Aidu tehisjärve vee puhtuse kontrollimise kohustust Jõgevamaa Tervisekaitsetalitusel ei ole, ent suplejate turvalisuse kaalutlustel seda siiski tehakse. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Kellel
rand, sellel mure
Aidu
tehisjärve vee puhtuse kontrollimise kohustust Jõgevamaa
Tervisekaitsetalitusel ei ole, ent suplejate turvalisuse kaalutlustel
seda siiski tehakse. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Jõgevamaa tervisekaitsetalituses on registreeritud ainsa supluskohana Kuremaa rand. Veekogud vastavad üldjuhul puhtuse normidele, kuid vetelpäästet pole organiseeritud mitte
üheski maakonna rannas.
Populaarsed ujumiskohad on ja vastavad osaliselt nõuetele: Mustvee rand, Aidu tehisjärv, Saadjärv ning Põltsamaa jõgi.
Jõgevamaa Tervisekaitsetalituse direktor Andrei Smirnov rääkis, et selle aasta esimesest aprillist jõustus Eestis uus seadus, mille kohaselt iga ranna haldaja peab ise vastutama seal puhtuse ja korra eest. Jõgevamaal on tervisekaitsetalituse poolt ametlikult registreeritud ainult Kuremaa rand.
"Tegelikult ei peaks tervisekaitsetalitus uue seaduse järgi mitte midagi kontrollima, teeme seda inimestele ja oma huvidest ning riigi raha eest," räägis Smirnov.
Kord kuus kontrollib Jõgevamaa Tervisekaitsetalitus viit põhilist supluskohta maakonnas: Peipsi järve Mustvee randa, Saadjärve, Kuremaa järve, Aidu tehisjärve ja Põltsamaa jõge. Sellel aastal on maist juulini igal viieteistkümnendal kuupäeval testitud vett, milles mõõdetakse bakterite sisaldust ning vee keemilist reostust.
Andrei Smirnovi sõnul on normnäitajad igal pool korras: "Analüüsidest on selgunud, et puhtaim on Saadjärv, kus kõik näidud on olnud peaaegu nullis, järgmisena tuleb puhtuselt Aidu. Kuremaal ning Mustvees on sarnased näitajad, Põltsamaa kaks supluskohta on väga ligidal piirnormile, kuid mahuvad siiski veel puhta vee kategooriasse."
Poole aastaga viis uppunut
Jõgevamaal on sellel aastal uppunud viis inimest. Kõik on olnud mehed. Neist kaks uppusid jaanuaris jääl kalastades, kaks aprillis ning juunis registreeriti üks uppunu. "Tavaliselt on nii, et kui vesi on soe ja ilmad on head, siis on ka uppumisi rohkem," rääkis Siiri Kuhi Eesti Vetelpääste Ühingust. "Eelmine aasta oli haruldane, sest Eestis registreeriti kokku ainult 86 uppumist, kuid tänavu on olnud juba poole aastaga 57 veesurma: 7 last, 10 naist, ülejäänud olid mehed. 16 inimest on saanud hukka ujumisel."
Samas nentis Kuhi tõsiasja, et sellel aastal ei ole üheski vetelpääste poolt valvatavas rannas inimesi uppunud.
Põltsamaa rand
Põltsamaa linnavalitsuse arendusnõuniku Jüri Reinpõllu sõnul pole tänavu otseselt Põltsamaa rannaga plaanis midagi teha. "Tegeleme
heakorrastustöödega rannas ja läheduses asuvas pargis, kus niidame muru ja vahetame liiva. Parki rajasime lastele mänguväljaku."
Põltsamaa linnavalitsus taotles raha Keskkonna Investeeringute Keskusest ja osales rahvastikuministri projektis, kuid palveid ei rahuldatud. "Meie projekt oleks hõlmanud nii korrastustöid rannas, kui ka jõe puhastamist."
Lisaks laste mänguväljakule on Põltsamaa rannas võrkpalliväljak, söögijoogi ostmise võimalused, saab laenutada vesijalgrattaid. Lood hügieeniga on aga märksa kehvemad. "Praegu kasutavad inimesed rannarestorani tualetti ja üks riietuskabiin peaks tõesti vist ka olema," tõdes arendusnõunik. Samas lisas ta, et ranna olukorda oleks vaja parandada küll: "Talvel tuli välja pikk ja põhjalik seadus supelrandade kohta, aga kui selle järgi vaadata, siis on olukord nii kehv ja kulutused oleksid nii suured, et Eestis jääks üldse alles ainult Pärnu rand."
Mustvee rand
Mustvee rannas on tänavu plaanis maha võtta pilliroog ja nõnda rand puhtaks teha. Seda aga ei saa teha linnapea Pavel Kostromini sõnul enne sügist, mil lõpeb suplushooaeg. Praegu eemaldatakse tormist murtud puid.
Eelmisel aastal sai Mustvee rand uued riietuskabiinid, rannas on WC, palliplats ja kehakinnitamise võimalus. "Vetelpääste on meil vabatahtlik, istuvad paar tundi, kui tahavad, aga ametlik vetelpääste peaks tulema järgmisel aastal, kui valmib Mustvee sadam ja saab süvendatud jõesuue. Siis enam ilma vetelpäästeta ei saa," on linnapea kindel.
