Vooremaa
Teisipäev, 26. juuni 2001

Sisukord

AS Werol Tehased saab uue omaniku

ASi Werol Tehased Painküla õlitööstust on sageli külastanud Jõgevamaa põllumajandusettevõtete juhid. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Painküla õlitehases rapsiõli ja õlikooki valmistav AS Werol Tehased saab lähitulevikus uued omanikud, sest firma praegune põhiomanik Hüvitusfond ning teisedki omanikud kavatsevad aktsiad müüa.

Sobiva ostja leidmiseks on palgatud nõustamisfirma PricewaterhouseCoopers. Ettevõtte senised omanikud ja juhid kinnitavad, et omanike vahetus ei too kaasa muudatusi toodangus, mistõttu jätkub ka tooraine ostmine põllumeestelt. Jõgevamaa õlikultuuride kasvatajad peavad võimalust turustada rapsi ASile Werol Tehased soodsaks ja kasulikuks.

ASile Werol Tehased kuuluv Painküla õlitööstus toodab aastas 1700-1800 tonni rapsiõli. Pool toodangust turustatakse siseturul. Õlikooki valmistatakse eelkõige välisriikidesse - Taani, Saksamaale, Soome ja Rootsi eksportimiseks. Tehase ligi kuuekümnest töötajast on enamus Jõgeva linna ja valla elanikud.

ASi Werol Tehased põhiomanik Hüvitusfond, kellele kuulub 80 protsenti aktsiatest, plaanitseb oma osaluse firmas müüa. ASi Werol Tehased juhatuse esimees Raul Kastan, kes alustas tööd eelmise aasta 21. juunil, selgitas Vooremaale: "Meie ettevõtte ning teiste firmade käivitamisel osalenud Hüvitusfond täidab kavandatud eesmärgid ja ülesanded 2003. aastaks. Nii tuleb otsustada oma varade ja investeeringute tuleviku üle. Fond käitus korrektselt, kui teatas avalikult, et on sõlminud nõustamisfirmaga lepingu ASi Werol Tehased aktsiatele uue omaniku leidmiseks. Nõustamisfirma PricewaterhouseCoopers teeb kindlaks Werol Tehaste väärtuse ning hakkab otsima võimalikke ostjaid. Kui hästi läheb, on tänavuse aasta lõpuks leitud ettevõtjad, kellega Hüvitusfond saab alustada läbirääkimisi aktsiate realiseerimiseks."

ASi Werol Tehased nõukogu esimees, Hüvitusfondi juhatuse liige Madis Raidma lisas, et ettevõte jätkab tegevust ka uute omanikega. Müügiprotsess võib kesta 6-12 kuud. Omanike vahetus toimub tõenäoliselt järgmise aasta esimeses kvartalis. "Kui me saame tehase müügist 100 miljonit, on see hea tulemus," lausus Madis Raidma.


Kahjumi põhjused

1999. aasta tõi aktsiaseltsile Werol Tehased 20 miljonit krooni ja 2000. aasta 26 miljonit krooni kahjumit. Tänavu plaanitsetakse kahjum kahandada 7,2 miljoni kroonini.

"Kahjum on tingitud suuresti probleemidest ja raskustest tooraine varumisel. Tooraine odavalt ja operatiivselt kätte saamine eeldab kahe- või kolmeaastast eeltööd. Vaeva nõuab ka sobivate klientide leidmine, kes ostavad õli ja õlikooki, ning hindade ja hinnavalemite ettevalmistamine," ütles Raul Kastan.


Rapsikasvatajad võivad rahulikud olla

Üks Jõgevamaa rapsikasvatajaid, Palamuse vallas asuva Ronivere Kooli talu peremees Ain Villems arvas ASi Werol Tehased võimalikust omanike vahetusest järgmist: "Seda, et Painküla õlitehas tegevuse lõpetab, pole keegi praegu öelnud. Teatud riskiks tuleb aga valmis olla. Et rapsikasvatajana olen sajaprotsendiliselt seotud ASiga Werol Tehased, võtan ühendust tehase juhtkonnaga, et selgitada välja, kuidas kulgeb lepingute edasine täitmine. Jõgevamaa põllumeestele on Painküla õlitööstus igati soodne koht rapsi turustamiseks."

"Senini oleme põllumajandustootjatega sõlmitud lepinguid täielikult täitnud. Kui Hüvitusfond hakkab tulevikus uue omanikuga lepingut sõlmima, seab ta tingimuseks ettevõtte põhitegevuse jätkumise, mistõttu põllumajandustootjatel pole põhjust karta soodsa tooraineturu kadumist," lausus Raul Kastan. "Praegu kavandame tehases ka uuendusi. Nii suurendame pressimisjärjekorda, et tõsta rafineerimisvõimsust," lisas ta.

Jõgeva maksuameti direktor Jüri Ütt teatas, et riigile AS Werol Tehased tänase seisuga võlgu pole.

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER


Jõgeva linnavolikogu istung toimus poliitiliste pingete õhkkonnas

Eelmisel kolmapäeval toimunud Jõgeva linnavolikogu istungil vaieldi senise linnavalitsuse liikme vabastamise ja uue liikme kinnitamise juriidilise ja poliitilise korrektsuse üle. Samuti otsustati päevakorrast välja jätta linnavolikogu alatiste komisjonide koosseisu muutmine.

Jõgeva linnavolikogu vabastas linnavalitsuse liikme kohalt Maido Mägi ja kinnitas uueks liikmeks senise volikogu liikme, Reformierakonna fraktsiooni esimehe Andi Einaste, kes töötab Rakke Gümnaasiumi direktorina.

Jõgeva linnavalitsuse viieliikmelisse koosseisu kuulub kolm poliitikut ja kaks apoliitilist ametnikku. Nimeliselt kuuluvad linnavalitsusse linnapea Ants Paju Isamaaliidust, abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev valimisliidust Oma Linn, linnavalitsuse liige Andi Einaste Reformierakonnast, linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Toots ning haridus- ja kultuurinõunik Hele Tallinn. Varem moodustasid valitsuskoalitsiooni kaks osapoolt, kuid vahetult enne maikuu istungit allkirjastati uus koalitsioonileping, mille kohaselt sai Reformierakond ühe koha linnavalitsuses.

Linnapea kohustes abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev ütles istungil, et Maido Mägi vabastamine valitsuse liikme kohalt ei ole tingitud sellest, et ta ei tulnud oma tööga toime. "Pean Maido Mägist väga lugu ja loodan, et ta mõistab tänast poliitilist otsust," ütles Viktor Svjatõ¹ev. Volikogu otsusega premeeriti Mägi tehtud töö tulemusliku täitmise eest 2000 krooniga. Maido Mägi ise volikogu istungist osa ei võtnud.

Andi Einastele määrati linnavalitsuse liikme kohustuste täitmise eest hüvitust 1000 krooni kuus. Volikogu tõstis ka volikogu esimehe Vello Mäesepa kuuhüvitise määra 500 krooni võrra 3000 kroonini ja aseesimehe Taisto Liivandi kuuhüvitist 250 krooni võrra 1500 kroonini.

"Enne olid Isamaaliit ja Reformierakond Jõgeval leppimatud vastased. Millegipärast nüüd, seoses presidendi valimiskampaania aktiivse algusega, leppisid nad ära," lausus opositsioonis olev üksikkandidaat Olavi Annuk.

Andi Einaste asemel tuleb volikokku Reformierakonna asendusliige Ivo Kütt, kes töötab Valge & Uiga Advokaadibüroos vandeadvokaadi vanemabina.


Esialgne päevakord poliitiliselt rabe

Volikogu istung algas hilinemisega, sest peeti koalitsiooni koosolekut, mis ei lõppenud õigeaegselt. Vahetult enne sõlmküsimuste otsustamist võeti ka kaks vaheaega, üks opositsiooni, teine koalitsiooni poolt. Kümneminutilistest tähtaegadest aga kinni ei peetud.

Toomas Vahur tegi enne päevakorra kinnitamist ettepaneku jätta päevakorrast välja punktid, mille alusel taheti otsustada linnavalitsuse liikme vahetust ja muuta linnavolikogu alatiste komisjonide koosseisu. Volikogu esimees Vello Mäesepp tegi ettepaneku jätta päevakorrast välja ainult volikogu alaliste komisjonide muutmine. Nii otsustatigi.

Ka olid volikogu liikmetele saadetud dokumendid ebakorrektselt vormistatud. Sealt puudus esildis Maido Mägi vabastamise kohta. Selle peale vastas linnapea kohustes abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev, et esildis tuleb.

Volikogu opositsioonile ja koalitsioonile olid välja jagatud erinevad 2002. aasta eelarve koostamise proportsioonide määratlemise otsuse eelnõu projektid. Nimelt oli valitsuskoalitsioonile jagatud eelnõu, millele oli omavoliliselt lisatud punkt 2. Opositsioonile jagatud eelnõus aga see täiendus puudus. Viimase järgi tuli linnavalitsusel ette valmistada uus linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäära määruse eelnõu ning esitada see kinnitamiseks volikogu korralisele istungile. Volikogu sai veast aru, hääletas punkti 2 täiendusena sisse ning otsustas uut struktuuri arutada oktoobrikuisel istungil.


Uus struktuur kinnitatakse ligi aasta hiljem

"Esialgse plaani järgi oli linnapeal kavas esitada uus struktuur märtsikuu volikogu istungile. Sel juhul oleks see kehtestatud juba tänavu. Põhjendatud asjaoludel on see nihkunud oktoobrikuusse," teatas Vello Mäesepp.

"Kui tulin linnapeaks, siis säilis esialgne koalitsioon. Nüüd on uus koalitsioon. Paljusid põhimõtteid oli vaja volikoguga läbi rääkida. Eelarve koostamise proportsioonid annavad selle võimaluse. Tänastest otsustest tulenevalt esitame uue linnavalitsuse struktuuri oktoobrikuu korralisele istungile. Võibolla tuleb ka muuta volikogu komisjonide nimetusi," kommenteeris linnapea.

Üldse oli volikogu istungi päevakorras 15 punkti.

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eelmisel reedel ja laupäeval toimusid Sadalas külapäevad. Vaiatu rahvamaja ning Torma Rahuoru pargis peeti jaanipidu. Eile avati Võtikveres Torma prügila. Ligemale seitse miljonit krooni maksma läinud tavajäätmete prügila vastab euronõuetele.


Tabivere vald

Eile algas lastepäevakodu ruumides nädal aega kestev koolitus põllumajandusloendajatele. Reedel, 29. juunil kell 19 teeb Reet Linna Tabivere pargis telesaadet "Laulge kaasa". Esinevad Kadi Toom ja Toomas Lunge. Pühapäeval peetakse Äksi kihelkonnapäevi. Toimuvad spordimängud, valitakse Äksi Äss 2001. Simmanil mängivad Seelikukütid.


Saare vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Algatati eelnõu vallavolikogu tänavu 27. veebruari otsuse vastu, mis käsitles Saare Põhikooli tegevuse lõpetamist. Saare kool on põhiteemaks ka täna toimuval vallavolikogu erakorralisel istungil.


Põltsamaa vald

Mitmel pool tähistati võidu ja jaanipäeva. Laupäeval asetati pärg Vabadussõja veterani Karl Jaanuse sünnikoju paigaldatud mälestuskivi juurde Räsna külas.


Põltsamaa linn

Reedel saabuvad seoses Põltsamaa linna 75. aastapäevaga külalised sõpruslinnast Kokemäelt Soomest ja Sollefteåst Rootsist. Kolm päeva kestva visiidi ajal külastatakse linna suuremaid ettevõtteid, kohtutakse linnajuhtidega, osaletakse Veinipäeval ning tehakse ekskursioon Tartusse. Veinipäev algab Põltsamaa lossihoovis laupäeval kell 17.


Puurmani vald

Reedest pühapäevani peeti Kursi kihelkonnapäevi. Tänavu avati päevad naabervallas Laevas. Kultuuri ja spordiüritusi jätkus mõlemasse valda.


Palamuse vald

Palamuse ja Soome Ikaaliste valla koostöö on kestnud kümme aastat. Homme arutatakse kahe sõprusvalla ühise suvelaagri korraldamist. Kolmapäeval on vallavalitsuse istung, kus arutatakse maaküsimusi ja sotsiaaltoetuste määramist.


Pala vald

Eile algas Rannal maakondlik noorkotkaste ja kodutütarde suvelaager. Laupäeval kell 11 algab Sääritsa küla kokkutulek. Seekord ulatuvad Sääritsa külapäevade üritused kaugemalegi, sellesse on kaasatud ka naaberkülade Raatvere ja Piibumäe endised ja praegused elanikud. Kunagise Raatvere algkooli (1809-1927) juures avatakse mälestuskivi.


Pajusi vald

Vallavolikogu delegatsioon viibib 28.-30. juunini Soomes. Pajusi sõprusvallas Kihniös arutatakse uusi tegevuskavasid ja tutvutakse Soome ettevõtlusalaste kogemustega.


Mustvee linn

Linnapea Pavel Kostromin käis Pihkvas konverentsil "Peipsi Foorum II: Eesti-Vene piiriregiooni säästev areng". Neljapäeval toimub vallavolikogu istung, homsel nõupidamisel arutatakse 21. juulil algavate Mustvee linna päevade läbiviimist.


Kasepää vald

Neljapäeval oli vallavalitsuse istung. Arutati maaga seotud küsimusi, toimetulekutoetuste maksmist, kuuele ehitusele, sh Kasepääl valminud elamule ning Raja külas asuvale kauplusele, anti kasutusluba. Reedel, ilusa ilma ajal, tehti Kasepääl jaanituld. Senini oma poeta olnud Omedus avati uus kauplus.


Jõgeva vald

Kassinurmes peeti erinevaid pidustusi: kesknädalal tähistati Eesti metsaseltsi kümnendat aastapäeva, pühapäeval oli jaanijaskar. Reedel peeti Siimustis linna ja valla ühine jaanituli. Laiusel peeti peo ja vilistlaste kokkutulekuga kooli 315. aastapäeva.


Jõgeva linn

Suve saabumist tervitati muusikaürituste sarjaga "Helisev suveöö", mis paduvihma tõttu muutus tänavu tubaseks. Linnavolikogu kesknädalal toimunud istungil algatati linna üldplaneering.

nfotelefon on tasuline


ARVAMUS

Elujõust ja hääbumisest

Läinud nädala Eesti Ekspress eksponeerib artiklis "Põltsamaa elujõud ja Jõgeva hääbumine" Jõgeva maakonna kahte väikelinna. Mis võiks veel parem olla, kui saada nädalalehe kahel küljel nii suurelt olukirjelduse osaliseks. Ainuke viga selles kirjutises on, et majandusajakirjaniku silmade läbi on võrdlused halva ja hea tasemel.

Nagu heas esinemises ikka, peavad olema võrdlusel head äärmuslikud näited, siis mõistab kuulaja või lugeja selgelt, mis on ühel hästi ja teisel halvasti. Kui kaht pea võrdset võrrelda, on kaval võtta esimesel võrreldaval kõige paremad ja teisel kõige halvemad näitajad. Sellega saavutame selle, et ongi kaks täiesti erinevat ning eesmärk on saavutatud.


Taustast

Kõigepealt peab Vooremaa lugeja teadma, et maavanem Margus Oro ja Jõgeva linnapea Ants Paju, samuti nagu loo autor Tiina Joosu, on kõik kas tänased või endised põltsamaalased. Kui kirjutaja seda Põltsamaa kasuks ära ei kasuta, on ta halb ajakirjanik. Seda on tehtud, ja õnnestunult.

Kuu aega tagasi käis Tiina Joosu välja mõtte vaadelda kaht Eestimaa väikelinna läbi majanduse. Veel täpsemalt läbi ärimeeste, kes kohapeal elavad. Väikelinnadeks olid Põltsamaa ja Jõgeva. Mõlemas linnas on ettevõtjaid, kes vääriksid oma lugu, kuid valida tuli kedagi sellist, kes oleks seotud ka aktiivselt kohaliku elu edendamisega. Nendeks said kaks Andrest - Koern Põltsamaalt ja Bai da Jõgevalt. Loomulikult oleks Felixi juhi kõrvale paremini sobinud firma suuruse poolest Rein Mõts või Märt Mägi, aga seekord otsustas Ekspress valida härra Baida.


Ajalooline taust

Loomulikult mängib ajalugu igas asustatud kohas oma suurt rolli ja siin ei saa seda muuta tänased inimesed, küll võime me täna kujundada ajalugu tuleviku suhtes. Põltsamaa vasallkuningriigi pealinnaks olemine 1570-1578 ei näidanud küll majandusliku jõukuse kasvu, vaid pigem viletsust, mille valitseja lähedus endaga tihti kaasa tõi.

Küll tasub meenutada major Woldemar Lauw’d, kes 1760. aastast Põltsamaa lossist vaatamisväärsuse kujundas ja tööstused käivitas.

Kahjuks lõpetas see mees mõnekümne aasta pärast pankrotiga, aga ettevõtluspisiku ta kindlasti sellesse väikelinna maha jättis.

Vaevalt sajand hiljem, 1876. aastal Jõgeva mõisnike Mannteuffeltide eestvõtmisel rajatud raudteejaam pani aluse Jõgeva edasisele arengule. Mõisasüdamest küll mõne kilomeetri kaugusel asuv Jõgeva linn pole süüdi, et rongi osatähtsus linna arengus on vähenenud. Täna saab jõgevalane jälgida paljude rongide liikumist, kuid liikumiseks põhja või lõunasse seda kasutada ei saa. Maavanemana olen ma püüdnud asju lahendada neist mitte palju kirjutades. Lahendust ei otsi mitte üksi meie siin koha peal, vaid ka meie saadikud Toompea mäel. Jõgeva linna areng on otseselt seotud raudteega ja see jätaks linnale eelise nende investeerijate ees, kes Eesti keskseimas linnas Põltsamaal raudteed eest ei leia, kuid kaubavoogude liikumiseks hõivatud Tallinna-Tartu maantee asemel raudset teed kasutada eelistavad.

On loomulik, et pikema ajalooga linna kodanikud tunnetavad oma identiteeti paremini. Põltsamaa on just selline linn, kus oma linna tunne on väga tähtis ja uhkus iga Põltsamaal valmistatud toote üle on lausa isiklik. Felixi valik Põltsamaa kasuks on üks suur õnnestumine.


Nooruse jõud

Jõgeva linnas on õnnestunud töös hoida nahatehas, mis tegelikkuses tähendab Eesti nahatöötlemise säilimist. Coriumi nahk on tõesti tuntud riigis tegutsevate nahakunstnike hulgas, kuid ettevõte pole teinud suuri reklaamikampaaniaid ja seepärast ei kõdita jõgevalast teadmine, et ollakse Eesti tänane nahatöötlemiskeskus.

Maakonna kahe väikelinna võrdluses on Jõgeva kindlalt parema ealise koosseisuga linn. Noored ja keskealised inimesed moodustavad elanikkonnast enamuse. Jõgeva on rahvastiku poolest üks riigi nooremaid linnu, Põltsamaa seevastu üks vanemaid. Vananevate linnade probleemiks on suured sotsiaalkulutused ja väiksemad makstavad maksud. Noorte linnade mureks jääb töökohtade vähesus ja noorte lahkumine ning kui lahkujaid on palju, väheneb linna elanikkond mitte ainult negatiivse iibe, vaid ka aktiivsemate ja tublimate lahkumisega.

Jõgeva ettevõtjatega olen viimastel aastatel palju koos mõelnud ja arutanud ettevõtluse arengu üle. Võib öelda, et suurel ettevõttel pole Eesti väiksuse juures tähtis, kus asub tema peakontor. Kuid inimesele on ühe või teise firma olemasolu oluline ja kodukohaga siduv.

Jõgeva üks, kuid mitte ainuke väljakutse on riigiametis olemine. Seda tõestab hulga tublide ametnike lahkumine Jõgeva maavalitsusest Tallinnasse erinevatesse riigiametitesse, kus saadakse suurepäraselt hakkama. Võibolla ongi Jõgeva haldussuutlike riigiametnike ettevalmistusplatvorm ja kui on, tuleb seda rolli linnal uhkusega kanda.


Ilu on vaataja silmades

Sõites nüüd juba peaaegu seitse aastat Jõgeva ja Põltsamaa vahet, on tunda kahe linna erinevust ja see on ainult hea. Nii kontrastiderohket erinevust kui Ekspressi artiklis, pole ma kahjuks märganud. Ilmselt ei saagi ma seda märgata, sest valitsuse seaduski ütleb, et maavanem vastutab tasakaalustatud ja ühtlustatud arengu eest.

Öeldakse, et ilu on vaataja silmades. Ajakirjanikule meeldis üks linn rohkem kui teine. Ju olid silmad siis sellised. Elu läheb aga mõlemas linnas edasi, kuid mõtlemist on ühes kindlasti rohkem.

MARGUS ORO,

Jõgeva maavanem


JUHTKIRI

Vasakpoolsuse uus tõus

Umbes aastapoolteist tagasi algasid Prantsusmaal, hiljem Prahas imelikud sündmused. Peale suhteliselt rahumeelseid üheksakümnendaid, kus isegi looduskaitsjad ei viitsinud eriti rabeleda, ilmusid ei tea kust välja mustas riietuses näomaskidega tüübid, kes alustasid harjumatult ägedaid tänavalahinguid kividega ja muu kättesaadavaga. Asi järgnes Seattle’is ja mujalgi, kus tähtsad lipsudega onud suuremal hulgal kogunesid ja maailma asju otsustama hakkasid. Laamendajaid hakati nimetama globaliseerumisvastasteks ja üksmeelselt kuulutati nad heaoluühiskonna igavlevateks logarditeks, kellel lihtsalt midagi muud teha pole.

Nüüd Göteborgis on tänavarahutused muutunud eriti rahututeks, kuigi üllatuslikult on inimeste kehad neis vähe kannatada saanud. Sajad loobivad politseid kõvade esemetega, lõhutakse kõik, mis klaasist ja muust õrnast materjalist, põletatakse autosid, ehitatakse barrikaade ja tehakse valje sõnalisi avaldusi. Vahepeal on pilt nagu 1848. aasta revolutsioonil. Lehvitatakse lippe. Muidugi on kohal anarhistide musti või punamusti lippe, loodusemeeste rohelisi, aga ka täiesti punaseid lippe. Ühele olid maalitud Marx, Lenin, Mao.

Filosoof Fukuyama 1990ndate alguse visioon, et edasine ainus võimalik poliitiline koolkond võib olla parempoolsed liberaalid, ei taha kuidagi tõeks minna. Sõna otseses mõttes tormab sisse uus radikaalne vasakpoolsus. Pehme kurakäeline Toni Blair võitis jälle suurelt Briti valimised. Isamaaliitlase, rahvusliku konservatiivi Tunne Kelami vastu võetud Tiibeti dalai-laama kuulutab end sotsialistiks. Eesti Mõõdukad on hakanud jälle julgemalt astmelise tulumaksu poolt rääkima. Jne, jne.

Kas siis kõik on nüüd järsku lolliks läinud? Võibolla, aga võibolla mitte. 1990ndate teisel poolel toimus pidevalt üks "paratamatu" protsess: väikesed kadusid, suured aga muutusid pirakamateks. Ülemaailmsed kontsernid ka praktiliselt juhivad seda. Monopolid koguvad jõudu. Alternatiivid ja kõrvalised võimalused on hakanud kiiresti vähenema. Inimestel ja pisematel riikidel jääb üha napimalt võimalusi olla ise peremehed, otsustada, juhtida, seda teeb nende eest käputäis tippjuhte kusagil kõrgel ja kaugel.

Tavapoliitika on muutunud mingi kindla seltskonna hämaraks siseasjaks. Euroopa Liit oma vasakkaldega ideaalidest hoolimata on muutumas hoolimatuks ja ainult mingitest kinnisideedest lähtuvaks monstrumiks, mis ei kuula essugi.

Kogu elu on läinud läänemaailmas selliseks igavaks, sujuvaks, libedaks ja läägeks. Mõttetuks. Selle kõige vastu peab mässama. Ning legaalseid vahendeid pole just palju jäänud. Poliitikuks hakkamine tähendab sulandumist tsementeerunud süsteemi. Ühiskondlik valgustamine ja aktiivsus osatakse kiiresti suunata süsteemile ohutusse voolusängi või ostetakse raha eest ära.

Kõige selle peale ei jää üle teha muud, kui koguneda kampa, haarata kivi ja hakata kiusama neid, kes on sellise neetud süsteemi loojad ja juhid.

26. juuni 2001. a



MAJANDUS

Jõgevamaa seakasvatajad eelistavad Läti lihatööstusi

Sealihatootmist mõjutavad suured hinnakõikumised, mis on tingitud nõudluse ja pakkumise vahekorra sagedasest muutumisest turul.

Praegu on Eesti lihatööstustel puudu toorainest. Jõgeva Tootjate Liidu juhatuse esimehe Urmas Ingveri arvates on siin kaks põhjust: esiteks kasvatatakse vabariigis sigu nii vähe, et sellest ei jätku sisetarbeks, ja teiseks on Euroopas levivate haiguste tõttu importliha sissetoomine piiratud.

Teatud osa antud hetke hinnatõusus mängis aga ka äsja möödunud jaanipäev, mil tarbiti palju lihatooteid. ASi Adavere Agro peazootehniku Helve ®ukovit¹i andmetel täheldavad oma tapamaja kaudu kauplustele ja teistele püsiklientidele turustajad aastasisest nõudluse kasvu ja hindade tõusu jõulude, ülestõusmispüha ning jaanipäeva aegu. "Käesoleva aasta juunis müüme liha hinnaga 40 krooni kg pluss käibemaks. Paar kuud tagasi saime sealihast 35 krooni ringis, pluss käibemaks," teatas peazootehnik.

OÜ Lustivere Agro juhataja Rünno Marmori sõnul realiseerivad suurtootjad oma sead suurtöötlejatele ja neid hetke hinnakõikumised ei mõjuta.


Sead Lätti, toodang Eestisse tagasi

Urmas Ingveri andmetel viiakse suur osa Jõgeva maakonnas kasvatatud sigadest Lätti. "Esiteks on Lätis hind kõrgem kui Eestis. Teine põhjus on selles, et kui 1999. aasta oli põllumehele väga suure kahjumiga aastaks, siis meie lihakombinaatidele oli see kõige edukam," lausus Jõgeva Tootjate Liidu juhatuse esimees.

"Turg teeb hinna. Senini on Läti lihatööstused rohkem maksnud kui Eesti omad. Valmieras töödeldakse Eesti sigu ja loomi. Tooted tuuakse vabariiki tagasi. Olen ise näinud neid Tartus müügil," rääkis Laiuse POÜ juhatuse esimees Tiit Maripuu. Ta jätkas: "Alles mõned päevad tagasi hakkasid Eesti lihatööstused maksma sama hinda, mis lätlasedki."

ASi Kuremaa Klii juhatuse esimees Margus Manguse ütles Vooremaale: "Turustan sigu Lätti ja saan eluskaalu kilogrammi eest 21 krooni pluss käibemaks. Olen müünud ka Otepää Lihatööstusele Edgar, kes maksis eluskaalu kilogrammi eest 20 krooni pluss käibemaks," lausus Margus Manguse.

ASi Nõmme Peekon tegevdirektori Henrik Allsaare arvates on väikesed lihatööstused rohkem tootjasõbralikumad kui suured. "Müüme oma toodangu põhiliselt Otepää Lihatööstusele Edgar. Väiksemates kogustes oleme müünud ka Lätti. Aastaid tagasi, kui suurtöötlejad maksid lihakilost 12 krooni, maksis Edgar 20 krooni. Eluskaalu hind oli aga veelgi odavam, sest liha väljatulek seast on 68%," kommenteeris tegevdirektor.

ASil Adavere Agro ja Tapiku talul on tapamaja ning seetõttu müüvad liha püsiklientidele ja kauplustele. OÜ Lustivere Agro juhataja Rünno Marmori sõnul turustavad nad oma toodangu läbi Viru Lihaühistu.


Vähesed suurendavad tootmist

Madalseis oli kaks aastat tagasi. Siis vähendasid paljud tootjad, sh AS Adavere Agro, sigade arvu. Urmas Ingveri andmetel on maakonnas võrreldes 1999. aastaga sigu ligi kaks korda vähem. Praegu on tegemist hindade kõrgseisuga. "Kui kaua see kestab, ei tea," ütles Tiit Maripuu.

"Kui põllumees hakkab rohkem raha saama, tõstavad teised kohe hindu. Maainimene elab praegu aga veel küllaltki vaeselt. Ta saab linnainimesega võrreldes vähe palka," kommenteeris Helve ®ukovit¹.

Ligi 20 maakonnas tegutsevat aktsiaseltsi, ühistut ja talu kasvatab sigu suuremas koguses. Valga Liha ja Konservitööstuse tütarfirmal Carmex Invest on sigalaid veel Tartumaal Teedlas ja Põlvamaal Savernas ning kasvatab Palamuse sigalakompleksis 5000-6000 siga. Selle aasta märtsis avati sealsamas 88 kohaga tipptehnoloogiaga varustatud poegimissigala. "Saame kuus 1300-1400 põrsast. Kõik kasvatame ise üles. Välja ei müü," rääkis tegevdirektor Olev Reha.

ASis Nõmme Peekon on kasvamas 3000 siga, Laiuse POÜs pea sama palju ning ASis Adavere Agro, OÜs Lustivere Agro ja ASi Jõgeva Viljahoidla Maarja farmis igaühes üle 1700 sea. Arvestatavas koguses kasvatavad sigu veel AS Kaubi Ettevõtted (Puurmanis), OÜ Rõstla Sigala, OÜ Vitsjärve Peekon, Torma POÜ, AS Kuremaa Klii ja OÜ Vaiatu Agri. Jõgeva Talunike Liidu andmetel kasvatavad suuremas koguses sigu Ruty ja Toomas Tõnts Paju talust, Viivi Liias Tapiku talust, Sirje Ali Suureaia talust ning Viljar Kalm Välja talust.

OÜ Lustivere Agro on võrreldes eelmise aastaga suurendanud sigade arvu ligi kaks korda. "Seakasvatus on momendil rentaabel," teatas Rünno Marmor.

"Liha järele on suur nõudmine. Tahame Puurmani sigalas viia sigade arvu praeguselt 1000 pealt 2000-2500 peani. Plaanis on seal ka põrsaid tootma hakata," lausus ASi Kaubi Ettevõtted juhatuse liige Aivar Juhkov.

Aktsiaselts asub Tartumaal Puhjas, kus kasvatatakse umbes 500 siga. Põhitegevuseks on aga jõusöödatootmine. "Plaanis on tänavu kasvatada paarsada põrsast. Varasemal ajal maksti põrsakilost 25 krooni, praegu antakse 75 krooni," kostis Suureaia talu perenaine Sirje Ali.

RAIVO SIHVER


Talinisu on tabanud kollase rooste puhang

Taimetoodangu Inspektsiooni (TTI) teatel on tänavune vihmane ja jahe juunikuu loonud soodsad tingimused teraviljal kollase rooste (Puccinia striiformis Westend) ehk triiprooste arenguks.

Praegu on talinisu ning eriti sellele haigusele vastuvõtlikumad sordid, nagu näiteks "Sirvinta", kohati tugevasti haigestunud ning põldudele on tekkinud kolletavad laigud. Kuna taimed on nakatunud varases kasvufaasis (optimaalne temperatuur selle haiguse arenguks on 4-11 kraadi), siis võib taolistel põldudel saamata jääda kuni pool saagist. Kollane rooste võib kahjustada kõiki teraviljakultuure. Teraviljakasvatajatel tuleks TTI taimekaitseosakonna juhataja Enn Liive sõnul jälgida oma põldude seisundit ning vajadusel alustada taimekaitsetöödega.

KAI MARAN,

põllumajandusministeeriumi pressiesindaja


Belgia ekspert nõustab IT-keskuse loomist

Seoses Jõgevale infotehnoloogia keskuse loomisega viibis esmaspäeval, 25. juunil eksperdina Jõgeval Flaamimaa omavalitsuste IT-keskuse projektijuht Patrick Roten Belgiast.

Hr Roten kohtus Jõgeva maavanema Margus Oroga ja tutvustas Flaamimaa IT-alaseid kogemusi. Teisipäeval on tal kavas külastada Jõgeva ja Palamuse valda ning tutvuda sealse töökorralduse ja IT-tasemega.

Kavandatava Jõgeva IT-keskuse eesmärk on kaasa aidata ametnike ITalase kompetentsuse tõstmisele ja infosüsteemide ning leviku ühtlustamisele.

TARVI UUSEN,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja


NOORTELISA

Sex: Kuidas teha seksielu huvitavamaks

Üks tuttav rääkis, et tema tuttava tuttava tuttav perekonnaõpetuse õpetaja läks tundi, kus olid ees varateismelised. Esimest korda ka, ei osanud kohe alguses midagi öelda. Kindla peale minnes küsis ta, ega õpilastel pole mingeid küsimusi.

Ja siis küsis üks pisike poiss, kuidas oma seksielu huvitavamaks muuta. Õpetaja oli kohe väga imestunud.

Probleem vajab käsitlemist, sest sellise "väikese" noormehe jaoks on see väga tähtis. Pakuks poistele välja mõned ideed, mängud ja võimalused, kuidas seksielu vaheldusrikkamaks muuta.

1. Seksajakirjade kogumine. Põnevam oleks, kui neid üldse ei ostetaks, vaid püütaks hankida tasuta. MITTE POEST VÕI PUTKAST VARASTADES!!!!!!!!!

Seksajakirjadega on nii, et neid üks inimene ei saa lõpmatuseni tarbida, tüdinetakse kiiresti ära, visatakse kuhugi ja ostetakse uued. Nuhi üles, kuhu isa, onu, vanem vend, tädipoeg vms oma kasutatud kirjad peidab, nopi üles ja peida ise ära. Reegel: tohib võtta vaid ükshaaval! Juurde käib ema eest peitmise mäng.

2. Fotodel naiste lahtiriietamine. Kui jälgid mõnda piisavalt head ja suurt värvifotot (riides) veetlevast naisisikust, siis mõne aja pärast märkad, et kõik tema kehavormid ja osad kumavad tegelikult katete alt välja.

3. Naisfotode paljaks joonistamine. Eelnevaga haakub mäng, kus te trükifotodel kaetud naised pastakaga alasti joonistate. Tee seda põnevuse mõttes varem, kui ema ajakirja lugeda jõuab. Vaata, kas ta hakkab isa kahtlustama. Kui mitte ja asi Sinu kahjuks pöördub, vasta: "Sa ju tead, et NII NOORTEL pole veel seksuaalseid vajadusi!"

4. Tüdrukute du¹iruumi piilumine. Väga põnev klassikaline mäng. Kui oled vaatlustasemeni jõudnud, võta kaasa fotoaparaat või filmikaamera. Vaata, kas oleksid suuteline tulevikus papparazzina tööd tegema.

5. Tüdrukuga rääkimise mäng. Vaata, kas suudad väljastada suulist teksti, mida sinuvanune vastassoost isik oleks nõus kuulama rohkem kui üks minut. Kui, siis katseta, kas suudad teda kutsuda näiteks kinno või lihtsalt jalutama. Või koos õppima.

6. Sekskasvatuse õpikute ülesleidmine kodus ja lugemine. Vajab hästi hoolikat luuramist ja konspiratsiooni.

7. Eneseväärikuse avastamise ülesanne. Väga keeruline. Küsimus: kas ma olen isiksus või olen parem mingi kamba liige? Kas hakkan teiste eeskujul suitsetama, alkat jooma ja muid lollusi tegema? Kumb on tähtsam, kas teiste arvamus või enda oma? Kas ma austan ennast?

Mängimist ja ülesandeid on selles eas kuhjaga, võimalusi ise välja mõelda veelgi rohkem, nii et 12-aastasel ei peaks igav hakkama. Igav on vaid lollidel ja laiskadel.

DR NOORMEES


REPORTAA®

Kõige jamama bändi ühepäevane kontserttuur

Kuueteistkümnendal juunikuu päeval juhtus see, mida kartis kogu progressiivne inimkond: kõigist vihatud ja paljus põlatud punktrio Saast sai hakkama kahe esinemisega üheainsama päeva jooksul.

Kõigest päev varem arvasid saastamehed lihtsameelselt, et neil tuleb vaid üks kontsert. Holaöö nimeline folgiüritus Koerus, kuhu Vooremaa peatoimetaja nad salakavalalt sokutas. Saastade arvestused jooksid aga kõik ummikusse, sest Operatsioon Õ bassimees Batsill korraldas samal päeval Tallinnas Kadriorus otse Lennarti maja ees murul pungiüritust "Naudi päeva", kuhu ta soovis saada ka Saasta.

Jõgeva punkarid lõid seda kuuldes kõikidele planeeritud bändiproovidele käega ja jooksid kanistrid näpus linna pealt autokütust varastama. Kütus käes, topiti see Tiit Prii auto paaki ja kukuti pealinna suunas kimama.

Tallinnasse jõudes tehti kõigepealt ümber Kadrioru paar auringi, sest ükski saastadest polnud varem sealkandis autoga sõitnud ning kohalik liiklusskeem oli üsna huvitavalt jabura ülesehitusega. Kõigest hoolimata jõudsid jõgevalased õnnelikult Lennarti maja juurde. Maja ees oli parkimisplats, kuid suur silt kuulutas selle kasutamisõigust ainult Lennartile ja tema sõpradele. Vaba platsi oli muru näol seevastu küll ja küll ning auto pandigi rohu peale. Sealsamas lähedal seisis pisike sinine veoauto, mille kast sisaldas hunnikut helitehnikat ja karja punkareid. Seesinane oligi Batsilli üritus. Bändid lõugasid autokastis ning murul lösutav rahvas jälgis neid loiult. Joodi õlut. Haigutati. Nauditi päeva. Bändid ei huvitanud eriti kedagi.

Rahva keskel lamas ka rockitaat Riho Baumann, peas kaabu ja jalas ainult trussarid. Aegajalt ronis Baumann lavale, rääkis natuke, puhus suupilli ja kobis jälle alla tagasi. Sealsamas luuras ka politseimasin. Ka politseinikud olid tulnud päeva nautima.

Vaevalt said saastamehed kohale, kui nad juba lavale kisti. Poole tunni jooksul toimetati Tallinna kiirsaastus, mille järel Saast uuesti autosse kobis ja Koeru suunas minema kihutas. Sest pungiüritusel on punkareid niigi küll, aga folgiüritusel jälle üsnagi napilt.

Folgiüritus leiti üles Koeru laululavalt. Otsemaid suundusid punkarid oma õigusi taga nõudma, mis tähendas sõidukulude katmist, tasuta sööki-jooki jne. Õigused kenasti käes, asuti üritust üle vaatama. Kogu ürituse hääletoruks ja kavaluuletajaks oli määratud Contra, kes iga esineja kohta etles pisikese lühiluuletuse ja ajas niisama juttu. Peale Contra astusid esinejate vaheajal üles veel poeedid Tartu NAKist ja lugesid kuulajaile roppe luuletusi.

Ja üritus kulges järgmiselt.

Alustas Jääboiler. Nende esinemise ajal lõid lavaesisel platsil tantsu Contra ja üks pisike ilmakodanik, kes ka lavale ronis ja pillimeeste vahel ringi uitas.

Joel Steinfeld. Vana laiskvorst, kes kaunite makihelide saatel vanu igavaid laule üürgas.

Hilisejad. Esimesed julged, kes holaööl trumme julgesid kasutada.

Minu isa oli ausus ise. Laulev huumoriprogramm, mis rahva naerust kõverasse võttis. Samas juhtus rahva hulgas pisike intsident. Üks liialt rõõmsaks tegevaid jooke pruukinud kodanik istus pingist mööda ja nikastas selja. Kiirabitöötajad said oma oskusi näidata.

Vahepeal heisati pidulikult tort ja söödi see sama pidulikult ära. Saast aitas viimasele toimingule kõigi jõududega igati kaasa.

Esines Dagö. Elektriviiul, kitarr, lauluhääl. Tuntud headus, mitte eriti erilised pillilood.

Ja lõpuks siis Saast. Korraldajad olid Saasta igapidi meelitanud ja punkarid käisid uhkusest paisudes ringi. Juba esimese pilliloo ajal ronisid NAKi mehed ja mõned tavakodanikudki lava ette karglema. Poeet Ruitlane lõugas: "Te olete kõige jamam bänd!" See tõdemus ei seganud tal aga hoopiski innukat lava ees tõmblemist.

Saast mängis omasoodu edasi ja tegi seda niikaua, kuni tüdinud helitehnikud oma koli kokku korjasid ja bussi toppisid. Selle aja peale oli suurem osa publikust jalga lasknud. Saastamehed saavutasid oma eesmärgi: publik minema ajada, ja võisid nüüd rahulikult minema minna.

VALE-DMITRI


Meigime suveks

Suve lähenedes kobrutavad kõikvõimalikud ajakirjanduslikud väljaanded reklaamtrükistest, mil kujutatud selle suve trendikaimad kosmeetikatooted. Lihtinimene ostab endale üldjuhul posu reklaamilemmikuid kokku & imestab seejärel, et tulemus tema ihul sugugi nii moodne ning jalustrabav välja ei näe, kui reklaamil nähtud modelli põhjal arvata võiks.

Sest point pole üldsegi selles, MIS, vaid selles, KUIDAS. Miskohal tulebki taas appi Moe Guru - seekord mõningate trendimeigi õnnestumiseks vajalike nippidega.

RIPSMED

Moes on loomulikkus, loomulikkus & veel kord loomulikkus. Nii et ei mingit ripsmetu¹¹i. Ning kel on naturaalselt pikad hirveripsmed, peaks need üldse lühemaks lõikama - keegi ei usu nagunii, et need teil loomulikud, st trendile vastavad on.

HUULED

Iga lapski peaks teadma, et käesoleva suve lemmikud on enamvähem värvitud, aga mis peaasi - läikega huuled. & seda samuti, et pandagu läiget või kilode viisi, söömise vms tegevuse tulemina saab vaev üsna pea maha visatud. Kes lisakilosid ei karda või lihtsalt taipab, et trend peabki ohvreid nõudma, saab kindlasti abi rasvaste toitude manustamisest. Kui salvrätti ei kasuta, püsivad huuled nagu nõiaväel kogu päeva vältel meelalt (rasva)läikelised.

ALUSMEIK

Peab olema silmapaistmatu & looduslik. Sobivad kõikvõimalikest taimedestjuurikatest kokku miksitud kreemid, puudrid, peitepulgad. NB! Maavarad, kivimid jms ei kuulu alusmeigiks vajalike looduslike elementide hulka, st tsement ning krohv ei ole enam moes!

KÜÜNED

Vastupidiselt alusmeigile on märksõnaks silmapaistvus. Lihtsamini paistate sel suvel silma, kasutades küünemustris teistest kultuuridest pärit sümboolikat (eriti kuum on kõik idamaine & indiaanlaslik). Tähelepanu äratate veel iseäranis siis, kui ühel käel vaid ühe sõrme ära lakite. Negatiivse tähelepanuihaluse korral soovitavalt keskmise...

Kinnitatud by MOE GURU


Kaebustest

Pruukis noortelisas vaid avaldada murelik sõnum Dobermanni ja Mihhailovi kadumisest, kui ülalmainitud järjekordselt kaebama kukkusid. Sealjuures on heameel märkida, et kuulus diskopaar ikka elu ja tervise juures on, aga halb on siinkohal tõdeda, et kuuldused sellest jõudsid meieni kolmandate isikute kaudu.

Siinkohal tahaks kõikidele lugejatele meenutada lihtsat tõde: kui teile tundub, et teid solvati... teid ei solvatud... teil on inimestele midagi ütelda... siis kirjutage sellest meile. Ärge lõuake Dobermanni ja Mihhailovi kombel nurga taga, vaid tirige asi avalikkuse ette!

VALE-DMITRI


Vigade parandus

Mõni päev tagasi helistas meile kohtunik Aarne (vt reportaa¾i

"Kassinurmes mängiti rollimängu") ja kaebas, et me olevat tema lugupeetava nime valesti kirjutanud.

Meie olevat märkinud tema nimesse ühe a vähem kui õigus. Siinkohal teeme vigade paranduse ja kirjutame puuduva tähe tagantjärgi üles: a. Sellega peaks asi korras olema ning Aarne võib siit selle puuduva a võtta ja õigesse kohta vahele kleepida.

VALE-DMITRI



SPORT

Taivo Jänese topeltedu maleturniiril AVRO 2001

Eelmisel nädalavahetusel toimunud neljandal Jõgeva maleturniiril AVRO 2001 saatis täisedu Taivo Jänest.

Tallinnas elav Palamuselt pärit malemeister võidutses nii kahepäevasel põhiturniiril kui ka linnapea Ants Paju koduõuel peetud välkturniiril. Eelmise kolme aasta võitja Aarne Hermlin pidi taanduma seekord teiseks.

AVRO 2001 põhiturniiril osales seekord seitse maletajat, sest manalateele läinud Kusta Raudsepa koht malelaua taga jäeti tühjaks. Mängiti turniirisüsteemis lühendatud ajakontrolliga. Kindlalt maletas 60-aastane kunagi Eesti paremikku kuulunud Taivo Jänes. Võitnud avavoorus Arne Kalepi, sammus ta võidult võidule. Enne viimast, seitsmendat vooru oli Jänes kogunud 5 punkti viiest. Aarne Hermlin jäi maha punktiga. Asetuse tahtel kohtusid mehed omavahel viimases voorus. Hermlin üritas kõvasti võitu, kuid tulemuseta. Jänes mängis täpselt ja ajakontrolli lõpuks rahunes kõik viigiks. See tagas Jänesele 5,5 punktiga kindla esikoha.

"Proovin ikka alati julgelt võidule mängida. Maletan turniiridel niigi harva, siis pole mõtet viike teha," ütles võidumees Jänes.

Põnevust pakkus heitlus ka kolmandast kuuenda kohani. Lõpuks suutis teisi edestada Hugo Päären, kes küll viimases voorus kaotas viimastel sekunditel Valdur Tiidule. Haiglasena kaasa mänginud Toivo Lukats jäi seekord kuuendaks.

AVRO 2001 paremusjärjestus:

1. Taivo Jänes 5,5; 2. Aarne Hermlin 4,5; 3. Hugo Päären 3; 4. Valdur Tiit 2,5; 5. Üllar Hermlin 2,5; 6. Toivo Lukats 2; 7. Arne Kalep 1 punkt.

Turniiri esimese päeva õhtul toimus esmakordne linnapea karikaturniir välkmales, mis viidi läbi Ants Paju koduõuel suvise taeva all. Osales kaheksa mängijat, lisaks põhiturniirist osavõtjatele ka turniiri peakorraldaja Tiit Lääne. Mängiti süsteemis, kus põhiturniiri kaks paremat selgitasid kahepartiilises mat¹is karikavõitja.

Põhiturniiril võidutses Aarne Hermlin 6 punktiga. 5 punktiga järgnesid kolm meest: Jänes, Päären ja Üllar Hermlin. Nende vahel toimus lisaturniir, mille võitis täiseduga Jänes ühe võidu saanud Hermlini ees.

Välkturniir: 1. Aarne Hermlin 6; 2. Taivo Jänes 5; 3. Üllar Hermlin 5; 4. Hugo Päären 5; 5. Valdur Tiit 2,5; 6. Toivo Lukats 2; 7. Arne Kalep 2; 8. Tiit Lääne 0,5 punkti.

Kahepartiiline finaalmat¹ Jänes-Aarne Hermlin andis esimesele kindla 2:0 võidu, koos sellega ka linnapea karika. "Luban, et järgmisel aastal mängime siin murul uuesti," sõnas Ants Paju. Sama meelt olid ka maletajad.

Kahepäevased malelahingud õnnestusid korraldaja Tiit Lääne sõnul hästi ja järgmisel aastal ootab ees väike juubeliturniir. "Seekordne võistlus õnnestus tänu paljudele kaasabilistele, nagu Jõgeva linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Jõgeva linnaraamatukogu, AS Jõgeva Metsamajand, OÜ KSK, Ehitus Gamma, Löweni baar ja paljud teised. Kindlasti vajaks male aga suuremat tähelepanu noorte seas," ütles Lääne.

MART ERMANN


Jõgeva jalgpallipoisid mängisid Peipsi Cupil

Jõgeva spordiklubi Noorus-96 jalgpallipoisid said 14.-17. juunini Kallastel peetud Peipsi Cupil 10-aastaste poiste vanusegrupis 20 meeskonna seas 15. koha.

Meeskond koosseisus Rainer Onopa, Sander Kurs, Ati Põldkivi, GeorgMarkus Servet, Aleksander Volkov, Andro Jakobi, Edgar Lazarev, Edvin Lazarev, Siim Vaikmäe, Kaarel Kask ja Madis Krinal on koos treeninud vähem kui aasta, kuid Moskvast, Lätist, Leedust, Soomest, Valgevenest, Ukrainast ja Eesti suurematest linnadest pärit kuulsate traditsioonidega klubidele ei jäädud oluliselt alla milleski.

Kohal viibinud spetsialistide sõnul on Nooruse vutipoiste potentsiaal saadud kohast kõrgem. Paremat saavutamast segas ebasoodus mängugraafik, sest platsil tuli käia lausvihmaga ning kahel päeval järjest ka varastel hommikutundidel, mis oli tõeliselt kurnav.

Peipsi Cupil osalemine sai teoks tänu lastevanematele ja Jõgeva linnavalitsusele. Linnavalitsuse spordinõunik Toomas Klaarman on väikeste poiste jalgpalli edendamist meie linnas toetanud nii nõu kui ka jõuga, sügisel lubab linnavalitsus ka spordihoone Virtus suurt saali kasutada, sest Jõgeva Põhikooli väike võimla jääb poistele kitsaks.

Siinkohal on hea võimalus tänada ka Pala Põhikooli direktorit Malle Weinrauchi, kes lubas meie poistel koolis tasuta neli päeva elada, ja Pala kooli kokkasid maitsva sooja toidu eest.

Spordiklubi Noorus-96 ootab 30. juulil kell 12 Jõgeva Gümnaasiumi staadionile kümneaastaseid ja nooremaid poisse, kel jalgpalli vastu huvi. Lähemat infot saab treener Igor Orlovilt telefonil 050 44 848.

Kuningas Jalgpall on viimaste aastatega Eestis kõvasti populaarsust kogunud, võistlusi korraldatakse nii meil kui ka naaberriikides. Rahalistel põhjustel pole noortel vutimeestel võimalik neile väga vajalikest jõuproovidest osa võtta, seepärast on teretulnud kõik toetajad.

SIRLE KURS,

lapsevanem



MITMESUGUST

Põltsamaa lossihoovis süüdati võidutuled

Laupäeval võeti Põltsamaa lossihoovis pidulikult vastu võidutuli, mille president Lennart Meri oli süüdanud Pärnus. Võidupühaüritusel autasustati ka tublimaid kaitseliitlasi ning võeti vastu Kaitseliidu uusi liikmeid.

Tavakohane tseremoonia, mis seekord korraldati Põltsamaal, algas piduliku rivistusega. Rivis seisid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Instruktorohvitser, Kaitseliidu Põltsamaa malevkonna pealik Lembit Kuldmaa raporteeris rivistusest Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealikule kapten Ants Nurgale. Seejärel võeti vastu Kaitseliidu uued liikmed Margus Oro, Rein Mõts, Vladimir Ostrovski, Mart Paabort, Tiit Lutter, Toivo Tõnson, Koit Oras ja Märt Laanesaar.

Pärast seda algas autasustamine. Kaitseliidu teenete medali kolmanda klassi kinnitas Ants Nurk rinda seersant Aadu Soodlale, nooremseersant Ivar Veelmale, nooremseersant Hannes Rometile, kapral Ivo Vaidlale, kaitseliitlasele Jaak Kukele, nooremveebel Heiki Allikale, vanemseersant Mart Saarele ning kapral Enn Rosentaule.

Kaitseliidu ülema tänukirja said kokku 15 Jõgevamaa kaitseliitlast, nende hulgas ka naiskodukaitsjad Anne Tropp ja Tiina Kangur. Kaitseliidu Jõgeva Maleva tänukirja said kakskümmend organisatsiooni liiget, sealhulgas ka õrnema soo esindajad Milvi-Adelaide Persidski, Anna Mugra, Olga Kõressaar, Viivian Peedo, Marge Peets ja Ebe Kattel.

Siis saabus kõige pidulikum hetk. Lossihoovi sõitis maastikumasin, kus erulipnik Karli Kukk hoidis tuld, mille Pärnus oli süüdanud president Lennart Meri. Autoroolis oli kapral Margo Laugmaa. Karli Kukk, kes sai ka Tuletooja medali, andis tule üle kapten Ants Nurgale, kes omakorda ulatas tule verivärskele kaitseliitlasele, maavanem Margus Orole. Maavanema käest said tule kaasa Jõgevamaa omavalitsusjuhid, kes rivis ootasid. Nii alustasid võidutuled teekonda erinevatesse Jõgevamaa linnadesse ja valdadesse.

Põltsamaal toimunud võidupühaüritusel mängis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester, mida juhatas Urmas Mägi.

JAAN LUKAS


Meie Mees pani vere keema ja jalad keerlema

Möödunud reede õhtul olid tuhanded inimesed tulnud Siimustisse pubisse Panther ansamblit Meie Mees kuulama ja reipa muusika saatel tantsu keerutama. Koosviibimisel, mis sai teoks projekti Siimusti Suvi raames, süüdati ka Jõgeva valla ja linna ühine jaanituli.

Kontserdi ja tantsuõhtu sissejuhatuseks astusid pubi Panther rõdule linnapea Ants Paju ja vallavanem Toivo Ilves, kes pidasid peokõne. Järjekordne sammuke haldusreformi suunas, kahe omavalitsuse ühine jaanipidu võis alata. Seejärel saigi mängimiseks ja laulmiseks sõna ansambel Meie Mees. Algul kurtsid laulumehed naljatoonis, et peavad rõdul esinema. "Ega me mingi Terminaator pole, kes katusel esineb, tahaksime tulla rahva sekka," ütlesid muusikud. Kui Meie Mees alustas, täitus ASi Cobra Grupp ehitatud tantsupõrand kiiresti jalakeerutajatega. "Meie Mees on vahva ansambel. Ise ma koos kaasaga tantsima minna ei saa, sest tantsupõrand on nooremaid inimesi täis," lausus üks vanemaid

pidulisi, 85aastane Raimund Kokk.

Elurõõmus vandeadvokaat Uno Paimets tantsis aga hoogsalt oma sõbratariga. "Tulime peole paar tundi varem. Nii pidime ootama, mil ansambel mängima hakkas. Selline pidu tuletab aga meelde häid vanu aegu, mil Siimusti laululaval pidusid peeti," rääkis seadusemees Paimets.

Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits märkis: "Siimusti ja teistel Jõgeva piirkonna firmajuhtidel on hea plaan Siimustis rahvapidusid korraldada. Ideest, mis tugevdab paikkonna elujõudu, võiks eeskuju võtta teistegi piirkondade ettevõtjad."

"Mina sattusin Siimustisse juhuslikult ja esmakordselt ning arvan, et see koht sobib hästi maapidude korraldamiseks," lausus sümpaatne neiu Tallinnast.

Jaanitule ääres võis kohata ka viimasel ajal meediakangelaseks saanud nõid Janikat. "Tulin pidutsema ja ennustamisega ma täna ei tegele. Kaardidki jätsin koju. Tuli mõjub aga inimestele hästi, " selgitas ta.

Jõgevamaa majanduselu üks raudvarasid, tulest ja veest läbi käinud Avo Korb veetis peoõhtu põhiliselt pubi Panther saalis sõpradega maailma asjade üle juttu ajades. "Siimustil nagu teistelgi Jõgeva valla paikadel on kindlasti tulevikku, peaasi, et ettevõtlikke inimesi jätkuks," ütles Korb.

Pidu kestis Siimustis koidikuni ja kõik osalejad jõudsid õnnelikult koju.

JAAN LUKAS


POLITSEIKROONIKA

Jälle on hakatud jalgrattaid varastama

Kuigi mõnda aega oli justkui mõõn jalgrataste varastamisel ja võis arvata, et jalgrattaid on hakatud hoolsamalt hoidma, on viimasel nädalal ilmnenud taas varaste huvi jalgrataste ja just kallite jalgrataste vastu. Nii varastati näiteks 17. juunil Jõgeval Tellissaare tänava elumaja trepikojast lukustamata kollane jalgratas Nishiki Reno. Jalgratas läks kaduma kella seitsme ja poole kaheksa vahel õhtul. Ööl vastu möödunud teisipäeva varastati kaks jalgratast Põltsamaal. Õnne tänava maja teise korruse trepikojast viidi ära lukustatud 21-käiguline hall Gillie firma ratas ja Marja 5a juurest lukus olnud punane naiste jalgratas Sanless. Kolm ratast kokku maksavad avaldajate andmeil 10 000 krooni.


Lõikehaavadega mees kaotas palju verd

Ööl vastu kolmapäeva umbes viis minutit pärast südaööd lõhuti Siimustis maja 23 välisukse klaas. Politseipatrulli kohale jõudes viitasid nägijad Siimusti elanikule Olegile (1965). Mehe paremal käel olid hirmsad lõikehaavad ja kõikjal maas verd. Kiirabi toimetas mehe haiglasse, võimalik, et abi jõudis kohale viimasel momendil, nii ränkadeks arvati esialgsel vaatlusel mehe käevigastusi verejooksu tõttu. Kontrollimata andmetel oli klaasilõhkujast vigastadasaanu purjus.


Rumal temp lõhkus teise mehe auto

Teisipäeval kella 16.55 paiku tekitas Jõhvi-Tartu maantee 100. kilomeetril Uhmardu küla kohal õnnetuse kohalik mees Ants (1938). Ta asetas sõiduteele metallist poti mõõtmetega 35x20 cm, millele sõitis otsa sõiduauto Fiat Marea, millega sõitis Tartu linnas elav 1966. a sündinud mees. Autol purunes radiaator, esipõrkeraud poripõllega ja radiaatori kaitse. Auto omanik hindas esialgselt kahju 30 000 kroonile, aga remondi käigus võivad selguda teisedki vigastused ja ka kahjusumma suureneda. Ants on teise grupi invaliid ja elab teest umbes poolsada meetrit eemal. Pärast lolli tempu sulges ta end majja, kedagi sisse ei lasknud ja sõimles seal vängete sõnadega, kui temaga rääkida taheti. Arvati, et tembutegija polnud kaine.


Sissemurdja varastas raadiotelefoni toru

Ööl vastu kolmapäeva kell 2.45 murti Jõgeval sisse KSK kaubakeskusesse. Varas lõi puruks välisukse klaasi, lõhkus sees klaasvitriini ja haaranud kaasa raadiotelefoni Siemens Gigaset telefonitoru, kiirustas minema. Kaubakeskuse andmeil on tekitatud kahju ligemale 3700 krooni.


Patrull leidis vigastatud auto

Keskööl vastu kolmapäeva leidis politseipatrull Mustvee ristmiku lähedaselt Jõhvi-Tartu-Valga maantee remonditavalt jõesillalt seismas sõiduauto Ford Sierra. Autoga oli sõidetud sillale läbi remonti tähistavate tähistuste. Rikutud oli tagumise pagasiruumi luugi lukk, lahti murtud süütelukk ja ära viidud automagnetofon. Registri praeguste andmete järgi auto omanikuks olevat isikut esialgu kohatud ei ole, aga tema elukoha naabrid teadsid ütelda, et auto olla ammu kellelegi müüdud. Kas auto ärandati või juhtus sellega midagi muud, selgub, kui õnnestub selgeks teha sõiduki praegune valdaja.


Viinavõtmine lõppes kaklusega

Möödunud teisipäeva hilisõhtul toimus ühine jooming Pajusi vallas Tõiveres Ilmari (1964) ja Merikese (1968) kodus. Kui kusagil kangemat kraami pruugitakse, siis seal ka tähtsaid asju arutatakse. Mingil viinavõtmise ja asjaarutamise hetkel polnud arvatavalt Ilmar enam võimeline oma õigust sõnul seletama ja siis see algas. Mees tormas emaileeritud pange abivahendina kasutades oma naiseõele Maiele (1968) kallale ning jagas talle hoope vastu pead ja käsi. Edasi pidas purjus mees vajalikuks ka abikaasat peksta, enamasti siiski käte ja jalgadega ning mööda maad lohistades, lisaks viskas talle peale kuuma vett, mida õnneks piisavalt vähe oli, et suuremat õnnetust ära hoida. Kutsuti politsei. Mees toodi muidugi Jõgevale politseisse magama, naised said arstiabi, üks kodus, teine haiglas. Naine, keda pangega peksti, on ise varem ühte meesterahvast pussiga torkinud.


Mõned juhtumid jaanipäeval ja enne seda

Alustuseks seda, et jaanipäev oli juba mitu tundi mööda läinud olnud, kui esmaspäeva hommiku eel teatati politseikorrapidajale, et Saduküla jaanitulekohal purjus mehed kaklevat ja neli olla viga saanud. Hiljem vähenes vigasaanute arv kahele, kellele kiirabis esmaabi pakuti. Tõsisemat juhtuda ei jõudnud ja kraaklejatele kavandatakse vastutusele võtmist pisihuligaansuse eest.

Pool tundi hiljem, kui päike juba tõusnud, kaevati Põltsamaalt, et seal jaanipäevajoomane seltskond sõimab piimaveo autojuhti. Teataja helistas aga juba siis, kui sõimajaseltskond läinud oli.

Jaanipäeva õhtul kella 22.15 ajal kuulis üks Adavere aleviku elanik, justnagu lastaks Kesk tänava lõpus või Kuuse tänaval tulirelvast, meenutavat automaadituld. Ilmnes, et üks aleviku kodanik oli sauna valmis saanud ja piduliku sündmuse tähistamiseks päästis ta valla 75 lasulise ilutulestiku abinõu, mis kuuljat eksitas.

Kella 18.45 ajal pühapäeval helistati Kaareperest, et seal joobnud mees lõhub kodus mööblit ja muid asju. Märatseja oli politseisse helistamist kuulnud ja pidas paremaks enne politsei saabumist jalga lasta. Koduse purustaja tekitatud kahju arvas avaldaja olevat 2500 krooni.

Pühapäeva õhtul varastati Põltsamaal Kesk tänava ühe maja juurest lukustatud jalgratas. 4000 krooni maksnud ratas on käes, kurikael redutab veel, aga nagu öeldud, teda on juba nähtud.

Jaanipäeva õhtul kurtis üks 1966. a sündinud Võhmanõmme küla elanik, et ta saanud Põltsamaal kesklinnas ühes baaris tülis teise mehega lüüa. Helistamise ajal oli ta juba kodus.

Pühapäeva õhtul teatas üks Jõgeva Puiestee tänava elanik, et kella poole kuue ja kuue vahel ärandati tema sõiduauto. Selgus aga, et autoga käis sõitmas tema enda abikaasa, kes dokumentide järgi ise ka auto kasutaja. Naine väitis, et mees nägi, kui ta sõitma läks. Miks mees ärandamisest teatas, selgub ehk varsti.

Jaanipäeva hommikul natuke seitse läbi sõitis joobnud Ats Kuningamäel Ford Escordiga teelt välja ja käis koos sõidukiga üle katuse.

Võidupüha õhtul enne kella seitset kippus Rein Põltsamaal kodus abikaasale kallale. Politseis tuli mees magama jätta ja kuigi alkomeeter tema puhumisel näitas neli promilli, oli mees veel nii kuraasi täis, et kippus kaklema, tavaline mees ei jõua sel puhul enam jalgugi põlvest sirgena hoida.

Võidupüha õhtu eel paluti abi Pajusi valda Luigele. Seal sõitis ühe majapidamise õuele Alar (1960), kes majaperenaisel ninast vere välja lõi ja rusikat ka tema meestuttava kallal kasutas. Vääritu teoga hakkama saanud, pani rusikapruukija autoga ajama.

Reede õhtul seitse läbi sõitis Palamuse vallas Kaarepere-Palamuse tee 0,9 km sirgel teelõigul veoauto GAZ 53 teelt välja ja vastu puud. Õnnetuses sai vigastada autot juhtinud alkoholijoobes Valter (1978), Visusti küla asukas. Purjus mees ei suutnud liialt suurel kiirusel enam silmaga teed seletada ja nii ta teelt ära kaduski. Pärast aga selgus, et õnnetuses viga saanud ja haiglasse toimetatud juht polnudki nii süütu ja õnnetu purjutaja - ta oli auto ühelt aktsiaseltsilt Pikkjärvelt hoopis ärandanud.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval on pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab vihma, on äikest. Puhub ida- ja kagutuul 4-9 m/s. Ühutemperatuur +17°C ... +23°C.

Homme on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma ja olla äikest. Puhub kirde- ja põhjatuul 6-10 m/s. Õhutemperatuur öösel +9°C ... +14°C, päeval +14°C ... +22°C.



Vooremaa

Teisipäev, 26. juuni 2001

AS Werol Tehased saab uue omaniku

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER


Jõgeva linnavolikogu istung toimus poliitiliste pingete õhkkonnas

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn

nfotelefon on tasuline


ARVAMUS

Elujõust ja hääbumisest

MARGUS ORO,

Jõgeva maavanem


JUHTKIRI

Vasakpoolsuse uus tõus

26. juuni 2001. a



MAJANDUS

Jõgevamaa seakasvatajad eelistavad Läti lihatööstusi

RAIVO SIHVER


Talinisu on tabanud kollase rooste puhang

KAI MARAN,

põllumajandusministeeriumi pressiesindaja


Belgia ekspert nõustab IT-keskuse loomist

TARVI UUSEN,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja


NOORTELISA

Sex: Kuidas teha seksielu huvitavamaks

DR NOORMEES


REPORTAA®

Kõige jamama bändi ühepäevane kontserttuur

VALE-DMITRI


Meigime suveks

Kinnitatud by MOE GURU


Kaebustest

VALE-DMITRI


Vigade parandus

VALE-DMITRI



SPORT

Taivo Jänese topeltedu maleturniiril AVRO 2001

MART ERMANN


Jõgeva jalgpallipoisid mängisid Peipsi Cupil

SIRLE KURS,

lapsevanem



MITMESUGUST

Põltsamaa lossihoovis süüdati võidutuled

JAAN LUKAS


Meie Mees pani vere keema ja jalad keerlema

JAAN LUKAS


POLITSEIKROONIKA

Jälle on hakatud jalgrattaid varastama

Lõikehaavadega mees kaotas palju verd

Rumal temp lõhkus teise mehe auto

Sissemurdja varastas raadiotelefoni toru

Patrull leidis vigastatud auto

Viinavõtmine lõppes kaklusega

Mõned juhtumid jaanipäeval ja enne seda

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade