Esmaspäeval ja neljapäeval pole reisijatel Jõgeva raudteejaama asja - siis sõidavad Tallinna ja Tartu poole rongide asemel bussid. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Vooremaa
Esmaspäeval
ja neljapäeval pole reisijatel Jõgeva raudteejaama asja -
siis sõidavad Tallinna ja Tartu poole rongide asemel bussid.
FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Eelmisel nädalal alustati Tamsalu ja Tartu vahelisel raudteel kapitaalremonti. Kaks korda nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval sellel teelõigul reisirongid ei sõida.
Eesti Raudtee liiklusameti juhataja asetäitja Nikolai Luige sõnul on mõne raudteelõigu seisukord muutunud niivõrd kehvaks, et on tulnud piirata rongide kiirust. Jaamadevahelisel teel oleks vaja tõsta kiirust aga kuni saja kilomeetrini tunnis, see vähendaks ka rongide seisuaega jaamades. Selleks aastaks on planeeritud remonditöid Tamsalu ja Tartu vahelisel teel, selleks kulub üle saja miljoni krooni. Töömahukamaks kujuneb Vägeva ja Pedja vaheline teelõik, kus puidust liiprid asendatakse betoonliipritega. Rööbaste otsad keevitatakse kinni, nii et pärast remonti võivad vagunid lausa sahinal sõita ja reisijad jäävad raudteele senini iseloomulikuks olnud nõkanõkast ilma.
"Üks suuremaid töid on ka Rakke jaama nihutamine veidi Tallinna poole. Selline ümberkorraldus on vajalik, sest sealses raudteeületuskohas takistasid rongid pidevalt liiklust. Ülejäänud teelõigul puhastatakse killustikku. See on töö, kus spetsiaalse masinaga võetakse vana killustik raudtee alt välja, sõelutakse ära ning puhastatud killustik ladustatakse rööbaste alla tagasi. Kus vaja, pannakse uut killustikku juurde. Remonditööde tõttu on häiritud nii reisijate kui ka kaubavedu, kuid Eesti Raudtee katsub tulla vastu nii palju kui vähegi võimalik, et remondipäevadel poleks häiritud kohalike ärimeeste tegevus ning nad saaksid kaubavaguneid vastu võtta ja ära saata," selgitas Nikolai Luik.
Vaevaline teekond
Eelmisel neljapäeval tõmmati Jõgeva raudteejaama esise jalakäijate ülekäigukoha ette punavalge lint hoiatava kirjaga "Ülekäik suletud". Inimesed ei mõistnud sellest ei üle ega ümber minna. Teadjamad kasutasid teist, Staadioni tänava poolset ületuskohta, enamik ukerdas üle rööpapaaride, kust aga sai. Mõni päev hiljem tõmmati lint ka teise ületuskoha ette, nõnda võeti seegi mugavam ja ohutum ülekäiguvõimalus ära. Kopad asusid tööle ja ei läinud päevagi, kui Jõgeva jaam jäi ühest reisijateplatvormist ilma.
Kui vaid kaks reisirongi käibki, pole vaheplatvormi vajagi. Aga oleks ikka olnud küll, vähemalt pühapäeval, kui Jõgeva jaamas püüdsid väga paljud saada rongile või sellelt maha. Platvormi ju enam polnud ning vaid sportlikud noored said omal jõul hakkama. Vihased reisijad ei saanud aru, miks rong ei peatunud jaamahoone esisel teel. Nõnda samuti jääb mõistmatuks, miks on reisijate ootesaal lukku pandud.
Läbi akna saab lugeda kirjapaberi suurustelt lehekestelt uut sõiduplaani ja sedagi, et kuu lõpuni asendavad bussid esmaspäeval ja neljapäeval reisironge. "Teade võiks olla ju suuremas kirjas. Samuti peaks olema selgelt kirjas, et nendel päevadel tuleb oodata rongi hoopis bussijaamas," pahandatakse.
Linn ja raudtee koos
Raudtee ei ühenda, vaid lahutab linna. Eriti Jõgevat, kus sõidavad rongid ja asuvad kaubaplatvormid lausa kesklinnas. "Viimasel ajal on raudtee hakanud suhtlema omavalitsustega küllaltki intensiivselt," nentis Jõgeva linnapea Ants Paju. Üheks heaks näiteks pidas ta linnavalitsuses eelmisel nädalal peetud nõupidamist, millest võtsid osa Eesti Raudtee ja Jõgeval raudtee ääres asuvad ja kaubaveo teenuseid kasutavad firmad. Esimene samm on tehtud, linnapeal käivad läbirääkimised, kuidas teha koostöös firmadega korda Jaama ja B. Alveri tänavad. AS Kurista Mets ja Imavere saeveski lubasid paari nädala jooksul teha korda raudteeäärse puitmaterjali laadimisplatsi.
Jääb loota, et koos rööbasteede remondiga muutub ilusamaks ka raudteejaama ümbrus.
ARDI KIVIMETS
Teisipäeval toimus haldusreformi teemadel Puurmani vallavalitsuse saalis Puurmani ja Laeva valdade volikogude ühiskoosolek.
Haldusterritoriaalse reformi alternatiivsete ettepanekute väljatöötamiseks moodustati ühiskomisjon. Sinna kuuluvad Puurmani ja Laeva vallavolikogude esimehed Peeter Kallasmaa ja Enn Kaljuste ning vallavanemad Rein Paap ja Arvo Pennonen. Mais toimuvatel volikogude istungitel kinnitatakse alamkomisjonid.
Tartu maakonna nägemuse järgi peaks Laeva vald ühinema Tähtvere vallaga. Jõgeva maakond on siseministeeriumile välja pakkunud kaks varianti. Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa valla moodustamisel läheks Saduküla piirkond Jõgeva valla alla, Puurmani piirkond aga Põltsamaa koosseisu. Tammiku ning Pööra külas peaks läbi viidama rahvaküsitlus.
Septembris Puurmani vallas läbi viidud rahvaküsitlusel pooldas 300 inimesest 200, et ühinenud vald moodustataks Puurmani ja Laeva valdade baasil Tartu maakonna koosseisus ajaloolise Kursi kihelkonna piirides.
Laeva vallavolikogu otsuses on selgelt fikseeritud mitteühinemise tahe. "Igaüks jäägu oma piiridesse," arvas Laeva vallavolikogu liige Elviira Villa.
Leiti, et toores haldusreform teeb paljud asjad keerulisemaks. Nii võivad Puurmani POÜ maad jääda kolme valla territooriumile. Sel juhul tuleks ühe valla asemel hakata asju ajamas käima kolmes vallas. Samuti arvati, et esmalt oleks Puurmani vald pidanud minema Tartumaa alla ja alles siis oleks tulnud valdu liitma hakata. Mõlemad pooled leidsid, et tuleks jääda endistesse piiridesse.
Ühiskoosoleku konstruktiivne osa eesotsas Puurmani vallavolikogu esimehe Peeter Kallasmaaga arvas aga, et kui valitsus kuulutab välja valdade liitmise sunniviisilise variandi, siis on läbirääkimistega, mis võivad kesta aasta, isegi kaks-kolm, juba hiljaks jäädud. Nenditi, et kahe valla vahelist koostööd hariduse, kultuuri ja majanduse vallas saab teha ka ilma haldusreformita.
"Reformiteemalise ühiskoosoleku puhul peaks sõna haldusterritoriaalne reform protokollilises otsuses ka sees olema," arvas Peeter Kallasmaa. Enamuse tahtel moodustatigi ühiskomisjon.
"Tuleks teha majandusarvutusi, et mida liitumine numbriliselt annab," kommenteeris Laeva vallavolikogu liige Illar Annuk.
RAIVO SIHVER
Tuletõrjujad sukeldusid suitsu
Eelmisel nädalal registreeriti Jõgeva maakonnas kaheksa tulekahju, neljal korral käidi kustutamas põlevat kulu.
Neljapäeval kell 10.46 teatati häirekeskusesse tulekahjust Kassinurmes. Põles kaheksa korteriga maja alumise korruse korter. Sündmuskohale sõitsid Jõgeva keskkomando ja Palamuse tugikomando ning kiirabi. Tuletõrjujad sukeldusid suitsu ning tõid põlevast toast välja tugeva vingumürgituse saanud 45-aastase Juhani ja 60-aastase Virve, kes toimetati Jõgeva haiglasse. Teiselt korruselt evakueeriti suitsu tõttu kinni jäänud mees. Elektrilühisest tekkinud tulekahjus hävis laud ja raadio ning toa seinad tahmusid. Tulekoldest inimesed välja toonud tõrjujapäästja Urmas Välba ja meeskonna vanem Toivo Vadi esitati autasustamiseks Päästeameti aumärkidega.
Sama päeva õhtupoolikul põles Pikkjärve külas ASi Evemar puidutöökoda. Tulekahju põhjustas kütteseadmete ekspluatatsiooni eeskirjade rikkumine. Lammutati neli ruutmeetrit katust.
Põltsamaal põles Lossi tänaval ühes amortiseerunud majas asotsiaalide poolt kokku veetud praht. Reede varahommikul süttis Siimusti alevikus sõiduauto Opel Kadett. Põlengu põhjustas lühis auto elektrijuhtmetes.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Omavalitsuste sundtraageldamine pole haldusreform
Haldusterritoriaalse reformi ehk omavalitsuste mehhaanilise liitmise plaan on keskvalitsusel enamvähem valmis. 247 virelejast pidavat saama 107 vitaalset.
Siseminister koos oma ametnikega gastroleerib hoogsalt mööda maakondi, püüdes plaani liidetavatele valdadele usutavaks rääkida.
Kerge see ei ole. Juttu saab ta veeretada vaid siseministeeriumis koostatud ning strateegiaks pürgiva üllitise "Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas" V ehk eelviimase peatüki teemadel.
Esimeste peatükkide ehk asja sisuga tegelemiseks valitsusel tahet ja koostöövõimet ei ole. Vähe sellest, viimastel nädalatel on "strateegia" seoses lähenevate presidendivalimistega muutumas vaid Mart Laari erakonna untsuminekuks, kuna sellest on distantseerumas Reformierakond. Ning vähemasti väidetavalt samadel põhjustel, mida pidevalt rõhutab Eestimaa Rahvaliit. "Väidetavalt" siiski seetõttu, et soovimatus sisuga tegelda ning tegemata jätmised asuvad eeskätt Siim Kallase juhitavas rahandusministeeriumis.
Rahvaliidu veendumuse kohaselt saab haldusreformi peaeesmärgiks olla vaid elukeskkonna parandamine ja inimeste (ise)toimetuleku tagamine Eesti igas paigas. Mõistagi otstarbe- ja jõukohaste, mitte minimaalsete kulutustega. Riigivõim, sh selle kaks põhiseaduslikku täitevtasandit (keskvalitsus ja kohalik omavalitsus) õigustavad oma olemasolu sedavõrd, kuidas suudavad seda eesmärki realiseerida. Niisiis ei saa eesmärgiks olla omavalitsuste arvu 2,5kordne vähendamine. See saab olla vaid üheks paljudest vahenditest üldises ning demokraatlikult otsustatud komplektis.
Hädad ei hakka mitte 247 omavalitsuse olemasolust, vaid tasakaalustamata ning pealinna poole kiivas ettevõtlus- ja elukeskkonnast, võimu ja maksumaksja raha põhjendamatust tsentraliseerimisest, keskvalitsuse bojaarlikust suhtumisest omavalitsuste põhiseaduslikesse funktsioonidesse.
Töötus laastab
Riigivõimul tuleb lõpuks ometi asuda tegelema töökohti loova majanduskeskkonna kujundamisega: maksusüsteemi, toetuste ja investeeringute regionaalse (euroopaliku) diferentseerimisega, kutsehariduse ja turu korraldamisega. Kõige kapitaalsemaks hädaks, sh enamiku muude hädade allikaks, on meil saanud tööpuudus. Peaaegu iga kuues inimene on töötu. Seejuures maapiirkondades on töötus kordades suurem kui pealinnas. 100 000 inimesele ja nende peredele tähendab see ebanormaalseid elutingimusi, eelarvetele aga aastas umbes 2,5 miljardit krooni laekumata tulu ja sotsiaalmaksu. Siit algab omavalitsuste, pensioni- ja haigekassa rahapuudus. Küsigem, kas ja kuidas aitaks seda häda leevendada 140 valla likvideerimine?
Teada on vaid, et neis 140 keskasulas kaoks ligi 8 x 140 = 1120 haritud inimese töökohta. Plats saaks masendavalt puhtaks. Tuhandetele mahajäetud endiste majandite tootmishoonetele liituks veel sadakond (pool)tühja vallakeskust.
Suuremate omavalitsuste eelistest on eriti minister Loodus heietanud innukalt. Praegused ei tulevat oma väiksuse tõttu toime neile seadustega pandud ülesannete täitmisega. Eeskätt mõistuse ja raha kontsentratsioon olevat väike. Likvideerides 140 valda, saavat tarkust ja jõukust otsustavalt rohkem, omavalitsused saavat rahvale lähemale, tihenevat kontaktid rahvaga. Niisiis, mida kaugemal, seda lähedasem?! Või ehk on siin varjatumal kujul tegemist Jüri Mõisa Tallinnasse kutsumise loosungi teostamisega? Stsenaarium ja propaganda kopeerivad peaaegu täielikult Veneaegset kolhooside liitmist.
Rahakott kohustustega tasakaalu
Rahvaliit peab õigeks teisest otsast alustamist. Majanduskeskkonna tervendamisega paralleelselt tuleb täpsustada kõigepealt valdade õigused, kohustused ja vastutus ning tagada need iseseisva tulubaasiga. Kui praegu laekub riigieelarvesse üle 30 miljardi krooni, siis omavalitsuste maksubaas üksikisiku tulumaksu ja maamaksu näol on vaid 4,5 mld krooni aastas ehk seitsmendik. Sellestki pool laekub Tallinna eelarvesse. Igal aastal peavad omavalitsused seetõttu, käsi pikal, kauplema keskvalitsuselt almust - toetusfondi. Põhiseaduslikust omavalitsuste iseseisvusest siin rääkida ei saa. Lahendus oleks kehtiva üksikisiku tulumaksu jagamine riigi- ja omavalitsuse maksuks, kusjuures maksuvabast miinimumist tekkivad soodustused jääksid riigi kanda.
Omavalitsused võidaksid siit kuni 1,5 mld krooni aastas. Eestimaa Rahvaliidu vastav seaduseelnõu on aasta algusest saadik menetluses. Teiseks tuleks jagada 1,5 mld krooni kütuseaktsiisi kui teedemaksu riigi ja kohalikuks maksuosaks, kuna omavalitsuste omandis on 2/3 maanteid, riigil 1/3. Kuivõrd liiklustihedus on ligikaudu vastupidine, võiks siit omavalitsustele laekuda umbes pool ehk ligi 800 miljonit aastas.
Alles pärast maksutulude tasakaalustatumat jaotamist, sh omavalitsustele minimaalse investeerimisvõime tagamist (koolide, teede jms ehitusekshoolduseks), võime rääkida valdade liitumise otstarbekusest.
JAANUS MÄNNIK,
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees,
Eestimaa Rahvaliit
KIRJAD
Et olla ajast ees! See on maagiline lause. Kes meist ei tahaks olla edukas, kuid edu saladus taandub paljuski just sellele tõele.
On üldteada, et lihtsa ilmakodaniku, tavalise külaelaniku elukäsitlust ja maailmavaadet mõjutab oluliselt vallaametnike või volikogu suhtumine antud juhul haldusreformi puudutavatesse teemadesse. Olen aru saanud, et välja arvatud mõned erandid, soovivad vallad praeguse haldusterritoriaalse jaotuse säilimist. Küll aga arvab, ja paljuski põhjendatult, Eesti Vabariigi valitsus teisiti, st et suuremad omavalitsused on efektiivsemad.
Nüüd oleks sobiv aeg aktiviseerida oma tegevust kolmandal sektoril, mille tegevuse kaudu võiks ja peaks tekkinud olukorda tasakaalustama. Toon ühe näite võimalikust stsenaariumist Jõgeva maakonnas Kasepää vallas. Seal elab 1500 inimest umbes 40 ruutkilomeetri suurusel territooriumil, kus paikneb kaheksa küla: Kasepää, Tiheda, Kükita, Raja, Omedu, Kaasiku, Nõmme, Metsaküla. Nende külade baasil võiks moodustada ühenduse, mille juhtorganisse kuuluksid näiteks külavanemad, seltside esindajad ja soovi korral ka firmade esindajad. See võiks olla Kasepää külade ühendus (fikseeritud on ka valla nimi), mis oleks registreeritud mittetulundusühinguna. Sellisel ühendusel on jõud ja võimalus korraldada ja mõjutada oma kodukandi elu tulenevalt ei kellegi muu kui oma rahva tahtest ning säiliks ka praegune kogukond antud piirides.
Läbi külaliikumise hoogustumise, st maainimese väärtustamise, külapäevade korraldamise, ettevõtluskeskkonna maalähedasemaks
muutmise, suhtlemise teiste sarnaste organisatsioonidega (näiteks juba tuntuks saanud "Kodukant" ja muud), on vajadus ja võimalus elu Eestimaal tervikuna au sees hoida. Vaatamata headele ja halbadele aegadele on eestlase elu olnud läbi sajandite elamist väärt ning meie kohus on seda väärtust hoida ja märgatavalt tõsta.
HEIKI POST,
Kasepää vallavolikogu liige
Tere, hr Olavi Annuk. Püüate selgitada meie linnas elutsevate vareste tähtsust ja inimeste rumalust. Jah, ka need linnud on looduse seisukohalt tähtsad. See, et neid linde on teiste lindudega segamini aetud, pole vast kõige olulisem antud teema juures.
Oluliseks pean aga seda, et mõningad aastad tagasi oli teedevalitsuse juures näha valgeid sookurgi. Paraku enam neid seal ei ole. Siiski käivad, aga lahkuvad. Miks? Olen jälginud, kuidas varesed toonekured välja tõrjuvad, lõhkudes nende pesa.
Kirjutate, et kesklinnas oli hale vaadata, kuidas lõhuti varesepesi. Aga varesed, kes lõhuvad kurepesi? Jõgeva on teada kui B. Alveri sünnikoht. Nüüd on lisaks sellele suurepärasele luuletajale veel linnale kuulsust andmas varesed?
Tahan veel ütelda seda, et selles kandis elavad KA INIMESED. Mida peaksid nemad tegema - puude alt mitte mööduma?
Enamus tundub meist targutajatena. Tehkem midagi ära ka!
MARKO PUKK
Meelis Paavel: reisirongiliiklus peab rahuldama inimeste igapäevavajadusi
Riigikogu majanduskomisjoni liige Meelis Paavel leiab, et reisirongiliikluse taastamisel Narva ja Kagu-Eesti suunal tuleb arvestada eelkõige inimeste igapäevavajadusi. "Reisirongiliikluse taastamisel tuleb aluseks võtta tõsiasi, et seda on vaja eelkõige väljaspool suurlinnu elavatel inimestel," ütles Paavel.
Tema sõnul pole mõtet rongil, mis sõidab Tallinnast Tartusse küll kolme ja poole tunniga senise nelja tunni asemel, kuid peatub vaid Tapal ja Jõgeval. "Eelkõige vajavad inimesed säärast rongi, mis peatub võimalikult paljudes jaamades," nentis Paavel. "Kiirrongi käikupanek Tallinna ja Tartu vahel jätab lõviosa raudteeäärsetest elanikest ikkagi rongiliikluseta, neile, kes soovivad Tallinnast kiiresti Tartusse sõita, sobib buss paremini," arvas ta. Riigikogu majanduskomisjoni juurde moodustatud nn rongiliikluskomisjoni liige Paavel lisas, et sõiduplaanide koostamisel tuleb arvestada inimeste vajadusega jõuda hommikul Tallinna, Tartusse või mujale tööle ning õhtul jälle koju. "Öised või keskpäevased rongid jäävad pooltühjadeks ka siis, kui hakkavad sõitma rongbussid," ütles Paavel.
HEIKKI TALVING,
Mõõdukate fraktsiooni pressinõunik
Naisliit kutsub taas esitama kandidaate Aasta Ema tiitlile
Maikuu teisel pühapäeval on emadepäev ja Eesti Naisliidul on tavaks sellel päeval omistada ühele tublile eesti naisele Aasta Ema tiitel, mis koos kunstnik Tiiu Aru tehtud hõbeprossiga antakse üle Estonia kontserdisaalis.
Aasta Ema tiitli kandidaat peab olema Eesti Vabariigi kodanik, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks last, kes on pädev, tunnustatud ja tähelepanu vääriv oma ametis. Aasta Ema peab olema austust vääriv eesti naine, kellel eduka töö kõrval on jagunud samavõrra tähelepanu, hoolt ja armastust ka oma perele. Kandidaatide esitamist Aasta Ema tiitlile ootame nii organisatsioonidelt kui ka üksikisikutelt. Ettepanekuid kandidaadi lähema tutvustuse ja selle valiku põhjendustega ootab Naisliit hiljemalt 1. maiks aadressil: Eesti Naisliit, M. Siimpoeg, Tallinn 13421, Vilde tee 68-24.
1998. aastal valiti Aasta Emaks ajalooprofessor ja nelja lapse ema Sirje Kivimägi, 1999. aastal Tartu Ülikooli õppejõud doktor, kahe lapse ema Tiina Talvik ja mullu nelja last kasvatav teenindustöötaja Krista Tomberg.
SIIRI OVIIR,
Eesti Naisliidu esinaine
JUHTKIRI
Mõned nädalad tagasi korrati meedias mitmes variandis teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni ütlust raudtee atraktiivsemaks muutmiseks, et meelitada ligi investoreid. Äraseletatult tähendas see kaaluda võimalust mõnede liinide taasavamiseks. Mis tore sõna - atraktsioon. Entsüklopeedia annab selle kohta järgmise seletuse: erilist huvi äratav esinemine tsirkuseetenduse kavas.
Kuigi tundub, et poliitikutel ja ametnikel on üldiselt asjadele ja nähtustele nimetuste andmisega ning isikupärase eneseväljendamisega raskusi, on Jürgenson ilmselt selle väljendiga tabanud küll kümnesse. Milleks muuks kui tsirkuseks võikski nimetada skandaale ja segadust raudtee erastamise ja raudteeliikluse korraldamise ümber. See, mis raudtee ümber praegu toimub, on küll kõike muud, kui reisijate soovidele vastutulemise huvides. Reisija kui selline on kogu selles tsirkuseetenduses kõrvaline isik ja temaga pole asjameestel tegemist. Neil endil on üksteisega klaarimist niigi ülearu.
Need, kellest reisijateveo korraldamine oleneb, keelduvad aga endistviisi tunnistamast, et väljaspool Tallinna inimesi elab ja ühistransporti kasutab. Pealinnas liiguvad elektrirongid lisaks muule ühistranspordile igatahes endistviisi korralikult. Peale selle on kõigest kaks korda päevas käigus oleval Tallinna-Tartu reisirongiliinil üks väheseid allesjäänud peatusi just nimelt Tallinna piiril Ülemistel, kuhu pealinlastel võimalik niigi ka muu ühiskondliku transpordiga pääseda. Eks ta ole, et ega harilikke rotte ja piisamrotte maksa ikka segamini ajada.
19. aprill 2001. a
MAJANDUS
Torma lihatööstuses töötab pankrotihaldur
10. aprillil kuulutas Jõgeva Maakohus välja Tormas asuva lihatööstuse ASi Torpak pankroti.
Kohus algatas pankrotimenetluse käesoleva aasta 15. märtsil Jõgeva Maksuameti taotluse alusel. ASil Torpak on võlgasid üle kahe miljoni krooni ja vara ligikaudu sama palju. Eelmise aasta käive oli 4,9 miljonit krooni ja kahjum 1,4 miljonit krooni.
Vahetus juhataja ja ka pearaamatupidaja. Pankrotihalduriks nimetati Vaido Paju ja esimene võlausaldajate koosolek toimub 2. mail. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest ASi Torpak vastu. Sama otsusega vabastati firma vara ka aresti alt.
Võlgu rohkem kui vara
Suuremateks võlausaldajateks on AS Jõgeva Viljahoidla 0,6 miljoni krooniga, Torma POÜ 0,7, Jõgeva Maksuamet ligi 0,2, OÜ Sartorius 0,1 ja OÜ Jampo Seakasvatus ligi 0,1 miljoni krooniga. Viimane tarnis lihatööstusele searümpasid. AS Torpak ei täitnud aga arvete eest tasumisel ostu-müügilepingu tingimusi. Seetõttu esitas Tartumaa firma OÜ Jampo Seakasvatus Jõgeva Maakohtusse ettevõtte vastu võla sissenõude hagi.
Vaido Paju aruandest Jõgeva Maakohtule selgub, et seisuga 31.12.2000 oli firmal käibevara 0,3 ja põhivara ligi 1,7 miljonit krooni. "Kuna tegemist on küllaltki spetsiifilise ettevõttega, siis võib vara turuväärtus olla 750 000 krooni," arvas pankrotihaldur.
AS Torpak asutati kahe Soome firma ning Eesti era- ja juriidiliste isikute poolt 1992. aastal. Asutamiskapitali suuruseks oli 626 000 rubla. Ettevõtte põhitegevuseks oli sea- ja veiseliha tootmine, töötlemine ning toodangu realiseerimine. Valmistati keedu- ja poolsuitsuvorste ning muid lihatooteid. Samas müüdi ka jahutatud liha. Toodangut turustati Jõgeval, Tartus, Narvas ja Tallinnas. Tartu turuhoones oli firmal valmistoodangu müügikoht.
Parimatel aegadel töötas firmas 35 inimest, pankrotti minemise eel aga ainult 14, needki töötasid osalise tööajaga. Vaido Paju andmetel valmistati viimati tooteid märtsi keskel.
Firmal on 52 aktsionäri. Aktsia nimiväärtuseks oli 100 krooni ja aktsiakapitali suuruseks ligi 1,5 miljonit krooni. Möödunud aastast alates kuulub 57% aktsiatest ASile Jõgeva Viljahoidla.
Vajalikke investeeringuid ei tulnud
Samal aastal tekkisid ka makseraskused. Tõusid toorainehinnad, kuid valmistoodangu hinnad jäid samale tasemele. Nii suurenes sealiha kokkuostuhind kaks korda. Kui 2000. aasta algul maksis sealihaliha kilogramm 8-9 krooni, siis paari kuu pärast juba 16 krooni kilogramm. Viimase kahe aasta jooksul on oluliselt tõusnud nii diislikütuse kui ka elektri hind.
1999. aasta käive oli 9,6 miljonit krooni ehk üle kahe miljoni krooni võrra 1998. aastast suurem. 2000. aastal langes käive kaks korda - 4,9 miljoni kroonini. Tootmine vähenes, kuid kulutused töötasule jäid pankrotihalduri arvates samaks ja moodustasid 829 653 krooni. Viimati toodeti kasumit 1998. aastal - 17 613 krooni. Parimatel aastatel küündis firma rentaablus 20-30%. 1999. aastast saati toodeti aga kahjumit - 1999. aastal 0,4 ja 2000. aastal 1,4 miljonit krooni.
Makseraskustesse sattumise põhjustena on Vaido Paju oma ettekandes märkinud veel tööstuse vananenud seadmeid ning tootmistingimuste mittevastavust sanitaar- ja hügieeninõuetele. Eelmise aasta algul tellis aktsiaseltsi nõukogu Rein Viskilt (töötab ASis Adavere Lihatööstus tegevdirektorina) ettevõtte arengukava, millest selgus, et AS Torpak vajab eeltoodud vajadusteks ja tootmise viimiseks euronõuetega vastavusse investeeringuid kokku ligi viie miljoni krooni ulatuses. Neid ei õnnestunud aga saada.
Eelmise aasta juunist alates töötab juhatajana Tiina Välb. Enne seda töötas juhatajana Jaana Randma, kellel on lihatehnoloogi haridus. Pankrotihalduri arvates tekkis olukord, kus lihatööstusel ei olnud enam tehnoloogi, mistõttu kannatas toodangu kvaliteet.
Eelmisel teisipäeval koondas pankrotihaldur Vaido Paju 14 töötajat, kellel on saamata kahe ja poole kuu palk. "Eesmärgiks on müüa vara maha nii, et tootmine Tormas jätkuks," rääkis Vaido Paju Vooremaale.
"Kurb on see, et üks tööandja Tormast kadus. Meil on niigi palju töötuid. Praegu on vallas suuremateks tööandjateks neli põllumajandusettevõtet," rääkis Vooremaale abivallavanem Martin Ambo.
RAIVO SIHVER
Arengukavad võivad muuta olemasolevat koolivõrku
Jõgeva maakonna omavalitsuste poolt 1. aprilliks vastu võetud eelarvetes on kõige suuremaks kuluartikliks haridus (30-40% eelarvest).
Õpilaste arvu vähenemine sunnib omavalitsusi üle vaatama hariduse arengukavasid ja korrastama koolivõrku, tegema liitklasse, sulgema koole. Koolide arengukavade koostamise nõue tuleneb aga põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Probleemiks on konkurentsivõimelise hariduse andmine, et lapsed ei käiks koolis väljaspool piirkonda.
Koolide arengukavad peaksid valmima 1. septembriks 2001. a. Kavandatav haldusreform mõjutab aga arengukavade koostajaid. Vastastikkuste seoste sasipundar on pidevas liikumises ja jõuab lõpliku lahenduseni alles peale haldusreformi.
Jõgeva linnapea Ants Paju vaatles arengukavade koos tamist kolmelt tasandilt: kool, omavalitsus (linn, vald) ja paikkond. "Kool on kui veekogu, mida toidab valgala (ümbruskond). Veekogu (kooli) seisund näitab kogu piirkonna arenguastet. Kooli probleem on ka paikkonna probleem ning vastupidi. Mida ja kuidas teha ning mismoodi kokkutulnud inimeste kogumit motiveerida, et mõttele järgneks tegu - see on põhiküsimus. Liikumapanevaks jõuks on motivatsioon," filosofeeris Ants Paju.
Suletakse koole ja vaadatakse tulevikku
Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Petersoni andmetel väheneb maakonna koolides pea igal aastal õpilaste arv ligi kahe klassi võrra aastas. On kaks põhjust: sündivuse vähenemine ja töövõimelise elanikkonna ränne. Töökohtade kadumine sunnib paljusid perekondi vahetama elukohti ja kolima sinna, kus on tööd. Nii jäävad koolid lasteta ja paikkonnad töövõimeliste inimesteta. Kavandatav haldusreform võib eeltoodud protsesse mõjutada.
Koolide sulgemisega on juba algust tehtud. Nii suletakse alates 1. septembrist 2001. aastal Saare Põhikool ja alates 1. septembrist 2003. aastal Maarja Keskkooli keskkooliosa. Tänavu enam 10. klassi õpilasi vastu ei võeta. Alates 25. augustist pannakse kinni Jõgeva Põhikool. Protsessi lõppu ei ole veel näha.
"Kuna munitsipaalkooli arengukava peaks lähtuma kohaliku omavalitsuse arengukavast, siis on loogiline, et valla- ja linnavalitsused vaatavad koolide arengukavade koostamise käigus üle ka omavalitsuste arengukavad. Ei tohiks unustada ka kavandatava haldusreformi mõjusid. Kooli arengukava peaks aga arvestama õpilaste ja lastevanemate huvisid ja lähtuma neist," kommenteeris Kadri Peterson.
Arengukaval on palju koostajaid
Jõgeva linna hariduse arengukava koostamisse on kaasatud 125 inimest alates koolide hoolekogust ja linna ümbritsevate valdade esindajatest kuni pedagoogide, õpilaste ja vilistlasteni välja. "Alustasime loengutega ja hetkeolukorra analüüsiga. Osa etappe korraldame kevadel, osa sügisel. Samaaegselt anname inimestele koolitust ja informatsiooni hariduselu korraldusest. Lõpptulemusena oleme valmis hiljemalt aasta lõpuks esitama volikogule kinnitamiseks Jõgeva linna hariduse arengukava aastateks 2001-2004," rääkis Jõgeva linna haridus- ja kultuurinõunik Hele Tallinn. "Haarame alg-, põhi- ja huviharidust ning ümber ja täiendõpet. Kuna linnas käib koolis palju paikkonna lapsi, siis kaasame arengukava koostamisse ka Jõgeva vallavalitsuse ja vallarahva," lausus linnapea Ants Paju.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava koostamisse on kaasatud kooli personal, õpilased, hoolekogu, lapsevanemad ja omavalitsuste ametnikud. Direktori Aimar Arula sõnul on eesmärgiks saada piirkonna tugevamaks kooliks: kuidas saaks pakkuda võimalikult head haridust ja et gümnaasiumihariduse omandajad tuleksid õppima Põltsamaale, mitte ei läheks mujale.
Praegu on ühisgümnaasiumis kaks kõrgkoolisuunitlusega (üks reaalkallakuga ja üks humanitaarkallakuga) klassi ja üks üldharidust andev klass. "Arutelude käigus selgub, mida selle suunitluse osas ette võtta, kas jätkata nii edasi või midagi muuta," lausus Aimar Arula.
Õpetajate palgaraha omavalitsustele
Tänavuse eelarveaasta eripäraks on see, et kui varem tuli õpetajate palgaraha riigieelarvest haridusministeeriumi kaudu, siis tänavu andis riik need vahendid üle Jõgevamaa kohalikele omavalitsustele summas ligi 42,4 miljonit krooni. Nii sai Jõgeva linn 10,7, Põltsamaa linn ligi 7 ja Mustvee linn 3,4 miljonit krooni. Kõige vähem sai riigieelarvest õpetajate palgaraha Kasepää vald summas 170 000 krooni. Need omavalitsused, kes selle rahaga välja ei tule, võivad taotleda täiendavat raha maakondlikust toetusfondist, mille suurus on 1,5 miljonit krooni. Jõgeva linnavalitsuse raamatupidaja Maie Tootsi arvates andis riik kohalikele omavalitsustele üle küll vastavad funktsioonid, kuid jättis andmata ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.
RAIVO SIHVER
Adavere lihatööstust juhib Rein Visk
Eelmise aasta lõpus kuulutas ASi Adavere Lihatööstus pankrotitoimkond enampakkumise võitjaks ASi Edam. Uus omanik määras tegevdirektoriks endise turundus- ja müügijuhi Rein Viski ning turundus- ja müügijuhiks Andres Lainemäe, kes on ka varasemal ajal Adavere lihatööstuses töötanud.
ASi Edam juhatuse esimees Juho Kase teatas Vooremaale, et lihatööstuse eesmärgiks on käibe suurendamine 3,5-4 miljoni kroonini kuus. See on ka reaalne, sest tegelikkuses suureneb toodangu maht kuust kuusse: veebruaris oli käibe mahuks 1,5 miljonit krooni, märtsis kaks miljonit krooni ning aprilli käibeks on planeeritud kolm miljonit krooni. "Juuniks peaksime loodetavasti nelja miljoni kroonise käibe ka kätte saama," arvas Juho Kase.
Omaniku eesmärgid ühtivad värske tegevdirektori Rein Viski omadega, sest juba eelmise aasta novembris teatas ta maakonnalehele, et peab ettevõttele optimaalseks nelja miljoni krooni suurust käivet. Rein Viski andmetel on praegu lihatööstuses rakendatud natuke üle poole tootmisvõimsusest. Peale käibe suurendamise tegeldakse ka uute toodete juurutamisega. Praegu töötab tööstuses 48 inimest.
Rein Visk töötab ASis Adavere Lihatööstus 1998. aastast alates. Adaveresse tuli ta peale Eesti Põllumajandusülikooli lihatehnoloogia eriala lõpetamist. Algul töötas ta tehnoloogina, hiljem vorstitsehhi juhatajana ja märtsi keskelt alates tegevdirektorina.
RAIVO SIHVER
Riik tahab riigimajanditele vee peale tõmmata
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet otsustas mitte rahuldada Kuremaa põllumajandustehnikumi taotlust piimalehma kasvatamise toetuse saamiseks. Tehnikum peab otsust ebaõigeks ja põhjendamatuks ning kavatseb põllumajandusministrile protestikirja saata.
Kuremaa tehnikumi õppemajandil on teraviljapõllud ja 106 pealine lüpsikari. Tehnikum esitas 15. veebruaril Tartus asuvale Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse igal aastal makstava piimalehma kasvatamise toetuse saamiseks. Tehnikumil pole ka maksuvõlgnevusi, mis on vajalik tingimus lehmatoetuse saamiseks.
"PRIA komisjon, kes vaatas taotlused läbi 22. märtsil, pidanuks toetuste maksmise korrast lähtudes teatama seitsme päeva vältel oma seisukoha raha taotlejatele. Meie pangaarvale polnud aga 12. aprilliks raha laekunud ning samuti polnud saadetud ametlikku kirja eitava vastusega. Helistasime asjaolude uurimiseks korduvalt PRIAsse, kuid meil ei õnnestunud selle juhtidega ühendust saada. Esmaspäeval saabus tehnikumi siiski PRIA direktori kohusetäitja Mati Kermase allkirjaga faks, milles on kirjutatud, et vastavalt maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusele ei vasta meie taotlus ettenähtud nõuetele, kuna Kuremaa tehnikum ei olevat põllumajandustootja," rääkis õppemajandi juhataja Hannes Reis.
"Plaanitsesime lehmatoetuseks saada 118 500 krooni. Seda raha kavatsesime saada erinevate õppemajandi arvete tasumiseks. Kuremaa tehnikum on riigiasutus, kuid selle õppemajand isemajandav põllumajandusettevõte. Arvestades seda peame toetuse taotluse tagasilükkamist ebaõigeks ning põhjendamatuks," ütles tehnikumi direktor Andrus Kompus.
"Tundub, et riik tahab riigimajanditele vee peale tõmmata," arvas Hannes Reis, kelle sõnul kavatseb tehnikum protestida piimalehmatoetuse tagasilükkamise ja saata teemakohase kirja põllumajandusministrile.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Jõgeva "lõvid" andsid allkirja asutamisürikule
31. märtsil toimus Sinu Pubis Jõgeva Regiooni Lions-klubi asutamispidu ehk charternight, kus kõik klubisse kuuluvad mehed andsid allkirja asutamisürikule.
Jõgeva Regiooni Lions-klubi avapidu juhtis klubi teine asepresident Vahur Kukk. Tseremoonia algul andis Lions Eesti piirkonna kuberner Toivo Riimaa klubi presidendile Ants Pajule Ameerika Ühendriikidest Lions klubide liidu peakorterist saabunud asutamisüriku (charter). Kõik klubi asutajaliikmed andsid ajaloolisele dokumendile oma allkirjad. Toivo Riimaa pani koos Lions Eesti piirkonna laiendamis ja liikmetoimkonna liikme Heino Andersoniga Ants Pajule kaela presidendi ametiraha. Klubi liikmed said aga märgid. Piduliku sündmuse puhul oli Jõgeva Lions-klubile tervituse saatnud Rahvusvahelise Lions-klubide Liidu president Jean Behar.
"Lions-klubide tööaasta algab 1. juulil. Praegu kestva Lions-aasta vältel on asutatud seitse klubi, millest Jõgeva klubi loodi teisena," ütles Vooremaale kuberner Toivo Riimaa.
Asutamispeol viibinud Keuruu Lions-klubi delegatsiooni juhtis sõpruslinna aselinnapea, linnapea kohusetäitja Olli Haponen rääkis Vooremaale: "1964. aastal asutatud Keuruu Lions-klubi toetab noori, kuid põhitähelepanu pöörame sõjaveteranidele, sealhulgas Teises maailmasõjas Soome sõjaväes sõdinud eestlastele. Kui lähtuda Lionsliikumise põhimõtetest, siis humanismi ja üksteise mõistmise seisukohalt on ka väiksemate linnade klubidel olulised tegutsemisvõimalused."
Avapeol toimus ka elevust tekitav oksjon, kus oksjonihaamrit hoidis Vahur Kukk. Hinnalisemaks kaubaks oli kõikide Eestis käibel olevate müntide kogu, mille ostsid Keuruu Lions-klubi liikmed.
Jõgeva Regiooni "lõvid" viibisid avapeol koos abikaasade ja kaasadega, keda Lions-terminoloogia järgi kutsutakse leedideks. "Kavatseme Jõgeva Lions-klubi liikmete leedid kokku kutsuda, et arutada, mida saaksime ise heategevuse huvides ära teha. Näiteks mõttekas oleks toetada turvakodulapsi," arvas klubi presidendi Ants Paju abikaasa leedi Kiira Paju.
JAAN LUKAS
Voorel sünnivad proua Orava juhendamisel mänguloomad
Paarkümmend Saare valla paljulapselist peret on üksteise paremaks tundma õppimiseks ning ühiseks vaba aja veetmiseks moodustanud suurte perede keskuse.
Keskuse esinaise Lemmi Orava juhendamisel töötab käsitööring, mille mitmekesist loomingut sai möödunud nädalal vaadata Voore postkontorihoones korraldatud näitusel.
Nelja- ja enamalapselisi peresid ühendav mittetulundusühing Saare valla suurte perede keskus loodi möödunud aasta märtsis. Kooskäimiseks vajalikud ruumid renditi vallavalitsuselt Voore postkontorihoones. "Meie eesmärk on kaasa aidata sellele, et paljulapseliste perede täiskasvanud ja lapsed omavahel sagedamini kokku saaksid ning üksteisega paremini sõbruneksid. Seda silmas pidades korraldame mitmesuguseid koosviibimisi," rääkis keskuse juhataja Lemmi Orav. Tema sõnul peab suurte perede keskus oluliseks koostööd Saare vallavalitsuse ja volikoguga.
Eelmisel nädalal toimunud koosolekul kohtutigi vallavanem Jüri Morozoviga, kes arvas, et valla suurte perede esindajatele võiks korraldada reisi Soome, tutvumaks sealsete perekeskuste tööga.
Lemmi Orav juhendab ka käsitööringi, milles osalevad paljulapseliste perede lapsed ja täiskasvanud. Lihavõttepühade eel sai käsitööringi liikmete loominguga tutvuda Voorel keskuse tubades. Eelkõige eksponeeriti näitusel mõnusaid ja vaimukaid mänguloomi. Nii oli riidetükkidest kokku õmmeldud ahvipärdik, kilpkonn, madu ning karu, mida saab kasutada ka seljakotina. "Mänguasjade valmistamiseks kasutame humanitaarabina saadetud rõivaid, mille ostmise vastu pole huvi tuntud," lausus Lemmi Orav. "Kõik, mis näitusel vaadata, on tehtud käsitsi. Õmblusmasinat käsitööringil pole, vajaksime seda hädasti. Kui saaksime paarkolm treipinki, tuleks käsitööringi kindlasti ka täiskasvanud mehi," arvas ta.
JAAN LUKAS
Ugala komöödia Mustvee publiku ees
23. aprillil kell 19 mängib Viljandi Draamateater Ugala Mustvee kultuurikeskuses oma uusimat lavastust, Ljudmila Razumovskaja komöödiat "Prantsuse kired Moskva lähistel".
Ühest küljest on tegu parimate prantsuse situatsioonikomöödiate laadis särava komöödiaga - meespeaosaline magab lisaks oma naisele ka tema sõbranna ja tolle tütrega, proual saab sellest villand ja ta toob Pariisireisilt kaasa noore armukese, kes osutub aga tema mehe armukese endiseks armukeseks...
Ühesõnaga - lugu on võrdlemisi pöörane. Nagu korralikus komöödias ikka, saavad ootamatutes kohtades kokku inimesed, kes sel hetkel ja antud kohas kindlasti kokku saama ei peaks. Samas kostub tekstist Tšehhovi tsitaate ja teadja märkab, et autoril on ühte näidendisse õnnestunud koondada suure vene klassiku tegelaskujude tänased vasted. Samas pole aga tegemist tüüpiliste tõusikutega, vaid moodsate intelligentidega - laval liiguvad tippkirurg, moekunstnik, lauljanna, pankur, üliõpilased... Ka loo lõpp on tšehhovlik ning paneb mõtlema, kas see oligi komöödia.
"Prantsuse kired Moskva lähistel" lavastajaks on Kaarin Raid, kellele see on kolmas pöördumine Razumovskaja loomingu poole. Mängivad Luule Komissarov, Anne Valge, Kaili Närep, Andres Noormets, Arvi Mägi ja Kristjan Kaarjärv.
HELLE LEPPIK,
Ugala kirjandustoimetaja
Palamuse kirikus oli möödunudpühapäevane jumalateenistus kahtpidi rõõmus. Peale selle, et tähistati kirikuaasta suurimat püha, ülestõusmispüha, võidi rõõmu tunda ka selle üle, et kirik
taas kaunimaks sai: Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga pühitses juba teise kunstnik Robert Suvi loodud vitraažakna.
Esimene, Maarjat ja jeesuslast kujutav aken valmis kunstnikul viimasteks jõuludeks, ent juba siis oli nii kunstnikul kui ka kogudusel soov, et klaastaiestega saaksid kaetud kõik kolm kiriku kooriruumi akent. Robert Suvil olid esialgsed kavandidki valmis. Esimese vitraaži õnnistamisel avaldas kunstnik lootust, et teine, ülestõusnud Kristust kujutav taies valmib ülestõusmispühaks. Et see nii ka läheb, selgus siiski alles mõni nädal enne pühi, kui koguduse juhtkond otsustas, et aken makstakse esialgu koguduse oma rahast kinni ning üritatakse tagantjärele rahastajaid leida.
Kuulnud koguduselt jah-sõna, asus Robert Suvi kiiresti kartonge joonistama ning tema poeg Taniel nende järgi šabloone tegema, värvilisest klaasist detaile välja lõikama ja tinariba abil vitraažiplokkideks ühendama.
Kui esimese akna ülemisel, teravatipulisel osal paiknevaks põhimotiiviks on Põhjatäht, siis teise akna juhtmotiiviks sai Jaan Nuga soovitusel tuvisõnumitooja. Kolme alumist aknaosa katab Kristuse figuur, ent näha on ka tema hauakamber. Võrreldes simese akna sinise ja lilla põhitooniga mõjub teise akna sinisekollase kombinatsioon rõõmsamana.
Defekt efektiks
Kui rätsepa võtab riidedefekt vanduma, siis vitraažimeister, nii imelik kui see ka pole, hoopis rõõmustab, nähes klaasitahvlis mõnd õhumullikest, pinnalainetust või muud viga. "Defektiga kohtadel hakkab valgus hoopis teisiti, põnevamalt mängima, nii et defektist saab hoopis efekt. Klaasi lõigates kasutangi esmajoones ära defektidega pinnad," ütles Taniel Suvi, kes on oma isa õpilane mitte üksnes vitraažimeistrina, vaid ka Euroülikooli sisekujundusosakonnas õppides.
Tegelikult olevatki parim vitraažimaterjal käsitsi rullitud tahvelklaas (seda tehakse umbes taignarullimise põhimõttel), mis võlub just oma ebatasase pinnaga. Sellise klaasi tükke on Palamuse vitraažideski, ent palju pole seda Robert Suvi Tallinna vanalinnas asuvasse ateljeesse enam järele jäänud. Peterburi klaasimeistrid oleksid nõus klaastahvleid rullima küll, paraku peaks siis tellimus tuhandetesse ruutmeetritesse ulatuma, muidu ei tasu neil ahje üles küttagi. Nii et põhiliselt tuleb leppida Ameerikast tellitud "masinaklaasiga".
Hingevalgus
Robert Suvi ise arvas, et teine aken õnnestus tal pareminigi kui esimene: kavand sündinud nö ühe hingetõmbega ning tulemus sai terviklik ja vitraažipinna rütm hästi paika. Võhik ei oska sellele ehk tähelepanu pöörata, ent vitraaži puhul ongi tegelikult väga oluline see klaasipinda liigendav tinaribajoonte võrgustik. Eriti hindavat spetsialistid seda, kui ühes kujundis alanud joon teises sujuvalt jätkub. Selliseid nüansse (näiteks ääreornamendi joone jätkumist tuvi või Kristuse figuuris) leidub ka vastavatud aknal. Ning Palamuse vitraažide kohta ei peaks midagi halba öelda olema ka neil, kes praegu kunstnik Urmo Rausi poolt Tartu Jaani kirikusse kavandatud vitraažakende vastu protestivad: erinevalt Rausist on Suvi oma tööd teostanud klassikalises stiilis ning mingit vastuolu gooti stiilis kiriku interjööriga ei teki.
"Ükski kunstiteos pole kirikus niisama, vaid see kannab edasi vaimu ja hingevalgust," ütles uut vitraažakent õnnistades õpetaja Jaan Nuga. Kolmanda, Kristust kui maailmavalitsejat kujutava akna tahab Robert Suvi valmis teha 3. juuniks, nelipühadeks. Kogudus omalt poolt loodab, et kõik, kellele Palamuse kiriku kaunimaks saamine südamelähedane, selle aja sees lahkeid annetusi teevad. Kui taiesed valmis, paigaldatakse kooriruumi tahvel toetajate nimedega.
RIINA MÄGI
Lõppeva Eesti Raamatu Aasta (ERA) jooksul on raamatust räägitud ja kirjutatud, seda on näitustel näidatud ja väljamüükidel müüdud. Ent paljudel Eesti kooliõpilastel on raamatuaastast kaasa võtta ka ise raamatu tegemise kogemus.
Õigupoolest tuli ERA Jõgeva linna ja valla ühistoimkonnal isetehtud raamatute konkursi korraldamise idee veel enne, kui ERA peakomitee vastava üleriigilise konkursi "Parim kink on raamat" välja kuulutas. Kui selgus, et üleriigilise konkursi maakondlik osavõistlus vajab niikuinii korraldamist, andis maavalitsus linna ja valla ühistoimkonna poolt Kultuurkapitalilt taotletud korraldusrahale omalt poolt lisa ning algselt kahe omavalitsuse üritusena planeeritud konkurss toimus terve maakonna koole hõlmavana.
Ettenähtud ajaks laekus Jõgeva Linnaraamatukogusse maakonna üheksast koolist (Jõgeva Gümnaasiumist ja Ühisgümnaasiumist, Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Mustvee 1. ja Tabivere Keskkoolist, Vaimastvere ja Kaarepere Põhikoolist, Põltsamaa Lasteaed-Algkoolist Tõruke ja Pisisaare Algkoolist) 343 raamatut.
Nutikad ideed
"Kõige innukamalt osalesid konkursil muidugi algklassiõpilased, keskastme töid oli juba vähem ja gümnaasiumiõpilaste omi üsna vähe, ent need olid siis ka tõesti tasemel tehtud," ütles Jõgeva Linnaraamatukogu direktor, ERA Jõgeva linna ja valla ühistoimkonna liige Sirje Narits, kes koos kolleeg Jaana Koppeliga pea terve nädala kohale toodud raamatuvirnades tuhlas, üritades paremaid ja ilusamaid välja selekteerida. Abi osutasid neile selles raskes töös ka maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna ning Jõgeva kunstikooli ja kunstiühingu esindajad. Keeruliseks tegi hindamise mitte üksnes see, et raamatuid palju oli, vaid ka see, et hinnata oli vaja nii raamatu kujunduslikku külge kui ka sisu, kusjuures osa noori kirjastajaid-raamatutrükkaleid oli raamatuks vorminud omaenda, osa aga hoopis kellegi teise kirjutatud teksti.
"Peame ausalt tunnistama, et ega me kõiki raamatuid päris sõnasõnalt läbi lugeda jõudnud, aga mõni oli ikka suisa põnev, nagu näiteks Madli Raidvere põnevusjutt "Saladuslik naine", Marek Kaldma ja Kaspar Õunapuu omaloominguline Potteri-lugu "Harry Potter ja Voldemorti naasmine" või Mihkel Sildniku "Õudusjuttude kogumik"," ütles Sirje Narits.
Jaana Koppel lisas, et tegelikult peaks õpilaste tehtud raamatuid raamatukunstnikele või kirjastajatele näitama: need saaksid sealt mitu nutikat raamatukujundusideed.
Prügiraamat
Tõsi, konkursil tulnud paraku nii mõnigi originaalne idee vääriliselt hindamata jätta, kuna see ei olnud leidnud väärilist vormistust. Olnuks aga korraldajatel välja panna mingi ökoloogilise mõtteviisi vms eripreemia, saanuks selle kindlasti Mustvee 1. Keskkooli II klass oma "Prügiraamatu" eest, mille illustratsioonid olid kokku liimitud kraamist, mis tavaliselt prügikasti lendab.
Sel esmaspäeval olid 63 kenama raamatu autorid, kokku umbes 70 õpilast kutsutud Jõgeva kultuurikeskuse kammersaali, kus korraldajad konkursist kokkuvõtteid tegid. Aukirja pälvisid kõik kutsutud, kümme parimat autorit - Pille Pärn ja Käty Aasmäe Jõgeva Gümnaasiumist, Madli Raidvere, Marek Kaldma ja Liis Siirak Jõgeva Ühisgümnaasiumist, Meelis Sokk Tabivere Keskkoolist, Sandra Lääne Vaimastvere Põhikoolist, Kristi Margus Kaarepere Põhikoolist ning Vallo Põldaru ja Marko Miller Tõrukesest - said aga lisaks veel kutse näituse "100 Eesti elu enim mõjutanud raamatut" avamisele Rahvusraamatukogus ning Estonia kontserdisaalis toimuvale ERA lõpuaktusele. Sinna sõidetakse pühapäeval.
Noorte autorite raamatuloomingu paremik, mis annab tunnistust mitte ainult õpilaste, vaid ka nende algklassi-, emakeele- ja kunstiõpetajatest juhendajate tublidusest, jääb aga Jõgeva linnaraamatukogu laste lugemissaali kõigile imetleda kooliaasta lõpuni.
RIINA MÄGI
SPORT
Eestlaste ja lätlaste saalibändisõprus tugevneb
Esmaspäeval toimus spordihoones Virtus Eesti ja Läti noortekoondiste sõpruskohtumine saalibändis.
Esmaspäeval Virtuses lõunanaabritega saalibändis võistelnud Eesti noortekoondis on moodustatud põhiliselt spordiklubi Tähe noortemeeskonna baasil. Mängu põhiaeg lõppes viigiliselt 3:3. Tähe mängijatest tabasid väravat Erkko Nurmoja, Roland Songisepp ja Slava Bortnik.
Seejärel asuti võitja välja selgitamiseks bulliteid lööma. Osava löögi tegi Tähe ründemängija Alari Pagi ja nii oligi Tähe noortekoondis võitnud 4:3. Võistluste parimaks mängijaks tunnistati kapten Raul Kivi, kes sai ka auhinna. "Lätlased mängivad hästi, kuid nad on täiesti võidetavad vastased," ütles SK Tähe juhatuse esimees Marko Saksing.
Eesti ja Läti noorte (nii poiste kui ka tüdrukute) vahelised saalibändivõistlused toimuvad Virtuses ka homme, kui Lätist oodatakse sõpruskohtumisele üheksat võistkonda.
JAAN LUKAS
Georg Lurichi mälestusvõistlustel osalevad tippmaadlejad
Laupäeval ja pühapäeval toimuvad spordihoones Virtus Georg Lurichi 46. mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.
Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm au kaitsevad ka Vardo Malm ja Mardo Hoovi, kes said kaksikvõidu eelmisel nädalavahetusel peetud üle-eestilistel võistlustel Vändra Lahtine Matt.
Georg Lurichi mälestusvõistluste korraldajaks on Eesti Maadlusliit ja Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm. Eesti parimatest maadlejatest asuvad seekord jõudu proovima Toomas Proovel, Helger Allik, Tõnis Narits ning Jõgevamaa rammumehed Vardo Malm, Mardo Hoovi, Risto Kerve ja Meelis Barbo. "Samuti ootame võistlustele Soome, Läti ja Leedu sportlasi," rääkis võistluste organiseerimiskomitee esimees Erki Suits. Võistlustel osalevate RK Ramm maadlejate treeneriks on klubi juhatuse esimees Aimur Säärits.
Georg Lurichi mälestusvõistlused toimusid Jõgeval esmakordselt kaks aastat tagasi. "Et Jõgevale nüüd taas selliste võistluste korraldamisõigus anti, näitab seda, et nii maadlusliit kui ka sportlased on meie organiseerimisoskustega rahule jäänud," lisas Erki Suits.
Pühapäeval, võistluste finaalipäeval, mil möödub 125 aastat Georg Lurichi sünnist, oodatakse Jõgevale ka Eesti Olümpiakomitee esindust eesotsas Tiit Nuudiga. Samuti peaks kohale tulema Eesti Maadlusveteranide Ühenduse liikmed, omaaegsed tippsportlased August Englas ja Jaan Roots. Jõgeva maadlejatele on Georg Lurichi mälestusvõistlused ühtlasi viimaseks võimeteprooviks enne Istanbulis toimuvaid Euroopa meistrivõistlusi.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
POLITSEIKROONIKA
Traktorijälgi pidi metsavarga koduni
Teisipäeva õhtul kella seitsme paiku teatas Tartumaal Lähtes elav mees, et tema talumetsas Saare vallas Odiveres tehakse tema teadmata metsaraiet. Maha oli saetud 20 mändi. Osa puidust oli juba langilt välja veetud, osa veel lõikamiskohas maas. Värsked jäljed, mis puuveotraktor oli maha jätnud, juhatasid kätte ka teos kahtlustatava. Oma esmases seletuses konstaablile tunnistas Odivere külast pärit Mart (1971) ebaseaduslikku ja võõrast metsast raietöö tegemist.
Murti sisse, aga ei varastatud
Ööl vastu kolmapäeva kella 1.20 paiku murti Puurmani alevikus sisse hoonesse, kus paiknevad Eesti Posti, perearsti, kaitseliidu jne tööruumid. Sees oli käidud kaitseliidu ja side ruumis, aga sündmuskoha ülevaatamise ajal ei leidnud ruumiomanikud, et midagi oleks ära viidud. Läbi akna oli sisse murtud ka vallamaja garaaži, kus roniti sõiduauto katusele ja piiluti ülemistele riiulitele. Sealtki ei olnud esmapilgul midagi ära viidud. Mida sissemurdja otsis, pole selge.
Töökoja õuelt varastati raudplaadid
Ajavahemikul 15.-16. aprillini on Tabivere vallas Tormil OÜ Tormi töökoja territooriumilt varastatud kaks raudplaati. Kumbki plaat oli 8 mm paks ja 9 m 2 pinnaga ning kaalusid kokku terve tonni. Ühistu arvestab vargusega saadud kahju 10 000 kroonile.
Teisipäeva hommikul kell 6.40 helistati politseikorrapidajale Võisikult, et seal sõitis hall Datsun Sunny otsa samasse kõrvale pargitud sõiduautole Ford Sierra. Fordil said muljutud parempoolse külje mõlemad uksed, samuti purunesid parempoolne tagumine poritiib, põrkeraud ja tagatuled. Seejärel püüdis Datsuniga sõitja ära sõita, aga "pani puusse" sealsamas. See juhtunud, kõndis Datsunit juhtinud mees jalgsi minema. Datsuni omanik ja sellega sõitja olid eelnevalt koos "kangemat" pruukinud. Kuidas purjus mees Datsuni võtmed sai, pole esialgu selge. Sõitja ütleb, et omanik andis, omanik omakorda, et sõitja ise võttis.
Telefonijaamast varastati väärismetalli
5. aprilli hommikul leiti Voorel, et lõhutud on sealse telefonijaama hoone aken. Edasi selgus, et telefonijaamast on varastatud väärismetallist jaamadetaile, peeneid, vähem kui vaksapikkuseid "traadijupikesi". Eesti Telefon hindab kahju üle 25 000 krooni.
Tänavu ajavahemikus 15.-25. märtsini on üks kuriteos kahtlustatav oma sõnul sisse murdnud kahte autosse Jõgeva linnas. Pae kaupluse taga seisnud punasest Žigulist viis ta ära mingi mõõdiku ning Suislepa 3 maja eest Ford-tüüpi sõiduautost kõlarid, nahksõrmikud ja päikseprillid. Palume autode omanikke endast politseile teada anda telefonidel 68 447, 110 või 056 674 726. Soovi korral võib tulla politseiprefektuuri teisele korrusele, tuba 232.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Neljapäeval on pilves, selgimistega ilm, võib sadada vihma. Puhub ida- ja kagutuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur +4°C ... +8°C.
Reedel on pilves selgimistega ilm. Puhub ida- ja lõunatuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur öösel 0°C ... +4°C, päeval +4°C ... +9°C.
Neljapäev, 19. aprill 2001. a.
Jõgeval kestavad rongivabad päevad
ARDI KIVIMETS
RAIVO SIHVER
Tuletõrjujad sukeldusid suitsu
ARDI KIVIMETS
Omavalitsuste sundtraageldamine pole haldusreform
JAANUS MÄNNIK,
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees,
Eestimaa Rahvaliit
KIRJAD
HEIKI POST,
Kasepää vallavolikogu liige
MARKO PUKK
Meelis Paavel: reisirongiliiklus peab rahuldama inimeste igapäevavajadusi
HEIKKI TALVING,
Mõõdukate fraktsiooni pressinõunik
Naisliit kutsub taas esitama kandidaate Aasta Ema tiitlile
SIIRI OVIIR,
Eesti Naisliidu esinaine
JUHTKIRI
19. aprill 2001. a
Torma lihatööstuses töötab pankrotihaldur
RAIVO SIHVER
Arengukavad võivad muuta olemasolevat koolivõrku
RAIVO SIHVER
Adavere lihatööstust juhib Rein Visk
RAIVO SIHVER
Riik tahab riigimajanditele vee peale tõmmata
JAAN LUKAS
Jõgeva "lõvid" andsid allkirja asutamisürikule
JAAN LUKAS
Voorel sünnivad proua Orava juhendamisel mänguloomad
JAAN LUKAS
Ugala komöödia Mustvee publiku ees
HELLE LEPPIK,
Ugala kirjandustoimetaja
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
Eestlaste ja lätlaste saalibändisõprus tugevneb
JAAN LUKAS
Georg Lurichi mälestusvõistlustel osalevad tippmaadlejad
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Traktorijälgi pidi metsavarga koduni
Murti sisse, aga ei varastatud
Töökoja õuelt varastati raudplaadid
Telefonijaamast varastati väärismetalli
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja