Vooremaa 25.01.2001

Vooremaa
Neljapäev, 25. jaanuar 2001. a.
Sisukord

Koolisööklateta Euroopa Liitu

Lustivere Põhikooli sööklas toitlustatakse ka lasteaialapsi. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Arvestades tänavu 1. juulist kehtima hakkavaid toiduhügieeni üldeeskirju tuleb paljude koolisööklate uuendamiseks eelkõige omavalitsustel teha miljonitesse kroonidesse ulatuvaid investeeringuid.

Sööklad, mida ei suudeta lühema või pikema aja vältel kohandada euronõuetele, võib tervisekaitsetalitus tulevikus sulgeda. Mõnel Jõgevamaa koolil on juba praegugi kaasaegne söökla ning mitmes paigas otsitakse võimalusi söökla renoveerimiseks.

Rohkesti ehituslikke ja tehnilisi uuendusi nõudvad toiduhügieeni üldeeskirjad pidid kehtima hakkama 1. jaanuarist. Valitsuse määrusega pikendati nende jõustumise tähtaega 1. juulini.

"Koolisööklate haldamist reguleerivad eeskirjades 30 erinevat paragrahvi," teatas Jõgevamaa Tervisekaitsetalituse inspektor Andrei Smirnov. "Praegu pole tervisekaitsetalitusel ühtegi etteheidet Vaimastvere Põhikooli ja Kiigemetsa kooli sööklale. Heas

seisundis on ka Saduküla Põhikooli söökla. Mitu sööklat on aga pikemat aega remontimata ning amortiseerunud. Hügieeninõuetele vastavad tehnilised seadmed puuduvad praegu Maarja Keskkooli ja Saare Põhikooli sööklas," lisas ta.

Viis aastat tagasi valminud Vaimastvere Põhikooli uues hoones paikneva sööklaga on käinud tutvumas mitte ainult Jõgevamaa, vaid ka Järvamaa ja Lääne-Virumaa koolijuhid ja õpetajad, samuti Sairila sõpruskooli esindajad Soomest. "Sööklat ehitades ja sisustades ei osanud me prognoosida euronõuete kehtestamist, tahtsime lihtsalt õpilasi maksimaalselt hästi toitlustama hakata," ütles kooli direktor Väino Ling.

"Kuigi meie söökla on euronõuete täitmiseks valmis, leian, et uued eeskirjad on kohati ülearu ranged. Nii pole põllumajandusettevõtted arvatavasti edaspidi huvitatud piima müügist, sest igas kvartalis peab tegema piimaanalüüsi, mis on üsna kulukas," arutles koolijuht.

Saare vallavanem Jüri Morozov selgitas: "Eelmisel aastal investeerisime 100 000 krooni Saare Põhikooli söökla uuendamiseks. Uuendamistöid tuleks teha veelgi, kuid keeruline on raha leida. Kui Eesti riik plaanib Euroopa Liitu minna, peaks ta tagama selleks vajaliku rahalise katte. Ettekirjutused üksinda probleeme ei lahenda. Tervisekaitsetalitusel tasuks euronõuete järgimisel arvestada ka koolivõrgu korrastamise reaalset kava."

Praegu viletsas seisus oleva Torma Põhikooli kaasajastamiseks on lahendus leitud. "Torma koolisöökla asub 20. sajandi alguses valminud majas ja viimati tehti siin remonti 1964. aastal. Nüüd eraldati meile omavalitsuse taotluse põhjal Riiklike Investeeringute Programmist söökla kapitaalremondiks 900 000 krooni," rääkis Torma vallavanem Mati Kepp.

Tervisekaitsetalituse vaneminspektori Antonina Järviste ja inspektori Andrei Smirnovi sõnul koolisööklaid kampaanialikult kinni panema ei hakata. "Kui pole täheldatud otsest ohtu tervisele, ei tohi ravi- ja lasteasutuste toitlustusettevõtteid sulgeda. Avastades koolisööklatest vajakajäämisi, teevad tervisekaitsetalituse töötajad kõige enne ettekirjutusi ja kui neid korduvalt ei täideta, tehakse otsus olukorra lahendamiseks. Sooviksime, et koolid oleksid ise huvitatud hügieenieeskirjade järgimisest oma sööklates," lausus Andrei Smirnov.

"Koolile on söökla vajalik, mõnedki õpilased saavad vaid seal korralikku toitu," arvas Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Ants Orgulas ütles: "Omavalitsused esitasid andmed omavalitsuste liidu büroosse ja nende põhjal selgitame välja, kui palju läheb Jõgevamaal maksma koolisööklate kohandamine toiduhügieeni üldeeskirjadega."

JAAN LUKAS

Koostöö rootslastega jätkub

Jõgevamaal viibisid eelmisel nädalal külalised maakonna Rootsi sõpruspiirkonnast Enköpingi kommuunist.

Kahe piirkonna koostöö üheks laiemaks valdkonnaks on seni olnud keskkonnakaitse temaatika. Enköpingis on koolitust saanud mitukümmend Jõgevamaa omavalitsustes keskkonnaküsimustega tegelevat spetsialisti. Teadmisi ja toetust on Rootsi pool pakkunud ka Jõgevamaa päästetöötajatele.

Kuna keskkonnaasjade korraldamine on Eestis maavalitsuste alluvusest üle läinud otse ministeeriumile alluvatele keskkonnateenistustele, siis oli rootslaste seekordse külaskäigu peamiseks eesmärgiks sõlmida kontakte keskkonnateenistusega, samuti eri omavalitsustega juba konkreetsete projektide tasandil.

Lisaks keskkonnateenistusele kohtusid külalised veel maavanema ja Põltsamaa linnapeaga. Ringsõidul osalesid neli inimest keskkonna ja majandusküsimustega tegelevast tehnikaosakonnast: reovee, prügining haljastusspetsialist ja välissuhete konsultant.

PEEP LILLEMÄGI

ARVAMUS

Koolisööklatele kehtestatud euronõuetega on üle pingutatud

Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktori asetäitja majandusalal ning Jõgeva linnavolikogu haridus ja kultuurikomisjoni esimees Raul Kull leiab, et omavalitsustelt nõutakse liiga kiiresti koolisööklate kohandamist euronõuetele. Õpilased on koolisööklates läbi aegade sooja toitu söönud ja üldjuhul ka kõhu korralikult täis saanud. Kuivõrd võimaldavad nüüd kehtestatud euronormid lastele kvaliteetsemas ja tervislikumas keskkonnas valmistatud toitu pakkuda?

"Nõue kaasajastada koolisööklad on iseenesest põhjendatud. Vaieldamatult on sööklates tarvis teha ümberehitustöid, mis tulevad kasuks ka õpilastele. Renoveerimist peavad aga rahastama linna- ja vallavalitsused. Minu arvates on euronõuded koolisööklatele omavalitsuste jaoks liiga järsku kehtestatud, sest uuendamiseks vajaliku raha leidmine on piisavalt keeruline. Koolisööklate kohandamine uutele nõuetele võiks olla pikaajalisem protsess. Paraku tuleb sellega toime tulla tänavuse aasta lõpuks.

Samas leidub ka euronõudeid, mille otstarbekus paneb kahtlema. Näiteks seni ostsime ise liha ja võisime seda koolisöökla sügavkülmas külmutada. 1. jaanuarist kehtib aga seadus, et liha on keelatud hoida sügavkülmas ning see tuleb tarbida 72 tunni vältel. Külmutatud liha tuleb sisse osta. Nii suurenevad aga paratamatult kulutused koolitoidu muretsemiseks."

Kui palju tuleks teha kulutusi Jõgeva Ühisgümnaasiumi söökla uuendamiseks?

"Meie koolisöökla renoveerimiseks, sealhulgas uute seadmete ja nõude muretsemiseks, kuluks kokku ligi miljon krooni, mis Jõgeva linna tingimustes on suur summa. Koolisööklas on vaja välja vahetada ventilatsioon ja üle viie aasta vanused seadmed. Samuti tuleks paigaldada uus põrand, sest praegune põrand sai pandud nõukogude perioodil vaegtööde aktina."

Kas euronõuete kehtestamisega seotud kulutused võivad põhjustada koolitoidu kallinemist?

"Praegu maksab meil koolilõuna kaheksa krooni ning see hind ei suurene. Umbes sajal õpilasel kaetakse söögikulud Jõgeva linna eelarvest sotsiaalabi rahast."

Millised võimalused oleksid ühe piirkonna koolisööklatel omavaheliseks koostööks?

"Soomes Jyväskylä linnas, kus asub meie sõpruskool, on mitme kooli kohta üks söökla. Selleks, et teada, kas sellist varianti tasuks ka Jõgeval rakendada, on vaja põhjalikke uuringuid ja analüüsi."

Kuigi koolisööklate haldamisega tuleb eelkõige tegeleda kohalikel omavalitsustel, on ka riik püüdnud õpilaste toitlustamisele kaasa aidata. Kuidas hindate riiklikult kehtestatud piimaprogrammi?

"Iseenesest on õpilastele tasuta piima pakkumine üllas eesmärk. Mõneti leidub piimaprogrammis aga ka kampaanialikkust. Tegime Jõgeva Ühisgümnaasiumis uuringu, kus selgus, et lapsed ei soovigi juua 3,5-protsendilist piima, vaid tahavad hoopis jogurtit. Nii pakumegi õpilastele kaks korda nädalas jogurtit. Üldiselt olen ka arvamusel, et piimaprogrammi täitmiseks vajalikud summad võinuks riik eraldada mitte koolidele, vaid lastevanematele, sest toitumiskultuur algab eelkõige kodust."

JAAN LUKAS

KIRJAD

Lp anonüümne klient

Kuna Te olete keelanud Vooremaal oma nime avalikustada, ei saa me võtta Teiega ühendust, et selgitada, milles oli probleem. Miks ei esitanud Te pretensiooni kohapeal (võimatu on mitte näha närbunud õisi kimbu peal), miks ei ole Te pöördunud kaupluse juhataja poole?

Lillekauplus Edelweiss omab Jõgevamaa lillekauplustest ainsana rahvusvahelist Interflora litsentsi ja täites tellimusi kogu maailmast, ei saa me endile lubada närbunud nelkidega kauplemist. Ka omavad meie töötajad piisavat kogemust sellel tööl.

Te kinnitate oma kirjas, et teistel olid korralikud ja ilusad kimbud ja pärjad. 3. jaanuaril oli meil 16 leinatööde tellimust ja suur enamus nendest läks ühele ja samale matusele - järelikult enamus nendest oli meie kaupluse valmistatud. Valmistades sadu leinakimpe ja pärgi, oleme tundnud klientide siirast tunnustust. Kunagi ei ole soovinud oma töödega valmistada kellelegi häbi ja pettumust, eriti sellistel kurbadel sündmustel.

Jõgeval esimestena alustasime juba aastaid tagasi pika säilimisega pärjade ja kimpude valmistamist ning omame selles töös lillekauplusena pikimat kogemust.

Edelweiss ei ole orienteeritud odavale hinnale, vaid kvaliteetsele tööle ja kliendi rahulolule. Lilled on aga siiski elavad organismid, mis võivad reageerida mistahes mõjudele (eriti roosid).

Seda enam huvitab meid, mis ikkagi juhtus Teie leinakimbuga, selleks aga palun pöörduda siiski minu poole.

EVE LILL,

lillekaupluse Edelweiss juhataja

Ettevõtluskriis Kuremaal

Kaude OÜd tabas 1998. a pankrot, mis purustas kunagi heal järjel olnud majanduse täielikult. Eelnevaid kokkuleppeid rikkudes viidi kõrgetoodanguline kari lihakombinaati. Jäid tühjaks tootmishooned, hiljem ka elamud.

Eestlase visaduse arvel tekkisid talud, ilmus teisi maakasutajaid. Kahjuks võib ainult poolte põldude kasutamist pidada rahuldavaks.

Suurel osal vohab umbrohi. Oodatakse paremaid aegu. Vilja hinnad on madalad, küte kallis. Nüüd on lootus, et olukorda "parandab" Euroopa taudilaine.

Soovitatud alternatiivettevõtmised ei anna loodetud tulu. Tihti ainult hävitavad omaniku investeeringud. Aasta algul sulges uksed firma Pritsoni Pagar. Põhjus: tegijaid palju, ostjaid vähe. Paar aastat tagasi lootusrikkalt alustanud ettevõtlik naine Ilona Sepet pani Kuremaa Lihatööstuse renoveerimisse mitusada tuhat krooni.

Ainuüksi suurele mõisahoonele kivikatuse ehitus maksis sada tuhat. Nüüd oli ta sunnitud tegevuse lõpetama. Loomade hind tõusis, ei suuda võistelda suurtööstustega.

Kui ostjat ei leia, jäävad tasuks ainult meie tänusõnad mõisaansambli restaureerimise eest. Ääretult kahju!

Kuremaa suurimaks tööandjaks oli kolmes vahetuses töötav V. Veimanni lauavabrik. Nüüd seisab see juba kolmandat nädalat.

Ainult jaanuaris tuli meil juurde 25-30 töötut. Ka kartul ei ole mitu aastat enam konjunktuurne kultuur. Varem saatsime seda vagunite kaupa Venemaale. Euroopa aga kahjuks meie kartulit ei vaja. Hiljuti ütles üks parteiliider, et nii kaua, kui Mart Laar on peaminister, topelttollide mahavõtmine šampanjajoomisest kaugemale ei jõua. Tihti poliitikud meie raskustest ei tahagi teada.

Kõige ülaltoodu juures paneb imestama, et ka meie ise kohapeal ei taha oma olukorda parandada. Näiteks maadlevad mõned Kuremaa väikeettevõtjad Jõgeva valla töötajatega juba aastaid mõne hektari maa saamiseks, kuid tulutult. See maa seisab lausa akna taga ja on peremeheta.

Eesti Vabariigi ülesehitamine ei tohiks alluda kellegi hetketujule. See on meie kõigi ülesanne, kaasa arvatud maakonna ja valla juhtkonnad. Lähipäevil otsustab Jõgeva vallavolikogu, milline osa on selles temal kui meie valitud kohalikul kõrgeimal võimuorganil.

ENDEL SÖÖT,

Eestimaa Rahvaliit

Ajalehele Vooremaa

Sain äsja teada, et olete avaldanud kuulutuse, milles Saare vallavalitsus kuulutab välja "ideekonkursi" (oh mis tore nõukogudekeelne sõna!) "Kalevipoja mõõga asukoha tähistamiseks" jne.

Kui Saare vallavolikogus haritud inimesi pole, siis võiks neid vähemalt olla ajalehe toimetuses. Miks te ei keeldunud niisuguse rekordrumaluse propageerimisest?

Kas Jõgevamaal tõesti ei leidu kohta, kuhu paigutada 500 000 krooni? Kas ei võiks ajalehe toimetus vallavolikogule selles suhtes head nõu anda?

AIN KAALEP,

filoloog, ajakirja Akadeemia peatoimetaja

Toimetuselt.

Vooremaa reklaamipoliitika on impressumis kirjas.

JUHTKIRI

Madu tuli võimule

Eile algas Hiina kalendri järgi maoaasta. Niisiis taas on põhjust pinget ja ärevust või ka rõõmu tunda inimestel, kes suhtuvad tõsiselt astroloogiasse. Küllap jätkub tööd ka astroloogidele maoaasta kommenteerimiseks.

Kui möödunud aastat valitses mütoloogiline tegelane draakon, siis nüüd on võimul täiesti reaalne olend madu. Madusid leidub Eestiski ja mitte ainult loomaaias, sest metsas võib sageli kohata rästikuid.

Inimmõtetes on maole üsnagi mitu nägu loodud. Ühtedele sümboliseerib madu kavalust ja mürki. Teistele meenub jällegi ütlus "Ah sa madu!". Iidsetest aegadest on madu seostatud ka tarkusega. Eesti tipptähetarga Igor Mangi sõnul iseloomustab maoaastal sündinud inimesi intelligentsus ja töökus. Muuhulgas on maoaastal sündinud ka president Lennart Meri. Väärika mao on valinud oma sümboliks mõnigi firma, sealhulgas Jõgevamaa ehitusettevõte AS Cobra Grupp, mille juht Aivar Kokk on paljudele koostööpartneritele vahtkummist kobrasid kinkinud.

Maoaasta sunnib ka teatud ettevaatlikkusele, sest soodne keskkond on intriigide punumiseks ja võimatud pole selja tagant tulevad hoobid. Niisiis peaks ausatel ja korralikel inimestel jätkuma piisavalt tarkust, et intrigandid õigel ajal tabada ja paljastada. Muidu võivad salasepitsused põhja lasta mõnegi ettevõtte või põhjustada pahandusi eraelus.

Maoaastad on pakkunud pinget ka ajaloo vaatevinklist. Maoaastatel on toimunud 1905. ja 1917. aasta revolutsioon ning 1929. aasta sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus. Maoaastal 1953 suri Stalin ja 1965 kukutati Hruštšov. 1941. aastal algas aga Teise maailmasõja veriseim sündmus, Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline sõda. Mis võiks juhtuda 2001. aastal, on raske prognoosida.

Riigipeadest on tõenäoliselt suuremad tegijad Vladimir Putin ja uus Ameerika Ühendriikide president George W. Bush. Tänavusel maoaastal saab uue presidendi ka Eesti. Seega võib loota huvitavat ja pingelist aastat. Arvatavasti ei maksa end aga liigselt astroloogiast mõjutada lasta, sest otsustes ja tegudes peaks ikkagi domineerima mõistus ja reaalsustaju.

25. jaanuar 2001. a.

MAJANDUS

Jõgevamaa kinnisvaraturg on jätkuvalt lapsekingades

Jõgevamaa kinnisvaraturg on suhteliselt välja arenemata. Ka ei ole see piisavalt avalik, sest enamus tehinguid toimub vahetult inimeste vahel ja kinnisvarafirmasid sinna ei kaasata. Avalik turg toimib ainult Tallinnas, Pärnus ja Tartus.

Madal palgatase hoiab korterite hinnad madalal. Suuremate linnadega võrreldes napib ostujõulist rahvast. Kõik saab alguse ettevõtluse olukorrast ja arengust, näiteks napib Imavere saeveski piirkonnas eluruume.

Tartu mõjutsoon ja korterite hinnad

Jõgeva linna kortereid müüakse suhteliselt odava hinna eest. Nii maksab 1-toaline korter 6000-12 000 krooni, 2-toaline korter 12 000-18 000 krooni, isegi kuni 20 000 krooni ning 3-toaline korter 15 000-30 000 krooni (tavaliselt kuni 20 000 krooni). 4-toalised korterid on 3-toalistega samas hinnas.

Jõgeva linna kallimad korterid asuvad Tähe ja Pargi tänavate piirkonnas. KEKi linnaosas on korterid odavamad. Väga korraliku 2-toalise korteri, kus on tehtud nn euroremont, võib kätte saada isegi 12 000 krooni eest. Kinnisvarafirma Mendelson & Co LõunaEesti büroo juhataja Karin Rinne sõnul asuvad kallimad krundid Jõgeva alevikus.

Võrdluseks olgu märgitud, et Tartu linna mõjutsooni kuuluvas Tabivere alevikus on korterite hinnad mitu korda kallimad. Nii maksab 2-toaline korter Tabiveres 40 000-50 000 krooni, 3-toaline üle 50 000 krooni ja 4-toaline 70 000 krooni ümber. Karin Rinne andmetel küsitakse Tabivere 3-toalise korteri eest isegi 90 000-95 00 krooni.

Jõgeval liiguvad korterid müüjalt ostjale kuu aja jooksul, Tabiveres võtab see kauem aega.

Tartus on korterite hinnad kuni kuus korda kallimad. Nii maksab 2-toaline korter Tartus 130 000 krooni ümber ja 3toaline korter 160 000 krooni ümber.

Kinnisvarafirma Tõnisson on müünud ka Kuremaa alevikus paiknevaid kortereid. 2-toaline korter maksab seal 19 000 krooni ümber.

Jõgeva maakohtu täitevameti kaudu ostes võib korteri kätte saada isegi kuni 4000 krooni eest. Kuid sel juhul on korterite seisukord halb või elavad seal endised omanikud ja üürnikud.

Majade hinnad kõiguvad 200 000-500 000 krooni vahel. Kallimad rajoonid asuvad Puiestee, Kirsi, Allika, Vaino ja Ravila tänavate piirkonnas.

Karin Rinne arvates on majaost praegu popp, sest korterite ülalpidamiskulud on suured. Oma nime mitte avaldada soovinud kinnisvarafirma Tõnisson konsultant arvas, et mis odav osta, see kallis pidada.

Madal hind meelitab suurlinnade vaeseid

Karin Rinne arvates on Jõgeva küll edasi arenenud, kuid väga palju uusi töökohti siin juurde ei ole tekkinud. Noored lähevad mujale haridust omandama ja enam tagasi ei tule. Jõgeval ei maksta sellist palka kui Tallinnas. Aga inimeste elatustase ja tasuvate töökohtade olemasolu määrab ka kinnisvara hinnataseme.

Madal hind meelitab Jõgevale kortereid ostma Tartus ja Tallinnas elu hammasrataste vahele jäänud inimesi. Suurlinnades oma korteri müügi eest saadud 100 000-200 000 krooni eest saab tasuda nii endised võlad kui ka Jõgevale korteri muretseda.

Jõgeva linna sotsiaalnõuniku Terje Lillo andmetel on Jõgeva linnas trend endiselt selline, et mitte ainult Tallinnast ja Tartust, vaid ka ümbruskondade valdadest, näiteks Torma kandist, tuleb Jõgevale elama tööga mittehõivatud inimesi. Toimetulekutoetuste tahtjate ja saajate arv kasvab pidevalt.

Tootmishoonete turg on küllaltki ühtlane

Karin Rinne arvates on tootmishoonete hinnad üle Eesti enamvähem ühtlasel tasemel. Siin omab rohkem tähtsust majanduse üldseisukord. Konkreetsemalt määrab hinna tootmishoone tüüp ja see, mis seal asub, aga samuti see, kuivõrd sobilik on see uuele omanikule ja ettevõttele, et palju tuleks sinna investeerida.

Pankrotihaldur Einar Vallandi on müünud üldjuhul töötavaid ettevõtteid. "Ega nad kallid küll ei ole olnud. Pigem on vara ostetud muudest kaalutlustest, nagu maakasutus, lähtudes. Ostetakse ikkagi sinna, kus läheduses asuvad elamud, hooned või muud objektid, kus toimub inimeste liikumist. Päris kolkasse, kus mitte keegi ei käi, osta ei julgeta," ütles pankrotihaldur.

Pankrotihaldur Vaido Paju ütles Vooremaale, et Tallinna ja Tartu hindadega Jõgevamaad kaugeltki võrrelda ei saa. Hind oleneb sellest, kus tootmishooned asuvad (teed, side, transporditingimused jne). Ta lisas, et on pankrotivaradele tavaliselt ostja leidnud.

Turu areng ja tulevikku suunatud valikud

Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa sõnul oleneb kinnisvaraturu areng Jõgevamaa arengust, sealhulgas kommunikatsioonide arengusuundadest, aga ka kavandatavast haldusreformist. Väga oluline roll on siin ettevõtluse arengul. Kas Jõgevamaale suudetakse meelitada investoreid, kes siia uusi tehaseid püstitavad ning uusi töökohti loovad? Teatavasti on uue rajatava bioplasti tehase ühe asukohana välja pakutud ka Jõgevamaad. See looks Jõgevamaale juurde uusi töökohti ja arendaks ka infrastruktuuri. Läbirääkimised käivad, kuid otsuseid ei ole veel tehtud.

Räägitud on Jõgeva linnast kui Tartu satelliitlinnast, kuid tegelikkuses ei ole ses osas veel midagi ära tehtud. Karin Rinne arvates jätab kahe linna omavaheline koostöö soovida. Jõgeva linnapea Ants Paju tõdes, et jää on liikuma hakanud, läbirääkimisi pidama hakkav meeskond on moodustatud ja koostöö Tartuga võib alata.

Kord aastas saadakse kokku nii ühes kui ka teises linnas. Teemasid jätkub. Kõige esmalt toonitas Jõgeva linnapea aga koostöövajadust Lõuna-Eesti haiglate arengukava koostamisel. Tähtis on see, milline koht jääb siin Jõgeva haiglale.

RAIVO SIHVER

KULTUUR

Tabiveres selgusid parimad etlejad

Koolinoorte etluskonkurssidel on jäme ots tavaliselt õrnema soo käes. Jõgevamaa koolinoorte tänavusel sõnakunstialasel jõukatsumisel läks mõlema vanusekategooria esikoht siiski meessoo esindajale.

Esmaspäeval Tabivere Keskkoolis toimunud etluskonkursil osales ühtekokku 19 õpilast maakonna kuuest koolist: Jõgeva Ühisgümnaasiumist, Jõgeva Gümnaasiumist, Palamuse Gümnaasiumist, Tabivere Keskkoolist, Põltsamaa Ühisgümnaasiumist ja Laiuse Põhikoolist.

Žürii vastutusrikka töö tegid Vanemuise näitleja ja lavastaja Raivo Adlas, Tabivere näiteringi juhendaja Linda Amjärv, Tabivere raamatukogu juhataja Anne Aunap, Tabivere Keskkooli emakeeleõpetaja Katrin Roodla ja sama kooli õpilasomavalitsuse juht Veikko Soikonen.

Nooremas, VIII-IX klassi vanuserühmas osales seitse etlejat ning igaüks neist piirdus vaid ühe luuletuse ettekandmisega. Pealtnäha lihtne ülesanne, ent tegelikult on ainsa suhteliselt lühikese tekstiga enda avamine ja kuulajate köitmine päris keeruline.

Kõige paremini said sellega hakkama Jõgeva Ühisgümnaasiumi noormees Paavo Prii (I koht; juhendaja Ene Sööt) ning Jõgeva Gümnaasiumi neiud Marianne Tihane (II koht; juhendaja Anneli Jäme) ja Getter Schasmin (III koht; juhendaja Endla Matela).

Paavole võis küll ette heita esituse teatavat monotoonsust ja rõhkude asetamist valedele, st ebaolulistele sõnadele, ent tema hea häälematerjal ja loomulik väljenduslikkus korvasid žürii silmis puudujäägid. Tekstki - Uuno Kailase dramaatiline "Palliplatsil" - oli valitud esitajale igati sobiv.

Värvikad pildid

Vanema, gümnaasiumiealiste vanusegrupi tosin võistlejat lugesid nii luuleteose kui ka proosakatke. Jõgeva Gümnaasiumi noored Mihkel Kabel ja Silja Palm (juhendaja Lianne Saage) olid klass omaette, nii et nende vastavalt esimesele ja teisele kohale paigutamine ei valmistanud žüriile raskust. Mõlema puhul oli selgelt näha kooliteatrist Liblikapüüdja saadud tugev lavakarastus ning eriti proosatekstide puhul suutsid nad teksti sisu nii elavaks mängida, et justkui filmilint hakkas silme ees jooksma. Tekstid olid muidugi ka oskuslikult valitud: nii Mihkli esitatud katke Voldemar Panso raamatu "Portreed minus ja minu ümber" peatükist "Pahvka ja teised" kui ka Silja esitatud Anu Raua muinasjutt "Rebane ja porgand" võimaldasid tõesti värvikaid sõnapilte maalida.

Kolmanda auhinnakoha määramisega oli hindajatel tükk peamurdmist. Lõpuks eelistati Tabivere neiu Katrin Soku (juhendaja Katrin Roodla) tundlikku ja mõtestatud esitust. Palamuse noormehe Toomas Leppiku (juhendaja Asta Ilmjärv) värskepilguline lähenemine klassikale (Hamleti monoloog ja Tammsaare miniatuur) pälvis žüriilt eripreemia.

Head nõu profilt

Kui preemiaraamatuid jagus vaid parimatele, siis Raivo Adlase antud kasulikest näpunäidetest said osa kõik. Silmatorkavamatest vigadest tõi ta välja selle, et tekstis peituv sündmus - aga see on ka lühikeses luuletuses, pikemast proosapalast rääkimata, kahtlemata olemas - jäeti sageli välja mängimata ning kaks erinevat teksti loeti nö teineteisele selga, andmata nii iseendale kui ka publikule aega ümber häälestuda.

Sarjata sai Adlaselt ka viimasel ajal levinud laulev luuleesitusmaneer, mille puhul ükski rida ega lause justkui ära ei lõpekski, vaid läheb sujuvalt järgmiseks üle. "Kahju, et kõnetehnikat praegu gümnaasiumide õppekavas pole ja ka kõrgkoolis sellega naljalt kokku ei puututa - isegi õpetajaks õppides mitte. Nii peamegi leppima kidakeelsete ametnike ja pudikeelsete ministritega," ütles Raivo Adlas.

Suur tänu neile õpetajaile, kes õpilaste esinemioskust siiski arendada üritavad!

RIINA MÄGI

Sinine ja must ja valge

Omariikluse sümbolid ja nendega seotud tavad on teemadering, mis vajab kodanike arvamust.

Praegu on Riigikogus menetlemisel riigilipu seaduse eelnõu, mis sisaldab 15 lipupäeva ja sellele võivad lisanduda valimiste päevad ning ühekordsed otsused riigilipu heiskamiseks.

Lipp käsu korras

Kas seda pole mitte käsu korras liiga palju? Lauri Vahtre arvates peaks kohustuslikke lipupäevi olema ainult kolm: Eesti Vabariigi aastapäev ja võidupüha koos jaanipäevaga, kui lippu öösel maha ei võeta ("Lipp käsu korras" SL Õhtuleht 19.01). Ülejäänud tähtpäevadel võiks lipu heiskamine olla soovituslik.

Teatud asjad on kindlalt paika pandud, nagu näiteks lipu suurus. Kuid kas peab olema nii palju neid päevi, millal lipu heiskamine toimub käsu korras?

Milleks võtta vastu seaduses hulk lipupäevi, kui me seda ei täida ega täitmist kontrolli? Või mida arvata sellest, kui tavalisest pikemaks veninud uusaastahommikul peaksite vastama küsimustele (lipu)seaduse täitmatajätmise kohta?

Paljud teavad, kuidas näiteks Põhjamaades kasutatakse riigilippu - sundimatult, palju, aga siiski väärikalt. Kuigi koduaias on igapäevaselt masti tõmmatud lipuvimpel, tõmmatakse ikkagi riiklikul tähtpäeval täismõõtmetes lipp erilise uhkusega üles.

Riigikogu Isamaaliidu saadikurühm soovib enne riigilipu seaduse vastuvõtmist algatada laiema rahvaarutelu lipupäevade määratlemiseks. Küsitlus korraldatakse Isamaaliidu koduleheküljel (vt www.isamaaliit.ee) ning ettepanekud on teretulnud kirja ja telefoni teel kas Riigikogu fraktsiooni või erakonna kantseleisse Tallinnas. Seda teemat tuleks kindlasti uurida põhjalikumalt ka sotsioloogide abiga.

Vabana uues aastatuhandes

Nõukogude okupatsiooni pärand kujundas võõrvõimu sümbolite ja lipu kohustuslikus korras kasutamisega teatud võõristava kogemuse. Sinimustvalgete värvide taaskasutamise algus muinsuskaitsepäevadel Tartus 1988. a kevadel ja laulva revolutsiooni lippudelainetus on lähiminevik. Vaba riigi kodanikena tuleb öelda oma sõna sekka, milliseid tähtpäevi peaks tähistama kohustusliku lipuheiskamisega ning millal on see soovitatav.

Üleriigilistele lipupäevadele - olgu soovituslikud või kohustuslikud - lisanduvad loomulikult perekondlikud tähtpäevad või pidulikud sündmused tööl või koolis, kui igaüks saab avaldada oma meelsust rahvusvärvidega koda kaunistades.

Traditsioonid ja lipuga seotud tavad vajavad paljude jaoks taasmeenutamist. Et see ei toimuks kohustuslikus korras, vaid oleks sisemine soov ja väljendusviis. Eriti tähtis roll on siin koolijuhtidel ja koolidel, et riigilipu kasutamine ja hümni laulmine oleks õpilastele loomulik igal tähtpäeval. Nii algab traditsioonide taastamine.

President Meri rõhutas oma uusaastatervituses, et Eesti astub esmakordselt vabana uude aastatuhandesse. Ma arvan, et meil on seetõttu ka aeg mõelda mitme omariiklusega seotud teema üle põhjalikumalt järele. Kindlasti on selleks ka sinimustvalge kasutamine ja riigilipu seadus.

KALMAR KURS,

haridusministri nõunik-abi

SPORT

Põltsamaa linna võistkonnad olid võidukad

Maakonna meistrivõistlustel võrkpallis tegi kaasa seitse poiste ja noormeeste ning üheksa tüdrukute ja neidude võistkonda.

Võistlesid valdade ja linnade koondvõistkonnad. Kõige rohkem võistkondi (seitse) tõi Lustivere ja Adavere Põhikooli arvel välja Põltsamaa vald, Põltsamaa linnast võistles kuus, Mustvee linnast kaks, Jõgeva vallast (Kuremaa) üks võistkond. Jõgeva linnast, Tabivere ja Palamuse vallast ei olnud võistlemas ühtki võistkonda. Ometigi on tegemist eestlaste rahvusliku spordialaga.

Kõikides vanusegruppides mängisid võidu välja Põltsamaa linna võrkpallurid, keda põhiliselt esindasid ühisgümnaasiumi mänguhuvilised.

C-klassi tüdrukutest kuulusid võidukasse võistkonda Liisi Eglit, Hanneli Riisu, Deisy Pargi, Mariliis Otsa, Katre Sillakivi, Triin Susi, Kai Jõemets, Liisi Palgi, poistest Ivar Valksaar, Kristo Kõkkor, Janel Jürissaar, Alo Lints, Rauno Pikver, Karel Limberg, Ats Aigro. Teine oli Põltsamaa vald.

B-klassis võistles kolm võistkonda nii tüdrukute kui ka poiste arvestuses. Tüdrukutest avaldas Mustvee südi vastupanu võitjaks tulnud Põltsamaa linnale. Poistest võitsid aga Lustivere mängijad Põltsamaa linna poistelt esimese geimi. Meistrimedalid riputati kaela Külliki Püvile, Anneli Randerile, Merit Somelarile, Reelia Pikverile, Reilika Paumetsale, Erle Kivisaarele ja Katrin Hämelainenile ning Karl Jaanile, Rando Järvele, Taavi Vällole, Egon Juhkamile, Sander Somelarile, Henry Orole.

Aklassi neide võistles neli võistkonda. Põltsamaa linna naiskonna (Kristi Valdmets, Karin Kalda, Merje Vill, Piret Somelar, Kadri Ääremaa, Eveli Velt, Eleny-Ly Daniel, Britta Puusepp, Elerin Sagar)

ülekaal Põltsamaa valla, Jõgeva valla ja Mustvee linna ees oli selgelt märgatav. Noormeeste mäng Põltsamaa linna (Vallo Goroško, Reimo Mandri, Mait Volmer, Gerto Oolo, Heigo Mandri, Tanel Türna, Raul Jaani, Kaspar Kallas, Marek Tedremaa) ja Põltsamaa valda esindanud Adavere-Lustivere koondmeeskonna vahel oli tasavägine ja nauditav.

Põltsamaa linna võistkonnad valmistasid meistrivõistlusteks ette Aimi Anniste, Toivo Uusna ja Ülo Palk, Põltsamaa valla võistkonnad

Sirje Arro, Väino Treiman ja Villu Ojassalu, Mustvee linna võistkonnad Jaan Rahuküla, Jõgeva valla võistkonna Andres Lippur.

OSKAR PURI

Jõgevamaa edetabel kergejõustikus 2000

Sündinud 19861987 (C-klass) ning 19881989 (D-klass)

Algus 16. jaanuari Vooremaas

PD Kõrgus

1.37 Kait Koppel 10.07.88 Torma PK Tartu 25.11

1.30 Eeri Vahtra 02.02.88 Palamuse G Luua 27.08

1.30 Venno Vannus 25.04.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11

1.30 Mihkel Saks 12.09.88 Põltsamaa ÜGTartu 25.11

1.30 Ivar Saar 24.07.88 Laiuse PK Tartu 25.11

1.25 Siim Jallai 19.1088 Laiuse PK Laiuse 8.06

1.25 Indrek Kalvet 89 Põltsamaa ÜGPõltsamaa 14.11

1.20 Margo Lõoke 15.11.88 Laiuse PK Laiuse 8.06

1.20 Gert Štukert 06.06.88 Torma PK Tartu 25.11

PD Teivashüpe

2.00 Ivar Saar 24.07.88 Laiuse PK SuureJaani 27.12

1.90 Siim Jallai 19.10.88 Laiuse PK Laiuse 19.11

1.70 Margo Lõoke 15.11.88 Laiuse PK Laiuse 8.06

PD Kaugushüpe

4.51 Mihkel Saks 12.09.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11

4.22 Rünno Miller 18.02.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

4.22 Kait Koppel 10.07.88 Torma PK Tartu 25.11

4.20 Siim Jallai 19.10.88 Laiuse PK Tartu 25.11

4.18 Mihkel Joost 27.12.88 Palamuse G Torma 17.05

4.09 Venno Vannus 25.04.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11

4.07 Taavi Rehemaa 88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05

4.04 E Ilja Antonov 11.04.90 Jõgeva G Torma 20.05

4.01 Aleksandr Kütson 88 Mustvee II KK Torma 20.05

3.97 Priit Kelder 10.04.89 Laiuse PK Tartu 25.11

PD Pall

52.60 Mihkel Joost 27.12.88 Palamuse G Torma 17.05

51.49 Siim Jallai 19.10.88 Laiuse PK Laiuse 8.06

49.50 Rünno Miller 18.02.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

48.50 Venno Vannus 25.04.88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05

48.10 Marten Saarva 18.02.88 Jõgeva G Torma 20.05

47.10 Karel Limberg 88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05

47.00 Ranno Miller 18.02.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

46.70 Taavi Rehemaa 88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05

46.50 Madis Velström 12.06.88 Palamuse G Luua 27.08

45.50 Kalju Tamm 88 Sadala Pk Torma 17.05

44.40 Eeri Vahtra 02.02.88 Palamuse G Torma 17.05

44.40 Kait Koppel 10.07.88 Torma PK Torma 17.05

Tüdrukud

TC 60 m

8,4 Erli Paas 15.04.86 Torma PK Jõgeva 21.05

8,5 Inna Grinkina 16.07.87 Mustvee II KK Jõgeva 21.05

8,5 Triin Paavel 05.10.86 Palamuse G Jõgeva 21.05

8,8 Katre Kurvits 01.03.86 Laiuse PK Jõgeva 21.05

8,8 Maris Mägi 30.09.87 Laiuse PK Jõgeva 7.06

8,9 D Jekat. Sumnikova 89 Mustvee II KK Torma 17.05

9,0 Maarja Mirka 21.06.86 Palamuse G Torma 17.05

9,0 D Liina Annok 11.02.88 Torma PK Torma 17.05

9,1 Kertu Annok 25.07.86 Jõgeva ÜG Jõgeva 21.05

9,1 D Ann Tähnas 26.06.88 Põltsamaa ÜG Jõgeva 7.06

Taganttuulega

8,7 D Ann Tähnas 26.06.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

8,8 Sirli Sõmera 05.12.86 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

9,0 D Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

TC 300 m

45,3 Inna Grinkina 16.07.87 Mustvee II KK Jõgeva 22.05

46,05 Erli Paas 15.04.86 Torma PK Viljandi 4.07

48,1 Triin Paavel 05.10.86 Palamuse G Jõgeva 22.05

48,1 Kristin Noormägi 03.10.86 Jõgeva ÜG Jõgeva 22.05

48,5 Sirli Sõmera 05.12.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 22.05

48,6 Maarja Mirka 21.06.86 Palamuse G Jõgeva 22.05

48,6 Kristel Ariko 86 Jõgeva ÜG Jõgeva 22.05

49,5 Maris Mägi 30.09.87 Laiuse PK Jõgeva 22.05

49,7 Merit Somelar 23.04.87 Põltsamaa ÜG Jõgeva 22.05

50,8 Aivi Eller 09.08.87 Palamuse G Jõgeva 22.05

TC 600 m

1.52,7 Inna Grinkina 16.07.87 Mustvee II KK Laiuse 8.06

1.53,0 Erli Paas 15.04.86 Torma PK Tartu 25.11

1.56,3 D Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05

1.57,0 D Helena Laumets 23.10.88 Palamuse G Luua 09.09

1.57,9 D Jana Kolpakova 16.05.89 Mustvee II KK Torma 17.05

2.00,1 D Helena Laumets 23.10.88 Palamuse G Tartu 25.11

2.00,4 D Jekat. Sumnikova 89 Mustvee II KK Torma 20.05

2.00,5 Maarja Mirka 21.06.86 Palamuse G Luua 09.09

2.00,9 D Merit Sillaste 24.09.88 Palamuse G Torma 20.05

2.01,5 Maris Mägi 30.09.87 Laiuse PK Torma 17.05

TC 800 m

2.36,0 Inna Grinkina 16.07.87 Mustvee II KK Jõgeva 21.05

2.41,07 Sirli Sõmera 05.12.86 Põltsamaa ÜG Viljandi 4.07

2.44,2 Merit Somelar 23.04.87 Põltsamaa ÜG Jõgeva 21.05

2.48,5 Virge Pärna 86 Sadala PK Jõgeva 21.05

2.50,9 Triin Koolmeister 24.02.86 Palamuse G Jõgeva 21.05

TC 50 m tj

9,2 Maris Mägi 30.09.87 Laiuse PK Tartu 25.11

9,8 Kristin Noormägi 03.10.86 Jõgeva ÜG Tartu 25.11

9,9 Triin Koolmeister 24.02.86 Palamuse G Tartu 25.11

9,9 Kristin Männik 02.04.86 Jõgeva G Tartu 25.11

10,1 Mairi Mitt 11.03.87 Jõgeva ÜG Tartu 25.11

10,2 Kertu Annuk 25.07.86 Jõgeva ÜG Tartu 25.11

10,4 Erli Paas 15.04.86 Torma PK Tartu 25.11

10,5 Merit Somelar 23.04.87 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11

10,9 Riina Lüütsepp 02.12.86 Torma PK Tartu 25.11

11,0 Talvi Peets 29.05.87 Laiuse PK Tartu 25.11

(Järgneb)

Spordi lühiridu

Maakonna meistrivõistlustel bridžis paaridele on mängitud kaheteistkümnest voorust kuus. Kuues voor tõi jällegi uue liiderpaari. Vooru ülekaaluka võiduga tõusid kolmandalt kohalt esikohale Lembit Kapp Aidust ja Peeter Jaani Põltsamaalt. Esikohalt tõrjuti teiseks põltsamaalased Ain Meikop-Ivo Krumm, teiselt kohalt neljandaks Jaan Sutt Pajusist ja Villu Ojassalu Põltsamaalt.

Kolmandal kohal on mullune meisterpaar Janno Kivik-Kalle Ojassalu. Kuue parema paari hulgas on veel Jõgeva paarid Toivo Vähi-Ülis Riisalu ja Hillar Sibul-Arnold Kivik.

***

Põltsamaa piirkonnas on populaarne lihtne kaardimäng sasku. Selle sajandi esimeselt saskuturniirilt viisid esikoha Lustiverre Sarap-Lippur, võites maksimumtulemusega kõik viis kohtumist. Teise koha mängisid välja Kõo valla saskumängijad Roos-Papp, kolmanda koha Põltsamaa linna ja valla maanõunikud Tootsi-Valu.

***

Põltsamaa Spordikooli ja Adavere Põhikooli võimlas tehti algust Põltsamaa jalgpalliklubi Sport korraldatava 12-ringilise võistlussarjaga jalgpallis noorjalgpalluritele. 1990. a ja hiljem sündinud poiste seitsmest võistkonnast jõudsid esikolmikusse Võhma linna I, Tabivere valla ja Põltsamaa Tõrukese võistkonnad.

Seitse võistkonda oli avaturniiril ka 1988-1989. a sündinud poistest. Jällegi said esikoha Võhma poisid, teine oli Põltsamaa, kolmas Tabivere.

***

Adavere uisurajal äratasid imetlust 6-aastased Saskia Alusalu ja Grete Küppas. Kahe tütre ja pojaga oli võistlemas tuntud Põltsamaa jooksumees Viljo Emajõe, päeva kiiremad ajad sõitsid välja Sandra Alusalu ja Aivar Kamenjuk (mõlemad Adavere).

Teistest uisutajatest paistsid silma veel poeg Janel ja ema Kaja Jürissaar, Liis, Siim ja Viljo Emajõe ning Eve Kuusemets Põltsamaalt, Kätlin Ojasoo, Kadi Türk, Sirli Alusalu, Brein Agu, Timo Vilk, Jaan Koss ja Pavel Tint Adaverest.

OSKAR PURI

***

20. jaanuaril toimusid Pärnu Kalurihallis Eesti 2001. a meistrivõistlused koroonas naiste ja meeste üksikmängus. Osales 31 naist ja 104 meest.

Naistest võitis 9 punktiga Valve Nurmepuu Kehra koroonaklubist, teiseks tuli Gerli Aver Viljandist 8,5 p, kolmandaks Eha Pesur Viimsist 7,5 p. Birgit Kägu oli 6 punktiga 11., Laine Rande 24., Milvi Kägu 27.

Meestest kogusid neli meest võrdselt 8,5 punkti. Koefitsiendiga võitis Allan Vaupere Kehrast, teiseks jäi Marek Poltrago Laiuse SKst, kolmandaks Olev Schmidt Keilast, neljandaks Leonid Zjabrikov. Meelis Sarapuu oli 5., Erki Lepik 7., Udo Kuslap 14., Ilmar Poltrago 20., Väino Ridal 27.

Jõgevamaa 2001. a meistrivõistlused koroona paarismängus naistele ja meestele toimuvad 3. veebruaril kell 10 Laiuse PK võimlas.

PAUL UIBOLEHT

***

Valdade IX talimängude JärvaJaani alagrupis osales kümme 3liikmelist võistkonda males, kümme lauatennises ja seitse kabes.

Edukalt mängis Jõgeva valla maleesindus koosseisus Triinu Sarv, Hugo Päären ja Toivo Lukats. Võitlus esikuuikus oli väga pingeline, kõik selgus alles viimase vooruga. Võitjaks tulnud Viimsi vald kogus 19,5 p, Jõgeva 18,5 p, Pärsti 17,5 p.

Seitsme valla kabeesindustest pääsesid finaali Tarvastu vald 14 p, Rae 11,5 p ja Tartu II 11 p. Jõgeva valla esindus kogus 8 p, nende parim oli Taimi Pihelpuu 3,5 p.

***

Eesti maletajad püüavad pääseda Guinnessi rekordite raamatusse. Selleks planeeriti malematš sajal laual Soomega reisilaeva Nordlandia pardal reisil Tallinnast Helsingisse. Eesti pool sai sellega hakkama, Soome pool vastas ainult 72 võistlejaga, seega hea tahe luhtus. Mängima olid kutsutud ka kaks meie maakonna parimat -Hugo Päären ja Toivo Lukats, kes tegid seda võidukalt. Eesti võitis 64:8. Soomlased said matšis ainult kaks võitu, ülejäänud olid viigid.

Selle üritusega tähistati Eesti maleliidu 70. sünnipäeva. Liit loodi 15. jaanuaril 1931, initsiaatoriks oli Johannes Raad. Sama aasta augustis võeti Eesti ka Rahvusvahelise Maleföderatsiooni liikmeks. Aastal 1932 hakkas ilmuma oma ajakiri Eesti Malemaailm, mida toimetas Martin Villemson.

***

1. jaanuari 2001 seisuga on kabetajate ELOd järgmised. Esikümne ELO vastab endise meistrikandidaadi järgu nõuetele ja punkte peab olema vähemalt 2300.

Juhib Edo Jaanuska 2465 p (+15 võrreldes 1. juuli 2000 seisuga). Järgnevad R. Tamla 2403 p (0), U. Visk 2393 p (+57), I. Peets (+7), P. Evard (0), K. Ots (30), H. Evertsoo (26), H. Laumets (+4), U. Paluoja (0) ja I. Poltrago (9). Üldse kuulub nimekirja üle 40 kabetaja, neist ainult kolm naist. Esikümnesse kuulub Jõgeva vallast 5 ja 30 parema hulka 15 kabetajat. Lisaks 6 Jõgeva linnast, 4 Palamuse vallast ja 5 Põltsamaa regioonist.

SULEV LUHT

MITMESUGUST

Turisminõukogus räägiti jalgrattateedest ja loodusturismist

Maakonna turisminõukogu tegi teisipäeval Tabivere vallas kokkuvõtteid lõppenud turismiaastast ja seadis suundi edaspidiseks. Piirkonna turismiobjektidega tutvumise käigus külastati Tabivere muuseumi, MäeMihkli talu ja Elistvere loomaparki, kus saadi ülevaade loomapargi tänasest seisust ja tulevikuplaanidest.

Maavalitsuse arenguosakonna juhataja Mati Jõgi rääkis Vooremaa jalgrattateede projektist, mis näeb ette rajada Vooremaale jalgrattateede võrk koos vajaliku infrastruktuuriga. Projekt valmis eelmisel kevadel ja sellele otsitakse praegu rahvusvahelist toetust.

Turisminõukogu liikmetega kohtusid kahe Vooremaal paikneva omavalitsuse juhid - Jõgeva vallavanem Toivo Ilves ja Tabivere vallavanem Aare Aunap. Üheskoos otsustati, et jalgrattateede projektile paremate rahastamisvõimaluste leidmiseks kaalutakse täiendava eeluuringu tellimist, mis tooks välja Vooremaa eeldused jalgrattaturismi arendamiseks. Vallavanemad kinnitasid, et Vooremaal paiknevad vallad on valmis sellise uuringu tellimist toetama.

Jaanuari alguses ilmunud Eesti jalgrattateede kaardilt selgub, et Jõgevamaad läbib kaks rahvusvahelist Eurovelo jalgrattamarsruuti. Üks neist viib Tartust üle Vooremaa Põhja-Eestisse, teine aga kulgeb piki Peipsi järve rannikut. Jalgrattateede kaardid ootavad eelolevaks suveks valmistuvaid turiste ka Palamuse turismiinfopunktis.

Seoses üha laieneva loodusturismiga otsustati kutsuda järgmisesse turisminõukogusse esineja Riigimetsade Majandamise Keskusest. Nimetatud keskus on viimastel aastatel kogu Eestis korrastanud loodusturismiobjekte, rajanud puhke- ja ööbimiskohti ning Jõgevamaa turismiarendajad soovivad tulevikus keskusega senisest enam koostööd teha.

PEEP LILLEMÄGI

Põltsamaa lõviklubi pidas tuluõhtut

Põltsamaa kultuurikeskuses möödunud laupäeval toimunud tuluõhtuga teenis kohalik Lions-klubi umbes 10 000 krooni, mis annetatakse piirkonna koolidele klassiruumide valgustuse parandamiseks.

Põltsamaa lõviklubi tänavune tuluõhtu oli juba neljas ning sellele lisasid kaalu Viljandi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Jõgeva ja Palamuse Lions-klubide esinduste kohalviibimine. Kahele viimasele

on Põltsamaa klubil au olla nn vaderklubiks.

Paarisajapealisele publikule pakkuskauni muusikaelamuse Pärnust pärit keelpillikvartett ning mõnusa tantsuvõimaluse sealsamas tegutsev ansambel Amorada, kel solistina kaasas lapstähest võluvaks neiuks kasvanud Liisi Koikson. Tantsuvaheaegadel lõbustas rahvast teenekas, ent iginooruslik illusionist Erich Udras, kes suisa uskumatutest kohtadest palle ja rätikuid välja tõmbas, täiesti terveid metallrõngaid sujuva käeliigutusega ühendas ning publiku hulgast värvatud abilistelt osavalt käekelli pihta pani. Nii, nagu kellaomanikud oma ajanäitajad pärast tagasi said, nii sai lõpuks Udrasele trikitegemiseks laenatud rahatähed - paar Jakobsoni ning Koidula ja Tammsaare - tagasi ka riigikogulane Villu Reiljan, kuigi seis näis vahepeal lootusetu: ümbrik rahatähtedega pandi publiku silme all põlema. Kuidas samad kupüürid hiljem kauni naisassistendi dekolteesse sattusid, jäi täiesti arusaamatuks.

Õhtu nael

Tuluõhtu naelaks on ikka olnud heategevuslik oksjon. Õhtu juhi, tuntud raadiohääle Allan Hoogi juhituna kujunes enampakkumine seekord üsna hasartseks. OÜ Paju Talu poolt oksjonile pandud suitsupõrsas koos lisandiks sobivate puuviljade ja kahe tosina Saku Originaali purgiga osutus vägagi ahvatlevaks kaubaks: 99-kroonine alghind kruviti lõpuks 1703 krooni peale, kusjuures võidumeheks osutunud Rain Rebane vastas vastasseinast tulnud saja krooni kaupa tõusvatele pakkumistele järjekindlalt vaid kahe või kolme krooni lisamisega. Järgmise oksjoniartikli - Võisiku hooldekodu elaniku Guido Kanguri Põltsamaa-teemalise pastellmaali - omandas 200-kroonisest alghinnast kaheksa korda suurema summa eest ettevõtja Vitali Goroško, kes lubas, et edaspidi saab laiem publik taiest näha temale kuuluvas Heleni külalistemajas.

Avalikus kohas - hiljuti Jõgeval avatud Sinu Pubi banketisaalis - leiavad alalise asukoha ka Jõgeva ettevõtja Kalmer Laini poolt 1660 krooni eest soetatud kaks sepistatud küünlajalga, mille autoriks on Jaak Krivin.

Tort maavanemale

Omalt poolt on Lions-klubi alati oksjonile pannud klubi vapiga tordi. Sajakroonisest alghinnast tuhande võrra suurema summa eest võis

tordi koju viia maavanem Margus Oro.

"Kahel eelmisel tuluõhtul jäi mul tort saamata, kusjuures möödunud aastal kruvisime naabrimees Andres Koerniga võidu pakkudes hinna 5000 peale välja. Peale jäi tema, aga torti sõime koos," ütles maavanem.

Pimepakkumine (selle puhul pakutakse kaupa, mille olemuse kohta antakse publikule vaid mõned vihjed) toimus seekord daamide vahel ning võitjaks osutus Põltsamaa valitsev veinikuninganna Kadi Kivi, kelle saatjaks tuluõhtul oli tema isa Mati. Nüüd võivad nad kogu perega Kuremaa ujulasse vee- ja saunamõnusid nautima minna, kaasas saunavihad ja õlled, mahlakanister ning juhuks, kui vaja peaks minema, ka päästevestid.

Tuluõhtu kutsete vahel välja loositud kontserdireis (vabalt valitud Eesti Kontserdi ürituse külastus pluss ööbimine Scandic Hotel Palaceis Tallinnas) läks aga Elo ja Sulev Schasminile Jõgevalt.

Lisaks tuluõhtutele teenivad Põltsamaa lionsid raha ka muude üritustega: klubi presidendi Margus Metsma sõnul ostsid nad nad suvel Rutikvere kalamajandisse korraldatud jalgrattamatka osamaksude eest Põltsamaa spordikoolile kaks võrkpalli.

RIINA MÄGI

POLITSEIKROONIKA

Mobiiltelefoni omanikud, jääge valvsaks!

Viimasel ajal, eriti tänavu jaanuaris, on hakanud sagenema mobiiltelefoni vargused. Varastatakse telefone üksikult, aga kui mingi vargus toime pannakse ja seal on varga käeulatuses ka mobiiltelefon, võtab kurjategija selle kaasa. Telefone varastatakse ka kelmuse teel. Küsitakse justkui telefoni ajutiselt kasutada ja varsti seda enam kusagil ei ole. Oleks õige, kui telefoni omanik hoiaks oma mobiili varjatult selles mõttes, et toob selle nähtavale ainult vajadusel ning muul ajal ei tea keegi kõrvaline, et sel isikul telefon on. Ka ei tohiks telefoni jätta üleriiete taskusse võõras kohas. Jaanuaris on varastatud juba 14 mobiiltelefoni. Viimati varastati telefon teisipäeval kella 11 ja 12.30 vahel Jõgeval Lai tn 4 hambaravi puhketoa esikust jope taskust. Näppajateks osutusid 20-aastane töötu jõgevlane ja 12-aastane Jõgeva koolipoiss.

Varastati mootorsaag ja hekilõikur

Teisipäeval avastati, et ukseluku lõhkumise teel on sisse murtud Jõgeva alevikus sordiaretuse instituudi töökotta. Varas oli ära viinud

mootorsae, hekilõikuri ja mõnesuguseid tööriistu. Kahju arvatakse olevat 17 000 krooni.

Varastati õpilaste söögiraha ja mobiil

Teisipäeval poole üheksa ja üheteistkümne vahel varastati Põltsamaal Lille tänava koolimajast õpetaja kandekotist sularaha, mobiiltelefon Nokia 5110 ja haigekassakaardid. Kandekott oli õppevahendite ruumis, kus asusid ka õpetajate riided. Varga saagiks langes kahetsusväärsel kombel ka veidi enam kui 3000 krooni õpilaste toiduraha.

Jõgeval varastati aiakäru

Teisipäeval ilmnes, et Jõgeval Suur tn 20 ASi Eesti Sordiseeme kaupluse laost on kadunud aiakäru. Laoukse lukk oli lahti murtud. Viimati oli käru alles olnud 3. jaanuaril. Avaldaja arvab saadud kahjuks 800 krooni.

Talumetsas tehti lageraiet

Esmaspäeval avastas üks Tabivere valla talumetsa omanik, et tema talumetsas on tehtud lageraiet territooriumil mõõtmetega umbes 80 x 80 meetrit. Kui palju puitu on varastatud ja mis on selle maksumus, on selgitamisel.

Keevitusagregaadilt varastati juhe

OÜ Vaimastvere Agro on avaldanud, et neile kuuluvast suurfarmist Vaimastveres on varastatud 80 meetrit keevitusjuhet. Juhe oli lahti lõigatud farmihoones asunud keevitusagregaadi küljest.

Jälle on elektriliini varastatud

Kolmapäeva hommikul tuli ilmsiks jälle üks elektri õhuliini vargus. Öö jooksul oli maha lõigatud ja ära viidud neli postivahet õhuliini Tabivere vallas Patastel. Liinivaldajalt ei ole veel saadud andmeid varastatud metalli kaalu ja maksumuse kohta.

Meest ähvardab kohtu alla minek püssi pärast

Hiljaaegu nähti Põltsamaa vallas Kablakülas liikumas jahipüssiga meest, kellel nagu laskeriista ei oleks pidanud olema. Kontrollimisel võetigi 1975. a sündinud mehelt ära üheraudne jahipüss, mille ta ebaseaduslikult oli enda kätte võtnud, sellega ringi käinud ja vahepeal ka veel edasi andnud. Karistus ähvardab ka isikut, kellele püss tegelikult kuulus ja kes püssi ebaseaduslikul kombel edasi oli andnud.

Ilmateade

Neljapäeval on pilves ilm. Puhub edelatuul 7-12 m/s. Õhutemperatuur on +2°C ... -4°C.

Reedel on pilves ilm, võib sadada lörtsi ja vihma. Puhub lõunakaarte tuul 5-10 m/. Õhutemperatuur nii öösel kui ka päeval -3°C ... +3°C.

Vooremaa

Neljapäev, 25. jaanuar 2001. a.

Koolisööklateta Euroopa Liitu

JAAN LUKAS

Koostöö rootslastega jätkub

PEEP LILLEMÄGI

ARVAMUS

Koolisööklatele kehtestatud euronõuetega on üle pingutatud

JAAN LUKAS