Vooremaa
Laupäev, 27. oktoober 2001. a.
Sisukord
Jõgevamaa kiirabibrigaadidel käisid Tartust kosilased

Jõgeva haigla kiirabibrigaadi liikmed Ene Viitkin, Aivar Kriiska ja brigaadijuht Vilma Harkman päästavad patsiendi elu kiirabiautos. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Sihtasutus Tartu Kiirabi plaanitseb oma tegevuse laiendamist ka teistesse maakondadesse. Nii tahetakse hakata koordineerima ka Jõgevamaa kiirabibrigaadide tööd.

Praegu on Jõgevamaal kolm kiirabibrigaadi, mis asuvad Jõgeva haigla, Põltsamaa haigla ja Mustvee tervisekeskuse juures. "Peagi jõustuva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse põhjal tohivad kiirabiteenust pakkuda vaid äriühingud, sihtasutused ja riigi- või kohaliku omavalitsuse päästeasutused. Põltsamaa haigla ja Mustvee tervisekeskus tegutsevad praegu mittetulundusühingutena. Jõgeva haigla on maavalitsuse poolt hallatav riigiasutus," ütles Monika Aasa, Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö peaspetsialist osakonnajuhataja ülesannetes.


Esmaabi operatiivsemaks

Neljapäeval käisid Jõgeval sihtasutuse Tartu Kiirabi juhatuse liikmed Katrin Paju ja Ago Kõrgvee. Kohtumisel kiirabibrigaade haldavate Jõgevamaa haiglate juhtidega, omavalitsusjuhtidega ning maavalitsuse töötajatega tutvustati ettepanekut ühendada sihtasutusega ka Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee kiirabibrigaadid. "Oluline on, kuidas paigutada kiirabibrigaadid nii, et nad oleksid võimalikult kiiresti kättesaadavad eelkõige erakorralise meditsiiniabi andmiseks," ütles Ago Kõrgvee.

Maakonna meditsiiniasutuste juhid - Jõgeva haigla direktor Meelis Pauklin, Põltsamaa haigla peaarst Ene Ojassalu ja Mustvee tervisekeskuse juhataja Minni Tarum tundsid huvi, kas SA Tartu Kiirabiga liitumise korral jäävad alles Jõgevamaa kiirabibrigaadide asukohad ja kiirabitöötajate töökohad. "Nii Jõgevale, Mustveesse kui ka Põltsamaale jäävad ka pärast ümberkorraldust kiirabibrigaadid. Kindlasti jätame ametisse praegused kiirabitöötajad, sest kiirabipersonalist on Eestis üldiselt puudus," selgitas Katrin Paju.


Haiglatele eraldatav raha väheneb

Põltsamaa haigla kiirabibrigaadis töötab praegu 13 inimest. Korraga on valves kiirabiarst, õde ja autojuht-parameedik. Kiirabitöötajad sõidavad sündmuskohale 1996. aastal valminud Mercedes bussiga. "Arvatavasti tuleks meie kiirabibrigaadil sihtasutusega Tartu Kiirabi ühineda, sest suur asutus on konkurentsivõimelisem," arvas Ene Ojassalu.

Mustvee tervisekeskuse kiirabibrigaadis on praegu 5 parameedikut-autojuhti, 4 velskrit ja üks arst. "Tartu Kiirabiga ühinemine on paratamatu. Ümberkorraldustega kaasnevad aga majandusprobleemid, sest me jääme ilma rahadest, mida riik praegu kiirabibrigaadi ülalpidamiseks eraldab. Tagasihoidlikumad rahaeraldused raskendavad aga kogu tervisekeskuse majandamist," arvas Tarum.


Jõgeval oodatakse pool aastat

Kui Põltsamaa ja Mustvee kiirabid võivad Tartu Kiirabiga ühineda alates tuleva aasta 1. jaanuarist, siis Jõgeva haigla seda lähema poole aasta jooksul kindlasti ei tee. "Jõgeva haigla on praegu maavalitsuse poolt hallatav riigiasutus. Sotsiaalministeeriumi otsusega saab meie haiglast aga sihtasutus, millel on õigus ka kiirabiteenuse pakkumiseks. Kui aga üldse liitumisest rääkida, siis ühineksime tulevikus kindlasti just sihtasutusega Tartu Kiirabi," lausus haigla direktor Meelis Pauklin. Tema sõnul on Jõgeva haiglas korraga valves kaks meditsiiniõde ja autojuht-parameedik.

"Kõige parem oleks meil edasi töötada Jõgeva haigla alluvuses, kuid oleme valmis ka muudatusteks," ütles eile valves olnud kiirabibrigaadi juht, meditsiiniõde Vilma Harkman.

"Probleeme põhjustab ka uus töö- ja puhkeaja seadus, mis välistab kohakaasluse. Paljud kiirabitöötajad on aga praegu ametis kohakaaslusega. Tahaks teada, kas tulevikus, kui peame piirduma ühe ametikohaga, meie palgad ka suurenevad," arutles autojuhtparameedik Aivar Kriiska.

"Jõgevamaa kiirabibrigaadide liitumisele SA Tartu Kiirabiga eelnevad ka põhjalikud läbirääkimised varade ülevõtmiseks," teatas Monika Aasa maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast. Samuti vajavad lahendamist häirekeskuse tööga seonduvad probleemid. "Kui Jõgeva kiirabibrigaadid hakkavad alluma sihtasutusele Tartu Kiirabi, peaks väljakutseid hakatama vastu võtma hiljuti avatud kaasaegses Elva Häirekeskuses. Arvestades kaasaegsete sidevahendite puudust, ei suuda aga Elva Häirekeskus praegu Jõgeva Häirekeskust üle võtta," ütles maavanem Margus Oro.

JAAN LUKAS


Vello Mäesepp lahkus omal soovil

Neljapäeval toimunud Jõgeva linnavolikogu koosolekul vabastati Vello Mäesepp tema enda avalduse alusel volikogu esimehe ametikohalt.

Küsimuse arutluse käigus esitas Mai Treial fraktsioonist Rahvaliit küsimuse, kas linnavolikogule on laekunud või laekumas seoses alkoholiprobleemiga veel avaldusi. Istungit juhtinud volikogu aseesimees Taisto Liivandi vastas sellele eitavalt. Rohkem küsimusi ei esitatud. Seitsmeteistkümne poolthäälega vabastati Vello Mäesepp linnavolikogu esimehe ametikohalt tema enda avalduse alusel. Üks volikogu liige jäi erapooletuks ja üks ei hääletanud.

Järgnevalt kuulati ära Jõgeva maavalitsuse planeeringute nõuniku kt Tarmo Mölleri ettekanne MTÜ Omavalitsuste IT Keskus loomise kohta. Kaheksateistkümne poolthäälega otsustati, et Jõgeva linn osaleb loodavas ühingus asutajaliikmena.

Kuulati ära ka Saare vallavanema Jüri Morozovi sõnavõtt Jõgevamaa Piirkondliku Aktiviseerimiskeskuse loomisest asukohaga Voorel. Arutelu kõigus kerkis esile mitmeid küsimusi nii loodava keskuse asukoha kui ka keskuse töö finantseerimise kohta. Avaldati arvamust, et Jõgeva töötutel oleks tülikas Voorele käia.

Teatavasti on Saare valla juurde juba loodud aktiviseerimiskeskus kuue omavalitsusüksuse jaoks. Loodav Jõgevamaa Aktiviseerimiskeskus hakkaks tööle mittetulundusühinguna.

Reformierakondlane Kalle Pint tundis huvi, kas on kaalutud ka teisi kohti nagu Kuremaa, Laiuse või Põltsamaa. Jüri Morozov püüdis tõestada, et pikaajalisi töötuid elab palju just Peipsi piirkonnas. Ka oleks Voorele seoses keskuse rajamisega vaja majutuskohta.

Õhku jäi küsimus, et kuidas Jõgeva töötu ikkagi Saarel käima hakkab. Eelnevalt oli muudetud ka loodava MTÜ rahastamisprintsiipe. Algul räägiti pearahast, hiljem aga solidaarsusmaksust, igalt omavalitsuselt 28 000 krooni. Mai Treial tegi ettepaneku võtta aeg maha ja arutada probleemi sotsiaalkomisjonis.

Maakorraldusnõunik Jaan Vahtla rääkis maa hindamistulemuste avalikust väljapanekust. Huvi oli leige ja avaldusi laekus ainult üks. Elamumaa hinnad Jõgeval üldiselt langevad.

RAIVO SIHVER


Põltsamaa kannujook on hea ekspordiartikkel

Toiduainetetööstuse Liit tunnistas parimaks ekspordipotentsiaaliga toiduaineks AS Põltsamaa Felix tootesarja 1+4. Juba eelmisel aastal kuulutati see Põltsamaa kontsentreeritud kannujook parimaks mittealkohoolseks joogiks.

AS Põltsamaa Felix turundus ja müügidirektor Anti Orav ütles Vooremaale: "Me hindame tunnustust, kuid tiitel ise tööd ära ei tee. Teame, et tootel on potentsiaali, kuna oleme asunud kannujooke turustama Lätis ja Leedus. Me ei välista sarjaga 1+4 ka teistele turgudele minekut. Esmakordselt tõime kannujoogi välja eelmise aasta kevadel, kõigepealt Eesti turule. Eelmise aastaga võrreldes on Põltsamaa kannujookide tootmine oluliselt suurenenud." Ettevõte loodab juba lähiajal kasvatada turuosa Eestis kaks kuni kolm korda ja suurendada oluliselt ka eksporti.

Aasta parimaks toiduaineks tunnistas Toiduainetööstuse Liit sellel aastal hapupiimajoogi Haps, mida valmistab Meieri Tootmise AS. Eelmisel aastal tunnistati parimaks Werol Tehaste toiduõli Olivia.

RAIVO SIHVER



ARVAMUS

KÜSITLUS

Kas aknad on topitud?

Jüri, talunik:

"Praegu veel ei ole, kuid eelmisel aastal said akendele pandud korralikud tihendid, need peaksid pidama paar aastat. Kui ilm läheb külmemaks, siis peab aknad veel teibiga üle käima. Kui toad on külmad, paneme katla küdema. Puit tuleb oma metsast. Ega see hea ole, et siin keskkatlamaja kinni pandi, mõned vanemad inimesed ei jõua endale ahju ehitada ja on nüüd väga hullus olukorras."


Karel ja Liidia, lapsevanemad:

"Ilmad on jahedad ja talvetunne käes. Ega külma ei saa jääda, väikese lapsega eriti. Aknavahede toppimine ja sooja saamine on rohkem mehe mure, naiste töö on akende pesemine. Alles said aknad topitud ja tundub, et tuba sai soojem. Keskkütet enam pole ja kütame elektriga. Kallivõitu see on, ja elekter läheb veelgi kallimaks. Mis seal ikka, tuleb rohkem kukrut kergitada."


Aive, raamatukogu juhataja:

"Kodus on aknad topitud, kleebitud ja kõik talvekorda tehtud. Nüüd on isekleepuvad lindid olemas, nii et soojustamine on lihtne, paras naisterahva töö. Mul on pisike maja ja ahi annab nii palju sooja, et 30 kraadi toas. Olen soojalembeline ja selline soe on mulle paras. Raamatukogus on ka küllaltki soe. Vald tegi meile uued ja ilusad ruumid, aknad on sellised, mis ei vajagi toppimist."


Valve, pensionär:

"Osaliselt on juba topitud. Vana maja hakkab juba hõredaks jääma, nii et toppimata enam läbi ei saa. Mul on pliit ja ahi, nii et toad on nii soojad, kui palju kütta viitsin. Kütte muretsemisega olen saanud senini ise hakkama ja pole valla abi tahtnud. Oma ahi on keskkatlamajast palju etem: kütad sellel ajal, kui tahad. Muidugi, tööd ja muret on rohkem, kuid kui püsib hea tervis, siis pole häda midagi."


Ülle, tööotsija:

"Toppimata akendega siin talve üle ei ela. Kui elektrisoojendust sees ei ole, siis on päris külm. Elekter on aga kallis ja läheb veel kallimaks. Selle asemel, et nad siia uhke ja kalli katlamaja ehitasid, mis enam ei tööta, oleks võidud renoveerida vana katlamaja ja torustik. Nüüd on asula majade radikad külmad ja vallal kasutu katlamaja ehitamise eest suured võlad kaelas. Pisisaares on väga külm elu. Siin pole töökohti ja on väga raske elada. Ootan soojemat talve."


Eeri, ettevõtja:

"Aknad on topitud ja kõik on korras. Väga tihedalt ei tohigi toppida, sest toas peab õhuvahetus olema, muidu elad nagu konservikarbis. Elan ridaelamus ja on oma katlamaja. Mida rohkem puid alla panna, seda rohkem sooja saad. Kõige parem küte on ikka kasepuu. Talvepuud peavad riidas olema juba suvel või veel varem. Puude lõhkumine on mõnus töö - saab endale ühe sooja juurde."


Vello, tööline:

"Mul head Soome aknad, need ei vaja mingit toppimist. Enne külma talve võib need igaks juhuks teibiga üle käia. Meil on kolme korteri peale oma katlamaja, mida kütame külakorda. Meil on koguni kaks katelt, kuid teist, vedelküttel töötavat, ei jõua kasutada,

sest puuküte tuleb palju odavam. Toad peavad olema ikka nii soojad kui ise tahad. Seepärast ei tulegi kaugküttest midagi välja, sest maksmisvõimalused ja soojavajadused on kõigil erinevad."


Küllike, müüja:

"Alati on saanud toppida, kuid veel pole talve. Suured majad ongi hõredad ehitatud ja tuul puhub igalt poolt sisse, aga mitte nii palju, et välja puhuks. Keskkatlamaja soe oli algul odav, kuid lõpus läks nii kalliks, et päris hea, et see kinni pandi. Ehitasime kahe korteri peale korstna ja tegime ahjud sisse. Majanduslikult võttes ei tule meil elektriga kütmine kõne allagi."

Pisisaares küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ


KIRJAD

Vastuseks pöördumisele

Pean vajalikuks esitada omapoolsed seisukohad 25. oktoobri ajalehes Vooremaa kirjade rubriigis avaldatud nelja Puurmani vallavolikogu liikme kirjas toodud etteheidetele.

1. Volikogu esimehena istungeid juhatades olen püüdnud istungeid läbi viia volikogu enda poolt vastu võetud, kuid mõnede liikmete poolt unustatud volikogu kodukorda järgides. Selle tulemusel on istungite igakordne ajaline kestus vähenenud varasemalt 5-6 tunnilt 2-3 tunnile. Seda ei saa minu arvates käsitleda istungite juhtimise autoritaarsemaks muutumisena.

2. Kui volikogu koosolekul on jäänud mõne päevakorrapunkti arutelu pooleli küsimuse puuduliku ettevalmistuse tõttu, mida on juhtunud väga harva, siis ei saa seda ette heita volikogu esimehele, sest volikogu reglemendi järgi ei oma volikogu esimees õigust määruste ja otsuste eelnõusid ette valmistada ega esitada, see õigus on volikogu komisjonidel, vähemalt kolmel volikogu liikmel ja vallavalitsusel.

3. Volikogu tegevuse korraldamisel ja küsimuste arutelul volikogus ei ole tõstatatud ühtegi fakti valla põhimääruse ega teiste õigusaktide eiramise kohta ega ole seda fikseeritud ka üheski istungi protokollis. Olen püüdnud istungeid juhatada võibolla demokraatlikumalt, kui seda näeb ette reglement, st olen tihti pannud hääletusele ka küsimused, mis kodukorra järgi hääletamist ei nõua.

4. Volikogu esimehe sekkumist muudesse valla tegevust puudutavatesse küsimustesse ei pea ma veaks. Kas see sekkumine on olnud abistav või segav, seda peaks küsima vallavanema käest.

5. Volikogu esimehele ei saa ette heita ka seda, et volikogu ei ole suutnud täita oma kontrollifunktsiooni vallavalitsuse ja valla asutuste suhtes. See ülesanne ei ole pandud mitte volikogu esimehele, vaid vallavolikogu revisjonikomisjonile, mille liikmed neljast kirjale allakirjutanud inimesest kaks ise on.

6. Eriarvamustest (oma arvamustest): ilma oma arvamust omamata ei oleks ma Puurmani vallavolikogu valimistel osalemiseks nõusolekut andnudki. Kui ma Saduküla küsimuste arutamisel esindan mind volikokku valinud Saduküla inimeste huve, siis põhiliselt sel eesmärgil ma ju valimistel kandideerimiseks nõusoleku andsingi.

Ka kõnealuse kirja kohta on mul oma arvamus olemas. Musta pesu pesemisega oleks võinud alustada omas kodus (volikogus), mitte maakonnalehe veergudel.

PEETER KALLASMAA,

Puurmani vallavolikogu esimees


Arestikamber meenutab käimlat

Minu arvates teotatakse Jõgeva politseis inimväärikust: kamber, kuhu sind kinni pannakse, on lausa roojane, see on nii vedelat kui paksu täis lastud.

Laupäeval, 6. oktoobril viidi mind Aidust sinna. Istusin seal 21 tundi, mulle tehti 600 krooni trahvi. Protokoll kirjutati selle eest, et alkoholijoobes olles juhtisin jalgratast ja tekitasin liiklusohtliku olukorra. Kirjutasin küll aktile alla, et ma pole nende arvamusega rahul, kuid nendega ei hakanud ma vaidlema ja polegi mõtet. Kui juba korravalvurid leiavad, et oled rikkunud seadust, siis pead kuuletuma.

Kuid kuhu on kadunud inimlik suhtumine ja kohtlemine? Jõgeva politseimaja arestikamber, kuhu mind pandi, oli sisse minnes vasakut kätt, vist esimene. Kambris oli küllaltki pime ja värsket õhku polnud ollagi. Et ma polnud väga purjus, siis õnnestus mul vältida hunnikute sisse astumist. Isegi loomale tehakse enne lauta minekut ase korda. Saan sedagi aru, et ega pättidele pole vaja ööbimiseks mingit hotellituba, ja seda, et arestimaja ülemus ei pea hakkama ise kongi kasima, kuid ta peaks nõudma, et eelmine arestant või keegi teine teeks kambri veidikenegi korda. Siinsed kinnipidamistingimused ei vasta nõuetele: kuigi palusin, ei lastud mind kogu selle istumise ajal WC-sse. Olen kuuekümneaastane mees ja tuppa laskma ma juba ei hakka, kannatasin. Juba seegi oli mulle suur karistus.

Praeguse Eesti politsei poolt oli see mulle esimene arestisolek ja karistus. Ennemalt ei pandud nii lihtsalt pokri: kui ikka ühe jala peal

püsti seisid või joont mööda käisid, siis võidi küll teha protokoll, kuid mees lasti koju. Ma ei saa aru, miks veidi alkoholi tarvitanud maameest peab nii kaua kinni pidama. Nemad kannatavad ehk ära, kuid koerad kassid ja pudulojused ei kannata olla nõnda kaua söömata ja joomata, urineerimisest rääkimata.

Olen kuulnud, et arestikambris viibinud on saanud sealt vabastamisel tagasi vähem raha, kui neil tulles oli. Mina jäin ilma ligemale 50 krooni maksnud taskunoast, mis eksikombel olla antud mehele, kes lasti vabaks enne mind.

EVALD MARTJAN

Pajusi vallast


JUHTKIRI

Kümme aastat valdasid

Kümme aastat tagasi, mil augustikuus oli Eesti taas iseseisvaks kuulutatud, hakati läbi viima haldusreformi. Selle esmatasand tähendas üleminekut valdadele. Et maareform oli juba käima lükatud, tähendas see ühismajandite likvideerimisega alustamist ning leiti, et elu maal tuleb edaspidi üles ehitada just valdadele. Sügise edenedes oli jõutud eluga maal enamasti niikaugele, et vanaviisi edasi ei saanud minna, aga ka uut eriti ei tuntud.

Oktoobri keskpaigaks kümme aastat tagasi Jõgevamaal veel valdasid ei olnud. Küll aga eksisteeris Eestis kolmteist näidisvalda. Ühes tolle aja Vooremaa numbris on kirjas, et kõige kaugemale on jõutud valdadeks ülemineku ettevalmistustega Põltsamaa linnas ning Põltsamaa, Palamuse ja Pajusi külanõukogus, kus on tulevaste valdade arengukavad valmis ja vabariigi ülemnõukogu presiidiumilt kinnitust ootamas. Muuhulgas on täheldatud ka, et omavalitsusjuhte vaevab sõidukite puudus ning et Torma Zaporožets kuulub ilmselt mahakandmisele. Teatavasti kasutas tollane Torma külanõukogu esimees Enn Talumaa just sellist masinat oma ametiautona.

Novembrikuu alguses antakse teada, et seitse omavalitsusjuhti on kaitsnud tulevase valla põhimäärust ja arengukava - Põltsamaa, Pajusi, Palamuse, Tabivere, Puurmani, Torma külanõukogu ja Põltsamaa linn. Taunimist on väärinud asjaolu, et seesugused erinevad paigad nagu Puurmani ja Saduküla kuuluvad ühte külanõukogusse ning et valdade moodustamisel peaks seda arvesse võtma.

Valdades on nähtud omamoodi päästerõngast. Tookordne Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik Jõgevamaalt, Juhan Telgmaa, märgib: "Väljapääs näib olevat valdades. Seega tuleb võimu koondamist valla kätte igati soodustada. Vald on reaalne võimalus maarahva pääsemiseks." Ta leiab, et vallavolikogusse peaks valitama usaldusväärsemad inimesed, kes seisaksid selle eest, et vallas edeneks ettevõtlus, oleks rahval tööd ja palka, et vald ja riik saaksid maksudest tulu. Märksa värvikamalt ja lootusrikkamalt on ennast väljendanud Jõgeva külanõukogu esimees Olavi Annuk: "Valitsus pole suuteline põllumehele midagi peale põlguse pakkuma ja seda juba valitsemise esimestest päevadest peale…Laskem vallad valitsema, küll siis küllus jälle külla tuleb".

Vallad hakkasidki tasapisi valitsema. Sama aasta detsembrikuuks olid Eestis 100 endise külanõukogu asemel moodustatud vallad, neist Jõgevamaal kuus. Kümne aastaga on valdade valitsemine saanud valdavaks. Jõukusest on asi muidugi kaugel. Poleemika ägedalt päevakorral olnud uue haldusreformi ümber on samuti vaibunud.

27. oktoober 2001. a



ELU JA INIMENE

Soome looduskaitsealade võrgustikus

Hiljuti korraldas Keskkonnaministeerium koostöös Soome sõsarministeeriumiga paarikümnele ajakirjanikule looduskaitsealase koolituse. Kursuse põhiteema oli Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustik Natura 2000. Septembris peeti seminare Läänemaal, üle-eelmisel nädalal aga Soomes.

Natura 2000 on Euroopa Liidu loodushoiualade võrgustik, mis moodustatakse liikmesriikide ettepanekute alusel. See võrgustik koosneb aladest, mis on tähtsad Euroliidule oluliste liikide ja elupaigatüüpide kaitsmiseks.

Euroopa Nõukogu on vastu võtnud direktiivid linnustiku kaitseks (Linnudirektiiv 1979. a) ja looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitseks (Loodusdirektiiv 1992. a). Ilma neid, mõneti ehk rangeid direktiive, täitmata pole Eestil lootust pääseda Euroopa Liitu. Naturavõrgustiku loomiseks Eestis on koostatud riiklik programm aastateks 2000 kuni 2007. Esmalt tuleb välja valida Natura jaoks sobivad ja vajalikud alad ja koostada andmebaas, seejärel peab hakkama korraldama alade kaitset vastavalt EL nõuetele.

Tuntud loodusmehe Aleksei Lotmani juhtimisel ongi nende direktiivide rakendamiseks käivitunud Lääne- ja Raplamaal pilootprojekt. Eestis kogub Natura 2000 alles hoogu, Soomes alustati sellega kuus aastat varem ja 1998. aastal esitati ligemale 1500 Natura-ala 14,7 miljonil hektaril. Seega on umbes 13 protsenti Soome pindalast üle-euroopalise looduskaitseala koosseisus, kuid Natura alasid tahetakse veelgi laiendada. Euroliidule tahetakse teha täiendav ettepanek võtta veel 300 piirkonda (67 000 ha) Natura-alaks. Arvatavasti jääb ka Eestis vähemalt kümnendik maismaast Natura alla. Muide, Taanis on viiendik pindalast looduskaitseala koosseisus.


Natura pärast kohtus

Kui Soome 1995. aastal Euroopa Liitu astus, jõustusid neil ka loodusdirektiivid. Kuigi Natura-aladeks võeti põhiliselt juba varemgi looduskaitse all olevad alad ja juurde lisandus vaid 3 protsenti, tekitas see maaomanikele ja ametnikele palju vaidlusi ja isegi kohtuskäike. "Rohelised" leidsid, et Natura alla võetakse liiga vähe piirkondi, maaomanikud olid vastupidisel seisukohal.

"Natura tõi kaasa tõelise tormi ja äikese, mida ei osanud oodata. Tagantjärele peab tunnistama, et keskkonnaministeerium ja piirkondade haldusjuhid polnud maa- ja metsaomanikke, keda Natura puudutas, piisavalt informeerinud ja selgitustööd teinud. Üheks põhjuseks oli ka see, et nüüd oli hea võimalus näidata vastuseisu Euroopa Liidule," nentis keskkonnateenistuse juhataja Ilkka Heikkinen.

Pärast Natura projekti avalikustamist saabus 13 000 kaebust. Need vaadati läbi ja ettepanekute põhjal tehti mõningaid muudatusi, kuid ligemale pooled avalduse esitajad polnud rahul ja kaebasid halduskohtusse. Sealt said maaomanikud vaid kümnel juhul õiguse.


Võitlus iga maatüki pärast

Eriti palju tuli kaebusi Lõuna-Soomes asuva Torronsuo ümbruse maaomanikelt. "Kui looduskaitseala piire hakati 80ndatel maha panema, alles siis hakkasime taipama, kui suur see pind on ja millised kitsendused tulevad. Kõrgsoo ümbermõõt on poolsada kilomeetrit, kuid Natura alla taheti võtta veel 30 ha minu maad. Võtsin appi oma talupojamõistuse ja hakkasin protestima. Sain õiguse, piire muudeti ja jäin ilma vaid kolmest hektarist sooservast,"

rääkis Heikki Sohkanen, kes sai suurema metsapiirkonna tagasi ja jäi sellise lahendusega enamvähem nõusse.

Kuigi riik maksab eravaldusest looduskaitse alla võetud maa eest kompensatsiooni, on peremehel ikkagi okas hinges: "Minu esivanemad on elanud nende soode keskel juba 1539. aastast alates. Olen siin kahekümnes peremees ja ei taha mingi hinna eest seda maad loovutada. See on verega kätte võideldud maa." Sohkonenil on paarsada hektarit maad, millest pool on metsaga kaetud.

Natura alla jääva metsamajandusliku maa hektari eest maksab Soome riik 10-40 000 marka, olenevalt maa väärtusest. Kompenseeritakse ka see, kui maaomanik jääb kaitseala tõttu ilma mõnest ehitusloast.


Lendoravad peatavad kiirtee ehitamise

Euroopa Liidus on lendoravate kaitseks eriti ranged ettekirjutused, seetõttu on keelatud igasugune tegevus, mis võiks kahjustada või hävitada nende paljunemiseks sobivaid kohti. Käimas on Turu ja Helsingi vahelise kiirtee rajamine, kuid praegu on oht, et ehitus võib oravate tõttu katki jääda või tuleb nihutada tee oravate levialast eemale. Selles piirkonnas on leitud 50 lendorava pesitsuskohta.

Ehituslubade saamisega on probleeme ka Jyväskyläs, kus mõned lendoravad pesitsevad lausa ülikooli juures. Lendoravaid esineb ka Eestis ja soomlastel on lootus, et kui ka meie astume Euroliitu, siis võib neil praegu kehtiv oravate kaitsmise seadus pisut leeveneda.


Eestis ilma paanikata

"Kui Natura on meil teoksil, siis tuleb näha rohkem vaeva ja leida aega maa ja metsaomanikega suhtlemiseks ja mitte üksnes plusside, vaid ka miinuste selgitamiseks. Et enamik meie tulevastest Natura-aladest ongi juba looduskaitse all, siis uute maade lausväljaostmist ei ole meil kindlasti kavas. Meil on olemas maamaksusoodustused ja asendusmaade andmine," selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel ja arvas, et Eestis on suudetud paanikat ära hoida.

ARDI KIVIMETS



KULTUUR

Vaimuvalgus Võtikvere kohal

Võtikvere küla Torma vallas on tuntud Eesti esimese raamatukülana. Esmaspäeval käivitati seal aga rahvakool, mis võimaldab kohalikul rahval huvitavaid loenguid kuulates vaimu värskendada.

Nii, nagu raamatuküla ideegi, tuli ka rahvakooli asutamise mõte Võtikvere külaseltsi eestvedajalt, ajakirjanik Imbi Pajult. Aastaid Soomes elanud, oskab ta hinnata seal juba aastakümneid hästi toimiva rahvaharidussüsteemi rolli.

"Just rahvahariduse laialdane levik oli üks neid tegureid, mis Soomel sõjajärgsest surutisest üle saada aitas, sest ainult mõtlev inimene, kelle loomingulisust ja ideid ühiskond austab ning kes ka ise endast lugu peab, suudab panna aluse tugevale ühiskonnale," ütles Imbi Paju, avaldades lootust, et Võtikveres liikuma lükatud lumepall teiste Torma valla külade abiga kasvab. Ka Torma vallavanem Mati Kepp arvas, et kui vastsündinud Võtikvere rahvakool pisut jõudu kogub ning idee teistes külades järgijaid leiab, võib ettevõtmisele kõlavama nime, nagu näiteks Jakobsoni instituut, külge riputada ja kõvemini trummi põristada - küll siis toetusrahagi tulema hakkab.


Kuidas nimetada?

Kui mitukümmend Võtikvere ja selle ümbruse elanikku esmaspäeval Võtikvere õdusasse külamajja kokku tuli, polnudki tegelikult veel selge, kuidas asutatavat asja nimetama hakatakse: rahvakoolitusklubiks, rahvahariduskeskuseks, rahvakooliks või veel kuidagi neljandatviiendat moodi. Vallavanema soovitusel jäädi rahvakooli nime juurde: osalt sellepärast, et Palamusel on sarnane projekt juba aasta otsa toiminud just sellise nime all. Ent kui Palamusel korraldatakse tervet semestrit läbivaid kursustetsükleid, siis võtikverelased katsetavad esialgu paaritunniste üksikloengutega, mis toimuvad üldjuhul nädalavahetustel. Lektoriteks on endised või praegused võtikverelased ning võtikverelaste head sõbrad, kes on nõus siinset rahvast harima tasu küsimata.

"Õppemaksu meie koolis maksta ei tule, eksameid teha ka mitte, küll aga on soovitav märkmeid teha ning lektoritele palju küsimusi esitada," ütles Torma lasteaia Linnutaja õpetaja Eha Vesiko, kes rahvakooli tööd korraldama hakkab. "Õppeplaani paneme üles külamaja raamatutuppa ja kohalikku bussipeatusse ning avaldame ka valla lehes."


Õlgedest arvutini

Võtikverest pärit Eha Vesiko on end ise alailma igasugu koolitustel täiendanud. Uues rahvakoolis viib ta koos kolleeg Ene Simsoniga detsembris läbi õlest ja muust looduslikust materjalist jõulukaunistuste valmistamise kursuse. Teiste lektoritena astuvad üles Jõgeva ilusalongi Duaal perenaine Liivi Jalasto (tema kõneleb teemal "Iga naine on ilus"), sama salongi kosmeetik-aroomiterapeut Marje Puskar ("Lõhnad aitavad"), õieterapeut Mall Värva ("Taimed aitavad"), Linnuse turismitalu peremees Kalev Jalasto ("Ettevõtlusest maapiirkonnas"), Eesti Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet ("Mets ja metsaraamatud"), Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna projektinõunik Mati Jõgi ("Küla uuel tasandil"), tema koolleeg Ida-Viru maavalitsusest Mikk Sarv ("Külainimene ettevõtjaks"), Päästeameti nõunik Maili Mark ("Ametnikupsühholoogiast"), EELK Torma koguduse õpetaja Jaan Nuga (usundilugu), Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa ("Inimene ja keskkond"), USAs elav eesti soost kirjanik Fred Kraav (kirjandusõhtu), Torma lasteaia õpetajad Maire Tamm ja Katrin Raidma (seltskonnalaulukursus), taluperenaine Anne Sarapuu (kunsti- ja käsitöökursus lastele), võtikverelanna Eda Väli (kokanduskursus) ja Torma Põhikooli õpetaja Üüve Viljari (saksa keele meeldetuletuskursus).

Tänu sellele, et Võtikvere külaselts sai arvutite muretsemiseks ja internetiühenduse sisseseadmiseks 52 000 krooni projektiraha sai, on võimalik korraldada ka arvutikursused, mida hakkab juhendama firma A-Trükk võtikverelasest arvutigraafik Kaido Saar.

Vaiatu külaelu edendaja Ants Lindsalu kurtis rahvakooli asutamisel naljatamisi, et temal tõmbavat Võtikverre tulles alati kui kreissaega hingest läbi: sealne rahvas jälle millegagi maha saanud ja vaiatulased ei jõua omadega kuidagi järele. Eelmisest õhtust oli tal rääkida aga üks üsna lustakas lugu: "Naine tuli minu juurde jutuga, et väljas on virmalised. Ma vaatasin, kust poolt helendus tuli ja ütlesin, et need pole mingid virmalised, vaid puhas vaimuvalgus: Võtikvere rahvas loeb raamatuid!"

Jätkugu vaimuvalgust Võtikvere kohale veel kauaks!

RIINA MÄGI


Vabadusristi päev

27. oktoobril kell 11 toimub Jõgevamaal Pikknurmes Marguse talus XX Vabadusristi päev, mis suunatud eelkõige kõigile Vabadussõjas osalenutele, nende pereliikmetele, sõpradele ja tuttavatele.

Päeva avab Jõgeva maavanem Margus Oro tervituskõnega. Sõnavõttudega on esinema kutsutud veel Ülo Pärn, Johannes Kert, Rein Helme, Trivimi Velliste. Kogu ürituse ajal on võimalik uudistada relvade näitust ning kinnitada keha sõdurisupiga. Kõik inimesed on oodatud osalema.

KRISTI LAUSTAM,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja


Õdus õhtutund Maimu Bergiga

"Kirjutama hakatakse kas väga noorelt, kui kriitikameel pole veel välja arenenud, või nii vanalt, et see hakkab juba tuhmuma," ütles kirjanik ja ajakirjanik Maimu Berg, kui kolmapäeva õhtul Põltsamaal maakonna keskraamatukogus lugejatega kohtumas käis - praegu kestvate raamatukogupäevade raames.

Öelduga viskas Berg väikest viisi nalja iseenda üle: tema jõudis oma esimese raamatuni alles siis, kui oli üle neljakümne. Tema sõnul tuleb igal kirjanikul nii või teisiti valida, kas kirjutada midagi elitaarset, mida kriitikud kiidavad, aga rahvas ei loe, või kirjutada nii, nagu kadunud Raimond Kaugver, kes ei lootnud postuumsele kuulsusele, vaid eelistas olla tuntud ja loetud eluajal. Bergi ennast loetakse, kuigi ta ei oska oma armastuslugudele "lugejasõbralikke" õnnelikke lõppe kirjutada, vaid pigem laseb mõne tegelase maha surra.

"Ma panen oma tekstidesse palju iseennast, aga ka väga palju väljamõeldut ning segan selle siis kokku, püüdes saada tulemuse, mis lugejat kas vaimustaks või vihastaks, aga mitte mingil juhul ükskõikseks ei jätaks," ütles Maimu Berg. Mis kriitikutesse puutub, siis eesti omadest innukamalt kiitvat Bergi loomingut väljamaa omad, aga see võivat olla kirjaniku arvates tingitud nende üllatusest, et Eesti suguses väikeses riigis üldse kirjaoskajaid inimesi on.

Ega Bergil viimasel ajal ilukirjanduslike tekstide produtseerimiseks väga palju aega pole olnud. Viimased kümme aastat on ta olnud seotud Soome Instituudiga ja viimased kaks aastat ajakirjaga Elukiri.

"Kuna olen Soome Instituudi kultuurisekretärina töötanud selle asutamisest peale, siis olen mina see "tark vanamutt", kelle käest regulaarselt vahetuvad direktorid küsivad, kuidas midagi korraldada või keda kuhugi kutsuda tuleb," ütles Maimu Berg, lisades, et talle selline staatus meeldib. See, kui ülemus teda Soome Instituudi kümnenda aastapäeva peol asutuse elavaks ajalooks nimetas, polevat talle enam nii väga meeldinud, sest kui ta pärast seda korra üle põranda pidi astuma, sosistanud keegi: "Näe, ajalugu kõnnib!" Mispeale Berg istunud kogu õhtu püüdlikult koha peal.

Elukirja asutamise mõte tekkinud samuti ühel pidulikul vastuvõtul, kus Maimu Berg kohtus oma kunagise kursusekaaslasega, kes tänaseks üsna heale järjele jõudnud. "Paneks ajakirja käima, aga kõik nišid on juba täis," öelnud mees. Berg vaielnud agaralt vastu: "Jah, beibedel ja machodel on küll midagi lugeda, aga meil sinuga mitte."

Poole aasta pärast võttis kursusekaaslane Bergiga ühendust ning nad tegidki valmis Elukirja, mis on Eesti pingelisel meediaturul ellu jäänud ja aina populaarsemaks muutunud, sest kaugeltki kõik Eestimaa inimesed ei taha lugeda lühikesi ja piltidega ära hakitud lugusid rikastest ja ilusatest, vaid päris paljud eelistavad lugeda pikki tekste elutarkadest inimestest ja probleemidest, mis meid kõiki puudutavad.

"Elukirja reklaamipinda oli esialgu peaaegu võimatu müüa, kuna üldjuhul öeldi: "Mida me teil siis reklaami ma hakkame - puusärke ja hauaplatse või?" Reklaamibüroodes on ju paraku tööl valdavalt kahekümnendates neiukesed, kelle silmis meie keskealine lugeja on juba "mahakantud" vanur," meenutas Maimu Berg. Nüüdseks on reklaamiandjate suhtumine muutunud, ent Berg on siiski oma Elukirja-nimelisest lapsest rongaemana distantseeruma pidanud, kuna jõud ei käinud kahel kohal rabamisest üle.

RIINA MÄGI


Ilmateade

Päeval püsib pilves, selgimistega ilm, kohati sajab vihma. Puhub edelatuul 6-11 m/s. Sooja on 6-11 kraadi.

Pühapäeval on oodata pilves, selgimistega ilma, öösel sajab paljudes kohtades vihma, päeval tuleb kohati hoovihma. Puhub edelatuul 7-12 m/s. Öösel on sooja 6-9 kraadi, päeval 7-11 kraadi.



Vooremaa

Laupäev, 27. oktoober 2001. a.

Jõgevamaa kiirabibrigaadidel käisid Tartust kosilased

JAAN LUKAS


Vello Mäesepp lahkus omal soovil

RAIVO SIHVER


Põltsamaa kannujook on hea ekspordiartikkel

RAIVO SIHVER



ARVAMUS

KÜSITLUS

Kas aknad on topitud?

Pisisaares küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ


KIRJAD

Vastuseks pöördumisele

PEETER KALLASMAA,

Puurmani vallavolikogu esimees


Arestikamber meenutab käimlat

EVALD MARTJAN

Pajusi vallast


JUHTKIRI

Kümme aastat valdasid

27. oktoober 2001. a



ELU JA INIMENE

Soome looduskaitsealade võrgustikus

ARDI KIVIMETS



KULTUUR

Vaimuvalgus Võtikvere kohal

RIINA MÄGI


Vabadusristi päev

KRISTI LAUSTAM,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja


Õdus õhtutund Maimu Bergiga

RIINA MÄGI


Ilmateade