Vooremaa 22.11.2001

Vooremaa
Neljapäev, 22. november 2001. a.
Sisukord
Pajusi vald on Eesti nitraadirikkamaid piirkondi

"Aktsiaseltsi Pajusi ABF Kalana suurfarmi juurde hakkab varsti kerkima kaasaegne sõnnikuhoidla," ütles põllumajandusfirma juht Lembit Paal. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Keskkonnaministeerium tunnistas Pajusi, Põltsamaa ja Puurmani valla üheks Eestimaa piirkonnaks, kus pinnase eripära tõttu on kõige suuremad ohud nitraadireostuse tekkimiseks.

Saastuse ärahoidmiseks ja põhjavete kaitsmiseks tuleks selle regiooni põllumeestel ehitada kaasaegsed sõnnikuhoidlad, mille rajamiseks kulub aga küllaltki palju raha.

Peagi ei pääse moodsate sõnnikuhoidlate ehitamisest ka teiste Eestimaa paikade põllumehed. Eestis on kehtestatud direktiivid, kus on ette nähtud nitraatide suhtes tundlikemate piirkondade kindlaksmääramine. Keskkonnakaitse- ja veemajandusspetsialistide hinnangul on sellisteks regioonideks Pandivere ümbrus Lääne-Virumaal ning Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vald Jõgevamaal.

"Vajadus vähendada nitraatidest tingitud ohtu toob selliste paikade elanikele kohustusi, mille täitmiseks peaks ka riik kaasa aitama," rääkis Pajusi vallavanem Heldur Lääne.

Proovid kaevudest

Kõige enne asusid asjatundjad Projekteerimisbüroost Maa ja Vesi nitraadisisaldust uurima Pajusi vallas Pajusi, Kalana, Loopere ja Pisisaare külade majapidamistes. "Spetsialistid avastasid meie vallas kolm kaevu, milles lämmastikusisaldus on lubatud normist kõrgem. Nende kaevude reostatus, mis pole kuigi suur, suudetakse

arvatavasti likvideerida," lausus omavalitsusjuht.

"Tegelikult on talunikel õigus keelata oma majapidamiste kaevudest proovide võtmine, sest eraomand on puutumatu. Pajusi kandis suhtuti aga veeanalüüside tegemisse positiivselt. Tunti huvi ka analüüside tulemuste vastu, mida tutvustas veeproovide võtmist juhtinud Ülo Sults," rääkis vallavanem.

Uutest sõnnikuhoidlatest pole pääsu

Nitraadireostust aitavad ära hoida tänapäevased sõnnikuhoidlad. "Kui meie põllumajandusettevõte tegevust alustas, oli üheks esimeseks suuremaks tööks vananenud ja keskkonnakaitsenõuetele mittevastavate sõnnikuhoidlate likvideerimine. Sellised hoidlad asusid tookord Pisisaarel ja Pajusis. Olemasoleva sõnniku äravedamiseks, pinnase täitmiseks ning tasandamiseks kulutasime märkimisväärse summa," lausus AS Pajusi ABF juhataja Lembit Paal.

Tema sõnul on praegu alustatud sõnnikuhoidla ehitamist ASile Pajusi ABF kuuluvale Kalana suurfarmile. "Tuleb põhjalikult mõelda, kuhu sellised hoidlad ehitada, sest erilise aluspõhja tõttu ning ka erastamisprobleemidest tingituna ei saa hoidlaid igale poole rajada," rääkis põllumajandusfirma juht.

"Eriti peaks jälgima, et sõnnikut külmunud maale ei veeta, sest kevadise sula ajal hakkavad nitraadid kiiresti põhjavette valguma," märkis Heldur Lääne.

"Veeseadus keelab aga alates 2005. aasta 1. jaanuarist sõnniku viimise otse põllule. Nii ei jää põllumeestel muud üle, kui ehitada keskkonnakaitse ja hügieeninõuetele vastavad sõnnikuhoidlad. Et selliste nõuete täitmist peab vajalikus ka Euroopa Liit, tuleks ka riigil otsustada, kas toetada keskkonnasõbralike sõnnikuhoidlate ehitamist või keelustada tootmine ning hakata põllumajandustootjatele kompensatsiooni maksma," teatas omavalitsusjuht, kes varem on töötanud põllumajandusettevõtjana.

Sõnnikuhoidla ehitamisele on hakanud mõtlema ka Suureaia talu pererahvas. "Senini oleme sõnniku viinud põllule. Kavatseme aga ehitada tänapäevase hoidla, mis mahutaks 70 veise sõnniku. Iga veis annab aastas 12 tonni sõnnikut," ütles peremees Mati Ali.

"Sõnnikuhoidla ehitamiseks võib kuluda kuni pool miljonit krooni. Loodame, et hoidlate püstitamist hakatakse ka riiklikult toetama," lisas ta.

Jõgevamaa keskkonnakaitseteenistuse veespetsialist Enn Selgis ja maavarade ja põhjavete spetsialist Marju Martina viibisid eile Jänedal nõupidamisel, kus räägiti põllumajandusreostusest, veekaitsest ja samuti nitraatidest tingitud probleemidest. "Teatud kogus nitraate joogivees on inimesele ohtlik. Vee kvaliteet jätab soovida ka mitmetes Põltsamaa piirkonna kaevudes. Ilmselt kuulutatakse Põltsamaa piirkond ka ametlikult nitraaditundlikuks alaks," lausus veekaitsja Enn Selgis.

JAAN LUKAS

ETK Leib Jõgeva tsehhis lõpetati tootmine

Seoses tootmise lõpetamisega AS ETK Leib Jõgeva tsehhis alates 21. novembrist koondati 12 inimest päevapealt.

Pakendaja Ene Ojametsa ja küpsetaja Natalja Kubenko andmetel jääb Jõgevale vaheladu, kus saavad tööd neli ekspediitorit ja neli komplekteerijat. Osa inimesi jäi momendil tööootele. Leivad ja saiad tuuakse Jõgevale ETK Leib Paide ja Valga tsehhidest ja veetakse pärast komplekteerimist kauplustesse laiali.

Käskkirjadele on alla kirjutanud AS ETK Leib juhataja Riivo Seppar. Teda ei õnnestunud eile aga kätte saada. Ka ei vastanud Jõgeva tsehhi tootmisjuhi Ormes Olmi telefon.

RAIVO SIHVER

Reformierakond: Eestlased joovad liiga palju

Reformierakonna juhatus arutas eile kavandatavaid muudatusi alkoholiseaduses, mis näevad ette legaalse alkoholi müügi olulist piiramist.

Nii ei tohiks edaspidi enam alkoholi müüa bensiinijaamades ja spordiüritustel, kaalutud on ka alkoholimüügi vanusepiirangu tõstmist seniselt 18lt 21e eluaastani.

Riigikogu liige Ignar Fjuk märkis, et alkoholiga seotud noorte surmajuhtumid on Ameerika Ühendriikides on üle viie korra harvemad kui Eestis.

Ühe põhjusena võib siin kindlasti näha piirangut, mis ei luba noorematel kui 21-aastastel alkoholi osta ja tarbida. Portugalis ähvardab koolide läheduses alkoholiga kauplejaid kuni poole miljoni krooni suurune trahv.

Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen väljendas veendumust, et alkoholi tarbimist ei saa vähendada piirangute karmistamisega.

"Ajaloost on piisavalt näiteid selle kohta, et keeldudega alkoholi liigtarbimise vastu ei võitle. Mäletame hästi, kuidas 15 aastat tagasi talongid ja muud piirangud üksnes suurendasid joomist. Vältimaks seda, et eestlased ennast rahvusena surnuks joovad, tuleb muuta suhtumist, mitte kehtestada piiranguid."

Juhatuse istungil tõdeti, et Reformierakond näeb üha laieneva alkoholitarbimise piiramise võimalusi riikliku poliitika kaudu tervete eluviiside väärtustamises ning vaba aja veetmise ja sportimise tingimuste parandamises, mitte kaubanduslikes keeldudes, mis viiksid salaalkoholi senisest veelgi laiemale levikule.

PEEP LILLEMÄGI

ARVAMUS

Koonderakond läks väärikalt ajalukku

Möödunud laupäeval toimus Tallinnas Rahvusraamatukogu saalis Eesti Koonderakonna X kongress, kus otsustati lõpetada üheksakümnendatel aastatel korduvalt nii Riigikogus kui ka omavalitsustes võimul olnud erakonna tegevus.

