Vooremaa 17.05.2001

Vooremaa
Neljapäev, 17. mai 2001. a.
Sisukord
Kartulipõllud jäävad väiksemaks

OÜ Jõgeva Seemnekartul põldudel panevad kartuli kasvama erineva põlvkonna masinamehed Nikolai Nikarev ja Heiki Küngas. FOTO: ARDI KIVIMETS

Eestis on kartulikasvatamise osatähtsus viimastel aastatel langenud. Siiski on ka Jõgevamaal talunikke ja põllumajandusettevõtjaid, kes kasvatavad kartulit. Kartulipanek algas meie maakonna põldudel eelmisel nädalal.

Teisipäeva õhtul kestsid kartulipanemistööd Jõgeva vallas osaühingu Jõgeva Seemnekartul põldudel. "Maad on kartulipanekuks piisavalt kuivad ja töid soosib ka päikesepaisteline ilm, loodetavasti jõuame tööd lõpetada seitsme päevaga. Kõige paremini laabub kartulipanek pärastlõunastel ja õhtustel tundidel," ütles kogenud masinamees Nikolai Nikarev, kes nüüd pensionipõlves on abiks traktorist Heiki Küngasele. "Kartulipanekul on oluline jälgida, et vagu hästi jookseks," lisas Heiki Küngas. "Töötame Heikiga koos kolmandat aastat. Saame omavahel üldiselt hästi läbi, kuigi vahel kipume ka vaidlema," rääkis Nikarev.

Nikolai ja Heiki panid tei sipäeva õhtul põllule kasvama kartulit "Van Gogh". "Kuigi põhiliselt tegeleme seemekartuli kasvatamisega, kasvatame sorti "Van Gogh" toidukartulina," teatas osaühingu Jõgeva Seemnekartul juhataja Ilmar Polli. "Kokku paneme tänavu kartulit kasvama 19 hektarile. Võrreldes eelmise aastaga on kartuli all olev pind 16 hektari võrra vähenenud, sest nõudlus kartuli järele on turul kahanenud. Näiteks tänavu ei pane me kasvama kartulisorti "Ants", mida kasvatatakse vähe arvatavasti ka raske kooritavuse tõttu. Kõige rohkem paneme oma põldudele kasvama kartulisorte "Andi", "Ando" ja "Piret" ning varast sorti "Vinetta"," rääkis Polli. "Päris pessimist ma kartulikasvatamise osas siiski pole, sest loodetavasti hakatakse tänavu kartulit rohkem ostma," arvas ta.

Kartulit 80 hektarile

Osaühingu Jõgeva Seemnekartul põllud paiknevad Viruveres, Kurista Roosiaia juures ja Jõgeva-Kuremaa maanteel Mutso Käänu juures. "Mutsol on eliidipõld," ütles kartuliettevõtja Polli.

Kolmapäeval oli Jõgeva vallas Õunal asuval põllul täies tööhoos osaühingu Hansukartul omanik ja juhataja Hans Tamm. "Meie põllumajandusettevõte kasvatab kartulit 80 hektaril. Möödunud nädalal panime mulda varase kartuli "Adora". Praegu kestavad tööd keskvalmiva sordi "Läti kollane" ning hilisemate sortide "Hermes" ja "Van Gogh" mahapanekuks," ütles Tamm.

Osaühingus Hansukartul kasutatakse kartuli mahapanemisel Šotimaalt pärit tehnoloogiat, mille käigus aetakse põllult kivid 14 cm sügavusse maa sisse. "Viimasel ajal on kartulikasvatamisega igal aastal mingi mure tekkinud. Näiteks mullu olid maad liigniisked. Loodame, et tänavu läheb kõik hästi," arvas Hans Tamm.

Vahitares järgitakse rahvatarkust

Jõgevamaa taludest kasva tatakse kõige rohkem kartulit Antoni talus Põltsamaa vallas, Suureaia talus Pajusi vallas ja Vahitare talus Pala vallas. "Me pole kartulipanekuga kiirustanud. Kavatseme arvestada vanarahva tarkust, mis soovitab kartuli mulda panna siis, kui taevas on vana kuu," ütles teisipäeva õhtul Vahitare talu perenaine Marga Till.

Tema poeg Tarmo Till otsustas kolmapäeval siiski kartulipanekuga alustada. "Teen seda tööd masinaga, mis kartuli mulda panekuga samaaegselt ka väetist külvab," lausus Tarmo Till. "Kokku kasvatame kartulit viiel hektaril. Eesti sortidest kasvatame "Antit" ja "Piretit" ning välismaa sortidest "Lydmillat" ja "Lazunocki"."

Kalju Jalakas Jõgeva Talunike Liidust märkis, et Jõgeva ümbruses on kartulikasvatamine vähenenud ka seetõttu, et Painkülas lõpetas tootmistegevuse kartulikrõpse valmistanud AS Pepsico Eesti.

JAAN LUKAS

Kerdil on lootust paraneda

Esmaspäeval eemaldati Helsingi Ülikooli Kliinikus ravil viibival Jõgeva tüdrukul Kerdi Läänel operatsiooni käigus ajust verevalum. Kerdit opereerinud Soome professor Juha Hernesniemi annab patsiendile lootust paranemiseks.

Eesti arstid pidasid Kerdi haigust ravimatuks. Helsingis töötav arst Jaan Olari, kellel on sidemed erinevate riikide meedikutega, viis Kerdi haigust kajastanud röntgenipildid ja analüüsid Soome, kus nendega tutvus professor Juha Hernesniemi, kes Jõgeva tüdrukut ravima nõustus.

Eilses Soome tippajalehes Iltalehti teatab Juha Hernesniemi, et Kerdil oli ajutüves verevalum, mis halvas elutähtsad refleksid. Juha Hernesniemi arvab usutluses Soome ajakirjanikele, et Kerdi on operatsiooni hästi vastu pidanud ja tema sõnul on Kerdil lootust täiesti terveks saada.

Kerdi ema Kaja Lääne rääkis kolmapäeva hommikul Vooremaale: "Nagu selgub, on Soomes haiguste diagnoosimiseks kaasaegsemad võimalused kui Eestis. Nüüdseks on Kerdi viidud intensiivravipalatist üldpalatisse, ta suudab liigutada jalgu ja käsi ning on juba ka naeratanud. Juha Hernesniemi on rahvusvaheliselt tuntud neurokirurg, kes teeb päevas mitu keerulist operatsiooni," lisas ta.

Kerdi tervise vastu on huvi tundnud Soomes heategevusega tegelev Tuula Visa, kes on abistanud ka väikest Triinu Liisi, kellele naaberriigis tehti hästi õnnestunud südameoperatsioon.

JAAN LUKAS

Jõgeva Tähe istutas linna "kopsudesse" puid

Möödunud laupäeval ja pühapäeval istutasid spordiklubi Jõgeva Tähe liikmed kuuseistikuid Laiuse metskonna metsadesse.

Laiuse metskonna metsaülema Jaan Anniga võttis ühendust SK Tähe mänedžer Aare Kõuts, kes arvas, et sportlased ja nende mõttekaaslased võiksid metsa istikuid istutada. Põline metsamees Anni suhtus ettepanekusse pooldavalt.

Eelmisel laupäeval tegidki Laiuse metskonnas Tähe esindusmeeskonna, noortemeeskonna ja tütarlastevõistkonna liikmed metsatööd. "Sportlased panid kasvama ligi 11 000 kuuseistikut. Need kuused hakkavad kasvama linnaäärses metsas ehk Jõgeva "kopsudes"," ütles Jaan Anni.

"Metsatöö värskes õhus oli heaks vahelduseks pingelistele treeningutele ja võistlustele," lausus Tähe esindusmeeskonna liige Toomas Klaarman.

"See, et noored inimesed puid istutavad, on üsna tavaline. Tavatu on aga asjaolu, et spordiklubi Tähe liikmed otsustavad ka ise sporditegevuse edendamiseks raha teenida. Elades kaasa Tähe tegemistele meenutan ma, milline kunagi ise sportlasena olin," ütles Jõgeva linnapea Ants Paju, kes laupäeval koos sportlastega puid istutas.

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Milleks presidendikandidaadile populaarsus. Milleks Eestile president

Praegu on päevakorral suur probleem. Käesoleva aasta sügisel valitakse uus Eesti president ja käib suur lärm selle üle, et kes on ikka popim ja kõvem mees - kas Tulviste või Savi või tuleb ka Tarand mängu ning milleks on Kreitzberg.

Savi oli veel üsna hiljuti nagu kindel võitja, siis kukkus ajakirjandus propageerima endist TÜ rektorit ja nagu havi käsul valis Isamaaliidu

üldkogu ta oma kandidaadiks. Kõva kella löömise tulemusena olevat Tulviste nüüd kõige popim nii valijameeste kui ka lihtrahva hulgas. Juba haletsebki Eesti Ekspress Savit, ja soovitab, et hakka lolli loba suust välja ajama, läheb kergemaks.

Inimesed ei tule aga selle pealegi, et presidendivalimistel ei loe lihtrahva arvamus just palju. Teatavasti proovitakse põhiseaduse järgi valida president Riigikogus. Häälte kokkusaamine praeguse koosseisu ja kandidaatide arvu juures on ebatõenäoline, isegi siis, kui Keskerakond oma hääled kellelegi teisele müüks. Nii jääb asi Valimiskogu (Riigikogu + omavalitsuste esindajad) ülesandeks, kus kaks esimeses voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaati võistlevad teises voorus. Nii otsustavad puhtalt parteide omavahelised kokkulepped, valijameeste moosimine ja muud sobingud, millest rahvas jääb nüüd küll päris kaugele. Põhimõtteliselt võib Kogu panna presidendiks ka Nikolai Kükametsa või Emilie Äpuma, kui vastav konsensus peaks Kogus tekkima.

