Vooremaa 29.03.2001

Vooremaa
Neljapäev, 29. märts 2001. a.
Sisukord
Kevade lähenemine muudab põllumeeste tööpäevad pingeliseks

Lassi talu peremehe Aado Soosaare sõnul saab mõnda põllutööd teha ka hobuse abiga. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Põllumajandusfirmades ja taludes tehakse ettevalmistusi peagi algavaks kevadtööde perioodiks. Mõnes ettevõttes alustatakse kevadtöid uute masinatega. Samas on Jõgevamaal talusid, kus kevadistel põldudel võib kohata hobust.

Torma valla OÜs Vaiatu Agri on 890 hektarit haritavat maad. "Tänavu külvame 550 hektarile teravilja, 80 hektarile õlikultuure ning ülejäänud maal kasvatame põldheina," rääkis osaühingu juhataja Andrus Paloots. "Kevadtöödeks ettevalmistamiseks lõpetame me praegu masinate remonti. Põldudel alustab meil tööd seitse traktorit. Tänavu veebruaris ostsime ASist A. Tammel kolm traktorit MTZ820, mis ongi suurimaks investeeringuks kevadtööde eel. Firmast Same ostame aga 12-meetrise aktiivlibistiga kultivaatori. Seoses uute masinate kasutusele võtmisega vähenevad ka remondikulud," arvas ta.

Rääkides põllumajanduse hetkeseisust ütles Andrus Paloots: "Täismadalseisust hakkame arvatavasti üle saama. Kui liiter piima maksis kaks aastat tagasi 1 kroon 50 senti, siis nüüd 3 krooni 30 senti. Kilogrammi liha hind on tõusnud 12-14 kroonilt 35-36 kroonile."

Remont lõpeb õigeaegselt

Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink ütles, et selles põllumajandusettevõttes jõutakse õigeaegselt lõpule põllutöömasinate kevadtööde eelse remondiga. "Suuresti Venemaa päritoluga masinapark vajaks uuendamist, kuid paraku ei jätku selleks praegu raha," teatas Kink. "Nagu möödunud aastal, on meie põllumajandusettevõttes ka tänavu külvipinnaks 920 hektarit. Teravilja külvame 520 ning rüpsi ja rapsi mõlemat 100 hektarile. Seeme on meil varutud. Odra ja nisuseemne ostmiseks saime soodsale kokkuleppele Laiuse PÜga," rääkis ta.

"Kevadtöödega saame arvatavasti alustada maipühade eelsel nädalal. Puurmani PÜs viibib tööde algus põhjusel, et meie maapind on üsnagi savine," ütles Kink.

Saare vallas Ruskaveres asuvas Lassi talus alustatakse kevadisi põllutöid üheteistkümnendat kevadet. "Masinad on meil kevadtöödeks korras. Põllule külvame tänavu otra, nisu ja kaera, mille turustamine on üsnagi hästi õnnestunud. Rukist me möödunud sügisel ei külvanud, sest meil on Jõgeva Viljasalvest veel kätte saamata 1999. aasta raha," ütles peremees Aado Soosaar.

"Oleme oma talus suutnud toime tulla ilma kütuseaktsiisi ja teraviljatoetust taotlemata," rääkis Soosaar. "Meie talus on ka hobune, kellest võib abi olla aiamaa ülesharimisel," lisas Lassi talu peremees.

Omandisuhted stabiliseeruvad

Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots lausus: "Tänavusteks kevadtöödeks on põllumajandustootjad suutnud arvatavasti osta rohkem väetisi kui varem, see on tingitud ka 2000. aastast kui heast taimekasvatusaastast. Põllutööde algust peaks soodustama ka asjaolu, et viimastel kuudel pole Jõgevamaa maapiirkondades toimunud erilisi omandisuhete muutusi nagu mulluse kevadtööde perioodi eel."

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Põllumeest aitaks ühistegevus

Jõgevamaal on ligi kolmkümmend põllumajandusettevõtet. Jõgevamaa Tootjate Liidu esimees Urmas Ingver on arvamusel, et põllumeestel tasuks majandusraskuste leevendamiseks põhjalikumalt koopereeruda ja ühistegevusega tegeleda. Urmas Ingver leiab sedagi, et Jõgevamaal asuvate piima- ja lihatööstusettevõtete pankrotistumine ei põhjusta erilisi tagasilööke tootjate liitu kuuluvatele põllumajandusfirmadele.

Millistes tingimustes tuleb põllumeestel tänavukevadisi põllutöid alustada?

"Võrreldes varasemate aastatega on olud keerulisemaks muutunud. Mootorikütuse, taimekaitsevahendite ja väetiste hinnad on oluliselt tõusnud. Pealegi tuleb nende kaupade eest tasuda orienteeruvalt 30 päeva vältel. Teadagi kulgeb aga põllumajanduses raha ringlemine üsnagi pikaajalise tsükliga. Olukorrast väljapääsuks otsivad põllumajandustootjad erinevaid lahendusi. Mõnestki majandusraskusest aitab üle saada lühiajaline laen või nn kevadkülvi laen. Samuti kasutatakse võimalust koopereeruda või ühistegevust arendada. Ka Jõgevamaa Tootjate Liidu liikmed ostavad ühiselt väetisi ja taimekaitsevahendeid.

Ühiselt ostes on võimalus välja kaubelda soodsamad hinnad ja maksetingimused. Ühiselt müües võib jällegi toodangu eest kõrgemat hinda saada."

Kuivõrd on oht, et osa põllumaid, mis möödunud kevadel üles hariti, jäävad tänavu kevadel sööti?

"Arvan, et söötis maid Jõgevamaal siiski juurde ei teki ja külvipind oluliselt ei vähene. Küll aga esineb olukordi, kus üks põllumajandusfirma lõpetab tegevuse ja tema põlde hakkab mõni uus firma harima."

Kuidas mõjutab Jõgevamaa põllumajanduse hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid mitme meie maakonnas asuva tööstusettevõtte (AS Eesti Taluvõi, AS Adavere Lihatööstus) pankrotistumine?

"Üldiselt avaldavad põllumajandussaadusi ümbertöötlevate firmade majandusraskused ja tegevuse lõpetamine mõju ka põllumajandustootmisele. Jõgevamaa Tootjate Liidu liikmetele pole aga probleemid töötlevas tööstuses märgatavaid probleeme põhjustanud. Põllumajandustoodangut, näiteks piima saab müüa ka ettevõtetele, kus vähemalt lähitulevikus ei teki majandusraskusi."

Ehk võiks põllumajandusfirmad hakata koguni saadusi ise ümber töötlema?

"Arvestades kehtestatud ja peagi kehtima hakkavate euronõuetega, võib arvata, et vähemalt lähiajal ei hakka põllumajandustootjad tegelema töötlemisega. Küll on aga plaanis üle-eestilise ühistulise tapamaja rajamine."

Rääkides põllumajandusest ei saa mööda ka poliitikast. Kuidas kommenteerite väidet, et Eesti põllumehe suuremad vaenlased on peaminister Mart Laar ja halvad ilmastikuolud?