Saadjärv
Tabivere vallavanem Aare Aunap: "Selle aasta plaanis on ehitada Tabiveres randa uus sild, tegeleme muidugi ka korrastustöödega. Vetelpäästet pole aga kogu Saadjärvel majanduslikel põhjustel. Oleme sellest mitu aastat mõelnud ja arutanud ka Tartu vallaga, aga edasiminekut selles küsimuses tänaseni ei ole."
Tabivere rannas riietuskabiinid puuduvad, aga on palliplats ja WC.
Vallavanema arvates on kummaline ka ettevõtjate passiivus. Saadjärve randades puuduvad toitlustuskohad. "Tänavune suvi on ju ilus olnud, see tasuks neile ära küll," arvas Aunap.
Kuremaa järv
Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul kinnitas, et Kuremaa rannas on sellel aastal kõik vajalik olemas ning loetleb: "Kuivkäimla, kolm uut riietuskabiini, vesijalgrataste ja paatide laenutus, tähistused, bassein ja atraktsioonid lastele, palliplats, tablood veetemperatuuriga ja söögikoht. Oleme tervisekaitsetalituse poolt kinnitatud kui ametlik suplerand."
Ainsaks puuduseks Kuremaa rannas on vetelpääste puudumine. Seda arvas ka Laul, kuid ütles samas, et paadilaenutuse töötajad on need, kellel on kohustus vees toimuval silm peal hoida ja vajadusel päästeteenistus appi kutsuda."
Mitteametlikud supelrannad
Lisaks suurematele supelrandadele on Jõgevamaal veel Prilljärv, Prossa järv, Laiuse paisjärv, Saare järv. Kohad, kus inimesed on hakanud ujumas käima, kuid millele ametlikud supelrandade määrused ei kehti. Viimast kinnitasid ka Uuno Laul ja Saare vallavanem Jüri Morozov.
Uuno Laul ütles, et Laiuse paisjärv on küll Jõgeva valla all, kuid Kuremaale sarnast supluskohta pole sinna plaanis ehitada. "See on uus koht. Kitsale rannaribale on veetud liiva, aga kuna tegemist on paisjärvega, siis läheb see kähku sügavaks. Ka riietuskabiine ja muud sellist sinna paigaldatud ei ole."
Jüri Morozovi sõnul on Saare randa ehitatud WC ja märgistatud lõkkekohad, on koristatud langenud puid ja tegeletud üldiste koristustöödega. "Tegelikult me pole ju ametlik rand ja see ei ole ka
meie ülesanne, sest asume looduskaitsealal ja siin on teised eesmärgid."
MOONIKA SIIMETS
Reede hommikuse seisuga oli rivist väljas 80 trafopunkti. Jõgeva maavanema kohusetäitja Jaan Aiaotsa andmetel tuleb ehitada 25 kilomeetrit täiesti uusi liine ja vedada postidele traate 100 kilomeetri ulatuses.
"Probleemiks on kohad, kus näiliselt on kõik korras, kuid alajaama sisse lülitada ei saa," kommenteeris Jaan Aiaots. AS Perevara haldusdirektor Aare Simmulmann ütles Vooremaale, et suureks probleemiks on infopuudus. Aktsiaseltsi territooriumil oli eile lõuna ajal veel rivist väljas kolm alajaama, millest üks toidab Mammu pumbajaama ja kolme lüpsikuuri. "See, et vett ei saa, on kõige suurem mure," rääkis Aare Simmulmann.
Puurmani PÜs ei olnud eile voolu veel kahes 100-pealises lüpsilaudas. "Saime Puurmani asulasse voolu sisse neljapäeva õhtuks. Vald kulutas tormikahjustuste likvideerimiseks 7500 krooni. Puhastasime ka asula teid. Kokku on torm murdnud 150 tihumeetrit puid," teatas Puurmani vallavanem Rein Paap.
"Tormist ja äikesest põhjustatud voolukatkestus andis tööstusele ja kaubandusele suure hoobi. Kohalikud ettevõtjad tegid teed ja elektriliinid murdunud puudest puhtaks juba esmaspäeva õhtuks. Põllumajandusühistu juht Arvi Kink pakkus Eesti Energiale liinide parandamiseks oma elektrike abi, kuid ei tahetud. Ega meil tormid viimaseks jää, seepärast oleks vaja riigil või Eesti Energial moodustada ja anda väljaõpet reservelektrikutele, keda saaks kasutada päästetöödel," arvas Puurmani vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Väino Tuhkanen.
Esialgsel hinnangul kulub Jõgeva linna tänavavalgustuse taastamiseks 30 000 krooni, AS Jõgeva Elamu arvestab linnavalitsuse hoone ja elamute katuste taastamiseks 60 tuhat krooni. Suuresti sai kannatada linna haljastus - murdus 85 puud. Linnapea Ants Paju palub linnaelanikelt mõistvat suhtumist, et elektrivoolu taastamine linnas võtab loodetust rohkem aega. "Suurte reorganiseerimistega on muudetud need süsteemid niivõrd hapraks, et vaid üks torm - ja meie elu on pikaks ajaks rivist väljas. Mulle öeldi, et kõigepealt taastatakse farmideni viivad liinid, alles siis saavad voolu elamud. See ei tohiks olla põhikontseptsioon, meil peaks olema inimkeskne riik," lausus linnapea Paju.
RAIVO SIHVER
ARDI KIVIMETS
Jõgeva linna veevarustus ja puhastusseadmed häiritud
Kolmapäeva õhtuse äikese tõttu oli häiritud linna veevarustus ja seiskusid linna puhastusseadmed.
AS Jõgeva Vesi juhatuse esimees Lembit Kabral ütles Vooremaale, et linna puhastusseadmed seisid 16 tundi. "Tekkis oht, et bakterid jäävad hapnikuta ning hävivad. Sel juhul oleks tulnud puhastusseadmed uuesti käivitada. Õnneks seda ei juhtunud," lausus Lembit Kabral.
Kolmapäeva õhtul 21.30 paiku purunes äikese tõttu tekkinud ülepingest pumbajaama kaabel. Linna kuuest jaamast jäi tööle ainult üks. Paar tundi oli vee surve alla atmosfääri. Vett said ainult elamute alumised korrused. "Õnneks midagi katastroofilist ei juhtunud, sest öise aja tõttu tarbiti vett vähe. Kolmapäevast kuni neljapäeva hommikuni oli AS Eesti Energia Jõgeva piirkonna meistri Aleksander Oraneni sõnul järgimööda Jõgeva piirkonnas rivist väljas neli õhuliini ja neli kaablit. Vead parandati keskhommikuks.
RAIVO SIHVER
Ammoniaagi lekke oht Jõgeva Piimakombinaadis
Kolmapäeval tekkis AS Eesti Taluvõi Jõgeva Piimakombinaadi ammoniaagimahutis lekke oht.
Pankrotistunud kombinaadis tööd ei tehtud, puudus ka valve. 500liitrisest ammoniaagi kogusest oli vannidesse voolanud 50 liitrit. "Suutsime ammoniaagi lahjendada ja ohu likvideerida. Hetkel ohtu inimestele ei ole," teatas Jõgevamaa Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi maakonna kriisikomisjonile.
Eile käisid objektil Jõgeva linnapea Ants Paju ja Jõgevamaa pääste ja operatiivteenistuse osakonna juhataja Tõnu Vare. "Jõudsime selgusele, et leket seal ei olnud.Võtsime ühendust pankrotihaldur Toomas Saarmaga ning saime kokkuleppele, et kuni tootmist ei toimu, ei tohi kombinaadi territooriumil olla ka ammoniaaki. Esmaspäeval leitakse transpordiga tegelev firma ja viiakse ammoniaak Jõgevalt ära," teatas linnapea Ants Paju. Ta jätkas: "Kuna ammoniaagimahuti asub lasteaia ja elamukvartali läheduses, siis oleme ohu täies ulatuses endale teadvustanud."
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
KÜSITLUS
Kes peaks hüvitama tekitatud kahju?
Ülo, juhataja:
"Kui sellel nädalal meil toimunut peetakse loodusõnnetuseks, siis peaks kahju hüvitama riik. Kui valitsus arvab, et kahju ei tekitanud vääramata jõud, siis jääb see igaühe enda kanda. Muidugi, maailmas ei peeta palju suuremaidki katastroofe loodusõnnetusteks, kuid meie väikesele riigile oli see torm kindlasti loodusõnnetus. Pelgan, et kompenseeritakse üksnes riigimetsadele ja omavalitsustele tekkinud kahjud, kuid eraettevõtted ja -majapidamised jäetakse saatuse hooleks."
Edo, malemees:
"Oleneb sellest, kes kahju tekitas. Hüvitamine käib ikka seaduse järgi, omakohus on karistatav. Kui kahju tegid looduse vääramatud jõud, siis selle üle ei saa kohut mõista. Kui vara või elu on kindlustatud, siis võib kindlustusfirmadelt mingit hüvitust saada, kuid tühisel määral. Kindlustust võttes tehakse kahepoolne leping, kuid paraku püütakse see pärast õnnetust muuta ühepoolseks ja kindlustatu süüks ajada. Vana parki, kus puud murdusid, oleks pidanud juba ammu uuendama."
Tiina, kultuurijuht:
"Looduse vastu ei saa mitte keegi, olen seisukohal, et riik peaks toetama kahjude hüvitamist. Inimestel ei ole nii head majanduslikku seisu, et koguda raha õnnetustest tulnud kahjude korvamiseks. Meie geograafiline asend on juba selline, et me pole loodusõnnetusteks valmis. Moraalset kahju, kui inimene näeb, kui tema elamu või varandus hävib, ei saa rahaga korvata. Peab ise püüdma, see on inimese enda töö ja hool, kuidas uuesti jalule jääda."
Aile, töötu:
"Arvan, et sihuke asi peaks ikka riigi poolt tulema. Ja hüvitist ei peaks saama mitte ainult vallavalitsused ja riigiasutused, vaid kõik kahjukannatajad. Ega inimene pole süüdi, et selline asi juhtus, ja miks ta peab jääma halvemasse seisu. Riik peaks õnnetuste puhul saatma välja mingid operatiivjõud, et esmaabi anda. Kahjude hüvitamiseks raha saamine on raske, sest seadused ja kindlustuslepingud on tehtud nii kavalalt, et lihtinimene jääb tavaliselt hätta."
Jaan, klaasikunstnik:
"Ehk vald või riik, oleme ju Eesti kodanikud. Ei saa ju kedagi süüdistada, kui päike paistab, tuul puhub või lööb välku. Loomulik, et riik või vald aitab hädasolijat. Maksame ju makse ja üks kindlustusliik peakski riigi poolt olema. Kes tahab lisa, võib kindlustada oma vara erakindlustuses, see on ju vabatahtlik. Tundub, et enne kindlustusfirmadest raha kättesaamist tuleb pikk kadalipp läbi käia. Looduse tekitatud vapustustes on ka midagi head, need liidavad inimesi."
Maire, kodune:
"Kõik oleneb tekitatud kahju liigist ja suurusest, kuid hüvitada oleks vaja küll. See, et vool ära läks, ei saa elektrimehi süüdistada - parandajaid on ju vähe, neil on liiga palju tööd ja ei jõua kiiresti igale poole. Eks hüvitusraha taha saada kõik, kellele natukenegi kahju tehti, kuid vaevalt, et selleks nii palju raha leitakse. Kindlustusseltsidest raha saamisesse ma eriti ei usu, kuigi oleme oma maja õnnetusjuhtumite vastu kindlustanud."
Peeter, abimees:
"Pikknurme külas ei ole juba kolmas päev voolu. Maru põnts, aga tekitatud kahju eest pole kellegi käest hüvitist nõuda. Nagu jääd elektri eest tasumisega veidi hiljaks, võtavad energiamehed voolu välja. Seda nad oskavad, aga kui tarbija on nende pärast pikka aega vooluta, siis seda kahju ei hüvita keegi. Kui tekib kahju, siis peab seda võtma paratamatusena ning tuleb katsuda omal jõul kuidagi sellest välja rabeleda."
Kaili, kunstnik:
"Hüvitamine peaks algama vallast pihta, kuni valitsuseni välja. Neil peab õnnetuste likvideerimiseks olema mingi reservfond. Ega inimene pole süüdi, kui tema katus ära lendab. Riik peaks astuma nõrgemate, vanemate ja õnnetumate kaitseks, kuid tundub, et meie valitsusel on muud sammud olulisemad, kui inimeste aitamine. Kui süsteem oleks paigas, leiaks leevendust ka saadud moraalsele kahjule.
Palamusel küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja ANATOLI MAKAREVIT©
Kriisikomisjon arutas tormikahjude likvideerimist
Kolmapäeva õhtul kogunes Jõgeva maakonna kriisikomisjon arutama esmaspäevase keeristormi tagajärgede likvideerimist ja sellega seonduvaid probleeme. Ulatuslikest kahjudest hoolimata on Jõgevamaal kergelt vigastada saanud vaid kolm inimest. Kõige pakilisemaks probleemiks jääb elektrienergiaga varustatuse taastamine, kuid telefoniside on peaagu kogu maakonnas olemas ning teed on lahti.
Eesti Energia Tartumaa müügijuhi Kaido-Erkki Musta sõnul on põhiliseks probleemiks maha langenud liinid. Jõgevamaal asub üldse 924 trafopunkti, millest äike viis esmaspäeval rivist välja 380. Kolmapäeva hommikuks oli see number 330, õhtuks 243. Musta sõnul on põhiprobleemiks inimressursside nappus. Must ütles, et Eesti Energia prioriteediks on elektri tagasi andmine ja mitte liinide rekonstrueerimine, kuid pahatihti on juhtmed nii puru, et lihtsalt tuleb terve uus liin panna. Veel selgitas ta pingest lähtuvat printsiipi — eelkõige tuleb taas tööle saada kõrgepingeliinid, sest "kui üleval pinget pole, pole ka all".
Elektri puudumine toob kaasa mitmeid tõsiseid probleeme. Näiteks on kolmapäevase seisuga raisku läinud ligi 100 tonni piima. Voolukatkestus oleks võinud põhjustada pankrotistunud Eesti Taluvõi territooriumil asuva umbes 500 kg ammoniaagi lekke, mille tagajärjed olnuksid katastroofilised. Kuigi ligi 50 liitrit ohtlikku ainet välja voolas, suutis Jõgevamaa Päästeteenistus õnnetuse ära hoida, seda veega lahjendades.
Päästeteenistuse poolt oli väljas seitse komandot kokku 35 inimesega, kes osalesid 35 sündmuse juures. Kõige enam läks nende abi vaja Põltsamaa piirkonnas.
Telefoniside katkes esmaspäeval paariks tunniks, kuid Jõgeva maakonna 34st jaamast ei töötanud kolmapäeva õhtuks vaid kaks, millest kummalgi on 20—30 abonenti. Mitmed jaamad said toidet akudest. Mõnele poole oli vaja viia liikuv generaator, sel puhul eelistati jaama, millel rohkem abonente.
Metsadele tekitatud kahju kokkuarvamiseks on koos keskkonnaministeeriumiga moodustamisel komisjon. Rängalt on kannatada saanud mitmed pargid, eelkõige Uuemõisa ja Lustivere park. Kõik teed olid kolmapäeva pärastlõunase seisuga läbitavad. Kõige raskematel tundidel oli näiteks Tallinn—Tartu maanteel katkenud liiklus teele kukkunud puude tõttu neljas kohas, sealjuures kahekilomeetrise lõigu ulatuses Puurmani lähedal, kus teel oli umbes 30 puud.
Jõgeva vallavanem ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimees Toivo Ilves ning Jõgeva Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi leppisid Kaido-Erkki Mustaga kokku võimalustes, kuidas vallad ja päästeteenistus saaksid maavalitsuse vahendusel Eesti Energiaga elekriliinide taastamisel koostööd teha.
TARVI UUSEN,
Jõgeva Maavalitsuse pressiesindaja
JUHTKIRI
Iga vald loeb oma uppunuid sügisel
...ehk teisisõnu uppuja päästmine on uppuja enda asi. Seda viimast ütles vanarahvas ja vanarahvas juba teadis, mida rääkis. Ja kõige hullem, et asi just nii ongi.
Praegu on kuumad ilmad. Palju on inimesi, kes tahavad varbaid leotada ja mitte vähe. Ikka paar korda päevas, kui vähegi võimalust on. Ära upuvad ka. Kõige rohkem on mõnusaid napsumehi ja lihtsalt joodikuid, kes kogemata vetevalda ära eksivad ja sinna jäävadki. Palju on ka lapsi, kes esmalt kaldaliival solberdavad, siis sukelduvat madukonna mängivad ning lõpuks viibki Saadjärve laine kummimadratsil hülge kombel ulpijad minema. Uppujaid naisterahvaid on veidi vähem. Nemad mürgitavad ennast päikesevannidega, aga karastava järvevee poolt tekitatud jalakramp ohustab neidki.
Jõgevamaal on viis ametliku või poolametlikku supelranda ja terve rida väiksemaid järvi ja karjäärikesi, kuid mitte ühtegi vetelpääste punkti. Mitte ühtegi!
Esimesest aprillilist hakkas kehtima seadus, mille järgi iga vald vastutab oma randade eest ise, aga see tähendab, et vald vastutab prügiveo, puhta liiva, palliplatside, meelahtuse eest, langevate puude koristamise eest. Tundub, et vastutavadki. Ja päris hästi veel. Vähemalt mingisugunegi pelta on enamasti üldkasutatava lombi ääres olemas. Ainult, et millegipärast ei taha oma uppunute eest keegi vastutada.
Eelmisel aastal suri Eestis veesurma 86 inimest. See oli väga hea aasta. Ilmad olid halvad. Üleeelmisel suvel see-eest hukkus vees 170 inimest ja 1994. aastal 239 inimest. Oma uppunutega oleme ühe pulga peal Venemaaga. Kui Põhjamaades upub 100 000 elaniku kohta keskmiselt 2 inimest, siis meil on see arv 10.
Mida teha? Kuhu pöörduda? Vetelpäästeühingu direktor Benno Luts ohkab kurvalt. Väga kurvalt. Ta on juba pikka aega selle üle mõelnud. Ja enam ei jõua. Ära väsis. Läheb hoopis mere peale puhkama. Siiski vaatab ta küsivalt omavalitsuste poole. Südamel on veel teinegi mure. Vähe sellest, et eestlased üksteist päästa ei taha, ujuda nad ka ei oska. See on aga teine jutt.
Regiooniti on situatsioon muidugi erinev. On rikkamaid valdu ja seal on vetelpääste olemas. Sellistes paikades inimesed niisama lihtsalt uppuma ei kipu. On vaesemaid valdu ja seal pole midagi. Näiteks Jõgevamaal. Seaduse poolt kohustatud omavalitsused laiutavad nõutult käsi. Palju tahaks teha ja veel rohkem oleks vaja teha. Vetelpääste kolmeks suvekuuks oleks ju tore küll, aga raha pole. Tuleb neistki aru saada, sest ilma rahata ju tõepoolest midagi ei saa. Pealegi kulub raha hoopis teiste asjade peale. Nüüd on ju need tormikahjustused ka veel. Ei teagi, mida teha. Mitte keegi ei tea.
Ainult Mustvee rannas on tubli ja hakkaja, vabatahtlik vetelpäästja Ago. Miks sa ometi teed seda kõike noormees? Miks? Lihtsalt meeldib. Hea tunne on, kui kellegi ära päästad. Hea tunne on ka, kui ära pääsed. Seda võib uskuda.
Nii et vaadake ise, et ära ei upu. Ja kui mõni järjekordne tromb silma hakkab, siis ärge jumala pärast seda vahtima jääge. Olete autoga, siis põrutage tuhatnelja minema. Jalamees aga pugegu maa alla truubi sisse. Seda õpetas raadio. Arvavad vist, et neid truupe on nagu metsas sirguvaid seeni.
Igal juhul, eks sügisel saab näha, kes alles jäid.
21. juuli 2001. a
KULTUUR
Palamuse lions-klubi liikmed, KEA Erakooli Jõgeva õppekeskuse juhataja Aime Ilves ja Jõgeva vallavanem Toivo Ilves viibisid juuli algul USAs Indianapolises lions-maailmaorganisatsiooni 84. aastakonverentsil.
Au saata Eesti lions-piirkonna kuberneri, Tallinna linnavolikogu aseesimeest Peeter Leppa ja tema abikaasat ehk lions-leedit Eha Leppa nende sõidul aastakonverentsile pälvis perekond Ilves loosi tahtel. Kui kuberneripaari sõidu konverentsile maksis kinni lionite Chicagos asuv peamaja, siis saatjate sõidukulud kattis Eesti lions-piirkond. Kuigi aastakonverents algas alles 2. juulil, lendasid Eesti "lõvid" ookeani taha juba 27. juunil. Konverentsieelseid vabu päevi aitas Ilvestel sisustada Indianapolise Eesti Seltsi esimees, sealse ülikooli õppejõud Ain Haas, kellega nad olid enne Ameerikasse sõitmist interneti teel kontakteerunud. Muuhulgas viis Haas Ilvesed vaatama kuulsat Indianapolise võidusõidurada, mille toimuvad Vormel1 sarja maailmakarika etapid.
Kui kuberner Peeter Lepa päevakava oli üsna tihe, siis Ilvestel polnud väga suuri kohustusi ka konverentsi ajal - peale selle, et Toivol tuli konverentsi delegaadina osaleda nn internatsionaaldirektorite valimisel ning et koos Aimega osalesid nad Skandinaaviamaid ja Eestit tutvustaval õhtul, külalistena ka Saksamaa õhtul.
Kuberneri saatjate põhiroll on tegelikult koos kuberneripaariga pidulikul paraadil osalemine. Paraadi alguseks kogunes 3. juulil Indianapolise kesklinna umbes 12 000 "lõvi" 100 riigi 150 lions-piirkonnast. Rahvarõivaid kandev Eesti nelik äratas suurt tähelepanu. Marssima eestlased paraku ei jõudnudki: kui startinud oli umbes kolmandik lions-piirkondade esindustest, vallandusid niisugune äike ja paduvihm, et turvalisuse kaalutlustel saadeti rahvas laiali.
"Lisaks konverentsi põhiüritustele, mille hulka kuulusid näiteks 10 000dollarilise t¹eki üleandmine Indiana pimedate koolile, lionite korraldatud rahvusvahelise rahuplakatikonkursi peaauhinna kätteandmine 11-aastasele Guadeloupe poisile Delphin Tibergele, lions- humanitaarauhinna üleandmine omanimelise heategevusfondi asutajale, tuntud ooperitähele Barbara Hendricksile jne, toimis mitmel pool linnas konverentsiga kaasnev kultuuriprogramm. Kahjuks oli osa üritusi tasulised ning paraku lõpetasid ka bussid kesklinna ja meie majutuspaiga - see asus keskusest 20 km eemal - vahet kurseerimise üsna varakult, nii et palju me selles just osaleda ei saanud," ütlesid Aime ja Toivo Ilves. "Ent mulje Ameerika elust kui sellisest, samuti lions-liikumisest kui võimsast maailmaorganisatsioonist saime küll."
Aastakonverentsi lõpetamisel andis lions-maailmaorganisatsiooni senine president Dr Jean Behar oma volitused üle konverentsil valitud uuele presidendile Frank Moore III-le.
RIINA MÄGI
1924. aastal Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ja paljudesse maadesse levinud maanoorte liikumise märksõnadeks said neli noore inimese terviklikku arengut tähistavat h-tähega sõna: head ehk pea, hands ehk käed, heart ehk süda ja health ehk tervis. Eesti 4H klubilased on praegu laagris Rannal.
Ülemaalise Maanoorte Ühenduse nime all tegutses 4H organisatsioon ka sõjaeelses Eestis. Praegune ühendus Eesti 4H asutati kümme aastat tagasi ja sellesse kuulub üle 80 klubi ligikaudu tuhande liikmega.
Traditsioonilisse suvelaagrisse kogunes kolmapäeval kolm ja pool sada noort, neist 27 Soomest, kus 4H liikumine samuti levinud. Laagri avamisel tervitasid noori Jõgeva maavanem Margus Oro ja põllumajandusminister Ivari Padar. Viimane avaldas lootust, et ministeerium ja Eesti 4H edaspidi tihedamat koostööd teevad.
Kui Vooremaa esindus üleeile Rannale jõudis, käisid laagris parasjagu igasugused kursused. Laagriülema ja Kaarepere 4H klubi juhendaja Meljo Kaaviste lilleseadekursus tegutses kohe värava juures. Tegelikult peaks vist ütlema kommiseadekursus, sest kimbud pandi kokku kommist, tsellofaanitükist, traadist ja teibist tehtud kunstlilledest.
Looduslik äratus
"Laagriliste äratamise pärast polnud meil täna hommikul vaja muret tunda: kella seitsme ajal tuhises meile Peipsi poolt peale selline tormihoog, et kõik olid üleval," ütles Meljo. Sauna ehk staabihoone juures kohatud Pala 4H klubi juhendaja Inna Lamp lisas, et tormiiil lõhkunud pisut telke, aga suuremat häda siiski ei sündinud.
"Seda, et läheduses poleks suuri puid ega elektriliine, pidasime silmas juba telklinnaku püstitamisel: esmapäevane torm oli ju alles värskelt meeles. Kartsime, et peame tormi tõttu ära jätma tänaseks planeeritud purjelaua kursuse, aga kursuste ajaks oli kõik ammu möödas," ütles Inna Lamp ja luges üles veel terve rea põnevaid alasid, mida laagris õppida sai: kõnekunst, siidi- ja klaasimaal, savinõude dekoreerimine, kehamaalingud, vetelpääste, esmaabi, karamelli keetmine jne. Lemmikloomakursus viidi laagri lähedal talus.
Kursuste päev on laagris ka täna. Veel mahuvad homseni kestva laagri kavva igasugused võistlused, kohtumised huvitavate inimestega, enesekaitseshow, kuue- ja seitsmekümnendatele aastatele pühendatud stiiliõhtu, popp-poisi ja -tüdruku valimine ning palju muud. 4H Jõgevamaa piirkonnale, mida juhib Põltsamaa klubi juhendaja Evi Rohtla, oli üle-eestilise laagri ettevalmistamine omamoodi väljakuktse, aga nad said hästi hakkama.
Kauged külalised
Laagris kohtasime ka kaht üsna kauget külalist: rahvusvahelise 4H noorsoovahetus programmi korras Eestis viibivat ¹veitslannat Barbara Ruferit ja USA noormeest Craig Draperit. Nii 27-aastane Barbara kui ka 21-aastane Craig saabusid Eestisse jaanipäeva paiku ning esimene jääb siia kolmeks, teine kuueks kuuks. Mõlemad otsustasid Eestisse tuleku kasuks sellepärast, et see oli neile täiesti tundmatu paik ja nad arvasid, et pärast oleks väga tore siinsest elust sõpradele pajatada.
"Siin meeldib mulle eelkõige see, et ma ei ela hotellis, vaid õpin maad, rahvast ja kultuuri tundma eri maakondades eesti peredes elades," ütles viimased seitse aastat turisminduses töötanud ja mööda maailma rännanud Barbara. Põllumajandusinseneriks õppiv Craig lisas, et talle on siiani kõige suuremaks üllatuseks olnud eesti saun ja siinsed uhked Mercedes-taksod: Ameerikas sõitvat selles rollis põhiliselt vanad romud. Ranna laagrist võtavad mõlemad kauged külalised muude toredate mälestuste kõrval kaasa esimese kogemuse siidimaali alalt.
"Selliseid väljendeid nagu "ei oska", "ei saa" ja "ei taha" meil ei tunnistata: 4H klubides osatakse ergutada laste aktiivsust ja ettevõtlikkust," ütles Eesti 4H juhataja Küllike Altenberg. "Klubide täiskasvanud juhendajad, kes oma töö eest sentigi palka ei saa, on tõelised fanaatikud ja kullatükid. Ühelegi teisele Eestis tegutsevale noorteorganisatsioonile me end ei vastanda, aga eks me ELO-le taha ikka väikest viisi näidata, et 4H klubidesse koondunud maanoored pole sugugi vähem edukad kui nemad, kuigi me end otseselt edukuse sildiga kaunistanud pole."
RIINA MÄGI
Kolm küla pidasid kokkutulekut
Juuni viimasel päeval peeti Pala vallas kunagises Sääritsa piirivalvekordonis Sääritsa küla kokkutulekut. Kaasatud olid ka Raatvere ja Piibumäe küla kui lähemad naabrid.
Kokkutuleku avasid Oadra talust pärit jurist Maido Pajo ja Sääritsa küla vanim elanik Endla Mölder. Seejärel esitleti Sääritsa küla mälestusteraamatut "Kodukaja", mille üllitas möödunud aastal Alatskivil tegutsev Juhan ja Jakob Liivi muuseum. Esitlust juhtis Maimu Juhkam, Ilmatsalu geograafiaõpetaja, kes suviti ikka oma lapsepõlvekodus Lella talus elab. Raamatu koostaja, Alatskivi emakeeleõpetaja Eha Annast rääkis raamatu ilmumisega seotud vaevadest ja ootustest ning kiitis kohusetundlikku kujundajat, alatskivilannat Reet Ainsood. Virve Aid tutvustas üllitist sisu poolelt. Trükise keeletoimetaja, filoloogiadoktor folklorist Mall Hiiemäe kinnitas, et teos on igati õnnestunud. Siinse kandi tegemistes on ta ikka meelsasti osalenud sellepärast, et oma esimesed uurimused tegi ta just siinmail. Peale "Kodukaja" oli Sääritsa kokkutulekul saada kohaliku luuletaja, eaka Selma Vaiksaare luulekogu "Oo kodokiil, oo kodomiil."
Naaberkülas Raatveres avati Sääritsa kokkutuleku ajal mälestuskivi seal 1809—1928 tegutsenud koolile. Külakooli asukoha tähistamise
idee käis välja endine õpetaja Helgi Suluste, kes on kodukoha ajalugu põhjalikult uurinud. Riho Mässo ja Artur Kaasik olid paraja kivi välja vaadanud. Kohale vedades olevat kangekaelne kivi küll korduvalt plaadi pealt maha veerenud, ent paika ta sai. Katte eemaldasid kivilt Raatvere küla ühed vanemad elanikud Endel Reinuste ja Jaan Veskimets. Viimane on kunagise Raatvere külakooliga seotud sel moel, et tervelt viis tema esivanemat on seal koolmeistrina töötanud. Mälestuskivi õnnistas Kodavere ja Alatskivi koguduste õpetaja Raigo Ojamets.
Raatvere kooli ajaloost rääkis Helgi Suluste. Ta oli stendidele välja pannud ka andmeid Raatvere kooli kohta, fotosid, tunnistusi ja muid dokumente. Helgi Suluste tutvustas ka Raatverest pärit kunstniku, Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetanud Eduard Mässo
töid. Näitus saadi kokku nii, et kohalikud inimesed, kelle valduses on tema töid, tõid need lihtsalt avatava mälestuskivi juurde kokku. Näitusi oli teisigi. Helgi Suluste koostatud viktoriini külade ajaloost võitsid aga Maimu Juhkam, Enno Kurs ja Jaan Veskimets. Autasuks olid kohaliku mehe Eduard Järva punutud korvid.
Kordonis jätkus kokkutulek folklooripäevana. Kuulati Eha Veskimetsa poolt lavastatud kilde ja Heino Õunapi humoorikaid murdelugusid. Võimsalt kajas Raivo Oja eestlaulmisel ühiselt esitatud "Sääritsa laul", mille Paul Õunap oli loonud siis, kui sääritsalane Joosep Saar omal ajal siit Mahu randa kolima hakkas. Seal jõudnud ta nii heale järjele, et 1941. aastal peeti vajalikuks ta Siberisse viia.
Olev Raudjärv demonstreeris kokkutulekul omaloodud arvutiprogrammi, mille abil ta on salvestanud aastate pikkuse arhiivides tuhnimise ja inimeste küsitlemise tulemusel saadud andmed oma sugupuu kohta. Tegelikult tuli aga välja, et tema käest võiksid oma sugupuu ja suguluse kohta ükskõik millise teise siinse elanikuga andmeid saada vist kõigi Pala valla külade elanikud. Kohalikud inimesed on nimelt enamasti ikka sugulased — olgu siis viiendast või kuuendast põlvest: vanasti ei mindud kaugele ilma otsa naisi otsima.
Tantsisid memmede rühm Meelespea ja noorterühm Lahe Maimu Karva juhendamisel. Külastati kordonihooneid, söödi hernesuppi ning kohalikud talutootjad Aino Kivistik ja Mart Pajo kostitasid kõiki oma toodangu — maasikate ja kurkidega. Kohalik rahvas on tänulik
Are Kalsoni perele, kes on taastanud Sääritsa kordoni ajaloolise ilme ja loonud kena kompleksi. Aitäh ka Evi Treialile, kes taotles ürituse tarbeks raha ja oli üks kokkutuleku organiseerijatest.
EHA NÕMM
Laupäeval püsib muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab äikesevihma. Puhub valdavalt idakaarte tuul 2-8, saartel kuni 11 m/s, äikese ajal on tugevaid tuuleiile. Sooja on 25-30, kohati kuni 32 kraadi.
Pühapäeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma ja olla äikest. Puhub mõõdukas läänekaarte tuul. Öösel on sooja 12 kuni 17 kraadi ja päeval 21 kuni 28 kraadi.
Laupäev, 21. juuli 2001. a.
MOONIKA SIIMETS
RAIVO SIHVER
ARDI KIVIMETS
Jõgeva linna veevarustus ja puhastusseadmed häiritud
RAIVO SIHVER
Ammoniaagi lekke oht Jõgeva Piimakombinaadis
RAIVO SIHVER
KÜSITLUS
Kes peaks hüvitama tekitatud kahju?
Palamusel küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja ANATOLI MAKAREVIT©
Kriisikomisjon arutas tormikahjude likvideerimist
TARVI UUSEN,
Jõgeva Maavalitsuse pressiesindaja
JUHTKIRI
Iga vald loeb oma uppunuid sügisel
21. juuli 2001. a
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
Kolm küla pidasid kokkutulekut
EHA NÕMM