Nii et presidendikandidaatide aur, mis läheb rahvale meeldimiseks, on tegelikult kasutult tuulde lennanud. Piisaks osavast ja järelemõeldud lobitööst omavalitsustes, tegelike otsustajate seas (eks iga tõsisem poliitik teab, kes need on) ja ka parlamendis. Küllap räpase värgi tegelased ka vastavaid nippe teavad. Nii et rahvast läheb see presidendivärk üpris kaugelt mööda. Lihtinimesed saavad nagu valida parlamenti.

Justkui. Tegelikult saavad nad kaudselt määrata seda, mitu kohta saab partei Riigikogus. Muu määravad erakonnad ise. Oma valijamehe määrab ka volikogu omavahel, teiega mitte just rohkelt konsulteerides. Nii et inimesed: TEIE EI SAA MÄÄRATA PRESIDENTI. Ja milleks teile president?

Jah, küsimus ongi selles, kas Eestil on õigupoolest riigi presidenti vaja. Põhiseaduse järgi on president formaalselt sõjaväe kõrgeim juht, samuti kinnitab ta parlamendi vastu võetud seadused, annab peaministrikandidaadile õiguse moodustada valitsus ja teha selle koosseisus muudatused, samuti kinnitab need, määrab ametisse rea kõrgeimaid riigiametnikke ning muidugi on tal esindusfunktsioon.

Lennart Meri on teinud presidendiametist hübriidi Riigi Isast (kes peab esinduskõnelusi ja on ka muidu riigi Au, Mõistus ja Südametunnistus, samuti Suur Õpetaja) ja välisminist rist. Oma siseriikliku tööga jäi ta sageli hätta ja mida aktiivsem ta selles vallas oli, seda rohkem ta populaarsus langes. Kõiki põhiseaduslikke presidendi funktsioone saab hõlpsasti jagada ära peaministri, kaitseministri, välisministri ja õiguskantsleri vahel.

1920-1933 polnud Eesti Wabariigis presidenti (selline ametinimetus tuli konstitutsiooni 1938) ega ka sarnast ametikohta. Riigivanem oli sisuliselt peaminister ning häda polnud midagi.

Aga küllap on Eesti rahval vaja sellist kuskilt kõrgelt ametisse pandud isakuju, kes uhkeid kõnesid peaks, mida siis hea lõpmatuseni tsiteerida ja sealt tähendamissõnu otsida. Kuid tema valimisprotsessi ei maksa üle hinnata, sest teil pole siin midagi sekka öelda.

MARGUS KIIS

KIRJAD

Põllumehed, me tahame ka homme olla põllumehed!

Tänaste põllumeeste üks hädasid on pidev üksi olemine. Eesti Vabariigi taasiseseisvusajast peale on enamus põllumehi tegutsenud pidevalt üksinduses, mõtlemata sellele, et nad võiksid oma jõud koondada.

Kui me keegi üksikult arvame, et me oleme kõige targemad, siis me kindlasti eksime. Meie tegelik oskus ja mõistus ilmnevad meie ühise mõtte tulemusena. Jõuetus ei ole jõu näitamine.

Täna olemas olevad ja tegutsevad põhilised põllumeeste esindusorganisatsioonid on Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eestimaa Põllumajandustootjate Liit. Hetkel ei ole nad suutnud viljakat koostööd teha, hoopis vastupidi, on tekitatud segadust ning neid on nõrgestanud parteide poliitiline võitlus, mis on viinud teineteise mittemõistmiseni. Kõige selle tulemuseks on täna see, et enamus Eesti Vabariigi põllumehi ei kuulu kummassegi organisatsiooni ja nad on lihtsalt jäetud iseendaga.

Senine riigipoolne tugi on olnud ühesuunaline: täna toetatakse rahaliselt ainult Eestimaa Talupidajate Keskliitu ja Eestimaa Põllumajandustootjate Liit on jäetud ilma igasugusest abist. Kogu selline ühesuunaline riigipoolne tegevus ei ole kahte põllumeeste organisatsiooni ühendanud, vaid hoopis nende suhteid pingestanud. Mõlema organisatsiooni juhid on mitmel korral omavahel kohtunud, aga olulist läbimurret pole see andnud.

Senine tulemus on see, et kaks organisatsiooni ajavad ikkagi teineteisest sõltumatut põllumajanduspoliitikat, mis kahjuks põllumajandustootjale olulist kasu pole toonud, vaid põllumees jääb ainult vaesemaks.

Erinev poliitika seniste põllumajandusjuhtide tasemel on mõistmatu, teades, et tänased põllumajandustootjad viibivad ühes ja samas majandusruumis, ning mured on kõigil neil üheselt samad. Aga ühest organisatsioonilist lahendust tänastelt põllumajandusjuhtidelt ei tule, sest riik oma rahakotiga korraldab asju oma tahtmist mööda. Põllumajandustootjad ei suuda või ei taha ühist organisatsiooni luua ja seda ise finantseerida, siis jäädaksegi riigi rahakotist sõltuvaks.

Ühist mõttekat ja sisulist koostööd ei tule, kuna poliitilised huvid saavad sel juhul segavaks faktoriks, sest tänased põllumehed kuuluvad väga erinevatesse parteidesse. Tegelikult peaks põllumeeste ühine organisatsioon tegema ühise otsuse, millist parteid valimistel toetada, lähtudes selle partei eelnevast valitsemisest, mitte tühjadest lubadustest. Kui enamus põllumehi oleks täna ühes organisatsioonis, oleks see juba jõud, mis suudab lahendada kõik põllumeeste ees seisvad probleemid. Kui uue organisatsiooni finantseerimine on põllumeeste endi kätes, jääb kõrvalmõjusid sellele oluliselt vähemaks.

Tänases üliliberaalses majanduses ei suuda põllumees end ise vastavusse viia Euroopa Liidu nõuetega, et säilitada põllumajanduslik tootmine. Vaja on välja töötada kõigile ühtne riigi toetussüsteem, sest riik on lubanud, et Eesti põllumajandus vastab Euroopa Liidu nõuetele 1. jaanuariks 2007, ja selleks on vaja kaheksa miljardit krooni. Kui riik ja valitsus on võtnud eesmärgiks viia meie tootmine ja tehnoloogia Euroopa tasemele, meie oma finantseerimise vahenditega (see tähendab ettevõtja oma raha arvelt), siis saab seda nimetada äärmiselt ebamoraalseks, sest selle raha võtame me siis oma laste hariduse, oma tervise, oma heaolu ja tuleviku arvelt. Kui teatud jõud peavad vajalikuks Euroopa Liitu minekut kiirmarsil, siis leidku ka rahalised vahendid selle lõbu kinnimaksmiseks, mitte pärssides meie rahva tervist ja haridust. Vaja on põllumeestele selgeks rääkida, kust see raha tuleb ja millal. Iga aasta, mis sellega venitatakse, on kahjulik Eesti põllumajandusele.

Ma loodan, et me tahame ikka Eesti põllumajandust arendada, mitte Soome või Rootsi, kes enne Euroopa Liitu astumist meie kesised kvoodid lihtsalt odavalt üles ostavad. Austatud põllumehed, ärme otsime endale vaenlast oma naabri või konkurentide seast, vaid poliitilisest ladvikust, kes ihkab meid ära kasutades elada samamoodi jõudeelu edasi. Meie poliitiline valik, mida me ei saa arvestamata jätta, peab kuuluma niisugustele poliitilistele jõududele, kes on meid tahte ja teoga aidanud.

Me peame ignoreerima neid poliitilisi prostituute, kes on põhiliselt tegutsenud meile vaenulikult. Meile täna vajaminev lahendus on ühene: me peame looma kõiki põllumehi haarava organisatsiooni, siis suudame me kõik ühiselt end kaitsta. Põllumehi ei saa juhtida nõrgad ja manipuleeritavad juhid.

Mai lõpul toimuv Maarahva Kongress toob ka selles küsimuses palju selgust, tulge kongressile selgete mõtetega.

TOOMAS PAUR,

Eesti Toorpiima juhataja,

Eestimaa Rahvaliit

JUHTKIRI

Sõiduvõimalused on endiselt kesised

Ühistranspordiga on asjad endiselt nii nagu on, see tähendab, et reisija jaoks äärmiselt segased. Seni on selge vaid see, et Tallinna ja Tartu vahel sõidab päevas ainult üks rongipaar, hommikul Tartu poole ja õhtul Tallinna poole. Kuigi seda, et seoses raudtee remonditöödega toimub ka pärast aprillikuud reisijate vedu Tamsalu ja Tartu vahelisel teelõigul esmaspäeviti ja neljapäeviti autobussidega, pole küll kusagil avalikult välja kuulutatud. Edelaraudtee ASi põhjapiirkonna juhilt Sigurd Sepalt on vaid sellekohane teade 7. aprilli Vooremaas ja sellest võib välja lugeda, et kõik kehtib ainult aprillikuus, edasise kohta ei ole öeldud midagi.

Aegajalt teavitatakse avalikkust vaid raha leidmise võimalikkuse ja võimatuse erinevatest variantidest, Riigikogu ning teede- ja sideministeeriumi omavahelistest vaidlustest rongiliikluse teemal ja muust seesugusest. See kahjuks kedagi ühest asustatud punktist teise ei vii.

Eilne Postimees lisab taas tavainimese jaoks oletusi. Teede- ja sideministeerium soovitab selle kohaselt taastada juba juulist rongiliikluse Tartu-Valga ja Tartu-Orava vahel. Peale selle on antud teada teisestki ettepanekust, millest võib välja lugeda, et järgmisel aastal on vahest loota ka Tartu ja Valga vahel liikuma hakkavat täiendavat rongipaari. See tähendaks õnne nii reisijatele kui ka mõnedele koondatud raudteetöötajatele. Et mõlemat poolt on seni piisavalt lollitatud, siis ei tohi ilmselt sedagi praegu igaks juhuks puhta kullana võtta, see tähendab, et liigseid lootusi hellitada.

Bussifirmad tõotasid pakkuda leevendust. Kuigi bussisõit on tunduvalt kallim ja mitmeski mõttes ebamugavam, on see siiski mingi liiklusvõimalus. Siin on jälle omad takistused, mille peale poleks varem nagu tulla osanudki. Nimelt on osatud tekitada praegusel kõikide võimalustega info levimise ajal osavalt ülesaamatu infosulg. Mis kasu on käivitatud liinidest, kui sõita soovija ei saa tõest infot marsruutidest ja kellaaegadest õieti mitte kusagilt. Järelikult pole bussifirmad omavahelise konkurentsi tuhinas reisijatest huvitatudki. Tobe, aga ometi karm tegelikkus.

17. mai 2001. a

MAJANDUS

Põllumajandusühistud maaostu alguses

Jõgeva maakonnas on käesoleva aasta 1. aprilli seisuga kogu pindalast registreeritud maakatastrisse 68,3%. Ses osas ollakse vabariigis neljandal kohal. Üldse on Eestis maakatastrisse ilma Peipsi järveta registreeritud 61,2% pindalast.

Kõige rohkem maid on maakatastrisse registreeritud Puurmani (80,4%), Pala (76%) ja Saare vallas (75,9%). Vähem on maid katastrisse kantud Torma (57,9%) ja Kasepää vallas (50,7%). Jõgeva linnas on maakatastrisse kantud 49,1%, Põltsamaa linnas 36,5% ja Mustvee linnas 19,5%.

Maakatastrisse registreeritud maast moodustab tagastatud maa 44%, ostueesõigusega erastatud maa 28%, enampakkumisega erastatud maa 9%, vaba metsamaa 3,3% (metskonnad) ja munitsipaalmaa 0,2%. Mida rohkem lõpu poole liigutakse, seda keerulisemate omanikevaheliste probleemidega kokku puututakse.

Tagastatud maade katastrisse kandmise osas ollakse varsti ühele poole saamas, kuid ühistute kasutada olevate maade osas ollakse alles protsessi alguses. Jõgeva Maakatastri juhataja Tauno Seepteri andmetel on ühistud põllumajandushoonete ümbruse maid hakanud krundistama ja ostma. Jõgeva maavalitsuse maaosakonna andmetel on maade erastamisel kõige kaugemale jõudnud AS Adavere Agro, Torma POÜ ja OÜ Härjanurme Mõis. Farmide ümbrusesse saab osta kuni 50 hektarit vaba maad. Põhiliselt kasutatakse aga ajutises maakasutuses olevat maad ja renditakse (näiteks maamaksu eest) seda ka omanike käest.

Jõgeva Tootjate Liidu juhatuse esimehe Urmas Ingveri arvates on lahendamata probleem, kuidas saaks maa põllumajandustootjate omandusse. ASi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal ütles Vooremaale, et õnneks on Pajusi vallas vaba maad ja nii on pea kõikide farmide juurde maa välja mõõdistatud.

"Tundub, et maaomanikud tahavad põllumajanduses toimunud väikest tõusu enda huvides ära kasutada ning on hakanud tõstma rendihindu," lausus Lembit Paal. Pajusi vallavolikogu esimehena lisas ta, et maaharijate vahel toimub väike konkurents, kuid kuna valla rahvas on kokkuleppevõimeline, siis vabade maade erastamine ei tohiks erilisi probleeme tekitada. Praegu minnakse erastamisel teisele ringile.

"Kuna rüpsi ja rapsi kasvatamine on põllumehele tulutoov tegevus, siis on talunike huvi maade vastu suurenenud. Ka saab nende kasvatamise ajal teha orasheina tõrjet," lausus Palamuse valla peamaakorraldaja Aivar Kolberg. Ta lisas, et kui AS Evemar ja OÜ Kerseli on hoonete alust maad erastama hakanud, siis Kevade PÜ järglaste osas on nullseis.

Torma valla vanemmaakorraldaja Ülle Soodla lausus maakonnalehele, et kui Torma POÜ on erastanud hoonetealust maad, ostnud vaba maad ja seadnud ka maakasutusõigust, siis Rääbise POÜ ja OÜ Vaiatu Agri ei ole isegi loomakasvatushoonete juurde kuuluvat maad erastama hakanud.

Tabivere valla peamaakorraldaja Mati Põldma sõnul on probleem selles, et maade erastamisel napib nii raha kui ka EVPsid. Ka ASi Adavere Agro peaagronoomi Jüri Smiti andmetel ei jätku põllumajanduses saadavast tulust vahendeid korraga nii tehnika uuendamiseks kui ka põllumaa ostuks. "Peab valima, mida eelistada," arvas ta.

Saare maakorraldaja Varje Kajaste sõnul on neil küllaltki palju vaba maad. "Paljud tükid jäid vabaks, sest ei olnud soovijaid," mainis Varje Kajaste. Mati Põldma ütles, et ka Tabivere vallas oli varem palju söötis maid, kuid tänu soomlasele Juhka Temonenile, kellel on Maarjas OÜ Temonen, on söötis maade osatähtsus vähenenud. Maad kasutab ka veel AS Jõgeva Viljahoidla.

RAIVO SIHVER

Kuidas keskkonnaehitusprojekte paremini läbi viia?

Tänase seisuga on Eestis tellijatel, projekteerijatel ja ehitajatel umbes 3-4-aastane kogemus erinevate keskkonnaehitusprojektide läbiviimisel.

Valminud on hulgaliselt veekaitselisi ehitisi (vee- ja kanalisatsioonitrassid, joogiveetöötlusjaamad, reoveepuhastid, väikepumplad) ja jäätmekäitluskeskusi. Selleks, et paremini ja kiiremini projekte ellu viia, tuleks kõigil osapooltel leida kõiki rahuldav lahendus. Käesolevas artiklis käsitletakse ühte võimalikku lahendusvarianti ehitaja pilgu läbi.

Ehitusprojekti elluviimise võib tinglikult jagada kolme eri etappi: projekti ettevalmistus, projekteerimine ja ehitamine. Seni on väga levinud eelnimetatud etappide jagamine eri tegijate vahel, see tähendab, et ühtegi etappi ei saa alustada enne, kui eelmine lõpetatud on. Ehitajale tähendab see peatöövõtumeetodil ehitamist, kus ehitajale antakse tellija poolt üle juba valmis projekt.

Väga tihti tuleb ette olukordi, kus ehitaja kirub tellijalt saadud projekti selle puuduste ja vigade pärast. Tavaliselt ilmnevad need ehitustööde käigus. Vigase projekti tõttu tekivad ehitajale juurde uued tööd, millega pole arvestatud. Tellijale tähendab see lisakulusid. Tellijal on probleem lisaraha leidmisega, kuna tal ei ole sellesse projekti raha rohkem ette nähtud. Projekti edukaks lõpetamiseks tuleb lisaressursse juurde tõmmata teiste projektide eelarvetest.

Kokkuvõttes võib öelda, et enamasti ei ole lõpptulemusega rahul ei tellija, projekteerija ega ehitaja.

Taoliste probleemide vältimiseks on mujal maailmas ehituses edukalt kasutusele võetud meetod, kus üks ja sama ettevõte juhib nii projekteerimist kui ka ehitust, ehk protsess viiakse läbi projekteerimis-ehitustöövõtuna.

Sisuliselt vastutab sellisel juhul kogu lõpptulemi eest tellija ees konkreetselt üks juriidiline isik. Nii muutub kogu protsess paremini juhitavaks.

Kui püüda kokkuvõtlikult välja tuua projekteerimisehitustöövõtu eeliseid, siis need on järgmised:

1. Kiirus. Eri etappide tööd toimuvad olulise ajalise ülekattega, st antud meetod lubab ehitajal hakata ehitama enne, kui lõplik projekt on valminud ja projekteerimine jätkub paralleelselt ehitustegevusega. Nii garanteeritakse projekti täpsus ja välditakse vigu ning tööde ületegemist, mis kokkuvõttes tagab tööde optimaalse ajakulu.

2. Ökonoomsus. Tavaliselt ei ole projekteerija otseselt huvitatud ehituse lõpphinnast, mille tõttu projekteeritakse tihti seadmed, millele hetkel tehakse enam reklaami, mis aga ei pruugi olla kõige ökonoomsem variant. Mõistlik on aga vaadata ka seadme parameetrite ja hinna suhet ning üldjuhul tellija soovidele vastav lahendus.

3. Protsessi paindlikkus. Tellijal on protsessi lihtsam endale meeldivas suunas muuta, kui mõnes vaheetapis selgub mingi muudatuse vajadus, mida alguses ei osatud ette näha. Seega on antud meetodil lihtsam igas etapis soovitud muutusi sisse viia ja sellega ka lõpptulemust parandada.

4. Tellija aktiivne osalemine protsessis. Tellija saab ise aktiivselt igal etapil kaasa rääkida ja osaleb otsustamise juures. Projektijuht pakub välja lahendusi, tuues välja konkreetsete lahenduste eelised

või puudused. Kui igal lahendusel on maksumus kõrval, saab tellija valida talle sobivaima ja optimaalseima.

Positiivse trendina võib märkida, et viimasel ajal on ka Eestis hakatud üha enam ehitusprojektide elluviimisel kasutama projekteerimisehitustöövõttu. Eestis on täna mitu ehitusfirmat, kes sellist teenust pakuvad. Pole tähtis, kas tegemist on väikepumpla rekonstrueerimise või suure reoveepuhastusjaama ehitamisega - kui kogu projekti juhtimine on ühtedes kätes, on enamasti tulemus kõiki pooli rahuldav. Tellija seisukohalt on see ka kõige vähem närve, aega ja raha nõudev võimalus.

ASi Keskkonnaehitus poolt on täna projekteerimisehitustöövõttu kasutades teostatud mitu projekti, millest nimetada võiks suuremaid veeprojekte: Pärnu, Kuressaare, Valga reoveepuhastite rekonstrueerimine ja Paide, Rakvere, Rapla veevarustusprojekt.

MIKK MERILA,

ASi Keskkonnaehitus projektijuht

http://www.keskkonnaehitus.ee

KULTUUR

Televooru pääsejad teada

Aprilli lõpus ja mai alguses peeti Sadalas, Laiusel ja Põltsamaal Eesti TV laste lauluvõistluse Laulukarussellike 2001 ja Laulukarussell 2002 maakondlikud eelvoorud.

Kaks kõige nooremat vanuserühma, 3-4-aastased ja 5-6-aastased võistlesid Sadala rahvamajas, kus rahvamaja juhataja Pille Tutt ning Torma lastepäevakodu Linnutaja kasvatajad olid teinud kõik selleks, et väikestel esinejatel lavahirmu ei oleks ning ühtekokku kujuneks kõik toredaks lastepeoks: lapsi juhatas laulupaika muinasjutumemm ning kuna lastelauludes on sageli juttu aastaaegadest, olid külas kõik neli aastaaega.

Sadalas hindasid väikesi lauljaid muusikaõpetajad Silvi Tanilov, Maret Aaboja, Irina Sirel ja Mare Talve ning kultuurijuht Vello Pütsep. Parimateks ja üksiti televooru pääsenuteks tunnistasid nad

FilipSander Saare Põltsamaalt (3-4-aastaste vanuserühm, juhendaja Inga Sõmermaa) ja Elina Hokkaneni Adaverest (5-6-aastaste vanuserühm, juhendaja Nele Kaev).

Kaks keskmist vanuserühma laulsid võistu Laiuse kultuurikeskuses, kus neid hindasid muusikaõpetajad Anu Piiskoppel, Endla Tooming, Raine Lindepuu ja Silvi Tanilov ning Tallinna Pedagoogikaülikooli tudeng Marcela Virkunen. 7-9-aastaste vanuserühmas tunnistati võitjaks Jõgeva tüdruk Anu Siirak (juhendaja Maret Aaboja) ja 10-12-aastaste vanuserühmas Palamuse valla poiss Egon Laanesoo (juhendaja Luule Toome).

"Õpetajad olid tubli töö ära teinud ja tase oli üpris ühtlane, hindamisel arvestasime aga muuhulgas ETV antud soovitusi: plussideks olid repertuaari jõukohasus ja eestikeelsus, esinemise emotsionaalsus, laulmise puhtus jne," ütles Silvi Tanilov ning avaldas kahetsust, et kaugeltki kõik omavalitsused polnud vaevaks võtnud oma eelvoore korraldada, jättes nii oma kandi laululapsed ilma võimalusest võistelda maakonnavoorus ning kandideerida televooru. Nimetatud põhjusel kannatasid osavõtjate nappuse all kõik kolm maakonnavooru, kaasa arvatud Põltsamaal toimunu, milles võistlesid kaks vanemat vanuserühma.

Põltsamaal hindasid lauljaid muusikaõpetajad Sirje Grauberg (Paidest), Tuuli Toom, Kersti Varrak, Sirje Georg ja Õie Aruoja ning

parimateks ja edasipääsejateks tunnistati kaks ühe valla (Palamuse) ja koguni ühe pere last: Kärt-Katrin Kull (13-15-aastaste vanuserühm) ja Rasmus Kull (16-18-aastaste vanuserühm). Mõlemad on juba varasemate Laulukarussellide telekarastusega lauljad. Isikupärapreemia pälvis kõige vanemas vanuserühmas samuti Palamuse valda esindanud Kadri Tegelmann.

RIINA MÄGI

Aasta 2001 - lastekirjanduse suuraasta

Aasta 2001 on Eesti lastekirjanduse suuraasta, kuna tervel hulgal lastekirjanikel ja lasteraamatute illustraatoritel on ümmargused tähtpäevad.

Nii tähistavad tuntud ja tunnustatud kirjanikest tänavu oma 90. sünnipäeva Voldemar Miller, 80. Dagmar Normet ja Robert Vaidlo, 75. verstapostini jõuavad Heljo Mänd, Heljo Rammo ja Ira Lember, 70. Jaan Rannap, Olivia Saar ja Raimo Männis. Nimekiri saaks veelgi pikem, kui siia lisada nii nooremaid juubilare kui ka nüüdseks meie hulgast lahkunuid.

Lastekirjanduse Teabekeskus Tallinnas on otsustanud korraldada sel puhul sügisel raamatukogupäevade ajal üle-eestilise õpilaste teaduskonverentsi, millele on nimeks antud "Ei jõua üle lugeda!". Esinema oodatakse noori lastekirjanduse uurijaid kogu vabariigist. Igale maakonnale on loositud välja üks kirjanik või kunstnik, kelle sünnipäeva suuremalt tähistada. Ettekandega samast juubilarist esinetakse konverentsil.

Loosi tahtel ja maakonna raamatukogude eestvedamisel tähistati Jõgevamaal Robert Vaidlo juubelit. Lastele korraldati kirjaniku loomingut tutvustavaid üritusi ja raamatunäitusi, samuti joonistuste võistlusi. Põltsamaal viidi läbi mitmevooruline mälumäng, millest võtsid osa kõik PÜGi III-IV klasside õpilased.

Et saada parim ettekanne konverentsile, korraldas keskraamatukogu lasteosakond maakonna õpilaste hulgas võistluse, kuhu oodati R. Vaidlo elu ja raamatuid käsitlevaid kirjutisi, arvamusi ning ülevaateid. Kokku saabus 45 tööd Põltsamaalt, Mustveest, Maarjast, Tormast, Palamuselt ja Palalt. Tase oli erinev, paljudel andis tunda juhendaja puudumine.

Ent laste tööd ja tahet tööd teha tuleb siiski hinnata, seetõttu saavad väikese preemia Merit Ojasalu Palalt, Kertu Mossov ja Sirje Kollom Maarjast, Riido Omler, Maris Maigre, Kai Jõemets, Tiina Suvi, Auli Pajula, Kadi Nool ja Kätlin Padesaar Põltsamaalt. Ettekandega konverentsil esindavad meie maakonda Ketlin Turjakas, Anneli Rander ja Liisi Eglit PÜGst.

RUTT RIMMEL

Heategev kevadlill kutsub

Haigete laste toetuseks korraldatav kevadlillemüük toimub tänavu juba kaheksandat aastat. Seitsme aastaga on Eesti õpilased kogunud oma haigete eakaaslaste abistamiseks 1 709 109 krooni. See on üsna suur summa, kui arvestada, et see on kogutud ühe, kahe ja viiekrooniste kaupa.

Lillekorjanduse idee pärineb proua Beda Hallbergilt Rootsist. Juba 1907. a tuli ta mõttele koguda isevalmistatud lillede müügiga raha tuberkuloosi vastu võitlemiseks. Tänavu korraldati mailille müüki Rootsis 94. korda. Et lilled on igal aastal ise värvi, siis on saanud kombeks neid koguda. 1994. a tehti Eesti Tervishoiu Muuseumile ettepanek ka Eestis lillemüüki korraldama hakata.

Ka Jõgeva maakonnas on õpilased lillekesi müünud ja saanud selle läbi haigeid lapsi toetada umbes 30 000 krooniga, tänu millele on Jõgeva Maakonna Puuetega Laste Vanemate Ühendus saanud korraldada ühisüritusi. Abi on saanud ka Siimusti Turvakodu haiged lapsed, Vägeva Sanatoorne Kool, Tabivere Keskkooli kõnehäirega lapsed. Paraku ei osalenud ükski Jõgeva maakonna kool möödunud aastal lillemüügiaktsioonis. Sellest on kahju. Muidugi ei ole õpilaste tööga kokku saadud rahasumma teab kui suur, kuid midagi head saab sellegagi korda saata. Pealegi ei saa alahinnata ka ürituse kasvatuslikku külge. Kui laps suunatakse nõrgemat kaaslast aitama ja ta tunneb sellest südames rõõmu, kasvab temast täisväärtuslik inimene, kes pole ümbritseva suhtes ükskõikne.

Lillemüügist on võimalik osa võtta igal koolil. Selleks peaks koolis olema õpetaja, kes võtaks ühendust Tervishoiumuuseumiga (tel 6 411 732) ja telliks lilled. Lillemüük toimub aprilli- ja maikuus, kuid maakonna üritustel võib lilli müüa ka hiljem. Raha kasutamise määrab kool või muu asutus, kes lillemüüki korraldada tahab. Osalemine kevadlillekorjanduses annab igale inimesele võimaluse head teha ja pisutki aidata lapsi, kel pole õnne olla terve. Kasutagem seda võimalust ja suunakem ka Jõgeva lapsed head tegema. Väikse heateo läbi saame ka ise pisut paremaks.

MARIANN AIMLA,

heategeva kevadlillemüügi korraldaja

Animafilm ja eestlase ego

Kui Eesti suurtesse päevalehtedesse esmaspäeval peale Eurovisioonirõõmuröögatuste suurt midagi ei mahtunud, siis ETV hommikusaade Terevisioon oli mõnevõrra avarapilgulisem: seal räägiti ka noore animafilmirežissööri Mait Laasi Grand Prix võidust Saksamaal Oberhausenis toimunud mainekal lühifilmide festivalil.

Kui nii võtta, pole selles midagi imelikku, et lehed asja külmalt võtsid: eurolaulukonkursi võit oli Eestile esmakordne, meie animafilmid on aga igasugu preemiaid noppinud juba aastakümneid. Laasi "Teekond Nirvaanassegi", mis Oberhausenist peapreemia tõi, jõudis enne seda ilma teha rohkem kui tosinal festivalil.

Nagu paljusid teisigi eesti animatsiooni viimase aja tippteoseid, pole ma "Nirvaanat" näinud. Mait Laasi hiljuti valminud nukufilmiga "Tulelaeva kulid" läks see-eest paremini: sattusin Tallinnas olema, kui see koos veel mitme uue animafilmiga aprilli lõpus Kinomajas esilinastus. Laasi uudistootele "Nirvaanaga" võrdset festivaliedu ei julge nähtu põhjal ennustada - justkui didaktilisevõitu teine (räägib igasugu mereelukatest).

Veel näidati Heiki Ernitsa ja Janno Põldma jõuludeks valmiva joonisfilmi "Lepatriinude jõulud" viieminutilist trailerit ehk filmilaatadel demonstreerimiseks mõeldud reklaamiklippi, mille põhjal võib öelda, et see film tuleb ilmselt niisama tore, lõbus ja vägivallatu kui samade autorite "Lotte" ning müüakse maha niisama suurele või suuremale hulgale maailma telekanalitele. Kaspar Jancise "Romanss" ning Ülo Pikkovi "Superlove" ja "Peata ratsanik" jäid oma raskesti lahti mõtestatavate kujunditega natuke arusaamatuks.

"Romansis" mängisid tarakanid omapärasel viisil lahti peategelase, plaadilt lemmikmeloodiat kuulava mehe eludraama, "Peata ratsanik" püüdis aga, kui õigesti aru sain, kuradit Peltsebuliga välja ajada ehk vägivalla absurdse kuhjamisega vägivalla vastu võidelda.

Mees mäel

Esilinastuse "rosin" oli aga minu jaoks Priit Tenderi joonisfilm "Mont Blanc". Selle mõnevõrra priitpärnalik, kõnekatest kujunditest kubisev pildirida näitab, kuidas meespeategelane eduiha piitsutusel kodunt lahkub ja koos teiste omasugustega nö unistuste tippu vallutada püüab. Tippu jõudnud, laseb teel enda ümber toimuva julmust tajunud mees mäe õhku, ise imekombel terveks jäädes. Ent koju jõudnud, leiab ta eest juba elutuks jäämäeks muutunud naise...

Päris uhke oli mõelda, et hulk Jõgevamaa lapsi võivad ennast teatud määral Laasi, Tenderi ja Pikkovi õpilasteks lugeda: need mõnusad noored mehed kantseldasid filmihuvilisi lapsi mullu märtsis Põltsamaal toimunud üleriiglise amatöörfilmide festivali töötubades.

Siirdunud pärast esilinastust Kinomaja baari, kohtasin seal samalt festivalilt peapreemia koju viinud Ivo Eggit, kes laskis lendu huvitava väite: animafilmi valivat need filmitegijad, kes ihkavad olla luues maksimaalselt vabad. Sest olgu mängufilmitegijal valida kuitahes paljude erinevate osatäitjate, rekvisiitide ja võttepaikade vahel, põhimõtteliselt peab ta siiski reaalselt eksisteeriva piiridesse jääma, animafilmitegija loob aga kogu oma maailma algusest lõpuni ise - nagu väike jumal. Pakkusin omalt poolt, et võibolla sellepärast eestlasele animafilmitegemine nii hästi passibki, et ta üsna egotsentriline elukas on. Ivo oli nõus.

Ent peale eestlase suure ego võlgneb eesti animafilm oma kõrge taseme eest tänu ilmselt ka nõukogude okupatsioonile: just tsensuurist tingitud vajadus oma mõtteid nö kodeeritult väljendada, aitas kaasa meie animafilmi vaimuka assotsiatiivse ja metafoorse pildikeele kujunemisele.

Filmibuss tuleb!

Tegelikult on eesti animafilmil tänavu juubeliaasta: 70 aastat tagasi, 1931. aastal tegid Elmar Janimägi ja Woldemar Päts Tallinnas Väike-Karja 9 asunud Aleksander Teppori fotoäri tagaruumides nö põlve otsas valmis Disney stiilis "esimese Eesti joonis trikkfilmi" "Kutsu-Juku seiklusi". Sellest filmist säilinud neljaminutiline lõik juhatas sisse ka uute animafilmide esilinastuse Kinomajas, mis oligi juubeliaasta avalöögiks.

Augustis peaks animafilmi 70. sünnipäevast osa saama kogu Eestimaa: mööda väikelinnu ja külasid hakkab sõitma juubelilogoga tähistatud kinobuss, lastiks suur valik eesti anima- ja mängufilme, mida siis kohalikus rahvamajas või suurel väliekraanil rahvale näidatakse. Igati tänuväärt ja missioonitundlik ettevõtmine, sest ega tänapäeva kinodevaesel ajal enamik maksumaksjaid üldjuhul saagi teada, mida filmitegijad osalt ka nende taskust tulnud rahaga (riik toetab filmitegemist läbi Eesti Filmi Sihtasutuse) teevad ning mille eest festivalidelt auhindu korjavad.

RIINA MÄGI

Sõbrad käisid külas

Mai alguses olid Jõgeva Ühisgümnaasiumil külas sõbrad Soomest Vaajakoski koolist. Kahe kooli sõprus on kestnud juba kümme aastat: ühel aastal külastavad nemad meid, teisel jälle meie neid.

Maikuu teisel päeval laevalt maha astunud, tutvusid Vaajakoski õpilased ja õpetajad kõigepealt Tallinnaga ning siirdusid siis Jõgevale oma majutusperedesse. Järgmisel hommikul toimus koolis pidulik külaliste vastuvõtutseremoonia, kus meie kooli VIIIb klass esitas performancei "Koolimure" ja külalised musitseerisid. Imetlesime nende pillimänguoskust. Seejärel suundusid vaajakoskilased ja nende majutajad ühisele ekskursioonile Tartusse, Suurele Munamäele ja Taevaskotta. Ülikoolilinna ja looduselamusi kaunistas veelgi päikeseline ilm: Soomes polnud sellist sooja siis veel olnud.

Kolmanda päeva käigud jäid Jõgevamaa piiridesse: hommikupoolikul viibisid külalised koolitundides, hiljem võeti ette sõit Palamusele ja Elistvere loomaparki. Õhtu lõppes ühise diskoga koolis, ent paljud külalised käisid enne seda oma majutajatega Virtuse ees toimunud tsirkuseetendusel.

Kurval lahkumishommikul vahetati elektronposti- ja tavalisi aadresse. Ent tegelikult oli põhjust ka rõõmus olla: selle üle, et külalistele siin meeldis ja et vastuvõtt korda läks.

KERSTIN MÄGI, KADRI ALEV, KAIRIT TIIT JA REELIKA RÄTSEP,

Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased

SPORT

Väikeste spordipäev suurel staadionil

Eile pidas kaheksa Jõgeva piirkonna lasteaeda Jõgeva Gümnaasiumi staadionil maha ühise spordipäeva.

Jõgeva Gümnaasiumi staadionile kogunesid eile piirkonna kaheksast lasteaiast kõige suuremad ehk sügisel kooliteed alustavad lapsed. Kõige enam osavõtjaid oli Jõgeva linna lasteaedadest Karikakar ja Rohutirts, mis on ühtlasi piirkonna suurimad lasteaiad. Esindatud olid Laiuse, Kuremaa, Jõgeva aleviku lasteaed, Kurista Karukell, Siimusti Metsatareke ja Palamuse Nukitsamees.

Spordipäeva alustati rivistusega nagu spordivõistlustel kombeks. Häid soove ütles võistlejatele kaasa lasteaedade juhatajate nõukogu poolt Kurista lasteaia Karukell juhataja Silvi Suur. Seejärel andsid veel viimaseid selgitusi päeva peamised organisaatorid Mare Suviste, Ilme Korb, Elle Kase ja Moonika Robi Jõgeva linna lasteaedadest.

Siis jaguneti suure staadioni peale laiali, kes kaugust hüppama, kes jooksma, kes palli viskama. Nii said kõik ühel ajal võistelda ja tegevust jätkus aegade üleskirjutajatena, mõõtjatena ning muude asjameestena ka kõikidele lapsi saatnud kasvatajatele. Ühe ala juurest liiguti niimoodi sujuvalt lasteaedade kaupa teisele, ikka nii, et suuremate lasteaedade lapsed eraldi ja mitu väiksemat lasteaeda ühinenud gruppides.

Kui kõik võistlejad olid jooksnud, kaugust hüpanud ja kauguse peale palli visanud, asusid pendelteatejooksus omavahel võistlema lasteaedade kuueliikmelised võistkonnad, Rohutirtsul aga oli võistkondi koguni kaks.

Spordipäev on tänavu kevadel peale Jõgeva piirkonna lasteaedade ka Põltsamaa ja Mustvee piirkonnas. Samal moel peeti viimati lasteaedade näitemängupäevi, mis osalejatele väga meeldisid. Sellisel suurel staadionil võistles enamik eilsetest väikestest spordipäevalistest elus esimest korda. Nii tunti ennast nagu päris sportlastena ja võistlemist võeti väga tõsiselt.

Kui kõik oli juba häireteta käivitunud, said Mare Suviste ja Elle Kase pisut mahti juttu ajada. "Lausa võidu ja rebimise peale me välja ei lähe, kuigi ajad ja tulemused saab iga lasteaed endale kaasa, kust näha, kuidas kellelgi läks. Osavõtjadiplomi saab iga võistleja. Ega sellist suurt ühist spordivõistlust varem olnud ei olegi, aga Jõgeva valla lasteaiad on varem koos olnud küll. Selleks päevaks lubas Jõgeva Gümnaasium meil lahkesti oma staadioni kasutada ning Jõgevamaa Omavalitsuste Liit toetas rahaliselt," selgitas Mare Suviste.

Spordipäev lõpetati taas ühise piduliku rivistusega ning iga lasteaed sai kingituseks kaasa jalgpalli ja kommikoti.

VAIKE KÄOSAAR

Pargijooksul võistlevad erinevate põlvkondade sportlased

Teisipäeval toimus Jõgeval Piiri pargis ühe traditsioonilise spordiürituse Pargijooksu teine etapp, kus osales üle paarisaja sportlase.

Pargijooksu korraldajaks on Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm. Kohtunikena jälgivad võistlusi Rammu juhatuse esimees Aimur Säärits, spordipedagoog Rainer Võsaste ja spordiaktivist Erki Suits. Kaheksast etapist koosneval võistlusel osaleb nii lapsi, kehaliste võimete poolest parimates aastates täiskasvanuid kui ka spordiveterane.

Pargijooksu teisel etapil osales üle paarisaja võistleja. "Võrreldes esimese etapiga on osalejate arv märgatavalt suurenenud. Ehk andis inimestele optimismi ja sportlikku tahet Eesti võit Eurovisiooni lauluvõistlusel. Muide, võidulaul kõlas ka teisipäevase võistluse ajal saatemuusikana," rääkis kohtunik Erki Suits.

Kohtunik Aimur Säärits selgitas: "Pargijooksu diviisiks on "Suurim võit on võit enda üle". Mõnigi tuleb Pargijooksule võrdlema oma sportlikke võimeid sõbra või naabrilapsega. Staažikad pargijooksjad kutsuvad jooksma ka tuttavaid ja sõpru."

Samuti on Pargijooks erinevate põlvkondade spordivõistlus. Näiteks Jõgevamaa jooksuvõistluste vanameister Heino Põldoja, kes on tulnud senistel etappidel esimeseks veteranide klassis, käib jooksmas koos tütar Silja Ausiga. Jooksu teisel etapil tuli Silja Aus naisteklassis võitjaks. Talle järgnes meediategelane ja filmindusspetsialist Tiina Säälik.

Jooksu kahel esimesel etapil on oma vanusegrupis võidukamateks sportlasteks olnud ka Põltsamaa spordimees Viljo Emajõe ja tema poeg Siim.

Spordisõbrad, kes on võitnud Pargijooksu mõlemad etapid

6-aastased:

Anett Vaher, Pajusi

8-aastased:

Karli Kütt, Jõgeva

10-aastased:

Sander Eilo, Rakke

Nancy Tarum, Jõgeva

12-aastased:

Kermo Rudissaar, Kudina

Kristi Mänd, Jõgeva

14-aastased:

Erki Saksing, Jõgeva

16-aastased:

Siim Emajõe, Põltsamaa

Kertu Annuk, Jõgeva

20-aastased:

Alo Lõoke, Jõgeva

Kaisa Kukk, Jõgeva

kuni 45-aastased:

Viljo Emajõe, Põltsamaa

Silja Aus, Jõgeva

üle 45aastased:

Heino Põldoja, Jõgeva

"Loodame, et populaarse rahvaspordiürituse Pargijooksu kolmandal etapil, mis saab teoks järgmisel teisipäeval, on veelgi rohkem osavõtjaid," ütles Aimur Säärits.

JAAN LUKAS

Spordi lühiridu

Laupäeval, 5. mail toimus Viljandi uues spordihoones Eesti parimate koroonamängijate Masters Cupi turniir, kuhu oli kutsetega palutud mängima 2001. a edetabeli alusel 16 naist ja 32 meest. Naised mängisid kahes ja mehed neljas alagrupis. Igast alagrupist pääses edasi neli paremat play offi, kus mängiti kuue võiduni, kaotaja langes välja.

Naistest pääsesid edasi ja moodustasid paarid Vivian Rehi-Miralda Alanurm 6:3, Irina Kolk-Tiina Sömer 6:2, Talvi Tarbe-Valve Nurmepuu 3:6, Gerli Aver-Andrea Uustulnd 6:5, Rehi-Kolk 6:5, Aver-Nurmepuu 6:2. Esimese koha võitis Vivian Rehi koroonaklubist Tirts, teine oli Gerli Aver Viljandist, kolmas Valve Nurmepuu Kehra koroonaklubist.

Meestest võitis Marek Poltrago, teine oli Erki Lepik, kolmas Tiit Ottenson, kõik Laiuse spordiklubist. Neljas oli Aleksander Michelis Viljandist.

Viljandis oli koos ka Eesti Koroonamänguliidu juhatus, arutati Eesti-Läti maavõistluse läbiviimist 19. mail Pärnus kalurihallis. Kinnitati koondise koosseis. Laiuse spordiklubist kuuluvad sinna Marek Poltrago, Erki Lepik, Meelis Sarapuu ja Väino Ridal.

PAUL UIBOLEHT

***

Maakonna Cklassi meistrivõistlustel jalgpallis Eskus võidutses tütarlastest Põltsamaa vald (Gertu Lieberg, Jana Semek, Maarja Grünbaum, Kristiina Orr, Terje Viks, Marju Viies, Liis Köörna, Iriina Nikišina), poistest Põltsamaa linn (Sten Viks, Pelle Päevil, Henry Oro, Rain Tombak, Gaspar Epro, Ats Aigro, Heigo Parkala). Tütarlastest järgnesid Põltsamaa linn ja Jõgeva-Palamuse koondvõistkond, poistest aga Põltsamaa vald ja Jõgeva linn.

***

Maakonna meistrivõistlustel jalgpallis teeb sellel aastal kaasa vaid neli meeskonda. Peale kaht avavooru juhib täiseduga Tabivere valla meeskond, võites Puurmanis sealset noort perspektiivikat meeskonda 2:1 ja kodus Põltsamaa linna 3:2. Põltsamaa valla meeskonnal on võistlusprotokollis kirjas 3:3 viik Põltsamaa linnaga ning Puurmaniga.

***

Põltsamaa kevadturniiril jalgpallis võistles 1990. a ja hiljem sündinud poiste võistkondi seitse, lisaks kaks aastat vanemate Esku tütarlaste võistkond. Esikolmikusse jõudsid Tabivere, Jõgeva ja Põltsamaa Tõruke. Talvekuudel saaliturniiridel võidutsenud Võhma jäeti neljandaks.

1988. a ja hiljem sündinud poiste võistkondi võistles kuus, neist kaks Paidest. Esikoha viis Paidesse sealse spordikooli esimene võistkond Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla ees. Tagumiste kohtadega pidid seekord leppima Tabivere ja Võhma noorjalgpallurid.

***

Põltsamaa Spordikooli maadlejad Tõnis Sulg, Gert Krabbi ja Priit Paju said hiljuti hea esinemise eest Eesti juunioride meistrivõistlustel sumos preemiareisi Tšehhi lahtistele meistrivõistlustele. Eestimaa au kaitsti väärikalt: raskekaalus võidutses Tõnis Sulg, keskkaalus võtsid kaksikvõidu Gert Krabbi ja Priit Paju.

Praegu valmistuvad maadlejad pingeliselt maikuu lõpupäevadel läbi viidavateks Eesti täiskasvanute meistrivõistlusteks, kus kõige suuremat edu oodatakse maailmaareenil sumomaadlust nuusutanud Indrek Kohvilt Põltsamaalt.

***

Põltsamaa valla spordiklubi Tervis korraldatud lauatennise seeriavõistlustel Lustivere Põhikoolis võitsid lastest ja noortest kõik auhinnalised kohad kohalikud mängijad, keda aastaid juhendab-treenib matemaatikaõpetaja Anne Pern. Noorema vanusegrupi kolm paremat tüdrukut olid Kaire Allvee, Kätlyn Priimats, Kristi Kaljusaar, poistest aga Remo Hagala, Kristjan Kanniste ja Hendrik Hagala. 13-16-aastastest mängijatest jõudsid esikolmikusse Kristi Kanniste, Pirjo Pall ja Kerli Allvee ning Endel Jänes, Tanel Kuusik ja Kristo Allvee. Naiste kolm südikamat mängijat olid Anne Pern, Maire Lepp (Põltsamaa) ja Riina Laumets (Puurmani). Meestest viis esikoha Jõgevale Urmas Rihma Heikki Paasi (Lustivere) ja Ants Rootsi (Põltsamaa) ees.

***

Kui veel pool tosinat aastat tagasi mängiti Jõgevamaal bridži vaid sügis ja talvekuudel, siis nüüd aastaringselt. Kevad- ja suvekuudel korraldatakse sõprus ja auhinnaturniire maakonna eri paigus. Puurmani kevadturniiril 11 paari osavõtul jõudsid esimesse poolde Janno Kivik-Kalle Ojassalu (145 p), Otto Suits-Mart Jäger (143 p), Lembit Kapp-Peeter Jaani (137 p), Kersti Kõrge-Ülar Kõrge (Laeva, 125 p), Mihkel Viirelaid- Jüri Mekšun (124 p) ja Jaanus Jakobi-Jüri Vaino (112 p).

2. juunil oodatakse bridžisõpru Pajusisse, kus toimub kolme maakonna sõprusturniir nelikutele Võhma, Suure-Jaani ja Järva-Jaani külalismängijate osavõtul. Põltsamaa Rivaali kohvikus mängitakse aga bridži kuni oktoobrikuuni iga kuu teisel ja neljandal kolmapäeval algusega kell 18.30.

OSKAR PURI

MITMESUGUST

Tabivere jäi rahvamajata

Eelmise reede öösel põles Tabivere vana, kahekorruseline puust rahvamaja maani maha.

Esimene teade tulekahjust Tabiveres saabus häirekeskusele kell 01.01.45. Üks möödasõitja teatas, et kusagil kooli taga on väga suur tulekahju. Kohe järgnes teine telefonikõne: keset alevit raudtee lähedal põleb elumaja. Kolmas kodanik ütles, et põleb saekaater või midagi muud, igatahes leek on väga suur. Paar minutit hiljem sõitis kohale Tabivere komando ja teatas, et täisleekides on hoopiski rahvamaja. Sellest kõigest veerandsaja meetri kaugusel asub aga elumaja ja kõrvalhoone, mille katust hakkasid leegid juba nilpsama. Mitme meetri kõrgune tulelont kerkis üle kahekordse rahvamaja katuse, millest osa oli juba sisse kukkunud.

Pritsimeeste esmaseks ülesandeks sai hoida elumaja ja kõrvalhoone hävingust. Varsti jõudsid Tabiverre ka Palamuse, Jõgeva, Põltsamaa ja Puurmani komandod. Kuigi tulekahjul osales kaheksa tuletõrjeautot ning viisteist tuletõrjujat, kustutamiseks kulus 300 tonni vett, ei õnnestunud rahvamaja enam päästa. 720 ruutmeetri suurusest hoonest jäi järgi hunnik tuhka ja tukke, kuumusest murenenud vundament ja lavapoolse seina jäänused. Õnneks inimesed viga ei saanud. Kustutustöö tegi eriti raskeks tohutu kuumus ja suur varingu alla jäämise oht.

"Leek oli nii tugev, et kui lasksime vee alumise korruse aknast sisse, lõi tulelondi ülevalt välja. Kui lasksime joa ülemisse aknase, viskas leegi alt välja. Selgus, et maja on gaasiküttel ja seni, kuni gaasiavarii mehed maagaasi kinni keerasid, andis gaas tuld pidevalt juurde. Kuumus oli tohutu, kui ülemise korruse suured ahjud hakkasid alla kukkuma, kiskusid ka pikad korstnad kaasa," meenutas tuletõrjujapäästja Urmas Välba.

"Kuni vana rahvamaja veel püsti oli, vaieldi Tabiveres ikka aegajalt selle üle, kas kultuuri peaks tegema seal või hoopis kusagil aleviku keskpunktile lähemal. Usun, et nüüd on kõigil siiski kahju, et vana maja maha põles: kunagi rahva nõu ja jõuga tuletõrjeseltsi majaks ehitatud hoone oleks sügisel 90 aastat vanaks saanud ning mitmel tabiverelaste põlvkonnal on sellega hulk kauneid mälestusi seotud," ütles Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp. "Tuleohtlik see suur vana puumaja muidugi oli ja paar väiksemat põlengut oli seal lahti pääsenud varemgi."

Sel nädalal pidi rahvamajas algama remont: 700 000 krooni eest oli vallal plaanis kohendada hoone fassaadi, vahetada aknaid-uksi jne. Ulatuslikumate sisetöödeni poleks seekord siiski veel jõutud. Nüüd tuleb aga hoopis uusi plaane pidama hakata.

Täna tulebki kokku vallavolikogu kultuurikomisjon, mille liikmed pakuvad välja oma ideed rahvamajale uue asupaiga leidmise suhtes. Komisjoni ühine nägemus esitatakse teisipäeval istungile kogunevatele vallavolikogu liikmetele.

"Päris uue maja ehitamine ei ole tõenäoline. Pigem võib kõne alla tulla Jõgeva Majandusühistule kuuluva kauplussöökla hoone rahvamajana kasutusele võtmine. Sööklaosa seisab neil niikuinii tühjana ja kui ka kauplusele sobivama suurusega, st väiksemad ruumid leitakse, pole hoone vallale rahvamajaks müümine võimatu," ütles Raudsepp. "Sisuline töö ei jää aga ka praegu tegemata: leidsime rahvamaja kontorile ajutise asupaiga lasteaia ruumides. Ning kuigi Elistvere loomaparki kavandatud suvelavastuse dekoratsioonid ja kostüümid koos palju muu vajaliku ja väärtuslikuga ära põlesid, otsustas rahvamaja juhataja Pilvi Pindma sel nädalal algama pidanud etendused vaid nädala võrra edasi lükata, asudes otsima rekvisiitide asendamise võimalusi."

Kuigi sületäie dokumente ja albumeid jõudsid pritsimehed juhataja kabinetist välja tuua, võib siiski öelda, et koos rahvamajaga läks tuleroaks suur tükk Tabivere kultuurilugu. "Kui meil märtsi lõpus toimunud külateatrite festivali ajal poleks tekkinud äkkvajadust oma kilplastelooga üht asendusetendust anda, oleksid need ajaloolised, Marokos ülemaailmsel harrastusteatrite festivalil käinud kilplaste kostüümid meil kodus ja alles olnud. Festivali aegu jäid need paraku rahvamajja..." kahetsesid Tabivere näitetrupi liikmed Rein ja Valdur Annuk. Ning küllap võpatas põlenguteadet kuuldes kõigi eesti harrastusnäitlejate süda, kes nimetatud festivalil osalesid: õdus ja ruumikas ahjusoe rahvamaja kujunes õigupoolest üheks festivali peategelaseks.

"Oleksitega" on põhjust opereerida ka ansamblinime Purask all tegutsevatel pillimeestel Raul Rääsal ja Toomas Hermanil: kui nad oma võimendust Tabivere huviteatrile Elistvere etenduste tarvis välja poleks laenanud, oleks see alles, nüüd aga said nad ligi 14 tuhandega vastu pükse. "Mis teha - õnnetusi ikka juhtub. Ega me uut võimendust vist muretsema hakka, arukam on pillid nurka visata," ütles Rääsk.

Tulekahju tekkimise asjaolude selgitamisele on kaasatud kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus.

RIINA MÄGI

ARDI KIVIMETS

Koolilapsed said keskkonnateadmisi

Vääriselupaikadest ja metsastloodusest üldse tuli Mustvee 1. Keskkooli vanema astme õpilastele rääkima keskkonnateenistuse spetsialist Rando Omler.

Inimeste ilmas unistatakse elada miljoneid maksvates eurohäärberites, looduses seondub vääriselupaik hoopis vana ja kõdunevaga. On kindlaks tehtud, et kui mõne metsaala elus pole inimene paari sajandi jooksul osalenud, ongi suur tõenäosus, et sellest on saanud vääriselupaik. Sealsetes vaevu püstiseisvates kändudes ja maas vedelevas tormimurrus võib leida väga mitmekesist ja haruldast liikide seltskonda, eriti seeni, samblikke, samblaid, selgrootuid. Kui niisugune mets langetada, siis kõik need üliharuldased liigid hävivad. Aga seda me ei taha, et meie elustik vaesestuks. Nii tuleks neid paiku hoida, aga seda saab teha eelkõige nende arvelevõtmisega.

Niisuguse inventariseerimisega tegelebki Eestis umbes 50 inimest, Rando Omler nende seas. Et sellega soovitakse ruttu ühele poole saada, siis peaks üks inimene päevatöö jooksul umbes 100 ha ulatuses need kindlaks tegema. See töö õigustab ju vaid siis, kui jõutakse metsaraidureid ennetada.

Asjatundjad ütlevad juba paljude indikaatorliikide järgi ära, et paik on tõenäoliselt väärislik. Nii tutvustaski Rando Omler oma väga vastseid diapositiive Nigula kandist. Põhiliselt oli näha mitmesuguseid haruldasi samblikke, millest mõnesid võis ära tunda mitte väga põhjaliku analüüsi alusel, vaid vahel mõne lihtsa tunnuse järgi, olgu selleks kibe maik või mõni punakas täpike, mis tallust hõõrudes nähtavale tuli. Ekraanipiltide alusel sai nagu väikese metsamatka ära tehtud. Võibolla ärgitas see mõnda ka päriselt metsa uurima minema.

Ulvi Kalvist keskkonnateenistusest kinkis koolile mitmesuguseid uuemaid trükiseid keskkonnakaitse teemal.

EHA NÕMM,

Lümati

Jõgevamaa keskkonda investeeritakse 12 miljonit

Keskkonnaprojekte rahastav sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldab tänavu Jõgevamaale ligi 12 miljonit krooni, millest enamik kulub maakonna veemajanduse korrastamiseks.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse 70 miljoni kroonise mahuga veekaitse ja jääkreostuse programmist investeeritakse Jõgeva maakonda 9,6 mln krooni. Kolmandik sellest summast kulub Jõgeva reoveepuhasti käivitamiseks ja maakonnakeskusesse kanalisatsioonitrasside rajamiseks. Teistest suurprojektidest toetab sihtasutus 2,5 mln krooniga Mustvee sadama ja 2,23 miljoniga Koseveski hüdrosõlme ehitustöid. Lisaks rahastab KIK Mustvee linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamist 900 000 ning peremeheta põllumajanduskemikaalide kahjutustamist 350 000 krooniga.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse jäätmeprogrammist eraldati 230 000 krooni Jõgevamaa jäätmehoolduse korrastamise projektile. "Selle rahaga alustatakse maakonna väikeprügilate sulgemist ja tehakse selleks vajalikud tasuvusuuringud," selgitas Jõgevamaa keskkonnateenistuse jäätmete ning õhu peaspetsialist Moonika Aunpuu.

Looduskaitsjad loodavad KIKi abiga alustada üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 ettevalmistustöid Jõgevamaal. KIKi toetusel valmib Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava, remonditakse looduskaitseala kontorit, hooldatakse Endla järve matkarada, puhke- ja laagrikohti. Ka Männikjärve raba vaatetorn, Alam-Pedja looduskaitseala infostendid ja matkarajad saavad KIKi rahalise abiga värskema väljanägemise.

Lisaks asustatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahaga Vooremaa järvedesse koha, haugi ja linaskimaime ning vooluveekogudesse jõevähi poegi, koolitatakse erametsaomanikke, rajatakse metsauuenduse näidisalasid, toetatakse keskkonnaürituste korraldamist ja antakse välja looduseteemalisi trükiseid.

Keskkonnainvesteeringute Keskus on rahandusministeeriumi haldusalas tegutsev sihtasutus, mis kasutab keskkonnatasudena riigieelarvesse laekunud raha keskkonnaseisundi parandamiseks. Kokku jagab KIK tänavu toetusteks 170 mln krooni.

ULVI KALVIST

Looduskaitsekuul jalgrattamatkale

Jõgeva maavalitsuse ja Jõgevamaa keskkonnateenistuse töötajad tähistavad 13. mail alanud looduskaitsekuud jalgrattamatkaga "Kuidas elad, Jõgevamaa?".

21. mai varahommikul kell 7 algavale jalgrattamatkale stardivad esmalt Põltsamaal elavad ametnikud. Matka sihtpunktiks on Jõgeva. "Sportlik pingutus ja looduse nautimine on igapäevasele rutiinile meeldivaks vahelduseks ning ametnike päevatöö sujub kindlasti ladusamalt," arvas maavanem Margus Oro.

Et ka Jõgeval elavatele ametnikele võrdväärset koormust pakkuda, sõidetakse tööpäeva lõpus ühiselt Põltsamaale tagasi. Pärast parimate osavõtjate autasustamist ja saunaskäiku tuleb jõgevlastel järgmisel hommikul tagasi maakonnakeskusesse vändata.

Rattaretkel on lubanud osaleda maavanem Margus Oro, maasekretär Henri Pook, Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja

Mart Joosep, maakonnaarst Ülle Krikmann jt. Kaasa võivad lüüa kõik teisedki huvilised.

ULVI KALVIST

POLITSEIKROONIKA

Ülevaade nelja kuu kuritegevusest

Käesoleva aasta nelja kuuga toimus maakonnas 361 kuritegu. Eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes leidis tänavu aset 42 kuritegu rohkem. Kuritegude kasv on põhjustatud salajaste varguste enamesinemisest. Salajasi vargusi oligi 42 eelmisest aastast rohkem. Varguste hulgas kasvas metallivarguste ja metsavarguste arv. Metalli varastati tänavu 58 korral (mullu 38) ja 33 juhul neist oli tegemist elektri õhuliini vargusega. Õhuliini vargusi oli tänavu mullusest 18 juhtumit enam. Metsavargusi oli läinud aastal 24, tänavu 27. Vähem oli röövimisi ja väljapressimisi, huligaansust, ärandamisi (-46,7%). Vähem oli ka joobnuna korduvalt mootorsõiduki juhtimist: tänavu 13, mullu 30. Möödunud aastast rohkem on tulnud kriminaalkorras süüdistada isikuid tulirelva ebaseaduslikus omandamises, hoidmises, kandmises ja kasutamises. Tänavu avastatud kuritegude arv moodustab 51,2% toimepandud kuritegudega võrreldes. Vähem oli kuritegusid Põltsamaa linnas ning Palamuse, Puurmani, Kasepää, Pala ja Saare valdades, mujal oli tõus.

Varastati lukustamata ustega autost

Esmaspäeva õhtul kella kaheksa ja poole üheksa vahel seisis pargituna Jõgeva vallas Siimusti-Kaave teel sõiduauto Ford Scorpio. Auto uksed olid jäänud lukustamata. Autost varastati auto registreerimistunnistus, volitus, kindlustuspoliis, isiku pass ja juhiload, samuti fotoaparaat ja peenraha. Vargad viisid kaasa ka järelhaagise registreerimistunnistuse ja kindlustuspoliisi. Asjas kahtlustatakse kahte Jõgeva linna noormeest, 27 ja 28 aastat vanad.

Ärandatud autol jooksis mootor kokku

Ööl vastu teisipäeva murti Adaveres sisse ühte garaaži ja ärandati sealt sõiduauto VAZ 2105. Ärandajad lõhkusid auto kättesaamiseks garaažiukse. Kuriteos kahtlustatavaina peeti kinni kaks meest, üks Jõgeva, teine Järvamaalt. Mõlemad on varem varguse eest kohtulikult karistatud. Ärandajate sõit lõppes auto mootori kokkujooksmisega Järvamaal ühes üksildases kohas. Ärandajad olid Adaverest kõrvalgaraažist varastanud ka kanistrid diislikütusega, mis paigutati pagasiruumi. Kanistrid hüplesid seal halval teel sõites ja lõhkusid omakorda autot.

Leiti Peipsisse uppunud mees

Tänavu 20. aprilli õhtu eel uppusid Mustvee sadamasuu lähedal järve kaks mustveelast. Ühe õnnetu surnukeha leiti järgmisel päeval, teise põrm jäi vaatamata otsimisele kadunuks. Esmaspäeva

õhtul kella üheksa paiku avastati kadunud olnud Aleksandri (1960) surnukeha Peipsi järves sadamasuu lähedal vees olnud kalavõrkudest, umbes samast kohast, kus temaga õnnetus oli juhtunud. Kadunu surnukeha saadeti surmapõhjuse täpsustamiseks kohtuarstlikku ekspertiisi.

Karistati alkoholijoobes sõidukijuhte

Teisipäeva hommikupoolikul arutati politseiprefektuuris jälle purjuspäi mootorsõiduki juhtimisega toime pandud liikluseeskirja rikkumisi. Karistused määrati: Tarmo Ottender (1974), trahv 2650 krooni, Mait Soolepp (1978), 2650 krooni, Urmas Alev (1958), 4240 krooni, Urmas Paluoja (1966), 3180 krooni, Sergei Koromnov (1980), 4240 krooni.

Tõukerattad ja fotoaparaat

Eelmisel nädalal kirjutasime, et laste politseiteemaliste plakatite ja joonistuste võistlusel on vabariigi kolme parema hulka jõudnud üks joonistus, üks plakat ja eriauhinna pälvinud samuti üks plakat Jõgevamaalt. 10. mail jagati tööde autoritele kätte ka auhinnad. Angelika Vendler Kuremaalt oli kolme parima joonistaja hulgas. Puurmani Keskkoolist Liis Talpase ja Katrina Tuuliku kahasse tehtud plakat oli samuti autasu väärt. Kõigile kolmele anti auhinnaks kokkupandav tõukeratas. Kaarel Maarand Saduküla Põhikoolis sai eriauhinnaks fotoaparaadi.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Neljapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma ja olla äikest. Puhub lõunakaarte tuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur +15°C ... +21°C.

Reedel on vahelduva pilvisusega ilm, võib sadada hoovihma ja olla äikest. Puhub lõunakaarte tuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel +4°C ... +10°C, päeval +17°C ... +22°C.

Vooremaa

Neljapäev, 17. mai 2001. a.

Kartulipõllud jäävad väiksemaks

JAAN LUKAS

Kerdil on lootust paraneda

JAAN LUKAS

Jõgeva Tähe istutas linna "kopsudesse" puid

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Milleks presidendikandidaadile populaarsus. Milleks Eestile president

MARGUS KIIS

KIRJAD