Jõgeva linnapea Ants Paju ja Jõgeva vallavanem Toivo Ilves sõidutasid Piibe maantee tule linnapiirilt kesklinna hobusega. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Vooremaa
Jõgeva
linnapea Ants Paju ja Jõgeva vallavanem Toivo Ilves sõidutasid
Piibe maantee tule linnapiirilt kesklinna hobusega. FOTO: ANATOLI
MAKAREVITŠ
Pühapäeval avati pidulikult Tartust Tallinna viiv Piibe maantee kui suvetee. Mööda Piibe maanteed liikus ühest vallast teise tuli, mida erinevate piirkondade inimesed omal valikul edasi kandsid. Jõgevamaal läbis tuli Tabivere, Palamuse ja Jõgeva valda ning Jõgeva linna.
Piibe maantee kui suvetee avatseremoonia algas Tartu Raekoja platsilt, kus üliõpilased esinesid omalaadse etendusega. Tule süütas Tartu abilinnapea Margus Hanson. Seejärel alustas tuli teekonda Otepää mootorratturite eskordi saatel. Piibe maantee alguses Tartu linna ja Tartu valla piiril eemaldati Piibe maantee sildilt kate.
Jõgevamaal võttis Piibe maanteele pühendatud tule esimesena vastu Tabivere valla esindaja, Tabivere vallavara juhataja Ivar Karina. "Tabivere vallale on Piibe maantee ääres paiknemine kasulik. Kui Tabivere valda hakkab senisest veelgi rohkem turiste külastama, on see meie piirkonnale igati soodne. Arvestades seda, et Piibe maantee tähtsus suureneb, võiks Tabiveresse ka bensiinijaama ehitada," rääkis Karina Vooremaale.
Ivar Karina alustas ka joostes Tabivere valla piiril tule edasi viimist. Pärast orienteeruvalt kilomeetri pikkust jooksu andis ta tule edasi Tabivere Keskkooli õpilastele. Tabivere koolilapsed viisid tuld edasi kuni Mullavereni Tabivere ja Palamuse valla piiril.
Seal ootasid tuld sabakuues ja kõvakübaras Palamuse vallavanem Märt Jallakas ja rahvarõivas vallavolikogu esimees Heili Nigulas. Nad sisenesid Järva-Jaani tuletõrjemuuseumile kuuluvasse tuletõrjeautosse, mis on kohandatud kaminasaaliks. Tuletõrjeauto kaminas põles lõke, mis oli süüdatud selleks, et võtta tuld, kui edasikantavas tõrvikus tuli kustub.
Palamuse valla piirilt Jõgeva valla piirini viisid tuld jalgratturid. Kassinurmes, kus laulsid ja tantsisid ka taidlejad, võttis tule vastu Jõgeva vallavanem Toivo Ilves. Tema pani tule põlema koduloolasele ja kollektsionäärile Juhan Reimannile kuuluvas õlilambis.
Tantsuhoogu sattus ka Järva-Jaani tuletõrjemuuseumi juhataja Tuve Kärner, kes võttis tantsima Jõgeva linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Hele Tallinna. Jõgeva linna piiril ootas oma koostööpartnerit vallavanemat Toivo Ilvest linnapea Ants Paju. Paju ja Ilves istusid koos hobusevankrile, et alustada sõitu Jõgeva kesklinna suunas. Hobune hakkas aga perutama ja rebis end vankri eest lahti. Pärast mõneminutilist pingutust sai Paju taas hobuse vankri ette ja sõit võis jätkuda. Nii viidi tuli Jõgeva keskväljakule, kus tulest ja Piibe maanteest kõnelesid Ants Paju ja Toivo Ilves. Sõna sekka ütlesid ka Jõgeva Linna Teatri näitlejad ja Vanapagan. Jõgeva teedevalitsuse juhataja Kuno Männik avaldas arvamust, et mida rohkem mööda Piibe maanteed sõidetakse, seda põhjalikumalt võidakse teed ka hooldama hakata.
Lääne-Virumaa suunas Rakke vallani viisid Jõgevalt tuld motomatkajate klubi liikmed eesotsas ülemtsiklimehe Igor Ellissoniga. Piibe maantee ava- ja tuletseremoonia lõppes simmaniga Jänedal Musta Täku tallis. Taidlusega pakkusid külakosti ka Jõgevahe pere naisrühm ja ansambel Kaaratsim.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Eile oli vallavalitsuse istung. Torma koolis oli eile õpilasüritus "Tants Päikesekuninga õukonnas". Täna on Torma ja Sadala kooli ühine jüriööjooks. Homme on nii Torma kui ka Sadala koolis kohtumine kirjanik Henno Käoga. 25.-27. aprillini korraldatakse Torma koolis kevadised stiilipäevad. Neljapäeval annab Sadala rahvamajas etenduse Rakvere teater. Reedel on vallavolikogu istung. Demos baaris esinevad reedel Ivo Linna ja Antti Kammiste. Torma lasteaed Linnutaja korraldab reedel lahtiste uste päeva. Päevakorras on organiseeritud tegevus lastele, õuemängud, vestlus lasteaia personaliga, vestlused koolivalmiduse teemadel jne.
Täna korraldavad Jõgevamaa keskkonnateenistus, Eesti Metsaselts ja Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakond Elistvere järve kaldaala korrastustalgud. Maarja koolis on absurdinädal, mille käigus korraldatakse nõmedate kompositsioonide ja nõmedate joonistuste võistlus, heietatakse mälestusi pioneeriajast koos endise pioneerijuhi Tiina Uusnaga jne. Laupäeval osaleb Maarja kool heakorraaktsioonil Tartu-Jõhvi maanteel. Maarjas on eeloleval esmaspäeval volbripäeva külatalgud, millele järgnevad volbriöö simman, nõidade show, laheda nõia valimine. Tabiveres korraldatakse volbriöö disko.
Sellest nädalast alustati Saare mõisas kevadiste heakorratöödega. Eile oli vallavolikogu istung, kus oli arutusel valla lisaeelarve. Täna on Saare rahvamajas Eesti Külade ja Väikelinnade IV Maapäeva arutelu. Homme ja ülehomme on Voore koolis lahtiste uste päevad. Reedel on Eesti põhikoolide korvpalliturniir Voore Cup, milles osaleb 16 võistkonda.
Eile oli vallavalitsuse istung. Homme osalevad vallavanem Toivo Tõnson ja sotsiaalabi osakonna juhataja Anne Veiram Põltsamaa haigla juhatuse koosolekul. Homme ja ülehomme osaleb ehitusnõunik Raivo Lehiste Tallinnas õppepäeval "Riigihanked ehituses". Neljapäeval on Adaveres renoveerimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija, et arutada ehitustöödega seotud probleeme.
Eile algas linnas heakorranädal, mille käigus korraldatakse vanapaberi kogumise aktsioon, ohtlike jäätmete kogumisreid, heakorratalgud reedel jne. Kultuurikeskuse galeriis on sellel nädalal avatud Põltsamaa Kunstiseltsi kevadnäitus talvistest tarbekunsti töödest. Eile osalesid linnapea Margi Ein, abilinnapea Tiit Kulu ja ehitusnõunik Ville Tamm seminarnõupidamisel "Ajalooliste väikelinnade identiteet ja säästlik areng" Tallinna Muinsuskaitseinspektsioonis. Lasteaias Mari tähistati eile õues jüripäeva spordimängudega. Täna on linnavalitsuse istung. Linnapea Margi Ein osaleb täna Eesti Linnade Liidu büroos Eesti Linnade Liidu juhatuse erakorralisel koosolekul tulubaasi teemal. Laupäeval istutavad Lionsklubi Põltsamaa ja Jõgeva osakond Sõpruse parki millenniumitamme, mille järel Põltsamaa osakonna liikmed istutavad 56 puuistikut Kannikese tänavale.
Eile oli Saduküla koolis kohtumine Villu Reiljaniga teemal "Eestimaa täna". Sadukülas korraldati eile tõrvikutega teatejooks. Homme on Puurmani lossi saalis Alam-Pedja looduskaitseala teabepäev. Külas on ühing Kotkas, kuulatakse õpilasgiidide ettekandeid, esitletakse uurimistöid, vaadatakse slaidiprogrammi. Neljapäeval tutvustab Saduküla kooli üheksanda klassi õpilastele oma kooli ja õppimisvõimalusi Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli juhtkond. Puurmani kultuurimajas annab neljapäeval etenduse Viljandi lasteteater Reky.
Eile pidas nõu valla päevade toimkond. Homme on vallavalitsuse istung, kus arutatakse toetuste määramist. Palamuse Gümnaasiumis on homme oivikute pidu. Palamuse rahvamajas annab homme etenduse lasteteater Reky. Neljapäeval tuleb Palamuse rahvamajas kokku eakate klubi. Reedel on Luua baaris Auul laste nõiadisko. Kaarepere rahvamajas on reedel rahvatantsurühma Luukar kümnenda aastapäeva kontsert ja Toompea sinimustvalge lipu üleandmine Eesti Rahvamuuseumile. Palamuse rahvamajas on reedel kohvikklubi õhtu.
Eile korraldati Pala kultuurimaja juurest tõrvikutega jüriöö teatejooks. Homme annab Pala kultuurimaja näitering etenduse G. Hauptmanni "Rotid" Lümati rahvamajas.
Laupäeval korrastati Pajusi Küla Seltsi eestvõttel Pajusi parki. Neljapäeval on vallavolikogu istung.