Seda, miks Koonderakond pidas mõistlikuks oma tegevuse lõpetada, analüüsis erakonna juhatusse kuulunud poliitik Vello Mäesepp, kes koos ettevõtja Maido Mägiga esindas kongressil Jõgeva piirkonnaogranisatsiooni.

Milliste meeleoludega sõitsite Koonderakonna viimasele kokkusaamisele?

"Teatud mõttes läksin kongressile nördinuna ja pettununa. Mis siin aga salata, Koonderakonna tegevus kiratses juba pikemat aega. Eriti on langusperioodi ning pessimistlikke meeleolusid tunda olnud pärast 1999. aasta Riigikogu valimisi, kui koonderakond riigivõimu juurest kõrvale jäi. Tagasilööke oli aga tunda juba aasta varem ning eelkõige tõestasid seda erakonnasisesed üksteise süüdistamised ja

mustamised. Ühtlasi põhjustas allakäiku see, et Koonderakond tuli edukalt toime üleriigiliste küsimuste lahendamisega, kuid nõrgaks jäi erakonna edasiarendamine ja peakontori koostöö piirkonnaogranisatsioonidega. Erakonna viimased juhid Märt Kubo ja Juhan Hindov hakkasid küll regulaarselt piirkonnaogranisatsioone külastama, kusjuures käisid sageli ka Jõgevamaal, kuid selleks ajaks oli rong juba läinud.

Koonderakonna suuremad võidud, näiteks rahareformi läbiviimine, üleminek turumajandusele ja kursi võtmine Euroopa Liidu suunas jäi aegadesse, mil Eesti valitsust ja koonderakonda juhtis Tiit Vähi."

Kas sellest võib järelda, et Eesti erakonnad ei saa läbi ilma tugevatest isiksustest autoriteetsete liidriteta, nagu näiteks Edgar Savisaar, Villu Reiljan, Siim Kallas jne?

"Tõesti, kui erakonda juhib tugev ja karismaatiline isiksus, siis koondub erakonna ümber rohkem inimesi , sest usk liidrisse on tugev."

Tiit Vähi järel sai Koonderakonna juhiks tollane peaminister Mart Siimann, kes on erialalt psühholoog ning peaks inimestega suhtlemise kunsti hästi valdama. Miks tema ei suutnud Koonderakonna populaarsust hoida ja suurendada?

"Mart Siimann on tõepoolest sümpaatne ja tark inimene, kuid Koonderakonna maine parandamine tal ei õnnestunud. Samas peab arvestama, et ajal, mil tema erakonda juhtis, valitsesid erakonnas juba käegalöömise meeleolud."

Kas Koonderakond poleks siiski võinud jääda ootama uut võimalust Eesti poliitilises elus edu saavutamiseks?

"Koonderakond, kus oli üle 1000 liikme, võinuks julgelt erakonnana edasi tegutseda. Erakonna viimane esimees Märt Kubo toonitas aga kongressil, et Koonderakond pole kunagi tahtnud olla taskupartei staatuses. Nii tegigi erakonna juhatus ettepaneku tegevuse lõpetamiseks, mida kongressi delegaadid üksmeelselt toetasid."

Kuidas peaks tulevikus Eesti ajalooraamatutes Koonderakonna tegevust kajastatama?

"Tartu koonderakondlane Väino Kull võrdles erakonda kanderaketiga, mis on andnud olulise kiirenduse Eesti arengule, sealhulgas mitmetele reformidele. Kongressil märgiti aga sedagi, et Koonderakonna ridades puudub oma ajaloolane, kes oleks erakonna käekäiku tulevaste põlvede jaoks kirja pannud. Meie erakond koosnes eelkõige majanduslikult mõtlevatest inimestest."

Mis saab Koonderakonna varast?

"Kongress otsustas, et erakonna tegevusest järele jäänud vara tuleb kasutada heategevuslikel eesmärkidel."

Millised valikud on senistel koonderakondlastel?

"Tuletame meelde, et Koonderakonna lõid pragmaatilised majandusjuhid, kes suutsid ettevõtted korralikult tööle panna ka plaanimajanduse tingimustes. Mitmedki Koonderakonna liikmed pühendavad end nüüdki ettevõtlusele. Näiteks Tiit Vähist on saanud tunnustatud tööstur. Kindlasti on koonderakondlastel võimalusi kaasa lüüa ka poliitikaelus. Parempoolsusele kalduvad Koonderakonna liikmed võivad ühineda Reformierakonnaga, vasakpoolsema mõttelaadiga inimesed aga Eestimaa Rahvaliidu või

Keskerakonnaga."

Kuidas ise edasi tegutsete?

"Praegu olen ma parteitu, kindlasti liitun aga mõne erakonnaga, kellega minu vaated ja mõtted ühtivad."

Koonderakond premeeris ka oma aktiivsemaid liikmeid, sealhulgas teid, millega täpsemalt?

"Ma sain kingituseks erakonna sümboolikaga praktilise mälestuseseme."

JAAN LUKAS

KIRJAD

Veemured

Pensionäride jututoas Jõgeva kultuurikeskuses 13. novembril olid arutusel veemajanduse probleemid. Pensionäridega olid vestlema tulnud AS Jõgeva Vesi nõukogu esimees Vello Ründva ja linnavolikogu majanduskomisjoni esimees Toomas Vahur.

Jõgeva veemajanduse üsnagi viletsast seisust andis ülevaate Vello Ründva. Torustikud on vanad, neid pole vahetatud paigaldamisest saati, mis oli aastat paarkümmend tagasi. Veemajanduse viimine tänapäeva tasemele nõuaks 1,5 miljonit krooni investeeringuid aastas, linnaeelarve seda ei võimalda.

Ägedaks läks koosolek abonentmaksu arutamisel. Linnavalitsus tahtis selle kehtestada juba tänavu 1. aprillist, kuid linnakodanike vastuseisu tõttu lükati abonentmaksu rakendamine tookord edasi 1. detsembrini. Nüüd see siis tuleb - 10 krooni korteri pealt. Abonentmaksust koguneks aastas 360 000 krooni. See summa ei lähe Jõgeva Veele, vaid linnavalitsusele veemajanduse arendamiseks.

Pensionärid leidsid, et abonentmaks on ebaõiglane väiketarbijate suhtes, kes tarbivad vett mitte üle viie kuupmeetri kuus. Need on enamasti väikese sissetulekuga üksikud pensionärid, kellele iga sent kallis.

Koosolekust osavõtjad otsustasid pöörduda linnavalitsuse poole taotlusega teha soodustusi abonentmaksu tasumisel väiketarbijatele ja väikese sissetulekuga elanikele.

Tauniti Jõgeva Vee lohakat asjaajamist. Nii tuli tarbijale, kes esitas andmed kolme kuupmeetri vee kasutamise kohta, arve kuue kuupmeetri eest. Teisel juhul oli tarbija teinud ettemaksu. Kuigi ta andis andmed kuu jooksul tarvitatud vee hulga kohta, pandi arvesse kirja, nagu oleks ta kasutanud vett kogu makstud raha eest.

Pahandusi tekitavad erinevused korterite veemõõtjate ja maja üldveemõõtja näitude vahel, millest tekib nn maja kulu. Vello Ründva ütles, et tihtipeale on siin süüdi veetarvitajad ise. Andmeid ei esitata õigel ajal, teatatakse väiksem veekogus, kui tegelikult on tarbitud. Kontrollimisel avastati juhus, et korteri veemõõtja näitas 100 kuupmeetrit rohkem sellest summast, mille korteriomanik Jõgeva Veele esitas.

HERBERT SÖÖDE

Tuulekindel elekter on leiutamisel

Härrade Gunnar Oki, Jüri Käo ning teiste Eesti energiaisandate piiritut usku nõukogude võimu kõikvõimsuse iganematuse sisse on muidugi kaunis kogeda, eriti praegusel usuvaesel ajal. Kuid allakirjutanu arvates on siiski pisut liialdatud.

Et kui nõukogud kolmkümmend aastat tagasi elektriliinid ja trafopunktid ehitasid, siis need ka igavesti vastu lööma kutsutud ja seatud on.

Kuid - demokraatiatuul oli tugevam! Et kui vene valitsus samal ajal liinide sihid Eesti erametsadesse totalitariseeris, siis ka metsa kasvamine igaveseks seisma jäi. Nii et nimetatud härradel enam muud muret polegi, kui rahva käest raha vastu võtta, ikka kuuskümmend tuhat kuus kummalegi.

Kuid nagu läks nõukogude võim, nii võivad minna ka härrade palgad - iseseisev võsa on vägevam! Sest sarmaatide salakavalusega kaageebee poolt seemendatud taimekestest on vägevad puud saanud, mille eesmärgiks on meie iseseisvat metsastunud kaunisriiki pimeduse sisse tagasi uputada!

Mis neil - tõele ajutiselt au andes - ka päris hästi korda läheb. Ehk nagu rahvaluule ütlemata ei jäta: tulebtulebtuleb tuleb tuuleke ja viib sinu kandlehäälekese... päevi kestvasse pimedusse! Kus ei välgu ei Vanemuise väits ega kõlise Kalevipoja kannel, elektriliinide puudest puhastamisest rääkimata.

Tuuleke aga - mis sest, et oodatud ja oma, edukas ja Euroopast, vaba ja demokraatlik - tegi jälle tuhat trafopunkti tükkideks! Ning oleks siis Venemaa vähemasti vormitäiteks vabandanudki.

Eestimaa pikka ja pilkasesse pimedusse jääb kummitama küsimus justkui kohalik kodukäija: millal ükskord tuulekindel elekter leiutatud saab?

Mispeale allakirjutanul vastus varnas valmis valvab: PEATSELT! Niipea, kui tarvilikud tehnilised imevahendid Läänest maale toodud saavad, mille rahastamiseks ongi püsitasu tarvis. Eesti Energiale just elektri puudumine miljardilise puhaskasu kindlustabki.

Seepärast ongi tuulekindla elektri leiutamiseks eksklusiivseid imevahendeid tarvis. Need on:

1) üks tuulekindel ja puu kukkumisele vastu pidav sein;

2) üks kaasaegne, NATO standarditele vastav Rootsi vana kuulipilduja;

3) paarikordne palgalisa vaestele Eesti Energia bossidele.

Ning kui siis tolle seina äärde sellesama Energia hiilgavad ja rahva rahast nõretavad juhid ilusti ritta sätitakse, palgale ja pikkusele vaatamata, ning neile kindla eesti sõnaga lubatakse, et järgmisena saab sõna Härra Kuulipilduja, siis leitaksegi tuulekindel elekter korrapealt üles.

Demokraatlikult

ja kasumlikult Teie

WOORE WOLLY

JUHTKIRI

Pensionäride kannatus hakkab katkema

Esmaspäeval Eestimaa kaheksas linnas, sealhulgas ka Jõgeval korraldatud pensionäride meeleavaldusel nõuti pensionide suurendamist ja protestiti elektrihinna tõstmise vastu. Eestimaa Rahvaliidu organiseeritud kogunemised kujunesid protestiks valitsuse ja Riigikogu pensionipoliitika vastu. Üleeile oli aga Tallinnas Lossi platsil koos ligemale 5000 pensioniealist inimest üle Eesti ning see oli juba tõeline poliitiline demonstratsioon, kus mitte üksnes ei avaldatud oma muret, vaid esitati häälekalt nõudmisi. Tuletati meelde sedagi, et pensionäre on ühiskonnas üks kolmandik, mis on igati arvestatav jõud ja sellega võib ka tulevastel valimistel ühtteist muuta. Ilusate lubaduste ja sileda näoga seda rahvahulka edaspidi juba nii naljalt ära ei peta.

Toompeale kogunenud pensionärid nõudsid üleeile pensionide tõstmist 45 protsenti keskmisest palgast. Sotsiaalminister Eiki Nestor selgitas rahvale püüdlikult pensionide indekseerimist ning katsus vanemaealistele südamele koputada, mille ja kelle arvelt võimalikku pensionide tõusu saavutatakse. Ühtlasi selgitas ta, et alates järgmise aasta aprillist on võimalik keskmiselt 8,4-protsendine pensionitõus ja ei enamat, mis teeb rahas välja 137 krooni.

Mis on elukalliduse tõusu juures see 137 krooni, teab arvatavasti igaüks. Selle summaga pole ilmselt võimalik pensionisaajaid maha rahustada. Võimalusi, mille arvelt pensione suurendada ja rahva elu elamisväärsemaks muuta, peaksid valitsejad hea tahtmise juures leidma igatahes rohkem, kui nad seda seni teinud on. Milleks muidu nad rahva teenrite nime kannavad.

On ju järjest raskem panna inimesi uskuma põhjendusi karjuvast rahapuudusest riigis, kui avalikkuse ette tulevad aina uued ministrite eksimused, kus mängus kümned miljonid kroonid ja enamgi veel. Eks ole valitsejate palgatõusudki olnud rahva ees avalikult arutada, milles, tõsi küll, rahval sõna sekka öelda pole võimalik.

Võiks küsida sedagi, kas inimhulki üles ärritanud ja kokku kutsunud Eestimaa Rahvaliidu funktsionärid on valmis rahva heaolu nimel midagi oma hüvedest loovutama?

22. november 2001. a

MAJANDUS

Osavõtt linapäevast jäi tagasihoidlikuks

Teisipäeval korraldas Jõgeva Taluliit Jõgeva vallavalitsuse saalis linapäeva. Huvi jäi väheseks. Tosinale huvilisele esinesid OÜ Eesti Lina projektijuht Kaidar Erik ja AS Agritek Eesti nõukogu liige Raido Vilt.

OÜ Eesti Lina loodi 1999. aastal eesmärgiga taaselustada linakasvatamist Eestis. Kaidar Erik tutvustaski kuulajatele linakasvatamislepingu sõlmimise tingimusi ja tasuvusarvutusi. Osaühingu kontor asub Tallinnas, lina töödeldakse aga Saadjärve ääres Kukulinnas.

Raido Vilt rääkis, et suvel valminud tehasel on kahe vahetusega töötamise korral töötlemisvõimsust kuni 600 hektaril kasvava lina töötlemiseks. Kuid aastaringseks tööks piisaks tehasele ka juba 300-hektarilisest linapõllust.

Tulevaks aastaks loodetaksegi linakasvatajatega lepinguid sõlmida vähemalt 300-hektarise põllupinna jagu. Käesoleval aastal kasvatati Eestis kiulina ainult 60 hektaril, sh OÜle Eesti Lina kuuluval 8 hektaril, ja õlilina 200 hektaril.

Uus tehnoloogia välistab käsitsitöö

Viiekümnendatel aastatel leotati linavihke tiikides, nõukogude aja lõpus oli aga kasutusel kasteleo tehnoloogia. Linakitkumismasinad kitkusid lina vaaludesse. Pärast kasteligu, st maas vaaludes seismist, köideti lina käsitsi vihkudesse, vihud pandi hakkidesse kuivama. Selline meetod nõudis palju käsitsitööd.

Raido Vildi sõnul ei ole praeguse tehnoloogia kohaselt lina vaja vihku köita, vaid linavaal pööratakse vastavate masinatega ümber ja pressitakse. Seega jääb ära palju käsitsitööd.

Lina üleandmisel ei tohi niiskusesisaldus ületada 17%. Kuna linaseeme järelvalmib vaalus, siis saab sellist tehnoloogiat rakendades koristada lina tavalisest kahe nädala võrra varem ehk juuli lõpul ja augusti algul. Sellisel juhul peaks lina maha külvatama hiljemalt aprilli lõpus või mai algul.

Peale seemne, väetise ning taimekaitse- ja umbrohutõrjevahendite annab lepinguline partner ja lina kokkuostja OÜ Eesti Lina kasvatajale ka koristustehnika.

Urve Mölteril oli tänavu leping OÜga Eesti Lina ja ta kasvatas lina 4 hektaril. "Eesti Lina andis seemne, väetise ja umbrohutõrjevahendid ning osaühing koristas oma tehnikaga ka saagi. Kõik toimus tasaarvlemise korras. Nendega oli väga meeldiv koostööd teha. Kogu suve jooksul jälgisid nad põldu ja panid paika ka koristusaja. Olen ka saadud tuluga rahul. Mida rohkem ise teed, seda rohkem endale jääb. Mina aga tellisin palju töid neilt."

ELis suured toetused

Kui Eestis makstakse teravilja ja lina kasvatamiseks toetust alla 400 krooni hektari kohta, siis Soome talupidaja saab linakasvatamise eest Euroopa Liidust toetusi hektari kohta üle 20 korra rohkem, seega üle 8000 krooni. Ettekandjate arvates oleks hea, kui linakasvatamise pind oleks Eestis EL astumise momendil hästi suur. Siis saaksid ka meie kasvatajad neid suuri toetusi. Väikese kasvupinna korral on oht, et kvoodid kehtestatakse hetkeseisu arvesse võttes ning Eesti jääb suurtest toetussummadest ilma.

Kuigi linakasvatamise tasuvusarvutused olid tehtud 20 hektari kohta, olid ettekandjad veendunud, et ka väiksematel, see on 5-10 hektari suurustel pindadel tasub lina kasvatada. Kui kasvupind on alla 5 hektari, siis ei saada riiklikku toetust. Keskmiselt hea kvaliteedi juures võidakse saada hektari kohta 2000-4000 krooni puhastulu.

Endale tasuks aga kogu masinaparki soetama hakata alles siis, kui igaaastane kasvupind on vähemalt 40 hektarit. Väikemaapidajatel teeb linakasvatamise raskeks aga asjaolu, et ühel ja samal põllul saab lina kasvatada alles iga viie aasta tagant.

Ilma riskita ei tule tulu

"Meie mehed on harjunud, et kui põllul midagi kasvatatakse, siis peab tehnika omast käest võtta olema," arvas Jõgeva Talunike Liidu juhatuse esimees Agu Kaju.

"Praegu on rapsikasvatamine linakasvatamisest tasuvam, kuid põld vajab vaheldust. Ja linakasvatusel paistab olevat tulevikku. Selle tehnoloogiaga tasub lina kasvatada ja võibolla hakkamegi seda tegema. Enne tuleb aga asju kaaluda," rääkis Ulge talu peremees Aivar Kütt.

Kostis ka arvamusi, et see seminar oleks tulnud läbi viia pool aastat varem, siis oleks aega mõelda olnud. "Ohud on, kuid kes ei riski, see ei saa ka tulu," lisas lõpetuseks lina tegevkasvataja Urve Mölter.

RAIVO SIHVER

Voorele kavandatakse suurejoonelist projekti

Teisipäeval toimus Voore Põhikooli saalis Voore küla ja paisjärve ümbruse detailplaneeringu ning keskkonnamõjude hindamise aruande projekti tutvustamine ja avalik arutelu. Rahvast oli piisavalt. Toimus elav mõttevahetus. Osalesid ka koostööpartnerid Soomest, seda PHARE CBC 3+3 veeprojekti raames.

Voore küla tiheasustuse ja paisjärve ümbruse detailplaneeringut tutvustas Koit Alekand ASst Maa ja Vesi. Planeeringuga määratletakse Voore küla elamu-, tööstus- ja puhketsoonide paiknemine, infrastruktuurid (teed ja muud kommunikatsioonid), haljastus, prügimajandus jne, ning tulevikus rajatavate objektide asukohad.

Paisjärvesid rajatakse aga kahes etapis. Ülemine ehk Pargi või Krahvi järv tuleks Voore pargi ja Voore-Palamuse tee vahele. Alumine ehk Linnamäe või Kebeli järv tuleks Levala kanti. Järvepinna suuruseks planeeritakse üle 27 hektari. Ülemise järve sügavus oleks üle 2 meetrit ja alumises järves keskmiselt 3 meetri piires. Vallavanem Jüri Morozovi sõnul kavatsetakse ökojärve tekitada ka madalad alad, kus kalad saavad kudeda. Järve planeering puudutab osaliselt 30 kinnistuomanikku, mõnda rohkem, mõnda vähem.

Projekteerijate andmetel läheb tulevikus vee alla Kullavere jõe äärne lammiala, kus praegu majanduslikku tegevust ei toimu. Järve

alla jäävalt alalt kooritakse eelnevalt muld ja planeeritakse see järveäärsele alale laiali. Jüri Morozovi arvates peaks pärast järvede valmimist ka jõgi kalade ja muude elusorganismide poolest liigirikkamaks muutuma.

Keskkonnamõjude hindamistulemusi tutvustas Silver Riige ASst Maves. Ettekandja arvates hakkab loodav paisjärv antud keskkonda soodsalt mõjutama.

Vallavanema andmetel annavad planeerijad 15. detsembril detailplaneeringu materjalid üle. Järgneb nende materjalide avalik väljapanek, millele järgneb planeeringu avalik arutelu. Lõpuks kinnitab detailplaneeringu Saare vallavolikogu. Otsus on aluseks edasiseks tegevuseks, sh tehnilise projekti koostamiseks. Siis selguvad ka täpsemad rahasummad.

Esialgsete plaanide kohaselt kulub paisjärve rajamiseks 22 miljonit krooni. Kõik kulud, mis tekitatakse seoses keskkonna muutustega planeeringualale jäävate kinnistute omanikele, kannab Saare vald.

RAIVO SIHVER

Siimusti ehitajad paigaldasid Rannu kooli võimla põrandale ainulaadse katte

Tartumaal asuva Rannu Keskkooli võimla põranda katmiseks kasutati Eestis esmakordselt Prantsuse päritolu materjali Novaflex. Põrandakatte paigaldasid Siimusti ehitusfirma AS Cobra Grupp töömehed.

Rannu kooli võimla senine puitpõrand oli vananenud ja kippus juba mädanema. Rannu vallavalitsus kuulutas põranda renoveerimiseks konkursi, kus mitmete konkurentide hulgast tunnistati parimaks aktsiaseltsi Cobra Grupp pakkumine.

"Vana põrand oli ka liiga libe, mis raskendas sportimist. Arvestasime sedagi, et kui Rannu vald peaks haldusreformi käigus mõne teise vallaga liidetama, võibki põrand uuendamata jääda. Nii otsustasime osa laenurahast selleks tööks kasutada," ütles Rannu vallavanem Uno Rootsmaa.

Uue põranda ehitamist võimlasse alustas AS Cobra Grupp augustis. "Kõigepealt valasime betoonkatte, mis pidi vähemalt poolteist kuud kuivama. Oktoobri alguses tõi meie kauaaegne koostööpartner Prantsuse firma AT0 Findlay materjali kohale. Prantsusmaalt saabus ka selle ettevõtte spetsialist, kes ehitajatele põrandakatte paigaldamist õpetas. Tema nõuannete eest maksime palju, kuid see investeering tagas meile oskuse rakendada õiget tehnoloogiat, mis võimaldas ehitada kvaliteetse põranda, " rääkis AS Cobra Grupp nõukogu esimees Aivar Kokk.

"Suurem jagu Eestis kasutatavaid põrandakatteid liimitakse ja keevitatakse. Novaflexi põrandakatet paigaldades panime kõige alla kautšukvaiba. See annab põrandale pehmuse ja võimaldab pallimängijatel vältida jala ja põlvevalusid. Seejärel valasime ühtlase massina peale vaikpõrandakatte. Pealt katsime põranda tugevdusvärvikihiga, mis aitab ära hoida libisemist. Vaigust aluskiht on täpselt samasugust rohelist värvi nagu pealmine kiht," rääkis ehitusfirma juht.

"Kui võimla ise mõõtmetelt suurem oleks, võiks seal põrandakatte kvaliteeti arvestades korraldada kasvõi rahvusvahelisi võistlusi," arvas ta.

"Uus põrand on korralik ja piisavalt sile. Ohtu põlvi vigastada, mis võib tekkida liiga jäigal põrandal, siin pole," tunnistas Rannu keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja, ligi kolmekümneaastase staažiga pedagoog Enn Kangur.

AS Cobra Grupp on Rannu vallavalitsuse tellimusel teinud teisigi ehitustöid. Koolimajal uuendati ka fassaadi ja paigaldati uued aknad, võimla kõrvale ehitati jõusaal. Rannu rahvamajja ehitatakse aga 60kohalist rõdu ja aeroobikasaali.

JAAN LUKAS

Baar Löwen sai kõrtsilikuks pubiks

Paar nädalat on Jõgeval taas avatud Löwen Pubi, mida remonditööde käigus põhjalikult uuendati. Omanike arvates sarnaneb see toitlustus ja meelelahutuspaik nüüd rohkem kõrtsiga.

Jõgeval Aia tänav 3a asuvas hoones on juba ligi kolmkümmend aastat asunud populaarsed söögi ja joogikohad. Seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel aastatel paiknes siin paljude meeste lemmikpaik - õllebaar. Kaheksa aastat tagasi rajasid ettevõtlikud jõgevlased sellesse hoonesse aga baari, mis hiljem nimetati Löweniks. "Nüüd vajas baar põhjalikku uuendamist. Augustis alustasimegi remonditöid. Muuhulgas renoveerisime seinad ja tellisime uue mööbli. Ühtlasi uuendasime ka ventilatsiooni. Nüüd peaks Löwen oma sisekujunduselt eelkõige meenutama kunagist kõrtsi," ütles Andres Baida, üks Lõweni omanikest.

Tema kaasomanik ja baari juhataja Neeme Reinas lisas: "Löwenis on praegu 60 kohta. Teistest eraldatud privaatkohti enam pole, kuid pinke, kus rahulikumas miljöös aega viita saab, leidub küll." "Kontsertide korraldamiseks jääb Löwen üldiselt kitsaks, kuid mõnus muusika mängib pubis siiski. Juba lähiajal kavatseme korraldada mitmesuguseid üritusi. Novembri lõpus toimub lihaküpsetamisõhtu, kuhu on lubanud kohale tulla Eestimaa selle ala meistrid," lausus Andres Baida.

JAAN LUKAS

KULTUUR

Õpilasomavalitsus korraldas poistenädala

Pala kooli õpilasomavalitsus korraldas eelmisel nädalal poistenädala, kus iga koolipäeva lõpp muudeti põnevaks mitmesuguste võistluste, jõukatsumiste ja etteastetega.

Iga klass alates neljandast valis ennast esindama paar-kolm poissi. ˇüriisse arvas õpilasomavalitsus tüdrukuid ning neile lisaks iga päev ühe õpetaja. Tüdrukuid võidi appi võtta ka võistlejate ettevalmistamisel, ette astuda tuli aga vaid poistel. Esimese päeva võistlustel olid tüdrukud muidugi ka modellideks. Siis oli tarvis teha meik ja soeng kas siis disko jaoks, sügisetüdrukule, linnapreilile jne, vastavalt sellele, milline teema loosiga juhtus. Teisel päeval võistlesid poisid käsitöö ja köögiriistade tundmises, tüdruku kandmises ning kõpskingadega käimises. Üks päev kuulus aga lauluvõistlusele. Viimasel alal tunnistati parimaks VII klassi poiste ansambli esitus.

Vahetult enne poistenädalat tähistati koolis reedel 9. novembril isadepäeva. Elektrikatkestus muutis küll selle päeva plaanitust mõneti teistsuguseks, aga sellegipoolest läks kõik hästi korda. Kokku tuli 22 isa, kes kuulasid psühholoog Marju Selja loengut ning hiljem mängisid koos lastega võistumänge. Järgmise suurema ettevõtmisena on õpilasomavalitsusel plaanis õudused ehk karnevalilaadne õhtu "Oh, õudust!". Sellega kavatsetakse ühtlasi sümboolselt lõpetada pime aeg, et vastu minna advendiajale ja valgetele jõuludele.

VAIKE KÄOSAAR

Peremälumäng küünlavalgel

Tabivere valla perede mälumäng viidi seekord läbi Maarja rahvamajas möödunud laupäeval. Võitjaks osutus perekond Annuk Tabiverest.

Perevõistkondadel tuli vastata kolmekümnele küsimusele. Küsimused oli koostanud Ülo Nõlvak Tabiverest. Spetsiaalselt lastele oli nende seas viis küsimust. Paar tundi enne mälumängu algust läks elekter ära, kuid kohaletulnud ei lasknud ennast sellest heidutada. Küsimustele asuti vastama küünlavalguses.

Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoja sõnul ongi rahvamaja viimaseid suuremaid ettevõtmisi mõjutanud ilmastik. Halbade ilmade kiuste on kõik siiski hästi välja kukkunud. Mälumängus osales seetõttu küll seitsme pere asemel viis, aga asja olemust see ei muutnud. Parimaks osutus perekond Annuk Tabiverest, järgnesid Maarja pered Romet ja Poolak. Neile kolmele kuulusid rahalised auhinnad, ülejäänud kaks peret said lohutusauhinnad.

Kõikidele osavõtnutele aga kinkis Tiia Pärtelpoeg Bingo-loto piletid.

Järvamaalt Maarja poole teel olnud tantsuansambel pidi küll seekord ilmaoludest ja voolukatkestustest tingitult poolel teel otsa ümber pöörama ja kodu poole tagasi sõitma, aga ega tantsud seepärast tantsimata ka ei jäänud. Õhtut sisustas ka kohalik tantsutrio, kes imiteeris Pearu Paulust ja ansamblit Meie Mees. Kui elekter kella seitsme paiku tagasi tuli esines Urmas Kollomi Ummi tsirkus. Lõppkokkuvõttes läks õhtu igati korda.

VAIKE KÄOSAAR

Politseiamet kutsus kirjutama

Politseisse kutsumine tavaliselt midagi head ei tähenda. 22 Jõgevamaa koolinoort, kes eilseks Jõgeva politseiprefektuuri prefekt Olev Schasmini vastuvõtule kutsutud olid, võisid sinna minna siiski rahuliku südamega: neile taheti vaid sisukate kirjatööde eest kiitust ja tänu avaldada.

Loomingukonkursse on politseiamet koolinoortele kordpaar aastas ikka korraldanud. Kui tavaliselt on need olnud joonistusvõistlused, siis tänavu sügisel, Eesti politsei 83. aastapäeva eel välja kuulutatud konkursile oodati kirjatöid. I-V klasside õpilastel paluti kirjutada jutukesi ja luuletusi kontuurpiltide juurde, millel oli kujutatud noorsoopolitsei vapilooma Lõvi Leod pahategijaid ja ettevaatamatuid korrale kutsumas. Kunstnik Riho Luuse joonistatud pildid olid üles riputatud politseiameti koduleheküljele.

Keskmisele vanuserühmale, VI-IX klasside õpilastele pakkus politseiamet välja järgmised kirjandi või esseeteemad: "Mida saan mina teha, et minu klassis (koolis) ei oleks kiusamist ja vägivalda?", "Mis häirib koolirahu?", "Minu koolitee oleks ohutu, kui...", "Kui märkan kuriteo toimepanemist, siis..." ning "See, millest ma tegelikult rääkida ei taha". Gümnaasiumiealiste vanuserühm võis kirjutada teemadel "Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine - kas meie aja trend, paratamatus või...?", "Meelemürkideta elamise võimalikkusest", "Kui märkan kuriteo toimepanemist...", "Koos muudame elukeskkonna turvaliseks" ning "Au ja austus käivad käsikäes". Viimane teema eeldas arutlemist politseiniku elukutse üle.

Luuletus raamatusse

Jõgeva Politseiprefektuuri kriminaalpreventsiooni ja noorsootalituse juhtivkonstaabli Silvi Pällu sõnul olid Jõgevamaa koolid üsna aktiivsed: konkursile laekus tervelt 272 võistlustööd, kõige rohkem Põltsamaa ja Jõgeva Ühisgümnaasiumist, Siimusti ja Kuremaa LasteaedAlgkoolist, Vaimastvere ja Torma Põhikoolist ning Puurmani Keskkoolist. "Kõige nooremate võistlustöödest tuli selgelt välja suhtumine, et politseinikud on laste sõbrad, kes neid alati aitavad. Keskmise ja vanema vanuserühma kirjutajad valisid arutlemiseks kõige sagedamini koolivägivalla teema, jäädes pahatihti küll ainult koolis juhtuva kirjeldamise tasandile. Ent pakuti

siiski ka lahendusi: üks autor arvas näiteks, et kui ta kiusatava kaasõpilase sõbraks hakkaks, läheks viimase elu natuke kergemaks," ütles Silvi Päll.

Laste kirjatööde läbilugemine ja sisukamate väljasõelumine oli prefektuuri töötajatele paras pähkel, seda enam, et peale maakonna tublimate kirjutajate väljaselgitamise tuli otsustada ka, kes võiksid kandideerida politseiameti poolt välja pandud rahalistele preemiatele. Nüüdseks on küll juba selge, et nii suure tunnustuseni ühegi Jõgevamaa õpilase võistlustöö ei küündinud, ent möödunud reedel Tallinnas politseiametis toimunud vastuvõtule üks laps meilt siiski kutsuti: Siimusti Lasteaed-Algkooli IV klassi tüdruk Kerstin Sõber pälvis selle au seetõttu, et tema luuletus avaldati politseipäevaks trükist tulnud värvimisraamatus "Lugusid Lõvi Leost". Nimetatud raamat pandigi kokku loomingukonkursi noorema vanuserühma võistlustööde põhjal ning küllap hakkavad noorsoopolitseinikud seda trükist kriminaalpreventsioonitöös kasutama.

22 kirjutajat

Jõgeva Politseiprefektuuri olid eile aga kutsutud 22 loomingukonkursil osalenut: vanemas vanuserühmas tõsteti esile Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilase Rimas Otsuse (XII klass) ning Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste Kadi Trossi (X) ja Marju Martjani (XII) võistlustööd, keskmises vanuserühmas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste Teele Vari (IX) ja Oliver Egliti (IX), Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste Liina Sobaku (VI), Maarja Valgu (VIII) ja Marta Makarevitši (VI), Vaimastvere Põhikooli õpilaste Ehtel Valgu (IX) ja Siim Vahi (VII), Torma Põhikooli õpilase Marianne Raua (IX) ning Maarja Keskkooli õpilase Katre Mossovi (VI) võistlustööd, nooremas vanuserühmas Siimusti Lasteaed-Algkooli õpilaste Kerstin Sõbra (IV), Janar Kuusiku (III) ja Sander Aru (III), Kuremaa Lasteaed-Algkooli õpilaste Anneli Ostrati (V), Angelika Vandleri (V) ja Kristjan Schmidti (V), Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste Kelli Linduse (IV) ja Kalle Saare (III), Maarja Keskkooli õpilase Jane Pääsukese (V) ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilase Sigrid Saare (V) võistlustööd.

"Loomingukonkursse korraldab politseiamet selleks, et lapsed ja noored õpiksid meid rohkem usaldama, oleksid valmis meiega oma muresid jagama ning meid probleemide lahendamisel aitama," ütles Silvi Päll. "Ilma liitlasteta on politseil kuritegevuse vastu võidelda üsna raske."

RIINA MÄGI

Karmilt eneseiroonilised sakslased ehk Rammstein

22. novembril esineb Saku Suurhallis bänd, mis on eriti just SAKSA bänd. Nad lihtsalt pole rahvuselt teutoonid ning mitte ainult ei laula saksa keeles, vaid oma lauludes ja lavaetendustes nad rõhutavad ja sageli ka parodeerivad just igasugu klišeesid, mis maailmas "fritsude" kohta käivad.

Nende muusika on raske ja marssiv nagu preisi armee, laulumaneer nagu gestaapolase käratus, esinemised atraktiivsed ja vaatemängulised nagu Berliini poliitilises teatris Weimari vabariigi aegadel. Kusjuures pole neil mingit sidet ei poliitika ega muude ideoloogiatega. See kõik on nad teinud vähem kui kümne aastaga saksa provintsi emakeelsest grupist maailmakuulsaks.

Alguse sai see bänd väikelinnast nimega Rammstein. Seal said 1993 kokku Till Lindemann (laul), Christian "Flake" Lorenz (klahvpillid), Richard Kruspe-Bernstein (kitarr), Paul Landers (kitarr), Oliver Riedel (Bass), Christoph Doom Schneider (trummid). Tollal juba 30nene Lindemann oli olnud edukas sportujuja, kuid vigastuse tõttu loobunud ning enne Rammsteini oli töötanud kaskadöörina.

Bändi nimi võeti oma kodulinna järgi, kus 80ndatel oli vigurlennukite demonstratsioonlennul toimunud katastroof, kus hukkus üle 80 inimese, uudistesaadete ülekannetes korduv linnanimi tundus meestele sugereeriv.

Hakati viljelema grunge/industriali vihast segu a la Clawfinger, Alice In Chains, Soundgarden, Nirvana, Nine Inch Nails, Pantera, and Rage Against The Machine.

Nad lasid oma esimese albumi välja 25. septembril 1995. Selle nimeks oli Herzeleid, tõlkes südamevalu. Album koosneb 11 loost. Omamoodi kultushittideks said lood nimedega: "Du riechts so gut," ja "Rammstein." Esimene ilmus ka singlina.

Albumi ümbrist vaadates võib ära ehmuda, arvates, et tegemist on mingisuguse boybändiga, kuna mehed on seal oma paljad ülakehad õlitanud ja punni ajanud. Oma rammivate helimassiividega, šokeerivate showdega, kus esineti mustades räbalates ja Til pani end korraks põlema, iroonilise ja irriteeriva suhtumisega saavutati isegi Saksa halva maitsega muusikatööstuse tähelepanu.

Kontserdid on Rammsteini edus võtmetähtsusega olnud algusest peale, seetõttu veedeti paar aastat tuuridel, enne kui ilmus järgmine plaat "Sehnsucht," tõlkes igatsus. Ilmusid singlid "Engel", "Du Hast", milest viimane tegi bändi kiiresti maailmakuulsaks (ja mille videos pannakse lõpuks põlema ehtne vana Volga). Album on eelmisest elektroonilisem, mistõttu tekitas huvi ka näitkeks Depeche Mode lojaalses fännklubis. DM plaadi "The Songs of Faith and Devotion" mõju on Rammsteini muusikas ilmne, kuigi Mode eeskujuks on läbi ajaloo olnud just Saksa grupid Kraftwerk ja industriaalmuusika pioneer Ernstünzende Neubauten. Ka Rammstein tegi oma versiooni Kraftwerki hitist "Das Modell". Suure huvi tõttu lasti järgmisel aastal uuesti USA turule kuuiku debüütplaat ja singel ning kaverdati Depeche üle 10 aasta vanust lugu "Stripped".

Jätkati aktiivset kontserditamist, 1999 ilmus vastav plaat "Live aus Berlin". Ajakirjandus, eriti Saksa oma, noris pidevalt bändi imidži pärast, süüdistades neid kord (muidugi) natsismis, satanismis, siis vägivallakultuses ja milles kõiges veel. Bänd on kõik sellised süüdistused tagasi lükanud.

2001 on ilmunud uus plaat "Mutter" ("Ema") ja singlid "Sonne", "Links 234", "Ich Will". Ühe oma eeskuju David Bowie loost "Ashes to Ashes" tehti "Asche zu Asche".

Igatahes on bänd Tallinna tulemas ja kontserti tasub ikka vaatama tulla, sest kindlasti saab sealt palju enamat kui lihtsalt kuulamiselamuse.

MARGUS KIIS

Vaiatu rahvas pidas pidu

Möödunud laupäeval korraldasid Vaiatu Küla Selts ja Vaiatu rahvamaja järjekordse ühispeo. Kohal olid ka Torma vallavalitsuse ja volikogu esindajad, kes külarahva küsimustele vastasid.

Koosolemise avas külavanem Ants Lindsalu ning oma küla elanikust vallavanem Mati Kepp tervitas rahvast ühtlasi ka vallavalitsuse nimel. Kohal olnud vallavalitsuse ja volikogu liikmetega tulid kõne alla eelkõige elektriprobleemid ning bussiliiklus. Naabrite peol olid ka Reastvere külavanem Veljo Luhalaid ja Ookatku külavanem Sulev Tutt.

Peomeeleollu viisid kõigepealt laulumemmede laulud. Memmed tegid algust ka seltskonnatantsudega, millega hiljem liitusid teisedki peolised. Koos tehti ühismänge, tantsiti ning võisteldi viktoriinis. Järgmine ühisettevõtmine on plaanis jõulude ajal.

VAIKE KÄOSAAR

SPORT

Spordi lühiridu

Põltsamaa Spordikooli entusiastlik jalgpallitreener Silvar Luht on juba rida aastaid aastaringselt organiseerinud ja läbi viinud kevad- ja suvekuudel staadionimurul ja sügis ning talvekuudel võimlates lasteturniire jalgpallis.

Selle sügise esimene poisteturniir Põltsamaa Spordikooli võimlas 10-11-aastastele mehehakatistele oli eriti hasartne ja pingeline. Võrdselt kolm võitu, kaks viiki ja ühe kaotuse said Võhma ja Põltsamaa esimene võistkond. Parem väravatesuhe andis esikoha Võhmale. Edasi järgnesid Esku, Jõgeva I, Põltsamaa II, Jõgeva II.

Kaks aastat vanemad poisid ajasid nahkkera taga Adavere Põhikooli võimlas. Ka siit viisid esikoha Mulgimaale, Võhmasse treener Toivo Klambi hoolealused. Teise-kolmanda koha mängus alistasid Põltsamaa linna vutipoisid Esku-Adavere 10:8.

* * *

Maakonna meistrivõistluste II voor bridžis paaridele peeti PuhuRisti söögimajas sealse kompleksi juhataja Endel Kiiski kaasamängimisel. Mäekõrguse esikoha mängisid välja Hillar Sibul-Arnold Kivik Jõgevalt. Neile kanti võistlusprotokolli 206 punkti. 190 punktiga olid teised Kalle Ojassalu-Jüri Rammo, 187 punktiga kolmandad Toivo Vähi-Ülis Riisalu. Paremate hulka jõudsid veel Jaan Sutt-Villu Ojassalu, Lembit Kapp-Mihkel Viirelaid ja Endel Epro-Eduard Rumvolt.

Kahe vooruga on enim punkte Sibulal-Kivikul, Kapil-Viirelaiul, Suitsul-Jägeril, Jaanil-Mekšunil, Eprol-Rumvoldil ja Sutil-Ojassalul. Maakonna meistrid selguvad kuue parema vooru põhjal.

* * *

Põltsamaa linna 75. aastapäevale pühendatud Põltsamaa bridžipäeval kohalikus kultuurikeskuses oli bridžisõpru mängimas peale Põltsamaa ja Jõgeva mängijate veel Türilt (sai linnaõigused samuti 1926. aastal), Paidest, Järva-Jaanist, Võhmast, SuureJaanist ja Adaverest. Paariturniiril oli omajagu üllatuseks vabariigi meistrivõistlustelt korduvalt auhinnalisi kohti toonud külalispaaride (Viigand-Haavala ja Lüdig-Kaarjas) mittejõudmine esikuuikusse. 177 punktiga võidutsesid Suure-Jaani mängijad Ülo Köst-Villu Grünbaum. 175 punktiga olid teised Jaan Sutt-Villu Ojassalu, 174 punktiga kolmandad Mihkel Viirelaid-Lembit Kapp. Teistest maakonna paaridest jõudsid esikuuikusse Hillar Sibul-Arnold Kivik, Kalle Ojassalu-Jüri Mekšun ja Ants Meerits-Raivo Sikk.

Nelikute turniiril oli veel enne viimast vooru liidripositsioonil Põltsamaa võistkond Fortuuna (Kapp-Viirelaid ja Sutt-V. Ojassalu). Viimases voorus saadi aga neljandaks jäänud SuureJaanilt vaid 25 võimalikust 5 punkti ning esikoht läks Türi Järva-Jaani nelikule. Põltsamaa järel sai kolmanda koha Türi-Võhma nelik. Viies koht kuulus Põltsamaa võistkonnale Raivo, kuues koht Türi esimesele võistkonnale.

Paremaid autasustas bridžipäeva ellukutsuja Villu Ojassalu nägusate medalite ning Põltsamaa uudistoodetega.

OSKAR PURI

Jõgeva vajab kaasaegset kergejõustikustaadioni

Jõgeva Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja, korvpallitreeneri ja Jõgeva Tähe saalihoki esindusmeeskonna aastatelt vanima liikme Rainer Võsaste sõnul kulub kehalise kasvatuse tundide heatasemeliseks läbiviimiseks piisavalt palju raha. Rainer Võsaste arvates oleks Jõgevale vaja ehitada ka kaasaegne kergejõustikustaadion.

Rainer Võsaste peab sportimistingimusi Jõgeval üldiselt rahuldavaiks. "Mõndagi saaks aga paremini teha. Eelkõige häirib mind asjaolu, et Jõgeval pole täismõõtmetega kergejõustikustaadioni, kuhu tingimata tuleks rajada 40-meetrine jooksurada. Selline jooksurada on Jõgeva aleviku staadionil, kuhu minek võib paljudele jõgevlastele liiga tülikaks osutuda. Algselt oli uus kergejõustikustaadion planeeritud ehitada Jõgeva Ühisgümnaasiumi juurde, kuid teedeehitus takistas selle plaani teostamist. Kindlasti leidub aga staadioni jaoks teisigi sobivaid paiku. Staadioni on eelkõige tarvis seetõttu, et õpilased, kes käivad kergejõustikuringides, saaksid treenida normaalmõõtmetega staadionil".

Kuhu staadion ehitada?

"Kehalise kasvatuse tundide jaoks kõlbavad ka koolistaadionid, kuid noored, kes tahavad kergejõustikus kaugemale jõuda, vajavad treenimiseks paremaid tingimusi," arutles spordipedagoog Võsaste.

"Kergejõustikustaadionile oleks ideaalne koht kahe koolimaja vahel, kuid sel juhul tuleks vist maha võtta puid, mis on keelatud looduskaitse eeskirjadega," ütles spordimees.

Rainer Võsaste kurtis sedagi, et nii Jõgeva Ühisgümnaasiumi kui ka Jõgeva Gümnaasiumi võimlad on liiga kitsad ega sobi suuremate võistluste korraldamiseks. "Nendes võimlates saab korraldada vaid võrkpallivõistlusi. Korvpalliturniiri pidamiseks jäävad koolivõimlad aga kitsaks. Arvatavasti peaks tulevikus mõlemale koolile uue võimla ehitama," arvas ta.

Kallid suusad

Et talv on käes, rääkis spordiõpetaja Võsaste ka suusatamisega seonduvatest probleemidest. "Koolides on suusatamistunnid ette nähtud kolmandal õppeveerandil. Paraku on aga suusavarustus vägagi kallis. Haridusametnikud ütlesid, et lastelt pole suusavarustuse omamist soovitav nõuda. Nii on paari aasta vältel välja kujunenud põlvkond, kes peab ka ise suuskade ostmist liiga kulukaks.

Muidugi oleks hea, kui koolil oleks oma suusabaas. Mõned suusad meie koolis on, kuid kool pole kohustatud õpilasi suuskadega kindlustama," selgitas õpetaja.

"Varasematel aastatel rajasime oma kooli staadionile ka liuvälja. Jõgevamaa Päästeteenistuselt hakati aga vee eest raha küsima. Nii

hakkas päästeteenistus ka koolilt raha küsima, mistõttu uisuraja haldamine osutus liiga kulukaks," lausus kogenud kehakultuurlane.

"Kehalise kasvatuse tundide läbiviimine nõuab üldse suuri kulutusi. Jõgeva Ühisgümnaasiumile oleks vaja uusi võimlemismatte ja palle. Näiteks pallimängu saaks korralikult harjutada siis, kui palle jätkuks igale õpilasele," rääkis õpetaja Võsaste.

Spordipedagoog märkis ka, et kahe naaberkooli - Jõgeva Ühisgümnaasiumi ja Jõgeva Gümnaasiumi - kehalise kasvatuse õpetajad teevad omavahel head koostööd, kusjuures on praktiseeritud ka spordiinventari vahetamist.

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

Talunikud püüavad säilitada pärandkooslust

Tänavu eraldas keskkonnaministeerium Eesti pärand- ehk poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks 19 miljonit krooni. Jõgevamaa keskkonnateenistus sai puis-, lammi- ja aruniitude hooldustoetuste maksmiseks 300 000 krooni.

Eestimaale nii iseloomulik maastikupilt oma puisniitude, loopealsete, lammi, ranna, ja aruniitude ning puiskarjamaadega on hakanud kaduma. Aastasadadega niitmise ja karjatamisega kujundatud imelised ja liigirikkad niidud on kasvanud võssa, kõrgheina või metsastunud. Kolhoosikorra ajal hävis suur osa talumaastikest, maaparandusega tehti liigestatud põllu- ja karjamaad lagedaks. Traditsioonilise põllumajandusmaastiku ja sellega seotud pärandkoosluse kaudumine jõudis meil, nagu kogu Euroopas kriitilise piirini. Ja ega praegugi pole vaesel talumehel erilist isu ega raha võsaga jännata ja luhal või puisniidul, kuhu masinaga ei pääse, heina niita.

Tänavu hakkas riik pärandkoosluse vähenemise pidurdamiseks maksma esmakordselt toetust kõikjal Eestis. Varem toetati vaid Matsalu piirkonda, kus oli valminud kaitsekorralduskava, mille rakendamiseks oli kaasatud mitmeid välisabi projekte.

Matsalu looduskaitseala asedirektori Kaja Lotmani sõnul asubki oluline osa PõhjaEuroopa väärtuslikematest pärandkooslustest Eestis ja on Euroopa Liiduga ühinemisel potentsiaalsed Natura-alad, mille hoidmist ja hooldamist liikmesriigid rahastavad.

Uudne asi, vähe huvilisi

"Jõgevamaal asuvate pärandkoosluste inventariseerimine alles käib. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esialgsetel andmetel jääb meie maakonda umbes 30 hektarit väärtuslikke puisniite, lammi ja aruniite on mõlemaid 300 hektarit. Niitude taastamiseks oleme senini sõlminud maaomanikega üle neljakümne lepingu. Hooldada on võetud üle 130 hektari," selgitas Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Roman Djomin.

Hektari puisniitude taastamise või hooldamise eest saab maksta 2000, lamminiidu (luha), soostunud niidu või sooniidu hooldamise eest 650 krooni. Aruniidu (lagedamad niidud ja heinamaad) hooldaja või taastaja võib saada 350 kr/ha. Enne lepingute sõlmimist vaatasid keskkonnaspetsialistid hooldust vajavad maad üle ja teevad seda ka hiljem, et näha, kas vajalikud tööd, mille eest raha maksta, on tehtud.

Toetuseta ei tule toime

Põltsamaal elav vanem abielupaar Lembit ja Eve Pukk tegid keskkonnateenistusega lepingu Pajusi vallas Kaavere külas asuva puisniidu taastamiseks.

"Siin on ütlemata ilus niit: männid, kadakad, pihlakad ja uhked kuused, mis kõik sobiksid linna jõulupuuks. Keskkonnaspetsid pakkusid välja, et võiksime hakata siinset, ligemale kolme hektari suurust puisniitu hooldama. Aastaid tagasi, kui mehe vanatädi oli veel kõbus ja loomi pidas, saime talvesööda niidult ja käisime puude ja põõsaste vahed käsivikatiga üle. Nüüd oli paju- ja lepavõsa jõudnud võimust võtta ja tormituul mõned puud maha murda. Kutsusime paar sõpra ja tuttavat appi ja hakkasime niitu päästma. Sai enamvähem korda, heina kinkisime naabertalunikule," meenutas perenaine Eve sellesuvist tööd.

Tema arvates oli rahmeldamist küll ja küll ja käsitsitöö puhul võiks tasu veidi suurem olla. "Seda, tänavu tehtut, on endal ja teistelgi ilus vaadata. Eks järgmistel aastatel, kui jõuame, ole lihtsam. Oleks hea, kui ka siis saaks riigilt toetust," lootis pärandkoosluse taastaja.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Mehel oli põues pakk võltsitud dollareid

Esmaspäeva õhtu eel pidas Põltsamaa nooremkonstaablitest koosnenud politseipatrull TallinnTartu maanteel Puhu ristis kontrollimiseks kinni sõiduauto Audi A6. Sõiduki numbrimärgi tähti peeti huviorbiidis seoses ühe röövimisega, mehel polnud esitada liikluskindlustuse poliisi ja ta tundus politseile kummaline. Kohtla-Järvelt pärit Andrei (1963) toimetati täiendavaks kontrolliks Põltsamaa politseijaoskonda.

Auto, mida ta kasutas, ei kuulunud temale. Ta nimetas end töötuks, aga ütles, et tal on kaasas suurem rahasumma. Mees võttis põuest paki 100 dollarilisi USA rahatähti. Edasisel kontrollimisel vastava tehnika abil ilmnes, et kõik 146 pakis olnud rahakupüüri olid võltsitud. Andrei peeti kuriteos kahtlustatavana 48 tunniks kinni. On selgunud, et ta on osalenud varem ühes avalikus varguses ja ebaseaduslikus teos seoses lõhkekehadega ning on selle eest ka kohtulikult karistatud. Viimati on teda karistatud 1999. aastal oma elukohajärgse kohtu poolt.

Purjus pea põhjustas palju segadust

Kolmapäeva varahommikul veidi enne kella viit helistas Jõgeva linnast politseikorrapidajale purjus Toivo (1949) ja kurtis, et võtnud koos sõbraga viina ja kui sõber ära oli läinud, avastanud ta, et kadunud on ka tema rahakott koos selles olnud rahaga. Politseipatrullile ei osanud avaldaja aga midagi täpset ega asjalikku öelda - teda segas 2,5promilline joove.

Lugu lõppes sellega, et mures ja purjus "kannatanu" leidis rahakoti koos sisuga 50 minutit hiljem oma kodunt üles.

Rööviti Pae poodi

Teisipäeva hilisõhtul veidi pärast kella ühtteist rööviti Jõgeval Jõgeva MÜ poodi Pae, mis asub Aia tänaval. Poodi sisenesid kaks noorepoolset meest ja naine, kes kõik kandsid peas kootud maske.

Poes olnud kahte müüjat ähvardati relvasarnase esemega, samuti tarvitati müüjate kallal füüsilist vägivalda, mis õnneks ei toonud kannatanuile kaasa tõsisemaid terviserikkeid. Rööviti kassas olnud raha, mida oli veidi üle üheksa tuhande. Kaasa viidi alkoholi ja tubakatooteid. Varastatu hulga ja kahju suuruse selgitab inventuur.

Lisaks langesid röövlite saagiks ka tööl olnud kahe müüja isiklikud asjad ja raha.

Röövlid kõnelesid aktsendita vene keelt. Politseil on palve kõigile Pae kaupluse lähedal elavatele inimestele, kes võisid poest põgenevaid röövleid näha, teatada oma tähelepanekutest politseisse telefonidel 68 493 või 68 442. Info andja isiku anonüümsus garanteeritakse. Eriti aga palume politseiga ühendust võtta mehel, kes läks samal ajal poodi õlut ostma ja kellele röövlid välisuksel vastu jooksid.

Varas viis kaasa ainult mobiiltelefoni

Esmaspäeval oli Palamuse vallas Mullaveres kella poole üheksast hommikul poole üheteistkümneni õhtul üks pere kodunt ära. Koju jõudes märgati, et maja elutoa välimine aknaklaas oli lõhutud ja sisemine lahti lükatud. Kadunud oli perenaise mobiiltelefon Motorola. Esialgu ei märgatud muud midagi puudu olevat.

Mustvee sadamast varastati prügikonteiner

Nädala alguses sai Mustvee politsei andmeid, et linnas on maha müüdud prügikonteiner, mis on ilmselt varastatud, sest see oli varjule viidud.

Teisipäeval tuligi Mustvee linnavalitsusest avaldus, et Mustvee sadama parklast on ära varastatud metallist prügikonteiner, mille maksumus on 800 krooni. Osutus, et konteineri vedasid sadamast ära kaks kohalikku Marja tänaval elavat meest Sergei ja tema juures elav tuttav. Varastatud asjale leidus kohe ka ostja. Konteiner müüdi 200 krooni eest maha Benito Agirre tänavale.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Päeval sajab enamasti lörtsi, kohati tuiskab, paiguti on sadu tugev. Puhuvad ida- ja kagutuul,5-10 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni kolm kraadi.

Reedel on pilves, selgimistega ilm. Öösel sajab mitmel pool lund, lörtsi ja vihma, päeval sajab lörtsi ja lund. Öö jooksul pöördub tuul põhja ja kirdesse, puhudes 5-10 m/s. Nii öösel kui ka päeval on õhutemperatuur kaks kuni -4 kraadi.

Vooremaa

Neljapäev, 22. november 2001. a.

Pajusi vald on Eesti nitraadirikkamaid piirkondi

JAAN LUKAS

ETK Leib Jõgeva tsehhis lõpetati tootmine

RAIVO SIHVER

Reformierakond: Eestlased joovad liiga palju

PEEP LILLEMÄGI

ARVAMUS

Koonderakond läks väärikalt ajalukku

JAAN LUKAS

KIRJAD