FOTO: ARDI KIVIMETS
Vooremaa
Vooremaa tervitab kõiki oma lugejaid suve alguse, võidupüha ja jaanipäeva puhul!
FOTO:
ARDI KIVIMETS
Head väikesed ja suured jõgevamaalased!
Mõeldes tagasi sündmustele, mis kulmineerusid otsustava ja võiduka lahinguga landesveeri üle Võnnu ehk Cesise all ja seal kätte võidetud vabadusele ning tähistades seda samal päeval jaanipäevaga ja rõõmupeoga jaanitule ümber, tõdeme, et esiisade võitlus polnud asjatu.
Meil on põhjust tunda nende üle uhkust. Samuti on meil põhjust tunda uhkust selle üle, kuhu me uue vabaduseaja kümne lühikese aastaga välja oleme jõudnud ja uskuda, et edukus sõltub endiselt meist endist. Alust selleks on nii Eestil riigina kui ka Jõgevamaal maakonnana.
Inimese suhe riigiga peab olema täna veelgi selgem. Muutused ja edu sünnivad läbi otsuste, millega on raske harjuda täna, kuid mis annavad võimaluse meile homseks. Maavanemana on mul heameel tuua värske näide omast kandist. Esmaspäevasel keskkoolilõpetajate vastuvõtul sain positiivse üllatuse osaliseks. Küsides maakonna parimatelt lõpetajatelt tulevikuplaanide kohta, sai kaetud lai ring alasid, hispaania keelest infotehnoloogiani, aga mitu medaliga lõpetanud noormeest vastas veendunult - kõigepealt käin sõjaväes ära!
Nad ütlesid seda mõni päev enne võidupüha. Ütlesid seda nõnda enesestmõistetavalt, nagu nende eakaaslased 82 aastat tagasi koolipoistena meeste kõrval Eesti vabaduse eest lahingusse läksid. Kaitsetahe on see, mis neid põlvkondi ühendab ja milleta ükski vaba olla tahtev rahvas läbi ei saa.
Noorte meeste vastus näitab peale nende isikliku küpsuse ka tendentsi, et sõjaväeteenistuse kartmise, põlgamise ja sellest kõrvale hoidmise aeg, mis oli võõrvõimu poolt peale sunnitud okupeeriva riigi sõjaväes teenimise järelmõju, on lõppemas. Oma riigi, oma maa ja rahva, iseenda ja lähedaste kaitsmise tähtsus ja vajalikkus hakkab taas tunduma loomulikuna.
Ometi ei kaitse me tulevikku kõige paremini mitte sõjaväe ja relvadega. Võiduga tulnud vabadust kindlustame eelkõige oma igapäevase tööga, hoides meeles põhilist - seda kõike teeme me endale, oma lastele, oma rahvale - oma tuleviku heaks. Või konkreetsemalt, meie, siinkandi inimesed Jõgevamaa ja seeläbi kogu Eesti heaks.
Kindlasti peame sellele võidupühal mõtlema. Ja siis me teame ka, mida tähistame. Ja teeme seda rõõmsal meelel. Sest jaanilaupäev olgu rõõmus ja lõbus püha, nagu on seda ka päevad, mil oleme saavutanud võite riigina või inimesena.
Soovin teile ilusat võidupüha ja mõnusat jaanipäeva!
MARGUS ORO,
maavanem
Suve saabumist on Jõgeval tavaks saanud tervitada muusikaga. Ainult et kui kahel varasemal aastal on jõgevlased saanud "Heliseva suveöö" kontserte nautida atraktiivsetes paikades vabas õhus, siis üleeile pidid muusikud paduvihma eest natuke vähem romantilisse kultuurikeskuse fuajeesse kolima.
Nimetatud ruum on õnneks pärast remonti poole avaram kui enne ja hädapärast mahtusid sinna ära nii kõigiks kuueks kontserdiks planeeritud esinejad kui ka publik. Tulnud olid läbi vihma muidugi ainult kõige vintskemad ja muusikahuvilisemad.
Linnapea Ants Paju lohutas kokkutulnuid sellega, et olgugi näiteks Vahemeremaades suvitamiseks sobivam kliima, on meil jälle jaanipäeva ümbruses valged ööd, millest sealsed inimesed ei oska undki näha ja mis on ajast aega meie fantaasiat toitnud.
Kujutlusvõimet läks sel hilisõhtul kõvasti tarvis, sest kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter soovitas kuulajatel ennast ikka iga esineja puhul sellesse paika kujutleda, kus too esinema pidi. Esimeste esinejate, Pärnu suupilliklubi Piccolo esinduse puhul tähendas see mõttes üle jõe elektrivõrgu juurde kandumist, Väike-Maarja ja Jõgeva puhkpilliorkestri (dirigendid vastavalt Vallo Taar ja Eino Georg) puhul Kruusaaugu äärel seismist, kandleansambli Kukulind (juhendaja Els Roode) ja keelpillikvarteti Muusa puhul Jõgeva alevikus Pedja ääres viibimist ning kitarrist Tiit Petersoni, akordionist Allan Jakobi ja tantsuduo Helen Org-Dmitri Hartšenko puhul Kesk tänavas linnapea Ants Paju aias istumist. Ent kes mõttematku harrastada ei viitsinud, võis muusikat nautida reaalajas ja ruumis: kultuurikeskuse fuajee pole nimelt üldsegi halb kontserdipaik. Katuse alla kolimisel oli omi plussegi: pillimeestel oli tükk maad vähem muret niiskuskartlike pillide pärast, publik aga sai muusikat mugavalt istudes kuulata ning oma kolm tundi varem koju koti peale. Pettunud olid ainult need, kes kusagil linna ääres või alevikus asjatult kontserti ootasid.
Jõgeva ilmajaama juhata ja Toomas Puss oleks õigupoolest võinud üleeile õhtul tappa saamist karta, aga julge mehena söandas ta siiski enne ilma poolt mõnevõrra ära turgitud "Heliseva suveöö" lõppu kultuurikeskuse uksest sisse astuda. "Natuke rohkem kui tunniga sadas alla pool kuu vihmanormist," kommenteeris Puss äsjast padukat ja lisas, et tegemist olnud ühe rammusa ja teravaservalise vihmapilvega, mis õnnetuseks just Jõgeva kohal tühjaks sadada otsustas: Aidu jäänud näiteks juba kuivaks.
Küllap said ka kultuurikeskusesse kogunenud ühe õhtuga kätte vähemalt poole kuu muusikanormist, sealjuures väga kvaliteetses esituses. Airi Rütteri sõnul ei lähe kesköisel Pedjal lahti laskmata jäänud ilutulestikupaugudki jõgevlaste jaoks kaotsi: firma Arnika lubanud need lisada juuli keskel Laiuse lossivaremetes toimuvate Karli päevade tulevärgile.
RIINA MÄGI
ilmub teisipäeval, 26. juunil.
ARVAMUS
KÜSITLUS
Kas on võimalik juunipöörde kordumine?
Aleksandr, viimistleja:
"Arvan, et selline pööre nagu oli neljakümnendatel aastatel, pole enam võimalik, kuna aeg ja poliitika on muutunud. Suvine pööripäev saabub tavaliselt märkamatult. Võidupäev on ka, siis on lipud väljas. Jaanipäeva oleme kogu aeg tähistanud ja pidutsenud."
Urmas, metsatööline:
"Ühiskond on juba palju edasi läinud ja ma enam ei usu, et paadunud kommunistid võidule pääsevad. 90ndatel see kartus oli. Kindlustunnet Eesti riigi püsimajäämisele annab Euroopa Liidu ja NATOga ühinemine. Võidupüha paraadile tahaks kohe kindlasti minna."
Einar, kalastaja:
"Eestimaa peab jääma vabaks, aga Euroopa Liit seda vabadust ei kindlusta. Kindlasti takistab uue juunipöörde kordumist NATO. Euroliiduga ühinemine, mille suured ülemused on otsustanud, ei tule kasuks. Eestit ootab pöördeline aeg, hakatakse uut presidenti valima."
Merge, katlakütja:
"Arvan kindlasti, et ei. Pole ju mõtet enam pöörata, lihtinimesele ei anna see midagi, sakstele võibolla küll. Ju ma olen lollimoodi aus, et pole nõksu, kuidas kapitalismi ajal hästi elada, selgeks saanud. Punaste ajalgi peeti siin mõisas võidupäeva. Nüüd ei korraldata meil jaanipidugi."
Vilma, lüpsja:
"Mul on usku Eestisse ja praegusesse valitsusse. Loodan, et 1940. aasta 21. juuni ei kordu. Eesti tähtpäevi olen ikka tähistanud ja lipud paneme lehvima. Seekord jäävad mul võidu ja jaanipäeva pidutsemised ära, pean tööl olema. Kümme aastat tagasi ma ei uskunud, et meil läheb tööpuudus nõnda suureks."
Vaino, agronoom:
"Lähemal ajal kohe kindlasti mitte. Praegu on elu normis ja lähiümbruses on ka kord enamvähem majas. Nõukogude-aega ei taha meenutadagi, hirmsad küüditamised ei jätnud meiegi peret puudutamata. Eesti tagasipöördumine kapitalismi tahab kohanemist, pole suutnud sellega veel harjuda."
Lauri, tudeng:
"Ei usu, et see kordub. Tollal sättis kõrgem pool selle ära, et venelased sisse lasti. Paistab, et ilma välisabita me oma riiki kaitsta ei saa. Praegu pole isamaa kaitsmiseks sellist patriotismi nagu Vabadussõja ajal. Riigi püsima jäämine on rohkem meie endi asi, kuid ELi ja NATOga ühinemine võib tulla kasuks."
Anne, teadur:
"Uut juunipööret ei taha ning seda ei tule. Elus on kõik suhteline, midagi head oli ka nõukogudeajas. Siis oli praegusest lihtsam lapsi kasvatada, nad olid privilegeeritud klass. Väike riik ilma lepingutest
sõltumata läbi ei saa, iseasi, millise kiirusega seda tehakse. Enne tuleks pikalt mõelda."
Jõgeva alevikus küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVITŠ
Kuus kutset presidendi vastuvõtule
Üleeile võttis president Lennart Meri vastu Eesti parimaid kesk ja kutsekoolide lõpetajaid. Kutsutute seas oli ka kuus noort Jõgevamaa koolidest.
Presidendi kantseleilt said kutse need kuus parimatest parimat, keda maavalitsuse haridusosakond valis välja koolidest esitatud kandidaatide seast. Andrei Lunin lõpetas kuldmedaliga Mustvee Vene Gümnaasiumi ning on edukalt osalenud olümpiaadidel ja konkurssidel. Palamuselt pärit Carmen Kuusik lõpetas edukalt Põltsamaa Kodu ja Põllutöökooli ning tema kutseoskusi on hinnatud samuti väga heaks. Eve Kuuskmäe on hõbemedaliomanik Palamuse Gümnaasiumist. Ragnar Loova lõpetas kuldmedaliga Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ning on silma paistnud nii aineolümpiaadidel kui ka sportlasena. Tormast pärit Taimi Säälik lõpetas kuldmedaliga Jõgeva Gümnaasiumi. Maris Mäeotsa on aga Puurmani Keskkooli hõbemedaliga lõpetanu.
Kokku on tänavu keskkooli kuldmedaliga lõpetanuid Jõgevamaal neli. Eespool nimetatud kolmele lisaks on veel Jõgeva Gümnaasiumi lõpetanud Saduküla neiu Hiie Paas, kes küll presidendi vastuvõtu kutsest ära ütles. Hõbemedaliomanikke on sellel aastal kokku 13, lisaks kiitusega lõpetanud kutseõppeasutustest.
VAIKE KÄOSAAR
JUHTKIRI
Suve algus on Eestimaal alati olnud üks pingelisemaid ja emotsionaalsemaid perioode, kus inimestel tuleb teha erinevaid valikuid. Valikud annavad põhjuse tagasivaatamiseks ajalukku. Eesti iseseisvuse huvides õige tee valisid vaprad ja meelekindlad mehed ja naised, kes kaitsesid Vabadussõjas isamaad. Eelkõige tänu nendele saamegi tähistada võidupüha.
Praegu peavad plaane ka koolilõpetajad, kellel on tarvis otsustada, kuidas oma elu edasi korraldada. Tööjõuturg on karm, mistõttu iga noor peaks valima endale eriala, mis võimaldab tal oma võimeid ja oskusi kõige paremini rakendada. Usutavasti muutuvad haridus ja haritus järjest nõutavamaks, sest pööraselt aktiivsete, kuid nõrga tarkusebaasiga poliitikute, ärimeeste ja muude tegelaste aeg hakkab arvatavasti mööda saama.
Sel nädalal tuleb valida sedagi, kuidas veeta jaanipäeva. Võimalus on minna mõnele massiüritusele, näiteks ansambli Meie Mees kontserdile. Jaanipäeva võib pidada ka väiksemas seltskonnas sõprade ja sugulaste keskel. Samuti on õigus igaühel juua nii palju õlut ja viina, kui ta soovib (peaasi, et enda ja teiste tervist ei kahjusta), või kaineks grupijuhiks hakata.
Romantiline jaaniöö peaks olema sobivateks valikuteks ka intiimsemas valdkonnas, sest tuli ja teatud salapärasus peaks lähendama erinevast soost inimesi. Sellest teemast teab aga paremini rääkida harrastusseksuoloog Margus Kiis.
21. juuni 2001. a
ELU JA INIMENE
Karli Kukk: "Olen saanud näha elu ja inimesi"
Puurmanis elav Karli Kukk on elanud üle pöörased ajad, tulnud välja surmasuust ja vangilaagritest, tundnud kaotusi ja talunud kannatusi, ent tunnistab siiski, et kahetseda ei oska ta midagi.
Ütleb vaid, et on saanud näha elu ja tundma õppida igasugu inimesi. "Inimene peab jääma inimlikuks," arvab ta läbielatu ja kogemuste põhjal.
Särava naeratuse ja sportliku rühiga Karli Kukes on peatselt 80aastaseks saavat meest üsna raske näha, nii et mitukümmend aastat vähem pakkuda polekski liiast. "Saatus on mulle armuline olnud päris palju kordi," ütleb ta, mõeldes pääsemistele ohtlikest olukordadest, mitmest sissekukkumisest ja rängast haigusest.
Isamaa eest
Kui sõda hakkas, läks Valgamaalt pärit Karli koos sõpradega end vabatahtlikult sõjaväkke üles andma. Poisid läksid, täis tõelist isamaalist vaimu ja aatelisust. Mindi tões ja vaimus tasuma nende eest, kes viidi kaugele maale ja olema isamaa eest kõigeks valmis. Nende peregi oli olnud küüditatute nimekirjas, aga juhuse läbi sellest pääsenud.
"See mees, kes läks nimekirju parteikomiteesse viima, olevat tee peal maha lastud," teab Karli rääkida. "Oli kohti, kus rahvas hoidis omasid igapidi. Isegi valla täitevkomitee esimees käis inimestele isiklikult teatamas, et hoidku kõrvale, sest midagi on tulemas."
Kahekümneaastase Karli sõdurielu algas ettevalmistustega suusakompanii jaoks. "No ega see alguses raske ei tundunudki. Meil ju olid Otepääl kõik mäed suusatamisega ära nühitud. Trenn oli nii kõva, et kodusest kampsunist sai vett nagu pesukausist välja väänata. Viimnegi rasv võeti maha. Viis korda viidi meid arstliku komisjoni ette. Kus selle häbi ots, kui oleks välja praagitud," räägib Karli.
Kui leiti, et mahvi on saadud sõduri jaoks juba piisavalt, oli meestel rindele minek. Vahele tulnud pimesooleoperatsioon päästis Karli Poolasse õppelaagrisse minemisest. Sai isegi koju. Edasi tuli tagavaraüksus, juhtide kooli suunamine jne. Veendumuse, et ei päästja ega sõber ei saa olla mingi sõdiv pool, tõi tegelik elu kaasa pikkamisi. Eriti aitas silmi avada rooduülem kapten Luur, kes ütles keerutamata: "Poisid, teadke, et see, kelle vormi kanname, ei ole meie sõber. See, kelle vastu võitleme, pole seda aga hoopiski mitte."
Pärast haavatasaamist otsustas Karli omavoliliselt koju tulla. Koos perega oldi metsas, kust miinipilduja tule alt imekombel pääseti. Teine vahelejäämine oleks Karlile maksnud kindlalt elu. Tagasi mõeldes oli see ilmselt üks lüli Karli õnnelike pääsemiste ahelast. Ühtlasi esimene suurem äratundmine, kuidas julgus ja pealehakkamine võib su enda ja teiste saatuse määrata. "Olin nii loll, kui inimene üldse olla võib. Mul oli jope all veel saksa vormgi seljas ja käsi taskus püstoli küljes, kui automaatidega relvastatud vene luurajate vastas seisime. Minuga koos olnud naisterahval oli korv loomapeetidega käes, nagu oleksime läinud loomi söötma. Olin nagu saunalaval. Aga värisema ei tohtinud hakata, see oleks reetnud," räägib Karli. Terve nahaga õnnestus tal metsast koju pääseda kogu teekonna tühjas lihatünnis istudes. Vedamine oli seegi, et keegi tünnist lihatükki nõudma ei tulnud.
Hiljem õnnestus Valka tööle saada, alguses metsalõikusaktsioonile, siis sepale haamripoisiks. Juhus päästis selgi ajal julgeolekumeestele vahelejäämisest.
Sissekukkumine
Kinni võeti Valga linna sööklas. Noored mehed jõid limonaadi, klaase kokku lüües öeldud veel vaiksel häälel patriootilised sõnad nagu omavahel kombeks oli: "Viimse meheni!" Üksi eemal lauas istuvat võõrast ei teatud karta enne, kui see uksest väljumisel Karlile õlale koputas ja endaga julgeolekumajja kaasa viis. Küsimusele "Kus te olite okupatsiooniajal?" ei jõudnudki veel vastata, kui tõsteti tõendusmaterjalina ette pildid, kus süüdistatav peal. Tallinnas Patareis said kokku viis poissi samast üksusest. Süüdistus kõigil üks - isamaa reetmine. Ikka selle isamaa, mille eest sõtta sai mindud. Balti sõjaväeringkonna tribunal määras 10+5+5.
Privet, Kukk
Laager oli Komimaal Uhtas. "Lai lumelagendik, lume paksus umbes kaks meetrit, vastas valgetes kasukates konvoid verekoertega. Barakid 250 inimesele, kahekordsed narid. No võtab ikka alguses pahviks küll," meenutab Karli esimest laagrimuljet.
Viis eesti poissi hoidsid vapralt kokku, naridelgi said kohad lähestikku. Tänu sellele õnnestus võita isegi kriminaale, keda meelega isamaareetjate sekka pandi. "Need hoidsid ju valvuritega kokku. Kaevata polnud kellelegi. Sellega pidi arvestama. Jäi vaid üks võimalus. Pidi neist üle olema, kui mitte muidu, siis jõuga." Nii haarasid eesti poisid pudrujagamise enda kätte, et teisedki saaksid õiglaselt.
Kord, kui Karli tabas vargapoisi, kes tema tagant varastanud oli, püüdis ta tollele naride vahel õpetust anda. Mõlemad pooled olid valmis kakluses sekka lööma, aga siis kuulutati välja selge otsus: "Las läheb mees mehega!" Siniste silmaalustega käis hiljem mitu nädalat ringi vargapoiss, kes oma nuhtlejat edaspidi alati sõbralikult tervitas: "Privet, Kukk!"
Vanglas aitas pealehakkamine. Näiteks töö saamisel. "Pidid olema raudselt kindel, et tunned seda tööd. Sõber Maunoga andsime ükskord avaldused, et oleme lukksepad. No proovitöö läks korda ja eks pärast õpetas töö veel palju juurde," on üks vanglakogemustest enda käest võtta.
"Põhjas tulid meile raugaea tunnused. Lihased kadusid, ilmnesid igasugused näljast tulnud hädad. Igal võimalikul juhul muudkui söögist kõneldigi. Leivapala oli püha. Kui seda leivatükikest sõime, oli rätik põlvede peal ja iga viimane kui puru sai kokku korjatud. Köögi taga oli solgitünn, kust mõnedki midagi leidsid. Tegime poistega maha, et sureme või nälga, aga nii madalale ei lasku, et seda, mis teistel suust läbi käinud, üles korjame."
Sealsamas põhjas tundis Karli endal surma ka kõige lähemal olevat. Uue laagri ehitamisel jäi ta kopsupõletikku. "Seal ju igikelts, mis tohutult sooja neelab, kuid lühikese suvega ära sulada ei jõua. Jalgupidi raudkülmas jääs ja kehva toidu peal, eks sealt see tuligi," leiab Karli. Arst saatis aga "simulandi" palavikuga tööle. "Mind oleks võinud lauatükiga maha lüüa. Nii nõrk olin. Kui ära minestasin ja oksendama hakkasin, pandi haiglasse."
Kodust tuli pakk, kuhu olid jäänud läbiotsimistest puutumata mängukaardid, mis laagriarstile hirmsasti meeldisid. Kui Karli need loovutanud oli, pidas seesama arst teda poolteist kuud haiglas. Haigus jättis aga endiselt nõrgaks ja oli tuberkuloosioht.
Saatus tuli jälle vahele, sest just siis saadeti poliitvangid laagrisse Kasahstani. Trellid. Erirežiim. Karli sai endale vanginumbri Š669. Ometi päästis Kasahstan Karli halvimast. Lõunamaine kliima oli just see, mida tervis vajas.
Seal kohtus ta ka õde Heljuga, kes juhtus olema läheduses naistevanglas ja keda ta polnud näinud kaheksa aastat. Ema ja isa ning vanem õde ja vend olid arreteeritud kui metsavendluse toetajad. Väike õde jäi Eestisse.
Onu Arturi juurde Pikknurmesse
Vanglast vabanemisel kodule lähemale kui 120 kilomeetrit elama minna ei tohtinud. Et Pikknurmes elas Karli onu Artur, oli siin vähemalt oma inimene, kelle juurde tulla. Siia tulid ka õed Linda ja Helmi. Siingi leidus inimene, kes teadis Kukepere tragöödiat - omaaegne Kaitseliidu tegelane, eestimeelne mees, kes oli tollal Puurmani koolis õpetaja. Tema hoolitses selle eest, et Karlgi alguses kooli tööle sai. Hiljem tulid juba normeerija, tehnik-normeerija ja insener-normeerija kohad. Viimane oli suhteliselt suurepalgaline. "Aga haridustee jäi pooleli. Ei võetud ju kuhugi," kahetseb Karli oma elus kõige enam.
Eesti Komitees ja Kaitseliidus
"Viiskümmend aastat tegid inimesed hellaks," arvab Karli. Eks tedagi manitseti ettevaatlikumaks, kui ta 1989. aastal Eesti Komitee liikumisega kaasa läks. Et ta oli kuulunud Kaitseliitu juba 1939. aastal, siis pidas ta oma kohuseks siingi seda asja elustama hakata. Puurmanis algas noorkotkaste ja kodutütarde liikumine.
Karli Kukel on kolm poega. Täit tõde isa läbielamistest on nad saanud alles nüüd teada. Omadele ja võõrastele lastele tahab Karli sisendada, et elu on liialt palju väärt, et seda alkoholi ja narkootikumidega mürgitada.
"Olnut ei saa olematuks teha ja aeg kui selline pole milleski süüdi. Arvan, et kedagi ei võiks süüdistada mingi kuuluvuse põhjal. Praegu peaks eesti rahvas hoidma rohkem kokku, ajama asju tasakaalukamalt," leiab ta.
VAIKE KÄOSAAR
MITMESUGUST
Nemad lõpetasid põhikooli või gümnaasiumi
Ilona Arus
Martin Aun
Indrek Birk
Koit Helmrosin
Raimond Innos
Kermo Juhkam
Katrin Kallasmaa
Kristel Leppik
Liis Lättemäe
Merje Mölter
Viljar Mürkhain
Martin Pung
Riina Saago
Pavel Tint
Risto Ulp
Virgo Veiksalu
IX a klass
Triin Aasma
Imbi Helm
Merit Holm
Mart Ingver
Mirjam Jartsev-Moont
Kalev Jõgi
Merit Kipper
Kaarel Kivisikk
Birgit Kuningas
Heinar Lilleorg
Liis Lillo
Ardi Lääne
Piret Männik
Argo Pariis
Triin Pukk
Kaari Reimand
Kertu Rentsel
Algima Rimkeviciute
Teet Saar
Getter Schasmin
Meelis Seer
Lauri Simmulmann
Martin Sulp
Evar Sõmer
Kati Šteinberg
Asko Zheldukov
Margus Taur
Juhan Tenisson
Kristi Vanakõrts
Jan Vend
Jaano Vend
Toomas Veske
Evelin Vilcans
Kristo Aarde
Mikk Allas
Tiina Arnek
Martin Born
Rauno Einula
Berit Hainoja
Kristiine Hanson
Signe Koort
Mirel Kose
Oliver Kund
Kaur Kuusemets
Heiki Look
Indrek Lõhmus
Magnus Lõhmus
Ave Lääne
Kertu Lääne
Martin Maante
Katre Ohno
Priit Oja
Krõõt Orusalu
Priit Pauklin
Herle Pius
Evelin Ploom
Taavi Poolakese
Priit Põdra
Madli Püss
Tõnu Rohumägi
Riin Roos
Kaisa Saarva
Marju Saviauk
Andres Sommer
Mariann Tihane
Evi Uku
Triin Vaimäe
Reigo Viks
Evelin Visk
XII a klass
Kätlin Aas
Alo Arumäe
Christine Einula
Magnus Kuss
Raiko Hansen
Riiko Hansen
Aivi Kasemets
Katrin Kimmel
Inno Kotselainen
Reini Kraav
Kersti Kroon
Karin Kruus
Merle Kruusalu
Meelis Laos
Remo Lillepõld
Liivo Lõoke
Marje Mölder
Silja Palm
Annemari Pius
Maarius Pärn
Annika Rohumägi
Taimi Säälik
Janar Sääsk
Silver Tamm
Taavi Tamm
Riin Vare
Kadi Altmäe
Pille Arnek
Martin Goroško
Sille Kabel
Janika Kasela
Arvo Kittus
Relika Kliimak
Kätlin Krikmann
Alar Kuzmin
Hiie Paas
Evelin Polusk
Mario Šteinberg
Veronika Teppan
Heleri Väljaru
Raidi Õispuu
Artur Ümar
Denis Borzenko
Oleg Vinokurov
Svetlana Vorobjova
Julia Ivanova
Stanislav Majevski
Andrei Mestiljainen
Dmitri Mestiljainen
Oksana Nikitina
Marina Pavlenkova
Aivar Polomošnov
Tatjana Rizhskaja
Pavel Fedoritš
IX klass
Tarmo Erm
Margus Herr
Jüri Izberg
Peeter Ivanov
Nikolai Jerohhin
Ahti Järve
Martin Kirsel
Jarmo Kivimurd
Raido Laan
Rait Laanemets
Maie Leiten
Jaanus Listra
Alari Marjamägi
Ahto Oja
Harri Parts
Margus Pruuli
Katrin Piiri
Martin Roos
Reljo Roos
Herkki Rosin
Lembit Saarde
Jaanika Sarnovskaja
Viljar Soom
Veiko Vassiljev
Angelika Vähi
Janek Zhuravljov
XII klass
Angela Aasma
Girt Kaarepere
Sirlika Kampus
Erki Kuusemäe
Evelyn Kuusk
Janika Laurikainen
Mirje Paljak
Margit Puusta
Aime Raimets
Lagle Räga
Katrin Saare
Merike Saveljeva
Valdek Suur
Maarika Zilinski
Juho Taevas
Üllar Timusk
Tiina Venno
Kristiina Viilup
IX a klass
Rene Adamson
Denis Anton
Aare Aru
Zlata Hollat
Meigo Härmaste
Kristina Joost
Karin Jukk
Piret Jõemets
Gaius Jõgar
Jaanus Kabin
Reiko Kerve
Raivo Kirspuu
Liis Lindus
Janne Maasing
Risto Mägi
Meelis Norm
Margus Norvik
Erika Padrik
Paavo Prii
Andres Pärn
Rain Saksniit
Marielle Sari
Sirle Schneider
Merli Siirak
Merle Timusk
Reelika Tralla
Kadi Tross
Veronica Vaht
Teet Vare
Märt Vestel
Antonina Vorontsova
Alo Alt
Egle Arge
Kersti Eit
Kadi Jukkum
Aneth Jõeäär
Katre Kiissel
Janek Klement
Piret Kull
Janek Kutsar
Silver Kütt
Taavi Lehtmets
Kätlin Lehtsaar
Einike Leppik
Olimar Niin
Kätrin Noormägi
Andrus Ojamäe
Raido Raidvere
Ivo Randmaa
Kerli Reitkam
Raiko Roos
Liis Siirak
Priit Somelar
Aleksei Šamalov
Ivar Tehvan
Kaidi Tepaskind
Remo Tänav
Egle Veskimets
Marju Vitkar
XII klass
Merit Born
Karin Kangur
Edvin Kasemets
Kristi Kikas
Andro Kivi
Kristel Kivioja
Aveli Kornel
Kristo Kuusik
Evelyn Kuusk
Eget Kägo
Marju Kütt
Urmas Lepist
Merit Ottenson
Ingrid Persmann
Anti Reiman
Juky Reimann
Kätlin Ridal
Jekaterina Skalkina
Jaanus Suur
Karin Uibo
Kersti Vahtla
Viktoria Vorontsova
Urmo Överaus
Herkki Kaeval
Kristjan Kunnus
Kristjan Kasemaa
Birgit Nurges
Rando Rähn
Allan Alla
Evar Eres
Taavi Haamer
Angela Karlis
Margo Leppik
Priit Põld
Katrin Põldver
Silvar Tollimägi
IX klass
Olesja Gutak
Andra Halmann
JanaHelen Juhaste
Katrit Karus
Indrek Labe
Olavi Laurson
Monica Otter
Kadi Pihle
Kadri Pihle
Argo Post
Kristo Soodla
Maigo Täpsi
Arthur Vaher
Galina Vido
Vadim Ionas
Martin Mandel
Janek Oja
Artur Vatsel
XII klass
Eda Lään
Margit Mandel
Kadri Männik
Helina Nilov
Galina Otto
Natalia Otto
Juta Sepp
Jaago Simmo
Veikko Soikonen
Kerli Suvi
Karin Tamm
Tea Veedla
IX klass
Riine Allaje
Kaja Jürgenson
Kati Kiisk
Keiu Kirsimägi
Kärt Kirsimägi
Svea Kont
Maris Kütt
Lidja Melnik
Gerli Muna
Sille Ots
Ebe Paales
Tea Paide
Ivo Romet
Maren Sarapuu
Imre Sarnet
Riivo Selgis
Gerli Traks
PilleRiin Uusmaa
XII klass
Marko Järva
Kairi Jürgenson
Mait Kingumets
Sven Kont
Kristine Paide
Arlo Säälik
Kalev Tollimägi
Marko Tooming
Janar Toper
Kätlin Tšigin
IX klass
Loore Anijago
Kristiina Dalangauskas
Aljona Gorbatškova
Kristjan Kalm
Veiko Karja
Priit Kivi
Katrin Kuus
Ülari Liin
Helen Maasing
SimoOtt Pappe
Argo Pärn
Meelis Salu
Sille Seli
Ragne Urbas
Lagle Vetemäe
XII klass
Piret Arro
Ingrid Ehasalu
Ardi Hints
Indrek Hints
Andra Jõras
Sergo Kolpakov
Kaspar Lepp
Katrin Noorhani
Almar Pikkoja
Kaili Sarapuu
Janec Säälik
Merili Tamm
Annika Hermet
Siret Kaljurand
Virge Kivi
Aive Kokka
Triinu Küla
Marika Kütt
Tõnu Laasi
Kerly London
Märt Mäerand
Mairo Paluoja
Siret Polman
Marko Nõmm
Erich Soomere
Sigrid Aarde
Gea Ant
Janno Arro
Margus Kana
Kaspar Koch
Siim Kolk
Valmar Kütt
Argo Lehemets
Anneli Metsa
Aigar Märtsin
Sirle Noobel
Hannes Plaado
IX a klass
Kerly Juhkam
Anneli Kaiv
Kadri Kleen
Evelin Kollo
Peep Konsen
Helen Kuusalu
Kristo Kuusk
Annika Lattik
Sander Nõmme
Rait Pajula
Agne Parik
Annika Pent
Tauri Pärna
Helis Reimann
Sander Somelar
Kristel Soolepp
Andrus Sulp
Alar Susi
Mart Tragon
Tõnis Tõntsu
Anu Tõnurist
Veikko Vaimel
Andre Voimann
Märt Ääremaa
Heiki Haan
Mariano Kivisaar
Marttin Kivisaar
Meelis Krumm
Kalmer Leiar
Mait Milvek
Alari Pärn
Remo Rosin
Mario Saar
Marko Sügis
Ilmar Valge
Meelis Viitak
Jaanus Võsa
Jaanus Võsar
Mario Bogomolov
Egert Ermas
Gethe Gritsai
Kristjan Kaeramaa
Eneli Kalle
Kalev Kasemets
Monika Kiritšenko
Maire Kolga
Mirela Kutsar
Annika Kuus
Heigo Köörna
Ave Kükker
Tõnis Lovjägin
Kätrin Liebert
Marek Magnus
Merle Merilaine
Martin Ollino
Marko Orgusaar
Tauno Parkala
Kadri Pärt
Erko Sepri
Mait Suvi
Ragnar Tammeoks
Anedt Trumsi
Peeter Valk
Mairika Vään
Anett Bergmann
Kalle Daniel
Siim Emajõe
Katrin Hämelainen
Karl Jaani
Margo Jõemets
Ruti Järvesoo
Marge Kalda
Erle Kivisoo
Gert Korm
Kaupo Koort
Elmo Krumm
Karro Külanurm
Marten Laur
Astrid Lindmäe
Mario Luik
Jaanika Lõhmus
Hellika Lääts
Kätrin Maidla
Elerin Metsma
Martin Mikk
Helina Märtmann
Artur Mölter
Silver Nõmmiksaar
Marta Ojassalu
Kaidi Ploomipuu
Einar Rosin
Berit Sarap
Heiki Sepp
Kadri Sihv
Kätlin Soone
Anni Strandberg
Kaidi Vaher
Timmu Õunap
Helin Ämarik
Kristi Ütt
XII a klass
Matti Adoma
Mariliis Aigro
Helmeri Indela
Peep Järviste
Liisi Kivi
Elari Kivisoo
Kalle Koort
Keio Kraaner
Sven Lass
Ragner Loova
Andrei Reinus
Kerti Soodla
Raido Tammemäe
Triin Tõrvand
Siim Aiaots
Triin Amor
Pille Hunt
Katren Ivask
Gary Kaljuvee
Kati Kiis
Meelis Kippel
Kairi Kivisikk
Kärlin Kukk
Tiit Lemsalu
Elina Libe
Margot Maksimova
Sirja Porkanen
Kati Püvi
Üllar Soom
Heleri Turjakas
Pille Uus
Kristel Ulp
Koit Vaino
Katrin Valtin
Cristel Veetõusme
Kadri Ääremaa
Evelin Aun
Kaia Kauts
Janek Kaiste
Pille Lillepool
Kadri Mannas
Eerik Sõster
Aile Uustal
Rando Valdmaa
IX klass
Annela Kalmus
Roman Kirnitšišin
Kadi Kuusk
Renald Kärmas
Kaimar Lauga
Ly Lindman
Elerin Maisväli
Tiia Naum
Getter Niilo
Taivo Pekk
Veiko Piirak
Erki Porgasaar
Raigo Rammul
Priidu Rikas
Ragnar Ronk
Üllar Suuroja
Merili Tupits
Liis Vaher
XII klass
Olavi Eerma
Gerly Lauga
Maris Mäeotsa
Helen Niklus
Hannes Noormets
Katre Pelisaar
Kristo Piiroja
Aide Priks
Erki Ruubas
Tuuliki Ruubas
Gert Saarse
Martin Saarse
Kristi Viilvere
Maia Võsu
Olga Gerassimova
Marek Hinrikus
Kristiina Kenner
Tiiu Niglas
Kristi Orumaa
Liisi Rähn
Tormi Schlegel
Ingrit Tuur
IX klass
Taras Annikov
Darja Borisova
Maria Borissova
Andrei Bõstrov
Roman Bõstrov
Aleksandr Jodkin
Marina Kašnikova
Aleksandra Kliimova
Maria Korotkova
Dmitri Lossev
Liia Maspanova
Oksana Maspanova
Fred Maspanov
Sergei Petuhhov
Roman Pikalo
Aleksei Simonenko
Konstantin Topkin
Rita Tšurkina
Antonina Uleksina
XII klass
Jevgeni Burlakov
Julia Ganina
Lena Koromnova
Julia Kolpakova
Svetlana Kolpakova
Jevgenija Krehova
Natalia Krivonogova
Andrei Lunin
Juri Lunin
Olga Maspanova
Viktor Netšajev
Natalia Pikalo
IX klass
Silja Astel
Kristiina Helde
Alar Kaevand
Eve Kivi
Anti Kodas
Triin Koolmeister
Siim Kütt
Laura Laas
Madis Likk
Teet Loorits
Kristiina Nagla
Kaija Põhako
Kerli Rudissaar
Riin Sazonov
Diana Schmidt
Silja Steinberg
Kairit Säärits
Külli Zimmermann
Tarmo Terve
Karmo Toome
Ahti Vahtra
Meelis Vall
Erle Vannus
Raivo Vapper
Marju Velström
Mihkel Velström
XII klass
Jane Ala
Kalle Kanter
Inge Kirss
Krista Kits
Kadi Kivi
Hannes Kivits
Heli Koppel
Mari Koppel
Eve Kuuskmäe
Aavo Kõivik
Kristel Merusk
Kädi Neare
Reemet Piiroja
Raino Poll
Enely Päss
Liisi Ruusalu
Küllä Soodla
Margit Soots
Raido Allsaar
Endel Jänes
Kristi Kanniste
Kairi Krass
Reelika Kreitsberg
Diana Lindus
Argo Ohno
Pirjo Pall
Maiko Peensalu
Liia Schlitski
Sylle Sügav
Janela Tähepõld
Kädi Koppel
Kristi Lääne
Üllar Leppik
Janeli Metsa
Marek Muravljov
Erge Nugis
Rainer Peets
Kuno Pärlin
Liis Raag
Pilleriin Sepp
Kristi Tooming
Kadri Ude
Kristina Ude
Aldur Arro
Aigar Kose
Liina Meos
Virge Ozol
Janar Palmiste
Virge Pärna
Ahti Siirand
Marko Toomik
Andero Aland
Jaanus Alits
Kerli Hansing
Silver Kattel
Karmo Kurvits
Katre Kurvits
Ragne Mandri
Mihkel Pärs
Tauri Saar
Kristi Tagavälja
Mairi Virkunen
Neljapäeval on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 2-6 m/s. Sooja on 16-21 kraadi.
Ööl vastu reedet on vahelduva pilvisusega, oluliste sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 2-5 m/s. Sooja on 9-14 kraadi. Päeval pilvisus tiheneb,hakkab vihma sadama, võib olla äikest. Tuul puhub valdavalt kirdest 3-8 m/s. Sooja on 17-22 kraadi.
Laupäevane ilm on pilves, selgimistega, paljudes kohtades sajab vihma, võib olla äikest. Puhuvad kirde- ja põhjatuul 4-9 m/s. Sooja on öösel 11-15, päeval 15-21 kraadi.
Pühapäeval on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhuvad põhja- ja kirdetuul 6-11 m/s. Sooja on öösel 10-15, päeval 15-20 kraadi.
Esmaspäevane ilm on pilves, selgimistega, paljudes kohtades sajab vihma, võib olla äikest. Puhuvad kirde- ja põhjatuul 5-10, rannikualadel 1-5 m/s. Sooja on öösel 9-14, päeval 15-20 kraadi.
Neljapäev, 21. juuni 2001. a.
Vooremaa tervitab kõiki oma lugejaid suve alguse, võidupüha ja jaanipäeva puhul!
FOTO: ARDI KIVIMETS
Head väikesed ja suured jõgevamaalased!
MARGUS ORO,
maavanem
RIINA MÄGI
KÜSITLUS
Kas on võimalik juunipöörde kordumine?
Jõgeva alevikus küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVITŠ
Kuus kutset presidendi vastuvõtule
VAIKE KÄOSAAR
JUHTKIRI
21. juuni 2001. a
Karli Kukk: "Olen saanud näha elu ja inimesi"
VAIKE KÄOSAAR
Nemad lõpetasid põhikooli või gümnaasiumi
Jõgeva Gümnaasium
Jõgeva Täiskasvanute Keskkool
Jõgeva Ühisgümnaasium
Tabivere Keskkool
Maarja Keskkool
Mustvee 1. Keskkool
Põltsamaa Ühisgümnaasium
Puurmani Keskkool
Mustvee Vene Gümnaasium
Palamuse Gümnaasium