Laiuse lossivaremetes võis nädalavahetusel kohata daame, kes näolt ja teolt küll noored, ent riietuse poolest rohkem nagu Karli ajastust pärinesid. FOTO: RIINA MÄGI
Vooremaa
Kaks
päeva kuningaga
Laiuse
lossivaremetes võis nädalavahetusel kohata daame, kes
näolt ja teolt küll noored, ent riietuse poolest rohkem
nagu Karli ajastust pärinesid. FOTO: RIINA MÄGI
Möödunud laupäeval ja pühapäeval peeti Laiuse lossivaremetes ja selle ümbruses kuningapäevi. Ühes Jõgevamaa atraktiivsemas paigas korraldatud üritus oli pühendatud kolmesaja aasta möödumisele Rootsi kuningas Karl XII talvitumisest Laiusel.
Suvepäevad kuningaga ehk Karl XII ajastu tagasitulek Laiusele sai teoks Jõgeva vallavalitsuse ja Jõgeva kultuurikeskuse eestvedamisel. Ajaloolisest tõest ajendatud ettevõtmise peakorraldajaks oli Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ning folklooritrupi Jõgevahe pere kunstiline juht Airi Rütter. Kuningapäevi juhtis ja kokkutulnutele jagas selgitusi Vaimastvere talupojaks kehastunud Raimo Aas. Avasõnad laususid Karl XII ise, kes oli sama reibas ja noor nagu 300 aastat tagasi ning Jõgeva vallavanem Toivo Ilves. "Tore, et saan juba teist aastat järjest olla Laiusel koos Karl XIIga. Ühtlasi on meeldiv, et kuningapäevade korraldamisele on nii palju inimesi kaasa aidanud," ütles vallavanem.
Kuningas isiklikult kohal
17-aastase kuninga päralt oli lossivaremetes esinduslik telk, mille ümber kõndis pidevalt nägusaid õukonnadaame ja uhketes mundrites sõjaväelasi. Külalistele oli selles keskkonnas teejuhiks lossihärra, tegelikus elus Luua kultuurijuht ja pedagoog Valdi Reinas. Majesteet tegi ringkäigu käsitöökülla, kus erinevatest Eestimaa paikadest saabunud meistrid oma tooteid pakkusid. Müügil olid sepised, puunõud, vaibad, mütsid ja kübarad ning igasugune muu tarbe ja ilukaup. Jõgeva Lions-klubi liikmed küpsetasid pannkooke ja pont¹ikuid, mille turustamisest saadud raha läheb heategevuseks. Küpsetamisega olid ametis klubi asepresident Vahur Kukk, meister Sulev Schasmin, Priit Kirsimäe, Aleksander Kibal ning teised Jõgeva "lõvid" ja nende pereliikmed.Pannkoogimeistritel olid ees Lions-klubi sümboolikaga põlled. Pühapäeval saabus kohale ka literaat ja raamatukaupmees Mart Arold. Kui teised ettevõtjad olid kaubanduslikuks tegevuseks pinna üürinud, siis Arold soovis lihtsalt ringi jalutada ja oma sortsiseriaali raamatuid müüa.
Sõbralik libakuningas
Kuningapäevadel sai osa ka sajanditetagusest talupojakultuurist. Nii kostus torupillimuusika. Et Karl XII oli rahvamees, siis vestles ta pidevalt talupoegadega. Talunaised ja neiud (Jõgevahe pere naisrühm) võtsid talupojatrallil kuninga tantsuringi. Monarhil hoidis käest kinni seekordne naisrühma juhttantsija Marika Järvet. Lisaks kuningale tegutses Laiusel ka opositsiooniline libakuningas.
Kui Laiusele kaheks päevaks tagasi tulnud Karl XII tegelik isiksus jäägu saladuseks, siis libakuningas lubas oma reaalse olemuse avalikustada. Selles positsioonis oli üritust sponsoreerinud Maalehe
ärijuht Andres Anton. "Üldiselt olen ma Karli vastu sõbralik ning paleepööret korraldama ei hakka," märkis Anton naljatamisi.
Valiti lossipreili
Kuningapäevadel valiti ligi kümne kandidaadi hulgast ka lossipreili. Lossipreiliks pürgijatel , keda nõu ja jõuga abistas kultuuritöötaja ja
tantsupedagoog Merleen Läänemägi, tuli täita erinevaid ülesandeid ning vastata Raimo Aasa küsimustele. Konkursi tulemused kuulutati välja õhtul, õukonna vastuvõtul ja Lossipreili-tiitli pälvis Kaisa Reimand. "Võit tuli mulle üllatusena. Konkurents oli piisavalt tugev, mistõttu tuli igati hoolikalt esineda ja hea välja näha," lausus Kaisa.
Samuti liikusid kõikjal ringi lossiprouad, keda mängisid Laiuse rahvatantsurühma naised Virve Museri juhendamisel. Vanaaegsed rõivad olid nad endale õmmelnud ise.
Laupäeva õhtust kuni pühapäeva varavalgeni kestis lossiõuel ööprogramm. Esines vanamuusikaansambel Rondellus,kelle tantsijad esitasid vanu tantse. RAMi meeskoor oli kehastunud munkadeks ja kutsus koosolijaid paljupalju varasemasse aega, kui Karl XII valitses. Rahvusmeeskoor esitas ladinakeelseid laule tsüklist Gregoriuse laulud. Seejärel algas näidend Karl XII aeg Laiusel. Enn Kippeli romaani "Kui raudpea tuli" ainetel oli näidendi kirjutanud ja lavastanud Janek Varblane.
Etenduse algust tuli küll mõnevõrra oodata, sest üks vajalik muusikakassett oli ajutiselt kaduma läinud. Mis parata, tegijal juhtub nii mõndagi. Näidendis, kus räägiti Karl XII rahvasõbralikkusest, Eesti talupoegade vihast ja umbusust Saksa parunite ja Vene ülemvõimu vastu mängisid peaosi isetegevuslased Matti Lilleväli, Eino Võsaste, Arne Tegelmann, Ergo Prave, Veronika Poll, Jaanus Jaanpark, Ülle Luik ja Mait Talistu. Kaasa tegid ka Jõgevahe pere naisrühm, meeskoor Mehis ning hobused.
Etendus Karlist kasvas sujuvalt üle Vaimude tunniks, kus Airi Rütteri esitatud tekst eestlusest ja Eesti ajaloost põimus tantsudega ning suursuguse tulevärgiga. Öökava lõpetas Tõnis Mägi. Koidu saabudes laulis levimuusika üks suurmeistreid Koitu.
Karli vaim jääb Laiusele
Pühapäeva hommikupoolikul ütles Karl XII Vooremaale: "Vaatamata pingelisele ööle, olen välja puhanud ja valmis uuteks tegudeks. Käsitöömeistrid jätkasid oma toodete müüki. Lõputseremoonial musitseeris Kaitseväe orkester, kes koos Jõgevahe perega lossivaremetest pidulikult välja marssis. Kuningapäevade korraldamisel üks suurema vaeva nägijaid Jõgeva vallavalitsuse haridus ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave ütles Vooremaale: "Kuningapäevad kulgesid huvitavalt. 300. aasta möödumist Karli viibimisest Laiusel enam tuleval aastal tähistada ei saa. Küll aga on atraktiivses Laiuse lossivaremetes võimalus teisigi ajaloo ja kultuurihõngulisi üritusi korralda. Arvatavasti juhtub mõndagi põnevat siin juba augustiski. Kindlasti jääb Laiuse kohale alatiseks hõljuma ka Karl XII vaim. Karl XII on Laiusele sama oluline nagu Oskar Luts Palamusele."
JAAN LUKAS
Eile möllanud torm räsis Jõgevamaad
Eile pärastlõunal alanud äikesetorm langetas Jõgeval, Põltsamaal, Puurmanis, Aidus ja mujalgi puid, viis pealt majade katuseid ning jättis elektrita üle 220 trafopunkti.
"Olen 35 aastat Jõgeval töötanud, kuid ei mäleta, et Jõgeval oleks nii suure purustava toimega tormi olnud," ütles ilmateenistuse kliimaosakonna peaspetsialist Helle Raudsepp eile Vooremaale.
Torm ei jätnud kahjustamata ka Jõgeva ilmajaama. "Raju murdis maha kaks kuuske ja jämeda hõbepaju, mis kavatseti võtta looduskaitse alla. Torm kahjustas vaatlusriistu, ta lennutas minema sademete isekirjutaja ülemise osa. Üle linna lennanud raju purustavat jõudu arvestades võis tuule tugevus olla 30 m/s või natuke rohkem," arvas ilmaspetsialist. Kõige hullem oli esimese äikesepilve eel ja saju alguses, siis tegigi tuul põhilise laastamise.
Jõgeva ilmajaama andmetel sadas tunni ajaga 13,5 mm sademeid. "Vihm tuli nii suure hooga, et tõenäoliselt tuiskas see üle sademetemõõtja, nii et sademete hulk võis olla palju suurem," märkis Raudsepp. Kauaaegne ilmavaatleja Maimu Kitsing teatas Aidust, et sealgi on torm lõhkunud katuseid ja suuri puid. Aidu paisjärvel oli tuul tõstud paadi üles, visanud kaks inimest vette ning lennutanud paadi kaugemale.
Jõgeval andis eile pärast paar minutit kestnud tormihoogu otsida tänavat või parki, kus poleks langenud puid või oksi ja lehti. Suuremad puud olid langenud ja liikluse sulgenud Ristiku, Aia, Pargi ja Sauna tänaval. Mõnda aega oli liikluseks kinni Piibe maantee linna vaheline lõik, kuhu kukkusid suured paplid ja saar. "Sõitsin Õuna poole, kui märkasin, et puu hakkab langema. Panin kähku pidurid peale ja lõin tagasikäigu sisse. See mu auto ja ehk elugi päästis," arvas tuliuue Volkswagen Dora omanik Ain Viik. Puurmanis vajus puu autole, kus istus poiss. Laps toimetati haiglasse.
ASil Avaks viis torm ära kaalumaja uue katuse koos sarikatega ning osa laohoone eterniitkatust, Siimustis jäi katuseta kolmekorruseline maja. Raju lõhkus kasvuhooneid ja murdis viljapuid.
"Vihma ajaks jõudis minu juurde põllumajandusloendaja proua Kotkas. Lugesime puid ja põõsaid, juba olime pannud kaks kirsipuud kirja, kui käis kärgatus ja praksatus ning üks punaseid kirsse täis puu oligi murdunud. Nõnda saigi mul kirja puu, mida enam ei ole," rääkis Jaama tn 15 elanik Eric Tupits eilse vahejuhtumi.
Viimati oli Jõgeval suurem torm 1978. a. novembris (29 m/s) ja 1967. aasta 6. augustil. "Tormi poolt tekitatud kahju ei oska veel rahasse ümber hinnata. Hea seegi, et meil polnud inimohvreid. Arvan, et homme lõunaks peaksime jõudma tormikahjustused linnas likvideerida," lootis Jõgeva linnapea Ants Paju eile õhtul.
Ilmaennustuse kohaselt on äikest ja keeristormi oodata ka täna.
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Laupäeval peetakse Tormas Rahuoru pargis II puhkpilliorkestrite festivali "TOPOF 2001". Kavas on retk Jakobsonide radadele, rahvuslikud mängud, lauludtantsud, pillimängumaraton. Pasunaid puhuvad Popsid, Avinurme, Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee, Torma, Vändra, Suure Jaani, Sindi, Väägvere, Türi orkestrid. Pidu juhivad Jüri Aarma ja Vello Mäeots.
Reedel on Maarjas kesksuve diskoshow, diskoriks Imre Tõekalju. Ettevalmistamisel on 28. juulil Maarjas toimuv Tabivere valla III isetegevuslaste päev.
Teisipäeval tuleb kokku Põltsamaa valla majanduskomisjon, et arutada koolide valmisolekut uueks õppeaastaks ja perearsti süsteemiga seonduvaid probleeme. Samal päeval on Adaveres kooli restaureerimise küsimuses projekteerija. Neljapäeval kohtuvad vallavalituses Põltsamaa koolide esindajad, et arutada valmisolekut algavaks õppeaastaks.
Eelmisel nädalal oli Põltsamaal piirkondlik memme-taadi lustipidu. Pühapäeval on lauluväljakul suvepidu lastele. 15. juulil algas Noorte Puhkpillimängijate Suvekool. Õpetajaks on dirigent Åge Korneliussen Norrast ning õppejõud Eesti Muusikaakadeemiast ja H. Elleri nim. Muusikakoolist Tartust. Neljapäeval annavad Põltsamaa kirikus suvekooli ansamblid ja solistid kontserdi, reedel on Põltsamaa kultuurikeskuses Noorte Puhkpillimängijate Suvekooli esimese vahetuse lõppkontsert.
Teisipäeval on Saare vallavalitsuse istung. Neljapäeval toimub järjekordne KoseVeski hüdrosõlme ehituse teemaline nõupidamine. Lõppesid projektid "Saare mõisas õitseb ohaka asemel iisop" ja "Faasan ei ole Eestis võõras lind". Rannal toimub 18.-22. juulini üleeestiline 4H klubide suvelaager.
Eelmise nädala lõpus oli Palamusel harrastusratturite kokkutulek "Velotreff 2001". Reedest pühapäevani toimub Palamuse valla ja Soome Ikaaliste sõpruspiirkonna suvelaager Kodaveres. Palamusel kestab teist nädalat neljas klaasikunsti töötuba "Liivakastimängud Rehemöldre õuel", kõiki huvilisi oodatakse uudistama ja meisterdama. Laupäeval saab vaadata Rehemöldre õuel Palamuse näitetrupi etendust "Juudas". Neljapäeval on Paunvere laada toimkonna nõupidamine.
Pajusi vallavalitsuse ametnikud puhkavad 2. juulist - 5. augustini. Sotsiaalnõunik võtab kodanikke vastu 17. ja 19. juulil, teised ametnikud 17. juulil.
Kolmapäeval toimub Mustvees sotsiaalkomisjoni koosolek. Laupäeval toimuva traditsioonilise Mustvee linna päeva kavas on laat, esinevad Vello Orumets, Jüri Homenja, Mustad Vestid, Trio Romanss, öödiskoriks on Imre Tõekalju. Spordiüritustest toimub vabariiklik tänavakorvpalli etapp järve ääres ja veteranide jalgpalliturniir. Selle nädalal on Mustvees laagris Eesti Korvpallikoondis.
Nädalavahetusel tähistati Laiusel üritusega "Suvepäevad kuningaga" 300 aasta möödumist Rootsi kuninga viibimisest ordulinnuses. Reedeks Paduveres välja kuulutatud juubelikonverents "Kas eramuuseumil on elujõudu?" ja laupäevane üritus Otto Erimaa XXXIII mälestusvõistlused ning killamängud Paduvere staadionil on edasi lükatud järgmisele nädala 28.juulile.
Möödunud reedel anti linnavalitsuses preemia politseinik Jarek Pavlihhinile, kes tabas Betti Alveri pargis valgustid lõhkunud noorukid. Sellel teisipäeval arutatakse Jõgeva linnavalitsuses kultuurikeskuse ehitusega seonduvat.
ARVAMUS
"Macbeth" on originaalis William Shakespeare sajandeid tagasi kirjutatud tragöödia võimuhullu naise veristest tegudest oma positsioonide kindlustamisel.
"Macbeth" Eestis on Arbo Tammiksaare ja Andres Maimiku pooletunnine dokumentaalfilm seksihullu mehe ebapuhastest katsetest oma tahtmiste saavutamisel. Vana "Macbeth" on olnud kurikuulus ja ühe ajahetke kohta pole seda vähem Eesti uus "Mäk". ETV saadet Pärnu 15. Dokfilmifestivalist nuditi Ringhäälingunõukogu survel ja hilisem Tiit Sinissaare lame sõim filmi aadressil on vaid viimane ots juba üle kahe aasta kestnud dokki saatnud pahanduste jadas.
Mida "Macbeth" siis sisaldab? 1998. aasta suvel lavastas ja filmis pisikese videokaameraga Võrumaa kirju minevikuga tegelinski Aivar Palumäe suvila juures Shakespeare "Macbethi". Ta värbas ümbritsevatest majadest tüdrukuid ja ka noormehi "näitlejateks"ja pikkis klassiku teosesse pornograafilisi stseene. Näidatakse filmimist ja üldse suvilas toimuvat labrakat. Lõpus on palju kõmu tekitanud stseen, kus üks värvatud tüdruk räägitakse teise naisnäitleja poolt pehmeks ja ta astub dokkaamerate ees Palumäega saunas seksuaalvahekorda, et "saada kuulsaks" nagu Palumäe kõigile laialt lubanud oli.
Tegelikult, nagu Arbo Tammiksaar aastal 2000 Palamusel rääkis, panid "Macbethi" idee Palumäele pähe tema ja Maimik. Ei ole nii nagu Palumäe seal laulis, et juba lapsepõlvest peale, on mind huvitanud Macbeth. Palumäe ainult taidles kaamerate ees, nagu ta oleks mingi "lavastaja". Põhiliselt olevat teda huvitanud enda "võimete" demonstreerimine.
Filmitud läbusteenidest on turvalisuse huvides jäetud välja kohad, kus seltskonda ilmusid kriminaalsed tüübid ja liikvele läksid narkootikumid. Segadust on tekitanud ka ühe "asjasse segatud inimese" liikvele lastud kuuldus, nagu oleks ka kurikuulus lõpustseen täiesti lavastatud.
Filmile on sageli ette heidetud, et puudub selge autori seisukoht. Aga probleemiks ongi, et autoreid on kaks ning seisukohti samuti. Andres Maimiku jaoks, nagu ta hilisemate intervjuude järgi arvas, oli Palumäe rohkem selline külaveidrik, kiiksuga tüüp, huvitav kuju, manipulaator ja petis, kelle tegevuses ta nägi vaid tänapäeval niikuinii levinud seksi ja võrgutamismängude "teistmoodi" vormi. Kas baaris lantimine on siis moraalsem kui "filmirollidega" meelitamine?
Arbo Tammiksaare suhtumine oli peale võtete lõppu arvatavasti negatiivne, igatahes on ta hiljem avaldanud vastumeelsust kogu Palumäega seotu suhtes ning on meenutanud seoses kogu filmi tegemisega vaid vastikuid momente. Filmi peamine monteerija on hea huumorisoone poolest tuntud Andres Maimik, seetõttu on arvatasti tema süül sattunud sinna palju lõbusaid kaadreid kohalikust ulaelust.
Seetõttu võibki süüdistada filmi "kaasaitsitavas toonis" (Sinissaar) ja kohati tundubki see õigustatud. Igatahes on olnud inimeste reaktsioon Tammiksaar/Maimiku "Macbethile" kahesugune. Ühed ja neid paistab olevat enamik, peavad filmi hoiatuslikuks ja arvavad, et peale selle vaatamist valdab kõiki vastikus Palumäe kui persooni suhtes. Selline on näiteks olnud ETV programmidirektori Ilmar Raagi ja filmiguru Mark Soosaare arvamus. Teised aga peavad "Maci" Palumäed reklaamivaks ja soodsast küljest näitavaks. Kuna on tegemist kahe autori filmiga, siis on tekkinud ka kaks suhtumist.
Samas on Palumäe edasises tõusus süüdi mitte enam kaks dokumentalisti vaid Eesti tavaline kõmumeedia, kes on jahtinud tema viimaste aegade peamise töölooma Kristi Selli totraid ideid ja tegemisi ja see kõik näitab üldiselt meie ühiskonna vaimset nõrkust.
MARGUS KIIS
KIRJAD
Meenutusi 1941. aasta suvesõjast Vooremaal
Otsustava tõuke partisanisõjaks punaste vastu andis 14. juuni küüditamine. Stalinistid tahtsid hävitada harituid ja edumeelseid inimesi läheneva sõja eel. Suurima löögi alla sattusid Jõgeva linn ja selle lähivallad. Siberisse saadeti siit sadu ärimehi, õpetajaid, edukaid talupoegi. See tekitas hirmu ja viha mahajäänutes.
Oma kodusid ja peresid asusid kaitsma eestimeelsed mehed kaitseliitlaste juhtimisel. Eriti edukalt tegutsesid Siimusti, Laiuse, Kuremaa ja Vaimastvere mehed. Hangiti relvi, kavandati külade kaitseplaane.
Edukaks kujunes Kuremaa meeste rünnak Varbevere õhukaitse postile õpetaja Ilmar Saue juhtimisel. Saagiks langes 7 püssi ja mitu kasti padruneid. Punaväelastele ei tehtud kriimugi viga. Mehed ei olnud kättemaksjad.
Suurimaks lahinguks hävituspataljoniga kujunes Laiuse-Kuremaa-Vaimastvere partisanidele Mõra lahing 6. juulil. Hoiti ära punaste pääs Laiusele. Seitse tundi kestnud lahingus saadi saagiks 3 veoautot, 10 püssi, 3 kuulipildujat, käsigranaate, laskemoona.
Edukaid lahinguid hävituspataljoniga pidasid Siimusti mehed kapten K. Tiimani juhtimisel. Leitnant A. Tross vallutas 3. juulil Sadala õhukaitseposti, peeti mitu lahingut hävituspataljoniga. Jõuliselt tegutsesid Vaimastvere partisanid leitnant P. Kassi juhtimisel. Punaarmeel tuli metsavendade vastu Endla rabas kasutada lennukite abi.
Mitu lahingut pidasid punaväega Saare metsavennad. 3. juuli kujunes enamiku Tartumaa valdade ülevõtmispäevaks. Kõikjal heisati sinimustvalged lipud. Operatsiooni koordineeris Soome raadio.
Mõra lahingu kaotusele järgnes 7. juuli varahommikul hävituspataljoni vastuoperatsioon Kuremaale. Ette juhtunud inimesed vangistati lossi keldrisse. Hävituspataljonlased viisid juhuslikult kättesattunud noormehed I. Saue (31), V. Elluste (33) ja E. Pärtelpoja (18) kaasa ja tapsid püssilaskude ning täägilöökidega maanteekraavis. Süütult surid kõrvuti kooliõpetaja, mõisatööline ja väiketaluniku poeg. Nende mälestuseks on paigaldatud mälestuskivi Kuremaa teeristil. Samal päeval lasti Kuremaa mõisas maha Laiuse mees Jakob Malm ja Palamuse metsa vahel juhuslik teekäija Arved Lodo.
Meie partisanide suvesõda kujunes oluliseks osaks Eesti iseseisvuse taastamisel. See näitas kogu maailmale meie omariikluse püüdu, tahet elada vabana. "Stalin ja Hitler olid ühesugused, suured kaabakad", ütles hiljuti Postimehele Vene demokraat Aleksander Jakovlev.
ENDEL SÖÖT
JUHTKIRI
Eilne ilm andis suurepärase stiilinäite sellest, milline saab meie kliima olema nii umbes paarikümne aasta pärast. Selleks ajaks on suurem osa LõunaEuroopast muutunud kõrbeks, Alpi liustikud sulanud ning meil siin valitsemas vahemereline kliima. Kolmekümne kraadi ligi jääv troopiline kuumus vaheldumisi troopiliste vihmavalingute ning puid (või selle aja peale juba palme) murdva tormituulega muutuvad meie igasuvisteks kaaslasteks. Kliima soojeneb ning tõenäoliselt on inimene selles protsessis vähemalt kaasosaline.
Mugavust armastame me ju kõik. Tõepoolest, kas tasub poole kilomeetri kaugusel asuvasse kaubanduskeskusesse shoppama minekuks kondimootorit kasutada, kui auto olemas? Ning milleks tappa naisi kodutöödega, kui selle jaoks on olemas elekter? Kirevatest pakenditest, ühekordsetest toidunõudest ning kõikvõimalikesse ja võimatutesse kohtadesse puistatavast kodukeemiast rääkimata.
Kuid kõige selle eest tuleb ükskord maksta. Loodusvarade ammendumine, rikutud keskkond ning kihvakeeratud kliima, on vaid kõige silmatorkavamad näited. Kuid kas me näiteks telekast baktereid tapva seebi reklaami vaadates anname endale ikka aru, et koos bakteritega tapame tegelikult ka iseennast? Et organism, mis meid ümbritseva loomuliku keskkonna osana bakteritega kokku ei puutu, minetab lõpuks ka oskuse nendega võidelda ning võib lõpuks lihtlabase nohuviirusega kokku puutudes loojakarja minna? Eks ole ju ka meid ümbritsev steriilsusefeti¹ osake inimese püüdest keskkonda oma näo järgi ümber kujundada, tulemuseks on aga paraku allergia ja mitmesugused muud hädad.
Tehnilise progressi idee näeb ette, et maailma majandus järjest kasvab, toodab aina rohkem ja paremaid kaupu, mida inimesed kogu maailmas siis aina rohkem ka tarbima hakkavad. Paraku ei suuda planeet Maa meid niisuguse elustiili jaoks piisaval hulgal ressurssidega varustada. Ameerika autod, riided ja kokakoola on küll uhked asjad, kuid mis saab siis, kui miljard hiinlast äkki ka samamoodi elada otsustab? Hiinlaste töökust arvestades ei oleks seesugune asjade käik sugugi utoopiline, tragöödia on aga selles, et niisugusel juhul pole meil siin varsti enam midagi hingatagi, puhtast veest ning mõõdukast kliimast rääkimata.
17. juuli 2001. a
MAJANDUS
Finantsteenidus kolib internetti
Kõik Eesti juhtivad pangad ning kindlustusseltsid on seadnud üheks peamiseks eesmärgiks internetipõhiste toodete ja teenuste arendamise.
Üha rohkem kogu finantsteenindusest ja ka muudest eluvaldkondadest kandub üle internetti. Läbi interneti levivad värskeimad uudised ja kiireimad finantstehingud. Teenuste kasutamisel läbi interneti ongi üheks eeliseks teenuse kiirus - enamasti teenindab klient ennast ise, seega ei ole vaja seista järjekorras, ega võtta klienditeenindaja jutule pääsemiseks järjekorranumbrit.
Teine olulisem punkt on teenuste odavus - ilma klienditeenindaja või konsultandi abita tehtud tehingud on odavamad, sest iga klient teenindab ennast ise.
Ühesõnaga on internet väga hea ja kasulik asi, kui ta parajasti käepärast on. Sageli unustavad uute tehnoloogiate ja kasulike internetiteenuste arendajad aga tõsiasja, et väga paljudel inimestel ei ole võimalik internetti kasutada.
