Vooremaa 18.01.2001

Vooremaa
Neljapäev, 18. jaanuar 2001. a.
SISUKORD

Palamuse rahvas nõuab poolt miljonit

OÜ Puidukaubandus juhatuse esimees Agu Rillo (paremal) ja jurist Leonid Tolstov tulid töövaidluskomisjoni istungile lootuses, et otsustamine lükatakse edasi ja nad saavad ajapikendust. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Eile toimus Jõgevamaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni istung. Arutati Palamusel tegutseva põllumajandusfirma OÜ Puidukaubandus töötajate ja tööandja vahelist konflikti. Töötajad nõudsid saamata jäänud ja ebaseaduslikult kinni peetud töötasu kokku summas 565 765 krooni. Istungil vastu võetud otsuse resultatiivosaga rahuldati töötajate palganõudeid ainult osaliselt.

Töötajate esitatud üle poole miljoni krooni suurune nõue väheneb. Eile ei osatud konkreetset numbrit öelda, sest see vajab iga töötaja nõude osas eraldi arvutamist. Otsuse motiveeritud osa koos täpsete numbritega avaldatakse vastavalt seadusele viie päeva pärast, järgmisel kolmapäeval. Istungit juhatas kohtunik Jevgeni Kupri.

Võlanõue kolmveerand miljonit

Eelmise aasta 6. oktoobril laekusid Jõgevamaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile 84 töötaja avaldused, seitse töötajat hiljem loobus oma avaldusest. Avaldajad nõudsid tööandjalt saamata jäänud töötasu koos lisatasudega ületundidel ja puhkepäevadel töötamise eest kokku 565 765 krooni. Töötajate nõude rahuldamisel peab tööandja vastavalt seadusele tasuma ka sotsiaalmaksu 33% ulatuses. Ettevõtte kogukulu ulatuks sel juhul üle 750 000 krooni. Töövaidluskomisjoni sekretäri Aivi Guske andmetel ei vaidlustanud tööandja enne istungit nõudes toodud summasid.

Lisaks 84 avaldusele esitasid OÜ Puidukaubandus üksikud töötajad töövaidluskomisjonile veel uusi avaldusi juurde, seda juba alates eelmise aasta 7. septembrist. Viimane avaldus laekus 11. jaanuaril.

Istungit lükati edasi viiel korral

Esimene töövaidluskomisjoni istung pidi toimuma eelmise aasta 1. novembril. Seda on aga juba viiel korral edasi lükatud, kahel korral tööandja ja kahel korral avalduste esitajate poolt. Eelmise aasta 20. detsembril taotlesid aga mõlemad pooled istungi edasilükkamist. Nad lubasid täpsustada edasist toimumise aega.

Tööandjate esindaja Mart Szymanel ütles maakonnalehele, et saamata jäänud palga nõue tulenes sellest, et tööandja vähendas ilma ette teatamata töötajate palku, ja seda erineva protsendi alusel. Konkreetselt minul kui peainseneril vähendati palka 20% võrra, autojuhtidel aga 26% võrra, sõnas tööandjate esindaja.

Osa nõudeid pöörati viivitamatule täitmisele

Istungil kuulati ära mõlemad pooled. Tööandjat kaitsev jurist Leonid Tolstov palus komisjonilt ajapikendust, et saaks pidada töötajatega läbirääkimisi kokkuleppe saavutamise osas. Eelnevate läbirääkimiste käigus loobus osa töötajaid nõudest.

Leonid Tolstov tunnistas, et lootis töötajatelt ühist seisukohta. Selgus aga, et töötajate huvid on erinevad. Ta viitas ka OÜ Puidukaubandus halvale majandusolukorrale. Nõude viivitamatu rakendamine tähendaks tema arvates ettevõtte pankrotistumist.

Leonid Tolstov ütles välja ka seisukoha, mille järgi on töötajate palganõuded kuni 2000. a märtsikuuni aegunud, ja et siin ei saa arvestada kolmeaastaseid tähtaegu.

Komisjon kohaldaski aegumist nõuetele alates detsembrist 1999. a kuni märtsini 2000. a. Põhjuseks toodi asjaolu, et 7. aprillist 2000. a

jõustunud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muudatus ei oma tagasiulatuvat jõudu.

Elina Madal palus komisjonilt nende töötajate osas, kes on oma nõude juurde jäänud, mitte lisaaega anda. Mart Szymanel lisas, et töötajad pöördusid avaldustega töövaidluskomisjoni poole eelmise aasta 6. oktoobril. Nüüd on juba aasta 2001. Kokkuleppele jõudmiseks oli aega piisavalt. Ta palus töövaidluskomisjonilt lahendit töötajate nõude osas.

Istungi otsuse resultatiivosaga nõuti OÜlt Puidukaubandus välja töötajatele vähemarvestatud ja vähemmakstud töötasud aprillist kuni oktoobrini 2000, aga samuti vähemmakstud puhkuse- ja ületunnitasud. Istung otsustas pöörata viimase kahe kuu nõuded viivitamatule täitmisele.

Rahuldamata jäeti töötajate nõuded vähemmakstud haigustasude osas, sest need küsimused on lahendatud teiste seadustega ning ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse.

RAIVO SIHVER

Maarja kooli õpilased käisid Tartus meeleavaldusel

Esmaspäeval osales Tartu raekoja platsil toimunud meeleavaldusel reisirongiliikluse ning odavamate bussipiletite säilitamiseks ka viiskümmend Maarja Keskkooli õpilast.

Meeleavaldusel osalemine sai teoks peamiselt kooli õpilasomavalitsuse initsiatiivil. Kõige enam osalejaid oli üheksandast ja kaheteistkümnendast klassist, kuid ka igast vanuseastmest alates kuuendast klassist. Koos õpilastega oli meeleavaldajate seas kooli huvijuht Merle Haossar. Maarja õpilastel

oli kaasas plakat, kus nad esitasid küsimuse, kas elu maal tõepoolest välja suretatakse. Sellega oli õpilasomavalitsus mõelnud ka Maarja kooli ees ootavatele muudatustele, mille põhjal ilmselt 2003. aastal saab Maarja Keskkoolist põhikool õpilaste ja nende vanemate vastuseisust hoolimata.

Ühtlasi otsustasid Maarja õpilased toetada meeleavaldusel osalemisega Tartu õpilasi ja tudengeid, et tulevikus oleks vajadusel võimalik omakorda nendele loota. Ühendust peeti meeleavalduse ühe korraldaja, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse liikme Arne Otteriga, kes on lubanud tulla koolis eeloleval nädalavahetusel peetavale teabelaagrile, mida õpilasomavalitsus on otsustanud korraldada. Tartu on ju siiski Maarjale kõige lähem linn. Ehkki raudtee Maarjat ei läbi, on rongiliiklus siingi üks paremaid võimalusi suurematesse linnadesse pääseda. Enamasti sõidetakse rongiga Tabiverest alates.

VAIKE KÄOSAAR

Uuest aastast alates varub Palamusel piima TÜ Palamuse Piim

Palamuse Piimaühistu lõpetas piima vastuvõtmise 31. detsembril 2000. Seoses sellega jäid 135 piimatootjat väga raskesse olukorda, sest piim on maarahva ainuke sissetulek. Olude sunnil ja piimavarumise jätkamise eesmärgil moodustasime tulundusühistu Palamuse Piim, ütles Kalda talu peremees ja TÜ Palamuse Piim juhatuse esimees Ülo Aus Vooremaale.

Aasa talu peremehe ja TÜ Palamuse Piim juhatuse liikme Ilmar Tammistu sõnul valiti asutamiskoosolekul tulundusühistule 9-liikmeline juhatus. Sisseastumismaksu abil, mille suurus oli 100 krooni iga astuja kohta, alustatigi ettevõtte majandustegevust. Kuna varumispiirkond on suur ja ulatub otsaga Torma alla välja, siis järgiti juhatuse valimisel põhimõtet, et juhatuses oleks esindatud iga paikkond. Niiviisi kindlustame, et info juhatuse tegemistest liiguks kiiremini ja otse piimatootjateni, rääkis Ilmar Tammistu.

Tegevuse jätkamiseks on vaja osta Palamuse Piimaühistult vajaminevad hooned ja seadmed. Tulundusühistul on kokku viis piimapunkti ning ta tegeleb nii piima kokkuostmisega kui ka edasimüümisega. Ülo Ausi andmetel tulid neile üle kõik need 135 piimatootjat, kes varem müüsid piima Palamuse Piimaühistule. Iga päev aga astub ühistusse uusi liikmeid juurde.

Minu arvates on euronõuded jõudnud ette tegelikest võimalustest. Kuna oleme uus loodav firma, siis hakkavad euronõuded meile kehtima asutamise algusest, 1. jaanuarist 2001. Tundub, et valitsus on võtnud tõsiselt päevakorda likvideerida Eesti talud, kommenteeris Ülo Aus.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Maavalitsus võib kaduda, Jõgevamaa jääb

Tänase Eesti ühiskonnaelu üheks kuumemaks märksõnaks on haldusreform. Vooremaale intervjuu andnud Jõgeva maavanema Margus Oro arvates oleks kõige sobivam haldusjaotus, kus rahva usaldus ja piirkonna haldamise ökonoomsus püsiksid tasakaalus.

Kuidas kavandatava haldusreformi temaatika käsitlemine mõjub inimeste meeleolule ja töötahtele?

Inimesed käituvad plaanitsetava haldusreformi eel erinevalt. Mõnede omavalitsus- ja riigiametnike kindlustunne on praeguses olukorras mingil määral kõikuma löönud. Osad ametnikud on aga tänastes oludes tööoskusi parandanud. Nii on minu arvates muutunud kvaliteetsemaks avalik teenus, mida riik pakub keskvalitsuse ning kohalik omavalitsus linna- ja vallavalitsuste kaudu.

Millise haldusjaotuse rakendamist Jõgevamaal peab kõige otstarbekamaks maavalitsus?

Jõgevamaal on arutlusel olnud kakskümmend varianti haldusreformi läbiviimiseks. 1. detsembril esitasin siseministrile seisukohad, milleni jõudis haldusterritoriaalse reformi Jõgeva töögrupp. Esiteks pakkusime välja võimaluse kolme suure omavalitsusüksuse Jõgeva, Põltsamaa ja Peipsiäärse valla loomiseks. Esitasime ka teise ettepaneku, kus Jõgevamaale jääks kaheksa omavalitsust. Sel juhul liituksid rõngasvallad linnadega.

Kes lõpuks otsustab tulevase omavalitsuste arvu nii Jõgevamaal kui ka teistes maakondades?

Lõppotsus tehakse Riigikogus. Variandid, mis parlamendis arutlusele tulevad, valmistab ette paljudest inimestest koosnev töögrupp.

Kas isiklikult toetate kolme või kaheksa omavalitsuse jäämist maakonda?

Milline variant Jõgevamaale rohkem kasu või kahju toob, seda on koheselt raske öelda. Paljugi sõltub omavalitsustele antavatest funktsioonidest. Probleemile mõeldes tasuks joonistada graafik, mille ühes otsas on rahva usaldus ning teises ökonoomsus. Kõige sobiva maks võikski pidada haldusjaotust, kus inimeste lojaalsus ja ökonoomsus oleksid tasakaalus.

Seoses haldusreformi ellurakendamisega on oluline, et iga kodanik tunnetaks oma lähemal territooriumil Eesti riiki ning teaks, mida piiride ümberkorraldamine tema jaoks paremaks muutis. Rääkides tähtaegadest, oleks Eesti riigi jaoks õnnestumine, kui haldusreform omavalitsuste tasandil jõutakse täide viia 2002. aasta sügiseks, mil toimuvad järgmised kohalike volikogude valimised. Kui see korda ei lähe, ei tohiks pudelist välja lastud d˛innil lasta seisma jääda.

Kui tõenäoline on võimalus, et Jõgeva maakond ja maavalitsus säilivad ka siis, kui meie maakonda jääb kolm suurt omavalitsust?

Mina maavanema ametikohast kinni ei hoia. Kui maakonna piirid muutuvad takistuseks, tuleb need kõrvaldada. Niikaua, kui aga asju pole ümber korraldatud, peab maavanem kui institutsioon koos oma kontoriga tööd jätkama. Jõgevamaa jääb igal juhul alles ka tulevikus. Kas eksisteerib edasi ka maavalitsus, selgub siis, kui lõpeb haldusreform.

Kas on juhtunud, et maavanemale tuleb mõnes paigas vastu külamees, võtab nööbist kinni ja küsib näiteks, kas tema koduvalda tahetakse ära kaotada?

Seda juhtub harva. Olen maakonnas ringi sõites mõnegi hääletava memme või taadi auto peale võtnud ja küsinud, mida nad arvavad haldusreformist. Tavaliselt selgub siis, et vestluskaaslasel on vallamajja harva asja ning plaanitsetavatest haldusmuudatustest pole õieti kuuldud.

Kuidas kommenteeriksite rahvastiku vähenemist erinevates Jõgevamaa paikades?

Täna võime siiski öelda, et sisseränne hakkab mõneti katma väljarännet. Jõgevamaale on elama tuldud nii Lõuna- kui ka Kirde-Eestist. Leidub ka inimesi, kes valmistuvad Tallinna kolimiseks, kuid elavad mõne etapi vahepeal Jõgevamaal.

Mis aitaks pidurdada põllumajandusettevõtete pankrotilainest tingitud tööpuuduse kasvu?

Kui küsime, kas kõik inimesed, kes kaotasid põllumajandusettevõtete pankrotistumise tõttu töö, leiavad uue töökoha, siis tuleb aus olla ning vastata eitavalt. Tööjõuturul on oma reeglid. Usun siiski, et püsima jäänud põllumajandusfirmades säilivad praegused töökohad. Tööst ilma jäänud inimesi võib vaid aidata täiend- ja ümberõpe, mille võimalustesse aga kuigi tõsiselt ei suhtuta. Näiteks Jõgevamaal on mitu õmblusfirmat, kuid õmblejaid napib. Samuti on oluline mõelda sellele, kuidas suurendada oskustööliste ja keskastme juhtide arvukust. Kui üldse rääkida ettevõtluse arengust, siis julgen väita, et mida innovaatilisem on ettevõte, seda vähem on töökohti, kuid seda väärtuslikumad ja kallimad on töökohad.

Meie maakond koosneb kolmest regioonist. Mismoodi võiks Jõgevamaa elanikke üldiselt iseloomustada?

Meie maakonna inimesed ärrituvad suhteliselt aeglaselt ja on maamehelikult rahulikud. Niikaua, kui teda midagi otseselt ei puuduta, võib kõike juhtuda. Kui korraga tekib ebasoodne olukord, kerib ta ennast ülesse, kuid selleks ajaks võib olla rong juba läinud.

JAAN LUKAS

KIRJAD

Tahame rongiga sõita

Rongid, rongid, kuhu te

meie juurest nüüd veerete?

Ees teil kindel rööpapaar 

aga sõita enam ei saa

Mure on nii suur, et kohe PEAB kirjutama! Mis ikka sellest reisirongindusest saab? Asenduseks bussid ja puha, aga igaüks ei talugi bussisõitu! Olemegi need hädavaresed, kellele isegi arstid pole rohtu leidnud. Paljud meist käivad Tartus ravil, lapselapsed koolis mis saab?

Kevad on peagi käes. Tulevad kevadtööd kodutalus, suvilas, kus kellelgi. Peaks nagu rõõmustama kuidas aga, kui kõhnuke rahakott ägab bussipiletite hinnahirmus

Kas tõesti on meid vaja ainult valimiste ajal? Meie oleme oma kohustused täitnud. Miks teie oma lubadusi ei täida, härrad Toompeal?

Grupp pensionäre Jõgevalt

JUHTKIRI

Igavene mälestus kolhoosikorrale!

Igasuguse majandusloogika järgi oli kolhoosikord majanduslikult ebaefektiivne ning ei oleks pidanud kaua kestma. Suudab ju praegu üks talunik koos mõne abilisega harida samapalju maad ning anda rahalises mõttes rohkemgi toodangut kui sadakonna liikmega ühistu, mis pealegi peab ülal pidama juhtkonda ja infrastruktuuri, maksma maa ja tehnika kasutamise eest ning kõigele lisaks veel dividende teenima. Praegu lähevadki kolhooside õigusjärglased üksteise järel pankrotti, kuid nõukogude ajal tundusid nad ju omadega üsna ilusti hakkama saavat. Kus on loogika?

Vaatamata arhailisele tootmismudelile ning oma töö tulemusega nõrgalt seotud töötajaskonnale ei rikkunud omaaegsed ENSV õitsvad kolhoosid põhilisi majandusseadusi, nii nagu lõunaosariikide puuvillafarmid või Liivimaa mõisad. Kõik kolm nimetatud tootmisüksust pakkusid defitsiitset toodangut, mis võimaldas kuhjaga katta orjastatud tööjõust tingitud madala tööviljakuse ning isegi rajada uhkeid häärbereid ja elada laia elu. Mõisate puhul oli selleks toodanguks partel kuivatatud vili, mis säilis pikka aeg ning millega sai Euroopa kindlustele tagada strateegilise toiduvaru. Lõunaosariikide puuvilla nõuti tänu plahvatuslikult kasvanud kergetööstusele ning kiiresti arenevatele kangaturgudele.

Kolhooside põhirelvaks olid muidugi soome saunad, mitmesugused

abitootmised ja tööjõud, millest omal maal peremeheks olemise ajast juurdunud kohusetunnet, ettevõtlikkust ja töötahet polnud veel jõutud täielikult välja peksta ning oli võimeline leidma väljapääsu ka kõige lollimatest bürokraatlikest labürintidest. Kuid kõik need eelised poleks võibolla realiseerunud ilma omaaegsete kolhoosiesimeesteta, kes juhtisid kolhoose mitte kui nende kätesse usaldatud sotsialistlikku omandit, vaid kui head peremehed oma majapidamisi, kaitstes oma töötajaid külma, nälja ja põllumajandusosakonna eest, hankides fonde ja limiite, utsitades laisku ja viinaninasid ning jälgides, et toodangut ikka ka tuleks.

Paraku on nõukogudemaa oma tsentraliseeritud vahendite, defitsiidimajanduse ning põhjatu turuga minevikku langenud, ärksamad põlluharijad ise talu pidama hakanud ning segased omandisuhted endistel kolhoosiesimeestel lõplikult jalad alt löönud. Isegi palgaraha tuleb nüüd endal välja teenida.

Kunagisest uhkest ja nüüd väljasurevast ühiskonnakihist on isegi natuke kahju. Ellujäämislootust ei tundu neil olevat, kui just Euroopa Liit mingit uut defitsiidinišši ei leiuta.

18. jaanuar 2001

MAJANDUS

OÜ Puidukaubandus lõhkise küna ees

Tööandja ähvardused tulemusi ei andnud

Eelmisel kolmapäeval arutati Palamuse kultuurimaja saalis OÜ Puidukaubandus tööandja ja töövõtjate vahelist konflikti. Töövõtjad nõudsid üle poole miljoni krooni suurust saamata jäänud töötasu.

Saalis viibis üle 60 inimese. Neile esines OÜ Puidukaubandus juhatuse esimees Agu Rillo, samuti töötajate esindajad Mart Szymanel ja Elina Madal ning Jõgevamaa tööinspektsiooni juhataja

Tiit Gorinov. Lahendusteni ei jõutud. Tegelikult lootis tegevjuht, et töötajad loobuvad osaliselt või täielikult oma nõuetest. Ta koguni ähvardas, et kui seda ei tehta, teeb ta kõik selle nimel, et see protsess kestaks väga kaua ja veniks väga pikaks.

Tööandja initsiatiivil kokku kutsutud arutelu, mis kestis üle kahe ja poole tunni, koosoleku mõõtu aga välja ei andnud. Ei valitud ei koosoleku juhatajat, protokollijat ega pandud hääletamisele ühtegi otsust. Agu Rillo ise pidas seda informeerivaks ürituseks ja ettevõtte siseasjaks. Ka töövõtjate esindaja Elina Madala arvates oli koosoleku mõtteks eelkõige informatsiooni jagamine. Siiani puudus töötajatel informatsioon selle kohta, mida tööandja tegema

hakkab ja miks ta on niiviisi käitunud, ütles ta. Ainult, et seda informatsiooni jagati väga napilt, kui üldse jagati.

Arutati põhiliselt töötajate ja tööandjate vahel tekkinud konflikti. Nimelt esitasid ligi 80 töötajat Jõgevamaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile tööandja poolt ebaseaduslikult kinni peetud töötasu nõude summas 565 765 krooni.

Raha läheb kõrvale

Rahulolematud töötajad ütlesid väga krõbedaid sõnu omaniku, Valga Liha- ja Konservitööstuse aadressil. Oldi pahased, et koosolekul nende esindajat ei viibinud.

Paljude meelest võtab omanikfirma OÜlt Puidukaubandus ära suuri summasid. Tegevjuhi käest küsiti, miks maksti Valga Liha- ja Konservitööstusele korraga ära ligi pool miljonit krooni, kui selle raha eest oleks saanud osa töötajatele võlgu olevast summast ära maksta. Vastuseks kõlas, et omanik on võtnud seda raha, mis tal on õigus saada. Samuti arvati, et kui omanik tahab, sõidab ta OÜ Puidukaubandus töötajatest kas või teerulliga üle.

Midagi ei otsustatud

Agu Rillo rõhutas vajadust kokku leppida, kui töötajad loobuksid osast nõudest, näiteks viivistest, kuid konkreetseid võla väljamaksmise graafikuid ei pakkunud. Ta kinnitas vaid üldsõnaliselt, et selle aasta keskpaigaks saavad võlad makstud.

Tiit Gorinov rõhutas, et firma puhul saab tegu olla ainult töötasu hinnete muutmisega. Töötasustamise aluste muutmine on aga ebaseaduslik. Uued kokkulepped tuleks kirjalikult vormistada, kuid siiani ei ole neid tehtud.

Tiit Gorinovi arvates vajab igasugune kokkulepete tegemine vastastikust mõistmist. Koosolekul kõlas aga rohkem ähvardusi, kui püüet teineteisele läheneda. Töötajad arvasid, et tuleks pankrot välja kuulutada ja hakata otsima uut omanikku. Samuti arvati, et firma ei saagi jalgu alla.

Maad jäeti kündmata

Agronoom Ira Nurga andmetel on ühistul haritavat maad üle 2200 hektari. Eelmisel aastal oli teravilja all 1200 hektarit, sh rukki all 288 hektarit, ning põldheina all 1000 hektari ringis. Sügiskündi tehti 400 hektaril, kevadeks jäi künda üle 600 hektari. Valmistati ette 100 hektarit maad rukki külviks, kuid seda ei külvatud. Algselt taheti kündma panna nii MTZ kui ka K700, kuid see läks katki. Viimane künnipäev oli 22. detsembril.

Vilja saadi 3000 tonni ringis, sh rukist 777 tonni. Sügisel müüdi 100 tonni teravilja. Koosolekul küsiti, miks vilja ei müüda. Vastuseks teatas Agu Rillo, et oodatakse hindade tõusu.

Rullsilo tehti 1560 tonni ja augusilo 3000 tonni. Heina tehti ainult 80 tonni. Suvi oli halb, tehnikat vähe. Peainsener Mart Szymaneli andmetel pärineb tehnika põhiliselt nõukogude ajast. Uus on välismaise päritoluga rullsilo valmistamise tehnika.

Agu Rillo ütles maakonnalehele, et ei avalda ühtegi majandusnäitajat enne audiitori lõppotsust, sest ei taha valesid numbreid öelda. Koosolekul kõlas, et on ostetud ligi 300 pullvasikat. Agu Rillo seda ei kinnitanud, kuid arvas, et pullikasvatus on praegusel hetkel igal juhul tasuv ettevõtmine ja muutub tulevikus veelgi tasuvamaks. Tootmine peab laienema, arvas Rillo. Ta kinnitas ka, et piimakari kindlasti ei vähene.

Kahtlased renditehingud

Valga Liha ja Konservitööstuse tütarfirma OÜ Puidukaubandus on tegelikult Kevade PÜ (pankrotis) varade allrentnik, rentijaks aga eelnimetatud lihatööstus. 1999. aasta 1. detsembril sõlmisid Kevade PÜ ning Valga Liha- ja Konservitööstus rendilepingu. Rendile andja volitused sai Kevade PÜ juhatuse liige Ants Teder. Peale ehituste, masinate ja seadmete anti rendile ka enamus loomadest. Põhikarjas oli 560 lehma ning 964 noor- ja nuumveist.

Kevade PÜle kuulutati 25. jaanuaril 2000 välja pankrot. 15. veebruaril toimunud Kevade PÜ võlausaldajate koosolekul kujunes põhiküsimuseks varade rentimise seaduslikkus. Siis arvas pankrotihaldur Anne Tammer, et varad on sisuliselt ühistust välja kanditud. Ta seadis kahtluse alla ka fakti, kuidas kindlustatakse loomade säilivus 20 aasta pärast, kui loomade eluiga on tunduvalt lühem. 7. septembril teatas Anne Tammer Vooremaale, et sisuliselt on tegemist vara tasuta kasutamise lepinguga.

Koondamised

Eelmise aasta septembri alguses vabastas Valga Liha- ja Konservitööstuse tegevjuht päevapealt OÜ Puidukaubandus tegevjuhi Ants Tederi. Siis teatas Elmut Paavel maakonnalehele, et miski peaks muutuma. Ei ole mõtet hoida tööl üle 120 inimese, kui saab edukalt hakkama 70 inimesega. 10. jaanuaril toimunud juhatuse koosolekul nimetati töötajate arvuks 93 inimest. Ka siis teatas Agu Rillo, et firmasse jääb tööle 70 inimest. Keegi ei tea, keda koondatakse, sest koondamisteateid ei ole veel saadud.

RAIVO SIHVER

Võlausaldajad otsustasid Nõva PÜ likvideerida

Selle aasta 8. jaanuaril toimunud võlausaldajate koosolek otsustas likvideerida Nõva PÜ.

Kohal oli kuus võlausaldajat ja nende nõudesumma ulatus 1,246 miljoni kroonini. Jõgeva Maksuametile jäi Nõva PÜ koos intressidega võlgu 328 000 krooni ning pankadele koos intresside ja viivistega kokku 803 000 krooni, sh ASile Maapank 442 000 krooni ja ASile Eesti Ühispank 361 000 krooni.

Pankrotivara otsustati müüa eraldiseisvate gruppidena, näiteks kari, tehnika ja elukondlikud hooned eraldi.

Pankrotihaldur Vaido Paju kinnitas maakonnalehele, et pankrotistunud Nõva PÜs jätkub tootmine kuni uue omaniku leidmiseni. Pankrotistunud põllumajandusühistu juhatuse liikmeks on Jozsef Weinrauch.

Enampakkumist ei ole veel välja kuulutatud, kuid kuulutus selle kohta peaks ilmuma kahe nädala jooksul, jaanuari lõpul, teatas pankrotihaldur.

RAIVO SIHVER

Suureaia talu pererahvas soovitab hea tujuga töötada

Pajusi vallas Kauru külas asuva Suureaia talu põhiliseks tuluallikaks on piimatootmine.

Perenaine Sirje ja peremees Mati Ali alustasid Suureaia talus põllumajandustootmist 1989. aasta 15. märtsil. Talu rajasid aga 1929. aastal nüüdse peremehe vanavanemad. Mati Ali on lõpetanud Põltsamaa Kodu ja Põllutöökooli ning töötanud mehhanisaatorina Põdra sovhoosis. Erialalt kaubandustöötaja Sirje Ali oli kakskümmend üks aastat ametis Tapiku postkontoris. Tütar Krista elab Jõgeval, poeg Toivo peab Suureaia talu lähedal hobitalu.

Piimatootmisele spetsialiseerunud Suureaia talus on 36 eesti punast tõugu lehma. Keskmine piimatoodang aastas ulatub 6000 kilogrammini. Samuti peetakse sigu ja kanu. Kokku on Suureaia talul 188,9 hektarit maad, millest haritav maa moodustab 150 hektarit. 86,9 hektaril kasvatatakse loomasöödaks teravilja. Kartulimaa hõlmab viis hektarit. Talus on kõik olulisemad põllutöömasinad, sealhulgas Sampo kombain. Talu hooneteks on elumaja, lehmalaut, sigala, kuivatiait ja garaa˛.

Suureia talu on võitnud ka mitu heakorrakonkurssi. Minu isa oli talunik ning lootis, et talud tagastatakse. Nüüd täidan mina isa soovi ja olen taluperenaine, ütles Sirje Ali.

Taluniku nõuanne

Et talus toime tulla, on tarvis tugevat tahet ja head tuju, soovitas Suureaia talu perenaine teistele talunikele.

JAAN LUKAS

Jõgeva linnas räägiti Piibe maanteest

Teisipäeval osalesid Jõgeva linnavalitsuses toimunud nõupidamisel Tallinnast Tartuni ulatuva Piibe maantee äärsete omavalitsuste juhid. Arutlusel oli projekti Piibe maantee suveteeks ellu viimine käesoleval aastal ja tulevikus.

Kolmeteistkümne omavalitsuse esindajad Lääne-Virumaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt ja Tartumaalt otsustasid moodustada töörühma, kes hakkab tegelema projekti Piibe maantee suveteeks ellurakendamisega.

Piibe maantee suveteeks kuulutamisega tahame eelkõige pöörata tähelepanu sellele teele kui turismiteele. Näiteks Soomes trükitud Eestimaa kaardile on Piibe maantee ka sellise nimega peale märgitud. Kui palju Piibe maantee kordategemiseks investeerida tuleks, selgub edaspidi. Muuhulgas peaks teele ehitama korralikud peatuskohad turismibussidele, rääkis projekti Piibe maantee suveteeks juht, Jäneda muuseumi juhataja Georgi Särekanno.

Kui Piibe maanteest saab arvestatav turismitee, tekib erinevate valdade ettevõtjatel rohkem võimalusi toitlustus- ja majutusteenuse pakkumiseks, lausus Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev.

JAAN LUKAS

KULTUUR

Maarja Magdaleena Maarahva Selts vaatas aastale tagasi

Maarja Magdaleena Maarahva Selts pidas nädal tagasi aasta üldkoosolekut, millega märgiti ära aasta möödumist seltsi taasloomisest ja peeti edasiminekuplaane.

Praegune selts, mis aasta eest kinnitas oma põhikirja, loeb ennast 110 aastat tagasi moodustatud Maarja Magdaleena Laulu ja Mänguseltsi järglaseks. Selle eesmärgiks oli omal ajal eelkõige kultuuri, sotsiaal ja haridusalase tegevuse korraldamine, mille on praegune selts samuti oma sihiks võtnud. Seni on ülekaalus olnud siiski kultuuriline tegevus, kuid edaspidine suund on võetud tegevuse laiendamiseks ka teistes nimetatud suundades.

Seltsi tegevusest 2000. aasta jooksul andis ülevaate selle esimees Tiia Pärtelpoeg. Tagasivaatena oli tal kõnelda erinevatest õppepäevadest, väljasõitudest, kultuuri ja heakorraüritustest jne. Osad ettevõtmised on teoks saanud koos rahvamajaga, nagu sari Sügisõhtu jutud seltsi 110. aastapäeva tähistamiseks, peod ja etendused. Seltsil on ka oma näitering.

Seltsi liikmed on koos käinud Saare mõisa ürdiaias ja koduloomaaias, Laiuse õletoas, kolme maakonna külade päeval Adrakul jm. Saare aktiviseerimiskeskuse projektijuhi Astrid Sääliku abiga sai kohapeal teoks ettevõtmine töötutele. Seltsil on praegu 32 liiget, kellest 11 on liitunud möödunud aasta jooksul. Aastapäevakoosolekul arutati üheskoos ka tegevuskava 2001. aastaks.

VAIKE KÄOSAAR

Jõeäärne-jalgrattaline Põltsamaa

Põltsamaalastel on praegu hea võimalus kodulinna üsna tavatu nurga alt tundma õppida: Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avati möödunud reedel fotonäitus Põltsamaa seitsmeteistkümne silla linn.

Näitusepiltide autorid, Eesti Fotokunstiühingu liikmed avastasid Põltsamaad läbi fotoobjektiivi ühingu mullusuvise kokkutuleku käigus. Tallinnas Kiek in de Köki galeriis olid fotokunstnike Põltsamaa visioonid üleval 16. novembrist 5. detsembrini. Sinna mahtus pilte mõnevõrra rohkem, Põltsamaa galeriisse sai neid üles 23 raamitäit, igas raamis 14 fotot. Pildivaliku teinud Põltsamaa fotomees Väino Valdmann lähtus sellest, et esindatud saaksid võimalikult paljud autorid.

Piltide tasemest lähtudes oleks olnud oht, et näitus oleks enamvähem Heidi Toominga ja Aleksander Narusbeki kaksiknäituseks kujunenud, ütles Väino Valdmann.

Sõelale jäid lõpuks 18 autori tööd, avamisele tulnud võisid aga laudadele laotatuna näha veel hulka fotosid, mis jäid edaspidiseks Väino Valdmanni valdusesse. Kes huvi tunneb, küsigu tema käest näha.

Avamisele tulnud põltsamaalastele pakkus näitus igatahes ühelt poolt äratundmis- ja teiselt poolt avastamisrõõmu. Linna paraadportreed need pildid pole, küll aga on neil hästi ära tabatud Põltsamaa jõeäärne-jalgrattaline elulaad: paljud linlased on fotoobjektiivi ette jäänud just jõe ääres või sillal ning jalgrattal sõites või seda käekõrval lükates. Peale inimeste on fotograafe paelunud jõgi ise, sillad, lossimüürid, kirik (eriliselt lummav on Kaarin Subbi sissevaade kirikusse!) ja kalmistu ning vanad puuhooned, plangud ja uksed (viimased olid eelkõige Aleksander Narusbeki lemmikteema).

Ajast ja ilmast pargitud puitpinnad oleksid põnevad niigi, aga milline võluv kontrast tekib veel siis, kui päevinäinud seina vastu on toetatud uus erkroosa jalgratas või kui selle taustal poseerib lehviva juukselakaga noor neiu! Mittepõltsamaalastest fotograafide poolt kunstipäraselt serveeritud, väärtustub vana puitarhitektuur enam ehk põltsamaalaste endigi silmis.

Fotokunstnike arvates võib Põltsamaa neile veel palju avastamisrõõmu pakkuda. Möödunudaastase avastusretke kajastusi saab aga Põltsamaa rahvas kultuurikeskuse galeriis näha 30. jaanuarini.

RIINA MÄGI

Kolm päeva kala kõhus

Möödunud nädalavahetusel aset leidnud Põltsamaa luterliku koguduse noorte talvepäevad tõid kokku umbes 80 noort nii oma kogudusest kui ka Tallinnast, Tartust, Viljandist, Suure-Jaanist, Pühajõelt ja mujalt.

Noorte talvepäevi peeti Põltsamaa koguduses juba neljandat korda ning seekord oli nende juhtteemaks Meil on lootus. Hommiku- ja õhtupalvused, kontserdid, ettekanded, rühmatööd jms toimusid kultuurikeskuses, pühapäevane ühislaulmine ja jumalateenistus kirikus.

Hilisõhtune teevik (mis äraseletatult on seesama, mis kohvik, ainult et seal pakutakse teed) tegutses kiriklas. Reedeõhtusel talvepäevade avamisel võtsid sõna EELK Viljandi praost Jaan Tammsalu ja Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson, laupäevase peaettekande tegi Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi usuõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein. Samal päeval toimunud rühmatööd juhendasid EELK Haiglahingehoiu Keskuse juhataja Naatan Haamer, EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Gustav Kutsar ja EELK Noorsootöö Keskuse eelleeritöö projektijuht Kadri Kesküla.

Õhtupoolikul kutsus Tallinna Peeteli koguduse õpetaja ja EELK Kriminaaltöö Keskuse juhataja Avo Üprus vastavat filmi näidates üles arutlema selle üle, kas ka tänavalastel on lootust normaalsele täiskasvanuelule.

Viis aastat konfliktita

Talvepäevadega püüame anda kristlikele noortele võimaluse koos olemiseks ja koos tegutsemiseks ning täita nende vaba aega tarbijalikule meelelahutusele vastanduva, vaimu ja isiksust üles ehitava tegevusega, ütles Põltsamaa koguduse õpetaja Arho Tuhkru. Koos on hea arendada noortele loomuomaseid maailmaparanduslikke ideid ning jõuda tõdemusteni, mis aitavad edaspidi vältida nii mõndagi ummikteed.

Toomas Jürgensteini viieaastane usuõpetuse õpetamise kogemus näitab aga, et tegelikult on usuasjadest võimalik edukalt rääkida ka nende noortega, kes end kirikuga seostanud pole, sealhulgas tugeva reaalkallakuga Treffneri Gümnaasiumi õpilastega.

Kõik need viis aastat olen oodanud, millal esimene konflikt tekib, aga seni asjatult. Diskuteerimisaltid ollakse küll, aga see tuleb asjale ainult kasuks, ütles Jürgenstein mõnusalt muheldes.

Kaheksameetrine kala

Kirikunoorte talvepäeva deks jõudis Põltsamaa kiriklasse kaheksa meetri pikkune valaskalamakett, mis valmistati 1996. aasta Göteborgi raamatumessiks ning mille Rootsi koostööpartnerid kinkisid Eesti Piibliseltsile. Kala alustas oma teekonda mööda Eestit Haapsalust, ujudes sealt Hallistesse ja seejärel Põltsamaale. Kala lõugade vahel olevast telekast saab piibliteemalisi filme vaadata, paremal küljel olevatest vaateavadest paistab aga kala kõhus istuv prohvet Joona.

Joonale andnud Jehoova Vana Testamendi järgi nimelt käsu Niinivesse minna ja sealsele ülekäte läinud rahvale hukatust kuulutada. Ebameeldiva kohustuse eest põgeneda püüdev Joona üritas aga hoopis laevaga Tarsisesse sõita. Jehoova saadetud tormist pääsemiseks pidid meremehed Joona vette viskama, kust valaskala ta kinni püüdis ning oma kõhus Niinive randa viis. Joona ettekuulutus sundis niinivelasi patust pöörduma ja Jehoova ei hävitanud linna.

Nii valaskala kui ka Eesti eri paikade laste Joonateemalised joonistused jäävad kiriklasse kauemaks kui ainult noortepäevade ajaks, nii et Põltsamaa kandi lasteaia- ja koolilapsed saavad neid sinna vaatama minna.

Kolm kala kõhus veedetud päeva olid Joonale mõtisklemisajaks Jehoova ning tema enda tahtmiste ja tegude üle. Kaheksakümmend kristlikku noort tegid kolme Põltsamaal veedetud päeva jooksul üsna sedasama.

RIINA MÄGI

SPORT

Spordi lühiridu

Esmakordselt võttis Jõgeva memoriaalvõistlustest kabes osa Tartu kabetajate paremik. Võitjaau kuuluski nende parimale kabetajale, Algo Laidveele, kes kogus 8,5 punkti 9st. Talle järgnesid kolm Jõgevamaa paremat. Teiseks tuli Edo Jaanuska 6,5 p, kolmandaks Lembit Maidla 5,5 p, neljandaks Kaarel Ots 5 p. Viies oli Jaak Keerig Tarvastust, kes kogus 4,5 p. Parima naisena kogus Aili Visnapuu Tartust 4 p. Võistkondlikult kogus Jõgevamaa nelik 20,5 p Tartu 18 p vastu.

***

Kurista 31. kabeturniiril oli teine piirkonnas Heldur Laumets ja kolmas Villu Lilla, mõlemal 3,5 p. Noortest said kolmikvõidu Põltsamaa regiooni noored Arti Arusoo ning Endel ja Ants Jänes. Põltsamaa regiooni paremad põhiklassis olid Paul Evard ja Heldur Evertsoo võrdselt 4 punktiga.

SULEV LUHT

Jõgevamaa edetabel kergejõustikus 2000

Sündinud 19861987 (C-klass) ning 19881989 (D-klass)

Algus 16. jaanuari Vooremaas

PC Pall

65.95 Hannes Kaljuste 05.09.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 22.05

65.70 Toivo Joosua 86 Sadala PK Jõgeva 22.05

63.64 Leo Väät 24.04.87 Jõgeva ÜG Jõgeva 22.05

62.28 Mikk Kalavus 07.10.86 Torma PK Jõgeva 22.05

61.50 Juri Šmutov 86 Mustvee II KK Torma 17.05

59.00 Heigo Parkala 87 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

58.08 Aimar Maasing 86 Voore PK Jõgeva 22.05

57.50 Kristo Rudissaar 14.07.87 Palamuse G Torma 17.05

56.16 Rainer Olesk 02.08.87 Laiuse PK Torma 17.05

52.60 D Mihkel Joost 27.12.88 Palamuse G Torma 17.05

51.70 Taras Annikov 86 Mustvee II KK Torma 17.05

POISID D

PD 60 m

8,6 Venno Vannus 25.04.88 Põltsamaa ÜG Jõgeva 7.06

8,7 Mihkel Joost 27.12.88 Palamuse G Torma 17.05

8,7 Priit Kelder 10.04.89 Laiuse PK Torma 20.05

8,9 Siim Jallai 19.10.88 Laiuse PK Torma 17.05

8,9 Timmo Ordjas 20.01.88 Palamuse G Torma 20.05

8,9 Aleksandr Kütson 88 Mustvee II KK Torma 20.05

9,0 Mario Mägi 16.09.88 Laiuse PK Torma 17.05

9,1 Rünno Miller 18.02.88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05

9,1 Taavi Rehemaa 88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05

9,1 Marek Korindt 88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05

Taganttuulega

8,5 Venno Vannus 25.04.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

8,5 Rünno Miller 18.02.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

PD 600 m

1.50,2 Rünno Miller 18.02.88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05

1.50,4 Timmo Ordjas 20.01.88 Palamuse G Torma 20.05

1.51,1 Venno Vannus 25.04.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11

1.52,5 Eeri Vahtra 02.02.88 Palamuse G Tartu 25.11

1.54,3 Mario Mägi 16.09.88 Laiuse PK Tartu 25.11

1.54,7 Margo Lõoke 15.11.88 Laiuse PK Torma 20.05

1.55,2 Paul Köörna 88 Adavere PK Tartu 25.11

1.56,6 Priit Kelder 10.04.89 Laiuse PK Tartu 25.11

1.56,8 Siim Jallai 19.10.88 Laiuse PK Tartu 25.11

1.58,5 Margus Zavatski 88 Jõgeva G Torma 20.05

PD 800 m

2.35,2 Eeri Vahtra 02.02.88 Palamuse G Torma 17.05

2.38,3 Rünno Miller 18.02.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

2.38,6 Ranno Miller 18.02.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

2.39,1 Timmo Ordjas 20.01.88 Palamuse G Torma 17.05

2.41,4 Mihkel Joost 27.12.88 Palamuse G Torma 17.05

2.42,1 Margo Lõoke 15.11.88 Laiuse PK Torma 17.05

2.44,0 Kermo Rudissaar 26.07.89 Palamuse G Luua 27.08

2.46,7 Jaan Elisson 29.05.88 Palamuse G Luua 09.09

2.47,1 Mario Mägi 16.09.88 Laiuse PK Torma 17.05

2.47,3 E Eno Vahtra 90 Luua Algkool Luua 09.09

2.49,3 E Rauno Laumets 14.05.90 Palamuse G Luua 09.09

PD 55 m tj

9,0 Venno Vannus 25.04.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11

9,0 Mihkel Saks 12.09.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11

9,5 Siim Jallai 19.10.88 Laiuse PK Tartu 25.11

10,1 Timmo Ordjas 20.01.88 Palamuse G Tartu 25.11

10,2 Eeri Vahtra 02.02.88 Palamuse G Tartu 25.11

10,3 Margo Lõoke 15.11.88 Laiuse PK Tartu 25.11

10,4 Priit Kelder 10.04.89 Laiuse PK Tartu 25.11

10,4 Kait Koppel 88 Torma PK Tartu 25.11

10,4 Gert Štukert 06.06.88 Torma PK Tartu 25.11

10,5 Mario Mägi 16.09.88 Laiuse PK Tartu 25.11

10,5 Jaan Elisson 29.05.88 Palamuse G Tartu 25.11

PD 60 m tj

10,7 Venno Vannus 25.04.88 Põltsamaa ÜG Jõgeva 07.06

10,8 Siim Jallai 19.10.88 Laiuse PK Jõgeva 07.06

11,4 Margo Lõoke 15.11.88 Laiuse PK Jõgeva 07.06

11,5 Priit Kelder 10.04.89 Laiuse PK Jõgeva 07.06

(Järgneb)

SK Pedja võitis esimese kodumängu 4:0

Eesti HHL jäähokiliigas pidas Jõgeva SK Pedja pühapäeval esimese mängu koduväljakul ja alistas liiga ühe liidri Tallinna Wiking Spordi kindlalt 4:0.

Mäng toimus rasketes tingimustes, sest öösel alanud sula muutis väljaku pehmeks. Jõgeva meeskond kohanes keeruliste oludega vastasest kiiremini ja hakkas kohe avaminutitest peale ründama.

Esialgu ei õnnestunud paremust kuidagi maksma panna. Tallinna meeskond kontrollis mitmel korral meie väravavahi Ivo Lepiku tõrjeoskusi kaugvisetega, kuid kollkipper mängis veatult.

Kolme viisikuga mänginud SK Pedja suutis skoori avada esimese poolaja lõpul. Meeskonna kapten Illimar Mets viskas tugevalt väravale peale siniselt joonelt. Külaliste väravavaht tõrjus litri värava ette, kus kohe oli jaol Peeter Dodjak ja viis Jõgeva 1:0 juhtima.

Seejärel oli mitu head võimalust Andrus Tõrukesel, kuid litter ei leidnud teed väravavõrku.

Teisel poolajal kodumeeskonna surve jätkus. Kuigi tallinlased püüdsid iga hinna eest mängu tasakaalustada, see neil ei õnnestunud. Vastupidi. Jõgeva meeskond kombineeris märksa paremini. Kui SK Pedja mängija Raimond Poll kandis trahviminuti aega, suutis Jõgeva arvulisest vähemusest visata teise värava, 2:0 tegi Hannes Pagi. Tallinna meeskonna vastupanu murdus siis, kui Rein Kivi viskas 3:0 ja viimase, neljanda litri vastaste väravasse viskas Andrus Tõruke.

Kokku seega ilus 4:0 võit, mis on SK Pedjale liigaturniiril üldse esimeseks võiduks. Meeskonda treenerina juhendanud Kaido Poomi sõnul laabus mäng päris hästi.

Saime mängida enamvähem oma parimas koosseisus. Ka jäätreeninguid oleme saanud viimasel ajal piisavalt teha ja see hakkab meeskonna mänguvormi tõstma. Liiga tase on väga ühtlane, kuid võit tugeva Wiking Spordi üle näitas, et oleme võimelised võitma igat meeskonda.

Järgmise kodumängu peab SK Pedja laupäeval, 27. jaanuaril kell 12 Tallinna Monsteraga. Päev hiljem toimub traditsiooniline Juta karikaturniir, kus osalevad külalismeeskonnad Tallinnast ja Tartust.

MART ERMANN

Kuremaa libasõudjad olid Tallinnas edukad

Kuremaa tehnikumi noormeeste neljaliikmeline võistkond esines edukalt möödunud laupäeval Tallinna uues kergejõustikuhallis toimunud kaheksandatel rahvusvahelistel ergomeetrisõudmisvõistlustel Alfa 2001, tulles oma võistlusklassis kolmandaks.

Võistkond, millesse kuulusid Varmo Savimägi, Hando Annuk, Andrei Ivahnenko ja Tanel Paevere, esines koolide XXII klasside poiste võistkondade kategoorias, kus osales üldse kümme meeskonda. Võitsid selles kategoorias Tartu Descartesi Lütseumi poisid ja teiseks tuli Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi esindus. Suurte ja nimekate koolide esindusi jätkus aga ka kuremaalaste selja taha.

Võistkondadele ette nähtud 500-meetrine distants tuli Kuremaa poistel läbida kaks korda: eel- ja finaalsõidus. Võitjatele kaotati finaalis 2,7 ja teiseks tulnuile 0,7 sekundiga.

Andsime tegelikult liiga vara alla: Reiniku Gümnaasiumi omade ületamatuna tundunud tempo rauges lõpu eel. Kui seda märkasime, hakkasime küll innukalt järele rebima ja vahe väheneski silmanähtavalt, aga paraku tuli enne finiš, meenutasid poisid. Viimasel sajal meetril oli ikka lausa vere maitse suus.

Spetsiaalset kuivamaasõudmise trenni pole ükski neljast poisist teinud, ent nii kehalise kasvatuse tundides kui ka muu ala treeningtundides ja niisama jõusaalis käies sikutatakse ikka ka ergomeetritrossi. Varmo Savimägi käis Alfavõistlusel ka möödunud aastal, teistel on seeeest võimalus tuleval aastal teist korda minna: erinevalt Varmost nad tänavu kooli ei lõpeta.

Individuaalvõistlusel osalejaid meist sellise treeninguga muidugi pole: seal on distants 1000 meetrit, kusjuures teinegi 500 meetrit suudetakse üldjuhul läbida enamvähem samas tempos kui meie toda esimest viitsadat rebime. Ka kõrgkoolide ja kaitseväe meeskondadega poleks meil asja konkureerida, arvasid poisid.

Ent individuaalvõistluse eelsõite said Kuremaa noored oma võistlemise kõrvalt siiski pealt vaadata, nähes ka tõelisi tippsõudjaid nagu tšehh Vaclav Chalupa ja Sydney olümpiavõitja sloveen Iztok Cop. Libasõudmises tuli mõlemal paraku alla vanduda 21-aastasele pärnulasele Tõnu Endreksonile. Jüri Jaanson loobus teatavasti arstide soovitusel võistlemast.

Tallinnas käis ka kaks Kuremaa tehnikumi tütarlaste võistkonda, aga nemad auhinnalistele kohtadele ei jõudnud (Kuremaa I naiskond oli koolide XXII klasside tütarlaste võistkondade kategoorias neljas ja II naiskond viies, kusjuures võistlemas oli üldse viis naiskonda).

Noorte kuremaalaste võistlusreisi toetasid Jõgeva vallavalitsus ja Kuremaa ujula.

RIINA MÄGI

MITMESUGUST

Lions-klubi eesmärgiks on lastesõbralik Jõgeva

Jõgeva regiooni Lions-klubi liikmed on määratlenud oma tegevuse üheks eesmärgiks muuta Jõgeva linn ja selle ümbrus üheks lastesõbralikumaks piirkonnaks Eestis. Lõvid kavatsevad taotleda organisatsioonilt UNICEF Jõgeva linnale lastesõbraliku linna lippu.

Möödunud nädalal toimunud Jõgeva regiooni Lions-klubi üldkoosolekul kinnitati klubi põhikiri ja kodukord. Arvestades lõviklubide traditsioone ja tugevdades klubi liikmeskonnas lugupidamist üksteise vastu, on kodukorras ette nähtud karistused distsipliini eiramise eest. Trahvitakse neid, kes puuduvad ette teatamata üldkoosolekutelt või juhatuse koosolekutelt, hilinevad sinna või ei lülita nõupidamise ajal välja mobiiltelefone.

Lions-klubi üldkoosolek seadis oma tegevuse üheks eesmärgiks kohandada Jõgeva regioon üheks Eesti lastesõbralikumaks piirkonnaks. Laste ja vanemate kaasamine ühisettevõtmistesse rikastab mõlemate fantaasiat. Meie klubi meestel on ju kõigil oma lapsepõlv, mille taas läbi elamine on igati teretulnud. Lastele on vaja Jõgeval mitmekesist tegevust leida eriti seetõttu, et selle linna iseärasuseks on suurte elamute arvukus, ütles Jõgeva regiooni Lions-klubi president Ants Paju. Tema sõnul on võimalus taotleda organisatsioonilt UNICEF Jõgeva linnale lastesõbraliku linna lippu.

JAAN LUKAS

Hundijahi ajal tabati kaks ilvest

Ulukite loenduse andmetel elab Jõgeva maakonna jahimaadel üle saja ilvese. Novembrikuust kuni 28. veebruarini lubatud ilvesejahi ajal on Kullavere Jahiühistu maadel tabatud viis ilvest.

Kõige lihtsam on jõuda ilvese ja hundi jälile pärast värsket lumesadu, seepärast kasutamegi soodsaid päevi nende kiskjate küttimiseks. Sõõru ja Murru metsades võib näha palju huntide ja ilveste jälgi. Senini oleme hundijahi ajal trehvanud nägema vaid paari hunti, kuid pole jõudnud laskekauguseni. Oleme tabanud hoopis viis ilvest, ütles Kullavere Jahiühistu esimees Valentin Kulikov. Tema sõnul on viimastel aastatel nende jahipiirkonnas ilveste arvukus liiga suur. Teadlased peavad normaalseks, kui 10 000 hektari suurusel maa-alal elutseb vaid üks ilves. Tänavu oleme me juba viis ilvest maha lasknud, kuid ikkagi on metskasside murdmisjälgi veel palju näha, nentis Kulikov.

Sõõru metsas nädalavahetusel peetud hundijahi ajal tabasid Sulev Kaju ja Aivo Koppas kaks ilvest.

Märtsis algab ilvestel jooksuaeg, siis ei tohi jahimehed neid enam kimbutada.

ARDI KIVIMETS

Pajusi vallavanem pidas kodanikuõpetuse tundi

Üleeile käisid Aidu Lasteaed-Algkooli neljanda klassi õpilased koos oma õpetajaga Pajusi vallavalitsuses kodanikuõpetuse tundi pidamas, et raamatutarkust kinnistada oma valla näidete varal.

Pajusi vallavanem Heldur Lääne on juba mitu aastat järjest võtnud vastu Aidu Lasteaed-Algkooli neljanda klassi õpilasi, kes on koolis eelnevalt läbi võtnud riigiehituse programmi ja tulevad seejärel lähemat tutvust tegema kohaliku valla valitsemise ülesehitusega.

Nagu eelnevatel aastatel, koguneti kõigepealt vallavanema kabinetti, kus Heldur Lääne andis eluliste näidete varal, arusaadavalt ja muhedalt ülevaate riigi valitsemisest kuni kohalike valitsejateni välja. Seejärel käidi koos vallamaja kõikides kabinettides, kus lapsed võisid küsida kõike, mis huvi pakkus. Ringkäik lõpetati volikogu saalis, sest valla olulisemad otsused on alati just seal vastu võetud.

See on igal aastal meeldiv sündmus. Omamoodi iseenda läbikatsuminegi, et kas suudad eluliselt ja inimlikult terminid lahti seletada. Laste silmist on näha, kas see kõik ka nendeni jõuab. Nad on hästi terased olnud ja küsivad julgesti. Igatahes soovitan sellist läbikatsumist aegajalt kolleegidelegi, tunnistas Pajusi vallavanem Heldur Lääne.

VAIKE KÄOSAAR

Allikmäe talus elab ahv

Mõni peab koera, mõni peab kassi, mõni peab ahvi, kes elab tal sahvris, on laulnud Mati Nuude Karulaulus. Jõgevamaa teadaolevalt ainus ahv elab Põltsamaa vallas Võisikul Allikmäe talus.

Kuus aastat tagasi kinkisid ettevõtjatest pojad Allikmäe talu perenaisele ja peremehele Taimi ja Jaan Ploompuule välisreisilt kaasa toodud makaagi. Makaagid moodustavad jässaka kehaehitusega ahviliste perekonna, mis kuulub pärdiklaste sugukonda. Ploompuud panid pärdikule nimeks Donnu. Ahvipreilile sisustati oma tuba, kuhu ehitati avar puur. Tuppa rajati ka väike bassein ja toodi lõunamaiseid taimi.

Ahv Donnu on igati armas ning tahab meelsasti juttu ajada. Mõnikord läheb meie pärdik ka tigedaks ja kipub vihaseid grimasse tegema. Kurjaks muutub ta siis, kui inimesed näiteks prillid ette panevad, rääkis Taimi Ploompuu. Ahvil on inimestega üsna sarnased eluviisid. Päeval ta tegutseb, öösel magab. Ahvile meeldivad üldiselt samad toidud, mis inimestele, näiteks liha. Samuti sööb ta kassitoitu, kõneles Jaan Ploompuu.

Allikmäe talu ahvipärdik ei pea pidevalt puuris olema. Vahel võetakse ta kaasa veisefarmi, kus ahvile meeldib lehmade seljas ratsutada. Suuri ja kurja iseloomuga talukoeri Donnu ei karda.

Kord oli Donnu elu lausa ohus. Õue pääsenud ahv ronis elektriposti otsa. Seda näinud perenaine ehmus ja kartis, et loomakesega juhtub midagi kohutavat. Õnneks polnud juhtmetes parajasti voolu. Ahv õnnestus posti otsast edukalt alla aidata.

Meie ahvitüdruk on juba täiskasvanud ning võiks mehelegi minna. Kahjuks pole me senini leidnud temale sobivat isasahvi, ütles Jaan Ploompuu.

JAAN LUKAS

Maavanema auto jäi müümata

Teisipäeval müüs Jõgeva maavalitsus enampakkumisel maavanemale kasutamiseks antud sõiduautot Mercedes-Benz, mille ostmiseks ei esitatud aga ühtegi pakkumist.

Mõni aeg tagasi andis Riigikantselei Jõgeva maavanemale kasutada 1990. aastal valmistatud sõiduauto Mercedes-Benz 230E, mis kanti ka maavalitsuse bilanssi. Et auto kasutamine osutus ebaökonoomseks ja maavanemal on ka ametimasin Volvo, otsustati Mercedes-Benz müüa enampakkumisel alghinnaga 80 000 krooni, teatas Vooremaale maasekretär Henri Pook. Kuigi masina vastu tunti huvi, ei laekunud teisipäevaks ainsatki konkreetset pakkumist auto ostmiseks. Uut oksjonit me ei korralda, sest otsustasime auto müüa kirjalike läbirääkimiste teel, lisas ta.

Samuti jäi üleeilsel oksjonil müümata maavalitsusele kuuluv Moskvitš pirukas, mille alghinnaks oli 1000 krooni.

JAAN LUKAS

POLITSEIKROONIKA

Purjus sissemurdja jäi sündmuskohale magama

Teisipäeva õhtu eel avastas üks Puurmani valla Kirikuvalla küla perenaine koju tulles, et tema majapidamisse on sisse murtud ja mingi mees magab sahvris. Järelevaatamisel selgus, et eest oli ära võetud väike sahvriaken, kadunud oli liha ja keedisepurke. Magava võõra juures oli seljakott ja selles perenaise sahvrist pärit asjad, kuid selgus, et sahvrist on rohkem asju puudu. Perenaise arvates võis sissemurdja tema sahvris käia enam kui üks kord. Julguseks võetud vägijook murdis mehe maha ja ta ei suutnud enam läbi akna välja tagasi pugeda. Puurmani aleviku 1961. a sündinud elanik oli veel õhtulgi nii jommis, et suutis vaid nimetada oma nime, aga ei midagi muud selgelt seletada. Teda on ka varem kohtulikult karistatud. Täpsustamata andmeil arvab avaldaja vargusega saadud kahjuks 1100 krooni.

Näppas pudeli veini

Teisipäeval kell 15.20 kutsuti politsei Jõgeva kaubahalli. Tartu mees Rainer (1976) oli kaubahallis võtnud 61-kroonise pudeli veini, aga ei tasunud selle eest kassas. Mees ise oli juba enne alkoholi pruukinud. Protokolli kirjutas ta oma seletuseks: Olen rikkumisega nõus. Pisivarguses süüdistatule määrati 1325-kroonine trahv.

Põltsamaal varastati kaks jalgratast

Ööl vastu läinud nädala kolmapäeva varastati Põltsamaal kaks jalgratast. Ukse lahtimurdmise teel oli sisenetud Tartu mnt 30 maja ühte keldriboksi ning ära viidud sinine 21-käiguline meeste jalgratas Eldorado ja tumelilla 21-käiguline meeste jalgratas Master Bike. Avaldaja andmeil on tekitatud kahju 5300 krooni.

Varastati seitse postivahet liini

Teisipäeva hommikul avastas üks Pataste küla elanik, et Kaiavere alajaama piirkonnast Rillo külast on seitsmelt postivahelt kadunud elektriliini õhujuhe. Pühapäeval oli juhtunu avastaja teatel liin veel alles. Liinivaldajalt ei ole veel varguse kohta avaldust tulnud ning seetõttu ei ole teada varastatud metalli kogus ja maksumus.

Mees ei pea purjuspäi sõitmist miskikski

18. aprillil möödunud aastal karistati Meinhard Ingelit Saare vallast Ruskaverest halduskorras rahatrahviga seepärast, et ta oli 18. märtsil sõitnud registreerimata ratastraktoril purjuspäi ja tekitanud liiklusõnnetuse. 1961. a sündinud mees ei võtnud sellest õpetust. 7. jaanuaril kella poole seitsme paiku õhtul juhtis ta KoseveskiHalliku teel sõiduautot Opel Kadett, olles alkoholijoobes. Kuna mehe käitumises on kuriteotunnused, ähvardab teda kohtu alla minek.

Kuremaal murti sisse autosse

Ööl vastu esmaspäeva murti Kuremaal Keskasula 3 maja juures sisse sinna ööseks pargitud sõiduautosse Ford Granada. Lahti oli murtud juhipoolne uks. Sõidukist oli varastatud makkraadio Sony ja auto ratastelt neli ilukilpi. Avaldaja hindab kahjuks kokku 2400 krooni.

Samal ööl murti ka Luual sisse ühte sõiduautosse. Autost varastati elektritrellid Bosch ja Metabo, kokkupandav alumiiniumist 5 m redel, elektrijuhet, elektrikaitsmeid ja tööriistu. Kahju on enam kui 10 000 krooni.

Tehti kindlaks metallivarguses kahtlustatavad

Mustvees varastati ühel majapidajal möödunud aasta detsembris kasvumaja alumiiniumist karkass. Kannatanu teatas asjast politseile alles jaanuaris. Varguses kahtlustatute juurest leitigi osa karkassist. Samas tuli ilmsiks, et mehed on läinud aasta märtsis varastanud Jõe tänava ühe maja hoovilt alumiiniumist vanni. Mehi, kes nendes vargustes kahtlustatavad on, on mitu. Osa neist töötab, osa mitte, on ka kohtulikult karistatuid.

Ilmateade

Neljapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Õhutemperatuur -3°C ... +1°C.

Reedel on sademeteta, vähese ja vahelduv pilvisusega ilm. Puhub lõunakaarte tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur öösel -2°C ... -8°C, päeval 0°C ... -5°C.

Vooremaa

Neljapäev, 18. jaanuar 2001. a.

Palamuse rahvas nõuab poolt miljonit

RAIVO SIHVER

Maarja kooli õpilased käisid Tartus meeleavaldusel

VAIKE KÄOSAAR

Uuest aastast alates varub Palamusel piima TÜ Palamuse Piim

RAIVO SIHVER

ARVAMUS