"Selline arvamus kaldub rohkem nalja poole ning meenutab rahvusvahelise imperialismi ja nelja aastaaja süüdistamist nõukogude võimu perioodil. Küll aga tuleb tunnistada, et Eesti riigil puudub selge põllumajanduspoliitika ja põllumajandusel pole kindlat kohta Eesti majanduses. Põllumajandusel on väga tähtis roll maaelus tervikuna ja samas annab põllumajandus tööd linnas olevale töötlevale tööstusele, kuid riik jätab selle tähtsuse sageli tunnetamata."

JAAN LUKAS

KIRJAD

Kas vana mööbli ostjad on ikka sulid?

Jõgeva maakonnas Sadalas elav Helmi Ereb kirjutas 17. märtsi Vooremaas, et külades sõidavad ringi vana mööbli kokkuostjad, kes ütlevad, et viivad selle Eesti Rahva Muuseumi. Muuseumi töötajad on öelnud, et see on vale, sest nemad praegu mingit mööbli ostu ei korralda.

H. Ereb mainis, et ärge laske end sulidel petta. Eesti õigekeelsuses on suli see, kes teeb sulitükke ja kel must. Kas vana mööbli ostja kohta võib suli öelda, vaatamata sellele, kellele ta ostetud mööbli viib?

Hiljuti astus minu tuppa keegi noormees ja küsis, kas mul ei ole vana mööblit müüa. Kui oleks olnud, oleksin kokkulepitud hinnaga riidekapi, kummuti või tooli müünud, ei oleks ma huvi tundnud, kuhu noormees selle vana mööbli viib. Ei oleks ma julgenud mõelda sellele, et see vana mööbli ostja on suli.

H. Ereb ei piirdunud ainult Vooremaas kirjutamisega. 22. märtsi Maalehes oli tema kirjutis "Ära anna vanaaegseid asju igaühele". Selles H. Ereb mainis, et tema on kuulnud, et maal liigub sulide kamp, kes petab maainimestelt vanaaegseid asju ja mööblit välja. Kas ikka kuulujuttu saab tõena võtta? Kas mitte sageli ei kritiseerita teist inimest, asju või olukordi liiga kergekäeliselt, süvenemata sellesse?

H. Erebil on hing valu täis, kui näeb Tartu antiigipoes müügiks pandud vanu fotosid ja piltpostkaarte. Aga mis teha, see on ju nii olnud, et üks müüb ja teine ostab. Kui inimene arvab, et tal mõnda vana mööblit, maali või piltpostkaarti enam vaja ei ole, miks ta ei või neid ära müüa?

See oli Eesti NSV ajal, kui minu tuppa astus miilitsamundris noormees Ülo Pärn ja viisakalt vabandades küsis, kas mul ei juhtu olema vanaaegset raha, aumärke, postkaarte müüa. Mina ei näinud selles midagi iseäralikku, mis otstarbeks noormees neid ostab.

Olen tihti leidnud ajalehes Videvik ostukuulutuse: ostame hõbedast, pronksist kujukesi ja esemeid, kullast ja hõbedast vääriskividega ehteid, maale, graafikat, münte, paberraha ja aumärke. Kas nende ostjate kohta saab öelda, et nad on sulid?

Turud on täis igasugust kaupa, need on ju kuskilt, kellegi käest ostetud. Mõnelgi on hea meel, kui saab turult kellegi käest vajamineva asja osta. See on igaühe enda otsustada, mis ta oma mittevajamineva kummuti, riidekapi või söögilauaga teeb ja kellele ta neid müüb.

ALEKSANDER KÕRGESAAR

JUHTKIRI

Eurousk jääb rahva hulgas vähemaks

Kui seni oli Eesti ühinemise vastu Euroopa Liiduga vähem kui pool Eesti elanikest, siis Emori korraldatud uurimused märtsikuus tunnistavad, et usk euroliitu on rahva hulgas hakanud viimasel ajal oluliselt kahanema. Avalikku arvamust uuriva firma Emor uuringute põhjal ei olnud euroliitu usku veebruarikuus 46 protsendil Eestimaa elanikest, seevastu märtsikuus oli Euroopa Liidu vastaseid koguni 51 protsenti. Samuti on õige hoogsalt kahanenud eroliiduga ühinemise toetajate hulk.

Sellest annab järeldada, et nii kardinaalsel arvamusemuutusel peavad olema kaalukad põhjused. Nii president Lennart Meri kui ka Emori analüütikud on toonud olulisema põhjusena välja selle, et Eesti inimesele pole küllalt selge, millised on Euroopa Liiduga ühinemise eelised. Kui asjad samamoodi edasi lähevad, võib vahest Euroopa Liidu pooldajaid veelgi vähemaks jääda, selle vastaseid aga rohkem tekkida. President Meri näeb nendes ilmingutes mõningat seost ka valitsuse ümber viimase kuu jooksul tekkinud skandaalidega. Tema sõnul on valitsus olnud sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks igaühele arusaadav.

Ilmselt tuleb tunnistada sedagi, et ega rahvale asja selgitama kutsutud ja seatud asjamehed ja euroinfopunktid rahvale lähemale minemisega silma ei paista. Vastavad brošüürid ja mitte midagi ütlevad pildid ning ametlikest materjalidest maha kirjutatud lõigud vaevalt kõike seda arusaadavaks muudavad. Ega ka kuivad, pikad ja teaduslikud loengud suuda eriti huvi äratada ega usku asjasse suurendada. Ilmneb Eestile üpris tüüpiline olukord, et ametnikud on lihtsalt kinni oma ametites ja rahvast liialt kaugel. Küsitav on, kas rahvalähedusega üldse pingutataksegi.

Ametnikkonna isiklikud huvid võimalikult kiire ühinemise vastu Euroopa Liiduga on aga iseenesest igati põhjendatud. Ühinemine tõotab ju paljudele ametnikele head tööd ja suurt palka. Nimelt on lootust siis euroinstitutsioonide juures tööd saada umbes viiekümnel ametnikul, kelle palk saab olema pealegi praegusega võrreldes kümme korda suurem. Peale ametnike vajatakse aga tööle veel päris palju tõlke.

Kui asjaomased isikud, nende seas välisminister, aegajalt pahaselt välja astuvad tüüpilise küsimusega: "Mida me ootame?", jääb sellest ilmselt rahva jaoks kindlasti väheks. Tavainimesele Euroopa Liidu eelised sellega lähedasemaks ei muutu. Ametnikud paraku sellesse liitu ilma ülejäänud Eestita ja rahva toetuseta ei astu.

29. märts 2001. a

MAJANDUS

Elamufirma uus omanik toob Jõgevale kapitali

Jõgeva linnapea Ants Paju vastas Vooremaa küsimustele ASi Jõgeva Elamu aktsiate võõrandamise kohta.

Mida nägid ette ostu-müügitingimused?

"Lähtuvalt 5. oktoobri 2000. a Jõgeva linnavolikogu otsusest otsustati lõpetada Jõgeva linna osalemine ASis Jõgeva Elamu. Teise punkti järgi tuli Jõgeva linnale kuuluvad 1135 aktsiat (100% aktsiakapitalist) võõrandada tervikuna enampakkumisel alghinnaga 2,5 miljonit krooni. Kolmandaks kuulub ostuhind tervikuna tasumisele rahas enne ostumüügilepingu sõlmimist. See on volikogu tahte avaldus Jõgeva linna osalemise lõpetamisel ASis Jõgeva Elamu. Ega muud tegelikult ei juhtu kui vahetub aktsiate omanik. Ettevõte lähtub oma tegevuses põhikirjast ja lepingutest. See ei saa muutuda viinavillimise tsehhiks. Seda ei luba firma põhikiri ja sõlmitud lepingud.

3. aprillil kell 11 toimub ASis Jõgeva Elamu üldkoosolek, kus kinnitatakse Jõgeva Elamu majandustegevuse aastaaruanne. Vahetus audiitor, ja selleks on KPMG. Audiitorkontroll on tehtud ja linnavalitsus tegutseb lähtuvalt volikogu otsustest.

Ma arvan, et õnnestus luua täielikult uus seisund. Esiteks lõpetasime vaidlused, kui palju AS Jõgeva Elamu tegelikult maksab. Pakkumine näitas, kui palju Jõgeva Elamu tegelikult maksab. Teiseks, Jõgeva linn taastas oma maine aktsiate võõrandamise protsessis. Kui esimesel korral pakkumine nurjus, käivitus maskeeritult arvamus, et niikuinii mängitakse firma kellegi tasku. Kolmandaks, suurerastamise protsess Jõgeval alles käivitub. See oli volikogule ja linnavalitsusele väga hea kogemus. Neljandaks tuli mul esimestel päevadel linnapeana töötades panna puhastusseadmetele nurgakivi. Oli vaja tõestust, et Jõgeval on oma renomee ja Jõgeva vastu tuntakse ka huvi. Ja on võimalik volikogu kinnitatud hinnaga võõrandada ASi Jõgeva Elamu aktsiaid.

Enampakkumisele oleks jäänud natukene hapu maik juurde, kui oleks olnud ainult üks ostja, kes oleks pakkunud 2,5 miljonile kroonile juurde ühe krooni."

Milleks kulutatakse aktsiate võõrandamise eest laekunud miljoneid?

"Kui meie arvele on laekunud aktsiate võõrandamisest saadud raha, esitatakse volikogule lisaeelarve. Prioriteedid, kuhu otstarbekalt raha kasutada, on kirja pandud koalitsioonileppes ja linna arengukavas."

Kas uus omanik saab oma suva järgi tõsta pakutavate teenuste hinda?

"Kehtivatest lepingutest tulenevalt ei saa hindu päevapealt muuta. Hindu tõstes riskivad nad turu kaotamisega, sest kõikidel aladel, kus osutab teenuseid AS Jõgeva Elamu, olgu see prügivedu, kommunaalteenus või mida iganes, tegutsevad ka konkurendid."

Mida arvate kuuldustest, justkui Petromaks Spediitori ASi ei huvita mitte niivõrd AS Jõgeva Elamu, kuivõrd Jõgeva raudteejaam?

"Esiteks, kui me oleme toonud Jõgeva linna kapitali, on see hea, sest Jõgeva suurune linn januneb kapitali järele üldse. Teades selle firma tausta ja tegevuse ulatust ei imesta ma sugugi, kui lähiaastatel suureneb linnas tootmine ja luuakse juurde uusi töökohti. Uue toodangu äravedamiseks on vaja raudteed. Uued võimalused on igati teretulnud. Annaks jumal, et nii läheks."

RAIVO SIHVER

Petromaks Spediitor tunnistati enampakkumise võitjaks

Eilsel linnavalitsuse istungil otsustati kinnitada ASi Jõgeva Elamu 1135 aktsia võõrandamise teistkordse enampakkumise tulemused ja tunnistati enampakkumise võitjaks Petromaks Spediitori AS.

Otsustati võõrandada 1135 Jõgeva linnale kuuluvat ASi Jõgeva Elamu aktsiat Petromaks Spediitori ASile müügihinnaga kolm miljonit üks tuhat krooni ja ostumüügilepingu projektis toodud tingimustel.

Rahandusametile tehti ülesandeks tagastada enampakkumise tagatisraha summas 250 000 krooni TLFV Majahoolduse ASile viie tööpäeva jooksul alates enampakkumise tulemuste kinnitamisele järgnevast päevast.

RAIVO SIHVER

ASi Jõgeva Elamu uueks omanikuks on ekspediitorfirma

Veoste ekspedeerimisega tegelev Petromaks Spediitori AS pakkus ASi Jõgeva Elamu eest algselt üle 2,5 miljoni krooni. Reedel toimunud pakkumiste avamisel tegi firma uue pakkumise, millega tõstis ostuhinna kolme miljoni kroonini.

Kirjaliku enampakkumise läbiviimise komisjon eesotsas linnapea Ants Pajuga tunnistaski selle hinnavariandi parimaks. Pakkumise tulemused kinnitati eilsel linnavalitsuse istungil ostu-müügilepingus ettenähtud tingimustel.

Petromaks Spediitori ASi juhataja Sergei Petrov ütles Vooremaale: "Meie ettevõte on seni tegelenud logistika ja transporditeenusega. Nüüd plaanitseme alustada tegevust ka kommunaalmajanduses. ASi Jõgeva Elamu aktsiate võõrandamisel osalesime seetõttu, et arvatavasti on väiksemas linnas mõneti parem majanduselus läbi lüüa kui suuremates linnades. Töökohtade arv Jõgeva elamufirmas sõltub aga ka rahalistest võimalustest."

Tallinna ettevõte TLFV Majahoolduse AS pakkus hinnaks üle 2,7 miljoni krooni. ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepa andmetel ei kuulu kumbki ostja Eesti kinnisvarahaldajate ja hooldajate liitu, AS Jõgeva Elamu on aga selle liige. Uus omanik tegeleb hoopis teistes valdkondades kui seda on elamute haldamine ja remont.

Uus omanik tegutseb sadamates

Petromaks Spediitori AS ekspedeerib ja ladustab veoseid Muuga, Paljassaare, Vanasadama ja Paldiski sadamates. Petromaksi firmade grupp osutab oma klientidele veoteenuseid ning tegeleb raudtee, meretranspordi, ladustamise, stividoritööde ja logistikaga.

Muuga sadamas tegeldakse värviliste metallide - alumiiniumi ja alumiiniumsulamite ekspedeerimise ja ümberladustamisega. Tallinna sadamate kaudu transporditakse peamiselt kõiki koksi- ja söeliike. Vanasadamas laaditakse ümber konteinereid, kottides olevaid suuremahulisi veoseid, ka paberit, tselluloosi ja tööstusseadmeid. Paldiski Lõunasadam on spetsialiseerunud saepalkide ja vanametalli ümberlaadimiseks.

Teatavasti õnnestus ASi Jõgeva Elamu müük alles teisel korral. Esimese avaliku enampakkumise tähtaeg oli 1. detsembril 2000. a. Jõgeva linnavalitsuse majandusspetsialisti Aime Ründva sõnul oli ka siis ostuhuvilisi, kuid tähtajaks ei laekunud ühtegi pakkumist. Nii luhtus ka linnavolikogu plaan aastavahetuseks müügiga ühele poole saada.

Enampakkumisele pandi 100%selt linnale kuuluvad 1135 aktsiat alghinnaga 2,5 miljonit krooni. Bilansi järgi oli firmal vara 1,8 miljonit krooni. Nii 1999. a kui ka 2000. a käive oli 7 miljoni krooni piires, millest 61,8% ulatuses hallati elamuid, 9,7% ulatuses tehti elamute remonti ja 28,5% ehk 2 miljoni krooni ulatuses osutati muid teenuseid.

Jõgeva Elamu on majandustulemuste tõttu leidnud koha Äripäeva koostatud kiiresti arenevate Eesti väikeettevõtete Gaselli TOPis. ASi

Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepa andmetel on nad selles TOPis üks väheseid kinnisvara hooldamisega tegelevaid firmasid. Vello Mäesepal on hea meel, et on suutnud üles töötada Eesti tingimustes ühe arvestatava elamumajanduse hooldamisega tegeleva firma.

Algselt pidasid paljud alghinda 2,5 miljonit krooni liiga kõrgeks, kuid praktikas pakuti üle poole miljoni krooni rohkem. "Arvan, et see oli Jõgeva linna jaoks supertehing, millega kaasnevad ohud ja riskid. Teisest küljest loodan, et uutel omanikel on Jõgeva linna suhtes õilsad eesmärgid," lausus Mäesepp.

Jõgeva on atraktiivne koht

Turg kujundab hinna, kuid samalaadseid väikelinna ettevõtteid on müüdud palju odavamalt. Nii saadi Põlva linna vastava ettevõtte müügist ainult 600 000 krooni. "Mis puudutab ASi Jõgeva Elamu ostu, siis pidas ka meie töötajatest moodustatud OÜ Kinnisvara Hooldus tõsist plaani Jõgeva Elamu aktsiad võõrandada. Kahjuks ei suutnud me nii kõrget hinda, nagu küsis linnavolikogu, tagada. Meie hindasime ettevõtte väärtuseks 1,5 miljonit krooni," kommenteeris ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepp.

Võrdluseks uuriti Tallinna linnas toimuvaid müüke. Nii müüakse seal 300 miljoni kroonise käibega elamuhooldusfirmade pakette (neli firmat) 20 miljoni krooni eest, ehk ühe miljoniga osteti Tallinnas 15 miljonit käivet, Jõgeval aga sama arvutuse kohaselt ühe miljoni krooni eest 2,3 miljoniline käive. See tähendab kokkuvõttes, et ASi Jõgeva Elamu väärtus võrreldes Tallinna analoogiliste elamuhaldusfirmadega osutus ligi seitse korda kõrgemaks.

"Meie arvame, et oleme saavutanud inimestega hea kontakti, pakkunud normaalseid teenuseid ja suutnud hoida hindu võrreldes teiste linnadega normaalsel tasemel," sõnas ASi Jõgeva Elamu juhataja. Ta lisas kui Jõgeva linnavolikogu esimees: "Tähtis on see, et me ei tekitaks linnaelanike seas täiendavaid pingeid ja et me ei unustaks suure raha lootuses ära inimest. Volikogu esimehena olen ma õnnelik, et linn nii hea hinna sai. Ma arvan, et linnavalitsusel jätkub niipalju tarkust, et seda raha kasutataks tõsisteks investeeringuteks haridusse."

Kuid juba on linnas ka kahtlejaid, kas AS Jõgeva Elamu müüdi ikka õigetele, asjast huvitatud omanikele. Rahvas sosistab, et Petromaks Spediitori AS ei ole üldsegi huvitatud elamumajandusest, vaid soovib Jõgeval kanda kinnitada ja endale saada Jõgeva raudteejaama, et kontrollida peale ja mahalaaditavaid veoseid. Kinnitamata andmetel võetakse Jõgeva jaamas maha Venemaalt saabunud ümarpuitu üle 12 000 tihumeetri kuus ja transporditakse see Imavere saeveskisse.

Ka Vello Mäesepal on samasugused kahtlused: "Kas omanikul jätkub tahet seista Jõgeva linna inimeste eest? Või on omanikul ainult üks eesmärk, kasutada raudteed ja Jõgeva jaama kas ümberlaadimisjaamana või näiteks raha teenimise eesmärgil?"

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS

KULTUUR

Sadalas peeti laste laulupäeva

Sadalas peeti neljandat aastat järjest Torma valla laste laulupäeva "Laululust", kus laulsid solistid ja ansamblid nii valla kahest koolist kui ka lasteaiast. Tänavuse lauluvõistlusega selgitati välja ka need, kes lähevad valla laululapsi esindama laste lauluvõistluse maakonnavooru.

Nagu ka varasematel aastatel, kujunes tänavusestki lauluvõistlusest omaette sündmus nii osalejatele kui ka publikule. Päeva alustasid kuulajad ja esinejad ühislauluga kodust. Žürii, kes seejärel laululapsi kuulama asus, koosnes lauluõpetajatest Jõgevalt, Kuremaalt, Aidust ja Laiuselt ning vallavalitsuse esindajatest.

Kõigepealt astusid ette päeva noorimad, 3-4-aastased laululapsed. Tulevikulootuse eripreemia otsustas žürii anda Hanna Mägile. 5-6-aastastest arvati parimaks laululapseks ja otsustati maakonnavooru saata Keili Nõmm. 7-9-aastastest pääses edasi Rando Soonsein. Eripreemia meeleoluka esinemise eest anti Jessica Padrikule ja päevakohase laulu ("Vedurivile laul") eest Karl Tammele. 10-12-aastastest otsustati maakonnavooru saata Jaanika Rand ning eripreemia tubli esinemise eest anda Kertu Tutile ja Tiina Raidele. 13-15-aastastest sai maakonnavooru Margit Maanre ning 16-18-aastastest Virge Ozol, kellele lisaks anti eripreemia Tõnis Tammele. Publik tunnistas oma lemmiksolistiks Margit Maanre.

Lasteaiaealiste parimaks ja säravamaks ansambliks arvati Torma lasteaia Linnutaja segaansambel ning koolilaste omadest Sadala kooli algklasside ansambel. Parimaks duetiks tunnistas žürii Marjo Toomiku-Tiina Raide Sadalast.

Kõik laululapsed said vallavalitsuse kingituse ja tänukirja ning tunnustati ka laste juhendajaid Maire Tamme Torma lasetaiast, Endla Viesemanni Torma koolist ja Mare Talvet Sadala koolist ning laulupäeva peakorraldajat Pille Tutti.

Laulupäevalisi tervitas vallavanem Mati Kepp.

Kevadiselt ehitud Sadala rahvamajas jätkus laste laulupäev ühise kringlisöömise ning tantsude, laulude ja mängudega.

VAIKE KÄOSAAR

Õpetati koolilehtede juhte

16.-18. märtsini toimus Väike-Maarjas Virumaa ja Jõgevamaa koolilehtede õpilastoimetajate MTÜ Koolimeedia Keskuse korraldatud kursuse "Koolileht eduka projektina, koolilehe juht eduka meeskonna juhina" esimene osa.

Koolituse käigus õpetati noortele ajakirjandushuvilistele, kuidas luua efektiivset meeskonda ja seda motiveerida. Räägiti koolilehtede rahastamisega seotud probleemidest ning üleüldse võimalikest raha taotluse variantidest. Õpiti kirjutama projekti. Järjekordselt arutleti ka koolilehe olemuse üle.

Erinevatele küsimustele leiti vastuseid läbi karaktermängude ja grupitööde tulemusel. Peaorganisaatori Rain Uuseni sõnul oli tegemist uudse moodulkoolituse programmiga, millega Koolimeedia Keskus tahab noorte peatoimetajate kui juhtide tööd parandada ja arendada. Vabal ajal külastati Väike-Maarja ilmajaama, kus tutvuti aparaatide ja instrumentidega, mida kasutatakse ilmastikuolude jälgimisel. Oma tööst ja kogemustest käis rääkimas ka teleajakirjanik Ago Gaškov.

Osavõtjate arvamus koolitusest oli väga positiivne, sest selle käigus õpiti, milliseid vigu on tehtud ja püüti leida lahendusi. Rain Uuseni lubaduste kohaselt leiab peagi aset selle moodulprogrammi teinegi osa, kuid midagi täpsemat veel teada pole.

TRIIN PLOOMPUU

Kümme keskkonnakäsku koolinoortele

Kui iga end kristlaseks pidav inimene hoiab au sees Moosese poolt maailmale pärandatud kümmet käsku, siis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilastel on nüüd elus abiks võtta ka kümme keskkonnakäsku.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis lõppes eile keskkonnanädal. Õigupoolest oli tegemist nädalast pikemasse ajavahemikku mahtunud üritustesarjaga, mille juhataski sisse keskkonnakäskude väljatöötamine.

See käis nii, et iga klass sõnastas oma äranägemise järgi reeglid, kuidas käituda, et säästa meid ümbritsevat keskkonda, ning kooli õpilasomavalitsus sõelus sel moel saadud üsna suurest reeglite hulgast välja kümme olulisemat, mis lasti trükkida tuhandele algklassiõpilastele mõeldud järjehoidjale. Keskkonnakäskudega järjehoidjad said lapsed kätte eile.

Teiseks keskkonnanädalat sisse juhatavaks ürituseks oli kaks nädalat tagasi toimunud koristuspäev, mil õpilased kõik klassiruumid põhjalikult puhtaks kraamisid. Preemiaks said koristustalgulised kringlit süüa ning seejärel vaadati kohalikus kinos keskkonnateemalist filmi "Erin Brockovich". Koristustalgute ajaks soetati koolile keskkonnanädala projektiraha eest koristuskäru koos mõnede koristusvahenditega.

Sel esmaspäeval keskkonnanädala üritused jätkusid: koolis käisid Eesti Põllumajandusülikooli esindajad, kes kõnelesid õppimisvõimalustest maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse erialadel. Tartu Ülikooli esindajad jäid kahjuks tulemata.

Üleeile esinesid kooli kesk- ja vanema astme õpilaste ees keskkonnaametnikud. Jõgevamaa keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist Moonika Aunpuu ning veespetsialist Enn Selgis kõnelesid sellest, missuguste probleemidega tegeleb keskkonnateenistus. Et külalistel olid õpilastele jagamiseks kaasas ka asutuse töövaldkondi tutvustavad voldikud, viidi teave keskkonnateenistuse ülesannetest paljudesse Põltsamaa kodudesse.

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor Illimar Mets voldikuid ei jaganud, ent rääkis keskkonnaeeskirjade täitmise kontrollijate argi päevadest. Peale keskkonnaametnike oli noorte ees ka tootjate esindaja. E-Piima finantsdirektor Taavi Aas rääkis oma sõnavõtus sellest, et keskkonnakaitse ja äri ei pruugi sugugi olla ühitamatud mõisted.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse maakondlikust programmist rahastatud keskkonnanädal lõppes eile peoga, kus klassid esinesid

keskkonnateemaliste etteastetega ning mängiti ka vastavaid mänge.

"Keskkonnanädala korraldasime selleks, et tõsta noorte keskkonnateadlikkust. Igapäevaelus ei mõtle keskkonnaprobleemidele enamik täiskasvanuidki, saati siis kooliõpilased," ütles keskkonnanädala projektijuht, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi abiturient Keio Kraaner.

"Nojah, eks mõni istunud saalis loengul ka rohkem sellepärast, et muidu tulnuks tunnis olla, aga paljud, eriti gümnaasiumiealised, kuulasid ka tõelise huviga," märkis Keio. Ent eks midagi jäi kuuldust kõrvade vahele pidama nii ühtedel kui ka teistel.

RIINA MÄGI

Ahjusoe teatrifestival Tabiveres

Möödunud nädalavahetusel Tabivere huviteatri korraldatud külateatrite festivalil sai näha igasugust teatrit: nii sellist, mis tõi esile amatöörteatri nõrgemad küljed, kui ka sellist, mis tõi välja selle voorused.

Esimese variandi puhul pani õlgu kehitama kas iganenud näitemäng, tolmunud lavastusstiil, maitselibastused vms, teise variandi puhul sundisid ehe ja siiras teatritegemise lust ning leidlikkus ja vaimukus küsima, kas kutselises teatris sama asi mitte kahvatum välja ei kukuks. "Harrastusteatri üheks eeliseks on see, et seal saab täppi läinud materjali ja osaliste valiku korral lasta näitlejail nö oma tüübi peal mängida. Teatrikoolis standardseks lihvitud kutseline näitleja peab hakkama sellist tüüpi looma, aga harrastusnäitleja on loomulikult selline," ütles Eesti Harrastusteatrite Liidu kooliteatrite spetsialist Maret Oomer pärast seda, kui Saaremaa Taritu rahvamaja näitering oli laupäeval Ed. Vilde "Ärapõletatud peigmeestega" rahva kõveraks naerutanud ja vaimustusest huilgama pannud.

Teine etendus, mille puhul laval ja saalis olijate vahel mingi eriline solidaarsus tekkis, oli Abja kultuurimaja näitetrupi "Jalutuskäik vikerkaarel". Kui noore dramaturgi Andrus Kivirähu tugeva absurdisisaldusega tekste on peetud rohkem tema eakaaslaste pärusmaaks, siis abjalased tõestasid, et see pole reegel. Tõsi, trupi vanemad liikmed tunnistasid, et neil läinud teksti omaksvõtmisega kõvasti aega, aga mida rohkem mängida, seda rohkem meeldima hakkab.

17 tükki

Paraja elevuse tõi saali ka Luua külateatri Lapi-Leenu "Taevapääsukese seiklused", milles tuntud opereti "Mamzelle Nitouche" süžeele lavastuslikult äärmiselt vaimukas lustmäng üles ehitati. Jõgevamaa truppidest esinesid Tabivere festivalil veel Puurmani noorte näitering (katkend V. Koržetsi näidendist "Näärila ja Närula"), Maarja rahvamaja näitering (S. Maršaki "Tare-tareke") ning Jõgeva aleviku kultuuriseltsi laste näitering ja estraadiring ("Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" ja Eve Somelari estraadikava "Siin Tallinn"). Tabivere huviteater näitas rahva soovil veel korra (ja ühtekokku 115. korda!) oma kuulsat kilplasteetendust. Reede õhtul lõbustasid nad rahvast ka oma teatri viiendale sünnipäevale pühendatud "kompotiga" trupi kõigist senistest lavastustest.

Ühtekokku vaadati festivalil kaheksa maakonna kuueteistkümne trupi seitseteist lavastust. Eriti tähelepanelikult vaatasid neid töökomisjoni liikmed: Maret Oomer, vabakutselised teatrimehed Ago-Endrik Kerge ja Tõnis Lepp, Tabivere vallavalitsuse liige Eha Kõiv ja Tabivere huviteatri näitleja Endel Pekk. Nemad jagasid truppidele nõu ning sõnastasid selle, mille eest iga trupp tänukirjaga kiitust pälvis.

Vajalik asi

"Selline festival on kindlasti vajalik," arvas Tõnis Lepp. "Maarahvamajade truppide esinemisvõimalused on ju piiratud: kui uut tükki on oma külas kaks korda mängitud ja korra paaris naaberkülas ka, ongi asi ammendatud. Siin aga sai ühiste huvidega rahvas mitu päeva koos olla, suhelda, oma lavastusi näidata ja teiste omi vaadata."

Tabivere rahvamaja juhataja, festivali peakorraldaja Pilvi Pindma arvas, et kui külateatrite festivali veel teha, võiks see toimuda suvel: "Rahvamaja on meil ruumikas ning peatselt on ka remonti loota, aga soojal ajal on mängumaa laiem: siis võib ju vabas õhus mängida." Ent loomulikult tundsid teatriharrastajad end ka õdusalt ahjusoojas Tabivere rahvamajas väga hästi.

RIINA MÄGI

SPORT

Jõgeva linn pürib olümpiamänge ette valmistama

Esmaspäeval kirjutas Jõgeva linnapea Ants Paju koos Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimehe Eri Klasiga Tallinnas alla lepingule, millega Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde moodustatakse ühe allfondina Jõgeva Linna Fond, toetamaks linna spordielu.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde praeguseks moodustatud 53 nimelisest allfondist on Jõgeva Linna Fond teadaolevalt seni ainus, mis mingit kohalikku omavalitsust haarab. Fondi loomise mõtte algataja oli linnapea Ants Paju, kes selle nimel ka suurt eeltööd tegi.

"Jõgeval on olemas ju kaks potentsiaali - hea spordikeskus ja Eestis arvestatavad sportlased. Seepärast oligi mõtet hakata asju ajama niikaugele, et kõige selle baasil oleks võimalik Jõgeval Eestimaa spordimaastikul kindel märk maha panna," selgitas Ants Paju.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Eesti Olümpiakomitee algatusel loodud Olümpiafond võimaldab toetada Eestis spordi- ja olümpialiikumist. Kõige selle tõttu on Ants Paju sõnul läbi moodustatud Jõgeva Linna Fondi lootust, et Jõgeva linn ja siinne spordihoone Virtus lülitatakse järgmiste olümpiamängude ettevalmistamise tsüklisse. Jõgeval on pealegi päris palju suurte võistluste läbiviimise kogemusi.

"Fondi moodustamine tähendab teisisõnu tuua omavalitsuse tasandile võimalus ühenduses olla suure toetusfondiga. Nii saame toetada ka oma sportlasi. Tugevaid sportlasi ja spordikollektiive on Jõgeval olnud alati. Alates vendadest Uspenskitest saalibändini välja, maadlusest džuudoni ja pallimängijateni jne. Nii et lisaks kultuurile nagu Alo Mattiiseni muusikapäevad, kooliteater Liblikapüüdja jt, on kindlasti ka linna spordielul oma kvaliteedimärk. Lepingu sõlmimine Jõgeva Linna Fondi loomiseks on üks suur samm raudteelinnast kultuurilinna poole, nagu meie linna deviis on," rääkis Ants Paju.

VAIKE KÄOSAAR

Spordi lühiridu

Selle aasta maakonna kiirmale meister selgub 8. aprillil. Turniiriga alustame Kaitseliidu Jõgeva maja saalis (Aia tn 4) kell 10. Siimusti viib läbi nn soojendusturniiri, millega alustatakse 7. aprillil kell 10 sealses koolimajas.

Valdade IX talimängude finaali võitles ainsana Jõgeva valla esindus (Triinu Sarv, Hugo Päären ja Toivo Lukats). Finaalis saavutati 12 valla esinduse hulgas hea neljas koht, pronksisest medalist jäi puudu ainult 0,5 punkti. Esikolmik: Audru vald 24,5 p, Paikuse vald 22 p, Luunja vald 19,5 p. Meie maletajad jäid kõik plusspoolele. Esimesel laual kogus H. Päären 6 p, teisel laual T. Lukats 7 p ja naiste laual T. Sarv 6 p. Medalist jättis ilma hävitav kaotus Luunjale 0,5:2,5.

***

Teisel Eesti Maakilval osales üle 50 valla ja väikelinna. Kolm eelvooru ja kaks poolfinaali (Eestimaa ja Liivimaa) selgitasid 20 finalisti. Meie maakonnast said edasi Põltsamaa ja Tabivere. Kaks enampunkti poolfinaalis oleks ka Jõgevale andnud finaalikoha, nüüd oli üldkoht 22. Finaalis osales ainult Põltsamaa, kes kogus 40 p 100st ja kohaks jäi 17. Tabivere koht oli 20. Parim oli Keila, kes kogus 68 p, järgnesid Kadrina 66 p, Anija 61 p, Türi vald 60 p.

SULEV LUHT

***

Maakonna meistrivõistlused bridžis paaridele ja nelikutele on finišisirgel. Kümnendas voorus paaridele (mängitakse 12 vooru, kaheksa parema vooru põhjal antakse välja meistrimedalid) olid edukamad paarid Lembit Kapp-Peeter Jaani, Eduard Rumvolt-Endel Epro ja Mihkel Viirelaid-Jüri Mekšun.

Kaheksa parema vooru järel on esikuuikus Kapp-Jaani (135,5 p), Sutt-V. Ojassalu (130 p), Viirelaid - Mekšun (121,5 p), J. Kivik-K. Ojassalu (118,5 p), H. Sibul-A. Kivik (118,5 p) ning Suits-Jäger (105,5 p).

Nelikutest on enne viimast mänguõhtut teistest nelikutest otsustavalt lahti rebinud Arno (Arnold Kivik-Hillar Sibul ja Janno Kivik-Kalle Ojassalu) ja Peeter (Peeter Jaani-Lembit Kapp ja Ain Meikop- Ivo Krumm). Punkte on neil vastavalt 303 ja 291.

***

Põltsamaa piirkonna koolide klassidevahelistel uisutamise võistlustel Adaveres tegi kaasa 75 uisutamise huvilist last, neist IV-V klassidest 44. Selles vanusegrupis olid kiiremad uisutajad Kaija Kits, Jane Tedremaa, Kai Jõemets (kõik Põltsamaa ÜG), Janel Jürissaar (PÜG), Remo Hagala (Lustivere PK), Karel Limberg (PÜG). Kõige enam võidupunkte kogusid PÜG V c, PÜG IV d ning Lustivere PK IV klass.

VI-VII klasside tublimad olid Sandra Alusalu ja Varje Õunapuu Adaverest ning Kirke Hints (PÜG), poistest Argo Petrov, Ivar Valksaar ja Andor Tähnas (kõik PÜG). Paremad klassikollektiivid: Adavere PK VII ja VI ning PÜG VII a klass. VIII-IX klassidest olid kiireimad Jaana Kaljurand (Adavere PK) ja Siim Emajõe (PÜG), X-XII klassidest Sirli Alusalu ning Martin Vatter (PÜG).

***

Spordiklubi Nipi (esimees Margus Metsma) ja Põltsamaa Spordikooli maadlustreeneri Arved Külanurme eestvedamisel on Põltsamaa poisid algõpetust saanud saalibändis. Nädalapäevad tagasi korraldatud noorte turniiril tegi kaasa kuus võistkonda IV-VI klassidest. Esikoha mängis välja Põltsamaa ÜG V a klass (Hardi Kulu, Taavi Rehemaa - turniiri osavaim väravakütt, Ats Aigro, Taavi Salumets, Raivo Parkala). Järgnesid PÜG IV d klass (kapten Joosep Mölder) ja PÜG VI a klass (kapten Martin Rosenberg). Aprilli lõpus korraldatakse Põltsamaa spordiklubide vaheline turniir saalibändis.

***

Põltsamaa noorte saaliturniiril jalgpallis viisid nii 1990. kui ka 1988. a sündinud poiste vanusegrupis esikohad Mulgimaale Võhmasse sealsed vutiharrastajad, keda treenib fanaatiline Taivo Klamp. Noorematest poistest järgnesid Adavere ja Jõgeva, vanematest poistest Põltsamaa I ja II võistkond.

***

10. aprillil on Kolga-Jaani kultuurimajas selle aasta suurim turniir saskus, kus omavahel proovivad jõudu Villu Ojassalu poolt välja pandud rändkarikale Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani, Pajusi, Imavere, Kõo ja Kolga-Jaani valla saskuhuvilised. 15. aprillil algusega kell 10 viiakse aga Lustivere kultuurimajas läbi esimesed maakonna meistrivõistlused saskus.

***

Põltsamaa linna lahtistel suusatamise võistlustel osales 52 suusatajat. Lastest näitasid teistele suusakandu Sulo Viks, Ragnar Tomson, Martin Kits, Karel Limberg, Martin Kollo, Egle Viks, Monika Anvelt, Kati Tragon, Emilie Tragon ja Tiit Pikk. Naistest viisid kaksikvõidu Lustiverre Marge Targama ja Esta Virkunen, meestest olid tublimad Bruno Lippur, Ain Valu ja Ermo Vahtra, meesveteranidest aga mitmekülgne Umbusi talunik Hans Jürgens.

Põltsamaa valla meistrivõistlustel olid kolm paremat naissuusatajat Marge Targama ning õed Sandra ja Sirli Alusalu, meessuusatajatest Aivar Kamenjuk, Hans Jürgens ja Ermo Vahtra.

OSKAR PURI

Jõgeva Tähe esindusmeeskond tegi spordiajalugu

Tänavuste saalibändi Eesti meistrivõistluste põhiturniir on lõppenud. Spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond on seekordsel põhiturniiril võitnud kõik mängud, mis on Eesti saalibändi ajaloos esmakordne sündmus.

Üleeelmisel pühapäeval toimunud Eesti saalibändi meistrivõistluste etapil võitis Jõgeva Tähe esindusmeeskond Nõmme saalibändiklubi seisuga 12:2. Eelmisel nädalavahetusel kohtus esindusmeeskond aga spordiklubiga Maitim I, kes alistati 5:3. Kõige rohkem väravaid lõi selles mängus Andrus Tõruke. SK Maitim I on põhiturniiri tulemustega teisel kohal.

Tähe noortevõistkond kaotas üleeelmisel etapil Tallinna Tehnikaülikooli võistkonnale 1:4. Eelmisel etapil võideti aga 7:5 meeskonda Megapanus. Osavaimaks väravalööjaks oli selles mängus Erkko Nurmoja. Võistkonnaga Megapanus kohtub Tähe noortemeeskond ka mängus, kus selgub, kas üldarvestuses jäädakse viiendale või kuuendale kohale.

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

Valgevene kuused jõuavad Rootsi kaudu Eestisse

Jõgevamaa keskkonnateenistuse andmetel tehti eelmisel aastal maakonnas uuendusraiet 1449, metsauuendustöid aga 781 hektaril. Aprillis algab uue metsa istutamise aeg. Eesti metsaomanikud on tänavu tellinud Rootsist paar miljonit kuusetaime.

Uuendusraie on uuema aja termin. Varem sai öelda lihtsamalt: Jõgevamaal raiuti mullu lagedaks poolteist tuhat hektarit metsa. Uuendustöid, mille hulka kuuluvad nii metsakülv, puude istutamine

kui ka looduslikule uuendusele kaasa aitamine, tehti aga poole vähem. Jõgeva maakonna neljas riigimetskonnas - need on Laiuse, Pikknurme, Põltsamaa ja Halliku - istutati 160 hektarit uut metsa. Erametsaomanikud istutasid ligemale 150 hektarile sada tuhat taime.

"Võiks vähem raiuda ja rohkem istutada," nentis Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja asetäitja kohusetäitja Vello Einaru. "Metsaseaduse järgi tuleb uuendatud raiesmikud kolme aasta jooksul taas metsastada. Riigimetskondades, kellel enamikul on oma puukoolid, ongi püütud nõnda toimida."

Istikute kasvatamine on pikaajaline tegevus: alles nelja aasta pärast kasvab seemnest istutuskõlblik taim. Paraku valitseb Eestis istikute puudus, sest metsaomanikel pole tuleviku suhtes kindlust. 1996. aastal olid väga paljud sunnitud istikuid põletama, sest siis ei vajanud neid keegi.

Rootsi firma Svenska Skogsplanton AB pakkus Eestile tänavu miljoneid kuusetaimi. Esimesed kolm miljonit nelja-aastast paljasjuurset taime saab osta soodushinnaga - 2.10 krooni, ülejäänud maksavad juba viis krooni. Eestis on kuusetaime tavaline turuhind veidi üle kahe krooni, kuid paraku pole neid piisavalt saada.

Keskkonnateenistuse metsandusspetsialisti Hettel Metsa sõnul ollakse Rootsis kasvatatud taimedest huvitatud ka Jõgevamaal. Eilseks oli sõlmitud eellepinguid 40 000 taime ostmiseks.

"Rootsis kasvatatud istikute seemned on pärit Valgevenest Vitebski oblasti põhjaosast. Rootslastel olevat Valgevene kuuse kasvatamisel juba saja aasta pikkused kogemused. Need kuused pidid olema haigustele vähem vastuvõtlikud, külmakindlad ning kümnendiku võrra produktiivsemad. Meile tuuakse miinus ühe kraadini jahutatud taimed paberkottides. Esimesed kuusekoormad peaksid mõne nädala pärast meieni jõudma," rääkis metsandusspetsialist Mets, kes käis eelmisel nädalal Sagadi koolituskeskuses Eestisse toodavate kuuseistikute levitamisega seonduval seminaril.

Eesti metsandusametnikud on seisukohal, et Valgevenest pärit kuuseistikud, millest võib 70-90 aasta pärast tekkida Eestisse üle tuhande hektari hea kvaliteediga metsa juurde, ei kujuta meie loodusele mingit ohtu.

"Eelistame metsa looduslikku uuendamist. Valgevenest toodud ja Rootsis kasvatatud kuusetaimede meile toomisse suhtume küllaltki skeptiliselt. Pole kindel, et need taimed annavad loodetud efekti," arvas Jõgevamaa metsaomanike liidu juhatuse esimees Aado Mägisoo.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Mees tunnistas üles metallivargused

Mustvee politseijaoskonnas on Sulev (1964) Voorelt teinud puhtsüdamliku ülestunnistuse mitmes metallivarguses. Varem kohtulikult karistatud mees, kes on asjaosaline ühes praegu menetluses olevas kriminaalasjas ja oli politseisse kutsutud, tunnistas, et ta on 13 korral varastanud elektri õhuliini oma elukoha ümbruskonnas. Lisaks olevat ta varastanud elektrijuhtmeid kahest laudast. Ta tunnistas, et on nii varastanud umbes 800 kg metalli. Kuna tal autot ei ole, vedas ta metalli koju jalgrattale pakitult. Ka tunnistas Sulev, et enamasti ei käinud ta liinivargustel üksinda. Praegu tal kindlat töökohta ei ole.

Talumajast varastati seif

Esmaspäeva pärastlõunal ajavahemikus kella kahest umbes veerand neljani on sisse murtud Palamuse vallas Raadiveres ühte elumajja, kust pererahvas kodust ära oli. Vargad viisid kaasa lauatelefoni Philips Xalio ja tulekindla vanaaegse seifi. Pererahvas hoidis seifis dokumente ja väärtasju. Mismoodi seif hoonest välja tassiti, pole praegu selge.

Mehed pühkisid enda järel jäljed luuaga üle

Teisipäeva õhtul pärast kella kuut märgati Mustvees, et Tartu tänava ühest hoovist ronivad üle võrkaia välja kaks võõrast meest ja kannavad kaasas mootorsaage. Vähe sellest, mehed pühkisid enda järel jäljed luuaga üle. Nähtust helistati kohe politseisse. Osutus, et Igor (1966) Iisakust ja Lev (1964) Narvast olid võõra sisehoovi väravariivi lahti murdnud ja hoovilt kaasa võtnud mootorsae Jonsered, mis aga oli neist ühe oma. Mehed olid raskelt purjus ja nad paigutati kainenemisele, et siis juhtunust selget sotti saada. Majaomanik oli ise Tartus ja kinnitas, et ta pole võõrastele oma majja sisenemiseks luba andnud.

Seletas, et läinud videvikus püssiga kõndima

Esmaspäeva õhtul kella seitsme paiku pidas politsei kinni Voorel Veia küla metsa ääres põldudel püssiga ringi käinud Demi (1949). Mees oli politseiga kohtudes muidugi juba kodus, aga teda nähti püssiga metsa ääres põllul, kus viibis ka 5-pealine metskitsekari. Mees eitab, et tahtis salaküttimist ette võtta, aga ei eita püssiga ringikolamist. Üheraudse jahipüssi oli ta võtnud salaja poja tagant, keda kodus polnud. Kuna Demil pole seadusega ette nähtud korras välja antud luba selle püssi kandmiseks ja kasutamiseks, võib teda ähvardada kriminaalkorras vastutusele võtmine.

Metsakooli töökoja hoonesse püüti sisse minna

Esmaspäeva hommikul avastas tööle tulnud töömees, et Luua Metsanduskooli töökoja hoonesse on püütud sisse murda. Keegi oli mööda tuletõrjetreppi tõusnud teise korruse ukse taha ja eest ära võtnud ukseklaasi. Töökoja hoonet ja territooriumi valvab valvur, kes seepeale rääkis, et öösel kella kolme ajal olnud töökoja juures mingi liikumine ja kedagi täpsemalt ta polevat näinud ja seepärast ka kellelegi midagi enne hommikut ei teatanud.

Piraat- ja salakaubast teatada tel 68 464, 68 465

On juhtumeid, kus isik ei saa ausalt täita oma kodanikukohust ja politseid avalikult informeerida mingist ebaseaduslikust tegevusest.

Politseiprefektuur ootab elanikelt igasugust informatsiooni ebaseadusliku alkoholiga või tubakatoodetega, samuti muu piraatkaubaga kauplemise ja kauplejate kohta. Ka salaviina ja Eesti

maksumärgita sigarettide hoidmine on ebaseaduslik. Informatsiooni võib anda telefonidel 68 464 või 68 465. Informatsiooni andja õigus on jääda anonüümseks ja anonüümsus garanteeritakse.

Pudulai sai esmaspäeval päevi istumast lahti

Nii teda linna peal kutsutakse, aga tegelikult on mehe eesnimi Artur (1957). Kui viimasel korral kohtunik mehelt tema elukohta küsis, vastas ta, et lõket saab ikka kusagil teha. Esmaspäeval lõpetas ta oma viimase viie ööpäeva istumise selle eest, et oli järjekordselt joobnud olekus solvates inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kui möödunud sügisel juba külmaks läks, kippus ta tihti politsei läheduses viibima. Esimese külma aja kolmest kuust viibis ta politsei arestimajas ka aresti kandes või välja magades poole sellest ajast. Viimasel korral kimbutas teda jälle külm. Mees tuli politseimaja ette ja heitis paljale maale. Kui politsei selgitas, et mees pole purjus ja tembutab ning tema vastu huvi ei tunne, läks ta minema, aga heitis lumele teises kohas. Oligi helistaja, kes teatas maas lamavast ja võimalik, et viga saanud mehest. Tegelikult tahtis Pudulai politseimajja sooja saada. Saigi, kuigi lühikeseks ajaks. Järgmisel päeval oli ta juba end purju joonud ja nüüd oli politsei ta sunnitud sooja kambrisse võtma. Mees pole oma trahve tasunud ja ka kohtunikul polnud arvatavalt muud võimalust, kui teda arestiga karistada. Oli jälle soojas ja tasuta toidul.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Neljapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Puhub lõunakaarte tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur -2°C ... +3°C.

Reedel on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub kagutuul 4-8 m/s. Õhutemperatuur öösel -2°C ... -8°C, päeval -1°C ... +4°C.

Vooremaa

Neljapäev, 29. märts 2001. a.

Kevade lähenemine muudab põllumeeste tööpäevad pingeliseks

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Põllumeest aitaks ühistegevus

JAAN LUKAS