Mustvee Vene Gümnaasiumis on käsil kooli territooriumi korrastamine. Kultuurikeskuses annab neljapäeval etenduse lasteteater Lepatriinu. Laupäeval ja pühapäeval on Mustvee spordihoones veteranide korvpalliliiga meistrivõistlused. Eeloleval esmaspäeval on Mustvee lasteaias nõidade pidu.
Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli vabade põllu ja metsamaade nimekirja kinnitamine jm.
Eile korraldati üle valla jüriööjooksusid. Homme on vallavalitsuse saalis koos maakonna omavalitsusliidu juhatus. Siimustis Kiigemetsas korraldatakse homme valla laste jooksu seeriavõistluse I etapp. Neljapäeval on vallavalitsuse saalis Jõgeva Vähihaigete Ühenduse asutamiskoosolek. Laupäeval on Kuremaal traditsiooniline Vooremaa vokaalansamblite ülevaatus.
Täna on maavalitsuse saalis maakonna alaealiste komisjoni istung. Samas on täna koos maakonna tervishoiunõukogu. Neljapäeval viibivad Jõgeval EELK juhid. Samal päeval avatakse Jõgeval Vähihaigete Ühenduse ruumid.
ARVAMUS
Kes on võitjad Jõgeva varesesõjas?
Linnastuvad mitte ainult inimesed. Tehismaastike pindala suurenedes on kahanenud looduslike osakaal ja sealsed asukad on sunnitud uusi elualasid otsima.
Seetõttu on loomulik, et järjest enam elustikuliike on ümber asunud uutesse inimtekkelistesse elupaikadesse. Paljude liikide jaoks on just inimene ümbruskonna elamiskõlbulikuks muutnud.
Künnivareski on meie laiuskraadideni jõudnud inimese jälgedes. Ilmselt toimus see suhteliselt hiljuti, sest neid polegi nagu päriselt omaks võetud. Võibolla on neid võõramaalasteks peetud sellepärast, et ilmuvad ikka ootamatult ja kohe seltsinguna. Võib aga ka olla, et meie jaoks tundub neile omane suur seltsivus ja lärmakus võõrastavana.
Sellega linna tulnud vareslaste nimekiri ei lõpe. Veelgi enam on end inimasulatega sidunud puu- ja tehisõõnsustes pesitsev hakk. Päris uustulnukad on hallvares ja harakas. Tihedamates parkides on juba pesitsenud lausa metsalinnud pasknäärid ja üha enam tulevad asulatesse kunagised inimpelglikud laante asukad rongad.
Pattude nimekiri ja varesesõjad
Kuigi künnivares kipub põldudel ja aedades peale mitmesuguste maapinnaelukate ka viljateri jms noppima, pole inimesed seni tema vastu pikka viha kandnud. Erinevalt linnupesade rüüstamises üksvahe süüdi mõistetud hallvaresest, harakast, rongast jt lähematest sugulastest, keda lausa hävitama on kutsutud. Nagu õigesti märgib Olavi Annuk (Vooremaa 12.04.2001), on linnades ütlemisi just künnivarese vastu.
Tartu Toomemäe künnivarestele pandi kunagi pahaks seda, et nende kisa mõnele haigele pahaendelisena olevat tundunud. Aastaid tagasi püüti künnivareseid Toomemäe kolooniatest tõrjuda. Õnneks suurema eduta. Nüüd on siis sõda linnavarestega täishooga lahvatanud Jõgeval.
Tegelikest künnivarestele omistatud pattudest jäävad sõelale vaid lärm ja auto katuse reostamine. Muu jääb paraku rohkem oletusteks. Maapinna üleväetamine pesapuude all ei tundu tõsiseltvõetava haljastuse kahjustamisena. Suurte puude varjus ei kasva hea muru ega ilutaimed niikuinii.
Kuidagi pole õigustatud arvamine, et vareste minnes tulevad asemele kaunihäälsed laululinnud. Künnivaresed laululinde ei peleta. Vaevalt ka hallvaresed ja harakad puudel ning põõsastel paiknevaid linnupesi oluliselt leiavad ja lõhuvad. Laululinnud vajavad rikkalikuma põõsarindega pargiosi või tihedamaid põõsaid. Paljud ka puuõõnsusi või pesakaste. Meeldivatest oravatest peaks teadma seda, et nad rüüstavad laululindude pesi.
Ägedas sõnasõjas esitatakse ka päris põhjendamatuid süüdistusi. Marko Pukk (Vooremaa 19.04.2001) arvab, et varesed lõhuvad valgetoonekurgede (mitte valgete sookurgede!) pesi ja tõrjuvad neid sellega pesapaikadelt välja. Võimalik, et varesed tõesti kurepesalt peenemat pesamaterjali varastasid, kuid suurt kurepesa nad küll lammutada ei suuda. Lindudel kehtib seadus: mis ripakil, see ära! Ehitusmaterjali võetakse meelsasti ka valveta jäetud naaberpesast. Ainult vahele ei tohi jääda - siis on kära suur ja oht kolki saada.
Valgetoonekurgedel on juba enne munemist üsna püsiv pesavalve ja sel ajal ei söanda ükski vares neid kimbutama minna. Kui pesa ei valvatud, oli viga milleski muus.
Lahendused
Üks võimalus on varuda pisut leplikkust ja jätta asjad nii nagu nad kujunenud on. Kui künnivaresel Jõgeval hästi läheb, võib arvata, et linna ümbruses on head toitumismaad. Teiste sõnadega - maamehed künnavad, külvavad, koristavad, peavad karja jne. Selle üle peaks linlasedki rõõmustama. Miks ei võiks künnivares Jõgevale vapilinnuks olla? Niisuguse rikka linnueluga linnu pole palju. Miks mitte uskuda, et aasta tuleb vaid siis õnnelik, kui pargis patseerival linna kodanikul mõni puuladvas ülemeelikult kraaksatav mustakuueline harkjalg peakatte või õla ära rihib.
Tartus kogunevad talvel sadade kaupa kesklinna katustele ja pargipuudele ööbima hakid, kes lisaks valjule käratsemisele kõnniteed ja linlasedki päris tihedasti ära kirjavad. Ometi poleks imestada, kui taaralinlased oma vapilinnuks just noorusliku ja käbeda haki valivad. Tartu linnuhuvilistele, küllap ka paljudele teistele on pesade juures kraaksuvad künnivaresed esimeseks kevadekuulutuseks. Seda uudist teatatakse õhinal teistelegi, kui jutt oodatud kevadele läheb.
Kui siiski peetakse vajalikuks künnivaresed teatud kohtadest eemale tõrjuda, tuleb sedagi oskuslikult teha. Tapatalgud on loomulikult õigustamatud, kuid palju kasu pole ka ühekordsest pesalõhkumisest. Teatud hulk kindlameelsemaid linde jõuab veel samal aastal uue pesa ehitada ja järgmisel kevadel algab kõik otsast pihta. Tagasi tulevad mitte ainult pesaomanikud, vaid pesade olemasolu meelitab juurde terve seltsingu.
Tõrje annab vaid siis tulemusi, kui ühel kevadel enne munemise algust kõrvaldada antud pargiosast kõik pesad. Seda tuleks mõne päeva pärast vastavalt uute pesade valmimisele korrata. Kuni kogu vareseseltsing jõuab veendumusele, et targem on järele anda ning meeldivamas ümbruses uus ühiskodu rajada. Selleks sobivas metsatukas või metsaserval peab olema pesade paigutamiseks vanu hästihargnenud okstega puid. Võsa või noorendikud selleks ei kõlba.
Näib, et varesesõjas võitjaid polegi. M. Pukk märgib, et meie poolt linnadeks muudetud maastikes elavad ka inimesed. Väite teine pool on ju KA LINNUD. Linnadele ongi iseloomulik tiheliolek. Eraklikkus ja naabrite tõrjumine sinna ei sobi.
VILJU LILLELEHT,
ornitoloog,
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liige
Poliitikuid ei rõõmusta miski muu rohkem, kui teravad oponendid - nendega väideldes on ju põhjust oma vaateid selgitada.
Nii on ka minul heameel, et Vooremaa kirjasaatja Margus Kiisi näol on Isamaaliidul Jõgevamaal liitlane, kelle abil on hea meie erakonna asjust kõnelda. Paar nädalat tagasi saatis hr Kiis Isamaaliidu koduleheküljele sõnumi: "Ma olen alati teadnud, et Isamaaliidul pole mingit poliitilist kultuuri." Seekord valmistas meie erakond küll hr Kiisile pettumuse. Erakonna presidendikandidaatide Tunne Kelami ja Peeter Tulviste debatid Isamaaliidu suurkogu eel tõstsid tublisti mitte üksi Isamaaliidu, vaid kogu Eesti poliitilist kultuuri. Need olid tippintellektuaalide väitlused, kus konkurendid suhtusid üksteisesse väga lugupidavalt ja ei koonerdanud vastastikku heade sõnadega. Selles ausas võistluses ei olnud õieti kaotajaid. Üks väga tugev kandidaat edestas teist väga tugevat kandidaati ehk ainult selle tõttu, et erakonnakaaslased nägid tal olevat suuremaid võimalusi tõepoolest Kadriorgu jõuda.
Ma saan aru, et peale Isamaaliidu õnnestunud presidendidebati võivad veel paljud asjad lihtsalt kopsu üle maksa ajada. Näiteks see, kui tuntud kirjanik Mihkel Mutt otsustab just nüüd Isamaaliitu astuda. Või et Isamaaliitu astujate arv on viimastel nädalatel üldse tublisti kasvanud. Et valitsus püsib ja püsib ning president Meri ütleb veel koguni, et Laaril on anne valitsust koos hoida. Ja et kui täna oleksid valimised, siis võidaks need avaliku arvamuse uuringu põhjal taas kolmikliit.
Ühes oma varasemas artiklis kirjutasite, hr Kiis, et te ei tunne hästi ühtegi keskerakondlast ega muid opositsioonipoliitikuid. Arvan, et siin ongi konks. Kui te suhtleksite poliitikutega nii koalitsioonist kui ka opositsioonist sagedamini, süveneksite, analüüsiksite, siis poleks vaja haarata räige sildikleepimise kui argumendi järele.
Üks võimalus tuleb varsti: 26.-27. aprillini on mitu Isamaaliidu Riigikogu liiget ja nõunikku ringsõidul Jõgevamaal. Ajame juttu, arutame asju. Siis ei välju ehk teie pime viha, hr Kiis, ka nii kergesti kontrolli alt, nagu sissekandes meie erakonna külalisteraamatusse, kus te kirjutate: "Ah, kama, moodustage oma reglemente edasi, kedagi see niikuinii enam ei koti. Ei teie vastaseid ega teie sõgedavõitu fänne."
Tõepoolest: mõni külastaja jätab külalisteraamatus pererahvale endast ikka kustumatu jälje.
ANDRES AMMAS,
Isamaaliidu peasekretär
Küsitletutest on enamik mittetöötajad
Küsimus: kas olete õpilane, töötaja, töötu, kodune või pensionär?
Küsitletute asukoht: 24% Põltsamaa, 20% Jõgeva, 10% Mustvee, 2% Tabivere, Kantküla, Kaude, Varbevere, Visusti, Pauastvere, Pajusi, Endla, Tammiku, Jõune, Kurista, Lümati, Kõola, Haavakivi, Pikkjärve, Voldi, Siimusti, Sulustvere, Äteniidi, Piibumäe, Sääritsa, Rõstla, Torma. Küsitletute iga: 6% teismelisi, 6% 20ndates, 12% 30ndates, 12% 40ndates, 18% 50ndates, 28% 60ndates, 14% 70ndates, 2% 90ndates aastates. Küsitletute sugu: 26% mehed, 74% naised.
Küsitletute hõivatus: 10% õpilasi, 34% töötajaid (kaasa arvatud ettevõtjad), 10% töötuid, 4% koduseid, 44% pensionäre.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Eelmisel nädalal hukkus traagiliselt Jõgeva kuulsaim kodutu Artur, tuntud ka kui Pudulai. Ilma temata pole politseikroonika ega Nelli Teataja enam need, mis enne. Ka Vooremaa mälestas lahkunut vaikushetkega ning küsis endalt, miks pidi veel suhteliselt noore, hea näitlejaande ja ladusa suhtlemisoskusega mehe elutee just sellisel kombel lõppema.
Rikkam ja edukam osa meie ühiskonnast arvab, et igaüks on oma õnne sepp. Põhimõtteliselt võib ju igaüks oma firma asutada, miljoneid kokku ajada, Kroonikas poseerida ning lasta end parlamenti valida. Kui sul aga pole kodu ega korralikke riideid ja viinaviga on kah küljes, oled ilmne luuser ning ise selles süüdi - ei ole piisavalt ettevõtlik, ei ole osanud kõiki võimalusi ära kasutada ega õigel ajal õiges kohas olla. Parimal juhul võid sattuda seltskonna tähelepanu objektiks kui naljakas kurioosum, kes külmal ajal politsei ees joobnut mängides arestikambrisse sooja tikub.
Ükski inimene ei ole täiuslik, kui aga on, siis ilmselt ei ole tegemist inimesega. Ka linna vahel kakerdav viinanina võib olla aus ja tore inimene ning teha riigile ja rahvale vähem kahju kui üks kasin ja töökas riigikogulane.
Kas sellistest niinimetatud ühiskonna heidikutest võiks samale ühiskonnale sellegipoolest kasu olla? Ehmatavalt sarnase eluteega Kristjan Lill, keda kirjaoskaja rahvas küll peamiselt Lible nime all tunneb, annab põhjust kinnitada, et võib küll. Veidi sallivust, piisavalt huvitavat ning eesmärgipärast tööd, veidi tunnustust ning aegajalt poetatud hea sõna võib iga inimesega imet teha. Kuid kapitali esialgse akumulatsiooni faasis ning praegusaja hundimoraali tingimustes on seda vist palju tahetud.
Kahjuks ei saa Vooremaa oma maakonna inimesi tööga kindlustamise osas eriti aidata. Küll aga jagub meil praktiliselt piiramatus koguses head sõna, mida kavatseme senisest rohkem just lihtsatele inimestele jagama hakata. Sest tihtilugu on nii, et isegi mure ärakuulamine teeb mure palju kergemaks.
24. aprill 2001. a
MAJANDUS
Põllumajandusloendus on tulekul
Eeloleval suvel toimub taasiseseisvunud Eestis esimene põllumajandusloendus. Arutamaks loenduse korraldamist oli maavalitsuses kolmapäeval koos maakondlik põllumajandusloenduse komisjon.
Loenduse läbiviijaks on Statistikaamet, maakonnakomisjoni ülesandeks on eelkõige jälgida, et loendus toimuks tõrgeteta, ütles komisjoni juhtiv maasekretär Henri Pook.
Jõgevamaa on loendusterritoriaalselt jagatud kolmeks ringkonnaks: ringkonna nr 16 koosseisus on Põltsamaa linn ja vald ning Pajusi vald, ringkonnas nr 17 Jõgeva linn ja vald ning Puurmani, Palamuse ja Tabivere vald, ringkonnas nr 18 Mustvee linn, Kasepää, Torma, Saare ja Pala vald. Komisjoni istungil kinnitati Statistikaameti ettepanekul moodustatud Jõgevamaa loendusringkondade koosseisu kuuluvad 22 loenduspiirkonda (on loendajate juhendaja tööpiirkond) ja 121 loendusjaoskonda (on loendaja tööpiirkond). Loendusmoment on 15. juuli kell 00.00. Põllumajandusloendus viiakse läbi 15. kuni 29. juulini, järelküsitlus aga 30. juulist kuni 13. augustini.
Ülevaate ettevalmistatavast loendusest andis Statistikaameti peaspetsialist Liivi Aas, kes märkis, et vastavalt aasta tagasi Riigikogus vastu võetud Põllumajandusloenduse seadusele hõlmab loendus kõiki põllumajanduslikke majapidamisi ja kodumajapidamisi. Loendustoimingud on iseenesest üsna sarnased aasta tagasi toimunud rahvaloendusega ja rahvaloenduse kogemusest loodetakse põllumajandusloenduse läbiviimisel tublisti abi. Palju kasu on rahvaloenduse eel valminud ja loenduse käigus täpsustatud kaartidest. "Loodame, et saame maksimaalselt kasutada ka inimesi, kellel rahvaloenduse kogemus juba olemas," märkis Liivi Aas.
Praegu on käimas konkurss loendustöötajate leidmiseks, mis kestab aprilli lõpuni. Koos ringkonnajuhtide, loendajate juhendajate, loendajate ja reserviga peaks Jõgevamaal põllumajandusloendusega seotud töid tegema hakkama 162 inimest.
Põllumajandusloenduse objektiks on põllumajanduslik majapidamine kui ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega tootmisüksus, mille põhitegevus on põllumajandus. Loendatakse ka põllumajanduslikke kodumajapidamisi, kus tootmisressursid on väiksemad ja toodetakse peamiselt enda tarbeks. Loenduse eesmärgiks on saada andmeid põllumajandusega tegelejate majandustegevuse ja majandusseisundi, tootmise tüübi, tootmisressursside, aga ka õigusliku seisundi, juhtide ja juhtimise kohta.
Põhimõtteliselt soovib riik loendusega teada saada, kuidas põllumehed elavad ning seda otse maaomanike ja kasutajate küsitlemise teel. Usutavasti on loendusandmetest palju kasu ka Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga, arvestades eriti seda mahtu, mis Euroopa Liidu tänastes liikmesriikides põllumajandustoetusteks kulub.
Komisjon tõdes, et loenduse korraldamisel tuleb arvestada ka suu ja sõrataudi levikuga Euroopas. Eestisse aga taud jõudnud ei ole ning seega ei ole vähemalt esialgu mingit alust kaua kavandatud loendust seisma panna. Loendusandmeid kogutakse inimeste ütluste alusel, lautadesse ja mesilatesse loendajad ei trügi. Statistikaamet teeb kõik selleks, et andmete kogumine oleks usaldusväärne, turvaline ja anonüümne.
Kellel põllumajandusloenduse kohta küsimusi, võib pöörduda Statistikaametisse Jõgeva, Aia 2 (tel 22 880). Sealsamas ja kõikides omavalitsustes (välja arvatud Jõgeva valla ja linnavalitsuses) võetakse vastu ka loendustöötajaks kandideerijate ankeete.
PEEP LILLEMÄGI
Cobra Grupp on Jõgeva maakonna suurim ehitaja
Endise Jõgeva EPT ehitus, majandus ja farmide jaoskondadest välja kasvanud firmal, ASil Cobra Grupp täitub sügisel kümme aastat. Põhitegevusalaks on ehitus.
Praeguse seisuga tehakse koostööd seitsme välispartneriga ja antakse tööd 42 inimesele. Ehitatakse Jõgeva maakonnas, aga ka Tallinnas, Tartus, Ida-Virumaal ning mujal Eestis. 1999. a oli firma käive ilma tütarfirmadeta 16 miljonit krooni. Kogu teenitud kasum investeeriti kinnisvara arendusse ja tootmisse.
ASi Cobra Grupp tulemusi on kajastatud ajalehe Äripäev koostatud kiirestiarenevate väikettevõtete Gaselli TOPis. Peale ehitamise, mis hõlmab ka sanitaartehnika-, elektri- ja väiksemaid ventilatsioonitööd, ning kinnisvara arendamise, tegeldakse külmutusseadmete hooldamisega ja farmiseadmete tarnimise ning paigaldamisega.
Edu toonud põhjuste seas nimetas ASi Cobra Grupp nõukogu esimees Aivar Kokk korralikku meeskonnatööd ja uute ideede pidevat otsimist ning nende ellurakendamist. Ta jätkas: "Meil on väga hea väike töövõimeline juhtkond. Iga mees teab, mida ta tegema peab. Kõigil on kõrgem haridus. Meil on väga tublid brigadirid ja pikaajaliste kogemustega töölised."
Eeliseks oma tootmisbaas
Firmal on saekaater, metallitöökoda ja ehitusmaterjalide laomajandus, samuti tehniline masinapark koos tõstukite, koppade, kallutajate, kraanade, betooniautode ja pumpadega. ASi Cobra Grupp juhataja Juhan Algus pidas ehitusobjektide pakkumisel osalemise eeliseks asjaolu, et projekteeritakse ise ja omatakse ka häid kontakte vastava koostööfirmaga. "Näiteks on Palamuse laululava, Painkülas asuv PepsiCo Eesti AS peakontor ja Jõgeva Aia 2 katus meie projekteeritud ja ehitatud. Praegu rekonstrueerime muinsuskaitseobjektide nimistusse kuuluvat Hellenurme mõisahoonet. Seal teeme nii projekteerimist kui ka ehitamist. Projekti rahastavad rahvusvahelised fondid," kommenteeris Juhan Algus.
"Oma tootmisbaasi olemasolu tõttu suudame enamuse objekti jaoks vaja minevaid detaile ise valmistada. Näiteks tegime ise ASile Werol Tehased kahe angaari kandekonstruktsioonid," kommenteeris Aivar Kokk.
Möödunud aastal osaleti peamise alltöövõtjana ASi Merko Ehitus kolmel objektil: Jõgeva linna puhastusseadmete, Põltsamaa postimaja ja Saadjärve mõisahoone ehitusel. "Suuremahulised tööd oli vaja ära teha väga lühikese aja jooksul ja üleskerkinud küsimustele tuli lahendused leida käigu pealt," rääkis ASi Cobra Grupp juhataja.
Käesoleva aasta suurimad objektid paiknevad Jõhvi kandis, Tartus ja Kasepääl. Juhataja Andres Aaboja andmetel valmib aprilli lõpus OÜle Revino kuuluvas Jõhvi aiandis 2000-ruutmeetrine, esimene sellist tüüpi Ricel Multipan kilekasvuhoone Eestis. Kilealust pinda köetakse kaheksa 105 kW võimsusega Hollandi firma ABB gaasipuhuri abil, mille maaletoojaks ka ollakse. "Ehitame Tartusse 2000-ruutmeetrise põrandapinnaga büroohoonet, mis valmib sügiseks. Hoone tellija otsis meid ise üles," kommenteeris projektijuht Raavo Haaviste.
"Kasepää rahvamaja ehitamisega alustasime 1999. aastal. Omapäraks on see, et endisesse ristpalkidest ehitatud paadikuuri tehakse kaasaja nõuetele vastavat kultuurikeskust. Jaanipäevaks valmivasse hoonesse tulevad väliterrassid, kaminad ja arstiruumid," sõnas Juhan Algus.
Oluliseks peetakse kinnisvara arendust
"Meie nägemuse kohaselt peaks ehitusfirma tegutsema ka kinnisvara arenduse alal. Ja meie oleme neisse objektidesse ka investeerinud.," rääkis nõukogu esimees Aivar Kokk. Peamiseks investeerimisobjektiks on Kesk-Eesti Ärikeskus, mille üheks suuremaks omanikuks AS Cobra Grupp on. Seal on pinda 1600 ruutmeetrit, millest üle 1000 ruutmeetri on renoveeritud. "Mais hakkame antud objektil kaubanduspinda ehitama. Maht ületab nelja miljonit krooni," kommenteeris Aivar Kokk.
Koostöös Ameerika projekteerimisfirmaga pakutakse klientidele 5000 maja plaane ja eskiisjooniseid. On olemas ka kolme eramaja ehitamiskokkulepped. Koostöös Soome partnerfirmaga tegutsetakse üle lahe juba kolmandat aastat. "Täna müüme me sinna ehitusmaterjali. Soomes on meil tellijaid, kes sooviksid, et me seal juba sel suvel ehitama hakkaksime. Praegu tegeleme me töölubade saamisega," lisas ASi Cobra Grupp nõukogu esimees.
RAIVO SIHVER
Eelmisel reedel tunnistas ülevaatusvastuvõtukomisjon, et Jõgeva linna reovete puhastusseadmed, kanalisatsiooni survetrass ja reoveepumpla ehitus on lõpetatud. Rajatis, millel pole teist sarnast Eestis, ja vaevalt, et mujalgi, läks maksma üle 30 miljoni krooni.
Jõgeva linnas tekib aastas umbes 300 000 kuupmeetrit heitvett, mis senini jooksis otse Pedja jõkke. Jõgeva heitvete puhastamiseks alustati eeluuringuid juba 1996. aastal, kuid reoveepuhasti ehitamiseks sai Eesti Projektilt tellida projekti alles paar aastat hiljem, kui oli selgunud, et puhasti ehitamiseks on võimalik saada välisabi. Euroopa Liidu Phare programmist eraldati selleks 9,6 miljonit, üle 17 miljoni krooni saadi riigieelarvest ning vaid kümnendik objekti maksumusest tuli katta linna eelarvest. Tunamullu detsembris sõlmis Jõgeva linnavalitsus puhastusseadmete ehitamiseks lepingu ASiga Merko Ehitus, kes lõi jaanuaris kopa maasse.
Solk jõudis puhastisse
Paar nädalat tagasi sai rajatis nõnda valmis, et osa linna heitveest juhiti puhastusseadmetesse. Reedel, kui rajatist käis vaatamas ja hindamas 14-liikmeline ülevaatusvastuvõtukomisjon eesotsas abilinnapea Viktor Svjatõševiga, suubus reoveepuhasti vastuvõtukaevu heitvesi mööda kolme torustikku: endise KEKi linnajaost, Rohu-Tähe ja Aia tänava ning nahavabriku piirkonnast. Reovesi pumbatakse kahte 300 tonni vett mahutavasse ja nelja meetri sügavusse settebasseini. Kraaptransportöörid viivad settinud muda ja liiva ning tahked osakesed mudatihendajasse. Mehaaniliselt puhastatud vesi suunatakse edasi juba suurematesse, 1500 kuupmeetri mahtuvusega puhastitesse. Pärast
nende läbimist peaks haisev solkvesi saama nõnda puhtaks, et pole loodusele ja inimesele enam ohtlik.
Linlane osaleb veetariifi kaudu
"Ehitajad said oma tööga valmis, kuid meil on veel väga suur töö ees, nõnda kallis rajatis peaks ju oma pool sajandit ekspluatatsioonis olema. Seetõttu lähebki vaja suhteliselt pikka häälestusperioodi," nentis linna veevärgi haldaja, ASi Jõgeva Vesi juhatuse esimees Lembit Kabral. Puhastusseadmete ekspluatatsioonikulud püütakse hoida nii madalad, kui vähegi võimalik. Seadmeid hakkab hooldama vaid kolm töötajat. Vee ja kanalisatsiooni hinna hiljutine tõus oligi peamiselt tingitud puhastusseadmete ehitamisest. Euroopa Liidult ja riigilt nõnda suure abiraha saamise üheks eeltingimuseks oligi linnaelanike osalemine veetariifide kaudu.
Solgisööjad bakterid
Jõgeva reovete puhastamisel teevad põhitöö bakterid. Pärast mehaanilist puhastamist saab vesi puhtamaks vaid kolmandiku võrra. Reovett puhastavaid baktereid pole vaja kalli raha eest osta - neid on ka Jõgeva solgis, vaja vaid hoolitseda, et neid saaks palju.
"Tuleb hoolitseda, et bakteritel oleks toiduks piisavalt solki, hingamiseks hapnikku ning parajalt soojakraade paljunemiseks. Läheb veel mõni kuu, kui bakterite töö annab märgatavaid tulemusi. Praegu veel reovee aereerimist ei toimu, esialgu toimub põhiliselt vaid mehaaniline puhastamine," selgitas Kabral.
Eelmisest nädalast alates voolab Jõgeva linna reovesi varasemaga võrreldes kolmandiku võrra puhtamana Pedja jõkke. Reoveepuhasti avatakse pidulikult alles siis, kui puhasti territoorium on haljastatud ning teed ja platsid asfalteeritud.
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Läbi aegade on suhtumine seksi olnud suhteliselt erinev, aga mitte nii palju kui mõned teoreetikud arvavad.
Ürgaja seksi kohta on hulgaliselt teooriaid ja hüpoteese, mis toetuvad arheoloogilistele leidudele, fantaasiale ja loogilistele järeldustele. On erinevaid ideid promiskuiteedist ehk reguleerimata seksist, suurpereelust, matriarhaadist, patriarhaadist jms, ühtset seisukohta pole. Küllap oli siis suur erinevate kooseluvormide valik, mida määrasid usundid, kliima, eluolud, ühiskonnakord jpm.
Vanaaja seksuaalsust määras suuresti mehe väljakujunenud roll võimukandjana ja arvatavasti seetõttu oli seks tollastel ammustel aegadel poliitilise iseloomuga. Perekond, eriti polügaamne, oli peaaegu omaette riik ja koht selle hierarhias tähendas palju. Naise-mehe suhted rajanesid ka sellel pinnal ning sageli sõltus naise seksuaalsetest võimetest, eriti aga tema sigivusest tema asukoht hierarhias. Vanas Egiptuses viis sugukonnakultus ka insestsuheteni.
Vana-Kreeka mütoloogia meesjumaluste võimsus on üksühele korrelatsioonis nende suguvõimekusega (huvitaval kombel jumalannade oma mitte). Vanas Testamendis on naised-abikaasad aktiivsed osalejad mitme tasandi poliitikamängudes, sest Iisraeli traditsioon ei pooldanud juba üsna varakult meesšovinismi. Vanas Kreekas olid võimumängude atribuudiks homoseksuaalsed suhted õpetaja ja õpilase vahel.
Üldiselt leidus antiigis palju äärmustesselangemisi, kuna ühiskonna struktuur osaliselt soosis seda. Hilisantiigis avastati seksi kui hedonismi ja naudingu allikas, kuna seni oli ta selles vallas näiteks söömise, mammonakogumise ja alkoholitarbimise varju jäänud. Vanas Hiinas oli seksuaalsus võimu sümbol, samuti hinduismis. Samas budismis oli seksuaalsus maiste kannatuste üks allikas, millest vabanemine on Buddha jüngri üks eesmärke.
Üldiselt on vanaaja suguvärke üsna üle hinnatud, sest peaeesmärk oli alistamine ja areaali laiendamine, mitte armastamine. Jeesusest alanud kristlik traditsioon on seksi kui võimusümboli tähendust vähendanud ja toonud vastava problemaatika inimsuhete valdkonda. Uues Testamendis on otseselt taunitud abielurikkumine ja lahutamine (Jeesuse poolt), homoseksualism ja zoofiilia (Pauluse järgi).
Keskaeg ei olnud mingi seksivaenulik aeg, asi on pigem selles, et kõige rohkem kirjalikke materjale on jätnud endast maha kirik, millel oli paljude muude asjadega tegeleda kui seksiga. Viimane kui puhtalt maine, kuid mitte päris möödapääsmatu nähtus pigem segas süvenemast vaimsetesse asjadesse. Sellest hoolimata kehtestati preestrite tsölibaat ehk abiellumiskeeld alles 13. sajandil ja sedagi arvatavasti korruptsiooni vältimiseks.
Ilmalikus elus oli seks täiesti olemas, samuti näiteks kordusabielud,
prostitutsioon, kuid keskajast algab ka järjepidev armastusabielu traditsioon, sest seks polnud enam võimu atribuut, kuigi abielu poliitiline moment säilis. Tollal oli see argielu osa, mida polnud mõtet üle tähtsustada.
Renessanss tõi seksile inimsuhete relva funktsiooni. Ajal, kui mõiste au tähendus naeruvääristus ja devalveerus, võis ka seksi kasutada vahendina kellegi vastu, teda naeruvääristades või häbistades. Hea illustratsioon sellele on "Dekameroni" kelmikad lood.
Reformatsioon tõi ühelt poolt Euroopa seksuaalkultuuri rangemaks muutumise, mis on pärandanud ka puritaanluse mõiste, teiselt poolt katoliikliku poole suguelu lõdvenes ja ausse tõusis jälle puhas hedonism, mida illustreerivad paljaid kehi täis barokkmaalid, mis põhimõtteliselt on tegelikult kõrgklassi kultuurse sisuga erootika, mis demokratiseerumiprotsessis rahva ette kisti. 17.- 18. sajand oli vastava seksuaalkäitumise kõrgaeg.
Seni käsitletud seksuaalkultuuri muutused puudutasid peamiselt kõrgklassi. Lihtmaarahvas on kogu aeg käitunud nö loomulikult, looduslähedaselt. 19. sajandi tööstusrevolutsioon tõi kaasa uut tüüpi lihtrahva kooseluvormid, millega kaasnesid poolpromiskuiteetsed elukombed, mida kirjeldavad prantsuse realistid, näiteks Emil Zola oma "Söekaevurites".
Inglise viktoriaanlus oli seksuaalses mõttes skisofreeniline periood, kus ühelt poolt nõuti ranget puritaanlust, teisalt lokkas täielik vabameelsus, eriti meessoo käitumises. 20. sajandi alguses leiutas psühhiaater Sigmund Freud põhimõtteliselt täiesti uue lähenemise: seksuaalsus pole mitte samasugune elunähtus nagu kõik teised, vaid palju tähtsam. Kuigi spekulatiivne teooria, on see mõjutanud kardinaalselt kogu eelmist sajandit, kus olnud vähemalt kolm seksuaalrevolutsiooni: 1920ndatel, 1950-1970 ja 1995-2000. Esimese revolutsiooni point oli froidismi minek massidesse ja mõttemallide muutumine. Teise revolutsiooni tegi võimalikuks tõhusate naistele mõeldud rasedusvastaste vahendite leiutamine. Kolmanda revolutsiooni tulemus oli vana perekonnamudeli tähtsuse vähenemine ja mitteheteroseksuaalsete suhete populariseerumine.
MARGUS KIIS
Kuma raadio kuulutas C. Vedru ja Vale-Dmitri tagaotsitavateks
Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et sõitsime meie koos Vanaveski estraadiringiga Väätsale. Selles asulas toimus nimelt üleriigiline estraaditruppide ülevaatus "Maamees muigab". Kas maamees ikka muigab ka või on tegemist rohkem virila irvega, pole tähtis.
Väätsa on väike alev Paidest veidi maad edasi. Juba enne Väätsat, Järvamaa pealinnas Paides oli tunda, et midagi on hoopis teistmoodi kui Jõgeval. Kõige esmalt torkasid silma just majad, mida sealkandis pole ehitatud Jõgeva kombe kohaselt ühe projekti järgi. Silma hakkas üsna palju eriilmelisi elumaju, ehitatud küll nõukogude ajal ja paneelidest, aga siiski mitmekesisemalt kui meie kultuurilinnas.
Väätsa kultuurimajas toimuski üleriigiline muigamine. Kohal viibis palju estraaditruppe, kohalikke kultuuritegelasi ja ka Kuma raadio. Kultuurimaja sees oli peale väljakuulutatud ürituse veel üsna huvitav kunstinäitus. Üles riputatud maskeerimisvõrkudele paigutatud maale võis kõrval saalis toimuvale naerutamisele lisaks visuaalselt nautida. Samas maalide vahel platseerus üks meeskodanik, kes üritas kokku tulnud rahvale raha eest kaela määrida paberile ja helilindile talletatud nalja tuntud tegijatelt: Aimlalt, Aasalt, Alevilt jne. Kultuurimaja teisel korrusel pakuti näljast nõrkevatele rahvanaerutajatele pisikeste toidutalongide eest
suppi. Ühesõnaga tore oli.
Kuivõrd kurjad keeled väitsid seda, et Vanaveski ülesastumiseni on tundide kaupa aega, läksin ma koos Vedruga Väätsat niiütelda üle vaatama. Kohe kultuurimaja ees oli üks ausammas kellelegi noorelt
surnud naisterahvale. Skulptuuri küljes olid veel eluaastad 1941-1945. Mida see inimene küll nii noorelt korda saatis, ei osanud meie ära arvata. Aga üldse on Väätsal tohutult palju ausambaid ja mälestuskive. Kohe kultuurimaja tagaküljel leidsime veel ühe. See oli pühendatud mingisugusele arstile. Mõnikümmend
meetrit eemal asus juba ülejärgmine mälestustahvel.
Peale mälestuskivide torkas silma veel graffiti rohkus. Kultuurimaja seinad, üks kahest bussiootepaviljonist (teine oli sodimata ilmselt põhjusel, et see oli üsna värskelt üle värvitud), kõik ülejäänud lagedana tundunud kivipinnad olid sirgeldatud täis igasuguseid mõtteteri. Alates ürginimlikust "Vasja on loll", lõpetades metafüüsikasse kalduva filosoofilise väljendiga "algoh..."ga (viimased tähed loetamatud).
Väätsalased tunduvad olevat väga praktilise meelega. Nimelt on nad ehitanud vana mõisahoone sisse taara vastuvõtu punkti. Viimase ärilise käekäigu eest hoolitsevad kaks poodi ja üks pubi. Tundub, et väätsalased on suletud ringis: et raha saada, peab olema pudeleid, et pudeleid saada, tuleb need osta ja tühjaks juua. Mitut sellises ringis ringlevat isikut õnnestus meil ka kohata.
Jõudsime oma ringkäigul kultuurimajja tagasi, kus selgus, et vahepeal olevat meid koos Vedruga Kuma raadios tagaotsitavateks kuulutatud ning et Vanaveski oleks pidanud juba ammugi esinema. Mis meie puudumise tõttu toimumata jäi. Selle vea likvideerisime aga koheselt, mille eest õhtul anti Vanaveski kollektiivile üks savist plönn ja aukiri kirjaga "parim päevakajataja".
Hiljem rääkisid kurjad ja kadedad inimesed jälle seda, et Vanaveski oleks saanud ka peaauhinna omale, kui nad mitte nii kaua laval poleks aega viitnud.
Üsnagi hilisel õhtutunnil sõitsime Jõgeva poole tagasi. Sellega kõik lõppeski.
VALE-DMITRI
Trenditööstusesse on meeletu tung. Vähesed löövad läbi, paljud jäävad ukse taha. Nii mõnigi andekas & paljutõotav noor pole aga moeimpeeriumi võimalustest teadlikki ning pühendab end seetõttu mõnele teisele, hoopis mannetumale erialale. Just nende jaoks paljastabki Moe Guru siin & praegu oma professiooni telgitagused, trendihiiu tüüpilise argipäeva.
9.00 Äratus. Hommikune espresso, mille kõrval tuleb läbi sirvida uusimad, valdavalt fotodest koosnevad disainiväljaanded.
10.00 Trendihiid suundub ateljeesse, joonistab seal klassikalise muusika saatel paberile õhkõrnu õhtukleite, vaatab üle oma päevaplaani.
12.00 Lõuna koos juhtivate moetegelastega. Haarav vestlusaines, vaidlused moeteemadel, kompromissid, kokkulepped, allkirjad.
14.00 Päeva pingelisim aeg. Intensiivne loometegevus, proovid modellidega, telefonikõned tellimuste, palvete & erinevate kutsetega. Järgmisteks päevadeks lennukipiletite broneerimine Pariisi, Milaanosse ning Singapuri - taaskohtumine kolleegidega & enesetäiendamine ühtaegu.
18.00 Tavaliselt mõni moeshow või esitlus. Kokteili limpsides jälgib trendihiid ilusaid modelle, haarab lennult uusi ideid, lõõgastub võluvas rahahõngulise atmosfääriga keskkonnas.
21.00 Minek järjekordsele trendiilmas tunnustatud auhindade jagamisele. Või ka lihtsalt vaba aeg, kui trofeesid erakogus juba piisavalt või pole tuju välklampide sähvatuste küüsi sattuda.
Nii et sina, kes sa ei karda elada glamuuri nauditava surve all, ära maga maha oma võimalust. Sisseastumiseksamid pole veel ju valitud...
Mett mokale määritud by MOE GURU
Tegelikult on selline vastus nagu Te mulle kirjutasite, läbimõtlematu.
Võib ju hea ja igati armas tunduda küll, kui meie siin kenal Eestimaal käime kuskil külakohas kultuuriüritusel, joome sinna sekka veel odavat konjakit ja tunneme end igatpidi mõnusalt. Ei!! See on kõigest pool tõde. "Vale on minu sees/ tõde on Vale sees," ütles laulusalmis juba mitu aastat tagasi Eestimaa tuntuim punkar Villu Tamme. Temaga tuleb nõustuda, sest nii on. Tõsi ta on, et ma tõesti viibisin sel üritusel ja tuleb ka pattu tunnistada, et mind tõepoolest ei huvitanud pakutavate etenduste vaatamine. Ent samas ei oleks olnud tõepoolest viisakas kirjutada laval toimunust, sest siis oleks olnud minu kirjutis täis ainult iseenda ülistamist, mis aga pole sugugi soovitav. Ehk teisisõnu: kuna Dima ise laval viibis, ei kirjuta ta laval toimunust mitte silpigi.
Ühesõnaga: ise te mind sinna kutsusite ja pole minu süü, et üritus mulle just niiviisi paistis ja mitte teistmoodi. Sest mina kirjutan seda, mida näen, kuulen, ja kuidas mulle paistab, voh.
VALE-DMITRI
Taas on nn kellakeeramine tekitanud avalikkuses probleeme. Paljud kurdavad, et kevadel algab valge aeg liiga vara, mistõttu läheb seda hulga kaduma, kuna inimesed sel ajal magavad. Nüüd on leitud sellele lahendus.
Valitsus on otsustanud rahva soovidele vastu tulla ja muuta tööaja alguse sesoonselt muutuvaks. Tööaja nihutamine võiks valitsuse arvates toimuda ajaloolist järjepidevust arvestades samal ajal, kui toimusid suve ja talveajale üleminekud ning see kord oleks kehtiv üle riigi kõikidele ettevõtetele ja asutustele. Selline kord kiirendaks tunduvalt inimeste kohanemist uue korraga. Samas omab tööaja nihutamine teede ja sideministeeriumi ametniku Voivo Mürgensoni sõnul lisaefekti ka ühistranspordis. Kuna uus kord kehtiks ainult tööealistele kodanikele, diferentseeruks inimeste ärkveloleku aeg ning hommikused liinibussid, mis on siiani olnud rahvast pilgeni täis, jääksid hoopis tühjemaks. Mürgensoni sõnutsi väheneb reisijate hulk niivõrd, et osa liine võib käigust maha võtta. See jälle annaks riigieelarvesse tohutu kokkuhoiu. Näiteks kuluks ainuüksi teede remondile siis palju vähem raha. Seni on eelnõu kahjuks veel alles läbiarutamisel.
VALE-DMITRI
Vargad hoolitsevad turvalisuse eest. Creenbalti kidramehe jalgrattal varastati küljest lukk, millega ratast igasuguste asjade külge lukustada saab.
***
Linnapea Ants Paju kohtus Ag kaubamaja ees vähemusrahvuste esindajatega. Linnapea olek oli magus kui või saial. Integratsioonipoliitika ilmestamiseks kinkis linnapea vähemusrahvuste esindajatele lilli.
***
Kodanik Dmitri Vale viibis kriminaalpolitsei uurija juures ülekuulamisel. Vale tunnistas kõik üles.
***
Seksuaalteemadel kirjutav ajakirjanik M. Kiis jalutas koos umbes 5-6aastase poisiga. Kiis ostis lapsele kommi ja šokolaadi.
SPORT
Virtuses maadeldi Georg Lurichi mälestuseks
Möödunud nädalavahetusel võis spordihoones Virtus kaasa elada järjekordsele tippmaadlejate jõuproovile.
46. Georg Lurichi mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses osalesid jõumehed nii Eestist kui ka Leedust. Võistlustele lisas pidulikkust asjaolu, et pühapäeval möödus 125 aastat Georg Lurichi sünnist, ning mitme omaaegse Eesti maadluskuulsuse kaasaelamine.
Georg Lurichi mälestusvõistlused on Eesti meistrivõistluste ja Kristjan Palusalu mälestusvõistluste järel tähtsuselt kolmandad maadlusvõistlused Eestis. Praegused Jõgevamaa raskejõustikuelu eestvedajad Erki Suits ja Aimur Säärits on nüüdseks seda jõuproovi korraldanud kaks korda. Seekordsed Georg Lurichi mälestusvõistlused avas Jõgeva linnapea Ants Paju. Raskejõustikuklubi Ramm juhatuse esimehe Aimur Sääritsa poeg Simmo esines Heljo Männi teemakohase luuletusega. Jõgevahe pere naisrühm kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri juhendamisel esitas tantsu "Jalutuskäik", mil tantsijad võtsid käevangu kohtunikud.
Tänavustel Georg Lurichi mälestusvõistlustel võisteldi kaheksas kehakaalus. Jõudu olid proovima tulnud maadlejad Eestist ja Leedust. Algselt oli plaanis maadlema tulla ka Soome sportlastel, kuid siis otsustasid nad osaleda samaaegselt toimunud teisel võistlusel. "Seda, et saame tänavu õiguse Georg Lurichi mälestusvõistluste korraldamiseks, saime teada kaks kuud enne võistluste toimumisaega. Nii langes mõnelgi välismaa sportlasel mitu võistlust ühele ajale," ütles Aimur Säärits.
Raskejõustikuklubi Ramm liikmetest maadlesid Lurichi võistlustel kõige vastupidavamalt Vardo Malm ja Mardo Hoovi. Alagrupis katsusid sitked noormehed omavahel jõudu, kusjuures Vardo Malm alistas Mardo Hoovi. Pärast matši olid noored maadlejad higised ja hingeldasid, mis näitas, et tegemist oli tugevate vastastega. "Mardot oli üsnagi raske võita," ütles Vardo Malm.
Eesti tippmaadlejatest oli Virtuses võistlemas 130-kilogrammises kehakaalus võistelnud Helger Hallik, kes alistas leedulase Tadas Rimkeviciuse. "Kahju, et minu kaalus vähe võistlejaid oli," ütles kolmedel olümpiamängudel osalenud Hallik Vooremaale. Teine Eesti kuulsaim maadleja Valeri Nikitin ei saanud Lurichi võistlustel kaasa lüüa põlvevigastuse tõttu.
Georg Lurichi mälestuseks peetavale võistlusele oli tulnud kaasa elama mitu Eesti maadlusveterani, sealhulgas kahekordne maailmameister August Englas, mitmekordne NSVL meister Meinhard Niglas ja tuntud maadleja Paul Kuldkepp. Vastates Vooremaa küsimusele, millise koha pälvinuks nendel võistlustel Georg Lurich ise, ütles August Englas: "Seda on raske öelda, sest ma pole Lurichi maadlemist ise näinud. Usutavasti oleks ta aga kui raskekaalu võistleja mõnedki head kohad pälvinud. Tuleb arvestada, et iga võistleja on oma aja inimene."
Maadlusveteranidel kujunes sõbralik sporditeemaline vestlus Jõgeva linnapea Ants Pajuga. Õhtul korraldasid spordiveteranidele vastuvõtu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson ja Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev.
Georg Lurichi mälestusvõistluse võitjad: -54 kg 1. Innar Hannus (Tartu K); -58 kg 1. Indrek Lääts (AKO); -63 kg 1. Kristjan Press (Tartu K); - 69 kg 1. Olari Suislep (Juhan); -76 kg 1. Kuldar Arro
(EKJ SK); - 85 kg 1. Maksim Funkner (EKJ SK); -97 kg 1. Richard Karelson (EKJ SK); -130 kg 1. Helger Hallik (ÜSK).
JAAN LUKAS
Käesoleva aasta Balti matš sangpommi mitmevõistluses peeti Kaunases. Jõudu proovisid Eesti, Läti ja Leedu 7-liikmelised meeskonnad. Kehakaalus kuni 60 kg, kus võisteldi 24 kg sangpommidega, püstitas Heino Põldoja uued Eesti rekordid rebimises 80 korraga ja kogusummas 85 punktiga ning saavutas teise koha. Ainsa esikoha tõi Eestile Ruben Poljakov, kes kuni 75 kg kaaluvate meeste seas tõukas kahepuudaseid pomme 81 ja rebis 70 korda ning oli kindel võitja. Võistkondliku esikoha sai Leedu 18 punktiga, järgnesid Läti ja Eesti võrdselt 12 punktiga. Kuna lõunanaabritel oli kaks kaaluvõitu, kuulus teine koht neile.
VALDU WELTBACH
***
Põltsamaa piirkonna koolide klassidevahelistel võrkpallivõistlustel mängis 29 klassikollektiivi. Kõige enam (8) oli VI-VII klassi tütarlaste võistkondi. Siin oli omajagu üllatuseks Lustivere PK VI klassi (Kati Roos, Kaire Allvee, Maiki Uusküla, Kätlyn Priimats, Krista Elmend, Moonika Vahter, kehalise kasvatuse õpetaja Sirje Arro) võit. Teise ja kolmanda kohaga pidid leppima Põltsamaa ÜG VI a ja VII b klass.
VI-VII klassi poiste võistkondadest (7) pidasid esikoha pärast tulise heitluse ÜG VII f ja Lustivere PK VII klass. Napp võit kuulus gümnasistidele (Egon Juhkam, Krister Kolts, Pelle Päevil, Henry Oro, Mario Kärema, Andor Tähnas).
VIII-IX klasside tütarlastest tulid palli taltsutamisega paremini toime ÜG IX d klass (Ruti Järvesoo, Erle Kivisoo, Katrin Hämelainen, Astrid Lindmäe, Berit Sarap, Kadi Vaher), poistest sama klassikollektiiv (Karl Jaani, Elmo Krumm, Siim Emajõe, Silver Nõmmiksaar, Margo Jõemets, Martin Mikk).
X-XII klasside neidudest olid oskajamad palliplatsil ÜG X a klass (Eveli Velt, Eneli Arro, Britta Puusepp, Margit Jürgenson, Käthlin Kippus, Külliki Püvi, Maarja-Liisa Pikkmaa). Neidude võitu kordasid ka X a noormehed (Margo Tiiman, Kaarel Kruuse, Andres Aruoja, Toomas Kabral, Kaspar Kallas, Marek Tedremaa, Tõnis Sulg).
***
Põltsamaa piirkonna esimesel noorteturniiril võrkpallis viisid esikoha Kolga-Jaani sealse põhikooli võrkpallurid Põltsamaa, Kamari, Lustivere ja Adavere ees. Järgmine noorteturniir peetakse võitjameeskonna võimlas veel sel kuul.
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Jõgeva tüdruk vajab abi elu päästmiseks
Üheksaaastane Jõgeva koolitüdruk Kerdi Lääne põeb tänaseni Eestis ravimatuks haiguseks tunnistatud ajutüve kasvajat. Tema vanemad pole aga kaotanud lootust ja usuvad, et ehk suudetakse tütar päästa välismaal. Surmaga võitleva Kerdi ema ja isa on tänulikud kõigile kaaskodanikele, kes aitavad neil üle saada rajataguse raviga seotud majandusmuredest.
Töökas ja andekas Kerdi on õppinud edukalt nii koolis kui ka muusikakoolis. Kevade algul halvenes tema tervis ootamatult. Peagi kuulsid vanemad Kaja ja Tarmo Lääne halba uudist. Tartus toimunud ravikuuri käigus diagnoosisid arstid Kerdil ajutüve kasvaja, mida üldiselt ravimatuks haiguseks peetakse. Praegu on Kerdi üliraskes seisundis Jõgeva haiglas, kus Kaja Lääne sõnul on tema heaks kõik endast sõltuva teinud maakonna sotsiaal ja tervishoiuosakonna juhataja, neuroloog Ülle Krikmann, arst Terje Pruus ning teised meedikud.
"Vaatamata arstide pingutustele ei suudeta Kerdit tõenäoliselt Eestis aidata. Me pole aga kaotanud lootust. Arvame, et tütre võiks päästa Soome tippkirurg, kes võimaluse korral operatsiooni teeks. Kuuldavasti on põhjapoolses naaberriigis õnnestunud ajutüve kasvajat põdevaid lapsi ellu tagasi tuua. Välismaiseks raviks on vaja suuri kulutusi, mida meie perel on üksinda raske katta. Ehk on meid valmis toetama mõistvad kaasinimesed," ütles Tarmo Lääne. "Lootus on see, mis kustub viimasena," lisas tema kaasa Kaja.
Kerdi elu päästmiseks on võimalik kanda raha Hansapanga arvele nr 221 015 702 486.
JAAN LUKAS
Vahetult enne kevadpühi oli Aidu Lasteaed-Algkoolis tavalisest rohkem elevust ja saginat.
Külla olid kutsutud õpilaste vanavanemad, et pidada maha üks tore pidu. Südamliku tervitusega pöördus meie poole kauaaegne kooli juhataja Esta Väljaru, kes tutvustas maja elu ja tegemisi. Saime teada, milline on õppeedukus klassides, missugused ringid koolis tegutsevad, missuguseid üritusi korraldatakse jne. Tore oli tõdeda sedagi, et lapsi tuleb juurde. Seega ei kao see väike armas kool veel mitte kuhugi. Kodukool on hubane ja armas, teine kodu väikesele inimesele, kes lasteaiast läheb sujuvalt üle algkooli. Klassid on väikesed, õpetaja jõuab iga lapseni, sageli tema muredenigi.
Meeldivasse päevakohasesse kavasse olid põimitud laulud, tantsud ja näitemängud. Klassidesse oli välja pandud näitus õpilaste töödest. Huvipakkuvad olid laste kirja pandud mõtted oma vanavanematest.
Lapsed kinkisid oma vanavanematele endi valmistatud kingitused ja ilusad kaardid. Pidu lõppes maiustuste söömisega. Aitäh toreda peo korraldamise eest, mis on muutunud juba iga-aastaseks ilusaks traditsiooniks.
VIRVE ETULAID
Mis hingest tulnud, hinge läheb
Alo Mattiiseni õe Ade sõnul polnud Alo oma sünnipäevade pidamisest eriti hoolinud. Loodetavasti polnud igavikust meie poole vaataval isamaalaulikul midagi sellise muusikalise peo vastu, nagu üleeile, tema 40. sünniaastapäeval Jõgeva Gümnaasiumi korraldusel Tartus Vanemuise Kontserdimajas maha peeti.
Kui kell saab kuus õhtul, on selge, et imet ei sünni ja Vanemuise Kontserdimaja saal jääbki suhteliselt hõredasti asustatuks. Pole parata: tänapäeval kehtib reegel, et kui sul pole raha kaks nädalat telereklaamiga rahva ajusid rullida, pead leppima publikunappusega.
Ent kohalolijatel pole selle üle aega pikalt kurvastada: Saaremaa Ühisgümnaasiumi poisteansambel Väikesed Varsad, üks tänavuste Mattiisenipäevade ansamblite konkursi laureaate, lükkab oma laheda huumoriga peo käima ja see läheb tõusujoones, kuni kõik üheksa laureaati (peale Kuressaare veel Türilt, Raplast, Abjast, Põlvast ja Pärnust) on esinenud. Kui muusikapäevade aegu kaks päeva jutti ansambleid kuulates võib tekkida teatud nüristumishetki ning kahtlusi, kas žürii ehk Suur Kõrv ikka suudab need kõige paremad välja selekteerida, siis nüüd seda nö pealt riisutud koort kuulates hajuvad igasugused kahtlused. Tulemus on vinge, nii et muusikaõpetaja haridusega Alo Mattiisen võib oma kolleegide töö üle uhke olla.
Mažoor ja minoor
Vaheajal Alo kahe hea sõbra, peaministri Mart Laari ja Isamaaliidu peasekretäri Andres Ammase taha kohvisappa sattunud, kuulengi Laarilt tuliseid tunnustussõnu eesti muusikaõpetajate aadressil. Ja Jõgeva Gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja aadressil, kes viis aastat Alo muusikapäevi korraldanud.
Alo eluaegsete sünnipäevade kohta Laar ja Ammas midagi eriomast meenutada ei suuda, kuigi vaevalt, et need igavad olid. Laaril endalgi on juhtumisi täna sünnipäev, aga Alo oma peab ta antud hetkel tähtsamaks, mida näitab ka tema kohalolek. "Alol on ikkagi juubel, minul lihtsalt üks sünnipäev," ütleb 41-seks saanud Laar.
Üks väga tähtis tegelane on peolt siiski puudu: Alo ema ei ole tervis Tartusse tulla lubanud. Ent kohal on tädi, õde ja õemees, elukaaslane Katri ja tänapäeva piigade kombel pikaks veninud tütar
Anna-Mariita. Pärast vaheaega tulebki Laari etteaste. Ta ütleb kõnet pidades, et varalahkunud Alost võiks rääkida ka pikalt ja südantlõhestavalt, ent õigem on siiski rõõmustada, et temasugune igavikku otsiv ning sealt vastu kiirgav hing meie keskele üldse sattus.
"Oli ju Alolegi omane oskus sujuvalt mažoorist minoori üle minna ja vastupidi. Nii, nagu ta kord koolipõlves oktoobripühade aktusel õpetajate palvel Nõukogude Liidu hümni mängis - mažoori asemel minooris. Ning kui õpetajad kentsaka tulemusega rahule ei jäänud, siis põhjendas, et algaja äpardus," meenutab Laar ning lisab, et Alo isamaalauludeta poleks Eesti Vabariik päris see, mis ta praegu on.
Saal sai täis
Alo poolt klassivend Jüri Leesmenti tekstidele kirjutatud viis isamaalaulu, mille esmaettekanne toimus 1988. aasta kevadel siinsamas Tartus, Tähtvere lauluväljakul ning mida kuulates juleti esimest korda üle pikkade okupatsiooniaastate avalikult sinimustvalgeid lippe lehvitada, moodustavadki mälestuskontserdi teise osa. Esitajaiks, nagu toonagi, Ivo Linna ja Kiigelaulukuuik, saatjaks In Spe asemel aga Antti Kammiste ansambel. Kui "Kaunimaid laule" ja "Mingem üles mägedele" kuulatakse veel istudes, siis "Eestlane olen ja eestlaseks jään" veab noore publiku ikkagi püsti ja kätest kinni õõtsuma.
Ning äkki ongi saal täis. Kui mitte rahvast, siis Alo vaimu. Viimane laul, "Sind surmani" lõpeb sõnadega "...mis hingest tulnud, hinge läheb". Geniaalselt lihtne loominguretsept, aga miskipärast õnnestub selle järgi muusikat või muud kunsti luua vaid vähestel. Alol õnnestus.
Kui kontsert lõpeb, pean tunnistama, et olen Laari rõõmustamissoovitusele vaatamata ikkagi kurb. Sellepärast, et me ei saa teada, milliseid laule kirjutanuks ajastutundlik Alo täna. Või homme.
RIINA MÄGI
Laupäeval kirjutasid umbes 14 000 Eestimaa abiturienti riigieksamikirjandit. Jõgevamaal registreerus emakeele riigieksamile 338 noort, neist 41 olid varem gümnaasiumi lõpetanud.
Jõgeva maavalitsuse haridus ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja ning riigieksamite koordinaatori Heiki Sildniku sõnul said 12 kooli abituriendid kirjandit kirjutada oma koolis, Maarja Keskkooli ja Luua Metsanduskooli eksaminandid pidid aga tähtsa kirjatöö võõras koolis ette võtma.
"Kui palju keegi punkte saab, selgub alles juuni keskpaigaks, selles mõttes võib aga eksami juba praegu kordaläinuks lugeda, et keegi eksamit ei katkestanud ega kedagi eksamilt ei kõrvaldatud," ütles Sildnik. Eksamil välisvaatlejana viibinutega vesteldes selgunud, et populaarsemateks kirjanditeemadeks olid "Õppides loon ennast", "Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?" (Doris Kareva), "Mina tahan, mina võin, mina pean..." ning "Mats alati on tubli mees".
Järgmine riigieksam, 30. aprillil toimuv eesti keel kui teine keel, puudutab meie maakonnas ainult Mustvee Vene Gümnaasiumi lõpetajaid, laiemale abiturientide ringile on järgmine tähtis päev 12. mai, mil toimub inglise keele riigieksami kirjalik osa.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Ränk õnnetus juhtus reede õhtul mõni minut enne seitset Mustvee sadamasuu lähedal. Väikesel paadil sõitsid sadamasuust välja kaks Mustvee elanikku. Kui paadike oli sõudjatega muuliotsast jõudnud poolsada meetrit Lohusuu suunda, märgati kaldalt, et mehed vehklesid kätega, kukkusid siis üle paadiserva ja kadusid vette. Mootorpaadil kohale rutanud päästetöötaja veepinnalt õnnetuskohal enam kedagi ei leidnud. Tulemusi ei andnud ka Jõgeva päästeteenistuse tuukriotsing. Laupäeva ennelõunal leiti õnnetuskoha ligidusest Nikolai (1970) surnukeha. Teise paadisolnu, Aleksandri (1960) asukoht on seni teadmata. Tedagi peetakse uppunuks. Nikolai põrm on saadetud kohtuarstlikku ekspertiisi surma asjaolude täpsustamiseks.
Reede hommikupoolikul kella 9.45 paiku saadi teada puhkenud tulekahjust Torma vallas Rääbise külas. Tuli pääses lahti elumaja magamistoas. Tulekahjus hukkus majaomanikul külas olnud Artur (1957). Kadunu oli tulekahju avastamisel toas üksinda, majaomanik aga lahkunud kodunt varem. Majaomaniku vend lahkus kodunt pärast laiba leidmist ja esialgu pole temalt seletust saadud. Kahjutuli hävitas magamistoa sisustuse, maja päästeti. Artur võis hukkuda vingumürgituse tagajärjel. Jõgeval tunti hukkunut Pudulaina.
Ööl vastu reedet murti Jõgeval sisse garaažikooperatiivi Õuna ühte boksi. Sissemurdja viis ära garaažis olnud punase sõiduauto Volkswagen Passat registrinumbriga 136 AMZ ning garaažis suurel hulgal hoitud valmisriideid. Auto on senini leidmata. Kannatanu kahju küünib 140 000 kroonini.
Voorel murti telefonijaama sisse
Ööl vastu reedet murti Voorel taas sisse Eesti Telefoni telefonijaama. Sisse pääseti ukselukkude lõhkumisega. Viiest jaamakapist varastati väärismetallist traati. Avaldaja andmeil on tekitatud kahju 30 000 krooni.
Ööl vastu laupäeva on Põltsamaal sisse murtud Lossi tn 49 haiglasse. Sisse pääseda üritati mitmest uksest. Pesulao uks õnnestus kurjategijal lahti saada ja sealt pääseti arvatavalt edasi. Sekretäri ruumist leiti peaarsti kabineti võti ja sealt viidi ära arvutikomplekt laserprinteriga. Veel on varastatud lauatelefon, paljundusaparaat ja telefon faksiga. Haigla sööklast viidi kaasa vorsti, konserve ja toiduõli.
Pühapäeva hommikul kella kaheksa aegu külla läinud perenaine Pajusi vallast Aidu külast leidis kella kolme aegu koju tulles, et tema majas on sees käidud. Varastatud oli 105 krooni. Varguses kahtlustatakse ühte 1954. a sündinud meest, kes ka kuriteos kahtlustatavana 48 tunniks kinni peeti. Mees ei ole kohalik, aga käib sealkandis tuttavaid vaatamas. Sissemurtud majas viibis ta mitu tundi, arvatavalt magas.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada hoovihma. Puhub ida- ja kagutuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur +14°C ... +20°C.
Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma. Puhub ida- ja kagutuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel +4°C ... +10°C, päeval +14°C ... +20°C.
Teisipäev, 24. aprill 2001. a.
Tuli ühendas Piibe maantee äärsed omavalitsused
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Kes on võitjad Jõgeva varesesõjas?
VILJU LILLELEHT,
ornitoloog,
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liige
ANDRES AMMAS,
Isamaaliidu peasekretär
Küsitletutest on enamik mittetöötajad
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
24. aprill 2001. a
Põllumajandusloendus on tulekul
PEEP LILLEMÄGI
Cobra Grupp on Jõgeva maakonna suurim ehitaja
RAIVO SIHVER
ARDI KIVIMETS
MARGUS KIIS
Kuma raadio kuulutas C. Vedru ja Vale-Dmitri tagaotsitavateks
VALE-DMITRI
Mett mokale määritud by MOE GURU
VALE-DMITRI
VALE-DMITRI
Virtuses maadeldi Georg Lurichi mälestuseks
JAAN LUKAS
VALDU WELTBACH
OSKAR PURI
Jõgeva tüdruk vajab abi elu päästmiseks
JAAN LUKAS
VIRVE ETULAID
Mis hingest tulnud, hinge läheb
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Voorel murti telefonijaama sisse
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja