Vooremaa 20.09.2001

Vooremaa
Neljapäev, 20. september 2001. a.

Kalurid kiruvad püügipiiranguid ja salapüüdjaid

Arved Soovikul firmast Kalameister, Jüri Vooderil osaühingust Omedu Rand, Peipsiäärsete kalurite juhil Urmas Pirgil ja keskkonnateenistuse kalandusspetsialistil Ene Ilvesel oli omavahel palju rääkida. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Eelmisel kolmapäeval Saare mõisa ürdiaias toimunud Jõgevamaa kalurifirmade nõupidamisel tõdeti, et tänavune Peipsist püütud kalasaak on nigel. Kalandusettevõtted peavad vajalikuks ehitada Kasepää valda Omedu sadamasse muul, mis kergendaks laevade väljasõitu järvele.

Peipsiäärsete kalurifirmade esindajad on enne sügisese püügihooaja algust varemgi omavahel nõu pidanud. Seekord kogunesid Kasepää ja Pala valla kümnekonna kalurifirma juhid hetkeseisust ja tulevikuplaanidest rääkima Saare mõisa ürdiaia õppeklassi.

"Tegime kokkuvõtteid püügitulemustest tänavuse aasta kaheksa kuu vältel. Tuleb tunnistada, et kalasaak on võrreldes eelmisega aastaga

rohkem kui kaks korda vähenenud, mis on seotud ka püügipiirangutega. Näiteks Peipsi järvel suvel praktiliselt kalapüüki ei toimunud, sest võrgupüük oli keelatud," ütles Peipsiäärsete kalurifirmade ühenduse esimees Urmas Pirk.

Ilmastikuolud mõjutavad kalapüüki

Jõgevamaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves selgitas: "Kõige rohkem on sel aastal püütud tinti. Püügimahult järgnevad särg, koha, ahven ja latikas. Suvine võrgupüük on aga keelatud kalavarude kaitse huvides. Näiteks keskkonnateenistuse andmetel püüdis osaühing Omedu Rand tänavuse aasta kaheksa kuu vältel 56413 kilogrammi, AS MIF Laine 26 324 kilogrammi ja osaühing Kartoni 35 011 kilogrammi ning osaühing Peipsi kalatööstus 45 004 kilogrammi kala. Möödunud aastal tervikuna oli kalasaak osaühingul Omedu Rand 209 471 kilogrammi, AS MIF Lainel 139 856 kilogrammi, osaühingul Kartoni 94 934 kilogrammi ja osaühingul Peipsi kalatööstus 127 516 kilogrammi."

Ene Ilvese sõnul on iseäranis tagasihoidlik kalasaak seotud ka looduslike põhjustega. "Talv ja kevad olid sellised, mis kalapüüki ei soodustanud. Kui pole külma talve, ei saa kätte ka rääbist. Jutud, et rääbis on Peipsi järve Venemaa poolsetele aladele ujunud, ei vasta aga tõele," kinnitas keskkonnateenistuse kalandusspetsialist.

Kalurifirmad kirusid ka salapüüdjaid. "Ebaseaduslikud kalurid tegutsevad pidevalt. Kui ametlikult oli suvel võrgupüük keelatud, siis salakalurid püüdsid terve suve. Paraku on salapüüdjate taltsutamiseks vähe võimalusi. Näiteks mitmed neist ei suuda trahvigi maksta, sest on töötud," arvas Kasepää valla kalandusfirma Omedu Rand juht Jüri Vooder.

Kalapüügi hõlbustamiseks peavad kalandusettevõtted vajalikuks ehitada muul Omedu jõe suudmesse. "Omedu muul on väga vajalik, sest veetase on selles piirkonnas väga madal, nii et paadid käivad järvele sõites lausa vastu põhja," märkis Urmas Pirk.

Kalurifirmad igatsevad muuli

"Jõgevamaa kalurifirmad on üsnagi üksmeelne seltskond, kuid omal kulul ei jõua me muuli valmis ehitada, sest töö maksumus on üle miljoni krooni. Pealegi on meie tulud seoses tagasihoidliku kalasaagiga väikeseks jäänud," arvas Jüri Vooder.

"Muuli ehitamine on iseenesest õige mõte, kuid kui riik toetab Mustvee sadama ehitamist, vaevalt et siis lähiajal eraldatakse raha teise objekti ehitamiseks Peipsi piirkonnas. Ehk võiksid aga kalurid muuli ehitamiseks raha taotleda erinevatest fondidest ja projektidest," lausus maakonna kalanduskuraator Ene Ilves, kelle kinnitusel nõuab muuli ehitamine ka eelnevaid põhjalikke uuringuid.

JAAN LUKAS

Jõgeva linn tahab ikkagi maakonda kolme valda

Eelmisel neljapäeval andis Jõgeva linnavolikogu oma arvamuse

haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekute kohta.

Teatavasti on linnavolikogu eelnevalt juba kahel korral otsustanud, et pooldatakse kolme omavalitsust Jõgeva maakonnas. Ka sel istungil jäädi eelnevate otsuste juurde. Vabariigi valitsuse vastav korraldus võeti aga teadmiseks. Selles on kirjas, et Jõgeva maakonda tuleb viis omavalitsusüksust. Põltsamaa ümbruses moodustaksid uue omavalitsusüksuse osa Pajusi vallast ja osa Puurmani vallast ning Põltsamaa linn ja vald tervikuna senistes piirides.

Palamuse ümbruses moodustuks uus omavalitsusüksus senises piires olevast Palamuse vallast, millele tuleks juurde praeguse Saare valla 13 küla. Torma piirkonnas moodustuks uus üksus senistes piirides olevast Torma vallast, millega liituksid Saare valla viis küla. Tabivere piirkonnas moodustuks uus omavalitsusüksus senistes piirides olevast Tabivere vallast, millega liidetaks osa territooriumi Tartu ja Vara valdadest.

Peipsiäärses piirkonnas moodustuks uus üksus senistes piirides olevatest Alatskivi, Pala ja Peipsiääre valdadest ning Kallaste linnast. Osaliselt liituksid uue omavalitsusega veel Saare ja Vara valla külad.

Jõgeva piirkonnas moodustuks uus omavalitsusüksus senistes piirides olevast Jõgeva linnast ja vallast. Juurde tuleksid veel Pajusi valla Aidu, Kaave, Kõpu ja Vägari külad. Puurmani valla praegustest küladest liituksid uue omavalitsusega Härjanurme, Jõune, Pööra ja Tammiku. Elanike arvuks kujuneks 13 500.

Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise seletuskirjas on kirjas: "Kuigi Jõgeva ei ole vana ajalooline keskus, on selle raudteejaama ümber tekkinud ja 1938. aastal linnaõiguse saanud asula kujunenud kindla piirkonna majandus, haridus, ja teeninduskeskuseks. Ajaloolise tausta puudumist kompenseerib intensiivne areng nõukogude perioodil, mil Jõgevat arendati kui põllumajanduspiirkonna kompleksset teeninduskeskust."

Jõgeva linnavolikogu liikmed kuulasid ära ka linna arhitekti Anne Ördi ülevaate viie valla moodustumisel esile kerkivatest probleemidest. Nimelt hakkaks Kuremaa järv kuuluma tervikuna Palamuse valla koosseisu. Väga suures osas jookseks piir mööda järveäärset rannajoont. Piltlikult öeldes kuuluks osa järve randa küll Jõgeva uuele omavalitsusele, kuid vesi Palamuse vallale. Leiti, et loogilisem oleks, kui ka osa vett jääks Jõgeva omavalitsuse piiridesse.