Arvuti soetamine on kallis, ning aasta pärast võib tänane tipptehnoloogia olla juba vanarauaks muutunud. Samuti on kulukad igakuised internetiühenduse maksed. Lisaks kõigele eelnevale ei pruugi kliendid olla parasjagu ei tööl ega kodus, kui tekib vajadus kasutada internetipõhiseid pangateenuseid.
Ei saa loota, et kõigil klientidel oleksid pidevalt kaasas sülearvutid. Selle probleemi lahendamiseks toovad juhtivad finantsettevõtted interneti tasuta inimeste juurde. Sampo Pank avas eelmisel kuul kõigis oma kontorites ja enamikes Sampo Kindlustuse kontorites S@mpo Internetipunktid.
Idee iseenesest ei ole midagi väga uut, oma internetikioske on üles pannud teisedki pangad. Paraku jäävad need enamasti suurematesse keskustesse, S@mpo Internetipunktid aga asuvad ühtlaselt üle Eesti, kaasa arvatud saartel.
Meie jaoks on väga oluline internetiühenduse pakkumine maapiirkondades, kus vahemaad on pikad ning transpordikulu mitmeid kordi kallim kui tehingu sooritamine internetipangas.
Kliendil on võimalik üheaegselt sõlmida nii kindlustuslepinguid kui teha pangatehinguid - maksta kommunaalmakse, taotleda laenu, sooritada väärpaberitehinguid, sõlmida otsekorralduslepinguid ja palju teisi igapäevaselt vajalikke tehinguid.
S@mpo Internetipunktide sihtrühmaks on Sampo kliendid, samuti kliendid, kes ei oma ligipääsu internetile, kuid soovivad finantsalast informatsiooni või sooritada tehinguid internetipangas.
S@mpo Internetipunkti peamiseks keskkonnaks on Sampo Eesti Grupi kodulehekülg ning S@mpo Internetipank. Internetipunkti kasuteguri suurendamiseks võimaldame klientidel kasutada kõikide teiste pankade ja kindlustusseltside kodulehekülgi ja internetipõhiseid teenuseid.
Oluline probleem kõigi firmade internetipunktide juures on see, et internetiga varem mitte kokku puutunud inimene ei oska sellega midagi teha. Meie püüame selle probleemi lahendada - klientidele, kes ei ole varem kokku puutunud internetiga, selgitavad meie töötajad kuidas internetipanka kasutada. Samuti selgitavad meie klienditeenindajad, miks on elektrooniliste kanalite kasutamine mugavam, lihtsam ja odavam.
MARKO SILLAR,
Sampo Panga Internetiturunduse projektijuht
Maapoodide vaevarikas tee Euroopa Liitu
Alates 1. juulist hakkas kehtima valitsuse määrus, mis nõuab kauplustelt uute hügieenieeskirjade, nö euronõuete täitmist. Seoses sellega on Jõgeva maapoodides alustatud uuendustöid. Ühtlasi on poode, kus majandusolud ei võimalda
uusi eeskirju rakendada. Paljud maainimesed peavad euroreeglite kehtestamist mõttetuks.
Mõnedki Jõgevamaa kaupmehed on juba jõudnud maapoed kohandada uutele tervisekaitse eeskirjadele. Sulgemisohtu pole karta ka Laiusel asuval Jaani poel, kuhu euronõudeid arvestades paigaldati müügiruumi veekraan ja ehitati tualett.
"Tegime vajalikud ehitustööd, et pood jääks alles ka uute reeglite kehtima hakkamisel. Tervisekaitsetalituse töötajad käivad meie poodi regulaarselt konrtollimas. Eks kaupluses peabki kord ja puhtus olema. Ühtlasi on ka liiga rangeid ja põhjendamatuid hügieenieeskirju," arvas kuuendatseitsmendat aastat tegutseva Jaani poe müüa Piret Lass.
Maarahvas ei soovi helget tulevikku Euroopa Liidus
Laiusel paikneb ka Jõgeva majandusühistu kauplus, milles samuti põhilistest euroreeglitest kinni peetud on. Laiuse elanikud, keda kohtasime peavad maapoode hädavajalikuks, uusi hügieenieeskirju aga paljuski mõttetuteks ja tülikateks.
"Käin peaaegu iga päev Laiusel poes, sest kodus pole mul tööstusvoolu, mistõttu ei saa külmikut kasutada. Nii tuleb mitmeidki toidukaupu pidevalt osta," ütles Milja Mikko Rohe külast. Karl Kuslap rüüpas Jaani poe trepil õlut ning arutles: "Maapoed on igati hädavajalikud, uued nõuded seevastu tunduvad üsnagi rumalad. Pealegi pole Eesti praegu Euroopa Liitu astumiseks valmis. Hoopis olulisem oleks riigil majandusmuredega tegeleda. Praegu on Eestis ja eriti Jõgevamaal sedavõrd palju töötuid, et oh sa püha müristus," lausus Karl. "Ma tean nii mõndagi, sest olen Jäneda tehnikumi lõpetanud," lisas ta.
Karliga ühte meelt on ka Laiuse daam Raili Mandri. "Pean uusi nõudeid absurdseteks. Kuuldavasti pole nii rangeid eeskirju praegu ka Euroopa Liidu riikides. Ise olen käinud Inglismaal, kus külapoed on üsnagi tagasihoidliku sisustusega. Mina isiklikult ei peaks näiteks maapoes tarvilikuks ka veekraani ja WCd. Varsti hakatakse ehk ka müüjatelt kummikindaid nõudma. Olgu, mis on, aga maapoed lihtsalt peavad jääma. Mitmed maaapteegid juba suleti, mistõttu inimestel tuleb ka kõige tavalisemaid ravimeid linnast osta."
Majandusühistu poed uuenevad
Jõgeva majandusühistul on 19 maakauplust. "Seoses 1. juulist kehtima hakanud hügieeninõuetega oleme maapoode pidevalt uuendanud. Veekraanid on enamikes kauplustes olemas, kuid euronõuete täitmiseks on veel tarvis palju ehitada. Hiljuti remontisime Ungla kauplust Rääbise külas. Praegu renoveerime Pala kauplust, kus uuendame müügisaali ja paigaldame uue katuse. Linnades asuvatest kauplustest vajaks remonti Peipsi kauplus Mustvees," ütles Jõgeva Majandusühistu kaubandusjuht Endla Raud.
"Maapoodide jaoks on euronõuded liiga ranged, kuid tervisekaitsetalitus annab ka aega nende täitmiseks. Kõige raskem on hügieenieeskirju rakendada maapoodidel, mille omanikeks on üksikisikust ettevõtjad või väikeettevõtjad," arvas Raud.
Põltsamaa Majandusühistu tegevdirektor Jüri Männiksaar ütles: "Oleme oma müügivõrku pidevalt uuendanud ja nii pole meie poed euronõuetele jalgu jäänud. Põltsamaa Majandusühistus on viis maakauplust, millest üksi ei ole sulgemisohus. Uuendustöid tuleb aga poodides siiski teha. Kindlasti peame poodide korrashoidmiseks investeerima rohkem kui varem."
Firma Kajaka Äri, mille esinduskauplus on Jõgeval, avas hiljuti Jõgeval suvilaterajoonis müügipaviljoni. "Tualett on müügipaviljonis
olemas ning peagi kavatseme paigaldada ka veekraani. Ise arvan, et euronõuded on liiga ranged ja Eesti riigil on üldse liiga vara Euroopa Liitu pürgida," ütles Kajaka Äri juhataja Aleksander Vent¹ikov.
JAAN LUKAS
Reedel kandis Euroopa Komisjon Eesti SAPARDi eurokontole 3 024 459 eurot ehk 47 322 500 krooni. Toetusraha jõuab esimeste taotlejateni kolmenelja kuu pärast. Esmaspäeval algas ka SAPARDi taotluste vastuvõtt.
Esimesel päeval laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) neljas maakonnas kokku 5 taotlust. Tartumaal esitati kaks, Põlva, Rapla ja Viljandimaal üks taotlus.
Põllumajandustootmise investeeringutoetuse (meede 1) saamiseks esitati kaks taotlust. Maapiirkonnas alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise toetuse (meede 3) raames laekus kaks ja infrastruktuuri investeeringutoetuse (meede 4) saamiseks üks taotlust. Ühtegi taotlust ei ole esitatud põllumajandus ja kalasaaduste töötlemise toetuse (meede 2) osas.
Huvi SAPARDi toetuse osas on suur - PRIA piirkondlikest büroodest küsitakse jätkuvalt taotlusdokumente ja juhendmaterjali. Kogu info on olemas ka SAPARDi koduleheküljel (http://www.agri.ee/SAPARD), mida külastab keskmiselt 350 inimest päevas.
HELI RAAMETS,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti pressiesindaja
NOORTELISA
Kuigi, jah, jääb mõningatest kirjatükkidest ja mäletsustest mulje, et enamik meessoost isikuid on praktiliselt mitte sead (kes on tegelikult armsad ja koeraga peaaegu võrdse intellektiga loomad), vaid ühed lurjused ja talumatud egoistid, kellel tuleb regulaarselt häda peale ning ongi kogu romaan.
Ei, tegelikult on ka maskuliinid samasugused inimesed nagu...kõik ... inimesed, ainult väiksemad ja sageli nõrgemad. Seetõttu peavadki nad ennast suuremaks ja tugevamaks mängima. Ühiskonnas on aga välja kujunenud arvamus (ajalugu on ka selles oma osa mänginud), et kõva on see tüüp, kes on jõhker, julm, hoolimatu ja eelkõige enesekeskne. Kange mees tundub olevat see, kes aktiivselt vedelikku rüüpab, kõigile ja kõigele pähe sülitab, igatpidi laiutab ja on nii vastutustundetu ning hoolimatu kui võimalik. Selline kangelane on tegelikult päris vana, alates varasest
renessansist ja eriti süüvis ta siinpoolse Euroopa kultuuriruumi 19. sajandi romantismiperioodil. Nii et vana pask, nagu öeldakse.
Tegelikult mehed ja poisid on õrnakesed nagu portselannukud. Nende füüsis kulub kiiresti, psüühika ei pea vastu ja on sada muud häda. Igasugused keemilised sõltuvusained mõjuvad neile kiiresti ja hukatuslikult. Ilma naisteta nad naljalt hakkama ei saa. Kroonilised vanapoisid on haruldased. On küll päris mitmeid vallalisi noori mehi, kuid seda põlve peavad nad peaaegu täpselt niikaua, kui ema vms. nende eest hoolitseb. Mehed võivad olla head elukutselised kokad, aga enamik ei suuda endale isegi külmikust muna üles leida; riietepesemisega saavad nad veel vähem hakkama, rääkimata muust kasimisest.
Meessugu vajab naissugu igatahes rohkem kui vastupidi. Kuigi nad
püüavad seda igatmoodi varjata, rääkides oma müütilisest vabadusest, mis seisneb tegelikult kõige rohkem selles, et nad ei peaks kellelegi, eriti emmele, seletama, kuhu nad peale kella kaheksat lähevad ja, kellega salajuttu ajavad. Enamik meestekarjast kardavad paaniliselt kindlaid kellaaegu. Naissool on see loomulikum, ärkamise, söömise, rääkimise, seebikavaatamise ajad on neil sündimisest saadik paigas nagu kuukalender.
Mat¹od on tegelikult väga romantilised, nende fantaasia ei piirdu ainult lillede, küünalde, sampa, jalutamise, läägete raamatute, päikeseloojangu ja rahaga. Pulgaomanikele on romantilised ka kuuma mootoriõli ja higi lõhn, enese proovilepanek, väikesed lollused, teiste kangelastegude vaatamine, teostumine jms. Mehed armuvad kergesti ja ka korduvalt ühesse ja samasse inimesse. Ainult probleem on see, et nad ei oska siis käituda nii, nagu naised
ootaksid: korralikult kindlate romantikamudelite järgi: küünlad, lilled, päikeseloojang jne. Maskudele ei tule hästi pähegi, et selliseid igavaid, korduvaid ja stereotüüpseid asju võib pidada romantiliseks.
Üllatus küll, tuleb välja, et feminiinide vastaspool on tegelikult hea ja tore. Aga miks see siis välja ei paista? Siin on süüdi kaks asja: ühiskondj a naised: esimene surub maskudele peale normi, et nad peavad olema hoolimatud, vastutustundetud ja julmad, teised proovivad neid alalõpmata mingitesse lollidesse normidesse ja tsüklitesse suruda.
Selline piinamine paneb ühe õrna macho sageli mõnuainetest, enamasti alkoholidest abi otsima. Ja siis on lõpp. Miski ei hävita isiksust kui see, promilliga joogid on tõelised zombiekstraktid.
Kahjuks on elavad surnud Eestis väga levinud ja paljud neist kuuluvad sellesse inimrühma, keda on liiga vähe, vähem kui naisi.
MARGUS KIIS
Läksin linnas kord ühele tuttavale külla. Tuttav elab viiekordses paneelmajas. Trepikotta astudes võttis mind vastu eriti maalähedane aroom. Kuskil teise korruse paiku avastasin maast koerasita. Tuttav väitis pärast, et vedelevat teine seal juba mitmendat päeva.
Samal päeval asjatoimetusi ajades, juhtusin minema üle muruplatsi, kus oli lastele tehtud mänguväljak. Kiiged, ronimisredelid ja muu. Selle muu sisse mul astuda õnnestuski. Ja selle oli sinna teinud ilmselgelt inimese neljajalgne haukuv ja sittuv sõber.
Järgmisel hommikul õnnestus mul veel ühes koridoris kohata koerast läbikäinud toitu. Lehkas teine armsalt. Ja keegi ei paistnud junnide asukoha ja leviva haisu pärast erilist muret tundvat.
Kunagi, umbes viis aastat tagasi, kirjutas Maniakkide Tänav ühe luuletuse sisse: ...hahaa sita sees on teie päris pesa/ sealt ilmale te tulnud ja elategi seal/ te mahagonimööbel saab külge seasita leha/ seasitt on te laua all ja voodis vatiteki peal... See aeg meil nüüd käes ongi. Igal juhul olen ma koeraomanikele, kes Jõgeva linna seda õiget maalähedast hõngu püüavad tekitada, ülimalt tänulik.
VALE-DIMITRI
Teie tarkadest heietustest on muidugi kõikidele teistele inimestele igati palju kasu olnud, aga kahjuks mitte mulle. Nimelt kirjutate Teie nendest asjadest, mis minusse üldse ei puutu! Aga mis siis. Ikkagi on tore lugeda. Kuid ühtlasi tahaksin mina midagi ka küsida! Või ettepaneku teha. Mina olen töötav noor ja mind vaevab mure, sest te ei ole üldse töölkäimise riietest kirjutanud! Näiteks on minu vend autoplekksepp.
Tahaksin teada (vend muidugi ka), et milline see moodne tööriie siis välja näeb? Mingisuguse vene puhvaikaga ei jookse enam keegi peale talumeeste ringi ning mida kanda näiteks arvutiga töötamisel? Siiamaani ei ole julgenud näiteks lipsu ette panna, äkki jääb klahvide vahele ja saab mustaks? Mida teha?
T. KIVI
Praegu lõõritab raadio enamvähem iga viie minuti tagant: "lähed poodi, siis maksa kaardiga!" Plastikraha omanikke kimbutab sealjuures kaks ohtu. Esimesena iseenda lollusest tingitud kontrollimatu raiskamine, ning teisena kaardi vargusest tulenev konto ülikiire tühjenemine. Et esimese pahe vastu saab võidelda vaid kaardiomanik ise, teise vastu aga palju rohkem lülisid (pank, klienditeenindajad). Uurisime, kui tõsiselt võtavad müüjad kliendilt kaardiga koos isikut tõendava dokumendi nõudmist.
Neljas Jõgeva toidupoes saime sellise tulemuse: Kaubahallis nõuti üsna rangelt dokumendi olemasolu, sama lugu kordus ka Keskuse poes. Kõik oli tore ja turvaline. Aga edasi läks asi hullemaks. Kajaka kaupluses ei huvitanud müüjat sugugi, kas kaardi omanik ja pungis ostukorviga isik ikka üks ja sama on, Pae toidupoes võisid maksta oma või võõra kaardiga, ükspuha.
Niisiis pooltel kordadel polnud dokumente vaja. Ülimalt soodne pinnas varastatud kaardi abil poodidest noosi tuua. Eks siis makske kaardiga, kui tahate. Jõudu ostudeks.
VALE-DIMITRI
Miks politseinikud on alati mornid
* Pole põrmugi naljakas kui maanteede äärest papist politseinikke varastatakse.
* Iga teie poolt lausutud huumoripudet võib tõlgendada kui norimist ja solvangut. Ise teate, kas tahate kumminuiaga saada või ei.
* Teie olete kodanik. Seega potensiaalne kuritegevuse allikas. Seetõttu võetakse kõike, mida ütlete, ülitõsiselt.
* Väga mage nali on minna pungiüritusele narkootikume jahtima ja leida eest ainult tühje õllepudeleid.
* Pätid on kohutavalt väledad ära jooksma. Palju lihtsam on uimase ja ehmunud süütu kodaniku peale uriseda.
* Ajab ikka närvi küll kui keegi politseinikust paremini seadusi tunneb.
* Keda ei ajaks vihale, kui öösel kongi kainenema veetud porine kodanik osutub hommikul ametivennaks...
REPORTAA®
Ainult väga kaugest lapsepõlvest suudan ma meenutada aega, mil Jõgeval oli kino. Lasteaias käies sai kinos "Nu pogodi!" multikaid vahtimas käia... ja kooli ajal kohustuslikus korras "Sõda ja rahu".
Tänapäevaks on Jõgeva rahvas saanud niivõrd jõukaks, et kino järele ei ole praktiliselt mitte mingit vajadust. Enamikel on kodus videomakk või arvuti, millega helilis-pildilist kultuuriilmingut kodus nelja seina vahel tarvitada. Kahjuks esineb elanikkonna videomakkidega varustatuses pisikesi puudusi ja veel ei ole kõik Jõgeva korterid varustatud videoaparatuuriga. Tõsine puudus, mille likvideerimisel kindlasti võiks linnavalitsus oma sõna sekka ütelda.
Ühel päeval sain kutse osaleda ühel nn kodukino seansil. Kohale jõudes nägin, et kokku oli kogunenud kenake hulk inimesi, kel pole
endal kodus vahendeid liikuva pildi nautimiseks. Köögitoimkond istus köögis ja valmistas filmi nautimiseks vajalikke abivahendeid: popcorni, popcorni ja popcorni.
Pott, milles seda suurepärast toitu valmistati oli küllalt väike ja selleks, et kogu karjale piisavas koguses lõhkiläinud maisiteri valmistada, pidi seda tegema mitmes jaos. Osavad kokad jätsid, kas kogemata või lausa meelega, kaane potile peale panemata, ning kui mais paukuma hakkas, lendas kõik sodi põrandale laiali. Et maisitegijad samal ajal hoolega telekat jõllitasid, oli pott tühjemast tühjem ja põrand maisilund täis. Väärtuslik toit koguti kühvliga suurde kaussi ja tassiti teleka ette. Filminautimine võis alata.
Esmalt oli kavas video pealt South Parki täispika multika vaatamine. Silmad jõllitasid ekraani ja suud jahvatasid kohusetundlikult plaksmaisi. Kahjuks oli video kohale tassinud isik juba varem South Parki näinud, mistõttu kippus iga viie sekundi järel kommenteerima, et mis parasjagu nüüd tuleb ja naeris pool minutit varem, kui mõni eriti naljakas koht tuli. Teised said pahaseks, hakkasid teda maisiga loopima ja lubasid peldikusse kinni panna, kui ta sedaviisi veel kaua edasi laseb. Videoomanik taltus nurisedes ja lasi multika lõpuni vaadata. Popcornihunnik kahanes kohutava kiirusega, aga pidas veel vastu.
Edasi näidati mingisuguseid pisikesi multikaid, mis paistsid silma groteskse pildiosa ja aegajalt absurdi kanduva sü¾eega. Sarja õiget nime ma teada ei saanudki, sest multikad olid väga alatul moel ise kasseti peale lindistatud.
Järgnevalt imetleti Kerisiraadio voll kahte. Rahvas väänles naerust kõverana põrandal. Et Kreisiraadiot oldi tükati telekast varem nähtud, ei seganud rohked kommentaarid eriti kedagi.
Siis juhtus kohutavast kohutavam - lõhkenud mais sai otsa. Õgardlikemaid valdas otsemaid paanika. Tormati külmkapi juurde toidulisa otsima, kuid polnud sealtki midagi võtta. Paar närust võileiba ehk.
Rikkam kontingent tormas poodi. Peagi saabuti tagasi suure hulga maisiga. Kodurahu oli jälle jalule seatud. Filmide vaatamine jätkus hilise öötunnini.
Hommikul ärgates nägin ikka veel helendavat ekraani. Elektriarve oli ööga kasvanud astronoomiliseks.
VALE-DIMITRI
SPORT
Eesti spordiveteranide Liidu 34. suvemängud peetakse 28.-29. juulil Võrumaal Väimelas, kus võisteldakse kergejõustikus, võrkpallis, kurnis, petankis ja mälumängus. Nendel spordialadel võisteldakse 21. juulil Lustiveres läbiviidaval spordipäeval, eesmärgiga kontrollida maakonna spordiveteranide sportlikku vormi enne tähtsat jõuproovi Väimelas. Kell 10 alustavad kurni ja petankimängijad, kaks tundi hiljem kergejõustiklased ning võrkpallurid. Spordipäevast võtavad osa ka Viljandi maakonna Võhma linna ja Kõo valla sportlasparemik.
***
Kuivõrd hästi mängivad naised jalgpalli, seda võisime hiljuti jälgida televisioonist Euroopa meistrivõistluste finaalmängus Saksamaa ja Rootsi vahel. Meie maakonnast teevad sellel aastal Eesti tütarlaste meistrivõistlustel kaasa Esku-Adavere (treenerid Väino Treiman ja
Väino Petrov) ning Jõgeva Nova (treener Lembit Sepp) võistkonnad. Siiani on edukamalt mänginud Esku-Adavere, võites Tallinna Lasnamäed 5:0, Novat 4:1, 1:1 mängiti Aseriga, Eesti naiste ja tütarlaste jalgpallikantsile Pärnule kaotati suurelt.
***
Põltsamaa selle suve esimese saskuturniiri võitsid Argo Anniste ja Indrek Põldmaa, jättes teiseks Puusepp-Pähkla ning kolmandaks vanad saskumehed Koho-Killi.
Brid¾iturniiridel iga suvekuu teisel ja neljandal kolmapäeval on see tore, lõõgastav mõttemäng paremini välja tulnud Endel Kiiskil, Villu ja Kalle Ojassalul ning Mihkel Viirelaiul.
***
Hiljuti Haapsalus läbiviidud Eesti kergejõustiku meistrivõistlustelt tõid Jõgeva maakonna kergejõustiklased koju 5 pronksist autasu. Neist eriti esiletõstmist väärib teise noorusesse jõudnud põltsamaalane Sven Viksi kolmas koht 3000 m takistus- ja 500 m jooksus.
Eesti edetabelijuht meeste 1500 m jooksus Marko Metsma jäi ülitasavägises jooksus samal distantsil samuti kolmandaks, nagu ka Katrin Lemsalu 800 m jooksus ja uue maakonna rekordi 47.65 püstitanud Anu Teesaar Pajusi vallast. Meeste odaviske võitis endine jõgevlane Heiko Väät.
***
5 päeva VII tervisesportlaste olümpiaadil turismi mekas Austrias Seefeldis viibisid meie maakonnast Riina ja Uno Valdmets, Kaja, Raivo ja Taavi Toom, Kuno Ämarik, Tarvo Mens ning Villu Ojassalu Põltsamaalt, Marika ja Ergo Prave Siimustist ning Jaan Soone Adaverest. Seefeldist jäid Eesti enam kui 300 olümpialasele meelde austerlaste südamlikkus ja abivalmidus, kõikjal puhtus ja korraarmastus. Samuti pilkupüüdvad mäed lumemütsikestega, mäenõlvadel veised maheda karjakellahelinaga. Edasi unustamatu jalgrattasõit 28 km mägiteedel, tasuta suplused Seefeldi tervisekeskuses, rahvuslikud peoõhtud Tirooli pilli- ja tantsulugudega. VIII tervisesportlaste olümpiaad peetakse kahe aasta pärast Eestist pindalalt kolmandiku võrra väiksemas, rahvastikult 7 korda suuremas Belgias. Sellele maailma ühele prestii¾ikamale sportlikule üritusele võiks Jõgevamaalt sõita terve bussitäis spordihuvilisi oma autobussiga.
OSKAR PURI
Hobiratturid seiklesid Vooremaal
Nädalavahetusel Palamusel toimunud esimesele ülemaalisele harrastusjalgratturite kokkutulekule kogunes tunduvalt vähem rahvast, kui korraldajad lootsid, ent need, kes kohal olid, jäid üritusega rahule.
"Kui osalejate arv jääb alla tuhande, siis ei saa üritust päris kordaläinuks pidada," ütles Velotrefi projektijuht, endine võistlusrattur ja treener Kalev Raudsepp allakirjutanule paar kuud tagasi.
See, et velotrehvajaid tegelikult vaid kahesaja ringis kogunes, oleks korraldajatele eesotsas Raudsepa ja ärimees Margus Mitiga selles kontekstis lausa katastroofina mõjuma pidanud, eriti kui arvestada, et rattahuviliste kohaletoomiseks telliti Edelaraudteelt erirong, laagri turvamiseks kahe meetri kõrgune raudaed ning ESSi ja Kaitseliidu elavjõud, rahva lõbustamiseks aga rodu Eesti tippesinejaid. Kalev Raudsepp kommenteeris eile hommikul asja siiski rahulikult:
"Tõdesime, et uut asja tegema hakates ei tasu loota ka üsna laialdase ja järjekindla reklaamikampaania efektiivsusele: selleks on meedia reklaami liiga täis ja erinevaid üritusi liiga palju. Aga kuna kohalviibinutele Velotreff meeldis, võib loota, et positiivne kumu levib ja tuleval aastal tuleb kohale poole rohkem rahvast. Ruum oma üritusele tuleb igal tegijal tegudega kätte võita. Nii ka meil."
Omas tempos
"Siin on hea selle poolest, et igaüks saab sõita nö oma sõitu ega pea ees sõtkuvate "proffide" sabas ennast hingetuks kihutama, nagu mõnedel kindla marsruudiga rattaretkedel," ütlesid laupäeva õhtul oma telgi ees piknikku pidanud Jõgeva sotsiaalkeskuse Elukaar töötajad. "Eile õhtul tehti küll ühine tiir ümber Kuremaa järve, kusjuures eessõitjaks oli kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe ise, aga meie sõitsime ikka omas tempos, käies vahepeal Kuremaal elava kolleegi juures kohvigi joomas."
Laupäeval said kõik laagrilised kätte kaardid, millele olid märgitud kümme Vooremaal paiknevat kontrollpunkti (Saare koduloomaaed, Elistvere loomapark, Äksi puhkemaja, Endla looduskaitseala keskus Toomal, Paduvere talumuuseum jne), ning omal valikul asuti neid läbi sõitma. Kuigi sotsiaalkeskuse töötajad sõitsid läbi vaid pooled punktid, kogunes neil päeva peale kilomeetreid seitsmekümne ringis. Pidevalt mitte treenivate inimeste kohta oli see kõva tulemus, nii et vähemasti tõhusa õhtusöögi olid nad omast arust auga välja teeninud. Kraami jätkus ajakirjanikugi kostitamiseks. Velotrefi kohta ütles Elu kaare rahvas:
"Kahju, kui korraldajad tuleval aastal enam samasugust asja teha ei julgekski. Meile siin meeldib. Ja asjade pärast pole ka muret: telgid ja kõik muu võib sõitma minnes rahulikult paika jätta, sest laagri territooriumi valvatakse."
Huvitav Vooremaa
Kalev Raudsepp omakorda kiitis velotrehvajaid: "Kui mõnel muul kokkutulekul jorisetakse pärast öist pidu pool järgmist päeva telgis maha, siis siin istusid kõik hommikul ratta selga ja kümmekond entusiasti sõitsid isegi läbi kõik kontrollpunktid, tehes 140-150 kilomeetrise ringi. Nii mõnigi kaugem külaline oli siinsest maastikust ja vaatamisväärsustest lausa vaimustuses. Seevastu nii mõnegi kaupluse ja söögikoha kohta oli kuulda nurinat, kuna seal poldud valmis tavalisest suuremat külastajate hulka teenindama."
Õhtuti lustisid harrastusratturid Velotrefi sõsarüritusel, muusikafestivalil GreenStop, mille eestvedajaks oli tuntud diskor Raul Soodla. Tõsi: kui reedel esinesid Palamuse parki püstitatud festivalilaval kõik varem välja kuulutatud esinejad - Jüri Homenja, Henrik Norman ja Madis Milling, 2 Quick Start ja N-Euro -, siis laupäevaõhtust kava õgvendati Velotrefist osavõtjate kasinat arvu ja muude kuulajate rohkearvulise kohalesaabumise vähest tõenäosust (Laiusel toimus samal ajal ju kuningapäev ja Vaiatus Rosolje) arvestades kõvasti.
Näis, kuidas tuleval aastal läheb. Kalev Raudsepp igatahes arvas, et Velotrefi korraldajad veel püssi põõsasse ei viska.
RIINA MÄGI
MITMESUGUST
Eelmisel nädalal oli kolm tulekahju
Häirekeskuse andmetel oli Jõgeva maakonnas eelmisel nädalal kolm tulekahju.
Esmaspäeva hommikul süttis Palamuse kirikumõisa aida pööning. Tulekahju, milles hävis poolteist ruutmeetrit katust põhjustas lühis ventilatsiooniseadmete elektrijuhtmetes.
Neljapäeval minut pärast südaööd teatati tulekahjust Põltsamaal Lossi tänaval. Tuli hävitas puukuuri ja elumaja katuse. Põltsamaa ja Jõgeva tuletõrje ja päästekomandod suutsid päästa kolmekorterilise maja seinad, lae ja sisustuse. Tulekahju põhjustas hooletus lahtise tule kasutamisel.
Pühapäeva hommikul mõni minut enne kella kuut teatati häirekeskusesse, et Kasepää vallas Raja külas on ühe majapidamise sara katus täisleekides. 35 ruutmeetri suurune kõrvalhoone jäi alles, kuid hävines pool selle eterniitkatust. Esialgu peetakse tulekahju põhjuseks laste vallatlemist lahtise tulega.
ARDI KIVIMETS
Jultunud vandaalid tabanud politseinik sai preemia
Möödunud reedel anti Jõgeva linnavalitsuses tänukiri ja preemia Jõgeva politseiprefektuuri narkokuritegude talituse inspektorile, kes tabas operatiivselt noorukid, kes lõhkusid valgustid Jõgeva kesklinnas Betti Alveri pargis.
"Me oleme sündinud tegutsemiseks," tsiteeris Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõsev Rooma riigi ja kõnemeest Cicerod politseinik Jarek Pavlihhinile preemia üleandmise tseremoonia sissejuhatuseks.
"Huligaanide kiire tabamine on väga oluline. Alveri pargis vandaalitsenud noormehed istuvad nüüd trellide taga ja ootavad kohut. Ehk võtavad asjast õppust mõnedki noored, kellel samuti vahel tuleb tahtmine oma jõudu ja jõhkrust näidata. Ühtlasi on huligaanide tabamine oluline põhjusel, et samasugused valgustid nagu on Alveri pargis kavatseme paigaldada ka renoveeritava kultuurikeskuse ette," lausus abilinnapea.
Paikuse politseikooli lõpetanud Jarek Pavlihhin on töötanud Jõgeva politseiprefektuuris kaks aastat. Praegu on ametis narkokuritegude talituses. Suvel tuli Pavlihhinil ka Jõgeva konstaablit asendada. Nii saigi ta jälile kurikaeltele, kes kuulsa poetessi auks rajatud pargis valgustid lõhkusid.
"Huligaanidele jälile jõudmine nõudis põhjalikku eeltööd. Kergelt ei õnnestu politseitöös midagi," lausus Jarek Pavlihhin Vooremaale. Tema sõnul on juhtunu kohta algatatud kriminaalasi.
Jõgeva politseiprefektuur ja linnavalitsus teevad võitluses kuritegevusega ja turvalisuse tagamiseks ka edaspidi koostööd. "Varsti peaks ühise ettevõtmisena hakkama linnas korda pidama jalgsi ringi liikuv või jalgrattaga sõitev patrull," märkis Viktor Svjatõsev.
JAAN LUKAS
Kui Palamuse näitetrupi sellesuviste "Jeesuse" etenduste ajal võib Palamuse klaasikoja õuel näha kohaliku kirikuõpetaja Jaan Nuga kehastatavat Naatsareti Jeesust, siis möödunud neljapäeval tegutsesid sealsamas kaks tõelist naatsaretlast või õigemini naatsaretlannat - Suha Tarjonra ja Raneen Far.
Tõepoolest: Naatsaret ei eksisteeri üksnes Jeesuse kodulinnana Piibli lehekülgedel, vaid 60 000 elanikuga Nazarethi linna võib leida ka tänapäeva Iisraeli kaardilt.
Eestisse sattusid seal elavad 17-aastane Suha ja 18-aastane Raneen aga Lions-noorsoovahetuse korras.
Noorsoovahetust korraldab kogu maailmas levinud heategevuslik Lions-liikumine selleks, et lionsite järeltulijad kaugete maade nägemise ja sealsete eakaaslastega suhtlemise läbi ennast arendaksid ja silmaringi avardaksid. Ühe osa välisvahetuses viibimise ajast elavad noored mõne võõrustajamaa Lions-klubilase peres, teise osa veedavad laagris, kuhu kogunevad kõik sellele maale külla tulnud Lions-noored.
Et Raneen ja Suha just Palamusele tulid, on tingitud sellest, et Palamuse Lions-klubi liikmete Tiina ja Arne Tegelmanni tütar Kadri viibib just praegu noorsoovahetuses Iisraelis. Raneen elaski Tegelmannide peres, Suha "kasuvanemateks" olid Külli ja Meelis Paavel.
Palamusele jõudsid tüdrukud möödunud kolmapäeval, eile hommikul sõtisid nad laagrisse Saaremaale Karujärve äärde. Üldse kogunes sinna 16 noort mitmest eri ilmakaarest: Taanist, Slovakkiast, Hollandist, Saksamaalt, Iirimaalt, Hiinast, Ameerika Ühendriikidest ja mujalt.
Festivalilt festivalile
Iisraeli neidudel võis mõnepäevase mandri-Eestis viibimise põhjal jääda mulje, et siinne rahvas muud ei teegi, kui pidutseb. Neljapäeval Palamuse klaasikojas klaashelmeste valmistamist ja klaasimaali proovinud tüdrukud võeti nimelt reedel kaasa Võru folkloorifestivalile, kus Palamuse näitetrupp oma "Juudase" etendust (Nazarethi neidudele oli see suur elamus!) mängis.
Võrust naasnud, jõudsid Raneen ja Suha öö hakul veel Palamuse pargis käimas olnud muusikafestivalile GreenStop, kus rahvas nende üllatuseks vihmas ja poris rõõmsalt tantsu lõi. Suurema osa laupäevasest päevast veetsid kauged külalised aga Laiuse kuningapäeval, kus üheks suuremaks elamuseks kujunes nende elu esimene ratsasõit. Kenaks punktiks Palamuse-elule kujunes pühapäevane sõit Härjanurme kalatallu, kus mõlemal tõmmul neiul ka kalaõnne oli.
"Teades, et Eesti asub Venemaa külje all, olid tüdrukud igaks juhuks vene sõnastiku kaasa võtnud, ent avastasid rõõmsa üllatusega, et saavad siin suhtlemiseks inglise keelt kasutada. Riidekohvrit pakkisid nad teadmisega, et siirduvad karmile põhjamaale - ees ootasid aga üsna kodused temperatuurid," ütles Meelis Paavel. Laiuse kuningapäeva ööprogrammi ajaks tõmbasid lõunamaa kaunitarid siiski kaasa võetud sõrmkindad kätte.
Vabadust maitstes
Kui oma perest, hobidest ja tulevikuplaanidest rääkisid tänavu gümnaasiumi lõpetanud Raneen ja värskelt abituriendiseisusse jõudnud Suha üsna lahkesti, siis kodumaal valitsevast poliitilisest olukorrast kõneldes nad nii jutukad polnud. Midagi imelikku selles pole: mõlemad tüdrukud on pärit mitte juudi, vaid palestiinlastest kristlaste perest.
Valusat teemat puudutavale küsimusele reageerisid nad põhiliselt nentimisega, et ega juudid nendesuguseid eriti armasta ning et Nazarethis olevat siiski mõnevõrra rahulikum kui mõnel pool mujal Iisraelis.
Reisinud on Raneen ja Suha meie mõistes päris palju: Raneen Itaalias Egiptuses ja Ameerikas (seal elab tal onu), Suha aga Rhodose saarel ja Türgis. Teel Eestissegi tegid nad viisade saamiseks vahepeatuse Taanis. Kodunt kaugel olla meeldib neile muuhulgas sellepärast, et seal kehtivad üldjuhul teised käitumisnormid, st et tüdrukud võivad endale lubada enamvähem niisama palju kui poisid.
Kodumaal kutsuvat näiteks napid suvepluusid, mida Suha ja Raneen Palamuselgi kandsid, esile hulga hukkamõistvaid pilke. Siinset vabadust tahtis Raneen kasutada muuhulgas selleks, et oma pea blondiks värvida. Nii tumedate juuste jaoks jäi valitud värv paraku nõrgaks...
Kodumaale naastes (teele asuvad nad pühapäeval) tahaksid Raneen ja Suha Kadri Tegelmannile, kelle vanema õe Liisiga nad Palamusel sõbrunesid, Tel Avivi lähedale külla sõita. Paraku on Nazarethist Kadri elupaika kolme tunni tee ja pealegi elab Kadri juudi perekonnas...
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Mees Pärnust varastas Adaveres metalli
Pühapäeval kella üheksa aegu õhtul helistati Adaverest, et teataja arusaama järgi varastatakse seal AS Adavere Agro masinakeskuses parajasti metalli. Kohapeal peeti kinni Juri (1966), Pärnu linna elanik. Mees jõudis võõra vara hulgast saada enne kinnipidamist oma valdusesse 2 rauast resti, mille maksumuseks omanik hindas 200 krooni. Juri Pärnust seletas politseile, et ta sõitvat mööda maad ringi ja korjavat kokku prügimägedelt või muidu mahajäetud metalli. Nii arvanud ta nüüdki, et korjas üles mahajäetud metalli. Kuna kahjusumma oli väike, võeti mees vastutusele pisivarguse eest, mis on karistatav halduskorras.
Varastati traktori roolivõimendi ja traktorniiduki rattad
Laupäeval 14. juulil avaldas üks Pajusi vallas Mõrtsi külas majapidamist omav aga alaliselt Virumaal elunev mees, et tema lukustamata abihoonest on traktorilt MTZ80 varastatud roolivõimendi ja traktorniidukilt Wuttermeister 4 ratast. Vargus võis toimuda ajavahemikul kell 11-17.30 laupäeval. Avaldaja hindab saadud kahju 6820 kroonile. Eelnevalt oli avaldajalt keegi Võru kandi mees neid asju temalt osta küsinud. On alustatud kriminaalmenetlus.
Mustvee turul avastati piraattoodangu kahtlusega kaupa
Laupäeval kontrollis politsei koos EAÜ esindajatega Mustvee turgu. Piraattoodangu kahtlusega võeti müügilt ära 38 videokassetti, 88 helikassetti ja 14 CD-plaati, kokku l40 ühikut. Piraatkauba kahtlusega äravõetud esemed saadetakse ekspertiisi ja selle tulemuste teadasaamisel selgub, on‘s tegemist õiguserikkumisega ja kui, siis millisega.
Arusaamatus peretüli tulemusel
Laupäeva hommikupoolikul paarkümmend minutit enne ühtteist helistas üks mees Jõgeva valla Kassinurme külast ja kurtis, et tema
talumajapidamisest on ära viidud arvutikomplekt ja autost automakk kõlaritega. Kohapeal selgus politseitoimkonnale, et perekondlike lahkhelide tulemusel kodunt äraläinud avaldaja abikaasa ja poeg olid arvuti ja automaki endaga kaasa viinud, pidades neid esemeid endale kuuluvaiks.
Laupäeval poole kaheksa aegu õhtul helistas Jõgeva vallast Paluperest üks Jõgeva linna naiskodanik (l963) ja selgitas, et teda peksnud äsja üks mees ja naine, keda ta tundvat vaid eesnimede pidi. Teda löödud rusikatega vastu nägu ja ta lubas esmaspäeval tulla ametlikku avaldust tegema. Kallale tuldud aga temale seepärarast, et talle kallaletulnud naine olla tahtnud endaga kaasa viia tema vabaabielu meest ja tema astunud sellele vahele. Nii tuldudki temale rusikatega kallale.
Teatati raskete vigastustega mehest
Reede õhtul kümme enne üheksat helistas anonüümsust palunud isik Põltsamaalt ja teatas, et linnas Kalda tänaval jõe kaldal lebavat keegi ilmselt joobnud mees. Politseipatrull leidis juhatatud kohast kontaktivõimetu mehe, kellele kutsuti kiirabi. Osutus, et l959.a. sündinud mehel, kes oli paar kuud tagasi asunud Põltsamaale Puurmanist, on jalaluu murd, koljuluu mõra ja verevalum ajju. Vigastatu toimetati edasiseks raviks Tartusse. Mees oli politseile tuttav seeläbi, et teda kahtlustati jalgrattavarguses.
Surnult leitud mehel oli ninast ja suust tulnud verd
Pühapäeval paarkümmend minutit enne kuut õhtu eel teatati kiirabist politseile, et Torma vallas Iravere külas on teeäärest maast leitud surnuna Otto (1954), kes elas samas külas. Laiba suust ja ninast oli tulnud verd. aga esialgsel vaatlusel silmnähtavaid vägivallatunnuseid laibal ei olnud märgata. Kadunu põrm saadeti surmapõhjuse selgitamiseks kohtuarstlikku ekspertiisi.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Päeval püsib pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab äikesevihma. Puhub valdavalt kagutuul 3-8 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 27-32 kraadi.
Kolmapäeval on oodata vahelduva pilvisusega ilma, mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Puhuvad kagu- ja lõunatuul 2-7 m/s ja sooja tuleb öösel 16-20, päeval 24-30 kraadi
Teisipäev, 17. juuli 2001. a.
JAAN LUKAS
Eile möllanud torm räsis Jõgevamaad
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
MARGUS KIIS
KIRJAD
Meenutusi 1941. aasta suvesõjast Vooremaal
ENDEL SÖÖT
JUHTKIRI
17. juuli 2001. a
Finantsteenidus kolib internetti
MARKO SILLAR,
Sampo Panga Internetiturunduse projektijuht
Maapoodide vaevarikas tee Euroopa Liitu
JAAN LUKAS
HELI RAAMETS,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti pressiesindaja
MARGUS KIIS
VALE-DIMITRI
T. KIVI
VALE-DIMITRI
Miks politseinikud on alati mornid
REPORTAA®
VALE-DIMITRI
OSKAR PURI
Hobiratturid seiklesid Vooremaal
RIINA MÄGI
Eelmisel nädalal oli kolm tulekahju
ARDI KIVIMETS
Jultunud vandaalid tabanud politseinik sai preemia
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Mees Pärnust varastas Adaveres metalli
Varastati traktori roolivõimendi ja traktorniiduki rattad
Mustvee turul avastati piraattoodangu kahtlusega kaupa
Arusaamatus peretüli tulemusel
Teatati raskete vigastustega mehest
Surnult leitud mehel oli ninast ja suust tulnud verd
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja