Vooremaa
Teisipäev, 27. november 2001. a.
Sisukord
Jõgeva leivakombinaadi kuulsusetu lõpp

Leivakombinaadi hooned lähevad tõenäoliselt müüki. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

ETK Leib, millel on tsehhid Jõgeval, Paides, Valgas ja Keilas, otsustas 16. novembril Jõgeva tsehhis tootmise täielikult lõpetada. 21. novembril seisati nõukogu otsuse alusel Jõgeva tsehh ja koondati 12 töötajat.

Jätkatakse vahelaona, kus komplekteeritakse kauplustesse saatmiseks Paide ja Valga tsehhide toodangut. Leiva tootmine lõpetati juhatuse varasema otsuse põhjal juba oktoobri lõpus.

Oktoobri algul oli Jõgeva tsehhis tööl 44 inimest ja töötati kahes vahetuses. Ööpäevas toodeti üle 2 tonni leiba ja umbes samapalju saia. Valmistati 12 sorti leiva ja 16 sorti saiatooteid. Tsehhi pakendaja Ene Ojametsa ja küpsetaja Natalja Kubenko andmetel valmistati suurtel tellimispäevadel kuni 3500 pätsi saia ja natuke vähem leiba. Ostjate hulgas kõige populaarsemat saiasorti Teele toodeti päevas kuni 1,2 tonni. Samuti olid populaarsed väikesaiad, aga ka Riia leib. "Kuid pidevalt võeti meilt tooteid ära ja anti nende valmistamine Paide ja Valga tsehhidele üle, näiteks saiad Orissaare, A/O ja röstsai ning kliisepik. Vahepeal tegime kliisepikut ja A/O saia isegi Paide rahvale," rääkis Ene Ojamets. "Kui me ülemustelt küsisime, et miks meilt nende toodete tegemine ära võeti, siis otsest vastust me ei saanud. Meid süüdistati hoopis selles, et me ei oska tööd teha," sõnas Natalja Kubenko.

Leivatsehhi väravas asus pizzabaar ja kauplus, kust sai osta leiba, saia, kondiitritooteid ja pizzat ning poole odavama hinnaga ka praakleiba. Baar ja kauplus pandi kinni möödunud aasta esimesel poolel. Hiljem sai praakleiba osta Jõgeva Majandusühistu poest A/O.

Tootmise seiskamisega kadus Jõgeval nii praaktoodete kui ka sooja leiva ja saia ostmise võimalus.


Suured investeeringud 90ndate keskel

Leivatehase hooned ehitati praegusele kohale 40ndate aastate lõpus. Esimene juurdeehitus tehti 60ndate aastate algul ja ka 70ndatel teostati ümberehitusi. Viimane ulatuslikum rekonstrueerimine toimus alles 90ndate keskel.

"Leivaliidu andmetel on Eestimaal leiva- ja saiaküpsetusvõimsusi 4 korda rohkem, kui vaja oleks. Praegu tehakse valik. Kvaliteedi stabiilsuse tagamiseks oleks Jõgevale vaja investeerida üle 10 miljoni krooni. Ebapiisav on nii töötajate kvalifikatsioon kui ka vastutustunne. Maja läheb tõenäoliselt müüki. See on liiga suur, et seal logistilist keskust tasuks pidada. Käivad läbirääkimised, et vahelaos komplekteeritaks mitte ainult ETK Leib tsehhide toodangut, vaid ka ASi Leibur ja ASi Pere Leib tooteid," rääkis reedel Toomas Vahur, kes on ühtlasi ka ETK Leib nõukogu liige.

ETK Leib juhataja Riivo Seppar ütles Vooremaale, et kuna Jõgeva tsehhi tooted ei vastanud ETK Leib toodete standarditele, siis lõpetati ka saiade tegemine. Riivo Seppari andmetel töötas tsehh juba aasta algusest saati kahjumiga. "Tehas kui selline säilib ja ühe võimaliku variandi järgi tuleb sinna teiseliigiline tootmine. Tulevikuplaane ei hakka ma kommenteerima enne, kui on olemas konkreetsed plaanid," rääkis ta.

Rohkem kui kuu aega tagasi lõpetati Jõgeval leivatootmine. Tsehhi pakendaja Ene Ojametsa ja küpsetaja Nalja Kubenko sõnul räägiti Jõgeval tsehhi täieliku kinnipanemise kohta jutte juba siis. Ülemused ei lausunud aga sõnagi. Jõgeva tsehhi tootmisjuht Ormes Olm andis siis Vooremaale hoopis vastupidist informatsiooni. "Leivatootmise lõpetamine Jõgeval ei tähenda veel tehase sulgemist, sest meil on igasuguseid mõtteid ja plaane ettevõtte arendamiseks. Pealegi on ettevõttesse üsna palju investeeritud," teatas härra Olm Vooremaale (vt Vooremaa nr 114 "Hüvasti, Jõgeva leib", Jaan Lukas). "Kui leivatootmise Jõgeval lõpetasime, siis ei olnud me veel veendunud, kas lõpetame ka saiatootmise või ei," lausus Riivo Seppar.

Jõgeva Majandusühistu kaubandusjuht Endla Raud ütles maakonnalehele, et neile teatati nädal aega ette, et alates neljapäevast Jõgevalt enam saia ei saa. Kohalikud ülemused jätkasid aga vassimist edasi. Nii teatas müügijuht Ilona Seppet veel hiljuti allakirjutanule, et tootmist ei seisata, vastupidi, neil olevat uusi plaane.


Soe sai tuleb tagasi

Jõgeval asuvad majandusühistu poed, nagu Kaubahall, A/O ja Pae said saiatooteid kaks korda päevas, hommikul värsket ja lõuna ajal sooja saia. Maakauplusi varustati saiatoodetega kord päevas ja kõik kauplused võtsid Jõgeva saia, ka väikesaiu. Inimesed, kes käisid ostmas sooja saia, jäävad nüüd sellest ilma. Meil on leiva ja saia valik ääretult suur, kuid ei tea, kuidas ostja Jõgeva saiade ärakadumisele reageerib ja kuidas ta uue vastu võtab," kommenteeris Endla Raud.

Riivo Seppari sõnul on jõutud Jõgeva Majandusühistuga kokkuleppele, mille kohaselt paigaldatakse ahjud nende poodidesse. "Mõte on hakata tootma sooja saia. Kuhu me need ahjud püsti paneme, on veel otsustamata. Kavatseme toota täpselt niipalju saia, et seda saaks soojalt Jõgeva poodidesse viia. Ei ole sugugi välistatud, et jõuame sooja saia pakkuda ka Jõgeva lähiümbruse poodidele. See on puhas läbirääkimiste, otstarbekuse ja tasuvuse küsimus," lisas Toomas Vahur.

RAIVO SIHVER


Valged graanulid postipakis

Reede hommikupoolikul teatati Pala vallast Lümati külast häirekeskusse, et postimüügifirmast saabunud pakist pudenes välja paar kahtlase pulbriga pakikest. Spetsialistide hinnangul oli pulber ohutu.

Kui Lümati külas elav vanem naisterahvas postimüügifirmast saabunud paki kodus lahti tegi, pudenes kataloogist tellitud auto istmekatete vahelt välja kaks valge pulbriga täidetud kotikest. See ajas pakisaaja ärevusse, sest maailmas on viimasel ajal kirjade ja pakkidega saadetud ka siberi katku nakatavat pulbrit. Ta teatas oma leiust häirekeskusse - parem karta kui kahetseda. Päästekorraldaja jagas juhiseid, kuidas edasi toimida: tuleb sulgeda uksed ja aknad ning ohtlikust ruumist lahkuda.

Sündmuskohale sõitis keemiakaitsekostüümidesse riietunud päästemeeskond ja politsei. Kuigi appirutanutel oli selge, et pakikestes on niiskust imavad graanulid, mida tavaliselt pannakse nahktooteid või elektroonikaseadmeid sisaldavatesse pakkidesse, tegutseti vastavalt juhendile ja kahtlust tekitanud kraam suleti spetsiaalsesse konteinerisse.

"Tegutseti vastavalt juhendile. Tuletõrjujad-päästjad on läbinud vastava koolituse. Kõik teenistused olid valmis juhuks, kui tõepoolest oleks olnud tegemist keemilise saastusega," kinnitas Jõgevamaa päästeteenistuse direktor Jüri Alandi.

ARDI KIVIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Võtikvere rahvakoolis pidas Kaupo Ilmet pühapäeval loengu "Mets ja metsaraamatud". Täna kell 14 tulevad vallavalitsuse saali õppepäevale valla külavanemad. Rita Kivisaar Jõgevamaa Kodukandi Ühendusest kõneleb teemal "Kodukant Jõgevamaal", Mati Jõgi "Külavanemad valitud, kuidas edasi minna" jne. Sadala rahvamajas on laupäeval kell 12 Torma valla jõuluvalguse süütamine ja advendiaja sisseõnnistamine. Pühapäeval annavad Vaiatu rahvamajas jõulukontserdi Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas.


Tabivere vald

Maarja Keskkoolis on meistrite nädal. Homme kell 12 on Koogi teabetoas kohtumine Kaljo Talusaare ja Alli Estorniga. Neljapäeval kell 15 esineb Tabivere lasteaia saalis Heino Seljamaa kohverteater etendusega "Tuhkatriinu". Reedel sõidavad Maarja Keskkooli aktiivsemad õpilased Tallinna infomessile ja seejärel Helsingisse. Tabivere Keskkooli õpilased lähevad reedel Riiga ekskursioonile.