Jõgeva linnavolikogu otsustas jääda avatuks dialoogile. Lõpliku seisukoha formeerimiseks otsustati teha koostööd maavanema ja asjaomaste vallaasutustega. Elanike arvamuse väljaselgitamiseks viiakse läbi aga vastavad uuringud.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Terrorsõja ajastu algus

Võib tõesti juhtuda, et 21. sajandil ei võidelda rindejoonega ja silmnähtava vastasega ega viljeleta närvesöövat "külma sõda". Sündmused New Yorgis võivad näidata, et sõdima ei hakka riigid ja rahvad, vaid üksikisikud ja väikesed rühmad.

Tänapäeva tehnika ja ühiskonnakorraldus lubab, et väikeste jõudude ja inimressurssidega on võimalik teha piisavalt suur laastamistöö. NY kahe kuulsaima ehitise, Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorni hävitamine ja Pentagoni hoone ränk vigastamine tundub faktiliselt nii uskumatu, et siiamaani levib teooriaid, et selle taga on mingi suur ja võimas jõud. Tegelikult puhta loogikaga seda asja vaadates on selge, et teo kordasaatmiseks polnud mingist suurust või võimsust vaja. Lihtsalt leidlikkust ja ennastohverdavat fanatismi ja natuke raha.

Grandioosne terroriakt teostati lausa geniaalse lihtsusega. Terrorismi üks kirjutamata seadusi on, et tuleb kasutada kõige igapäevasemaid ja kättesaadavamaid vahendeid. Oklahoma massimõrvar Timothy McVeigh kasutas autokoormatäit lämmastikväetist, et lasta õhku terve suur hoone. Seekord lihtsalt kaaperdati Bostonist neli riigisisest reisilennukit, mille turvasüsteemid, nagu paljud USAs käinud oskavad öelda, pole suurt täiuslikumad meie Tallinn-Tartu busside omadest.

Nagu mõned usaldusväärsed allikad on väitnud, on andmeid, et igat lennukit kaaperdasid 5 meest, kellel olid kaasas vaid kööginoad. Nad lasid suuna ta lennukid New Yorgi või Washingtoni peale, parajal hetkel kõrvaldasid piloodid ja suunasid lennukid otse sihtmärkide peale. Esimene lennuk rammis MKK ühte torni ülaosa ja tekitas sinna suure augu ning süütas selle. 20 minutit hiljem rammis teine lennuk teist torni ja lõikas selle praktiliselt pooleks. Kolmas lennuk kihutas otse Washingtoni ja Valge maja suunas, kuid millegipärast viimasel hetkel muutis suunda ja kihutas USA sõjalise võimsuse sümboli Pentagoni poole ning purustas suhteliselt väikese osa sellest. Neljas lennuk põrutas veidi hiljem samuti Washingtoni suunas, kuid kukkus poolel teel alla. Võimalik, et USA võimud tulistasid ta puruks.

Bostonist leiti auto, mis kuulus Saudia-Araabia kodanikule ja kust leiti ka lennukijuhtimise õpik. Ühest lennukist oli maha jäänud kott, kus oli video lennuki käsitsemise õpetusega ja koraan. Vahistatud on ka juba Araabiamaade kodanikke, kes samas Bostonis hoolega lennukursustel käisid.

Polnud just palju vaja, et saavutada praktiliselt maksimaalne tulemus. Umbes 20 surnud terroristi, kellest arvatavasti neljal olid lendurioskused. Suitsiidiatentaadid on viimasel ajal väga levinud. Objektid olid valitud ideaalsed, et saavutada totaalset šokki: surma sai palju inimesi. Oleks rünnatud vabadusesammast, oleks olnud sümboolne, aga hukkunuid olnuks vähe. MKK tornid olid kerged ja õhulised, nii et neist jäi järele vaid suur plekihunnik.

Teo tegijad ei saavutanud peale paljude surma ja enneolematu õuduse ka mitte midagi muud. USA sõjaline jõud on täiesti alles, kõik valitsejad elus, majanduslik kahju on arvatavasti vaid ajutine. Islamimaailmale tegi see rünnak vaid halba. Korraldajateks võis olla mingi suhteliselt väike, aga fanaatiline jõuk. Et kasutati palju enesetaputerroriste, viitab sellele, et tegemist on mittekristlastega.

Kõik viitab sellele, et sõdu ei hakka tulevikus pidama ei suured ega väikesed riigid, vaid üksikisikud ja rühmad. Igaüks võib alustada riigi või ühiskonna vastu sõda ja olla uskumatult edukas.

MARGUS KIIS

KIRJAD

Kas kõik on meelest läinud?

Olen siiralt hämmeldunud ja kurb, et Eesti presidendiks kandideerivad mitmed endised kommunistliku partei liikmed. Kuidas on võimalik, et neid on üles seadnud terved erakonnad ja nad ka ise on nõus presidendiks kandideerima? Ameerikas ja Lääne-Euroopa demokraatlikes maades oleks selline stsenaarium ilmvõimatu. Kas Saksamaal saaks endisese natsipartei ridadesse kuulunud inimene kandideerida presidendiks või leiduks erakond, kes poliitilist enesetappu kartmata söandaks teda esitada?

Need mõlemad ideoloogiad, natsionaalsotsialistlik ja kommunistlik, on inimsuse vastu rängalt eksinud. Väikeses riigis peab eriti valvas olema, väike riik on kõige ebapuhta suhtes iseäranis haavatav. Kuna Eesti president on eesti rahva eest seisja, meie peamine esindaja ja eestkostja, peab tema minevik olema laitmatu.

TIIA KRIISA,

1949. aastal küüditatu

Presidenti, kelle pärast ei peaks häbi tundma!

Valijameestel pole olnud kerge. Kas otsustada kandidaadi kasuks, kelle poolt hääletaks süda, või korrigeerida oma eelistusi, võttes vastu mõned "kingitused". Presidendikandidaadid ning nende meeskonnad on muutunud nädal enne valimisi tõepoolest kohatult jõuluvanalikeks. Enamikku valijameestest pole meepotiga siiski võimalik lollitada.

Erakondlikud kokkulepped on praegu tabuteema. Kas otsime Eestile uut presidenti? Eesti poliitikute jaoks tundub see küsimus siiski teisejärguline. See, milline kandidaatidest oleks president Merile vääriline järglane, ei huvita täna kahjuks veel kõiki. Eesti poliitikas juhtub neil kuudel imelikke asju. Kuidagi pingutatult on viimasel ajal esile kerkinud haldusreformi ja erastamise teema.

Olulised küsimused on need kindlasti, kuid jälgigem viivuks, kuidas ja kelle poolt neid esitatakse. Siin tuleb vaid nõustuda Edgar Savisaare tähelepanekutega, kes esmaspäevases Päevalehes ütles nii: "Kui lugeda Meelis Atoneni, Ignar Fjuki või Hannes Astoki (reformierakondlased) kirjutisi, siis jääb mulje, nagu oleks need mehed opositsiooni ümber asunud." Kas Keskerakond ja Reformierakond on asunud oma seisukohtade ühtlustamisele? Arvan, et siiski mitte.

Eesmärk pühitseb abinõu! Sarnaseid "mänge" on teisigi. Kindlasti olete tähele pannud, et peaaegu igas ajaleheartiklis rõhutab Kreitzberg Tulviste seotust Isamaaliiduga. Nii saab Isamaaliitu kuuluva presidendikandidaadi süüdlaseks teha raudtee ja elektrijaamade erastamises ning haldusreformi toimumises. Puudub veel, et Andres Tarandile või Peeter Tulvistele omistataks solidaarvastutust mõne vihmase suve eest. Võrdse mängu huvides peaks Saviga seostama näiteks Siim Kallase 10 miljoni dollari haihtumise loo, Kreitzbergile saaks aga süüks panna Savisaare lindiskandaali.

Omavalitsejatel pole sel aastal suvepuhkust õieti olnudki. Kosjalisi jagus iga valijamehe juurde. Jagati voldikuid, toiduaineid ja presidendi pädevust ületavaid lubadusi. Segadusehetkedel armastatakse valijatega manipuleerida. Paari kuu eest avaldas ühe presidendikandidaadi meeskond meedias uuringu, kus teatas oma kandidaadi märgatavast edumaast teiste Kadriorgu pürgijate ees. Kes meist ei tahaks siis võitjaga ühes paadis purjetada? Mõne päeva pärast selgus aga, et avaliku arvamusega manipuleeris Riigikogu esimehe kantseleitöötaja.

Tundub, et presidendivalimiste õnnestumine sõltub täielikult omavalitsusjuhtide kriitikameelest. Kriitikameelt läheb vaja selleks, et

presidendiks ei saaks inimene, kellel puuduvad ametiks vajalikud oskused ja eeldused.

President olgu aus, laitmatu minevikuga, haritud ja hea suhtleja. Hea kandidaat ei vaja kampaaniat, ta kõneleb ise enda eest. President on Eesti riigi julgeoleku hoidja, järjepidevuse, tasakaalukuse ja mõistuse sümbol. Ta peab olema aus ja ta ei tohi olla kuulunud komparteisse. Presidendi pärast ei pea piinlikkust tundma. Peeter Tulviste ja Andres Tarand on näidanud, et nende peale saab kindel olla!

MEELIS NIINEPUU,

Noor-Isamaa

Ikka presidendivalimistest

Riigipea - nii nimetatakse inimest, kelle on valinud selle riigi kodanikud. Kas president on tähtis isik? On olnud arvamusi, et justnagu presidendi institutsioon piirdub ainult oma riigi esindamisega välismaal ja siseriiklikult oleksid siis nö auülesanded. Kuid ärgem unustagem, et president on riigikaitsenõukogu juht ja juba ainuüksi see fakt seab ta pjedestaali kõrgeimale astmele.

Ka perekonnal on perekonnapea, aga selleks ei pruugi alati olla pereisa, vaid on ka selliseid peresid, kus perekonnapeaks on vanim poeg või tütar. See tähendab, et pea on see, kellel lasub vastutus. Aga erinevalt perekonnast, kus perepea tiitli kujundab nö olukord, valitakse riigipea demokraatlikus riigis ja seda me tahame ju olla.

Loomulikult on demokraatia kandja rahvas ning rahva poolt otse valitud president oleks Eestile kõige sobivam. Kuid kujunenud olukorras valivad täna veel presidenti valijamehed. Räägime väiksematest omavalitsustest, st valdadest, kust läheb valima üks mees või naine, kes omakorda on valitud salajasel hääletusel volikogu liikmete seast. Ja kui valimisprotseduurid on läbi, on see isik saanud mandaadi haldusüksuse elanike poolt, sest volikogu liikmed on ju nende poolt valitud.

Sellepärast ei saa kuidagi nõustuda väitega, et langetatud otsus on valijamehe südametunnistuse asi. Kasepää vallavolikogus aga kahetsusväärselt nii juhtus. Kui kirja autor püüdis antud küsimuses algatada diskussiooni, siis arvasid kõik, et see pole vajalik ja antud päevakorrapunkt oli ammendatud. Loodan väga, et Kasepää vallavolikogu poolt läkitatud valijamehe, kelleks on Aivar Anijago, südametunnistus on kogu vallarahva peegliks ja ta teeb õige otsuse.

Lugupidamisega

HEIKI POST,

Kasepää vallavolikogu liige

JUHTKIRI

Eestlast leinata ei ole uhke ja hää

Peaaegu ühel ajal vallandus kaks tragöödiat. Üks suur ja paljude ohvritega suurel maal, teine siinsamas Maarjamaal. Esimese puhul on tegu ilmselgelt pöördepunktiga maailma ajaloos. Sestpeale pole riikide ja rahvaste elus miski enam endine, vaid ajaarvestusse tulevad paratamatud tähised - enne ja pärast katastroofi. Teine tragöödia oli otsesem ja lähem. Surm tuli meile kõigile hoopis ligemale. Õnnetus nii siinsamas kui Ameerikas, mis mõlemal juhul tõi kaasa surma ja leina.

Mõistmatu ja koletu tundub Ameerikas toimunu maailma üldsusele, niisama mõistmatu ja hirmus on Eestimaad laastanud surm. Eesti meedia ja riigivõimu esindajad ei osanud, kuidas olla. Iseenesest mõista saadeti kaastundeavaldused Ameerikasse, ajakirjandus avaldas toimunu üksikasju, oletusi, käivitati mõttevahetusi ja arutelusid. Eesti rahvas ühines kogu maailma suure leinaga. Oma väikese maa suur lein oleks justkui selle varju jäänud.

Või siiski. Õige varsti pärast seda, kui president Lennart Meri oli saatnud kaastundeavalduse eestlaste nimel Ameerikasse, avaldati ajakirjanduses tema hinnangud ja hurjutused ohvritele oma maal, millega riigivanem teada andis, kes õieti mürgituse tagajärjel elu kaotanud olid olnud - rumalad ja halbade eluviisidega. Seejärel ei väsinud meedia aegajalt aina imestust avaldamast - kujutage ette, kõik hukkunud polnudki asotsiaalid! Samal ajal süüdistati politseid, kes pole küllalt agaralt salaviinamüüjaid jälitanud. Ka viimatises Vooremaa numbris on avaldatud peaminister Mart Laari artikkel, mis kutsub üles salaviinaga võitlema.

Tervetele, noortele, ilusatele ja rikastele orienteeritud Eestis tundub ilmselt häbistav leinata salaviina ohvreid, vaeseid ja stressis inimesi. Kõrgepalgaline riigiametnik maandab tihtipeale oma pingeid ju hoopis peenemate markidega ja tema ei pruugi muidugi kahtlasest kraamist midagi teada. Salates maha sotsiaalsed probleemid, võib ju tekkinud olukorras tõepoolest üheselt politseid leiguses süüdistada. Sellest on elujärje paranemiseks küll vähe kasu.

"Mida kõrgemal mätta otsas keegi istub, seda vähem silm seletab, mis seal allpool toimub. Paraku on elu viimane roll kõigil sama - ilma sõnadeta, lestad sirgu ja kõrvad pea all. Ole sa minister või hooldekodu elanik, lõpp on üks. See lohutab," on öelnud oma humoorikal moel doktor Viktor Vassiljev.

Jõgevamaal õnneks mürgiviina ohvreid pole, mis ei tähenda, et salaviina pole siinmail pruugitudki. Ohvrite lähedased, sõbrad, orvud ja nende lohutamatu lein pole aga kuigi kauge vahemaa taga.

20. september 2001. a

MAJANDUS

Pajusi valla ettevõtjad kavandavad koostööd

AS Merix Kinnisvara juhatuse liige Meelis Venno töötamas Lahavere vabapidamislaudas. Lauda valmimisel tuleb sinna 165 lehma. Reedel kogunesid Pajusi valla ettevõtjad ja talunikud esimesele ümarlauavestlusele.

Kokkukutsutud 20 ettevõtjast oli kohale tulnud 8. Vallavanem Heldur Lääne ei heitnud meelt. "Küll nad järgmistel kordadel tulevad," arvas

ta. Kokkusaamisi otsustati tulevikus kindlasti korrata. Vallavanema sõnul oli kokkukutsumise üheks mõtteks ettevõtjate endi tutvustamine üksteisele. Koos istudes ja arutades võib välja kooruda midagi uut ja edasiviivat.

"Nagu "Nipernaadis" - üks ostab lina, teine ahvi ja koos hakatakse kino näitama. Uutes ettevõtmistes ei pea osalema ainult rahaga, vaid

ka muude materiaalsete väärtustega, näiteks hoonete või masinatega või millega tahes. Miks mitte ise koos millegagi tegelema hakata, selle asemel et lasta nn ärihail väljast sisse tulla," lausus Heldur Lääne.

AS Pajusi ABF juhataja Lembit Paal ütles, et seni puudus vallas ettevõtjate ühendus. "On hea, kui on, kellega rääkida. Kas sellest kujuneb ettevõtjate formaalne või mitteformaalne ühendus, selgub edaspidi," leidis ta. Läbi kümne aasta on ettevõtlus Pajusi vallas esindatud päris laial skaalal, põllumajandusest toiduainete ja puidutööstuseni ning transpordist kuni kaevandusteni välja.

Pajusi kolhoosi järglased on edukad olnud

Heldur Lääne arvates on ettevõtlus vallas olnud küllaltki stabiilne. On olnud ka väljalangejaid. Nüüd on aga Aidu kandis alustanud põllumajandustegevust noored mehed ja käivitanud ASi Merix Kinnisvara. Sealkandis on umbkaudu 600 hektarit söötis maad. See peaks aga vallavanema kinnitusel kohe kohe käiku minema.

Teatavasti tegutses nõukogude ajal samal territooriumil kaasaegses mõistes kontsern, nimetusega Pajusi kolhoos. Põllumajandustootmine oli majandis aga üks osa kogu laiahaardelisest tegutsemisest. Kolhoosil oli oma kalalaevastik, kaevandused ja tööstusettevõtted. Palkade tase oli rajooni teiste kolhoosidega võrreldes aga väga kõrge.

Artikli autoril õnnestus 70ndate aastate lõpus heita pilk Pajusi kolhoosi finantspoolele. Juba tollel ajal maksti varustajatele üle mitme tuhande rubla kuus palka, praeguses vääringus kusagil 80 000 krooni ringis ja nad sõitsid Lääne päritolu autodega. Kolhoosi tegutsemisulatusest annab märku ka näide, et majandil olid Tallinnas elumajade juurde paigutatud kastid toidujäätmete korjamiseks. Neid kaste tühjendati regulaarselt ja toidujäätmed veeti majandisse loomasöödaks.

Pajusi kolhoos lõpetas reformi tulemusena eksisteerimise 90ndate aastate algul. Iseseisvad ettevõtted moodustusid sisuliselt osakondade ja üksuste baasil. Ühtedel andmetel kasvas kolhoosist välja 16 aktsiaseltsi, teistel andmetel aga 20 erineva tootmissuunaga firmat. Osa ettevõtteid, nagu AS Mänd, TÜ Nurbet, OÜ Kati jne on majandusliku tegevuse lõpetanud.

Viimasel ajal on aga uusi, noori tegijaid juurde tulnud. Vallavanema arvates ei saa nende tulekut päris uueks laineks nimetada. Tendents on aga Heldur Lääne arvates tervitatav.

Algselt kolhoosist eraldunud kolmest põllumajandussuunitlusega ettevõttest on tänaseks tegevuse lõpetanud OÜ Kalana Farm. Farmihoone ostis pankrotipesast ära AS Pajusi ABF. Osteti juurde 180 lehma ja suurendati karja kuni 500 lehmani. Tootmisse on tänavu investeeritud ligi miljon krooni.

Põllumajanduse viis tublimat

AS Kütimäe PT juhi Arvi Pähkeli sõnul toodavad nad piima ja kasvatavad teravilja. Põllumaad on 500 hektarit ja tööd antakse 17-18 töölisele. Kahes laudas on kokku umbes 180 lehma.

AS Merix Kinnisvara juhatuse liige, noor mees Meelis Venno tutvustas kokkutulnutele oma tegemisi ja plaane. Sellest kevadest alates hakkasid nad põldu harima. Põllud olid aga juba üsna hukas. 50 mullikat on juba ostetud. Nad tuuakse sügisel lauta, mis selleks ajaks saab korda tehtud. See on endine Lahavere sigalakompleks. Firma tahab hakata pidama 165 lüpsilehma. Üldsuund on võetud mahepõllumajandusele. Mahepiimatootmiseni veel niipea ei jõuta. Firmal on olemas ka konsultandid.

Sepasaare talu peremehe Ivar-Kalle Sardise karjas on 43 lüpsilehma. "Üritan ehitada lüpsiplatsi. Seinad hakkavad juba püsti saama," ütles peremees.

Suureaia talu perenaine Sirje Ali rääkis kokkutulnutele, et nad alustasid talutootmisega taluseaduse alusel 1989. aastal. Siis oli karjas kolm lehma, üks mullikas ja üks vasikas. Praegu on karjas 67 looma.

Üks suuremaid on veel Tapikul asuv taime- ja köögiviljakasvatusega tegelev Rehemäe talu. Peremeheks on Tarmo Liias. Üldse on vallas üle 80 taluniku.

Killustikust veinideni

AS Kaltsiit toodab aastas kuni 200 000 tonni paekivikillustikku. On tootma hakatud uusi killustikusorte ja nomenklatuur on suurenenud 40% võrra. Eelmise aasta käive oli 12-13 miljonit krooni, millest killustiku käive moodustas 8-9 miljonit krooni. "Peab ütlema, et killustiku tootmine sõltub ilmast. Märjaga teda toota ei saa. Töö on hooajaline. Müüsime selle aasta juulis killustikku samapalju kui aasta esimese nelja kuuga kokku. Päevas vedasime välja umbes 3000 tonni," lausus juhataja Eeri Lass.

Killustikku turustatakse põhiliselt Kagu-Eestis. Teine ümbruskonnas paiknev killustikutootja, Sulustveres paiknev AS Põltsamaa Graniit, müüb oma toodangu põhiliselt Viljandi kanti.

Olles ka veini- ja tärklisetootja AS Nurga nõukogu liige, tutvustas Eeri Lass nende tegemisi. AS Nurga on ainukene ettevõte Eestis, mis toodab tärklist. Veinide tootmismahud aga olenevad tarbimisest. Aastas toodetakse umbes 100-150 tonni veini. Tavaliselt on ühe aasta varu juba olemas, seda on umbes 200 tonni. Aastas müüakse aga veine100 tonni piires.

Kolmekümne viie töötajaga AS Eltor tegutseb mitmel alal, alates reisijateveost, veoning vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisest kuni kaupade ja kütuse müügini välja. Peale selle tehakse töökojas tellijatele autode, traktorite ja muu põllumajandustehnika remondi ning ka elektrimontaažitöid. "Minu arvates langevad pärast euronõuete kehtestamist pooled teenused ära," arvas juhataja Leo Tõnson.

AS TaraTorf toodab Pajusi vallas turvast. OÜ Laud juht Aili Soolepp rääkis kokkutulnutele, et firma tegutseb juba seitse aastat. Firmas on 7 töötajat. Omatakse poodi ja saekaatrit. Üldse tegutseb teisipäevase seisuga valla territooriumil 11 erinevat ettevõtet.

Valla raamat valmimisel

"Mul oli teie kokkukutsumiseks veel üks põhjus. Nimelt hakkab valmis saama Pajusi valla raamat. Üritame teha ikka päris raamatut, mitte brožüüri. Seal on pildikesi, mälestusi ja meenutusi läbi aegade. Raamatus on kõike, dokumentaalseid jutustusi ja ka nalja. See tuleb suhteliselt mahukas. Vald saab 12. detsembril 10 aastaseks," rääkis vallavanem Heldur Lääne.

Probleemiks on see, kas tellida 500, 1000 või 1500 eksemplari. Kohaletulnud ettevõtjad arvasid, et mõistlikum on tellida 1000 eksemplari, mis läheb maksma ligikaudu 30 000 krooni.

RAIVO SIHVER

Aktsiaselts Cobra Grupp aitab Atlantise katusele Peugeot

Reedel tähistatakse Tartus Peugeot autosid turustava firma AS Kommest Auto kümnendat sünnipäeva.

Hiljuti ostis sõiduauto Peugeot 307 firma Kasiino Atlantis. "Täna paigaldame sõiduki Atlantise katusele. Auto on mõeldud reklaamiks ning loositakse tuleval aastal välja Kasiino Monte Carlo klientide vahel," teatas Kasiino Atlantis juhataja Erkki Laugus.

Vajaliku raami esindusliku auto paigaldamiseks valmistas aga Siimusti firma Cobra Grupp. "Aktsiaseltsi Kommest Auto firmajuhil Alar Söödil on aktsiaseltsiga Cobra Grupp pikaajalised koostöösidemed, mistõttu tellisimegi raami sellelt firmalt," lausus AS Kommest Auto sekretärassistent Ludmilla Sööt.

"Aktsiaseltsil Cobra Grupp jätkub Tartus tegevust ka ehitusvaldkonnas. Eile alustasime Tartus kolme eramu ehitamist," teatas aktsiaseltsi nõukogu esimees Aivar Kokk.

JAAN LUKAS

Põltsamaa Felix käivitab uue villimisseadme

Eesti juhtivaid toiduainetööstuse ettevõtteid AS Põltsamaa Felix käivitab täna majoneesitootmises uue villimisseadme, millega lõpeb ettevõtte majoneesitootmise uuendamise esimene järk.

Rohkem kui pool miljonit krooni maksva pudelikorkimisseadme käivitamisega lõpetab Põltsamaa Felix majoneesitootmise uuendamise esimese etapi, mille käigus on ettevõte investeerinud tootmisliinidesse ja tooteturvalisuse tagamisse kokku 6,5 miljonit krooni. Investeeringute tasuvusajaks on ettevõte arvestanud 5 aastat.

Uus pudelikorkimismasin paigaldab pudelisuule koos korgiga fooliumkile, mis parandab toote stabiilsust ning annab ostjale täiendava kindluse, et pudelisse pole tootmisprotsessi järgselt sattunud võõraineid. Eelmisel nädalal lõppes uue villimisliini seadistamine ja tootmine uute seadmetega algab tänasest. Senisest turvalisemates pakendites tooted jõuavad müügile juba järgmisel nädalal.

ANTI ORAV,

AS Põltsamaa Felix turundus- ja müügidirektor

KULTUUR

Laps ja ta vanemad vajavad riigi tuge

Mitte alati pole mõnus numbreid lugeda. Esiteks nõuab see teatud vilumust, teiseks võib kiretu matemaatika/statistika paljastada mõndagi, mida ehk polekski tahtnud teada. Ometi on see sageli kasulik ning riigi elu otsustajate tasandil lausa hädavajalik.

Numbrid ütlevad otse ja kindlalt, et 2000. aasta esimese kuue kuuga rahuldati Eestis 92 263 lastega peredest tulnud toimetulekutoetuse taotlust. See arv on küll mõnevõrra väiksem kui aasta varem, sest perede olukord on paranenud, kuid ikkagi hirmuäratavalt suur. See tähendab ju, et enam kui 90 000 pere lapsed ei saa endale rõõmsat lapsepõlve lubada või näevad lausa näguripäevi.

53% neist taotlustest kirjutasid ühe ning 30% kahe lapsega pered. Kolme ja enama lapsega perede osa oli 17%. See näitab meie perede struktuuri, aga lükkab ümber ka arvamuse, et toetust vajavad eelkõige paljulapselised pered. Ei vaja ainult nemad, vaid ka pered, kus kasvab vaid üks laps.

1999. aastal kirjutas praegune valitsusliit koalitsioonileppesse sätte, et tugevdab perepoliitikat ning osutab suuremat tähelepanu laste ja noorte probleemidele. Säärane lähenemine on mõistetav, sest lastevabal Eesti riigil pole mõtet.

Üsna paljugi on tehtud

Pole vaja häbeneda - üsna paljugi oleme suutnud ära teha. Kindlasti on olulisim lapsehooldustasu kehtestamine alates 1. jaanuarist 2000. Esmakordselt võrdsustati väikelaste kasvatamine tööga, sest kodus oleva ema/isa eest maksab riik sotsiaalmaksu, mis läheb arvesse tööstaaži ja pensioni suuruse arvestamisel. Samast päevast suurenesid sünnitoetused, samuti toetused üksikvanemale ja sõjaväes aega teeniva vanema lapsele.

1. jaanuarist 2001 hakati lapsetoetust maksma ka neile, kel Eestis elamiseks ajutine, alla viit aastat kehtiv elamisluba. Lapsed on ju lapsed, eks ju? Samast päevast seati sisse eritoetus suurperedele, kus neli või enam last. Maksma hakati ka kolmikute toetust. Kumbagi toetust seni polnud.

Mullu detsembris lisas Riigikogu tulumaksuseadusse paragrahvi "Täiendav maksuvaba tulu kolme ja enama lapse korral". See soodustus jõustub uuest aastast.

Lapsed saavad 1,4 miljardit

Kokku annab tänavune riigieelarve erinevateks lapsetoetusteks ja lapsehooldustasudeks 1,338 miljardit krooni. Puuetega laste toetuseks on veel 50 miljonit. Seda pole sugugi vähe.

Tulemus? 1997. aastal oli arvestuslik absoluutne vaesuspiir 1250 krooni inimese kohta. 47,1% lastest elas sellest piirist allapoole jäävates peredes. Normaalselt või hästi toime tulevates peredes elas neid 35,3% (ülejäänud jäid sinna vahele). Esimeste ülekaal teiste ees oli seega suur.

Mullu oli arvestuslik vaesuspiir 1428 krooni. Alla seda piiri jäävatesse peredesse kuulus 38,2% lastest. Normaalselt või hästi toime tulevates peredes elas juba 46% lastest. Muutus on märgatav ja seda saab eitada vaid tõsiasjadest mitte hoolija. Ent, nagu ülal kirjas, on medalil teinegi külg - needsamad enam kui 90 000 toimetuleku toetust vajavat peret.

Muidugi ei arva ma, et Eesti peaks olema eelkõige toetustest elavate inimeste ühiskond. Ideaalis peaks olema nii, et igaüks hoolitseb enda eest ise ja riik hoolitseb vaid nende eest, kes tervise, vanuse vms tõttu seda ei suuda. Ent paraku oleme ideaalist väga kaugel. Seni, kuni Eesti jääb odava tööjõu (ja väikese tööviljakusega) maaks, on toetused hädavajalikud. See käib ka laste kohta.

Mõõdukad ja sotsiaalministeerium võitlevad kolmveerand aastat lapsetoetuste või hooldustasu tõusu eest. Ministeeriumis on valminud ja valitsuse kooskõlastusringile läinud vastav eelnõugi, kus nähakse ette mitu erinevat varianti. Osa neist on suunatud kõigile esimestele/ teistele lastele, teised väikelastele, kolmandad väiksema sissetulekuga peredele.

Ma ei julge praegu öelda, milline võimalus lõpuks eluõiguse saab. Küll on aga selge, et viimase nelja aasta soodsa suuna jätkamiseks ja tolle 90 000 pere arvu vähendamiseks tuleb midagi ette võtta.

Rahamure leevendamiseks pakkusid Mõõdukad, et eelarves ette nähtud ehitisi (olgu need politseimajad, teed vms) võiks rahastada välislaenuga. Nii vabaneks teatud hulk raha, millega saakski lapsetoetusi tõsta. See poleks sugugi kulude veeretamine järeltulevate põlvkondade kaela, sest kauakestvaid ehitisi kasutaksid

ka nemad.

KALEV KOTKAS,

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige,

Mõõdukad

Kivi-, teatri- ja kunstiaeg Jõgeval

Kui üldiselt on kombeks kunstinäitusi pidulikult avada, siis Jõgeva kultuurikeskuse vastvalminud galerii esimene, Ilmar Kruusamäe maalide ja Tauno Kangro skulptuuride näitus ka lõpetati pidulikult. See sündmus sai teoks möödunud reedel enne VAT-Teatri külalisetendust "Kivid".

Kruusamäe suuremõõtmelised õlimaalid ja Kangro põhiliselt pronksi valatud skulptuurid pandi mäletatavasti üles kultuurikeskuse taasavamispäevaks, 20. augustiks. Kolme ja poole nädala jooksul jõudsid näitust külastada muuhulgas kahe Jõgeva gümnaasiumi õpilased.

"Kui akadeemilisemat laadi kunsti puhul on vahel tegemist, et lapsi sellest huvituma panna, siis Kruusamäe ja Kangro vaimukate ja liigse tõsiduse all mitte kannatavate taieste puhul seda probleemi pole," ütles Jõgeva Ühisgümnaasiumi kunstiõpetaja Anne Jaama, kes oma õpilastega näitusele mitu visiiti tegi - nagu tema Jõgeva Gümnaasiumi kolleeg Anne Küttki.

Jõgeva linnapea Ants Paju ütles näituse lõputseremoonial, kui Ilmar Kruusamäele ja Tauno Kangrole ning nende taieste Jõgevale toomist toetanud Hansa- ja Ühispanga esindajatele lillekimbud ja meened üle olid antud, et kõnealune näitus avaldab mõju ka siis, kui ta juba maha võetud on: nii mõnigi kultuurikeskusest mööduv jõgevlane, kes galerii klaasseina taga vaid tühja ruumi näeb, hakkab endale ette heitma, et miks ta õigel ajal näitusel käimata jättis. "See maja pole veel harjutanud inimesi enda juures käima," ütles Ants Paju.

Kunst kaubaks

Paarkümmend minutit enne pidulikku näituse lõpetamist ASi Corium tegevjuhilt Andres Baidalt uue nahkhame selga saanud Tauno Kangro (selline kehakate kuulub tema kunstnikuimago juurde ja kuna vana hame oli juba üsna võidunud, tellis ta Coriumist uue) oli näituse tulemustega siiski ülimalt rahul: kuigi Jõgeva linn on väike ja kuulu järgi väga vaene, osteti õige mitu kultuurikeskuses väljas olnud Kangro skulptuuri ära.

Ilmar Kruusamäe oli aga möödunud nädala alguses avanud näituse Rootsimaal Uppsalas - koos veel ühe Tartu maalikunstniku ja kahe skuptoriga. "Kaalusingi, kas panna Jõgevale üles loomapildid ja Uppsalasse portreed või vastupidi. Et vastupidi tehtud sai, oli ikkagi õige: rootslastele meeldisid loomapildid väga ja portreed kõnelevad jälle rohkem siinsele publikule," arvas Kruusamäe. Tema portreedel kujutatud isikud on eesti kultuurihuvilisele ju üldjuhul tuntud, rootslatele aga enamasti tundmatud.

"Kiviaeg" jätkub

VAT-Teatri möödunudreedest etendust sisse juhatades ütles Ants Paju naljatamisi: "Kiviaeg Jõgeval jätkub!" Tõepoolest: mõned naljahambad on nimetanud viimase aja kivipaigaldusbuumi (Kristjan Palusalu mälestuskivi, Jõgeva vallast pärit Vabadussõjas langenute mälestuskivi, linna "hea vaimu kivi") kiviaja taastulekuks Jõgevale. Kummalise kokkusattumusena kandis ka esimene teatrietendus renoveeritud kultuurikeskuses pealkirja "Kivid".

Vabakutseline näitleja Tõnu Oja nägi Austraalia autorite Tom Lycose ja Stefo Nantsou draamat "Kivid" ühel teatrifestivalil autorite endi esituses: Lycos ja Nant sou on nimelt tegevnäitlejad. Oja palus autoritelt teksti, tõlkis selle ise ära ning lavastaja Aare Toikka abiga tõid Oja ja noor näitleja Tanel Saar tüki märtsi keskel VAT-Teatris lavale. Õigupoolest on lavaloos kolm osalist, sest lava tagaservast kogu mängu jälgiv kitarrist Mart Soo, kes oma pilliga kogu helitausta (tuule vilin, ukse kriuksatus, automüra jne) tekitab, on Ojale ja Saarele võrdväärne partner.

Päris kahju, et Jõgeva kultuurikeskuse saal "Kivide" etenduse ajal pooltühi oli: peale kooliõpilaste, kes publiku enamiku moodustasid, oleks seda teismeliste probleeme mõtlemapanevalt käsitlevat ja väga hästi mängitud tükki võinud vaadata ka lapsevanemad. Pärastlõunane kellaaeg (etendus algas kell 15) seda paraku hästi ei võimaldanud.

Ent olgu kiviajaga kuidas on, teatri ja kunstiaeg Jõgeva kultuurikeskuses jätkub kindlasti. Ning küllap harjuvad jõgevlased seal peatselt ka arvukamalt käima: maja on seda väärt.

RIINA MÄGI

SPORT

Jõgeval toimus osavõturohke koolinoorte jalgpalliturniir

Sel sügisel korraldas spordiklubi Noorus 96 viiendat korda Jõgeva linnas koolinoorte jalgpalliturniiri. See toimus ajavahemikul 10.-17. septembrini. Osa võtsid Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi poisid.

Spordiklubi Noorus 96 juhatuse esimehe ja treeneri Igor Orlovi sõnul oli turniiri eesmärgiks populariseerida jalgpalli ja sisustada ka laste vaba aega. See on kõige suurem ja populaarsem turniir Jõgeva linnas. Osa võttis ligi 220 last, kes olid moodustanud 22 võistkonda.

Võistkonnad olid jaotatud viide alagruppi. Esimeses alagrupis oli 4 võistkonda, teises samuti 4, kolmandas 5, neljandas 4 ja viiendas alagrupis 5 võistkonda. Esimeses alagrupis võistlesid teised ja kolmandad klassid. Esikoht läks jagamisele Jõgeva Ühisgümnaasiumi IIIa ja IIIb vahel.

"Oli huvitav, et mõlemad võistkonnad kogusid võrdselt punkte. Peakohtunik otsustaski mõlemale anda esikoha," rääkis Igor Orlov. Ta jätkas: "Ka 3. koht läks jagamisele Jõgeva G ja Jõgeva ÜG II klasside vahel. Selles alagrupis paistsid silma Jõgeva ÜG kolmandate klasside õpilased Mario ja Mairo Tikerberi ja Jõgeva G poistest Sander Lepik, Kaarel Kask ning Tarmo Lütsepp. Teises alagrupis võistlesid neljandad klassid. Esikoha saavutas Jõgeva Gümnaasiumi 1. võistkond koosseisus Andro Jakobi, Siim Vaikmäe, Edgar Lazarev, Aleksander Volkov, Anti Põldkivi, Rainer Onopa ja võitkonna kapten Georg-Markus Servet. Teise koha saavutas Jõgeva

ÜG IVa ja kolmanda koha Jõgeva G kuuendate klasside 2. võistkond. Kõige väravaterohkem mäng toimus Jõgeva G 1. võistkonna ja ÜG IVb klassi võistkondade vahel, mis lõppes tulemusega 5:0.

Kolmandas alagrupis võistlesid viiendad kuni seitsmendad klassid. Esikohale tuli Jõgeva G VIIb klassi võistkond Maitse Asi koosseisus Rain Põdra, Marten Saarva, Ragnar Vaiknemets, Reino Säinas, Mikk Simmulmann, Mario Küngas, Kenno Pärn, Andris Jasjukevitš, Jürgo Jartsev-Moont ja Jordan Valdma. Teise koha saavutas Jõgeva ÜG VIc klassi meeskond Jänk ja kolmandale kohale tuli Jõgeva G VIIa klassi meeskond Reaal.

Neljandas alagrupis võistlesid kaheksandad ja üheksandad klassid. Esikoha saavutas Jõgeva Gümnaasiumi kaheksanda klassi võistkond Tähe koosseisus Mario Paulus, Nikita Bõstrov, Ilmar Niitov, Taavi Lepik, Neeme Nestor, Targo Treial, Kait Kipper, Karl Kaste ja Sten Juhanson. Teisele kohale tuli Jõgeva G IXa klassi võistkond Saemehed ja kolmandale kohale Jõgeva ÜG kaheksandate ja üheksandate klasside koondis. Kõige rohkem väravaid löödi mängus, kus olid vastamisi meeskonnad Tähe ja Ajaks. Mängu võitis Tähe skooriga 8:0.

Viiendas grupis võistlesid kümnendad kuni kaheteistkümnendad klassid. Esikoha võitis kindlalt Jõgeva G kaheteistkümnendate klasside koondis koosseisus Sverre Mäesepp, Taavi Veersalu, Ivo Lepik, Mihkel Kukk, Madis Vaikmäe, Veiko Ling, Martin Lohk, Ringo Saar, Tuljo Kirpu, Rait Saar ja Jegor Bõstrov.

2. ja 3. koht selgus turniiri viimase mängu eelviimasel minutil. Vastamisi olid Jõgeva ÜG XII klasside koondis ja Jõgeva G meeskond Hundid (XIa). ÜG XII klasside koondis lõi esimesel poolajal avavärava. Rohkem oli tunda ka nende initsiatiivi. See seis püsis aga kuni mängu eelviimase minutini. Kui nad oleksid võitnud, oleksid nad saavutanud teise koha. Nii aga ei läinud, ja nad jäid neljandaks.

Teise poolaja eelviimasel minutil kandis vilja võistkonna Hundid pressing. Nad viigistasid mängu ning tulid 3. kohale. Teise koha saavutas Jõgeva G Xa klassi võistkond Rebased. Igor Orlovi kinnitusel on koolipoiste jalgpalli mängutase eelmiste aastatega võrreldes tõusnud.

"Mängida tahtjaid tuleb pidevalt juurde. Järgmine turniir toimub mais 2002. Ootame elavat osavõttu," lausus spordiklubi Noorus 96 juhatuse esimees. Ta lisas: "See turniir korraldati SK Noorus 96, Jõgeva Gümnaasiumi, Jõgeva Ühisgümnaasiumi ja Jõgeva linnavalitsuse vahel toimuva pideva koostöö tulemusena. Meie treeningud toimuvad E, T, K ja N kella 15.00-16.30ni Jõgeva Gümnaasiumi staadionil."

RAIVO SIHVER

Algas uus koroonahooaeg

Laupäeval, 15. septembril toimus Tallinna Pirita TOPis Eesti koroonamänguliidu juhatuse koosolek, kus kinnitati 2001/2002. aasta hooaja kalenderplaan Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste juhend ning edetabeli koostamise regelement. Edetabeli arvestusse läheb 50% + 1 võistluste paremat tulemust.

Laupäeval oli TOPi tervisespordi korraldusel naiste koroonaturniir ja pühapäeval Peningi koroonaklubi poolt välja pandud Raasiku rändkarikale meeste koroonaturniir.

Laiuse spordiklubi karikavõistluste I etapp toimub 22. septembril kell 10.

PAUL UIBOLEHT

MITMESUGUST

Jõgevamaal on väärikas roll Eesti olümpialiikumises

Üleeile tähistati Tallinnas Pirital Eesti spordialaliitude majas Eesti Olümpiakomitee rahvusvahelisse olümpialiikumisse taaslülitumise kümnendat aastapäeva.

Eesti Olümpiakomitee presidendi Tiit Nuudi arvates on olümpialiikumisele kaasa aitamisel märkimisväärne osa ka Jõgevamaa spordielul. Eesti taasühinemist rahvusvahelise olümpialiikumisega meenutasid aastapäevaüritusel olümpiakomitee esimene president Arnold Green ja nüüdne president Tiit Nuudi.

"Eesti olümpialiikumises on oluline roll ka Jõgevamaa spordielul. Eelkõige meenub mulle see, et Jõgevamaalt pärineb Eesti olümpiaratturite paremik. Pool aastat tagasi rääkisin Jõgevamaa spordiprobleemidest ka linnapea Ants Pajuga. Kunagi olid Jõgeval jäähoki kuldsed ajad. Minu arvates on täiesti reaalne plaan ehitada ka Jõgevale jäähall. Plaani teoks saamine sõltub palju Eesti Jäähokiföderatsiooni ja jõgevamaalaste koostööst. Lähtudes Ülemaailmse Saalibändiföderatsiooni aktiivsusest usun, et lähitulevikus saab olümpiaala ka saalibändist, mis on juba aastaid kuulsust toonud ka Jõgeva linnale," ütles Tiit Nuudi Vooremaale.

Eesti olümpialiikumise isa Arnold Green märkis maakonnalehele, et olümpialiikumisel on oluline tähtusus ka rahvustunde kujundamisel. "Olümpiavõitjatest on minu enda meelissportlasteks kiiruisutaja Ants Antson, võrkpallur Viljar Loor ja kolmikhüppaja Jaak Uudmäe," lausus vanameister Green.

Taasiseseisvunud Eesti valitsusjuhtidest oli olümpiaüritusel ainsana kohal eks peaminister Mart Siimann, kes on ka Kalevi esimees. "Pean sporti väga oluliseks ka sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Kui poisid ja tüdrukud viidavad aega ujulates, staadionidel ja suusaradadel, siis väheneb kindlasti potentsiaalsete alkohoolikute ja narkomaanide arv," arvas Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni esimees.

JAAN LUKAS

Metsaomanikelt küsitakse, kuidas neid peaks nõustama

17. septembrist kuni 15. oktoobrini viib Statistikaamet Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse tellimusel läbi ankeetküsitluse 1600 juhuslikult valitud metsaomaniku hulgas. Küsitluse käigus selgitatakse metsaomanike seisukohad metsade majandamisest, hinnatakse metsandusliku teabe ja nõustamise hetkeseisu ning vajadust metsandusliku nõuande järele.

Küsitlus viiakse läbi projekti "Metsandusliku nõuande vajaduse analüüs ja metsandusliku nõuande strateegia väljatöötamine" raames. Projekti eesmärk on kujundada metsaomanike vajadusi rahuldav nõustamissüsteem ning seeläbi aidata kaasa Eesti metsade säästvale majandamisele.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõuniku Veljo Küti sõnul võiks erametsaomanike nõustamist edaspidi läbi viia eraalgatuslikus korras. "Praegu tegeleb metsaomanike nõustamisega paljude muude ülesannete kõrval maakonna keskkonnateenistus, kuid sellega võiks tegelda hoopiski mõni erametsaomanike ühendus," ütles Kütt.

Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea sõnul selgitab uuring välja ka selle, millisel kujul erametsaomanikke peaks nõustama. "Tahame selgeks teha, milline nõustamisvorm metsaomanikele kõige paremini sobib. Kas nad tahavad külastada konsultanti, käia koos spetsialistiga metsas või piisaks neile hoopis raamatust ja videoprogrammist," ütles Valgepea.

Küsitluse esialgsed tulemused selguvad novembri keskpaigaks.

AGNES AASLAID,

Keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo spetsialist

Valitsus kiitis heaks uue jahiseaduse

18. septembril kiitis valitsus heaks uue jahiseaduse. Uus seadus ei too erilisi muutusi kaasa jahimehe elus, küll aga jahipiirkondade kasutajatele ehk jahimaa rentnikele.

Keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialisti Kaarel Rohti sõnul antakse jahimaa kasutusse kasutusõiguse loaga, mille aluseks on loomastiku kasutusõigus. "Jahipiirkonna kasutaja majandada antakse kogu jahipiirkonnas oleva jahiuluki varu, samas vastutab ta, et säiliks jahiulukite liigilisus ning et ulukid oleks majandatud heaperemehelikult," ütles Roht.

Rohti sõnul nõuab uus jahiseadus jahipiirkonna kasutajalt heade suhete loomist maaomanikega. "Jahiulukitega võib ka probleeme tekkida, kui need maaomanike varale kahju peaks tegema. Jahiulukitega mõningase kahju tekkimine on paratamatu, kuid see ei tohi liiga suureks minna. Jahipiirkonna kasutaja peab tagama ulukite arvukuse reguleerimise, kuid maaomanik peab omalt poolt samuti tegema kõik lubatu, et oma vara kaitsta," ütles Roht.

Kogu jahindusliku tegevuse aluseks on uue seaduse järgi jahimaa korralduskava. See on abinõude kompleks jahipiirkonna kasutamiseks koos ulukite ja jahimaade inventeerimise andmetega.

Uus jahiseadus ei too koheselt kaasa kemplemist jahipiirkondade kasutusse andmise pärast. "Jahinduse järjepidevuse tagamiseks on eelis senisel kasutajal. Kui osa jahipiirkondi jääb vabaks, on ka uutel tulijatel võimalus," märkis Roht.

Uus seadus erineb vanast jahikorralduse seadusest ka veel selle poolest, et käsitleb jahindust igakülgselt. Eelmine seadus jahisaadusi ja trofeesid ega jahtide korraldamise nõudeid ei puudutanud.

Mitmed varem jahieeskirjas sisaldunud punktid on nüüd üle toodud seadusesse. "Jahimeestel võib tekkida väikesi üllatusi. Nüüd nõuab seadus, mitte enam jahieeskiri, et jahitunnistuse saamiseks ja pikendamiseks oleks läbitud nõutav koolitus," ütles Roht. Uues seaduses on täpsustatud ka jahidokumentide osa.

Rahvusvaheliselt reguleeritavatele ulukiliikidele - karule, hundile, ilvesele ja koprale - tuleb koostada üleriigiline tegevuskava kasutuse ja kaitse korraldamiseks. Seadus ei näe ette nende arvamist automaatselt kaitsealusteks liikideks.

Seaduse alusel kehtestab keskkonnaminister jahieeskirja, mis on jahipidamist reguleerivaks dokumendiks. See täpsustab senisest enam jahipidamise viise, jahipidamise korda ja ohutusnõudeid jahil.

AGNES AASLAID,

Keskkonnaministeeriumia Avalikkussuhete büroo spetsialist

POLITSEIKROONIKA

Varas võttis raha ja konserve

Politseile laekus Palamuse valla elanikult avaldus, et eelmisel nädalal on murtud sisse tema elumajja. Varastatud on 4000 krooni ja konserve.

Tabati rattavaras

Teisipäeval teatati, et kella kahe-kolme paiku on Mustvees Tartu tn maja koridorist varastatud jalgratas Saljut väärtusega 600 krooni. Kuriteos kahtlustatav, Tartus elav noorepoolne mees, on kinni peetud.

Liinijuhtmete vargused

Üleeile saabus ASilt Eesti Energia kaks avaldust liinivarguste kohta: Jõgeva vallas Patjala külas on varastatud üks mastivahe õhuliinijuhet kogupikkusega 240 meetrit, millega tekitati Eesti Energiale varalist kahju 4547 krooni. Palamuse vallas on kadunud kaks mastivahet liinijuhet (kahju 3528 krooni).

Lõhuti telefonikabiin

Teisipäeval laekus politseile kirjalik avaldus ASilt Eesti Telefon, milles teatatakse, et Tabivere alevikus Tuuliku tn 8 maja juures asuva taksofonikabiini lõhkumisega on tekitatud firmale 1785 krooni kahju.

Mees leiti tiigist

Teisipäeval kella poole kahe paiku pärastlõunal leidis Pala vallas naine maja lähedalt tiigist oma 73-aastase abikaasa surnuna. Laibal puudusid välised vägivallatunnused. Surma põhjuse selgitab kohtuarstlik ekspertiis.

Teated salaviinast ja suitsust

Sellel nädalal saabus politseikorrapidajale mitu vihjet salaviina ja salasuitsu müümise kohta. Anonüümseks jääda soovinud helistajad teatasid, et Põltsamaa linnas Aia tänaval müüb üks kodanik salasigarette, Jõgeval Suurel tänaval müüakse aga salaviina. Laekunud informatsiooni kontrollitakse.

Uinak kaubahalli juures

Üleeile pool tundi enne südaööd teatati, et Jõgeva kaubahalli esisel parkimisplatsil magavad kaks joodikut. Politsei koostas haldusõiguse rikkumise eest mõlemale noormehele protokolli. Üks, väsinum, jäeti prefektuuri kainenema, teine lubati koju.

Varastati generaator

Teisipäeval teatati, et ajavahemikus 8.-15. septembrini on murtud Jõgeva vallas lahti garaažiukse lukk ja varastatud bensiinimootoriga generaator (maksumus 5474 krooni).

Vargust polnudki

Teisipäeval kurtis üks Jõgeva linnakodanik, et temalt on varastatud mootorsaag. Politseipatrull sõitis kohale ja selgitas välja, et vargust polnudki toimunud, mees oli aga alkoholi pruukinud.

Ilmateade

Neljapäeval on vahelduva pilvisusega ilm, saartel ja Edela-Eestis võib kohati sadada vihma. Puhub valdavalt kagutuul 5-10 m/s. Sooja on 14-18 kraadi.

Reedene ilm on vahelduva pilvisusega, kohati sajab vihma. Puhuvad ida- ja kagutuul 4-9 m/s, öösel on sooja 8-13 ja päeval 13-17 kraadi.

Vooremaa

Neljapäev, 20. september 2001. a.

Kalurid kiruvad püügipiiranguid ja salapüüdjaid

JAAN LUKAS

Jõgeva linn tahab ikkagi maakonda kolme valda

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Terrorsõja ajastu algus

MARGUS KIIS