Vooremaa 28.03.2001

Vooremaa
Laupäev, 28. aprill 2001. a.
Sisukord
Jõgeva kesklinna jälgib videokaamera

Nüüd saabub Jõgeva Politseiprefektuuri korrapidajale telepilt ka Jõgeva kesklinnas toimuvast. Ööpäevaringselt salvestatakse see videolindile. Pildil on politseiinspektor Tanel Rohtmets. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Maakonna keskusesse paigaldati turvakaamera, mis võimaldab politseil ööpäevaringselt jälgida ja salvestada südalinnas toimuvat. Lähiajal seatakse videokaamera ka Põltsamaale.

Nagu teada, on jäänud politseinikke pärast ametkonna reformimist tunduvalt vähemaks. Elanike turvalisuse, milles ei saa paraku veel kuigi kindel olla, peab aga tagama.

"Politseinikke on küllaltki vähe ning on täiesti loomulik, et võtame kasutusele uusi tehnilisi vahendeid. Üheks abiliseks on Jõgevale paigaldatud kiirpöörajaga videokaamera, mille abil saame ööpäevaringselt jälgida osakest linna tänavatel ja haljasaladel toimuvast. Siseministeerium pakkus turvakaamerate paigaldamist kõikidele linna ja vallavalitsustele. Ministeerium oli nõus maksma pool kaamerate ja nende paigaldamise projekti maksumusest," selgitas politseiprefekt Olev Schasmin.

Jõgevamaal olid sellise pakkumisega nõus Jõgeva ja Põltsamaa linnavalitsused. Taotlejatele eraldati 80 000 krooni. Jõgeva kesklinna paigaldas jälgimiskaamera OÜ Autsec. "See on Jõgeval registreeritud firma, kes omab videovalvesüsteemi paigaldamise ja hooldamise sertifikaati. Nende pakkumine osutus soodsaks, projekti esimene etapp, mis on kõige kulukam, läks maksma 96 475,95 krooni," selgitas Jõgeva Linnavara insener Gunnar Sarv.

"Elektrooniline jälgimine pole meile mingi uudisasi. Juba mitu aastat võime korrapidajaruumis näha ekraanilt, mis toimub politseimaja mõnes ruumis ja ümbruses. Oleme saanud uued sidepidamisvahendid ja arvutid. Korrapidamisteenistusele saabunud kõned, ka taksofonidest helistatud, salvestame, fikseerime ka helistaja telefoninumbri. Kaamera abil saame avastada ka neid avaliku korra rikkumisi, millistest meile ei teatata. Suurele monitorile tulev värviline pilt on küllaltki selge. Videosalvestuse järgi on võimalik hiljemgi tuvastada, kes kellega kakles või midagi kellegi taskust võttis," mainis korrakaitsetalituse ja arestimaja politseijuhtivinspektor Tõnu Jõesaar.

"Politseile saabub pidevalt väljakutseid, küll on õnnetusi, peretülisid ja mida kõike veel. Nüüd on meil vähemalt kesklinnas toimuvast ülevaade olemas. Näeme, milliseid rikkumisi panevad toime sõidukijuhid ning saame neid vastavalt teole või tegematajätmisele, näiteks turvavöö kinnitamine, jälakäijatele vöötrajal tee andmine, mõjutada. Saame fikseerida sõiduki registreerimisnumbri ja muudki. Hea on märkida, et autojuhid on hakanud, vähemalt Jõgeval, aru saama, et ka jalakäijad on liiklejad, kellel on liikluseeskirjade järgi omad õigused," on Jõgeva politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivinspektor Ivo Ploom rahul.

Tõenäoliselt peaks Põltsamaale paigaldatava turvakaamera silma jääma ka bussijaam.

ARDI KIVIMETS

Jõgevamaa Mõõdukate juhiks sai Toivo Ilves

Neljapäeval toimunud Rahvaerakonna Mõõdukad piirkonnaorganisatsiooni aruande- ja valimiskoosolekul valiti organisatsiooni esimeheks Jõgeva vallavanem Toivo Ilves.

Rahvaerakonna Mõõdukad Jõgeva organisatsiooni aruande- ja valimiskoosolekul esitas aruande organisatsiooni senine esimees Kalju Jalakas. Uueks esimeheks valiti ühehäälselt Toivo Ilves, aseesimeesteks aga Raivo Vadi ja Kalju Jalakas. Organisatsiooni sekretärina jätkab tööd Jõgeva Talupidajate Liidu konsulent Tea Krikmann.

"Mõõdukate piirkonnaorganisatsiooni juhtimine ei tohi segada mu tööd omavalitsusjuhina," teatas Toivo Ilves.

JAAN LUKAS

Valitsus tugevdab võitlust varastatud metalli kokkuostjatega

Vabariigi valitsus on kiitnud heaks tegevuskava, mis peab sundima jäätmeseaduse regulatsiooninorme eiravaid vanametalli kokkuostvaid ettevõtteid oma tegevust legaliseerima või lõpetama.

Mais ja juunis läbiviidavate kontrollaktsioonide kohalikeks koordineerijateks on määratud maavanemad. Reide viivad läbi politseiametnikud koostöös omavalitsuste ja teiste asjaomaste ametkondade esindajatega. Läbiviidavate aktsioonide käigus kontrollitakse maakonnas tegutsevaid metallikokkuostjaid, muuhulgas jälgitakse kokkuostuks vajaliku jäätmeloa ja muu dokumentatsiooni olemasolu.

Maavanemale saabunud kirjas märgib siseminister, et riigis kehtivatele reeglitele mittealluvate metallikokkuostjate mõjutamiseks kaasatakse tegevusse kõik riiklikud ja kohalike omavalitsuste institutsioonid, mis on ellu kutsutud teostama järelvalvet seaduste täitmise üle oma vastutusalas või tegevuspiirkonnas.

PEEP LILLEMÄGI,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja

Ott Olesk tuli raiemeistriks

Möödunud nädalal, mida Eestis tähistati metsanädalana, peeti maha ka riigi tänavused raiemeistrivõistlused, mille võitis Luua Metsanduskooli lõpukursuse õpilane Ott Olesk.

Raiemeistrivõistluste kaks esimest ala, langetamine ja täpsussaagimine toimusid neljapäeval Räpinas, ülejäänud kolm ala - kombineeritud järkamine, laasimine ja saeketi vahetus aga Tartus Metsamessil. Ott Olesk on Eesti raiemeistrivõistlustel osalenud ka kahel varasemal aastal, olles siis vastavalt seitsmes ja kolmas, nii et tulemused on kogu aeg paranenud. Oma tugevaimaks alaks peab noormees sae montaaži, nõrgimaks laasimist.

Üldiselt on aga Luua Metsanduskool tema meelest parimaks kohaks, kus saeasjandust õppida. Seda kinnitasid ka tänavuste raiemeistrivõistluste tulemused: Ott Oleski järel jäi teiseks Luua kooli vilistlane ja endine õpetaja Einar Must, kolmandaks ja neljandaks tulid sama kooli vilistlased, praegused EPMÜ metsandustudengid Taavi Ehrpais ja Andres Olesk, viiendaks praegu Luual õppiv Tiit Reitel jne. Üldse oli esikümnes ainult kaks meest, kellel Luua kooliga suuremat pistmist pole olnud.

Eriti väärtuslikuks teeb võidu Oti jaoks see, et kolm tema selja taha jäänud meest, Oti enda vanem vend Andres kaasa arvatud, on esindanud Eestit ka raie maailmameistrivõistlustel. Tegelikult käis viimasel MMil Norras kaasas ka Ott, ent üksnes varuvõistlejana.

"Kui näitan häid tulemusi ka tulevaaastastel Eesti meistrivõistlustel ning nii tänavusel kui ka tulevaaastasel Raplamaal Varbolas toimuval raievõistlusel TOP 10, siis saan järgmisel MMil juba ise võistelda," ütles Ott Olesk. "Kuna sain äsja alles 21, võib juhtuda, et reglement lubab mul MMil veel juunioride klassis võistelda. Siis on eduvõimalused päris suured."

Võrumaalt pärit noor saemeister sooritab praegu õppepraktikat IdaVirumaal Iisakus, juuni lõpus seisab aga ees Luua Metsanduskooli lõpetamine. Pea ees metsaärisse või riigimetsamajandusse ta pärast seda sukelduda ei kavatse, vaid loodab venna eeskujul põllumajandusülikoolis õpinguid jätkata.

RIINA MÄGI

ARVAMUS

KÜSITLUS

Mida arvate üleloomulikest jõududest?

Erki, õpilane:

"Ei oska midagi arvata, sest ma pole selliste jõududega kokku puutunud, kuid - siin maailmas on põhimõtteliselt kõik võimalik. Ennustatakse tulevikku, eriti tüütud on mustlased Tartu bussijaamas. Nemad suuremalt jaolt su kätt ei vaatagi, ajavad kõigile ühesugust juttu ja on rohkem raha peal väljas. Mingid jõud võivad ju olla ja ka mitte olla, sõltub asjaoludest, mida uskuda. Kõige rohkem tuleb uskuda ennast ja kahe jalaga maa peal seista."

Kalle, müügimees:

"Üleloomulikud jõud möllavad põhiliselt Toompeal, ega neid suurt mujal polegi täheldatud. Kui üle neljakümne miljoni krooni ja kümne miljoni dollari kuhugi korstnasse kaob, siis seal võib ju mingi üleloomulik jõud mängus olla. Sensitiividesse, nõidusesse ja muusse sarnasesse, ka politseisse pole mul usku. Tuleb ise endasse uskuda, ega siin midagi rohkem üle ei jää. Tuleviku ennustamist ma ei usu."

Malle, toitlustaja:

"Ma pole kunagi sensitiivide juures käinud. Olen kuulnud, et mõnele on mõjunud nende oskused positiivselt. Ju on siis mõnele antud ravitseja võimeid, kuid palju on ka šarlatane. Musta maagiasse ja UFOdesse ma ei usu. Headusse ja inimeste vahelisse heasse läbisaamisse võib uskuda, vaat see on suur jõud. Oleme kõik looduslapsed ja -loomakesed ning loodus mõjutab meie tervist ja meeleolu."

Raul, ehitustööline:

"Mul on kogemusi ja arvan, et need jõud on olemas. Meie jaoks võivad olla need üleloomulikud, kuid mõne jaoks täiesti tavalised jõud. Bioväljade tundmine ja tunnetamine pole mitte kõigile looduse poolt kaasa antud. Inimese minevikku on võimalik näha, see on tema ajus nagunii salvestatud ning näostki näha, kuid tuleviku ennustamisse ma eriti ei usu. Mustlased ennustavad põhiliselt, et tulevikus on kõik hea ja positiivne."

Madli, arhivaar:

"Arvan, et mingid üleloomulikud jõud on olemas, sest me ei saa elada nii nagu ise tahame. Ju siis keegi juhib meie samme. Ennustamist ma ei usu, kuid võibolla oskabki keegi midagi ette arvata, aga ma ei taha oma tulevikku teada. Vaevalt, et selle teadmine teeks minu elu rikkamaks. Iseasi on horoskoobid, neid on mõnus lugeda ja veel mõnusam naerda. Viimasel ajal on ilmunud välja igasuguseid sensitiive, neid kasvab nagu seeni metsas."

Arelia ja Ene, kooliõed:

"Ei tea, ei oska kommenteerida. Mingi tundmatu energia võib ju olemas olla, kuid kõik ei tunneta seda. Musta maagiaga pole tegelenud, kuigi kord proovisime kooli pimedas ruumis Valget Daami välja kutsuda, mis meil ei õnnestunud. Kaardipanek on ajaviitemäng, mida ei tasu tõsiselt võtta. Volbriöö tähistamine on vahva komme - jälle on põhjust pidutseda."

Anne, kodune:

"Mingid üleloomulikud jõud on olemas, ei tea, millest need tulevad. Mõned imearstid võivad olla petturid, kuid kindlasti on neid, kes saavad inimesi aidata. Ega siis muidu poleks Äksi mehe juurde pääsemiseks pidevad järjekorrad. Meie mõistes üleloomulikke jõudusid peaks kasutama vaid hästi, inimeste abistamiseks. Puude ja lillede, koerte ja kassidega suhtlemine annab tervendavat jõudu."

Valdi, õpetaja:

"Ma ei väida, et üleloomulikud jõud on olemas, kuid oma kogemuste põhjal arvan, et midagi siiski on. Vene ajal teenisin sundaega mereväes. Murmanskis sain väga tugevaid põletushaavu ja olin kaua hospidalis. Siis lasti mul telekast vaadata Kaspirovski raviseansse. Kuigi mu pool keha oli põlenud, olen praegu peaaegu armideta."

Luual küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ

KIRJAD

Kas QGSM rikub lepingut, et lastelt raha välja petta?

Oli 18. detsember, sellel päeval sai minu tütar Jane 10-aastaseks. Tekkis küsimus - mida kinkida? Teiste jõulukaunistuste hulgast torkas silma QGSMi reklaam: "Nokia 5110 ainult 700 EEK, liitu meiega!" Kõik tundus liiga ilus, et olla tõsi! Küsisin müüjalt, kas saab ka kõnepiiranguga, kuna telefoni kasutajaks saab olema 10-aastane tüdruk. Et idu oleks selles, et laps õpiks ratsionaalselt kasutama oma 200-kroonist kõnelimiiti ja ülejäänud aja kuust ta välja helistada ei saa, aga laps ise on kättesaadav. Müüja vastas, et saab küll, ainult natuke võib üle minna SMS-lühisõnumite saatmine, umbes 50 krooni võrra. Nõustusin ja sõlmisin lepingu ASiga Ritabell. Lepingus eritingimuste lahtris on ka vastav märge: kõnepiirang 200 krooni, mille mõlemad osapooled on allkirjastanud.

Jane oli õnnelik, saades sünnipäevaks telefoni. Kuid võta näpust, õnn oli üürike. Märtsikuu telefoniarve tuli 823 krooni. Tohoh, mis siis nüüd, kas piirang enam ei toimi?!

Helistasin ASi Ritabell dispetšerile selguse saamiseks, tema vastas, et nemad nagu ei peakski seda jälgima ja et siis nagu keegi olevat salasõna kasutades piirangut suurendanud. Huvitav, kes? Sõlmisin 4. aprillil kohalikus esinduses lisalepingu, muutes salasõna. Tasusin 823-kroonise arve. Lootsin, et edasi läheb asi rööpasse. 16. aprillil tuli arve 965 krooni. Astusin sisse kohalikku esindusse, et lõpetada leping ASiga Ritabell. Müügiesindaja ütles, et sellist lepingu punkti nagu kõnelimiidi piirang ei olevat ette nähtud ja nemad ei pea seda jälgima, laps peab ise jälgima. Aga kust kohast laps seda ise jälgib, kui nende poolt saadud telefoniga ei ole võimalik kõnede kestvust ja summat näha. Keskusest info küsimine on tasuline. Sellist teenust pakutakse teistes mobiilside võrkudes tasuta. Kust laps pidi seda teadma, et see on tasuline, kuna seda ei sätesta isegi lepingus ükski punkt. Leping kahjuks ei sätesta ühelegi punktile eeliseid.

Müügiesindaja ütles, et mul ei ole võimalik lepingut lõpetada. Soovitas mul hiljem tagasi tulla, kuna ta soovis hankida teavet keskusest. Hiljem ta ütles, et mul tuleb tagastada telefon, kuna see kuulub lepingujärgselt ASile Ritabell. Veel tuleb mul tasuda kõik kuumaksed kuni aasta lõpuni ja muidugi ka see 965-kroonine arve. Tagastasin telefoni, mis pidi minema Tallinnasse kontrolli. Mis edasi? Kas pean mina kui klient kõiki lepingutingimusi täitma, AS Ritabell aga mitte?

Jane küsib: issi, kas ma ei saanudki sünnipäevakinki?

J. TERRAS

Vello, ära blufi!

OÜ Jõgeva Kinnisvarahooldus on asutatud 23. märtsil 2000, eesmärgiga osta ASi Jõgeva Elamu aktsiad, osanikke on 23. Osanikud on ASi Jõgeva Elamu töötajad, mõned ka endised töötajad. Vello Mäesepale kuulub samuti üks osa (51%), ta on ka OÜ juhataja. Seega ei ole mingit alust väita, et see on tema firma. See ettevõte saab tema omaks alles pärast seda, kui ta on kõik teised osad osanikelt ära ostnud. Me müüksime oma osad meeleldi, jääme ootama pakkumisi.

Jääb selgusetuks, mis takistas Vello Mäeseppa seni efektiivset ja kvaliteetset teenust pakkumast.

OÜ Jõgeva Kinnisvarahooldus osanikud

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei MAILÄKITUS kõigile Eestimaa tööinimestele

Õnnitleme Eestimaa töörahvast ja tema huve kaitsvaid organisatsioone rahvusvahelise tööpüha - esimese mai puhul.

Eestis peetakse klassiühiskonda minevikku vajunuks. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei on arvamusel, et Eestimaal on klassiühiskond taastekkinud ja arenemas.

Varem kehtinud riigipoolse majanduse totaalse kontrolli asemel on meil kehtestatud lausliberaalne turumajandus. Riigi vastutus oma elanikkonna sotsiaalse turvalisuse eest meil praktiliselt puudub. Nii on majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorraldustega kaasnevad kulud jäetud peamiselt kõige haavatavamate sotsiaalsete gruppide: laste, üliõpilaste, vanurite, madalama palgaga töötajate, sageli ka väikeettevõtjate kanda.

Sotsiaaldemokraatidena oleme veendunud, et riigi tulevik sõltub eeskätt ühiskonnas valitsevatest meeleoludest ja valitsevatest väärtushinnangutest. Oleme kindlad, et tootev töö ja uute väärtuste loomine, tööstuse ja põllumajanduse potentsiaali taastamine, uute töökohtade rajamine, samuti hariduse tegelik väärtustamine tulevad taas ausse.

Oleme veendunud ka selles, et kõigi heaolu üheks suuremaks tagatiseks on töötajate üksmeel, koostöö ja ametiühingute tegevuse aktiviseerumine.

Soovime kõigile head kevad ja tööpüha ning ilusat sooja kevadet.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei

JUHTKIRI

Volbripäev ja töörahva püha

Mõne päeva pärast algab mai. Aprilli ja mai vahetusesse jääb aga volbriöö, mil pidavat juhtuma kõiksugu maaglisi asju. Maikuu esimest päeva on kalendris lisaks volbripäevale nimetatud ka kevadpühaks. Tähendusrikkad päevad mõlemad. Pealegi on 1. mai lipupäev ning tööst vaba ja selleks on veelgi olulisem põhjus - rahvusvaheline töörahva püha. Et selle proletaarne tähistamine ja revolutsioonivaim on tahaplaanile jäänud, ei tähenda veel, et tähtpäev oleks kuhugi kadunud. Kuigi selle rahvusvaheline tähistamine on alguse saanud 1886. aasta streigist Chicagos, on sisu ilmselt oluliselt muutunud. Mis töörahvasse ja tema õigustesse praegu Eestis puutub, siis vahest oleks hoopis põhjust revolutsioonilisemaid aegu meelde tuletama hakata, sest töörahvas kui selline tundub olevat taas õigustest ilma jäetud. Ametiühing meenutab pigem hädist mutikest, kelle juttu isegi kuulama ei vaevuta. Ettevõtjal ja firmajuhil annab igatahes ametiühingust ilma erilise manööverdamisokusetagi osavalt mööda hiilida, nii et vastutada pole vaja kellegi ees ja karistamist pole ka karta. Nii et sellesama töörahva õigustes ja heaolus, kelle rahvusvahelise püha auks teisipäeval lipud lehvima pannakse, annab elu Maarjamaal põhjust päris tugevasti kahelda.

Volbriöö ja päevaga on teised lood. See on rohkem iseenda luua. Et nõiad volbri ehk Walpurgi ööl Blockbergi mäel sabatit peavad, annab see põhjust kõikjal oma nõiapidusid ehk sabateid pidada. Enamasti süüdatakse maituled, mis pidavat tähistama talve lõplikku allajäämist kevadele.

Aga kindel on see, et volber tähendab kõike muud kui halli argipäeva. Leidlikkus, sära, nali ja vaimukus on sellel ajal eriti hinnas. Ja ega see kõik muulgi ajal paha tee. Naljal olevat omadus koguni inimese eluiga pikendada.

28. aprill 2001. a

ELU JA INIMENE

Nõiaks olek on elustiil

Peagi jõuab kätte volbriöö, mil legendi kohaselt hakkavad nõiad pingsat pidu panema. Erinevalt muinasjuttudes ja tavaarusaamades kujutatud hirmuäratava välimusega nõidadest, on tänapäeva nõiad pealtnäha tavalised inimesed, kes teevad igapäevast nõiatööd. Üks selliseid nõidasid on sümpaatne noor daam Janika, kes nii Tartus kui ka Jõgeval oma nõiaoskusi ja kogemusi rakendab.

Janika lükkas ümber eelarvamused, mille põhjal nõid peab tingimata kuri ja salakaval olema. Tema sõnul on nõid üldnimetus sensitiividele, kes tegelevad erinevate töödega, näiteks ennustamise ja ravitsemisega. Just samade valdkondadega tegeleb ka Janika ise.

"Ma nõustan abivajajaid Tarot kaartidelt saadava info põhjal. Tarot kaartide sõnum on teistsugune kui tavalistel mängukaartidel, sest need kaardid võimaldavad inimesel ennustamisprotsessis kaasa mõelda ning oma probleemidele ise lahendusi otsida," rääkis ta.

Ennustamine muutub sotsiaalsemaks

Selgub, et nõiatööle avaldavad mõju ka sotsiaalmajanduslikud olud. Kui üldiselt käiakse ennustajate juures rohkem isiklike muredega, nagu näiteks suhted lähedaste inimestega, siis praegu tullakse üha sagedamini ühiskonnaelu vastuoludest tingitud probleemide tõttu. Paljud inimesed paluvad Janikal öelda, kas neid ohustab töötuks jäämine.

"Hirm tööst ilma jäämise ees paneb inimesed ahastama ja ahhetama. Paraku kardan, et vähemalt lähitulevikus ei suudeta Eestis tööpuudust vähendada," arvas Janika.

"Nii tuleb mul ennustamisel ka kibedat tõtt öelda. Halbu uudiseid ei tohi varjata, kuid need tuleb osata selliselt teatavaks teha, et inimesed paanikasse ei satuks. Samuti on ennustamiseetika üheks põhitõeks asjaolu, et abiotsijate nimesid välja ei lobiseta," märkis sõbralik nõid.

Janika on ennustanud erinevate elualade inimestele, kaasa arvatud poliitikutele. "Poliitikud on kõige keerulisem klientuur, sest võrreldes teistes valdkondades tegutsejatega on nendel rohkem mõjutavaid tegureid," rääkis Janika.

Sellistele küsimustele, kui kaua püsib praegune valitsus või kes saab järgmiseks presidendiks, Janika vastuseid ei anna. "Isiklikult on poliitika mulle antipaatne ning ma hoian sellest eemale," lausus ta.

Terveks bioenergiaga

Teine nõiakunst, kus Janika praktiseerib, on ravitsemine bioenergia abil. "Ma kontrollin inimeste tervislikku seisundit käte abil, ilma et patsienti ise puutuksin. Puudutades abivajaja kaela, parandan tema energiavälja. Selline ravimeetod aitab hästi mitme tõve, sealhulgas migreeni ja tasakaaluhäirete vastu," ütles ta.

Mõnikord otsivad Janikalt abi needki, kes kardavad, et keegi on nad ära neednud. "Sel juhul ma kontrollin, kas energiaväljas on tugevat negatiivset jõudu. Needust saab küll maha võtta, kuid see pole kuigi kerge töö," kinnitas sensitiiv.

"Inimesed, kes minu vastuvõtule tulevad, peavad arvestama, et probleemide lahtiarutamiseks kulub vähemalt tund. Kui minu juurde tulles võidakse hirmul ja stressis olla, siis nõiatoast lahkutakse tavaliselt ikka rahulikus meeleolus," teatas ta.

Nõiaks sünnitakse

Nõiakunstiks vajalikud võimed avastas Janika endal juba lapsepõlves. "Võimalik, et olen sellised oskused pärinud emalt. Nõiaks olek on elustiil, mis nõuab eelkõige sünnipäraseid eeldusi. Samas peab aga nõid palju õppima ja ennast täiendama. Naistele võin lohutuseks öelda, et igas õrnema soo esindajas peitub teatud mõttes nõialikkust."

Vahelduse mõttes on Janika valmis mõnikord ka klassikalist nõiaelu elama. "Musta kassi mul praegu endal pole, kuid üldiselt suhtun sellesse loomasse sümpaatiaga. Luua seljas sõitmiseks mul kogemused puuduvad, kuid tahaksin luuasõidu ära proovida. Volbriööl kavatsen oma sõprade ja kolleegidega ühe korraliku peo pidada," ütles ettevõtlik ja sarmikas nõid.

JAAN LUKAS

KULTUUR

Muinsuskaitsekuul muinsuskaitsest

Ajahammas hävitab kultuuriväärtusi suure kiirusega. Seetõttu võidakse muinsuskaitsjate tegevust pidada võitluseks tuuleveskitega, kuid nende inimesteta ei kujutaks tänapäeva ühiskonda ettegi.

Maailma suurimate Buddha kujude hävitamine tänapäeva Afganistanis näitab ajaloo ja kultuuriväärtuste suhtes jätkuvaid hoolimatuse tendentse. Kui piiri ei suudeta panna, jõuavad tänapäeva vandaalid veel palju vana ja omapärast lõhkuda.

Ka Eestis, samalaadselt Afganistaniga, kipub majanduslik olukord halvenema. See ei too head siinsele muinsuskaitsele, sest viletsavõitu majandus on sulide arvates õigustus muinsuskaitsealuste objektide kahjustamiseks või hävitamiseks. Meenutagem näiteks kas või ikoonide ja muu kirikuvara vargusi, mälestussammaste rüüstamisi jne. Kahjuks on Eestis sagedased ka valveta jäänud mõisahoonete põlengud.

Laulva revolutsiooni ajal ja juba enne seda hakati meil hoolsalt looma muinsuskaitseklubisid. Kahjuks on nüüdseks tegusaid muinsuskaitsehuvilisi nende aegadega võrreldes väheks jäänud. Oleks aeg hingusele läinud muinsuskaitseklubid uuesti kokku kutsuda. Samuti arvas Jõgevamaa muinsuskaitse juhtivspetsialist Helju Sihver, kes sõnaka ja teotahtelise inimesena on muinsuskaitse vallas palju korda saatnud. Veel tahaksin esile tõsta Juhan Reimanni tegevust muinsuskaitse propageerimise osas. Ometi jääb üksikutest entusiastidest väheks, sest meie maakond on praegu küllaltki suur ning linnadest ja vallakeskustest kaugemal asuvad muinsuskaitseobjektid jäävad sageli troostitult ajahamba pureda ning laiemale üldsusele tundmatuks.

Kunagi avaldas ajaleht Tartumaa Tartu maakonna arheoloogiamälestiste loetelu. Sellel oli elanikkonnale positiivne mõju, kuna paljudes kohtades inimesed neist olenematutel põhjustel lihtsalt ei tea, millised muinsuskaitseobjektid nende piirkonnas asuvad. Muinsuskaitseinspektsioon on arheoloogiamälestiste tarbeks hakanud levitama uusi tähiseid. Kuid uutel tähistel on heade omaduste kõrval nõrkugi külgi.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et muinsuskaitsealasele tegevusele tuleb tuua taas rohkem inimesi, ainult siis on võimalikud sellealased edusammud ja euroopalik elulaad.

RAIVO RUUS

Luukar tantsib sünnipäevatantsu

Kümme aastat tagasi sündis Kaarepere kultuurimaja ehk nüüdse nimega rahvamaja katuse all segarahvatantsurühm, mis esimese hooaja lõpuks sai endale ka nime: Luukar tähendas seda, et tantsijaid oli Luualt ja Kaareperest.

Kuigi tantsijate päritolugeograafia on aja jooksul muutunud, pole hästi sisse tantsitud ja koduseks kulunud nime loomulikult enam vahetama hakatud. Ja tegelikult on päris esimesest hooajast rühmas kaasa teinuid rivis veel tervelt kaheksa. Rohkem on aja jooksul vahetunud muidugi tantsurühma meespool, sest paljud on pidanud töö saamiseks elukohta vahetama või siis on töökoormus kohapeal nii suureks läinud, et tantsimiseks aega ei jää.

Kümne aasta jooksul pole tantsides läbi tallutud mitte ainult Kaarepere rahvamaja saali iga põrandaliist, vaid ka paljude suuremate ja väiksemate tantsupidude platsid (möödunudaastasel Eesti-Soome ühistantsupeol ka näiteks Helsingi olümpiastaadioni muru) ning kodust kaugemad lavadsaalid. Rühma tantsiva juhendaja Meljo Kaaviste põhimõtteks on olnud esineda võimalikult palju igasugustel võistutantsimistel. Ning kuna neilt on tulnud ka päris uhkeid tulemusi, siis vaevalt, et tantsijatel sellise lisapingutuse vastu midagi on.

Tantsiv juhendaja

"Minu enda jaoks ongi kõige raskem olnud see, et ise kaasa tantsides ma ei näe, mida rühm teeb. Ka klaverisaatjat pole meil kõigi nende kümne aasta jooksul olnud, nii et läbi on tulnud ajada minu jorina ja makilindiga," ütles Meljo Kaaviste. Mine tea, kas sellest, et Meljo ise jõudis omal ajal lühikest aega Mait Agu käe all tantsu õppida, aga miskipärast on rühma lemmikuteks ja leivanumbriteks kujunenud just tema loodud tantsud. 1998. aasta sügisel, paar kuud pärast Agu traagilist surma, korraldas Luukar Kaareperes isegi tema mälestusõhtu, kuhu ei pidanud paljuks tulla ka tema kolleegid, sõbrad ja lähedased.

Kuigi Luukari tantsijad on veel üsna noored, on hakatud endale aegsasti järelkasvu kasvatama: rühma juures tegutseb Kaarepere Põhikooli õpilastest koosnev Luukar-juunior. Nii et kuigi Meljo Kaaviste kurdab, et tänapäeval ei innustu noored naljalt tööst, mille eest raha ei maksta, võib Luukarile ennustada veel pikka iga. Neil on lihtsalt selline vahva ja ergas vaim, mis paistab ära isegi kõrvaltvaatajale. Seepärast on Luukarile nii kodus kui ka kaugemal alati publikut jätkunud. Ning lisaks Palamuse vallavalitsusele toetab rühma sel hooajal rahaliselt ka Eesti Kultuurkapital.

Kohalikule rahvale mõeldud sünnipäevakontserdi andis Luukar juba möödunud kolmapäeval, täna toimub teine, pidulikum, millele on kutsutud kaugemad külalised.

Võõrsilt koju

Luukari tänasel sünnipäevakontserdil saab loogilise lõpplahenduse ka üks lugu, mis Luukari jaoks algas 1993. aastal, tegelikult aga tunduvalt varem. Kaheksa aasta eest käisid Kaarepere tantsijad nimelt oma sõprusrühma kutsel kontserdireisil Saksamaal. Ühel viimastest esinemistest tuli nende juurde kohalik hallipäine eestlanna ja palus pisarsilmil, et nad tooksid Eestimaale ajaloolise sinimustvalge lipu, mis lehvis Pika Hermani tornis enne Eesti vägivaldset liitmist Nõukogude Liiduga 17. juulil 1940. a.

Lipu tõi tornist alla kapten E. Sepik, kes sõja puhkedes sundmobiliseeriti, ent läks hiljem sakslaste poolele üle ning jõudis Saksamaale, kus ta elas algul Bocholti Wiener-Allee laagris, seejärel Bocholti linnas. Kapteni poolt Eestist kaasa toodud sinimustvalgel lipul oli võõrsil täita omapärane roll: selle lipu all maeti paljusid kodust kaugel surnud eestlasi.

Pärast kapten Sepiku surma käis lipp käest kätte, kuni Luukari Bocholti jõudes lipu tollane hoidja otsustas, et aeg on ajalooline ese kodumaale tagasi saata. Niisamuti otsustas aga Luukar nüüd, et aeg on see reliikvia Eesti Rahva Muuseumile loovutada. Täna õhtul antaksegi lipp muuseumi esindajatele üle.

Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Evi Astel ütles telefoniusutluses, et on raske tõestada, kas tegemist on päris viimase lipuga, mis 1940. aasta suvel Pika Hermani tornis lehvis, sest tol segasel ajal tõmmati seal üles kord punane, kord jälle sinimustvalge lipp ning mingil hetkel olid tornis koguni mõlemad, ent väärtusliku eksponaadiga peaks tegemist olema igal juhul: sellest ajajärgust pärit Toompea-lippu, mis teinud pealegi veel hiljem läbi keerulise teekonna, pole ei ERMi ega ka teiste Eesti muuseumide kogudes. Peale lipu saab muuseum ka videosalvestuse sellest, kuidas ajalooline ese Kaarepere tantsijatele Saksamaal üle anti.

RIINA MÄGI

Lümatis kasteti leiba ja visteldi Jukuda

22. aprillil toimus Lümatis kodukandipäev. Ürituse algatajaks ja läbiviijaks oli Eha Veskimets, kellel niisuguse asja korraldamine juba paar aastat mõttes oli.

Kui inimesed Lümati kultuurimajja jõudsid, põlesid kaminas halud ja rahvariides naisterahvaid askeldas ohtralt. Lavakujunduseks olid kalavõrgud, pillirootuustid, vanapärane pink. Kohe asusid Leo Kool ja üle kaheksakümnene reibas vanahärra Artur Pirk laval peresid pidi käima, et koguda maksuraha.

Tegu oli Oskar Treiali pajatuse "Vallavanema abi" ainetel mängitava tükiga, mille käigus selgus, et kõigis käidud kohtades olid paberid maksmise kohta olemas, vallavanema allkirjadki all. Sekretär oli halvasti tööd teinud, vale nimekirja esitanud.

"Leiva kastmine Sooküla moodi" idee pärines siinse koduloolise materjali aktiiv selt kogujalt Helgi Sulustelt, lavastuseks kohandas Eha Veskimets. Selles loos toimus üks lõputu vee ja siis jahu lisamine, kuni lõpuks ei leidunud enam ahju, kus nii suure leivateo võiks ära küpsetada. Eks Kodavere murre anna iseenesest lugudele vürtsi juurde! Silvi Lepik ja Aasa Kuusik näitlesid vahvalt.

"Kuda ema Jukuda vistleb" loo on jutustanud algselt Anna Lindvere Sääritsast. Selleski näitemängus jätkus situatsioonikoomikat. Kujutame ette, et ema viib suure poisi naistesauna ja viimase vastupunnimise repliikide saatel ta kangelaslikult ise veel puhtaks küürib!

Eha Veskimets alustas tegelikult omaenese meenutustega ajast, mil ta aastate eest siiamaile elama asus ja kuidas talle siinne murre mällu sööbis. Näiteks oli üks poiss tulnud õpetajate tuppa küsima: "Kohe kõhta sii uamer one suanud?" Noor õpetaja jäänudki nuputama, mida tahetakse. Ka olnud tol ajal maakoolides kodune viis kutsuda õpetajaid eesnimepidi ja veel lisasilbiga. See oli nii, et pistnud üks poiss õpetajate toa aknast pea sisse ja ütles: "Ma tahan Jutada."

Esinesid tantsijad, Pala rühma nimeks "Siisik", mis on ühe vähestest Kodaverest pärit tantsugi nimeks. Pala tantsijaid juhendab Silvi Hononen. Assikvere tantsijatega tegeleb Juta Lõhmus, nende esituses nähti "Viru valtsi". Kõige rohkem tantsis Lümati rühm, kelle juhendajaks Maimu Karv.

Virve Jõgeva, Punikverest pärit endine Alatskivi õpetaja, oli tulnud kohale Alatskivi tantsurühmaga "Virve" (nimetus pärinevat Peipsi virvendusest). Ta tänas ja leidis, et kuna Kodaverest pärit tantse on vähe, miks mitte pidada neiks ka praegusel ajal Maimu Karva enda loodud tantse, mida oli just ka esitatud. Ka kutsus ta kõiki peagi Alatskivil toimuvale folklooripäevale.

Tiina Eres, Pala kultuurimaja juht, tänas emotsionaalselt Eha Veskimetsa ja teisi asjaosalisi, jagas lopsakaid nartsissiõisi. Oma kogemuste najal, mis on kogutud paljudelt näidendite ülevaatustelt, leidis, et asetleidev üritus pole sugugi nii "väike", nagu algselt oli planeeritud. Pajatuste silme ette toojateks olid veel Hugo Värv, Ilmar Veider, Ell Veider, Maire Paju, Evi Treial. Jutustati veel mitmeid lugusid, mis olid küllalt omapärased, olgu või pudukaupmees Pätsi kitselaskmisest või juhtumist jonnaka tüdrukuga, kes muidu, ilma muna joomata, ei olnud nõus kooli minema. Kuna mune momendil polnud, katsus vanaema kanad läbi ja võttis ühe, kes just pidi mune le hakkama, sülle, hakati kooli minema, õnn, et poolel teel muna ära tuli, sai vanaema koju tagasi pöörduda.

Lümati raamatukogu juhataja Ene Maasik oli sättinud vaatamiseks rohkelt trükiseid, mis tutvustasid Kodavere piirkonda, ka siit võrsunud kirjutajate töid. Näiteks ei unusta geograaf Ott Kurs oma raamatuid kogule kinkimast. Ene Maasikul õnnestus kenasti Mari Vallisoo mõne murdekeeles luuletuse ettekandmine.

Külaline Mall Hiiemäe oli rõõmsalt üllatunud kutse üle, sest tema kogutud Kodavere pajatused elavad sel moel edasi. Ta meenutas, kuidas omal ajal siiamaile neid jutte koguma tulles pidas ta sobilikuks end hoopis algul kolhoositööle vormistada, et inimesi tundma õppida. Nagu teada, on tema just koostanud kogumikud "Kodavere pajatused" ja "Vainoköis". Siinsete omapäraste rahva seas levinud humoorikate lugude nimeks mõeldi välja uus termingi - pajatused.

Pala Põhikooli õpetaja Marve Juursalu mängis akordionil, süntesaatoril ja laulis tantsuks, Leo Kool arendas aga Kodavere pajatusi edasi, tegelasteks olid praegused poliitikud, kes polnud küll meie kihelkonnast Eesti mastaabis kaugel nii geograafiliselt kui ka sisseeladatahtmise võimelt.

Kodavere kihelkonda kuulus kuus valda: Ranna, Pala, Kokora, Alatskivi ja Peipsiääre, osaliselt Kavastu ja Saare vald. Omaette kihelkonnaks sai ta tõenäoliselt 15. sajandi keskpaiku. Siinne kultuur on vadja mõjutustega, hiljem asus siia venelasi elama, neid oli elanikest kolmandik. Kihelkond kulges piki Peipsi randa Põhja-Tartumaal.

EHA NÕMM

Pühapäev Laiuse kiriklas

Hommik algas jumalateenistusega, mida pidas õpetaja Margit Nirgi.

Kell üks algas pressikonverents, esines Maret Kalm Rootsist. Ta esitas Raimo Raagi uurimuse Rainerus Brockman vanemast. Käsitleti 18. sajandi rahvakombeid, meelelahutusüritusi, talurahva eluolu Vene-Rootsi sõja ajal. Brockman kirjutas Rootsi majapidamisraamatu. Järgnes ajalooprofessori Sulev Vahtre ettekanne Rainerus Brockman vanemast, kes elas aastail 1666-1704. Ta oli Laiuse kirikuõpetaja, rahvuselt sakslane. Oli vaimustuses eesti keelest.

Pärastlõunal hakkas organist Rolf Uusväli kontsert. Enne esinemist tänas õpetaja Maret Nirgi Maret Kalmu, kes on toonud oreli Laiuse pastoraati. Rolf Uusväli mängis 17. ja 18. sajandi Eestis vähetuntud Rootsi muusikat. Peale orelikontserti anti Maret Kalmule edasitoimetamiseks kingitus Rootsi eesti kogudusele - altaripiibel. Õpetaja Margit Nirgi tänas Maret Kalmu annetuste eest Laiuse kirikule.

Osalejadkülalised kutsuti õhtusöögile. Pakuti toite, mida söödi kolmsada aastat tagasi: odra peentangu puder, suitsusealiha keedetult, kali, kodusai ja leib, keedetud oad ja herned, moos ja mesi. Toit maitses kenasti. Laiuse noored esitasid näitemängu söögisaalis. Õhtu lõppes keskaegsete tantsudega.

RIINA RAND

Ilmateade

Laupäeval on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma. Tuul puhub läänekaartest 4-9 m/s. Õhutemperatuur on öösel 3°C ...8°C, päeval 8°C ... 14°C.

Pühapäevane ilm on muutliku pilvisusega, oluliste sademeteta. Puhuvad lõuna- ja kagutuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on öösel 3°C ...8°C, päeval 9°C ...15°C.

Esmaspäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Tuul puhub lõunakaartest 3-8 m/s. Õhutemperatuur on öösel 4°C ...9°C, päeval 16°C ...21°C.

Teisipäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, oluliste sademeteta ilm, tuul puhub kagust ja idast 5-10 m/s. Õhutemperatuur on öösel 4°C ...9°C, päeval 16°C ...23°C.

Teade

Järgmine Vooremaa ilmub neljapäeval, 3. mail.

Vooremaa

Laupäev, 28. aprill 2001. a.

Jõgeva kesklinna jälgib videokaamera

ARDI KIVIMETS

Jõgevamaa Mõõdukate juhiks sai Toivo Ilves

JAAN LUKAS

Valitsus tugevdab võitlust varastatud metalli kokkuostjatega

PEEP LILLEMÄGI,

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja

Ott Olesk tuli raiemeistriks