"Üks meie sigala jõulisemaid asukaid on pieträäni tõugu kult Mut," teatas OÜ Carmex Invest seafarmi juhataja Malle Puusepp. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
"Üks
meie sigala jõulisemaid asukaid on pieträäni tõugu
kult Mut," teatas OÜ Carmex Invest seafarmi juhataja Malle
Puusepp. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Jõgevamaal kasvatatakse sigu paarikümnes suuremas talus ja kümnekonnas põllumajandusettevõttes. Viimasel ajal on sealiha hind stabiliseerunud ja ühtlasi kasvanud nõudlus kõrgekvaliteedilise sealiha järele.
Tartus asuva jõudluskontrolli keskuse biomeetriasektori peaspetsialisti Merle Kruusi sõnul on Jõgevamaal praegu jõudluskontrolli arvestuses 1865 aktiivset emist ja kulti. "Jõgevamaa põllumajandusettevõtetest on jõudluskontrolli all Laiuse põllumajandusosaühingu, AS Adavere Agro, osaühingu Carmex Invest ja Rõstla sigala farmid," lisas ta.
Suurim sigala on Palamuse vallas
Tänavu kevadel tööd alustanud Jõgevamaa kaasaegseim poegimissigala asub Palamuse vallas Järvepere külas ning kuulub osaühingule Carmex Invest. Ligi 5-hektariline sigalakompleks asub endise Kevade põllumajandusühistu tootmishoonetes.
"Osaühingul Carmex Invest on kolm sigalat, kuid ainult meie sigala tegeleb põrsaste kasvatamisega. Augustis sündis meil 1900 põrsast ning septembris jääb sündivus arvatavasti samasuguseks. Sündivus peaks aga suurenema vähemalt 2200 põrsani kuus, sest lihakombinaatides on kasvanud vajadus sealiha järele. Põrsad saadame kahe ja poole kuu vanuselt edasi ettevõte Carmex Invest teistesse sigalatesse Põlvamaale Savernasse ning Tartumaale Teedlasse, kus nad nuumikutena üles kasvatatakse," ütles farmi juhataja Malle Puusepp. Ta on erialalt zootehnik ja varem tegelnud ka veisekasvatusega Kevade kolhoosis.
Nuumikuid on tema sõnul sigalas umbes 1200, põhikarja emiseid aga 730. "Teistest Eestimaa sigalatest erineme aga eelkõige oma suuruse poolest. Uus poegimissigala on igati kaasaegsel tasemel, mistõttu põrsaste surevus on märgatavalt vähenenud," lausus Malle Puusepp.
"Kolm kuud tagasi alustas tootmist endises kartulihoidlas ka jõusöödatehas, mis kuulub osaühingule Puidukaubandus. Tehases valmistatakse jõusööta nuumikutele. Uues poegimissigalas ja võõrdepõrsaste sigalas kasutatakse söötmiseks automaatliine," lausus ta.
Palamuse lähedal asuv seafarm turustab sigu aktsiaseltsile Valga Liha- ja Konservitööstus. "Sigu on mõtet kasvatada siis, kui lihakilogrammi eest piisavalt makstakse. Et oleks võimalik seakasvatusse investeerida, peaks sealiha hind senisest veelgi kõrgem olema. Praegu saame turustada sealiha hinnaga, mis seakasvatuse ikka majanduslikult tasuvaks muudab. Ühtlasi on ka kauplustes liha kallimaks läinud. Igaüks ju teab, palju maksab kaupluses kilogramm vorsti. Loodetavasti jäävad seakasvatajale soodsad hinnad pikemaks ajaks püsima ning on eriti oluline, et hind sõltuks kvaliteedist," rääkis seafarmi juhataja.
Lisaks juhatajale töötavad Järvepere sigalas brigadir Maie Ots ja veterinaararst Ingrid Ott. Kokku on sigalas 21 töötajat, kes käivad tööle Palamuselt ja Varbeverest.
Sealiha hind stabiliseerub
Põltsamaa valla aktsiaseltsist Nõmme Peekon väljakasvanud põllumajandusettevõttes, aktsiaseltsis Puhu Grupp on praegu töös kuus sigalat. "Meie sigalates on praegu 2900-3000 siga. Liha turustame Otepää lihatööstusele. Kolme kuu vältel on sealiha hind stabiliseerunud, kusjuures praegu makstakse kilogrammi eest umbes 30 krooni. Hädasti oleks vaja teha ka investeeringuid sigalate uuendamiseks. Paraku on praegused sissetulekud kulunud vanade haavade lappimiseks, mis tekkisid siis, kui sealiha hind veel madal oli," lausus AS Puhu Grupp juhatuse esimees Hendrik Allsaar.
"Seakasvatus on praegu tõusuteel. Seakasvatuse maht on Eestis praegu kasvanud, kuid vaatamata sellele ei suudeta kogu siseturu vajadusi rahuldada. Nii kasvab nõudlus kvaliteetse sealiha järele, mis soodustab ka hinnatõusu," arvas Jõgevamaa Tootjate Liidu esimees Urmas Ingver.
Jõgeva Majandusühistus on euronõuete tõttu võimalus sealiha müüa vaid Jõgeva kaubahallis. "Sealiha kilohind kõigub meil 35 ja 45 krooni vahel, päevas müüakse seda keskmiselt 10-15 kilogrammi," ütles kaubahalli toidukaupade osakonna juhataja Sirje Rentsel.
JAAN LUKAS
15. septembri Vooremaas ilmunud artiklis "Jõgevamaa valijameeste eelistus kaldub Arnold Rüütli poole" oli linnavolikogu liikme, Isamaliidu fraktsiooni esindaja Rene Alberi sõnade edasiandmisel tekkinud eksitus. Tegelikult teatas Rene Alberi Vooremaale järgmist: "Hindan võimalust valijameheks saada tagasihoidlikuks, sest linnavolikogu fraktsioonid Oma Linn ja Reformierakond on oma hääled kokku pannud. Edu võin saavutada vaid siis, kui üllatuseks toetab mind häältega Rahvaliidu fraktsioon." Vabandan Rene Alberi ja teiste Jõgeva linnavolikogu liikmete ees.
JAAN LUKAS
Pedja rahvas on rongipeatuse nõudmises järjekindel
Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Jaan Aiaots kohtus eile Pedja jaamas kohalike elanikega. Inimesed nõuavad jätkuvalt, et taastataks reisirongide peatus Pedja jaamas.
Majandusarengu osakonna juhataja oli nendega päri. Tema arvates on regionaalpoliitika seisukohalt väga oluline, et reisirong peatuks võimalikult paljudes jaamades.
"Maavalitsuse poolt vaadates on keerukam organiseerida bussiliiklust kui saada peatuma ronge. Olen teiega ses suhtes ühte meelt. Aga ma ei luba teile midagi. Teen aga kõik, mis minu võimuses," rääkis Jaan Aiaots.
"Ümberkaudsetes külades elab 220 inimest. Kuus kasutas rongi 150-250 reisijat. Suured maanteed piirkonda ei läbi. Isegi Piibe maanteeni on Pedjast viis kilomeetrit. Pedja bussipeatuses aga puudub varjualune. Kuna on tegemist kõrvalteedega, siis on nad talvel tihti umbe tuisanud. Pean seetõttu bussiliiklust meie rahvale juhuslikuks ja ajutiseks nähtuseks," ütles kohalik elanik Eevi Saluri.
Samuti taheti, et kell 14.05 Jõgevalt Pedja külla ja tagasi Jõgevale sõitev buss käiks tihedamini kui ainult teisipäeviti ja neljapäeviti. Ja et buss ei keeraks Pedjas ümber, vaid sõidaks Pädeni välja.
Kaupluste puudumise tõttu käisid paljud Jõgeval sisseoste tegemas. Ka on ümbruskonnas palju vanureid, keda käiakse iga päev hooldamas isegi Jõgevalt. Praeguseks on aga kujunenud lausa kurioosne olukord. Lapsed viiakse oma autodega Jõgevale rongide peale. Samas on raudteejaam olemas, kus reisrongid aga ei peatu.
Rahvas oli nördinud, miks teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ei ole vastanud nende maikuusele kirjale. Kohaletulnud inimesed, keda oli üle 30, otsustasid, et kirjutavad uued kirjad, ühe Jõgeva maavanemale ja teise Edelaraudteele.
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Eile algas Maarja Keskkoolis värvide nädal, mis lõpeb reedel diskoga, kuhu võivad tulla ka teiste koolide õpilased juhul, kui neil on kaasas õpilaspilet. Vallavalitsuse homsel istungil arutatakse vallateede hooldust. Valla muuseumi juures jätkub Eesti sõjaväelase Ants Kurvitsa tütarde poolt vallale kingitud vana aida teisaldamine. Huvilised võivad jälgida tööde käiku, kuidas maja palkhaaval uuesti üles seatakse.
Voore küla ja paisjärve detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise programmi ning kavandatava tegevuse tutvustamine ja avalik arutelu toimub Voore Põhikooli aulas neljapäeval, 20. septembril kell 10. Neljapäeval kell 17 antakse Saare mõisas start Saare järve II rattakrossile.
Eile arutati vallavalitsuse istungil Adavere koolihoone remonti ja hooldajate määramist. Kesknädalal korraldatakse Põltsamaa piirkonna ettevõtjatele seminar töölepingute sõlmimisest. Neljapäeval kell 15 algab Põltsamaa Kultuurikeskuses nõupidamine, kus arutatakse Põltsamaa piirkonna haridusalaseid koostöövõimalusi.
Laupäeval kell 16 kutsutakse rahvast linnaparki K. A. Hermanni mäele, et tähistada suurmehe 150. sünniaastapäeva.
Neljapäeva hommikul kell 9 mängib Vijandi Laste- ja Noorteteater Reky etendust "Kakuke". Laupäeval kell 21 algab kultuurimajas suve ärasaatmise pidu noortele. Diskoriks on Karel Reolast. Endises vallamajas lõpetatakse valla perearstikeskuse ruumide remonti, millega peaks jõudma valmis järgmisel nädalal.
Homme kell 19 esineb Luua mõisas ansambel "Must ja Valge" (t¹ello ja kitarr, laulab Valentina Taluma). Laupäeval kell 11 algab üleriigilise tervisekäimise ürituse Palamuse etapp.
Vallavalitsuses tehakse igapäevast tööd. Neljapäeval võetakse osa ametikirjade koostamise alasest õppepäevast, ametialast koolitust kogutakse ka reedel. Valla tantsujuhid õpivad Tallinnas rahvatantsujuhtide koolis koolinoorte tantsupeo kavas olevaid tantse.
Täna on Pisisaare Algkooli IV klass ekskursioonil Palamuse koolmuuseumis. Homme toimub algkooli õpilaste maastikumäng, neljapäeval on sügiskross. Aidu Lasteaed-Algkoolis esineb Viljandi Laste ja Noorteteater Reky etendusega "Kolm põrsakest". Reedel tähistatakse Aidus sügise sünnipäeva.
Eile pandi lasteaias nädalaks ajaks välja sügisandide näitus. Reedel peab lasteaed sügispidu. Linnavalitsuse tänasel istungil arutatakse linna kahe kooli ja lasteaia toitlustamist. Mustvee sadama süvendamist alustatakse juba sellel nädalal.
Täna on vallavalitsuse saalis valla haridusjuhtide nõupidamine. Siimusti lasteaia lastevanemate üldkoosolek algab homme kell 18.30. Kolmapäeval kell 15 algab Kuremaal Jõgeva valla lastejooksu seeriavõistluse III etapp. Laupäeval toimub Kuremaal rattamatk "Kuldne sügis", maastikujooks algab pühapäeval kell 12. Laupäeval peetakse Jõgeva alevikus rulluisu- ja rulavõistlused, Laiusel algavad karikavõistlused koroonas.
Eile hommikul tutvustas Jõgeva Politseiprefektuur Margus Aadussaart - Jõgeva linna uut konstaablit. Õhtupoolikul arutas Kaitseliidu, politsei ja linnavalitsuse ühine töögrupp Jõgeva linna korrakaitset. Jõgeva Kultuurikeskuses oli eile laste- ja noorteringide hooaja avamine. Täna toimub Jõgeva Kultuurikeskuses maakonna huvijuhtide koolituspäev. Kell 15 algab maavalitsuses Jõgevamaa narkonõukogu koosolek arengukava küsimustes. Kell 16 on koos linna üldplaneeringu haridus-, sotsiaal-, kultuuritöögrupp. Jõgeva Kunstikooli lastevanemate üldkoosolek toimub kolmapäeval, 19. septembril algusega kell 18. Neljapäeval kell 13 tuleb kokku Jõgeva linna üldplaneeringu infrastruktuuri töögrupp, kell 16 arutab üldplaneeringut ettevõtluse töögrupp.
ARVAMUS
Alles paar nädalat tagasi käisin ma avamas Pärnumaal Audru vallas asuva Jõõpre Põhikooli ilusat uut hoonet ja ütlesin algavaks õppeaastaks soovid kaasa I klassi minejatele Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi aktusel. See oli kaunis 1. september oma päikesepaiste, uute lootuste ja ootustega.
Täna on reaalsus see, et paljudes kodudes üle Pärnu maakonna on lapsed mures oma vanemate ja lähedaste pärast. Liiga paljud lapsed on jäänud üksi. Selle mure allikas on plastpudelitesse kallatud kahtlane vedelik, mida viina pähe müüakse ja poolmuidu pakkudes suisa koju kätte tuuakse. Pakkujaiks inimesed meie endi keskelt. Kellel naabrimees, kellel tuttava tuttav või semu.
Jääb üle küsida, miks me kodanikena selle kõigega lepime? Kas osa süüd lasub meie kõigi peal? Kas oleme piisavalt aidanud politseil salaviinaga hangeldajaid tabada? Kas Eesti riik on teinud kõik endast oleneva, et peatada salaviina kaubandus?
Tõenäoliselt on nii ka kohalike omavalitsustega, kes pole probleemi tõsidusest endale täit aru andnud ega ole andnud politseile oma taotlusi läbiotsimiste korraldamiseks. Riik omalt poolt on aga hinnanud demokraatiat nii kõrgelt, et pole andnud poliitilist õigustust dokumentaalselt põhjendamata kaebuste alusel läbiotsimisi korraldada. Ilmselt mitte, sest muidu poleks tänane olukord Pärnumaal nii katastroofiliseks kujunenud.
Valitsusjuhina kinnitan, et Eesti ei saa sellega enam kauem leppida. Probleem, ehk õigemini öeldes ohvrite suur arv tingib selle, et nüüdsest peab politsei senisest jõulisemalt läbi otsima kõikvõimalikke müügipunkte ja joomaurkaid. Enam ei saa olla takistuseks needki organisatsioonilised keelud läbiotsimistaotluste sanktsioneerimisel, mida on ettekäändena välja toodud. See kõik peaks hõlbustama politsei tööd.
Seadused salaviinamüüjate karistamiseks on olemas. Tänu viimaste päevade ulatuslikele politseireididele on hullem siiski ära hoitud. Sadade liitrite metanooli kättesaamine ei ole veel lõplik lahendus, ent politsei on lubanud operatsioone igal juhul jätkata. Neljapäeva lõunaks oli politsei üle riigi läbi viinud 57 politseioperatsiooni ja salaviina müügi kahtlusega on kinni peetud 12 inimest. Vaatamata kõigile hoiatustele on aga esimesed metanoolimürgistuse juhtumid ilmnenud ka Läänemaal, kus on üks inimene surnud ja neli inimest mürgistusnähtudega toodud Tallinna Mustamäe haiglasse.
Siinkohal tahan kogu valitsuse nimel tänada arstkonda, haiglate personale nii Pärnus, Tartus kui ka Tallinnas, samuti kõiki kiirabi- ja päästetöötajaid ning politseiametnikke, kelle ennastsalgav töö on suutnud pidurdada suurõnnetuse plahvatusliku leviku. See näitab, et meie riigi toimimine on kindel ja stabiilne ning Pärnumaa-taolise suurõnnetusega tullakse toime.
Kodaniku ja peaministrina kutsun teid kõiki üles abistama politseinikke, andma infot salaviinaga kauplejatest ja mürgi maaletoojatest ning laialijagajatest. See on meie kõigi kohus. Ei riik ega valitsus suuda üksi tulemuslikult võidelda salaviinaga, kui ühiskonnas nõukogudeaja jäänukina valitseb ikka veel soosiv mentaliteet salaja, althõlma ostetud kauba suhtes.
Valitsus ei saa aga kaasa minna nende ebamoraalsete viinamüüjate populistlike nõudmistega, et alandage alkoholi müügilt kogutavat aktsiisimaksu, küll siis kõik ostavad riigiviina. Seda valitsus ei tee, sest see ei lahenda probleemi kuidagi. Inimese tervis ja töövõime on rahvuslik rikkus, kogu riigi ressurss, mitte ainuüksi inimese enda asi. Seetõttu ei saa lubada, et solgimüüjad teiste inimeste tervise arvel rikkaks saavad. Seega kutsun teid, head kaasmaalased ja kodanikud, ärge jooge tundmatu päritoluga kraami! Kui ei ole nõudmist, siis väheneb ka pakkumine.
Valitsus jätkab tõsist võitlust salaviinaäriga. Seal tegutsevad isikud peavad saama ühiskonnale teatavaks ja neid tuleb ka seaduse täie rangusega karistada. Niisugust mastaapi kuritegude puhul ei tohi piirduda vaid 3-aastase karistusega.
Loomulikult ei saa välistada taoliste juhtumite kordumist, sest otsustaja on ikkagi inimene ise. Kas ta ostab mõned kroonid odavama solgipudeli, soetab viina poest või jätab ehk hoopis joomata - selle otsuse teeb igaüks ise.
September on koolialguse kuu, on saagi kogumise ja pikaks sügiseks valmistumise kuu, aga on meie laiuskraadidel ka heitliku ilma ja tormide kuu. Tuletagem meelde - 1995. aasta sügistormis 28. septembril läks põhja parvlaev Estonia, 1997. aastal Kurkse retke alustanud noortest meestest ei jõudnud suurem osa kaldale. Tänavune september on kaasa toonud suure hulga ohvreid Pärnu maakonnas. Küll tahan loota, et september ei ole neetud kuu, et mõistus võidab ja inimesed annavad endale selgelt aru, missuguseid pöördumatuid tagajärgi võib kaasa tuua hetkeline unustuse otsimine mürgisest plastpudelist. See kahju on meile kõigile korvamatu.
MART LAAR
KIRJAD
Ametiühingud on töötajate vabatahtlikud ühendused ühiste eesmärkide ja huvide saavutamiseks. Eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste esindamine ja kaitsmine.
Ametiühingust saab vastavalt vajadusele abi ja kaitset. Selleks peab ametiühingu liige ise olema julge ja hakkaja, et seda küsida.
Enamus noortest teavad ametiühinguliikumisest kas vähe või mitte midagi. 70% töölistest ei kuulu ühessegi ametiühingusse. 1997. aastal värbas Briti ametiühing 500 000 uut liiget.
Selleks, et osata pakkuda kaitset ametiühingu liikmetele, toimub vastav ametiühingute koolitus. Koolitatakse noori ametiühingu liikmeid eesti ja vene rahvusest. Koolitajaks on rootsipoolne ametiühing, kus lektoreid on mitmeid, enamus Eestist. Näiteks EKTALi nõunik Lehti Dressel.
Mina arvan, et ametiühingust on kasu, kuigi see paistab veel vähe välja. Puudus on ka uutest liikmetest, sest selles peitub meie jõud ja saavutused.
URMAS SAARISTE,
usaldusisik
Rääkige nii, nagu tegelik elu on
6. septembri Vooremaas Villu Reiljan kirjutas, et kui Arnold Rüütel poleks rüütellikult võidelnud, vireleksid veel need täna, kes talle punast minevikku ette heidavad, nõukogude võimu viljastavates tingimustes.
Aga ega nüüdki pole endiste kommunistide võim kuhugi kadunud. Toompeal teevad Eesti Vabariigi seadusi endised punased. Nende tehtud seadustega rööviti meie hoiused ära. Meilt võeti pensionid, määrati elatusraha, kõigile võrdselt - 260 krooni kuus. Kaubad läksid talongidele ja inimestele sai elunormiks virelemine.
Meile on toodud mitut sorti humanitaarabi: riideid, toiduaineid, ravimeid. Tänutundega oleme neid vastu võtnud, sest oleme vaesed. Eesti kümne aasta jooksul saavutati olukord, kus inimestel on tööpuudus, viletsus ja nälg. Inimesi tõstetakse korterist välja, häda sunnil elatakse lagunenud majades, kuurides, prügimäel. Otsitakse prügikastidest toidujäänuseid ja tänavatel kerjatakse.
Kui hakkame ajalugu sirvima, ei leia, et endise riigi tippametnikud oleksid saanud uue riigi hoobade juurde. Kui Nõukogude Liit ebaseaduslikult okupeeris Eesti Vabariigi, arreteeriti selle riigi ametnikud ja heideti vanglasse. Saksa võimu kehtestamisega pandi seina äärde nõukogude kommunistid.
Nüüd Eesti Vabariigi ajal on nii, et Rahvaliit kinnitas endise kommunisti, Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli presidendikandidaadiks. Kas selleks, et Toompeal on võimu juures endised kommunistid, siis peab presidendiks olema ka Eesti NSV aegne kommunist?
Nendest kuuest presidendikandidaadist oleks sobilik Matti Päts. Kui tema presidendiks saaks, siis on loota, et meil, lihtinimestel ja pensionäridel, läheb elu paremuse poole. Praegu meie riiki sümboliseerib ainult hümn, lipp, vapp ja raha. Riigikogulased mõtlevad ainult oma heaolu eest, võttes endile kuupalga neli korda suurema vabariigi keskmisest töötasust, mil kolmandik inimesi elab otseselt vaesuse, viletsuse ja nälja piiril.
Riigikogu on selline töökoht, kuhu enne valimisi igale parlamendikohale kandideerib ligi 19 inimest, 50% endistest riigikogulastest said Riigikogusse tagasi. Nõukogude võimu ajal Ülemnõukogus karjanaine sai käe tõstmisega hakkama. Nüüd pole tähtis, kes Riigikogus on, kas endine jalgrattur, näitleja või põllumees. Ega nuppude vajutamiseks mingeid eriteadmisi vaja ole.
Eliitpoliitikud ütlesid küll: "Aitab jamast!" Tõepoolest, ära on hakanud tüütama see lubaduste jama, vaja oleks tegutseda. Lubati luua 9000 uut töökohta, aga töötute arv on viimase paari aastaga suurenenud ja jõudnud 100 000-ni. Aga keegi meie riigiametnikest pole suutelised olnud selgitama, palju toimetulekupiiri 500 kroonist saab kulutada söögile, ravimitele, kultuurile, bussisõidule, jalatsitele, rõivastele, elektrile, külmale ja soojale veele?
Ma ei saa aru, mis Eestimaal üldse toimub. Sümboolse tasu eest on välismaalastele müüdud ettevõtted, metsad, maad. Maapiirkonnad on tühjenenud noortest, sest tulevikuplaanid ja elukutsed, millest unistatakse, ei ole põllumajandusliku suunitlusega. Ehkki toidupoed on täis euroliidu odavat pudipadi, kuid sellega ei lahendata maaelu probleeme.
Vähenenud on sündimus. Eesti riigil pole lapsi vaja. 1. septembril 2001 läks esimesse klassi 1111 õpilast vähem kui eelmisel aastal. Aga meil on üle 10 000 tänavalapse, kes ei käi koolis, elutsevad röövimisest ja vargusest.
Kui hakkaks Eestimaal iganädalasi kuritegusid loetlema, saaks nendest mahuka bro¹üüri. Varguste vastu võitlemiseks on majadele pandud metalluksed ja akendele trellid, kodud on muutunud nagu vanglateks.
Nüüd enne presidendivalimisi peetakse ilukõnesid ja antakse ahvatlevaid lubadusi. Räägime nii, nagu tegelik elu Eestimaal on, milleks seda ilustatakse?
ALEKSANDER KÕRGESAAR
JUHTKIRI
Jõgeva - odava müügi ja kivide linn
Eesti erinevatele linnadele on püütud pärast taasiseseisvumist leida järjest huvitavamaid iseloomulikke nimesid. Põltsamaal on õnnestunud saada näiteks nii veinipealinnaks kui ka rooside linnaks. Maakonnakeskus Jõgeva pole endale veel midagi sügavalt omast ilmselt leidnud. Et raudteega on nagu on, siis pole vahest perspektiivi isegi raudteelinnaks pürgida.
Viimatises telesaates "Laulge kaasa", mis linnapea aias lindistati, näitasid saatetegijad laulude taustaks lisaks Betti Alveri pargile mõnda tänavajuppi, gümnaasiumihoonet, elumaju, hekke pügavaid inimesi ja üksikut vedurit võsa vahel. Midagi muud tähelepanuväärset polnud kaamera tabada suutnud. Kui mitte arvestada mõnd tähendusrikast kivi. Kivid tunduvadki Jõgevale kuidagi järjest omasemaks saavat. Pärast saate lindistust sai ju maakonna pealinn veel kaks kivi juurde. Taasiseseisvumise kümnendal aastapäeval avati Suure ja Puiestee tänava ristmikul kunagise kinohoone juures kivi mälestustahvliga Jõgeva vallast pärit Vabadussõjas langenutele.
Samal päeval avati pidulikult nii renoveeritud kultuurikeskus kui ka selle õuel kivi, millel kukil Tauno Kangro skulptuur vanapaganat meenutavast mehikesest, sümboliseerimaks hea linna vaimu. Kui lisada veel kivi Piiri pargi ääres, mis tähistab sinna Kristjan Palusalu istutatud tamme, kunagise raudteelase ja raudtee ajaloo uurija Johannes Nahkuri auks paigaldatud mälestuskivi raudteejaamas ning küüditatute mälestuskivi teedevalitsuse pargis, tuleb kive väikese linna kohta juba päris rikkalikult.
Kividest sootuks rohkem on tekkinud Jõgevale odavate asjade poode. Praegu läheb nende kokkulugemine juba keeruliseks. Kesklinnas Suure tänava ääres on odav müük avatud vaat et igas teises majas, mõnes asub koguni kaks müügikohta. Lisaks neile on sarnaseid müüke veel mõnes kõrvaltänavas, vahel ka turuplatsil ja selle kõrval. Kas saabki mõni teine väikelinn seesuguse hulga odava müügi kohtadega uhkustada? Rahvast sagib nende ümber igatahes rohkesti ja kaup läheb päris hästi. Inimesed on leidlikud, eriti vaesuses. Kes ostab mõne krooni eest kampsuni, millest harutab lõnga sokkide-kinnaste kudumiseks, kes õmbleb mingist rõivaesemest ringi sootuks midagi muud jne. Häbeneda pole midagi. Jõgevamaa on ju teatavasti üks Eesti vaesemaid maakondi ja ega selle pealinngi elatustaseme ja töökohtade poolest just hiilga.
18. september 2001. a
MAJANDUS
SAPARDi toetuste taotluste vastuvõtmine on lõppenud
Reede õhtul lõpetati SAPARDi toetuste taotluste vastuvõtmine. Üldse esitati Jõgeva maakonnas üheksa taotlust summas 5,7 miljonit krooni, sealhulgas esimese meetme alt üle 4 miljoni, kolmanda meetme alt 1,2 miljonit ja neljanda meetme alt 50 000 krooni.
SAPARDi toetuste vastuvõtja PRIA Jõgeva büroo vanemspetsialisti Heli Puusepa andmetel olid kõik kolm maakondlike büroode kaudu jagatavad meedet Jõgeva maakonnas esindatud. Kõige rohkem taotlusi esitati põllumajandustootmise investeeringutoetuste osas. Kolm suuremat projekti on seotud piimatootmisega, lüpsiseadmete, jahutite jne muretsemise või kaasajastamisega. Üks projekt on seotud kombaini ja üks traktori ning muu põllumajandustehnika soetamisega.
Taotluste vastuvõtmise esimestel päevadel esitati Jõgeva maakondlikule büroole dokumendid kolmanda meetme, see on alternatiivse majandusliku tegevuse arendamine ja mitmekesistamine maapiirkondades, alla. Selle taotleja on jõudnud juba menetluse lõppjärku. Vastuvõtu viimastel päevadel esitati aga taotlus neljanda meetme alla, see on maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetuse saamiseks. Heli Puusepa sõnul taotletakse toetust elektriliini ehitamiseks.
Huvi on tuntud ka toetuse saamiseks istanduste rajamise eesmärgil. Kuid kuna taotlejad ei suuda muretseda sertifitseerituid istikuid (Eesti puukoolid ja istikute kasvatajad on senini sertifitseerimata), siis ei ole tänavu võimalik seda toetust saada.
Heli Puusepa andmetel on toetuste taotlemise osas huvi olnud küllaltki suur, kuid kuna paljudel ei ole ette näidata eelmise aasta tootmis ja majandustulemusi, siis ei ole neil ka võimalik SAPARDi toetusi saada.
SAPARDi taotluste Jõgeva piirkondliku vaneminspektori Mati Mõtte sõnul kontrollitakse kõikide taotlejate dokumente nii Tartus kui kohapeal. "Ma ei ole aga koos oma kolleegi Liia Lustiga kontrollimisel suuri möödalaskmisi avastanud. Samas võib üks näpuviga jätta taotleja toetusest ilma," lausus Mati Mõtte.
RAIVO SIHVER
Ute- ja kitsetoetuste taotlejaid on vähe
Käeoleval aastal saab esimest korda taotleda ka ute- ja kitsetoetust. Taotluste vastuvõtmine kestab 1. oktoobrini. Eilse
seisuga oli Jõgeva maakonnas üheksa taotlejat.
Ute ja kitse kasvatamise toetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kellel ei ole taotluse esitamise aasta 1. septembri seisuga riiklikku maksuvõlga või kelle võlatähtaeg on pikendatud. Samuti peavad olema täidetud muud maksuseaduses sätestatud kohustused. Toetust võib taotleda põllumajandustootja, kellele kuulub vähemalt viis ühe aasta vanust utte või kitse ja kes on registreeritud riiklikus põllumajandusloomade registris ning on nõuetekohaselt märgistatud.
"Kahjuks on taotlusi vähe esitatud. Kasvatajaid on tunduvalt rohkem. Seni on taotluse esitanud ainult üks suurem utekasvataja, tegelikult on neid rohkem," ütles PRIA vanemspetsialist Eha Oja.
RAIVO SIHVER
Jõudluskontrollikeskuse zootehnik-peaspetsialistina töötab Urmas Raide
Alates 6. augustist töötab Jõudluskontrollikeskuse väliteenistuse zootehnikpeaspetsialisti ametikohal Urmas Raide, kes on zootehnikuna töötanud juba 20 aastat, sellest 13 aastat Sadala Põllumajandusühistus.
"Pärast EPA lõpetamist 1979. aastast töötasin ma zootehnikuna Pärnu rajoonis Tõstamaa sovhoosis, mis hiljem liideti Pärnu Kaluriga. Minu praeguseks tööpiirkonnaks on Jõgeva ja Tartu maakonnad," rääkis ta.
Esimese augusti seisuga on jõudluskontrollis registreeritud 252 Jõgeva maa konna loomapidaja loomad. Neil on kokku keskmiselt aastas 10 531 lehma, keskmise aastase väljalüpsiga 3336 liitrit lehma kohta. Jõgevamaa kõige kõrgem keskmine väljalüps on Läänelaane talu perenaise Reet Lilleoru karjas - 5454 liitrit aastas lehma kohta. Jõudluskontrollis on nii Eesti punase-, mustavalgekirju kui ka maakarja tõugu lehmad. "Sellel aastal on lehmade arv stabiliseerunud. Nende arv võib aga väheneda seetõttu, et paljud väiketootjad likvideerivad piima kvaliteedinõuete karmistumise tõttu oma karju.
Zootehnikpeaspetsialisti arvates peaks ühistu karjas olema vähemalt 300 lehma, talus aga 40. "Põllumees vajab stabiilsust ja ta tahab, et paika pandud reeglid kehtiksid pikema aja jooksul. Kõige hullem ongi see, et igal aastal tehakse toetuste saamise tingimusi ümber," rääkis Urmas Raide. Ta jätkas: "Kui eelmisel aastal said toetust kõik need, kes realiseerisid lihaks noorloomi, siis sel aastal antakse toetust lihatõugu lehma, üle 8 kuu vanuse lihatõugu lehmmullika ja piimatõugu lehma kohta, kes on lihaveiste jõudluskontrollis ning kes imetab taotluse esitamise ajal vähemalt 50% ulatuses lihalooma tõugu kuuluvat vasikat. 17. juuli määruse alusel peavad taotlused olema esitatud 1. oktoobriks. Eilse seisuga on esitatud üks taotlus".
RAIVO SIHVER
Mahepõllumajandusliku tootmise toetuste taotlejate arv on suurenenud
Kui eelmisel aastal maksti mahepõllumajandustoetust neljale taotlejale, siis käesoleval aastal on taotlejaid kokku 22.
Teatavasti on mahetootmine loodustsäästev tootmine, kus on piiratud kemikaalide ja väetiste kasutamine. Mullaviljakuse tõstmine toimub liblikõieliste kultuure sisaldava külvikorra ja orgaaniliste väetiste kasutamisega. Komposti ja sõnniku kasutamisele on kehtestatud omad nõuded. Taimetoodangu Inspektsiooni peainspektori Mati Stokkeby sõnul peavad mahepõllumajandustootjal olema põllumajandusalased teadmised ja selleks on vaja käia vastavatel kursustel. Tema arvates on paljud hakanud mahepõllundusega tegelema seetõttu, et kemikaalid ja mineraalväetised on kallid.
Toetusetaotlusi võeti vastu eilseni, so 17. septembrini. Taotleda said kõik need, kelle ettevõte on seaduse alusel mahetootjaks tunnustatud. Ka peab taotlejal olema vähemalt 0,5 hektarit põllumajandusmaad ning tal ei tohi 1. septembri seisuga olla riiklikku maksuvõlga või on võlatähtaega pikendatud.
Toetust ei anta aga nendele Palamuse, Kihelkonna ja Lümanda valla tootjatele, kes saavad 2001. aastal mahepõllumajanduslikku tootmise eest toetust põllumajandusliku keskkonnatoetusena. Põllumajandusminister kehtestab toetuse ühikumäära hektari kohta 19. novembriks ja PRIA maksab toetused välja detsembri algul.
Mati Stokkeby andmetel tunnistati kõik Jõgeva maakonna taotlejad mahepõllumajandustootjaiks ja neil on üleminekuperiood.
"Mahepõllundusega tegelema hakkaja peaks tutvuma aga eelkõige seadusest tulenevate nõuetega ja veenduma, kas ta on ikka suuteline neid kõiki täitma," ütles Mati Stokkeby.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Armastus... armastus. Pole vist maailmas sõna, mille ümber oleks nii palju jahutud.
Nojah, Euroopa keeltes on ka see probleem, et on ikka üks ja seesama armastus, amore, liebe, love, ljubov. Vanades keeltes näiteks, millega on seotud Piibel, on eraldi sõnad sugulise armastuse, isamaaarmastuse, lastearmastuse jt jaoks.
Lühidalt, armastus on üks tunne, mis märgatavalt suunab inimese käitumist ja suhtlemist ümbritsevaga. Enamasti peetakse seda positiivsetele tegudele suunavaks nähtuseks. Armastus on tunne, kus subjekt soovib objekti(de)le ainult kõike head.
Armastusega on lood nii lihtsad kui ka keerulised. Elu erinevates etappides elatakse seda erimoodi läbi ja A-l on oma tsükkel. Lihtsamaks näiteks võib tuua siis mehe/naise, poisi/tüdruku jms armastuse.
Etappide järjekord on kindel. Nad võivad järgneda üsnagi erinevates järjestustes.
Tuntud etapp on ARMUMINE. Selle peamine tunnus on, et armunud inimene soovib armumisobjektiga võimalikult tihedalt kontakteeruda, teda näha, tähelepanu võita. Ta jälgib teda kõikvõimalikel juhtudel, proovib temaga rääkida, kokku puutuda. Ta mõtleb oma objektile välja kõikvõimalikke positiivseid omadusi, samas tunneb igasuguseid tugevaid, füüsiliselt selgesti (eriti kõhukoopas) tajutavaid tundeid, mis varieeruvad kõvast hingevalust
totaalse õnnetundeni.
SEKSUAALNE IHA on armastuse nö surrogaat, kus subjekt soovib väga objektiga seksuaalvahekorda astuda. Kuna mitmed armastuse liigid on sellega tugevalt seotud, siis aetakse nad omavahel pahatihti sassi.
OMANDIKIRG on samuti armastuse kõrvalprodukt või asendaja, kus subjektile tundub, et objekt on lihtsalt tema valduses ja oma. Ka seda aetakse klassikalise armastusega väga sageli segamini.
KOOSELUHARJUMUS - (armastusega alanud) kooselu kaasnähtus, kus objekt ja subjekt harjumusest elavad nii sünkroonis ja vastastikuses toetuses, et seda nimetatakse ka armastuseks, kuigi päris A võib ammu kadunud olla.
MEELDIMINE - subjekt ja objekt meeldivad teineteisele ja nad hakkavad lihtsalt käituma, nagu nad armastaksid üksteist või oleksid armunud, kuna see on lihtsalt kombeks ja teised teevad ka nii.
PÄRIS ARMASTUS võib eksisteerida koos kõikide eelnevate nähtustega, aga ka täiesti ilma. On selline raskesti mõistetav nähtus, millest on kirjutatud enamikes tähtsamates tekstides ja pikalt laialt, kuid arusaamine on ikka raske. Igatahes armastav objekt austab subjekti ja ning üritab teha kõik, et tal oleks hea ning kõik hästi. Kuidas kunagi ja kuidas kellelgi.
Ei saa arugi, kui pähe kukub ja tegelikult on tema kadumistki raske märgata. Räägitakse, et armastav naine on rohkem aldis suudlema. Mehed, va silmakirjad, nende puhul ei saa milleski kindel olla. Isegi kui nad ütlevad ".. ........ ....", siis see ei tähenda üldse veel midagi.
NOORMEES MK
REPORTAA®
Igale inimesele määritakse mingil eluhetkel kaela arstlik kontroll.
Küll tahetakse testida inimese kõlblikkust püsside ja mõõkadega mängimiseks ja poris püherdamiseks, küll juhilubade saamiseks, küll õppimiseks… Ka selleks, et inimene kuskil ametikohal töötada tohiks, läheb tarvis arstide nõusolekut. Ainult riigi juhtimiseks pole vaja oma füüsilist ja vaimset seisukorda kontrollida. Väidetakse, et riigijuhid valitakse rahva poolt. Seetõttu võib valitseja olla kes tahes.
See selleks. Seda, mida kujutab endast arstide meelevalla alla sattumine, sain ise oma naha peal tunda. Ühe muidu täiesti tavalise maja ette tekkis ühel päeval buss. Bussi sees pesitsesid arstid, kel oli lubatud inimesi arstida. Peale arstide peitis buss endas suure hulga igasuguseid masinavärke, mille konstruktorid iganes on inimese tõbede otsimiseks välja mõtelnud.
Selleks, et bussi sisse pääseda, anti inimesele suur paberileht, mis sisaldas igasugu küsimusi alates isikukoodi ülesmärkimisest ja lõpetades järelpärimisega põetud suguhaiguste kohta. Kui sedasama teksti oleks kirjutanud Margus Kiis, oleks ta otsemaid sattunud lugejate karmi kriitika alla, aga arstide kallale ei läinud keegi. Nemad tohtisid rääkida aluspükste alustest asjust.
Paberi edukalt täitnu lubati bussi, kus temaga hakkasid tegelema kaks meditsiinitöötajat. Kõigepealt kisti ohver poolpaljaks ja pandi ku¹etile lamama ning kinnitati tema külge paar kilo andureid. Need pidid näitama, kas süda töötab normaalselt või teeb haltuurat. Mõõdeti ära indiviidi pikkus, laius ja paksus, kontrolliti silmi. Uus asi, mida vähemalt minul isiklikult polnud varem kontrollitud, oli kõrvakuulmine. Seal selguski kurb tõsiasi, et Dima kõrvakuulmine kõrgete sageduste osas pole just suurem asi. Enne peainkvisiitori juurde saatmist anti kontrollitavale topsik ja paluti kuskil kõrvalises kohas täis urineerida.
Lõplik otsus tehti veel pärast mõningaid uuringuid lõpliku otsustaja juures. Kõigepealt küsis ta igasuguseid imelikke küsimusi. Näiteks kaitsevahendite kohta töökohal. Niipalju kui mina demokraatliku vabariigi asju tean, siis kaitsevahendid ja töökoht omavahel kokku ei sobi. Eraldi eksisteerivad küll.
Küsiti veel krampide kohta. See, kui ilusat naisterahvast nähes mehel ühes kohas kramp tekib, ei lugevat. Kontrolliti veel koordinatsiooni - lasti kinnisilmi omaenda nina üles otsida. Pärast kõiki uuringuid rääkis arst tükk aega kurba juttu sellest, et tuleb sportida, karsket elu elada, pungikontsertidel mitte käia ja üldse endast terve ja tubli kodanik kasvatada.
Pärast kolmveerandtunnist solgutamist sai kodanik teada lõpliku otsuse, mis osutus enamvähem korduvaks: pisut tõbine, aga töötada veel võib. Kõige vigasemad saadeti perearstide juurde, et nood veelgi täpsemalt asja uuriksid.
Naljakas, aga allakirjutanu tervis halvenes peale arstlikke uuringuid tunduvalt.
DMITRI VALE
Tere kõigile neile, kes lugeda mõistavad!
Mina olen uus, reinkarneerunud Dmitri, ilmudes teie ette mitte just nagu Fööniks tuhast, vaid pigem nagu hais prügikastist. Kallid lugejad, mitte mingil juhul ei jätka mina enam sellist sopaga loopimist, nagu tegi minu eelkäija. Ma kavatsen meie armastatud noortelisa külgesid täita vaid ilusate ja kauniste asjadega! Iialgi ei kuule te minu suust ühtegi halba sõna, olen kehastunud headus, kõigi väetite ja õnnetute moraalne tugi!
Kahjuks on minugi meevakas tõrvatilkasid. Eelmisest Dmitrist jäi üle väga palju avaldamata artikleid, kõik äärmiselt kriitilised ja tigedad. Peatoimetaja keeldus neid hävitamast isegi minu kõige härdamate palvete peale. Mul on alust arvata, et ta soovib neid leheruumi täitmiseks aegajalt avaldada. Ma soovitan Teile: ärge lugege neid! Need rikuvad teie vaimse palge ja panevad asjade üle järele mõtlema. Ja see on kurjast.
DMITRI VALE
Me ei hakka siin pikalt keerutama, ega me poliitikud ole. Teie ajalehe pattude üleslugemiseks läheks muidugi mitu päeva, aga mainime siinjuures kõige suuremaid.
• Noortelisa on liiga kirju sisuga. Lihtinimene läheb lolliks, kui seda loeb!
• Esineb trüki ja muid vigu! Häbi!
• Pidevalt on lehes lahti mingi skandaal solvatud ja petetud lugejatega.
• Puuduvad astroloogi nõuanded!
• Miks on noortelisal nii ebastabiilne ilme?
• Paber ei ole kvaliteetne, samuti tekst!
• Puuduvad tuntud avaliku elu tegelaste arvamused!
• Miks ei ole noortel lugejatel lastud oma arvamusi avaldada?
Neid pattusid jätkuks veel ja veel, aga esialgu ehk aitab.
Nõuame peatoimetajalt kohe kvaliteetset ja korralikku noortelisa!
27 allkirja
Meie maakonna ühes servas asub Põltsamaa. Ja mitte asjata. See on suurepärane koht - loodus mitmekesine, inimesed sõbralikud.
Põltsamaal asub näiteks bussijaam, mis on hulga suurem kui maakonna pealinnas Jõgeval. Samuti on Põltsamaal ordulinnus, mille ehitamisega jõgevlased siiamaani ei ole hakkama saanud. Põltsamaal toodetakse ka alkoholi ja seda täiesti legaalselt, mida aga ei saa sugugi ütelda Jõgeva kohta. Nagu isegi näete, on Põltsamaa igas suhtes Jõgevast parem: ta on Eesti veinipealinn, ta on olnud Liivimaa kuningriigi pealinn!
Mis aga kõige tähtsam - siin ei ole ühtegi punkarit ega teisi koledaid, puuduvad ka vastikud roppajakirjanikud, kellega Jõgeva uhkustab. Inimesed on siin lahked ja osavõtlikud. Sõbralikult kõnetatakse sind öise Põltsamaa tänavatel ning alles pärast meeldivat vestlust võetakse sinult rahakott, käekell ja telefon. Kedagi ei peksta, toimuvad vaid üksikud füüsilise mõjutamise intsidendid.
Põltsamaal on hea elada! Kolige kõik Põltsamaale!
TOOMAS Põltsamaalt
Üha tugevamaks muutuvad kuuldused dancepunkansambli Creenbalt laialiminekust.
Mitmesugustel põhjustel lahkus Jõgevalt Kohtla-Järvele elama ja õpima trummar Max, kea praegu asendab Saasta pajakolkija Tiit Prii. Ometi ei ole põhjused ainult kaadri voolavuses - tõsiseid pingeid on tahtmatult-tahtlikult tekitanud laulu ja esimese kitarri viljeleja Vinüül. Tema ja ülejäänud bändi vahel on tekkinud lahkarvamused viljeletava stiili suhtes. Teised muusikud ei soovi ajada Vinüüli rida ja mängida keerulistest sooloriffidest kubisevaid aeglasi eeposi.
Creenbalti seni viimasel kontserdil Rannal liikusid tõsised kuuldused peatsest lagunemisest. Ometi ei tasu musafännidel karta tegevuse absoluutset lõppu. Creenbalti ja osaliselt Saasta liikmetest on juba moodustatud uus stiilipuhas punkbänd The Kräu.
Kõigile metallivarastele. Jõgeva Kultuurikeskuse ette on tekkinud väärt tööpõld. Majaesisel muruplatsil seisab nüüdsest kivipostamendi otsas metallist kuju. Hollandlasest bensuärika raha eest muretsetud kuju ei ole suur - jõuate aiakäruga ära viia küll. Viige mingi kella 10 ajal õhtul, jalgratastatud jalgsipatrull tolgendab sel ajal kuskil haigla lähistel.
DMITRI VALE
SPORT
Jõgeva maakonna meistrivõistlused tennises
Jõgeva maakonna 2001. aasta meistrivõistlused tennises peeti traditsiooniliselt Tartus, Toomeoru tenniseväljakutel. Osales kümme võistlejat.
Heitlikes ilmastikuoludes peetud turniir paistis silma tasavägiste mängude ja üllatuste poolest. Alagrupiturniiril ei jäänud keegi kaotuseta, ka hilisemate finalistide saatus oli vahepeal lausa noateral.
Finaali võistlesid end lõpuks siiski mitme viimase aasta parimad - Juhan Telgmaa ja Illimar Sibul. Mäng oli äärmiselt põnev. Telgmaa juhtis 7:4 (mängiti üks nn "profisett" (geimivõiduni). Sibul murdis vastase pallingugeimi läbi ja viigistas seisu 7:7. Järgnenud kiires lõppmängus omas Sibul seisul 6:3 kolm mat¹palli, kuid Telgmaa suutis need tõrjuda ning omakorda viigistada. Järgmised 2 punkti, mat¹ivõidu 8:7 ja ühtlasi ka Jõgevamaa 2001. aasta meistritiitli sai Illimar Sibul. Kolmanda koha mat¹is alistas Viljar Kimmel suurüllataja Kalmer Laini 8:3.
ANDREI KASSI,
Tenniseklubi Artemis pressiesindaja
Hõbemedal Põltsamaa jalgpallipiigadele
Adavere spordiklubi tütarlaste jalgpallivõistkond, kus mängivad tüdrukud Põltsamaa linnast ja vallast, võitis tänavustel Eesti meistrivõistlustel hõbemedali.
Nimetatud jalgpallivõistkond moodustati paar aastat tagasi. Piigasid treenivad Adavere spordijuht Väino Treiman ja Väino Petrov Eskust. Treeningupaikadeks on Adavere ja Esku staadion. Eesti meistrivõistlustel osalesid 1985. aastal sündinute ja nooremate vanusegrupi arvestuses 13 Põltsamaa kandi tüdrukut: Merit Somelar, Kersti Soomuste, Varje Õunapuu, Liis Lättemäe, Merje Mölter, Erelin Kõrts, Kertu Liebert, Irina Nikisina, Terje Viks, Diana Senek, Kristiina Orr, Marju Viies ja Maarja Grünbaum.
Eesti meistrivõistlustel osalesid lisaks Adavere spordiklubi võistkonnale ka Aseri, Lasnamäe, Põltsamaa ja Pärnu ning Saaremaa jalgpallipiigad. Põltsamaa valla sporditüdrukud said meistrivõistlustel neljas mängus kolm võitu ja ühe kaotuse.
"Tallinna Lasnamäe võistkonda võitsime seisudega 5: 0 ja 3:0. Samuti olime tugevamad Aseri jalgpalluritest. Pärnule pidime aga alla jääma," rääkis treener Väino Treiman, kes on Adaveres spordielu edendanud kakskümmend viis aastat. "Kümme aastat tagasi nägin Taanis, et jalgpalli mängivad ka tüdrukud ja nii tekkis mõte luua Põltsamaa piirkonnas tüdrukute võistkond," lausus Treiman.
Kersti Soomuste arvates osutusid kõige raskemateks mängud Aseri ja Pärnu jalgpalluritega. "Meil on üksmeelne võistkond. Treenime kaks korda nädalas ja sageli arutame läbi ka mängu tulemused," ütles Vooremaale kapten Merit Somelar, kes õpib Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Merit on ka osav korvpallur ja graatsiline aeroobikatüdruk. Adavere põhikooli lõpetas ta vaid viitega.
Kertu Liebert, kes lõi meistrivõistluste mängudes kõige rohkem väravaid, avaldas arvamust, et jalgpallimängus on tarvis nii jalgade osavust kui ka mõistust.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Jõgevamaa väikeprügilaid ootab sulgemine
13. septembril Jõgevamaa keskkonnateenistuses toimunud nõupidamisel arutati maakonna väikeprügilate tulevikku. Keskkonnaspetsialistide hinnangul on otstarbekam väikeprügilad sulgeda ja korraldada jäätmevedu ümber Torma või Väätsa prügilasse.
1. septembril jõustunud keskkonnaministri määrus kehtestab järgmisel aastal tegevust jätkavatele prügilatele rea keskkonnakaitsenõudeid, mille täitmine tooks omavalitsustele kui nende valdajatele kaasa väga suuri kulutusi. Kõrvaliste isikute juurdepääsu takistamiseks peavad prügilad olema ümbritsetud piirde ja lukustatavate väravatega, lisaks tuleb rajada pinnavee juurdevoolu tõkestavad kraavid, korraldada jäätmete kaalumine, registreerimine ning keskkonnaseire.
1. oktoobriks ootab keskkonnateenistus maakonna omavalitsustelt prügmägede edasise korrastamise kavasid ning kinnitust selle kohta, et 2002. aastal tegevust jätkavad prügilad viiakse vastavusse keskkonnaministri määruse nõuetega. Kõik keskkonnaohtlikud jäätmehoidlad sulgeb keskkonnateenistus hiljemalt käesoleva aasta lõpuks. Suletakse ja korrastatakse ka ebaseaduslikud ladestuspaigad.
"Rämpsu metsa alla vedajaid ootavad ees trahvid," ütles Jõgevamaa keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist Moonika Aunpuu. "Seetõttu soovitan kõigil jõgevamaalastel usaldada jäätmefirmasid ja sõlmida nendega leping olmejäätmete äraveo kohta."
Keskkonnaministeeriumi hinnangul peaks Eestis 2002. aastal tegevust jätkama 30 prügilat senise 220 asemel. Jõgevamaa 13 prügilast on kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega tegevuse lõpetanud Mustvee, Umbusi, Kõrenduse, Voldi, Joora, Rääbise, Kodismaa, Soomemäe ja Pisisaare. Suletud prügimäed tuleb käitajate kulul korrastada ja haljastada. Keskkonnaministeerium on lubanud seda omalt poolt toetada.
ULVI KALVIST
Kalevipoeg saab Saarele muuseumi
Tänavu sügisest suletud Saare Põhikooli hoonesse rajatakse Kalevipoja muuseum, mis tutvustab nii Saare valla kui ka teiste Vooremaa paikade ajalugu.
Saare vallavolikogu liige Mart Arold soovitas Kudina mõisa hoonesse rajada Vooremaa muuseumi. Saare vallavalitsus tegi vallavolikogule ettepaneku sisustada selline muuseum tühjaks jäänud Saare koolimajja ja volikogu kiitis otsuse heaks. Kuidas ettevõtmist jätkata, seda arutasid hiljuti Saare koolimajas Saare vallavanem Jüri Morozov, vallavalitsuse kultuuritöö spetsialist
Ene Uuna, volikogu liige Mart Arold ja koolimaja lähedal asuva Saare senise muuseumitoa perenaine Viivi Lani ning Saare rahvamaja juhataja Elle Mäerand.
"Muuseumi rajamine võimaldab päästa tühjaks jäänud koolimaja lagunemisest. Muuseum on vajalik ka seetõttu, et praegu pole Vooremaal muuseumi, kus tutvustakse selle piirkonna lähemat ja kaugemat minevikku," arvas Mart Arold.
"Kalevipoja nime võiks muuseumile anda seetõttu, et Eesti rahvuseepose kangelane on Vooremaal ja eriti Saare vallas piisavalt palju tegutsenud. Käsitöömeistrid võiksid hakata valmistama puust Kalevipoegasid ja miks mitte ka Saarepiigasid. Nii areneks ka kohalik ettevõtlus," arutles härra Arold.
Saare vallavanem Jüri Mororozov arvas: "Vajalikud ruumid muuseumi jaoks on olemas, nüüd oleks vaja ka muuseumi arengukava. Mõelda tuleks sellelegi, kas Saare senine muuseumiekspositsioon tuleks jätta praegusesse hoonesse või tuua üle koolimajja."
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Eelmise kolmapäeva öösel sõitis Piibe maanteel Vägeva küla lähistel seni teadmata mootorsõiduk otsa tundmatule meesterahvale, kes suri koheselt saadud vigastustesse. Rängalt kannatada saanud laip saadeti Tartusse kohtuarstlikku ekspertiisi. Seal on selgunud asjaolusid, mis võivad kaasa aidata sündmuskohalt põgenenud kurjategija tabamisel.
Laupäeva õhtul kella seitsme paiku sõitis Jõgeva-Mustvee maantee kuuendal kilomeetril sõiduauto VAZ 2103 otsa paremal teepoolel seisvale järelhaagisega sõiduautole VAZ 21013, mille ohutuled olid sisse lülitatud. Otsasõidu tagajärjel said vigastada auto ja haagise vahel seisnud 17-aastane Katrin ja 10-aastane Kätlin, kes toimetati Jõgeva haiglasse. Õnnetuse põhjustanud autot juhtis 18-aastane Erki, kes oli autojuhiload saanud alles kaks päeva tagasi.
Joobes Marika rullus autoga üle katuse
Üleeile kella ühe paiku päeval toimus Jõgeva vallas Vägeva-Pedja tee 4,7. kilomeetril raske liiklusõnnetus. Sõiduauto Datsun Sunny, mis oli arvelt maha kantud ja mida juhtis lubadeta ja joobes Marika, sõitis parempoolses kurvis teelt vasakule välja ja rullus üle katuse. Juhile ja kolmele kaasreisijale anti Jõgeval esmaabi ning nad lubati kodusele ravile.
Reedel veidi enne südaööd visati Põltsamaal katki Kesk-Edu kaupluse aken. Samal ööl visati katki ka Kuremaa baari aken. Laupäeva hommikul kell 8 teatas Kuremaa elanik politseisse, et keegi joodik viskas tema köögi akna kiviga puruks. Sisse murti Jõgeva vallas Õuna külas asuvasse majja. Seal lõhuti aken ja varastati botased XTR Sport. Sissemurdmise ja vargusega tekitati 590 krooni kahju.
Laupäeval kell 18.10 helistas politseikorrapidajale üks mees Puurmani alevikust ja teatas, et temast sõitis üle auto. Politseipatrull tõi helistaja Jõgeva haiglasse, kus selgus, et tal ei esine vigastusi, ta on vaid tugevalt joobes. Mees jäeti mõneks ajaks
haiglasse.
Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Puhub idatuul 5-10 m/s, saartel puhanguti 16 m/s. Sooja on 16-21 kraadi.
Kolmapäevane ilm tuleb vahelduva pilvisusega ning sademeteta. Puhuvad idakaartetuuled 7-13 m/s, saartel puhanguti 17 m/s. Öösel on sooja 9-14, päeval 15-21 kraadi.
Teisipäev, 18. september
JAAN LUKAS
JAAN LUKAS
Pedja rahvas on rongipeatuse nõudmises järjekindel
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
MART LAAR
KIRJAD
URMAS SAARISTE,
usaldusisik
Rääkige nii, nagu tegelik elu on
ALEKSANDER KÕRGESAAR
JUHTKIRI
Jõgeva - odava müügi ja kivide linn
18. september 2001. a
SAPARDi toetuste taotluste vastuvõtmine on lõppenud
RAIVO SIHVER
Ute- ja kitsetoetuste taotlejaid on vähe
RAIVO SIHVER
Jõudluskontrollikeskuse zootehnik-peaspetsialistina töötab Urmas Raide
RAIVO SIHVER
Mahepõllumajandusliku tootmise toetuste taotlejate arv on suurenenud
RAIVO SIHVER
NOORMEES MK
REPORTAA®
DMITRI VALE
DMITRI VALE
27 allkirja
TOOMAS Põltsamaalt
DMITRI VALE
Jõgeva maakonna meistrivõistlused tennises
ANDREI KASSI,
Tenniseklubi Artemis pressiesindaja
Hõbemedal Põltsamaa jalgpallipiigadele
JAAN LUKAS
Jõgevamaa väikeprügilaid ootab sulgemine
ULVI KALVIST
Kalevipoeg saab Saarele muuseumi
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Joobes Marika rullus autoga üle katuse