Saare vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Homme on vallamajas piirkonna puhke ja turismialase projekti arutelu.


Põltsamaa vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Täna osaleb vallavanem Toivo Tõnson Tartus toimuval seminaril "Toiduseadus ja sellest tulenevad probleemid ettevõtjale". Homme kell 10 toimub vallavalitsuses avalik suuline enampakkumine vallavalitsusele kuuluvatele hoonetele. Adavere Põhikoolis on neljapäeval renoveerimisega seotud iganeljapäevane nõupidamine.


Põltsamaa linn

Eile oli linnavalitsuse istung. Koosolekut pidas eile majade hindamise komisjon, et hinnata võistlusest "Värvime maju" osavõtnuid. Täna arutatakse linnavalitsuses 2002. aasta Jüripäeval toimuva skaudikokkutuleku küsimusi. Homme algavad läbirääkimised riigihanke konkursi võitnud Elektriteenuste ASiga Põltsamaa linna tänavavalgustuse hooldamise lepingu küsimustes. Linnapea Margi Ein kohtub homme ASi Eesti Telefon esindajatega, et arutada Põltsamaa lokaalvõrgu küsimusi. Linnapea osaleb homme ka Tartus Vanemuise kontserdimajas toimuval Eesti Kontserdi teabepäeval "Suvi 2002", kus on päevakorras muu seas ka Eesti Kontserdi suvine kontserttegevus ning uute projektide tutvustus eelolevaks suveks. 29. ja 30. novembril osalevad abilinnapea Tiit Kulu ja ehitusnõunik Ville Tamm ajalooliste väikelinnade identiteedi projekti seminaril. Laupäeval toimub Põltsamaa Ühisgümnaasiumis konverents "Kasvatusprobleeme lähtuvalt riikliku õppekava eesmärkidest", mille korraldavad Põltsamaa Ühisgümnaasium, maavalitsuse haridus ja kultuuriosakond ning ühendus Eesti Elujõud. Pühapäeval kell 16 on linnas I advendi tähistamine. Kirikus on Põltsamaa kooride kontsert, millele järgneb küünalde süütamine linna jõulukuusel ja linnapea tervitus.


Puurmani vald

Reedel on vallavolikogu erakorraline istung, mille päevakorras on vallavolikogu esimehele esitatud umbusaldusavalduse arutamine.


Palamuse vald

Eile oli vallavalitsuse istung, mille päevakorras oli sotsiaaltoetuste eraldamine, hooldaja määramine, maaküsimused jne. Täna on Kaarepere koolis kodanikupäev ja mälumängupäev. Palamuse koolis on homme nooremate klasside mälumäng ning reedel mälumäng vanematele klassidele. Reedel on vallavolikogu istung. Päevakorras on 2001. aasta III lisaeelarve kinnitamine. Kaarepere rahvamajas on reedel kohvikklubi õhtu. 3. detsembril on Palamuse valla esimeste klasside Tähepidu.


Pala vald

Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Pala kooli lasteansambel osaleb neljapäeval ansamblite ja solistide konkursil Põltsamaal. Reedel on Pala koolis karneval. Pühapäeval on Pala kultuurimajas advendikontsert "Süüta me südames hellus...".


Pajusi vald

Homme on vallavalitsuse istung. Neljapäeval tuleb kokku vallavolikogu. Päevakorras on muu seas valla arengukava 2001–2005 ülevaatamise tulemuste ja täienduste kinnitamine.


Kasepää vald

Kasepää vana koolimaja ülemisel korrusel oli eile koos koolinoorte näitering ning homme tuleb samas kokku täiskasvanute näitering. 3. detsembril on Kasepää vanas koolimajas lastevanemate vestlusring. Kõne all on lapse arengu eripära ja probleemid erinevas vanuses.


Jõgeva vald

Laiuse koolis tähistati eile kodanikupäeva. 26.-28. novembrini selgitatakse välja Laiuse kooli osavaim korvpallur. Täna on vallavalitsuse saalis valla lasteaedade ja koolide direktorite nõupidamine. Arutusel on eelarve ja arengukava. Neljapäeval on Vaimastevere koolis "Ajuragina" I osa. Laiuse kooli V–IX klassi lapsed osalevad neljapäeval laulupäeval Põltsamaal. Vallavalitsuse saalis on neljapäeval ülemaakonnaline haldusõiguse koolitus. 1.2. detsembril on spordihoones Virtus spordiklubi Forte korraldatav jõuluturniir korvpallis. 2.9. detsembrini osaleb grupp valla haridus ja kultuurijuhte Rootsis Dals Edis haridusalases koostööprogrammis "Kool. Kodu. Koostöö".


Jõgeva linn

Eile oli linnavalitsuse istung. Linnapea Ants Paju kohtus eile kodanikupäeva raames Jõgeva Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega. Jõgeva Ühisgümnaasiumis peeti eile IV–VI klasside kadrikarnevali. Täna arutletakse Jõgeva kultuurikeskuses pensionäride jututoas Jõgeva haigla tänase ja homse teemal ning kohtutakse haigla direktori Meelis Paukliniga. Jõgeva Ühisgümnaasiumis kohtub täna õpilaste ja õpetajatega kodanikupäeva raames Jõgevamaa kodakondsus- ja migratsiooniameti juhataja ja linnavolikogu liige Olavi Annuk. Homme on Jõgeva kultuurikeskuses laiendatud töökoosolek. Jõgeva Ühisgümnaasiumis on homme IIII klasside kadrikarneval. Neljapäeval saabub Jõgevale jõulukuusk. Samal päeval on linnavolikogu istung. Jõgeva kultuurikeskuses avatakse neljapäeval

kell 18 Erko Liivi floristika näitus. Reedel on linna hariduse arengukava koostamise ekspertgrupi ja linnavalitsuse ühine töökoosolek. Laupäeval võtab linnapea Ants Paju osa Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu üldkoosolekust Tallinnas. Pühapäeval kell 15 on Jõgeva kesklinnas advendiküünla süütamine.



ARVAMUS

Kodanik ja riik Eesti demokraatias

Kümme aastat on Eesti taas iseseisev ja kümme aastat oleme oma riigis sammsammult liikunud demokraatia teed kodanikuühiskonna suunas. 26. novembril tähistatava kodanikupäeva järel on sobiv aeg mõelda selle üle, mida oleme saavutanud või mis tuleks teisiti teha.

Praegu on moes rääkida inimese kaugenemisest riigist ning otsida sellele probleemile lahendusi, kaasates inimesi aktiivsemalt ühiskondlike asjade otsustamisele. Eesti probleem ei ole tihti mitte seadustes või majanduse nõrkuses, vaid kodanikuühiskonna väheses arengus. Võibolla oleme jõudnud murdepunkti, kus me peaksime endalt küsima, mida ikkagi tähendab riik kodaniku jaoks ja millised peavad olema riigi ülesanded Eestis.

Riigi ja inimeste kaugenemise ühe põhjusena on välja toodud, et riigi ja omavalitsuste dialoog inimestega on loid.

Võimulolijad annavad küll inimestele oma plaanidest ja tegudest teada massimeedia vahendusel, kuid need selgitused on sageli tavakodanikule liiga keerulised ja pealiskaudsed, samuti ei jõua rahva esindajad piisavalt kuulata erinevate ühiskonnagruppide arvamusi. Lisaks info saamisele riigi tegevuse kohta vajavad Eesti elanikud ka võimalust väljendada oma arvamust neid puudutavate küsimuste arutelul ning otsustamisel. Internetist on saamas peamine suhtlusvahend kodanike ja võimu vahel, kuid seejuures ei tohiks unustada ka traditsioonilisi kanaleid, nagu isiklik suhtlemine ametnikega, kirja kirjutamine ning telefonivestlused.

Vajaduses lähendada kodanikke riigivõimule pole midagi uut. Juba ligi 2000 aastat tagasi kirjutasid hiinlased raamatus "Sõjaseadused"

järgmiselt: "Kui käsud on hõlpsasti täidetavad, saab rahvast õpetada sõna kuulama (ehk seadust täitma). Kui käske hõlpsast täidetakse, on hulgad enda poole võidetud". Üsna palju on räägitud seaduste mõistetavuse tähtsusest. Rudolf Ihering on kunagi öelnud: "Seaduseandja peab mõtlema nagu filosoof, aga kirjutama nagu talupoeg". Selleni on meie seaduseandjail astuda mitu pikka sammu.

Kodaniku dialoog riigiga on ebapiisav ka seetõttu, et paljude inimeste teadmised demokraatlikust asjaajamisest on tihti lihtsustatud. Demokraatiat on vaja õppida ja õpetada. Eriti riigis, millel on pikaajalised kogemused totalitaarse võimuga, kus tunnistati vaid ametlikku seisukohta ja arvamuste paljusus oli karistatav, mitte tervitatav.

Oma riigi olemuse mõistmise aluse peab inimene saama koolis nii teoreetilise õpetuse kui praktilise tegevuse kaudu. Üks lahendus on ka hariduse omandamise viisi muutmine. Hariduse saamine ei tohi olla passiivne õpetaja kuulamine, nagu seda veel väga palju koolides kohtab. Rohkem peab panema rõhku õpilaste ja õpetaja dialoogile, et noorel inimesel tekiks iseseisva mõtlemise võimalus, vajadus ning harjumus.

Iga mõtlev inimene vajab teadmisi ühiskonnast ja selle reeglitest ning infot enda ümber toimuvast. Et oma arvamust selgelt välja öelda, peab ta suutma analüüsida alternatiive ja tegema ratsionaalseid valikuid. Aga ka kõigest sellest ei piisa, kui tal puudub suhtlemisoskus, mis võimaldab teha koostööd ja aitab inimesel jõuda mõistlike lahendusteni ka keeruliste probleemide puhul. Ei piisa sellest, kui hüüda, et mina arvan nii ja ainult nii peab kõik olema. Demokraatlikus ühiskonnas tuleb õppida ka teiste osapoolte arvamusi kuulama ning nendega arvestades kompromisse leidma.

Riigi jaoks on oluline arendada Eestis edasi kodanikuühiskonda ehk kõiki inimesi senisest palju enam otsustamisele kaasata. Kas siis sellest ei piisa, kui valime oma esindajad volikogudesse ja Riigikokku? Paraku pole see piisav üheski demokraatlikus ühiskonnas.

Kodanikuühiskond saab tõelise arenguvõimaluse alles siis, kui kodanikud osalevad demokraatlikus juhtimises ja tegutsevad koos ühise eesmärgi nimel, esitavad murettekitavaid küsimusi valitsusele ja jälgivad ka majandusringkondade tegevust ja mõju.

Aga ainult kodanikuaktiivsusest ei piisa, et kodanikuühiskond efektiivselt toimiks. Riigikogu liige Marju Lauristin leiab, et muutuma peab ka meedia roll poliitika vahendajana. Ta leiab, et peamine ei ole meedia puhul mitte manipuleerimine või müügistrateegial põhinev tegevus, vaid tegevus sellisel viisil, mida nimetatakse avalikuks foorumiks ja küsib, kas meedial on oma missioon või on meedia ainult vahend, ainult kasumit taotlev ettevõte, tehniline ja ükskõikne nähtus?

Eesti põhiseadus toob riigi ühe põhilise ülesandena välja eesti rahvuse ja kultuuri säilimise tagamise läbi aegade. Siingi peavad nii riik kui tema kodanikud tegutsema koos, vajalik on kodanikele mõistetav rahvuslik ideoloogia. Sõjaeelse Eesti põllumeeste liider Kaarel Liidak on öelnud, et rahvuslikku ideoloogiat ei saa leiutada, see tuleb üles leida. Kodanikupäeva paiku on just õige aeg mõelda selle üle, kuidas leida rahvuslikku ideoloogiat ja millised on selle teesid ja eesmärkide saavutamise teed. Sest on ju nii, et kui me ei tea, kuhu see tee viib, siis on raske koos seda mööda minna?

HEIKI RAUDLA,

Siseministri nõunik


KIRJAD

Kaarepere rahvamajas saab meeldivalt lõõgastuda

Kui lõõga aiva koomale tõmmatakse ja püksirihm üha lõdvemalt vööl tolkneb, siis peab üks lihtne kasutu inimene otsima ja leidma võimaluse natukesekski unustada olmemured. Selle võimaluse leidsid ligi kolme aasta eest Kaarepere ja selle lähikonna eakad, kes kasutasid rahvamaja noore, andeka ja üsna tuntud juhataja Meljo Kaaviste pakutud võimalust tuua vanemad inimesed koduseinte vahelt kokku.

Alguse sai see sügisel ja nagu sügisel seened, nii hakkasid kosuma ringid lauljate ja tantsijate näol. Ja nagu seentele, nii lisandus noori siia-sinna ringidesse, lõppkokkuvõttes polegi nagu õiglane öelda, et "pensionäride" ettevõtmised on mõeldud ainult pensionäridele.

Kahju küll, et rahalised võimalused piiravad võimalusi end teistele pakkuda ja külalisi kutsuda, aga seda hoogsamad on omad peod. Needsamad võimalused ei luba laudu katta rohkem kui kord aastas, jõulupeoks. Igakuistel pidudel toob kodunt igaüks seda piskut, mis on. Aga see pole ka oluline. Tähtis on see, et ruum on hubaselt soe, on küünarnukitunne, on ilusat tantsumuusikat omaenda entusiastlikult kapellilt, hea põrand kepsutamiseks. Kauneid laule, tantsunumbreid ja lõbusaid lugemisi. Nii kestab septembrist maini, siis tuleb suveuni, kui just kedagi ei vajata jaanipäeva või külapäeva täiendama.

Viimane trall oli mardikadri vahelisel ajal, oli karujahti - kuigi on vist juba keeluaeg, olid Rummu Jüri kaasaegsed mõisaprouad ja sulased, lausa meisterlikult lauldud laulud.

"Kevade" instseneering, kus Toots elas nii rolli sisse, et ei saanud sellest peo lõpuni välja. Oli ka hambatohter, kes pakkus abivalmilt teeneid viimastest hammastest lahtisaamiseks, kuid edutult, sest jahimehed olid oma nahad rubladeks vahetanud ning "viinastunud". Oli kohal ka "Reisile sinuga" rahvas.

Miks ma seda kirjutan? Kallid eakaaslased, ärge langege masendusse, otsigem oma elada antud aastatest midagi head, elage iseendale, kõige kiuste!

E. SAKRITS,

Kaarepere pensionäride ühenduse Härmalõng liige


Vabandan tülitamise pärast

Olen kaksteist aastat olnud pensionär ja esimest korda elus otsustasin paluda toetust. Pöördusin Jõgeva vallavalitsuse poole palvega võimaldada mõningat toetust puude ostmiseks. Nüüd leian, et see oli viga ja tülitasin ametnikke asjata.

Selle vastuse pärast, mis mulle saadeti, hakkas mul iseenda pärast häbi, et üldse oma palvet esitada julgesingi. Kõigepealt on üles loetletud terve rida määruste, seaduste ja paragrahvide numbreid, mille põhjal: "Rahaliste vahendite ebapiisavuse ja/või kuludokumentide puudumise tõttu jätta rahuldamata alljärgnevad avaldused". Loetletud viie nime hulgas on ka minu nimi. Edasi on lugeda: "Korralduse peale võib vastavalt Halduskohtu menetluse seadustikule esitada kaebuse või protesti Jõgeva Maakohtusse 30 päeva jooksul arvates korralduse kättesaamise päevast."

Niisugune vägev kiri võtab päris nõutuks. Esimese hooga arvasin, et olen mingi hirmsa asjaga hakkama saanud. Igatahes võtab igasuguse palve esitamise isu küll ära. Ei jäägi üle muud, kui vabandada ja lubada, et ma vallalt enam kunagi midagi ei küsi. Tekib aga küsimus, kellele ja mille alusel üldse toetusi makstakse.

MARGARITA PORRO


JUHTKIRI

Tavalist ebaloomulikku surma ei märka keegi

Väike liinilennuk põrutas 23. novembril natuke peale kella 18 Hiiumaal sõna otseses mõttes võssa. Maandumisel tehti nähtavasti mingi viga ja lennuk põrutas lennuväljast mööda soomaastikule. Surma sai inimesi tükki üks ja 14st nii mõnigi vigastada. Maailmamastaabis suhteliselt juba tavaline asi, pigem käib rubriiki "hea, et niigi läits."

Reaktsioon juhtunule oli umbes selline, nagu oleks kilomeetrite kõrguselt keset Hiiumaad sadanud sadu inimesi sisaldav Boeing ja plahvatanud nii, et kogu saar oleks olnud puhas ja pool tuhat hukkunut. Uudistesaadete väljaanded, dramaatilised reportaa¾id ja ajalehtede esileheküljed, süvenenud analüüsid. Möllu kui palju.

Samas on juba täiesti tavaline, et liikluses võib ühel päeval hukkuda mitu inimest, inimese käe läbi leiab oma otsa teist samapalju, aga keegi ei tee sel puhul erutusest kogelevat AKd. Tähendab, et kui hukkud Eestis alla kukkunud lennukis, oled palju rohkem tähelepanu väärt kui inimene, kes saab surma Maanteeameti poolt euronõuete järgi libedaks projekteeritud tavalisel maanteel.

Einoh, muidugi, ega meil need raudlinnud iga päev alla kuku, haruldus muidugi, aga Hiiumaa kräsh polnud midagi üleloomulikku, lihtsalt kellegi valearvestus ja kõik. Samas, maanteedel hukkumisel on täiesti konkreetsed ja ärahoitavad põhjused, kuid selle peale teatab järjekordne direktor ülbelt, et kui ikka ise sõita ei osata, siis ärgu sõidetagu. Hukkuvad ka täiesti süütud ja, mida traagilisem, noored inimesed, aga see ei pane kellelgi kulmugi kergitama, mingitest preventiivsetest abinõudest rääkimata.

Päev enne lennukit kukkus alla Madis Hint. 31-aastane Eesti Päevalehe ja Eesti raadiote sümpaatne Moskva korrespondent libises teadmata asjaoludel oma kõrge kortermaja katusel ja sai surma. Mees, kes käinud T¹et¹eenias ja teistes üliohtlikes paikades ja sealt eluga tagasi tulnud, kaotas oma elu rumala juhuse läbi. Ja muidugi polnud ajalehtedes ridagi (vähemalt enne laupäeva mitte). Lihtsalt tagasihoidlikud kaastundeavaldused lehe sabas ja kõik.

Tähendab, surra olmesituatsioonis pole piisavalt heroiline, ole eelnevalt nii surmapõlglik ja noor kui tahes. Nii et vaadake, kuidas surete. Mida imelikumalt, seda parem.

27. november 2001. a



MAJANDUS

Kuremaal jätkati koostööd veeprojektide alal

Kolmapäeval toimus Kuremaa Tervisekeskuses Soome ja Eesti maakondade keskkonnakoostöö 3+3 raames veeprojekti alane seminar. Seminari raames korraldatava rühmatöö eesmärgiks oli ühiste huvide ja kokkupuutepunktide väljatoomine.

Konkreetselt peatuti ka Kuremaa järve puhastamise jätkamise, autoparkla ja ujula ehitamise ning keskkonnaalase kasvatuse teemadel. Seminarist võttis osa ligi 50 huvilist.

Eestipoolseteks projektideks saadakse raha põhiliselt PHARE CBC projektist. Seda raha saab hakata kasutama tõenäoliselt alates aprillist 2002. a. Soome-poolse kolmeaastase projekti maksumus on 3,3 miljonit marka, millest 50% saadakse INTERREG III A projektist ja 50% kaetakse Soome keskkonnakaitsekeskuste, kolme

maakonna ja osalevate valdade eelarvest. Eesti summad võivad soomlaste vahenditest olla 7 korda väiksemad.

Ligi 5 aastat tagasi alguse saanud koostöösse on Soome poolt hõivatud Päijät-Häme, Kymenlaakso ja Itä-Uusimaa ning Eestist LääneVirumaa, IdaVirumaa ja Jõgeva maakonnad. Jõgevamaa partnerid on Porvoo ja Kuusankoski linnad. Jõgeva valla koostööpartneriks on aga Orimattila linn.

"Praegune veeprojekt on pikaajalise koostöö vili. Eelnevad projektid puudutasid säästvat arengut, maa kasutusala planeerimist (näiteks

detailplaneeringud) ja inimeste keskkonnaalast kasvatust. Veeprojekt ise jaguneb aga kaheks, veemajanduslikuks (näiteks veemajanduskavad, vee- ja kanalisatsioonitrassid jne) ja veekogude hooldamiseks," rääkis Jõgevamaa koordinaator ning Jõgevamaa Keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist Moonika Aunpuu.

Veemajanduse alal tehakse koostööd Kasepää ja Saare vallaga sealsete veemajanduskavade koostamisel ja veemajanduse arendamisel ning Põltsamaa valla heitveekäitluse edendamise osas. Veekogude projekte on kolm: Voore tehisjärv (vt Vooremaa nr 134), Kuremaa ja Kamari järv.

"Kamari järve osas tuleks täpsustada, kas probleemiks on kinnikasvamine või setete tekkimine. Pakutakse setete uuringuid ja edasise tegevuse meetodeid. Kuremaa järve osas ootavad soomlased lisaks kaardimaterjale, põhiandmeid ja probleemide loetelu ning pakuvad vastu planeerimis- ja rekonstrueerimisspetsialistide teadmisi ning töökogemusi," lausus Moonika Aunpuu.

Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul peatus oma ettekandes tehtul ja vaagis edasisi plaane. "Valminud on Kuremaa järveala detailplaneering ja on olemas ka uurimus järve veemajandusliku kava koostamiseks, kus on välja toodud lahendamist vajavad probleemid. Korda tehtud supelrand läks maksma 360 000 krooni, millest 300 000 krooni saadi põllumajanduspiirkondade programmist ja 60 000 Jõgeva vallalt. Ranna hooldustöödeks kulutab vald aastas ligi 50 000 krooni.

Meil on plaanis olemasolev hoone (endine saun) ümber ehitada rannahooneks, ehitada valmis autoparkla ning teha telkimis- ja laagriplatsid. Samuti on vaja jätkata järve puhastamist, et vältida järve kinnikasvamist ja reostumist," rääkis Uuno Laul.

Raha taotletakse ka põllumajanduspiirkondade programmist. Orienteeruvad summad peaksid algama 770 000 kroonist. Lõplik maksumus sõltub Uuno Lauli sõnul näiteks kasvõi sellest, kui suures ulatuses järve puhastada.

Tahetakse kaasata ka õpilasi, kes kirjutaksid uurimusi kodukoha veemajandusest ja sealsetest probleemidest. Koolides kavatsetakse korraldada veepäevi. Samuti tahetakse Eesti ja Soome koostööpartnerite vahel hakata õpilasi ja õpetajaid vahetama. Keskkonnakasvatuse alal on koostööna välja pakutud ligi tosin teemat, näiteks joogivesi, kaevud, veekogude hooldus, rannaasustus jne.

RAIVO SIHVER


Meie mured tuleb meil endal lahendada

22. novembri 2001 aasta ajalehes Vooremaa avaldati härra Herbert Sööde kiri "Veemured", milles on kajastatud Jõgeva pensionäride jututoas 13. novembril käsitletud teemat. Muuhulgas on esile toodud arvamus AS Jõgeva Vesi lohakast asjaajamisest. Püüame selgusele jõuda, kust pärineb selline arvamus.

Jõgeva linna "Veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja" järgi tuleb tarbijatel teatada jooksva kuu 25. kuupäeva seisuga oma veemõõtja näit enne järgmise kuu algust. Kui tarbija pole oma veemõõtja näitu teatanud, arvestatakse tema eeldatav tarbitud veekogus eelnevate kuude tarbimise järgi. On selge, et sellisel toimimisel tekivad vahed tegeliku ja arvestatava tarbimise vahel, kuid asja mõte on selles, et vähendada koormust teistele sama elamu korteriomanikele, kes peaksid muidu kinni maksma selle korteriomaniku veekasutuse, kes jättis oma veemõõtja näidu teatamata.

Kuna kirjas toodud numbrid lähevad kokku käesoleva aasta oktoobri arvestuse vastu protestinud härra Viido Uueda, elukoht Pargi 24-8, veemõõtja näitudega, siis selgitame probleemi ka ajalehe lugejatele. Härra Viido Uueda unustas käesoleva aasta septembris teatada oma veemõõtja näidu ja talle arvestati septembri tarbimiseks, lähtudes eelnevate kuude tarbimisest 1 m3, mis lisati tema eelnevale veemõõtja näidule. Tegelikult tarbis ta aga 3 m3 rohkem, mis selgus, kui ta esitas oktoobrikuu veemõõtja näidu. Need septembris rohkem kulunud 3 m3 maksid kinni elamu teised korteriomanikud. Kui me oleksime rikkunud kehtestatud eeskirja ja ei oleks arvestanud seda kogust härra Uueda oktoobrikuu tarbimise arvestuses, nagu ta nõudis, siis oleks veekulu jäänudki teiste maja korteriomanike kanda. Kuna seda arvestati, siis vähenes selle võrra oktoobris arvestatud elamu veemõõtja näidu ja elamu tarbimise vahe, mille kaudu said teised korteriomanikud oma raha tagasi. (Kolme kandi võrra oli maja ülekulu väiksem.)

Sellelaadseid pretensioone esitab härra Viido Uueda kuust kuusse. Esinedes oma sõnades kõrgete ametnike soosikuna, nõuab ta sellest lähtudes agressiivselt oma tahtmiste täitmist, vaatamata meie töötajate püüetele probleeme selgitada.

Oleme leidnud lahendused kõikidele meile esitatud probleemidele. Püüame mõista meie tarbijate murede põhjusi ja kui see püüe on vastastikune, siis probleemid lahenevad ja ei kordu. On olemas väike osa tarbijatest, kes esitavad oma probleeme eelarvamustest lähtuvalt. Nende probleemide lahendamine võtab rohkem aega, sest meil tuleb nende eelarvamused hajutada. Enamasti see õnnestub, kuid üksikuid erandeid esineb.

Aegajalt esineb seda, kui tarbija on teinud ettemaksu ja on pahane, et seda pole sellisena arvestatud. Põhjus on selles, et tarbija ei ole maksekorraldusele kirjutanud, mille eest ta maksab. Kui seda ei ole tehtud, saame me eeldada vaid seda, et makstud on veemõõtja hetkenäiduni. Maksekorraldusel on lahter makse selgituse jaoks. Kui see on täidetud, jääb ära suurem osa tekkida võivatest segadustest. Sellesse lahtrisse tuleb märkida teatisel olev maksja i/k number (viiekohaline), millise veemõõtja näiduni tasutakse ja kui tehakse ettemaks, siis millises summas.

Peale eeltoodu esineb maksekorralduste täitmisel veel teisi vigu. Sageli juhtub, et puuduvad või on raskesti loetavad maksja nimi ja aadress, seda eelkõige nende puhul, kes tasuvad makseraamatuga. Sellisel juhul ei tea me, kelle arvele makstud raha kanda ja tekivad jälle segadused. Oleme rääkinud ka varem veeettevõtte ja tarbija vahelise koostöö tähtsusest. Kuna tarbimise arvestuse pidamises osaleb ka tarbija, siis sõltub selle õigsus sellest, kuidas me omavahel suhtleme.

Palun esitage meile korrektsed andmed ja me anname oma parima, et need andmed korrektselt töödelda. Oleme veendunud, et emotsioonide ajel rusikatega vehkimine ja teise poole tendentslik

süüdistamine ei tule asjale kasuks. Oleme alati tänulikud ettepanekute eest, mis võivad asjaajamist parandada ja mida on võimalik seaduslikult rakendada.

KAJA LEPIK,

AS Jõgeva Vesi klienditeenindaja


Maakonnakeskuse vee- ja kanalisatsioonitrassid korda

Jõgeva on liitunud Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise ehk nn 17 linna programmiga, mille abil loodetakse maakonnakeskuse kehvas seisus olevad vee ja kanalisatsioonitrassid korda teha.

Nagu paljudes Eestimaa linnades ja asulais, on ka Jõgeva linna vee ja kanalisatsioonivõrk suhteliselt halvas seisukorras. Aastatel 19961999 Jõgeval tehtud eeluuringutest selgus kurb tõsiasi, et ligi 50% linna torustikest ja pumplatest on mitterahuldavas seisukorras, mistõttu nende rekonstrueerimine on möödapääsmatu. Lisaks juhiti eeluuringutes tähelepanu suurtele ekspluatatsioonikuludele, mis tulenevad peale amortiseerunud torustiku ka vähesest automatiseeritusest ning vananenud seadmete kasutamisest.

17. juunil 1999. a otsustas Jõgeva linnavolikogu liituda 17 linna programmiga, et kasutada välisriikide finantsabi veemajanduse infrastruktuuri parandamiseks. Kavandatavate tööde maksumus on üle 20 miljoni krooni. 53% investeeringutest saadakse Euroopa Liidult ja Põhjamaadelt tagastamatu abina, 37% tuleb laenata välispankadest ja 10% kaetakse kohalike vahendite arvelt.

Põhjamaade, keskkonnaministeeriumi ja Jõgeva linnavalitsuse koostöös on kavandatud tööde kohta tehtud eeluuring, samuti on linnavalitsus tellinud muud vajalikud uuringud ja kuulutanud välja hanke torustike ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste uurimistööde tegemiseks.

Linna reoveepuhasti ehitustööde käigus valmis kevadel kaks olulist objekti: Suvila ja Energia tänava kanalisatsiooni pumbajaamad koos kanalisatsioonitrassidega. Seetõttu tuli varasemat projekti mõneti korrigeerida. Juunikuus hindas Põhjamaade esindaja Paakkari Consulting OY muudetud projekti ja kiitis selle heaks. Põhjamaade pangale Nordic Environment Finance Corporation on edastatud raport laenu saamiseks.

Projekti peaeesmärgiks on uute tarbijate liitumine tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning amortiseerunud trasside ja pumbajaamade uuendamine. Kui praegu kasutab 74% Jõgeva linna elanikest ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust, siis aastaks 2010 peaks see näitaja olema 90%.

Projekti raames on 2002. a kavas rekonstrueerida Kruusa tn veepumbajaam ning veehaare. Kõige mahukamad renoveerimistööd toimuvad raudtee ja Pedja jõe vahelisel alal, kus ehitatakse välja Kalda, Tamme, Staadioni, Roosi ja Aamisepa tn piirkonna vee ja kanalisatsioonitorustikud. Lisaks on kavas Vainu-Heina tn piirkonna kanaliseerimine ja Aia-Põllu tn piirkonna kanalisatsioonivõrgu laiendamine.

Uuendada tuleb ka kanalisatsioonitorustikku südalinnast Suvila tänavani. Koostöös Jõgeva vallaga loodame Jõgeva aleviku linna kanalisatsioonisüsteemiga ühendada.

VELLO RÜNDVA,

Jõgeva Linnavara veemajandusspetsialist



GLEIER

Seks ja targad raamatud

Vooremaa foorumis sõideldi, et Dr Noormees ei tea asjast midagi, et lugegu enne mõni tähtis seksuoloogiaalane raamat läbi. Ja üldse pole ilma vastava hariduseta sellistes asjades sõnaõigust. Professionaalne värk "muss sein".

Noh, esiteks on Dr N lugenud nii mõndagi ja surmtõsiseid käsitlusi ka. Hallide kaantega nõukogude aja pakse raamatuid ja samas ka täiesti värvikirevaid ja tühiseid spekulatsioone. T¹ekanud nii klassikuid kui alternatiivikuid.

Üldiselt on nii. Aju funktsioneerimisega seonduv on meditsiinis üks keerulisemaid ja problemaatilisemaid alasid, samuti on ühiskonnateadustega. Seksuoloogia on tihedalt seotud psühholoogiaga ning sotsioloogiaga ja siin on vähe täiesti kindlaid, objektiivseid ja ümberlükkamatuid tõdesid, mida hea õpikutesse panna ja raudse tõena pähe tuupida nagu füüsikat.

Seksuoloogiaalased raamatud sõltuvad nende kirjutajatest palju rohkem kui näiteks tavameditsiini käsitlevad teosed.

Samuti on seksuoloogias vähe või pole üldse "piibleid", mille läbilugemine peaks olema kohustuslik igale asjast huvitatule. Tõsisemad seksuoloogia alased raamatud lähtuvad USAs 20. sajandi keskpaigas esile tõusnud teadlase A. Kinsey traditsioonist, mille järgi avaldatakse peamiselt uuringute ja küsitluste statistilisi tulemusi ning üldistatakse neid.

Loendatakse patsientide suguakte nädalas, tüpiseeritakse poose, seostatakse ini meste iseloome, sotsiaalseid taustu jms nende seksuaalsete parameetritega. Ehk siis lähtutakse tavateaduse (eksperiment - tulemused - tulemuste protsendiline jaotus) järjekorrast. Seda peetakse kõige klassikalisemaks teaduslikuks lähenemiseks seksuoloogiale. Eesti tuntuimaks näiteks võib olla 80ndate lõpus ilmunud Ilmar Soomere "Väike Eesti seksiraamat".

Teine suund uurib seksuaalsuse ja tavapsühholoogia psühhiaatria seoseid, et leida vastavaid seaduspärasusi ning lahendada ka nii igasugu probleeme ja seletada hälbeid. See on Eestis kõige tuntum seksuoloogia vorm, millega on tegelenud Helgi Toomsalu, Aleksander Pulver jt.

Kolmas suund on seksuoloogia ja ühiskonna suhete uurimine. See liin on levinud peale 60ndaid aastaid, peale sugurevolutsiooni, kui hakati neid seoseid ülimalt tähtsateks pidama. Paljud feministlikud jms teooriad lähtuvad sellest liinist. Peamine mõte on, et ühiskond ja selles toimuvad protsessid mõjutavad inimeste seksuaalset käitumist ja vastupidi. Siit ka igasugused spekulatsioonid Hitleri seksuaalsuse mõjust tema käitumisele ja selle tõttu ka Saksa riigi saatusele, rasestumisvastase tableti mõjust Lääne kaasaegse kultuuri arengule, religiooni mõjust seksuaalsusele jne.

Kolmas liin on kõige ebateaduslikum ja siin võib iga autor ise luua oma teooriaid seksi seostest ajaloo, mütoloogia, kunsti jmsga. Eestis on nii laineid löönud Valev Mirtem ja Aleksander Hein talu.

Levinud on ka igasugused vahepealsed vormid, mida võib laialdaselt leida naisteajakirjades. Ükski neist pole nüüd ainuõige. Ei seleta kõike ära ei statistika, psühholoogia, sotsioloogia ega muu abrakadabra. Küll on aga erinevatest käsitlustest ühiskonda ringlema jäänud väga palju hiljem ekslikeks osutunud arusaamu, mida paljud püüavad kramplikult tõe pähe haarata. Ning samas on paljud asjad jäänud ebaõiglaselt tähelepanu alt välja ja segaseks. Just selliseid momente püüabki dr Noormees katta.

DR NM


REPORTAA®

Inimesed, tundke rõõmu pisikestest asjadest

Kenal novembripäeval läksin külla parimale sõbrannale. Külakostiks ostsin paki ¹okolaadiküpsiseid. Kõik oli tore seni, kuni haarasin jopitaskust küpsised ning ulatasin need sõbrannale – ta keeldus neid vastu võtmast.

Oletasin tema kuuldes, et küpsiseid vastu võtmast keeldudes näitab ta oma vastumeelsust minuga suhelda. Kuid see polnud tõsi - nii ta vähemalt väitis minule.

Tunnistan siiralt, et lootsin küpsiseid koos sõbrannaga süüa. Tema ülesandeks oleks olnud teelaua serveerimine. Samas oleks saanud küpsiseid näksida õuepingilgi ning me oleksime puistanud küpsisepuru isegi lindudele, kes talvekülmaga on ikka tavaliselt näljatunde kammitsais. Nii romantiline, kas pole? Kuid kõike seda ei toimunud.

Tagantjärele olen püüdnud mõtiskleda, milline oleks motivatsioon ühel kenal noorel naisterahval kingituse vastu võtmiseks. Kindlasti oleks see toimunud juhul, kui oleksin sõbranna koduukse lävele sõitnud uhke BMWga, millel on ees peegelklaasid. Ja kingituseks oleks pidanud ostma Armani või Versasce 2000-kroonise parfüümi. Kas kingitus oleks ikka vastuvõtmist leidnud? Aga loomulikult. Ikkagi BMWga. Ikkagi Armani või Versasce parfüüm. Tase. Poeb isegi kõige piprama kaunitari hingesügavusse. Ja juba ta ongi armunud - nii kähku see käikski. Täpselt nagu Kenderi romaanides.

Kahjuks elatun mina 500-kroonisest toimetulekutoetusest. BMWd ei suuda ma endale soetada. Armani või Versasce parfüümi ostmiseks peaksin pangas vormistama 2000-kroonise pangalaenu ning tasuma seda vähemalt minimaalselt neli kuud (4 korda 500 krooni=2000 krooni). Ühesõnaga, olen tühise rahakotisisuga tühine noormees, kelle ainus rõõm on tunda naudingut tühistest väikestest ja odavatest asjadest.

Jah, isegi minu parim sõber on mulle öelnud, et minu jaoks on toosama tütarlaps kõrgklass. Et tema ei üritakski taoliste neidudega suhelda. Tiivad ei kannaks. Täpsemalt: rahakoti tiivad ei kannaks teda nii kõrgele.

Kas Eesti ühiskond on muutunud liiga maskuliinseks? Kohati tundub küll. Kuis muidu väärtustatakse Eestis kõrgelt arengut ja edu, raha ja asju, meeste jõulisust ja tugevust. Sümpaatsematena tunduvad tugevad isiksused, elatakse töötamiseks ja peetakse au sees jõulist juhtimisstiili.

Eestlased on muidugi suhtunud ameerika elulaadi nähtustesse - Coca-Colasse, Mc Donaldsisse ja Hollywoodi filmidesse pigem sümpaatiaga, kuid mitte ülevoolava sõprusega nagu venelased ega vihameelselt nagu prantslased. Kuid nendel rahvustel on selleks omad põhjused.

Järjekordseks näiteks Eesti ühiskonna maskuliinsusest on see, et tuntakse rõõmu jõulistest asjadest, kolossaalsusest. Ja lihtsad asjad, nagu seda on küpsisepakk, ei mõju hingele nii positiivselt, kui seda suudavad teha kallihinnalised briljandid, parfüümid, adidase või nike originaalriided. Lihtne ja odav on out, kuid kallis ja jõuline on in.

Sellest hoolimata ei tunne mina isiklikult ennast veel outsiderina, vaid inimesena, kellel on tunded. Ma mõtlen, ma soovin, mul on eesmärgid, ma unistan vahetevahel ja mul on olemas eneseteostus, mis on kõige olulisem. Seetõttu tunnen end kuidagi PIIRIÜLETAJANA. Minu jaoks pole piire, sest nad ahistavad mõttemaailma. Kellele aga meeldib kedagi või midagi ahistada? Kas sinule, kallis lugeja? Oih, jälle ületasin piiri - sündsuse piiri, et julgesin seda sinult küsida. Sina pole ahistaja, vaid korrektselt mõtlev homo sapiens.

Vale puha! Ma pole riigipiiride ületaja. Vähemalt pole ma seni veel külastanud ühtegi välisriiki. Kuid mis on piir? Tavaline, kas mõtteline või tõeliselt tõmmatud joon millegi või kellegi vahel. Abstraktses plaanis klassifitseerib ta meid headeks ja halbadeks, rikasteks ja vaesteks, tarkadeks ja rumalateks. Ei midagi enamat.

Neid piire pole kerge ületada - vähemalt nii mõeldakse. Nimetaksin seda enese haletsemiseks. Kõik me oleme lihast ja luust inimesed, kellel on vajadus süüa, õhku hingata, juua ja anduda kirele. Me soovime ennast teostada, inimestega suhelda. Me ise mõtleme lihtsalt endid ebavõrdseteks. Peame rikkaid ja kuulsaid mingiteks müstilisteks inimesteks, või õigemini jumalusteks - et oleks jälle jõulisem mõttevälgatus.

Mina olen aga isiklikult tina visanud Alphaville lauljaga. Liibuvalt tantsinud Maarja-Liis Ilusaga, tema peigmehe Koit Toomega suhelnud, kokku puutunud poliitikutega ja ärimeestega jne. Ma pole seniajani avastanud neis kelleski midagi jumalikku. Nad pole isegi mitte üleolevalt küsinud, et mees, kes sina selline üldse oled?

Kas teid huvitab, mis sai tollest küpsisepakist? Kindlasti. Peale pooleteisetunnist vestlust lahkusin ja jätsin küpsised sõbranna esikusse kapi peale. Hiljem rääkis ta, et ta ei visanudki neid koos "mõttelise minuga" prügikasti. Küpsiste näsimisest tundsid rõõmu tema noorem vend ja õde. Meie vaid suudame oletada, kuivõrd rõõmsad ilmed neil olid küpsiseid süües.

TOOMAS REISALU


Ettevaatust - telekasõltuvus

Kuna töötus kasvab Jõgevamaal ähvardava kiirusega, inimestel jääb aktiivset tegevust üha vähemaks, samuti raha, siis on odav ja kättesaadav TV vaatamine saamas mitte ainult levinuimaks meelelahutuseks ja vaba aja veetmise viisiks, vaid päevaseks põhitegevuseks üldse. Ja seda muidugi mitte ainult täiskasvanute hulgas, vaid ka laste seas.

USA teadlased on selle nähtusega ja probleemiga tegelenud teadagi juba oma pool sajandit ning on selle risti-põiki läbi uurinud, nii psühholoogilisest kui ka psühhiaatrilisest aspektist.

TVsõltuvus on reaalne probleem ja kuigi ta pole füüsiliselt nii hävitav kui näiteks alkoholism, on tal täiesti kindlad ja selged sümptomid ja tagajärjed.

On välja töötatud test, kuidas saab seda diagnoosida. Kui enamik sümptomeid vastab tegelikkusele, siis on juba tegemist probleemiga.

1. Lülitate televiisori sisse kohe peale ärkamist.

2. Vaatate TVd edasi ka siis, kui sealt ei tulegi midagi Teile huvitavat.

3. Te ei viitsi enam midagi teha: vajalikke töid teha, koristada, pesta jms.

4. Väljas käite ainult äärmise vajaduse korral.

5. Te ei viitsi enam lugeda: raamatud jäävad pooleli ja ajakirjandus ei huvita teid samuti.

6. Tunnete ennast üksikuna, teistest mahajäetuna; eemaldute oma sõpradest ja tuttavatest; jälgite ümbritsevat elu nagu läbi klaasseina; tunnete teiste inimestega rääkides end ebamugavalt; ei julge helistada ega kõnelda.

7. Hakkate kaasa elama seebikatele, mis teis varem vaid põlguse esile kutsusid.

8. Otsite paaniliselt põhjust, et lükata muid asjatoimetusi edasi ja televiisorit edasi jälgida.

9. Tunnete, et ei vajagi elult muud, kui kaitsvaid seinu, natuke närimist, katust pea kohal ja televiisorit; tegelikkus väljaspool tundub Teile kole ja troostitu.

10. Teid hakatakse omaste poolt süüdistama telekasõltuvuses, kuid te peate seda pahatahtlikuks laimuks ning leiate sada argumenti, miks see nii ei ole.

Paljudele tuleb kuidagi tuttav ette, eks ole. Probleem on keeruline ka selle tõttu, et ega TV-sõltuvusest polegi nii lihtne jagu saada. Ei aita, kui näiteks viisor ära lõhkuda või muu sarnane vägivald. Küll sõltlane oma aparaadi leiab. TV-sõltuvus on kerge üle minema näiteks internetisõltuvuseks jms.

Kõige parem oleks ohvrile leida uus motivatsioon,

elueesmärk. Näiteks töö, kui see puudub. Mõneti ongi TV-sõltuvus kaitsereaktsioon igasuguste eluraskuste vastu ja omamoodi aitab keerulisi perioode siiski suhteliselt (võrreldes ikkagi näiteks alkoholismi ja narkomaaniaga) odavalt ja suuremate kahjustusteta üle elada. Kuid pikaajaline TV-sõltuvus võib inimese tõsiselt alla viia ja maha kanda, nii et tast õiget elulooma ei saagi. Nii et olge ettevaatlikud!

MARGUS KIIS



SPORT

Vooremaa võrkpalliturniiri võitsid Avinurme naised ja Põltsamaa mehed

Möödunud reedel ja laupäeval peeti Põltsamaal ja Adaveres 45. ajalehe Vooremaa võrkpallivõistluste finaalmängud.

Naiskondadest pälvisid esikoha Avinurme võrkpallurid Ida-Virumaalt, meeskondadest aga Põltsamaa linna võistkond. Võidukaid võistkondi autasustasid maakonnalehte välja andva ASi Seitung nõukogu esimees, ettevõtja Aivar Kokk, peakohtunik Toivo Uusna ja Adaveres toimunud turniiri korraldaja Väino Treimann.

Vooremaa võrkpalliturniiri alagrupimängudel osalesid kümme meeskonda ja samapalju naiskondi. Lisaks jõgevamaalastele lõid kaasa võrkpallurid Tartumaalt, Ida-Virumaalt ja Järvamaalt.

Naiskondadest pääsesid finaali võistkonnad Avinurmest ja Adaverest, Carmen Kuremaalt ja Mix Põltsamaalt. Meeskondadest võitlesid välja õiguse mängida lõpumängudel Põltsamaa, Kurista, Lustivere ja Lähte võrkpallurid.

Finaalmängudes mängis iga võistkond läbi kõigi vastastega. Naiste arvestuses pälvisid esikoha Avinurme võrkpallurid Ida-Virumaalt, kes võitsid Vooremaa turniiri ka möödunud aastal. "Naised, kes Avinurmes võrkpalli mängivad, kuuluvad kohalikku tervise ja spordiseltsi ja tegelevad ka teiste spordialadega. Oma edukust põhjendame ka sellega, et mitmed nooremad Avinurme naised, kes õpivad Tartus ja Tallinnas kõrgkoolides, tulevad olulisemate võistluste ajaks meie võistkonda mängima, sest kodukoha spordiau

tahetakse kaitsta," ütles Avinurme võrkpallur Anne Kallavus.

Teise koha sai õrnemast soost võrkpalluritest Põltsamaa spordilubi Mix (eestvedajad Eva Valksaar ja Kaja Toom). Kolmandaks tuli aga naiskond Carmen Kuremaalt. "Sellel võistlusel ei mänginud me täismeeskonnaga, sest kolm naist võistlesid Palamuse võistkonnas,

kes alagrupist kaugemale ei pääsenud," rääkis Carmeni treener Andres Lippur. Kogenud spordimees hindas kõige osavamateks mängijateks õdesid Ave ja Anneli Liinamäge.

"Mängud Carmeniga kulgesidki meil kõige pingelisemalt. Näiteks alagrupis jäime Carmenile alla," lausus võrkpallur Anne Kallavus Avinurmest. Neljanda koha pälvis Adavere naiskond, keda treenib kohalik spordimees Väino Treimann.

"Võrkpallinaiskondade arvestuses on konkurents Jõgevamaal tugevamaks muutunud," avaldas arvamust spordiliidu Kalju tegevesimees Uno Valdmets.

Meeskondadest oli kõige võidukam Põltsamaa võistkond, mille kapteniks on Peeter Jaani. "Võitmiseks tuli omajagu vaeva näha. Võrdlemisi pingeliseks osutus mäng Lähte meeskonnaga, keda võitsime 3:1, kuigi algul lootsime suuremat ülekaalu. Ka Lustivere võistkonnast saime jagu 3:1 ning Kurista võistkonnast 3:0," lausus Peeter Jaani. Teise koha mängisid välja Lähte võrkpallurid Tartumaalt, kolmanda koha Kurista spordiklubi ning neljandaks jäi Lustivere võistkond.

"Jõgevamaa võrkpallielus annab tunda järelkasvumure, sest noori on vähe peale kasvamas," mainis peakohtunik Toivo Uusna, kes on

aastakümneid hinnanud maakonnalehe võrkpalliturniire.

Võidukamate naiskondade ja meeskondade autasustamine toimus Adavere klubis. Diplomeid ja medaleid kätte andnud spordiliidu Kalju juhatuse liige ja ajalehte Vooremaa välja andva ASi Seitung nõukogu esimees Aivar Kokk ütles: "Hea, et on aktiviste, kes tahavad selliseid võistlusi korraldada. Ka maakonnaleht püüab järgmisi võistlusi senisest rohkem toetada."

JAAN LUKAS


Jõgeva hokitalv kogub hoogu

Tavatult vara sai sel aastal Jõgeval mängukõlbulikuks hokiväljak. Seda tänu soodsatele ilmaoludele ja spordiklubi Pedja liikmetele, kes esimesed külmad jää kasvatamiseks kohe ära kasutasid.

Esimesed treeningud toimusid Mustvee maantee väljakul juba möödunud nädala keskel. Enne seda käidi treeningutel Tallinnas ja Kohtla Järvel.

Eelmisel laupäeval olid Jõgeval juba Tartu hokimängijad ja toimus mitteametlik treeningmat¹. Jõgeva võitis 13:9 (7:3,2:2,4:4). Sel laupäeval tahetakse soodsate ilmaolude korral alustada lõppeva aasta maakonna meistri selgitamist. Meistrivõistluste mängud algavad kell 12. Hokikalender on eelolevatel kuudel tihe, sest SK Pedja meeskond mängib teist aastat kaasa Eesti amatöörliigas (HHL). Kui eelmisel hooajal mängis turniiril seitse klubi, siis tänavu juba üheksa. Seejuures on meeskonnad jagatud geograafiliselt kahte tsooni.

Tallinna tsoonis mängib viis ja Eesti tsoonis neli meeskonda. Viimasesse kuuluvad lisaks Jõgeva meeskonnale Kohtla-Järve Vete

ran, Tartu APF ja Tartu Kajakas. Mängitakse neljaringiline turniir. Kevadel toimuvad playoff mängud Tallinnatsooni meeskondadega. Kus, millal ja kellega Jõgeva meeskond lähiajal mängima hakkab, sellest juba edaspidi.

MART ERMANN



MITMESUGUST

Mustvee saab kaasaegse sadama

Märke sadamakohast Mustvees on leitud juba muinasajast. 1. oktoobrist 1995 on Mustvee sadam Eesti Veeteedeameti poolt tunnustatud kui Eesti esimene ametliku sadamapassiga siseveekogu sadam. 1995. aastal anti sadama maa munitsipaalomandisse. 1998. aastal tehtud ekspertiis näitas aga, et vana puukai on muutunud ohtlikuks - alusvaiad on läbi mädanenud.

9. märtsil 1999 sõlmiti koostööleping Riikliku Mereinspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi, Jõgeva maavalitsuse ja Mustvee linnavalitsuse vahel, milles pooled deklareerisid oma huvi ja koostööd sadama ehitamisel. 1999. aastal telliti aktsiaseltsilt Kobras Mustvee uue sadamakai projekt. Tänavu sügisel õnnestus lõpuks ehitustöödega alustada. Sadamaala süvendustööd lõpetati novembri keskpaigaks. 50 meetrit uut kaid valmib selle aasta lõpuks. Sadama renoveerimist rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu, samuti Regionaalarengu Sihtasutuse kaudu. Järgmisel aastal on plaanis töid jätkata. Juurde on vaja ehitada veel 70 meetrit kaid ning kindlustada kivimuule jõesuudmes. Ehituse peatöövõtja on OÜ Bauwerk.

Kaasaegse sadama valmimine Mustvees võimaldab taastada reisilaevaliikluse Peipsil, on kasuks nii piirivalvele, järveuurijatele kui turistidele ning loob uusi eeldusi kogu Peipsi järve äärse piirkonna arenguks. Sadamaala süvendamisel järvepõhjast eraldatud pinnasega kaetakse Mustvees suvel suletud vana prügila. "Kui tavaliselt Eestis vanad keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad vaid suletakse, siis pinnase olemasolu võimaldab Mustvees prügilademed katta, nagu keskkonnanõuded ette näevad. Oleme väga rõõmsad, et meie projekt pälvis Keskkonnainvesteeringute Keskuse heakskiidu," märkis Mustvee linnapea Pavel Kostromin.

PEEP LILLEMÄGI


Poeedihingega aedniku mälestuseks

Täna 90 aastat tagasi sündis üks Eestimaa tuntumaid roosikasvatajaid, omaaegse Kurista roosiaia rajaja Ferdinand Laaser.

Sündinud oli ta küll Tallinnas töölisperekonnas, ent tõelise ettevalmistuse eluks andis noorukiiga Harjumaal Hageri vallas, kuhu tema isale Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest talu anti. Ilmailu imetlemise ja nautimise võimalus kodutalus andsid edasiseks elurõõmu ja tegutsemisindu. Hariduse omandas Ferdinand Laaser Vigala põllutöökoolis, kus õppis nii aiandust kui ka põllumajandust. Pärast teist ilmasõda töötas ta Luual, kuhu rajas aastatel 1950-1956 näidisaia ja puukooli. Paraku polnud Laaseril oma ideede teostamiseks piisavalt maad kasutada ning ta asus elama Kurista kanti Liivoja külla Metstoale.

Sinna hakkas ta 1957. aastal rajama roosiaeda, mida selle hiilgaeaegadel teati kogu Eestis, aga ka kaugemal. Kurista metsamajandile kuulunud roosiaia kasvuhoonetes ja avamaal kasvas 500-600 roosisorti, Ferdinand Laaseri enda aretatud. Peale rooside tegeles ta põhjalikumalt ratsuritähtede ja kaktustega ning rajas roosiaeda kauni kiviktaimla ja välikaminaga puhkenurga. Nii et kuigi ühelt poolt oli roosiaed tootmisüksus, oli see teisalt paik, kus silm puhkas ja hing kosutust leidis.

Ega selle kauni oaasi säilitamine lihtne olnud: roosiaiaga piirnenud suurmajandi asjameestega tuli Laaseril näiteks vägikaigast vedada, et nood ei laseks maha saagida kena kaasikut, mis roosiaia puhkenurka majandi lehmakoplist eraldas.


Kivi kaasa

Kaunis roosiaed hakkas peatselt kokku meelitama huvilisi lähemalt ja kaugemalt. Ekskursioonid hakkasid lõpuks juba aiandi tööd segamagi, ent kõik võeti ikka lahkesti vastu. Õnneks sai roosiaia juhataja hiljem giididena kasutada oma keskkooliikka jõudnud lapsi. Kiviktaimlast lubati aga igal ekskursandil, kes soovis, mõni väiksem kivi kaasa võtta. Mistõttu aegajalt tuli kivivarusid jälle täiendada.

Peale ekskursantide külastas roosiaeda pidevalt aga ka Laaseri enda arvukas sõprade ring, kelle hulgas oli ka nimekaid kultuuriinimesi. Eriti tihedalt lävis Laaser Jõgeva sordiaretusjaama rahvaga. Talvel oli sealsetel teaduriperedel, nagu näiteks Tammedel, Adojaanidel, Sarvedel ja teistel kombeks teha pühapäevaseid suusasõite roosiaeda, kus siis kohvi joodi, ilmaasju arutati ja nalja visati.

Napsumees Laaser polnud. Ainult tugevama füüsilise pingutuse järel võtnud sada grammi viina, et lihased järgmisel päeval kanged poleks.

Oma ühe elupõhimõtte "Tänasida toimetusi ära viska homse varna" oli Ferdinand Laaser lasknud raiuda ühele roosiaia muruplatsil seisnud kivile. See ei tähendanud, et ta homsele üldse mõelnud poleks: poeg Laido ja tütar Lemmi pühendas ta varakult oma aednikutegemistesse. Laido ja Lemmi (praeguse nimega Kangur) jätkavadki kumbki omal kombel 19 aastat tagasi manalateele läinud isa elutööd, esimene Laiusel ja teine Pärnu kandis.


"Papa alusel"

"Isa oli läbinisti romantik: peale aiailu loomise ta ka luuletas ja maalis. Kahju, et ta Eesti vabariigi taastulekuni välja ei elanud. Ta uskus nimelt, et nii, nagu kuulus roosisort Gloria Dei aitas omal ajal kaasa sõja võitmisele, võiks Eesti taasiseseisvumisele kaasa aidata ühe tõeliselt rahvusromantilise roosisordi aretamine. Sellise sordi aretamisest ta unistas," meenutas Laido Laaser. Isa aretatud roosisortidest peab poeg paremateks "Juubelit", "Mihklipäeva" ja peaaegu musta "Tondot".

"Kahest esimesest on kummastki üks põõsas säilinud Tallinna Botaanikaaias. Lillakaspunaste õitega "Juubelit" kasvatan veel vähesel määral ka ise," ütles Laido Laaser.

Õde Lemmiga, Pärnumaal tuntud iluaednikuga, kelle juures on hoiul ka isa arhiiv, teeb Laido Laaser aiandusalast koostööd. Kaudselt isegi isaga, sest paljud jõgevamaalased, kes Laidolt roosiistikuid ostavad, tahavad neid saada ikka "papa alusel", st poogituna Ferdinand Laaseri aretatud kibuvitsasordile.

"Päris sordiks seda küll ehk lugeda ei saagi: isa leidis loodusest ühe kibuvitsa erivormi ja valikute teel kujundas seda oma soovi järgi ringi. See on roosile väga hea alus, sest ta on külmakindel ning juurestik on suur ja tugev - tõeline habe," ütles Laido Laaser.

Laaserite aednikusuguvõsa enda tugevatest juurtest annab tunnistust see, et kolmaski põlvkond juba samal rajal astub.

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Pakis olnud valge pulber oli niiskuseimaja

Läinud reedel avaldas üks naine Lümatist, et tema posti teel saadetud kaubapakis on 2 väikest pakikest mingi valge pulbriga. Asjast teatati päästeteenistusele ja politseikonstaablile. Kontrollimisel selgus, et posti teel saadud kaubapakis oli niiskust imav pulber, mida postipakkidesse vajadusel pannakse.


Möödasõitja päästis ringieksleja

Teisipäeva öösel kella 3.45 paiku märkas juhuslik Põltsamaa poolt Jõgevale sõitja Aidus tee ääres naisterahvast, kes ebalevalt "hääletas". Poolkülmunud naine ei olnud esialgu suuteline autojuhile midagi seletama. Autojuht otsustas ootamatu reisija politsei korrapidaja juurde toimetada. Soojas ruumis naine toibus ja hakkas küsimustele selgemalt vastama. Osutus, et 1957. aastal sündinud Sirje on omavoliliselt lahkunud Aavere hooldekodust, mis asub Väike-Maarja vallas. Politseisse toimetamise ajaks oli ta omapäi seigelnud peaaegu ööpäeva.


Konstaabel sõitis varguskohale koos vargaga

Pühapäeva keskpäeval veidi enne kella ühte teatati politseile, et Saare vallas Kalliveres on ühel talumajal lõhutud ukselukk ja majas vargil käidud. Majaomanik teatas 20 liitri koduveini, nelja 0,5-liitrise meepurgi ja jänesenahkse talvemütsi kadumisest. Sündmuskohale sõitnud konstaabel kohtas teel Voore küla elanikku Meinhardi (1948), kellega koos vargusekohta sõitis. Kahtlustatav tunnistas oma tegu ja võttis süü omaks. Samuti tunnistas kahtlusalune konstaablile, et tema oli see, kes mõni aeg tagasi Voore side juurest jalgrattalt toidukraami sisse vehkis ja veel ühes kodukandi majas toiduvargil käis.


Purjus mees haaras tulirelva

Reede ennelõunal teatati politseile, et Põltsamaa-Kolga-Jaani teel üsna Viljandimaa piiri lähedal seisab keset teed Moskvit¹. Auto kuulus ühele Umbusi mehele. Autos oli üheraudne püss, mille rauas tühjakslastud padrunikest. Esialgseil andmeil oli autoomanik käinud Kolga-Jaani lähedal tuttava pool alkoholi pruukimas. Joomakaaslane olla aga mingil hetkel ägestunud, haaranud püssi ja tulistanud. Autoomanik suutnud püssi ägestunu käest ära rabada, autosse istuda ja ära sõita. Auto jäänud teele siis, kui kütus otsa lõppenud. Relv saadetakse ekspertiisi, asja uurimisega on alustatud.


Mees sai kukkumisel viga

Laupäeva öösel kella kolme paiku teatas üks meesterahvas Pala vallast Nõvalt, et üks kohalik mees on vigastada saanud ja võimalik, et teda on pekstud. Kohalesõitnud politseipatrull leidis juhatatud kohast tugevalt purjus mehe, kuid ta oli vaid kodutrepil kukkunud ja pöördus ise arstiabi saamiseks Tartu traumapunkti.


Politsei eest põgenenu sõitis teelt välja

Pühapäeva öösel poole nelja paiku märkas politseipatrull Jõgeva linnas mööda Aia tänavat Tallinna maantee poole sõitvat sõiduautot. Autol põlesid valgustatud tänaval täistuled. Kuna auto paistis lähenevat liialt kiiresti, mõõdeti ka auto sõidukiirust, mis oli 107 km tunnis. Patrullautol lülitati vilkurid sisse ning samaaegselt andis politseiametnik peatumisnõude ka valgustatud sauaga. Auto lähenes aga kasvava kiirusega, möödus inspektorist ja pöördus ristmikul Vaimastvere-Aravete suunas. Põgeneja kiirus ulatus kohati 180-192 kilomeetrini tunnis. Politseiauto sõitis pagejale järele, aga kui teeolud halvenesid, ei sõidetud kiiremini kui 130 km tunnis. Lääne-Virumaal Vahukülas kaotas politseiauto pageja silmist, kuid peagi leiti põgenenud auto teelt väljasõitnuna. Auto juurest lahkusid ühed jäljed. Kihutajat jäid otsima Järva politseinikud. Asjaolusid kontrollitakse.


Tartlase suvekodus lõhuti aknaid

Reedel leidis Tartus elav mees, et tema suvekodus Sepal on keegi huligaanitsemas käinud. Katki oli löödud maja kaks akent ja sauna aknad. Avaldaja sõnul majas aga sees käidud ei ole. Aknaklaaside lõhkumisega on avaldajale tekitatud 300 kr kahju.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval on pilves, selgimistega ilm. Paiguti sajab lund või lörtsi. Puhuvad ida- ja kagutuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on üks kuni -4 kraadi.

Kolmapäeval on pilves, selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund või lörtsi. Puhub kagutuul 4-9 m/s. Öösel on külma 0-7 kraadi, päeval on õhutemperatuur 2 kuni -4 kraadi.



Vooremaa

Teisipäev, 27. november 2001. a.

Jõgeva leivakombinaadi kuulsusetu lõpp

RAIVO SIHVER


Valged graanulid postipakis

ARDI KIVIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Kodanik ja riik Eesti demokraatias

HEIKI RAUDLA,

Siseministri nõunik


KIRJAD

Kaarepere rahvamajas saab meeldivalt lõõgastuda

E. SAKRITS,

Kaarepere pensionäride ühenduse Härmalõng liige


Vabandan tülitamise pärast

MARGARITA PORRO


JUHTKIRI

Tavalist ebaloomulikku surma ei märka keegi

27. november 2001. a



MAJANDUS

Kuremaal jätkati koostööd veeprojektide alal

RAIVO SIHVER


Meie mured tuleb meil endal lahendada

KAJA LEPIK,

AS Jõgeva Vesi klienditeenindaja


Maakonnakeskuse vee- ja kanalisatsioonitrassid korda

VELLO RÜNDVA,

Jõgeva Linnavara veemajandusspetsialist



GLEIER

Seks ja targad raamatud

DR NM


REPORTAA®

Inimesed, tundke rõõmu pisikestest asjadest

TOOMAS REISALU


Ettevaatust - telekasõltuvus

MARGUS KIIS



SPORT

Vooremaa võrkpalliturniiri võitsid Avinurme naised ja Põltsamaa mehed

JAAN LUKAS


Jõgeva hokitalv kogub hoogu

MART ERMANN



MITMESUGUST

Mustvee saab kaasaegse sadama

PEEP LILLEMÄGI


Poeedihingega aedniku mälestuseks

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Pakis olnud valge pulber oli niiskuseimaja

Möödasõitja päästis ringieksleja

Konstaabel sõitis varguskohale koos vargaga

Purjus mees haaras tulirelva

Mees sai kukkumisel viga

Politsei eest põgenenu sõitis teelt välja

Tartlase suvekodus lõhuti aknaid

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade