnavalitsus.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Pedja ei mahu enam oma sängi

Pedja jõgi on rohkem üle kallaste, kui kevadise suurvee ajal. Tõrve vaatluspunktis registreeriti esmaspäeval sügisese veetaseme rekord - 142 cm üle nulli.

Kümme aastat Pedja veetaset mõõtnud Villu Martis ei mäleta, et sügisel oleks olnud jões nõnda kõrge vesi kui nüüd. Tavaliselt on veetase enne lume tulekut 18-30 cm üle nulli, mullu 16. novembril

oli see 68 cm, kuid tunamullu koguni sentimeeter alla nulli. "Novembri esimene dekaad üllatas meid erakordselt rohkete sademetega. Viie päevaga sadas maha terve kuu sademetenorm, seega 55 millimeetrit. Veerohkem oli 5. november, kui Jõgeval tuli 16 mm sademeid. Väike-Maarjas oli päris paks, 15-sentimeetrine lumekate. Kui Pandivere kõrgustikul hakkas lumi sulama, täitusid ka Pedja ja Põltsamaa jõed," selgitas Jõgeva Agrometeoroloogiajaama juhataja Toomas Puss. Tema teada korduvad sügisesed suured sajud keskmiselt iga tosina aasta takka. Ilmatarga arvates pole selle sügise sadudel ja tormidel veel lõpp. Kas just nõnda tugev kui tunamullu novembri viimasel päeval, kuid mõni rajuilm tõenäolist tuleb.


Üleujutus uputas kassi

Sügisene suurvesi on jõudnud jõeäärsete majade keldritesse nii Puurmanis, Kursis kui mujalgi. Jõgeval on Suvila tänava mitmel majaomanikul aga vesi ahjus. Eriti hädas on Suvila tn 10 elanikud. Esmaspäeva õhtul jõudis jõgi lausa nende akna alla. Toa põrand jäi veel kuivaks, kuid peaaegu kogu krunt jäi vee alla. Kaks koera ja kassi ning kanad tuli evakueerida maja esikusse.

"Kaua see peni ikka kuudi katusel kükitab ja ega kana pole part, et ujub. Heina ja puusara, kanakuut ja kõik kohad olid vett täis," näitas peremees Robert Moor oma majapidamist. Üleujutuse tõttu jäi ta ühest kassist ilma. Hiirekuningas oli mässinud end marjapõõsaste vahel olnud nööripuntrasse kinni ja jäi vee alla.

Eile oli õues ja aias vett küll veidi vähem ja mööda laudteed pääses majja juba kuiva jalaga. Koer Serri püüdis juba oma kuuti pääseda, kassid püüdsid kuivemate kohtade vahel hüpeldes ja käppe raputades ringi kooserdada.

Maja taga sulistasid sinikaelpardid, küllap proovisid saada osa vee alla jäänud kanatoidust. Taamal paistis naabermaja poolenisti vette

uppunud puukuur. Tundus, et suurem uppumisoht on selleks korraks möödas ja rahu saabumas.


Taeva luugid valla, kuid paisul kinni

Peremees Robert Moor on aga maruvihane. Mitte looduse ja jõe peale, vaid korralageduse üle, et järjekordselt ei avata jõe veetaset reguleeriva Painküla tammi luuke. Selle ette on kogunenud nõnda palju risu, et vesi ei pääse edasi. "Ajab meeleheitele. Kui Jõgeva aleviku tamm lahti lastakse ja Painküla oma kinni jääb, voolab minu õue vett nagu pulli kõrist. Kui olin noorem ja tugevam, käisin ka ise koos sõpradega tammiesist puhastamas. Nüüd enam ei jõua, otsin mõne pürotehniku, kes laseb kogu selle kupatuse allavoolu," ähvardab linnakodanik Robert.

"Järgmisel aastal ma enam maamaksu ei maksa. No ega selle porilombi eest ei tohiks samapalju raha küsida kui kuiva linnatänavaäärse maa eest. Hea öelda, et koli kuhugi kuivema koha peale. Olen siin nelikümmend aastat elanud, kunagi sai siia umbes

sada koormat mulda veetud, nüüd on üleujutused sellest palju minema viinud. Kuhu ma omast majast ikka lähen?" küsis Robert. Küsis ka ametimeestelt, linnapea Ants Paju oli lubanud tammi hooldamisest rääkida vallavanemaga.

Ehk hakatakse vallale kuuluvat jõetammi senisest rohkem hooldama ning kevadised ja sügisesed suurveed ei hakka linnakodanikke majapidamisi enam uputama.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Kevadel varastatud vasikad olid elus ja terved

Tänavu kevadel 2.aprillil varastati Torma vallast Rääbise lüpsilaudast kaks vasikat. Siiamaani kestnud jälitustöö tulemused viitasid sellele, et varastatud loomad võivad alles olla ja neid tuleb otsida Harjumaalt. Eelmisel nädalal mindi Raasiku vallas Kiviloo külas ühe majapidamise lauta. Sealt leidsidki vanemkonstaabel Andrus Väits ja inspektor Olavi Kool kadunud loomad. Loomadel olid kõrvanumbrid, mis tõestas, et tegu on õigete loomadega.

Vasikad olid elus, heas toitumuses ja jõudumööda suuremakski kasvanud. Sama päeva õhtuks olid loomad kodulaudas Rääbisel tagasi. Kes just loomad varastas, selgitab edasine uurimine. Lauda omaniku väitel tõi vasikad tema juurde keegi Jaanuse-nimeline mees, kes hiljuti Jõgeva Maakohtus kuue sissemurdmise eest süüdi mõisteti.


Õhtul leiti teelt oimetu mees

Teisipäeva õhtul kella üheksa paiku helistas politseikorrapidajale anonüümseks jääda soovinud mees ja teatas, et Puurmanis Kaave silla juures Tabiverre viival teel lamab sõidutee serval mees. Politseipatrull leidis juhatatud kohast verise peaga umbes 50-60-aastase mehe, kes polnud kontaktivõimeline, ja toimetas ta Jõgeva kiirabisse. Selgus, et leitu on 1955.a sündinud Arkadi Puurmani valla Tõrve külast. Esialgsel vaatlusel arvati kiirabis, et invaliidist mees on end kukkudes veriseks kriimustanud. Kui mees toibub, selguvad asjaolud loodetavasti lähemalt.


Varas jõudis kohale mõne minutiga

Teisipäeval läks üks perenaine Saare vallas Veialt Voorele poodi . Ostud tehtud, jättis naine sidejaoskonna juures jalgratta ühe puu najale ja astus oma tuttavate juurde hetkeks sisse. Kui naine mõni minut hiljem tuttavate juurest väljus, ilmnes, et jalgrattalt on kilekott ostudega kadunud. Kilekotis oli lisaks toiduainetele olnud ka rahakott enam kui 600 krooniga ja haigekassakaart. Konstaabel arvab teadvat, keda varguses kahtlustada.


Kes nägi huligaanitsevaid poisse?

Esmaspäeva õhtul kaheksa paiku huligaanitses poistekamp Jõgeva kultuurikeskuse juures. Kultuurimaja seinaavadesse topiti ajalehti, mis seejärel süüdati. Vahepeal seoti Sauna tänaval üle sõidutee nöör, mille vastu üks auto oma katuseantenni maha sõitis. Seejärel kimbutasid poisid ühte pudelikorjajat ja tema kaaslast. Juhtumisi möödasõitev politseipatrull märkas eemalt jooksmist ja peatus. Kuni pudelikorjaja politseinikele asja selgitas, olid poisid õigemaks pidanud varju pugeda. Inimestel, kes kirjeldatust midagi teavad, seda nägid või muidu oskavad poistekamba kohta infot anda, palutakse helistada politseikorrapidajale kas telefonil 110 või 68 410 või usaldustelefonil 21 367. Helistaja anonüümsus tagatakse.


Kaks "kivijärve kangelast" tunnistasid oma tegu

Lugeja kindlasti mäletab politseikroonika lugu, kus tundmatud pühapäeva hilisõhtul ja keskööl vastu esmaspäeva kimbutasid majaomanikust naisterahvast, nõudsid talt raha ja sidusid kannatanu tooli külge. Keskkriminaalpolitsei abiga on asjas kahtlustatavad kindlaks tehtud ja kolm neist kinnigi peetud, kes kuriteos kahtlustatavana, kes aga toodud peatäit välja magama. Kaks neist on jõutud ka üle kuulata ja nad on tunnistanud, et olidki selle perenaise pahatahtlikud "külalised". Alustatud on kriminaalmenetlus, uurimine jätkub.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Neljapäeval on pilves ilm. Pärastlõunal sajab lund ja tuiskab, hiljem läheb sadu üle lörtsiks ja vihmaks. Kohati on sadu tugev. Mitmel pool tekib jäide. Puhuvad edela- ja läänetuul 10-15 m/s. Sooja on 0-7 kraadi.

Reedel on pilves ilm, sajab lörtsi, vihma ja lund, mitmel pool on sadu tugev, õhtupoolikul sajuvõimalus väheneb. Öösel pöördub edelatuul loodesse ja puhub 10-15 m/s, õhtupoolikul hakkab tuul nõrgenema. Nii öösel kui ka päeval on õhutemperatuur -2 kuni neli kraadi.



Vooremaa

Neljapäev, 15. november 2001. a.

Jõgevamaa kari peab talve hästi vastu

JAAN LUKAS


President tänas politseinikke

ARDI KIVIMETS


Kaitseliitlased pidasid aastapäevapidu

ARDI KIVIMETS


Pedja raudteepeatuse taastamisest

KRISTI LAUSTAM,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja


Endine kohtumaja müüdi alghinnaga

RAIVO SIHVER



ARVAMUS

Tulumaksumäära langetamine on kõigi huvides

MEELIS ATONEN,

Reformierakonna aseesimees


Sajad miljonid tulemusteta tuulde

JANNO REILJAN,

Riigikogu liige,

TÜ välismajandusprofessor


JUHTKIRI

Taassünni päev

15. november 2001. a



MAJANDUS

Salaviin ja –sigaretid viisid kohtupinki

RAIVO SIHVER


Eesti kui firmamärk - habemega idee

MARGUS KIIS


Priit Saksing turustab majandustarkvara

JAAN LUKAS



KULTUUR

Kes on hädavares, kes mitte

MARGUS KIIS


Avatud meeltega avamata saalis

RIINA MÄGI


Saare raamatukogu sai uued ruumid

VAIKE KÄOSAAR


Kääpa Kratid ja Head Sõbrad korraldasid isadepäeva

VAIKE KÄOSAAR


Põltsamaa muusikakooli orkester läheb EXPOle

VAIKE KÄOSAAR



SPORT

Õnne sünnipäevaks, Saduküla kardiklubi!

JAAN LUKAS


Jõgeva Tähe pääses maailmameistrivõistlustel esikümnesse

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Pedja ei mahu enam oma sängi

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Kevadel varastatud vasikad olid elus ja terved

Õhtul leiti teelt oimetu mees

Varas jõudis kohale mõne minutiga

Kes nägi huligaanitsevaid poisse?

Kaks "kivijärve kangelast" tunnistasid oma tegu

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade