Vooremaa 29.11.2001

Vooremaa
Neljapäev, 29. november 2001. a.
Sisukord
Suvekummid jäävad talvepuhkusele

Kummivahetustöökodades olid paar viimast nädalat töörohked. Unski Äris käib Taivo Millendil rehvide vahetamine ja tasakaalustamine kähku. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Teadagi, millised on meie teeolud, lumisel ja libedal ajal on aga autojuhtimine eriti tõsine asi. Teel aitavad püsida talverehvid, sõiduautodele on need vastavalt liikluseeskirjadele alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini lausa kohustuslikud. Seega tasub soovi "Nael kummi!" peatselt võtta sõnasõnalt.

Talverehvid on kas naastudega või ilma. Naastrehve, mida tavaliselt kutsutakse naelkummideks, tohib kasutada 15. oktoobrist kuni 15. aprillini, naastudeta ehk lamellrehvidega võib sõita aastaringselt. Kumba tüüpi või millise tootjafirma talverehve eelistada, sõltub ostja maitsest ja tema rahakoti paksusest. Kauplustes ja kummivahetustöökodades, milliseid on Jõgeval, Mustvees, Põltsamaal, Sadalas, Tormas ja mujalgi, on rehvivalik suur. Kui mõne firma kumme pole just parasjagu müügil, tuuakse need kähku mujalt, näiteks Tartust, ja juba paari tunni pärast on rattal sobiv rehv. Sellist võimalust pakuvad ka Jõgeval asuvad OÜ Urme Auto ja OÜ Auto-Samiru Unski Äri.

Eelistatakse naelkumme

Tänavu pole novembri viimastel päevadel olnud kummivahetustöökodades enam näha selliseid järjekordi ja rabelemist kui varemalt. "Seekord saabus lumi ja libedus mullusest varem ja meilgi hakkas kiire tööaeg pihta paar nädalat varem. Nüüd enam järjekorda pole ja Taivo Millend, kes on kärme ja õppinud müüjapaigaldaja, saab rehvivahetusega üksi hakkama. Vajadusel on abiks ka ärijuht ja kümne-viieteistkümne minutiga saab auto uued kummid alla. Kui varem osteti talveks rohkem lamellrehve, siis nüüd soovib valdav enamik naelkumme. Väga palju ostetakse protekteeritud kumme, on ju need uutest üle poole odavamad. Maarahvas on ju vaene," nentis veebruaris kümnendat tegutsemisaastat alustava firma juhataja Õie Rumask. Lisaks odavusele eelistatakse Inglismaal, Hispaanias või Eestis taastatud rehve ka seetõttu, et neile antakse kolmeaastane garantii, uutel rehvidel on selleks vaid aasta.

Uute pasteldega palju kindlam

Kolmekümneaastase staažiga elukutseline autojuht Andres sõitis siia kumme vahetama Voorelt. Kuigi tema autol olid talverehvid juba all, otsustas ta kulunute asemele osta uued naastrehvid. "Saab rahulikumalt sõita, ega raha ei maksa vales kohas kokku hoida ja vanade pasteldega jännata. Kui libedaga teelt välja sõidad, läheb auto remont, kui ise terveks ja ellu jääd, palju kallimaks. Suuremad maanteed on puhtad, kuid külateid enam keegi ei liivata. Need on rööpaid ja jääkonarusi täis ja ilma naelkummideta võib iga kell kraavi minna," põhjendas vana autojuht. Tema mäletab aega, kui hobustele löödi talveks alla teravamad kabjarauad ja autoratastele pandi ketid. "Paistab, et kaeramootoreid liigub nüüdki," näitas kummipaikaja karpi, kuhu ta on kogunud kummidest välja tõmmatud plekikruvisid, kruvikeerajaid, puure, plastmassitükke ja ka kabjanaelu.

Mitte üksnes rehvid

"Kahjuks ei võeta talviste teeolude ohte alati kuigi tõsiselt ja libe tee üllatab igal aastal. Unustatakse, et talvel peab olema juht topelt ettenägeliku sõiduviisiga: hoidma piisavat pikivahet ja arukat kiirust, vältima libisemisse sattumist. Kuigi talverehvid on kohustuslikud alles detsembris, käitusid mõistlikult need, kes panid talvekummid alla juba esimese musta jää ja lume ajal. Tuleb arvestada, et libedaga pikeneb pidurdusmaa tunduvalt. Üksnes naelkummidele ei tohi lootma jääda," ütles Jõgeva Politseiprefektuuri patrulli- ja liiklusjärelvalve osakonna juhtivinspektor Ivo Ploom. Politseireididel hakataksegi senisest rohkemat tähelepanu pöörama ka autode rehvidele. Nael kummi!

ARDI KIVIMETS

Politseikomissar Valdmann vallandati

Politseiameti peadirektor vallandas Jõgeva politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Ain Valdmanni. Tema otsest ülemust prefekt Olev Schasminit karistati noomitusega.

Komissar Ain Valdmann, kellele on antud kauaaegse ja hea töö eest politsei teeneteplaat, ilmus novembrikuu esimese päeva hommikul tööle alkoholijoobes. Juhtunust andis küllaltki põhjalikult ülevaate 3. novembri Vooremaa. Paarkümmend aastat miilitsas ja politseis töötanud mehe käitumise kohta algatas politseiamet distsiplinaarjuurdluse. Nüüd on tulemus teada: Politseiameti peadirektor Harry Tuul vallandas Ain Valdmanni ametist. Karistada sai ka purjutanud komissari otsene ülemus, Jõgeva politseiprefekt Olev Schasmin. Temale määrati noomitus selle eest, et ta ei kõrvaldanud oma alluvat, kellel tuvastati joove, tööülesannete täitmiselt viivitamatult.

Seda, millise karistuse saab Valdmann selle eest, et ta peatati sama päeva hommikul autoroolis ei osanud prefektuuri pressiesindaja Ülo Pärn eile veel öelda. "Tema süüteo arutamine ei saa toimuda enne, kui Ain Valdmannil on haigusleht lõpetatud. Minu andmetel viibib ta praegu haiglas," lausus politsei pressiesindaja.

ARDI KIVIMETS

ARVAMUS

Eesti president peab oluliseks nõupidamist rahvaga

Hiljuti Voorel taasiseseisvunud Eesti esimeste maavanematega kohtunud president Arnold Rüütel andis intervjuu Vooremaale. Riigipea toonitas valdade ja maakondade tähtsust nii Eestimaa minevikus kui ka tänastel oludes.

Teie eesnimi Arnold tähendab vanagermaani keeles kotkast. Poliitikule peaks selline mehine nimi üsnagi hästi sobima. Muide, täna, 16. novembril, on Arnoldi nimepäev. Kas ja kuidas seda päeva ka ise tähistate?

"Ma olen oma nimepäevast kuulnud, kuid selle tähistamine pole minu ja meie pere jaoks traditsiooniks kujunenud."

Küllap on teie jaoks hoopiski suurema tähendusega 16. november kui taassünnipäev, sest 1988. aastal võeti sel kuupäeval vastu suveräänsusdeklaratsioon. Mida sellest Eesti ajaloo tippsündmusest meenutaksite ja milline on selle tagasimõju tänasele päevale?

"Enne seda, kui Ülemnõukogu plaanitses vastu võtta suveräänsusdeklaratsiooni, mis tunnistaks Eesti NSV seadused meie maa territooriumil kaalukamaks kui NSVL seadused, konsulteerisin telefonitsi ka teiste liiduvabariikide juhtidega. Soovitasin neilgi samasuguse seaduse vastu võtta. Reageeringud minu ettepanekule olid aga üsnagi umbmäärased. Ühtlasi anti mõista, et telefonikõnelused tuleks kiiresti lõpetada, sest neid võidakse pealt kuulata.

Info jõudiski NSVL pealinna. Enne 16. novembrit kutsuti mind Moskvasse, kus kohtusin NSVL Ülemnõukogu esimehe Lukjanoviga ja toimus ka vestlus NLKP Keskkomitees. Mulle anti üheselt mõista, et suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisega kui riigireetmisega võib kaasneda minu arreteerimine ja vangiminek kuni kümneks aastaks. Sellistest ähvardustest ja hoiatustest ma Eestis päris täpselt ei rääkinudki, sest muidu oleksid võinud mõnedki Ülemnõukogu liikmed ehmuda ja hoiduda suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmise poolt hääletamast.

Asjad laabusid siiski rahulikult. Rõhutaksin sedagi, et Eestis kulges taasiseseisvumine veretult. Suutsime relvastatud konfliktid nõukogude keskvõimuga ära hoida. Ühtlasi oli Eestis toimunud sündmustel mõju iseseisvusliikumisele teistes liiduvabariikides."

Oma tervituskõnes esimestele maavanematele pöördusite nende poole sõnadega lugupeetud maa vanemad. Miks kasutasite sellist väljendit?

"Eestis on maakondadel ja nende juhtidel läbi ajaloo olnud oluline tähtsus. Muistsete maakondade targematest ja vapramatest meestest said 1343. aastal Jüriöö ülestõusu juhid. Minu arvates olid tollasel võõrvõimule vastuhakul eeldused ka eestlastele võidukalt lõppeda ja iseseisev riik võinuks meil tekkida juba ligi seitsesada aastat tagasi. Võidukalt lõppenud Eesti iseseisvumisprotsessile (1917-1920 aastal) oli oluline ka Maapäev, mis koosnes maakondade esindajatest. Eesti Ülemnõukogu juhtides tundsin tõsist tuge esimestest maavanematest, kellega nüüd kohtun. Austusest maavanemate vastu kasutasingi oma kõnes väljendit maa vanemad."

Milline võiks Teie arvates tulevikus välja näha Eestimaa kaart?

"Kui rääkida haldusreformist, siis mehhaanilisi ümberkorraldusi ei pea ma õigeks. Need kahjustavad Eesti ühiskonna arengut, sest omavalitsuste kunstliku liitmise tagajärjel tekivad keskused linnadesse või suurematesse asulatesse. Selle tagajärjel eemaldub võim oluliselt rahvast. Presidendi institutsioonil ongi oluline roll riigivõimu ja rahva lähendamisel. Sooviksin, et rahvas osaleks kõikide üleriigiliselt tähtsate otsuste vastuvõtmisel."

JAAN LUKAS

KIRJAD

Nõuame ühiselt!

Pensionäride väljaastumised on õigustatud ja muljetavaldavad, aga kuigi ma olen ka ise pensionär, ei meeldi mulle sealjuures rõhutatud apoliitilisus ja ainult oma mätta otsast lähenemine, st ainult pensionäride huvide rõhutamine.

Kõige raskem on üksikutel, sugulasteta vanainimestel, seepärast kostavad nende hääled kõige kõvemini. Tegelikult on aga valdaval osal meist lapsed ja lapselapsed, kes hoiavad ülal tänast Eestit ning hakkavad seda tegema homme, ja me ei tohiks endale inimväärseid tingimusi nõudes neid mängust välja jätta. Tõeliselt sümpaatne ja hädavajalik on nõue toimetulekutoetuse piirmäära kahekordistamiseks, st tõstmiseks 1000 kroonini, kus iga järgmine pereliige saaks vastavalt 800 krooni.

Praegu peavad toimetulekutoetuse saajad, sealhulgas lapsed, ära elama 0,7 dollariga päevas (400 krooni kuus), mida saab enamus paljulapselisi peresid. Viie ja enama lapsega perede kümnest tuhandest lapsest kasvab praegu vaesuses 92%, kõigist Eesti lastest jäävad allapoole ametlikku vaesuspiiri umbes pooled. Seda ei kohta mitte üheski kultuurriigis.

Aino Järvesoo algatusest "Igale lapsele 1000 krooni kuus!" rääkides korrutavad sõnavõtjad ikka, et raha ei aitavat iibeprobleemi lahendada. Küsimus on aga eelkõige selles, et päästa needki vähesed lapsed, kes juba on olemas või ikka veel ka vaestesse peredesse sünnivad.

Suur osa neist, kannatades pideva alatoitluse, alavääristamise ja vägivalla all, sirutab käe meelemürkide ja võõra vara järele, muutub vägivaldseks ja läheb ühiskonnale nii või teisiti kaduma.

Inimväärseid tingimusi kohtavad nad alles vanglasse sattudes, kus ühe koha maksumus (praegu ehitatavas 500-kohalises Tartu vanglas) on 0,6 miljonit krooni ja ühe vangi ülalpidamine maksab riigile vähemalt kümme tuhat krooni kuus. Juba praegu ületab vanglates kinnipeetavate arv tublisti meie sõjaväe isikkoosseisu. Nüüd tuleb aga nentida, et uue riigieelarve projektis ei ole lastele praktiliselt üldse mõeldud, samas kui sõjalised kulutused on võrreldes kolme aasta tagustega enam kui kahekordistunud.

Aga milleks meile NATO ja EL, kui rahvas on hävingule määratud?

Leiame, et kuni riik ei suuda vanematele tagada võimalusi laste eest hoolitsemiseks, peab ta need kohustused endale võtma. Lapsed peavad igal juhul kasvama terveteks ja täisväärtuslikeks kodanikeks, saama korraliku hariduse ja olema tulevikus konkurentsivõimelised nii tööturul kui ka pereelus.

Riik ise pole alt kostva rahapuuduse hädakisa pärast ühtki hinna- ega maksutõusu takistanud, järelikult ei tohi ta ka ise seda argumenti kasutada. Iga mittevajaliku vanglakoha arvel saaks poolesajale inimesele maksta tuhandekroonist toetust terve aasta jooksul. Raha leidmiseks on hulgaliselt võimalusi. Tuleb vaid riigieelarve orienteerida tõelistele prioriteetidele ja lõpetada riigi raha praegune arutu raiskamine.

Veel pole hilja hävingut peatada. Tehkem siis ometi midagi! Kui näiteks igale lapsele viie ja enama lapsega perest teha 1000-kroonine jõulukingitus (= kümme miljonit krooni), kuluks selleks vaid osa rahast, mille valitsus eraldas Eesti maine kujundamiseks välismaal. Taoline käik annaks tohutult suurema välis- ja sisepoliitilise efekti kui Eesti olematust edust lõõritamine.

Kaitseministeerium ei suuda eraldisi otstarbekalt kasutada. Kas poleks targem investeerida ülejäägid tulevaste kaitseväelaste kasvamisse, selmet kasvatada kasvõi Tapa sõjaväelinnaku ehituskulusid kahekordseks: projekteeritud saja kahekümne miljoni asemele on järsku tekkinud kakssada nelikümmend miljonit krooni.

Lapsed on meie esimene prioriteet, sest allamiljonirahvas, nagu eestlased praegu on, ei saa endale lubada tagasilööke, mida suurrahvad on võimelised üle elama. Igal aastal jääb rahvaarvu vähenemise peatamiseks puudu 8000 vastsündinut, kahekümne aasta pärast on sünnitusealised eestlased juba enamasti sigimisvõimetud, kuna alkohol ja muud meelemürgid on teinud oma töö.

Eakad inimesed väärivad austust ja inimväärseid tingimusi eluõhtuks. Aga samavõrd väärib ja vajab seda ka meie tulevik. Nõudkem siis ühiselt! Aga eelkõige tehkem iseendale ja Euroopa Liidule selgeks, et tänases Eestis vajab sotsiaalabi ligi pool elanikkonnast ja humanitaarabist äraütlemine oli sügavalt ennatlik. See, mida me statistikas Euroopale serveerime elatusmiinimumina, ei kata kolmandikkugi sellest, mida see mõiste mujal maailmas tähendab: elatusmiinimum on summa, mis võimaldab inimväärset äraelamist ja peab katma kulutused elektrile, üürile, reisimisele jne.

MALLE SALUPERE

ESDTP, Tartu

JUHTKIRI

Elekter ja ravikindlustusseadus kergitavad hindu

Uus aasta tõotab jälle tulla hinnatõusudega. Teada on, et aprillist läheb kallimaks elekter ja teisalt kergitab omakorda hindu plaanitav uus ravikindlustusseadus. Mõlemad on paraku nii elutähtsad nähtused, et neist probleemidest ei ole pääsu kellelgi. Kuigi viimaste aegade hinnatõusud on olnud juba vaat et harilikud, annavad elektri ja tervishoiuteenuste hinnatõusud põhjust muretsemiseks siiski senisest enam. Seda, mis kõik elektri kallinedes veelgi kallimaks läheb, võib ainult oletada. Raviteenuste praegused ja potentsiaalsed tarbijad vaevalt samuti aastatega vähem ravimeid vajama hakkavad.

See, mis kehtib suurte linnade puhul, ei pea kaugeltki klappima maapiirkondades. Kagu- ja Kesk-Eestis on teatavasti palgad tunduvalt väiksemad ja tööpuudus suurem kui Tallinnas. Seepärast puudutavad hindade kergitamised alati valusamalt just siinseid piirkondi.

Et 1. aprillist kehtima hakkav elektrihinna tõus pole kaugeltki mitte aprillinali, siis oletatavasti mõjutab see mitmete teenuste ja kaupade hindau. Ilmselt lähevad kallimaks bussipiletid, ilusalongides osutatavad teenused, kommunaalteenused ja muidugi mitmed toidu ning tööstuskaubad.

Nagu üleeilsest Äripäevast on lugeda, võivad mõned firmad hakata elektrihinna tõusu põhjendamatult veelgi enam oma kasuks pöörama. Näiteks, kui elektri hind tõuseb 10 protsenti, tõstetakse teenuste või toodete hinda samuti 10 protsendi võrra, vaatamata sellele, et elektri osa ei pruugi selle teenuse omahinna kujundamisel kaugeltki nii suur olla.

Raskemaks muudab inimeste elu päris kindlasti ka uue ravikindlustusseaduse jõustumine. Lisaks sellele, et soodusravimite

eest tuleb hakata rohkem maksma, läheb märksa olukord kehvemaks ka hambaravis. Uue ravikindlustusseaduse järgi ei kata haigekassa täiskasvanute hambaravi kulusid. See tähendab, et patsiendi jaoks läheb hammaste ravimine vähemalt kolmandiku võrra senisest kallimaks.

Ainus lohutus võib ehk olla see, et tugev konkurents võib sundida jätma osa teenuseid siiski samale hinnatasemele või isegi põhjustada mõningast hinnalangust tarbija jaoks. Viimast on ilmselt oodata bensiinikaubanduses ja mobiilsides.

29. november 2001. a

MAJANDUS

Mahepõllumajandustoetuste rahad on jagatud

Tänavu maksti üheksale Jõgevamaa mahepõllumajandustoetuse taotlejale toetust kokku 84 553 krooni. Mullu oli toetusesaajaid neli.

Kokku maksti vabariigis mahepõllumajandustoetust 294 taotlejale kokku 7,6 miljonit krooni. Eelmisel aastal maksti Eestis seda toetust 180 taotlejale kogusummas 3,9 miljonit krooni.

Ühe hektari kohta maksti käesoleval aastal toetust minimaalselt 230 krooni. Erinevate kultuuride kasvatajatele maksti aga toetust kolme ja isegi üheksakordses ulatuses. 960 krooni hektari kohta maksti neile, kes kasvatasid teravilja, tehnilisi kultuure, kartulit, söödajuurvilja.

2070 krooni hektari kohta maksti neile, kel olid katmikalad või kes kasvatasid avamaal köögivilju, ravim või maitsetaimi. Jõgevamaalastele makstud toetussummad jäid vahemikku 361114 904 krooni. Toetust said Siim Arold, Hillar Kalda, Vello Kana, Rita Kivisaar, Harry Kuusik, Ain Seeder, Vilja Sinimets, Illard Tann ja Viivi Tuhkanen.

Kubja talu peremees Siim Arold sai mahepõllumajandustoetust teist aastat järjest. Talunik kasvatab mahetoodanguna juurvilja, kartulit ja teravilja oma tarbeks ja loomadele. Välja talu perenaine Vilja Sinimets sai toetust samuti teist aastat järjest. Ta kasvatab nii köögivilja kui ka kartulit ja teravilja.

"Õigem oleks, et pandaks paika mahetoodanguhinnad, mis teistes riikides juba ammu kehtivad, selle asemel et jagada suure käraga väikest toetust," arvas Vilja Sinimets. "Tegelen mahepõllumajandussaaduste tootmisega kolmandat aastat. Toetust sain tänavu esimest korda. Kasvatan oma loomade jaoks põhiliselt otra, kaera, hernest ja kartulit," rääkis Harry Kuusik Kassinurme külast.

RAIVO SIHVER

Kutsehariduse tulevik sõltub ettevõtjate huvist

Kuidas kutseharidus noorte jaoks taas populaarsemaks muuta

Kümmekond aastat tagasi tekkis meie põhjanaabrite soomlaste juures olukord, kus oli tõsine puudus kvalifitseeritud tööjõust. Ametit ei tahetud enam õppida, sest heaoluühiskonnas võisid noored, kel põhiharidus omandatud, ka lihtsamalt ära elada - näiteks töötu abirahast. Sel ajal hakkasid Soome ametikoolide juhid tõsiselt mõtlema, kuidas noori kutseharidust õppima meelitada.

Hakati korraldama suuri kutseharidust tutvustavaid messe. Ametikoolid muutusid populaarsemaks aga alles siis, kui majandus oli madalseisus ja kui ettevõtjate ning hariduse pakkujate koostöö aktiivsemaks muutus.

Ametikoolide õppebaasid modernsemaks

Mõneti samasugused protsessid on olnud ka Eestis, kuigi mõnevõrra teise rütmiga. Hoolimata sellest, et valitsus on viimasel ajal hakanud suuremat tähelepanu pöörama kutsehariduse reformimisele, on sellega siiski hiljaks jäädud. Aastaid töötavad Eestis ametikoolid, kelle õppebaaside ja õpetajate tasemega on koolitatud oskustöölisi, kes töökoha leidmisel uuesti kõik võtted ja oskused peavad omandama.

Kui oleks natuke varem taibatud, milline kasu tulevaste tööandjate ning õppeasutuste kokkuviimisest oleks tõusnud, oleksime praegu natuke paremas seisus. Kui ettevõtjad osaleksid aktiivselt õppetöö planeerimisel ja korraldamisel ning pakuksid koolidele oma ettevõtteid praktikabaasideks, siis hoiaksid firmadki koolitus- ja ümberõppekuludest olulisi summasid kokku.

Kutseharidus on infomessi märksõna

Õnneks on seda mitmel pool juba taibatud, positiivsemateks näideteks on kindlasti Võrumaa kutsehariduskeskus ja Narva kutseõppekeskus.

Kuid Eestis leidub veel küllalt firmajuhte, kes kurdavad, et korraliku ettevalmistusega oskustöölisi napib tõsiselt. Seetõttu tahavad Haridusministeerium ja Eesti Noorsootöö Keskus selle aasta novembri lõpus toimuval infomessil Teeviit 2001 senisest rohkem tähelepanu pöörata kutseharidusele, aga ka täiend- ja ümberõppele ning täiskasvanuharidusele laiemalt.

Teeviida messil on ka ettevõtjatel võimalus tutvuda kogu Eesti kutseharidusmaastikuga, seal saab viia kokku tööandjad ja kutseõppega tegelevate õppeasutuste esindajad. Seekord ongi messi peamiseks märksõnaks hariduse väljundid ehk see, mis saab hariduse omandajast edasi, kui kool läbi.

Tööandjad kutseharidusmaastikuga tutvuma

Vaadates tagasi Soome kogemusele, võime öelda, et hariduspoliitikas peab riik lähtuma eelkõige püüdest aidata leida õige tasakaal tööturu, noorte valikuvõimaluste ja tööandjate nõudmiste vahel. Kuna eelmistel aastatel on Teeviida messi külastanud ligi 20000 külastajat ja enamuses neist on olnud noored, siis seekordse prioriteetidevalikuga loodame uusi sihtgruppe leida just tööandjate ning täiskasvanuhariduse nõutajate hulgast. Nii saame anda oma panuse, kuidas eelpoolkirjeldatud Soome negatiivsetest kogemustest õppust võtta ja praegust olukorda tasakaalustatud arengu suunas pöörata.

Sotsiaalabi on Eestis teadlikult väga madalal tasemel hoitud ning sellele meie noored ka eriti ei looda. See aspekt räägib igati õppimise populaarsuse kasuks. Küll aga peavad nii riik, ettevõtjad, õpetajad kui ka kõik teised osapooled veel jõulisemalt noortele selgitama kutsehariduse osatähtsust ühiskonnas.

Hea amet tagab töö

Kõik ei mahu kõrgkoolidesse, mille konkursid näitavad nende mitmekordset eelistamist ametikoolidele. Samuti ei ole noortel ainult põhi- või gümnaasiumiharidusega erilisi võimalusi tööturul rakendust leida.

Kuid ühiselt peame leidma võimalusi noori veenda, et parem oleks õppida korralik amet, mis kindlustab tulevikus töö, kui omandada näiteks raske raha eest teadmisi erakõrgkoolides, mille tasemes nii mõnelgi puhul võib kahelda, samuti ei ole garanteeritud hilisem kvalifikatsioonile vastava töö leidmine.

29. novembrist kuni 1. detsembrini annab Teeviit 2001 Eesti Näituste messikeskuses oma osa kutseharidusalasesse selgitustöösse. Kutsume ettevõtjaid kui praeguste õppurite tulevasi tööandjaid samuti oma panust tegema.

KAIRE HALLISMAA,

Eesti Noorsootöö Keskuse spetsialist,

Teeviit 2001 projektijuht

Kondiitritooteid ja väikesaiu ostetakse rohkem pühade ajal

Kondiitritooteid ja väikesaiu valmistab ligi tosin FIEd, Põltsamaa ja Jõgeva majandusühistu kondiitrid ning mõned firmad. Ostujõulisem rahvas on mugavamaks läinud ja ostab rohkem valmistooteid.

Sellel alal tegutsejad omavad kindlat klientuuri. Omanimelist kondiitriäri omav Mare Urmet ütles Vooremaale, et võrreldes eelmise aastaga võtavad kauplused neilt vähem kaupa. Põltsamaa kondiitri FIE Ene Krummi andmetel ostavad inimesed kondiitritooteid ja väikesaiu rohkem kuu keskel, kuu alguses ja lõpus aga vähem. Ka enne jõule ostetakse vähem. Tema andmetel oli juba eelmine kuu läbimüügi poolest vaiksem.

Jõgeva Majandusühistu kondiitri Maie Pärdi arvates ostetakse rohkem palga ja pensionipäevadel. FIE kondiiter Sirje Kangur varustab väikesaiadega Sõnajala kohvikut. Sealt öeldi maakonnalehele, et suvel ostetakse väikesaiu rohkem, talvel aga vähem. Põltsamaal asuva AS Aristin Grupp tegevdirektori Raul Kirseli arvates on praegu suhteliselt keeruline aeg, kuigi tema arvates on firmale kuuluva kondiitri- ja pagaritööstuse Kördiööbiku Pagar klientuur samaks jäänud. OÜ Tootsteele juhataja Terje Rudissaare kinnitusel on nende firma käive aasta-aastalt kasvanud.

Suurimad on Kördiööbiku Pagar ja OÜ Tootsteele

Kördiööbiku Pagar on üks suuremaid kondiitritoodete ja leiva-saia valmistajaid maakonnas. Töötatakse kahes vahetuses ja antakse tööd 14 inimesele. Kokku töötab ASis Aristin Grupp 30 inimest. Valmistatakse väikesaiu (üle 23 sordi), küpsiseid, torte, kooke, pontšikuid ja isegi leiba, sepikut ja kliisaia. Toodangut turustatakse oma kauplustes ja puhvetites, aga ka Viljandi-, Järva- ja Tartumaal.

Palamusel asuv OÜ Tootsteele valmistab lisaks kondiitritoodetele ka kulinaariatooted, nagu kodune sült, pasteedid, kotletid jne. 1995. aastal moodustatud firmas töötab 11 inimest. Toodangut realiseeritakse rohkem kui 80 kaupluses. "Me veame kaupa ühelt poolt Lohusuuni, teiselt poolt Alatskivini ja kolmandalt poolt Vaimastvereni. Teeninduspiirkonda jäävad ka Mustvee, Kallaste ja Jõgeva. Vähesel määral veame oma toodangut isegi Tartusse". Valmistatakse 48 sorti kondiitritooteid. "Me ei kasuta säilitusaineid ega tainaparandajaid. Valmistame ka poolekilost Tootsteele saia. Varem müüsime seda ainult Palamusel. Pärast seda, kui Jõgeva leivakombinaadis lõpetati Teele saia tootmine, hakkasime Tootsteele saia pakkuma ka Jõgevale Keskuse ja Piiri poodi," kommenteeris Terje Rudissaar.

Mare Urmeti Kondiitriäri Siimustis

Mare Urmeti kondiitriäri tegutseb 1987. aastast alates. Tööd antakse 6 inimesele. Teenindatakse 15 müügipunkti üle maakonna, sh ka Põltsamaa ja Mustvee kauplusi. Toodang viiakse klientidele kohale oma transpordiga. Valmistatakse 9 sorti väikesaiu, 10 sorti kooke, 6 sorti küpsiseid jne. Kokku on sortimendis 120 nimetust, kuid iga päev kõiki sorte ei valmistata.

Jõgeva Majandusühistu kondiitritsehhi kondiitri Maie Pärdi sõnul tegutsevad nad Jõgeva Kaubahalli avamisest saati. Nelja inimesega valmistatakse päevas 600-1000 kg tooteid. Varustatakse põhiliselt majandusühistu kauplusi, aga ka koole.

"Praegu on piparkoogiaeg. Esimese küpsetuse tegime 5. novembril. Päevas teeme 40-60 kg piparkooke, jõulude ajal aga tunduvalt rohkem," lisas Maie Pärt.

Põltsamaa Majandusühistu kondiitritsehhis töötab 4 inimest. Momendil varustatakse kondiitritoodetega Kesk-Edu ja Paala kauplust, aga ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ning teisi kohti.

Käes on piparkoogiaeg

Mare Urmeti Kondiitriäris valmistakse kaunistatud (pritsitud) piparkooke. See on täielikult käsitsitöö. Tootsteele firmas tehakse aga piparkooke Tõmmu ja FIE Ene Krumm valmistab kihilisi piparkooke.

Torte tellitakse kõikidest firmadest põhiliselt nädalavahetusteks ja pühadeks. Vastavalt tellimusele tehakse 0,5-10 kg kaaluvaid torte.

RAIVO SIHVER

Põllumajandusloenduse esialgsed tulemused selgunud

Statistikaamet on avaldanud põllumajandusloenduse esialgsed tulemused. Eestis oli 85 300 põllumajanduslikku majapidamist ja 176 400 kodumajapidamist, kelle valduses oli 1 747 000 hektarit maad. Sellest 98,1% ehk 1 714 600 hektarit oli põllumajandusmajapidamiste ja 1,9% ehk 32 400 hektarit kodumajapidamiste valduses.

Põllumajanduslikes majapidamistes oli keskmiselt maad 20,1 hektarit, kodumajapidamistes aga 0,18 hektarit. Jõgevamaal oli 5900 põllumajanduslikku majapidamist ja 6900 kodumajapidamist. Nende valduses oli 115 200 hektarit maad.

98,8% ehk 113 800 hektarit oli põllumajanduslike majapidamiste valduses ja 1,2% ehk 1 400 hektarit oli kodumajapidamiste valduses.

61% maast on kasutusel põllumajandusmaana. Jõgevamaa põllumajanduslikest majapidamistest on 64%l ehk 32 50l põllumaad 110 hektarit , 790 majapidamisel 01 hektarit, 760 majapidamisel 1030 hektarit, 120 majapidamisel 3050 ha ja130 majapidamisel üle 50 ha maad. Kuigi 110 hektari suurusi majapidamisi on Jõgevamaal kõige rohkem, on nende kasutuses ainult 16% põllumajanduslikust maast. 1030 hektarilised majapidamised kasutavad 18% ja 3050 hektari suurused majapidamised 6% põllumajandusmaast.

Põllumajanduslikes majapidamistes oli veiseid 27400, lüpsilehmi 12 120 ja sigu 24 550. Kodumajapidamistes oli veiseid 170, lüpsilehmi 90 ja sigu 190.

Tabelitest selgub, et valdava osa põllumajanduslikust toodangust annavad üle 50 hektari suurused majapidamised. Neile kuulub 60% põllumajandusmaast, 77% veistest, 78% lehmadest ja 47% sigadest.

RAIVO SIHVER

KULTUUR

Anne Kaus saab kodanikupäeva aumärgi

Esmaspäeval tähistati Eestis kodanikupäeva, mille puhul, nagu ikka, annetati ka kodanikupäeva aumärke. Jõgevamaalastest pälvis selle Põltsamaa muusikakooli direktor Anne Kaus.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril teatavasti sellepärast, et sel kuupäeval 83 aastat tagasi määratleti esimest korda Eesti kodaniku mõiste. Kodanikupäeva aumärk on aga tunnustus kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest.

Anne Kausile tuli aumärgi saamine tema enda sõnul suure üllatusena. "Laupäeval sain kodusel aadressil kutse Tallinna Toompeale ega osanudki arvata, mispärast mul 30. novembril sinna minna vaja on. Esmaspäeva hommikulgi lugesin küll Postimehest kodanikupäevale pühendatud artikleid, aga see, et samas oli ka aumärgisaajate nimekiri, jäi mul täiesti kahe silma vahele. Seda näitasid mulle kolleegid, kui pärast lõunat tööle läksin," ütles Anne Kaus. Hiljem helistatud ka maavalitsusest, nii et Anne Kaus usub, et tema märgisaajate hulka arvamise initsiatiiv tuli sealt.

"Mul on hea meel, et minu läbi tunnustati kogu meie kooli ja muusikakoole üldse: tavaliselt vaadatakse igasugu autasustamiste puhul sellest asutustekategooriast mööda," ütles Anne Kaus. Põltsamaa muusikakooli on muidugi raske mitte märgata: eriti tuntuks on see saanud Eesti noorte puhk- ja keelpillimängijate suvekoolide korraldajana, viimasel ajal ka piirkondliku kammerorkestri kokkukutsuja ja proovide korraldajana. Jaanuaris on Anne Kausi sõnul Põltsamaale oodata Põhjamaade Noorte Kammerorkestri esindajaid. On nimelt tekkinud idee, et peale Taani, Norra, Rootsi ja Soome noorte keelpillimängijate võiks sellesse umbes sajaliikmelisse orkestrisse kuuluda ka kümmekonnast eesti noorest koosnev rühm ning see rühm kavatsetakse orkestrisse võtta just Põltsamaa muusikakoolist.

"Kui meie õpilaste tase sobivaks loetakse, avanevad neile senisest veelgi avaramad enesearendamis ja esinemisvõimalused ning kuna orkestri õppekogunemised käivad aasta-aastalt nö külakorda mööda orkestri osanikriike, pole võimatu, et lähitulevikus saab orkester kokku just Põltsamaal," ütles Anne Kaus, kellele uued projektid peale rõõmu ka natuke peavalu valmistavad: nende kõigi jaoks tuleb ju kusagilt raha leida.

Anne Kausi sõnul torkas talle kodanikupäeva aumärgi saajate nimekirja lugedes silma see, et tunnustatute hulgas oli palju pedagooge. Ega selles tema meelest midagi imelikku olegi: peale koolitundide andmise kasvatavad õpetajad ju noori Eesti Vabariigi kodanikke. Homseks Tallinnaskäiguks palunud kutsujad aga piisavalt aega varuda: peale märgi kätteandmise näidatakse päevakangelastele ka valitsushoonet ning pakutakse banketil head-paremat.

RIINA MÄGI

Võitsid "Tänavalapsed"

Jõgeva Ühisgümnaasiumis tähistati Betti Alveri 95. sünniaastapäeva möödunud reedel aulas toimunud piduliku aktusega.

Alveri luulet esitasid õpetaja Lembit Kikkase õpilased viiendatest, seitsmendatest ja kaheksandatest klassidest. Lisaks luuletustele võis kuulata ka flöödipalasid. Sama kavaga esinesid õpilased reede pärastlõunal Tartus Raadi kalmistul Betti Alveri haual toimunud mälestustseremoonial. Teine kava "Tänavalaste ootus" oli koostatud noorte hulgas ülipopulaarse luuletaja ja laulja Tõnu Trubetsky luule põhjal ning selle esitasid Xa ja XIIa klassi poisid Silver Toit, Veiko Lille, Alo Alt, Silver Kütt ja Priit Somelar. Stsenaariumi autoriteks olid Marju Martjan ja Liis Tamm XIIa-st, kes oma kirjandusõpetaja Helge Maripuu abiga ka kava lavastasid. Möödunud aastal pani Betti Alveri Fondi liige Helge Maripuu välja rändauhinna Betti Alveri sünniaastapäeva puhul koolis korraldatava

luuleetenduste konkursi võitjale. Tänavu sai rändauhinna, raamatu "Tuhande aasta tarkus" enda valdusse "Tänavalaste ootuse" esitajad.

Betti Alveri tähtpäeva on koolis tähistatud 1984. aastast alates, viiel korral on Jõgeva Ühisgümnaasiumi esindus osalenud Jõgeva kultuurikeskuses toimunud luulepäevadel Tähetund, konkureerides kogu Eestist kohale tulnud koolinoorte luuletruppidega.

KERSTIN MÄGI

JUTA JAAMA

Betti Alveri luulepäevad: Anarhiat vähem kui oodati

Möödunud reedel ja laupäeval oli Jõgeva kultuurikeskuse värskelt remonditud lava Eesti luulehuviliste koolinoorte päralt. Tähetunni nime kandvate luulepäevade konkursilavastused olid tänavu koostatud eesti uusima luule põhjal.

Tänavune teemavalik pani nii mõnegi Akadeemia ehk luulepäevade žürii liikme ootama Jõgeva kultuurikeskuse lavalt enneolematut anarhiapuhangut. Pärast 26 luuleetenduse äravaatamist olid nad ses mõttes pisut pettunudki: pilt oli suhteliselt konservatiivne. Ent muus mõttes pakkusid luulepäevad, nagu ikka, piisavalt mõtte- ja kujunditihedat lavatulevärki.

Kui visuaalsetest kujunditest rääkida, siis vehiti laval tavatult palju viinapudelite ja poomisnööridega, tüüpkarakteritest olid kõvemateks

tegijateks inglid, saatanad, prostituudid ja prükkarid, aga ka moblade ja läptoppidega valgekraed. Suurele hulgale süngevõitu sisekaemusi ja eksistentsiaalseid visklemisi eksponeerivatele lavastustele sattus publiku õnneks vahele ka selliseid vaimukusest ja mängulustist kantud etteasteid, nagu näiteks Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteatri Krevera või Rapla Ühisgümnaasiumi luuletrupi Ega Vist omad.

Kodeeritud rida

"See, et tekstide valikul tallati üsna kitsal rajal, st et oli palju kavast kavasse korduvaid tekste, näitab minu arvates seda, et uusimat eesti luulet tuntakse suhteliselt halvasti," ütles teatriajakirjanikust "akadeemik" Gerda Kordemets. "Ja tüdrukute trupid oleksid võinud edukalt ära kasutada feministlikku sõnumit kandva osa eesti värskemast luulest - see on ju täiesti olemas ja elujõuline!"

Ugala teatrijuht Jaak Allik püstitas reedeõhtusel Akadeemia ja truppide juhendajate ühisnõupidamisel koguni hüpoteesi, et äkki noored luulet või vähemasti kaasaegset luulet üldse ei loegi ning olid luuleetenduste kokkupanekul ja lavaletoomisel vaid etturid juhendaja käes. Viimased vaidlesid sellele teooriale siiski üsna ägedalt vastu, mõni väitis koguni, et noored talle materjali valikul suurt sõnaõigust ei andnudki. Paraku ei suutnud kõik trupid ilmselt nii veenvalt ja särasilmselt esineda, et "akadeemikud" uskuma oleksid jäänud: see, mida nad laval edasi annavad, on nende endi sõnum.

Tallinna Pedagoogikaülikooli režii õppetooli juhataja Toomas Lõhmuste ütleski, et kolm vaala, millel hea luuleetendus tema meelest seisab, on kandev sõnum, dramaturgiline rida, mis erinevad tekstid tervikuks seob, ning kujundite loomise oskus. Kui varasematel aastatel kurtsid "akadeemikud" ikka selle üle, et nn dramaturgiline rida seisab liig lõdvalt koos, siis nüüd kippuvat mõned lavastajad Lõhmuste arvates seda ahelat üle kodeerima, nii et asja mõtet tabavad ainult sellesse pühendatud.

Katus paigast

Reedeõhtusele "irisemisele" vaatamata tõdes Toomas Lõhmuste laupäevasel autasustamisel, et noored oskavad "akadeemikute" hingekeeli aasta aastalt üha enam liigutada ning avaldas kartust, et emotsionaalsemail ja pigelisemail hetkil võis vaidlev žürii omakorda kultuurikeskuse katuse paigast liigutada: nende töötuba asus nimelt üsna kõrgel.

Kui suur hulk eripreemiaid (peale Akadeemia jagasid neid ka Eesti Harrastusteatrite Liit ning Ühis- ja Hansapank) olid omaniku leidnud, jäi üle välja kuulutada laureaadid ja peapreemia saaja. Laureaatide hulka pääses peale Rakvere Gümnaasiumi teatriansambli, Tartu Miina Härma Gümnaasiumi luuletrupi ning üksikosatäitjate Maria Lepiku (Viljandi Maagümnaasium) ja Raido Palmari (Kadrina Keskkool) ka Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja (lavastaja Lianne Saage-Vahur).

Peapreemia viis aga koju Rapla Ühisgümnaasiumi luuletrupp Ega Vist. Selle juhendaja, sama kooli XI klassi õpilane Uku Uusberg oli tänukõnet pidades siiralt vapustatud. Hiljem tunnistas noormees, et see polnud tal esimene lavastajatuleproov: tema käe all sündinud lavastusega käis Ega Vist ka tänavustel Saaremaa miniteatripäevadel. "Seal sain žüriilt vastu näppe ja küllap oli sellest kasu," ütles Uusberg.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteatri Krevera juhendajal Rita Ilvesel oli aga au vastu võtta juba traditsiooniliseks saav Jõgeva Majandusühingu eriauhind kuldaväärt õpetajale, milleks on, nagu nimetuski näitab, kaunis kuldehe.

Jõgeva linnapea Ants Paju tänas luulepäevade lõpetamisel nende korraldajaid, Betti Alveri Fondi ning Jõgeva Gümnaasiumi ja kultuurikeskuse esindajatest koosnenud korraldustoimkonda.

"Täna luuleetendusi vaadates mõistsin, et noored pole mitte meie homne, vaid juba tänane päev ning teatud mõttes ühiskonda kainestav jõud. Näiteks riigikogulastel oleks teie mõtlemis- ja analüüsimisoskusest palju õppida," arvas Ants Paju. Suure hulga intelligentse noorrahva koosolemisest sündiva ühisenergia suurust mõistab aga vaid see, kes Tähetunnisugusel üritusel ise kohal viibinud.

RIINA MÄGI

SPORT

Vabamaadlejad võistlesid Põltsamaal

Möödunud laupäeval toimusid Põltsamaa spordihoones Eesti õpilaste meistrivõistlused vabamaadluses. Pingelises jõuproovis osalesid ka Põltsamaa spordikooli ja Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm maadlejad.

Tänavustel Eesti õpilaste meistrivõistlustel vabamaadluses osales 121 maadluspoissi Eestimaa erinevatest paikadest. "Põltsamaal toimusid sellised meistrivõistlused esmakordselt. Pakkusime maadlemiseks välja linna spordisaali, mis jäi küll veidi kitsaks, kuid sobis võistluspaigaks siiski," lausus kohalik maadlustreener Arved Külanurm.

Üle-eestilised maadlusvõistlused avas Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Ülle Koppel. Range ja täpse peakohtunikuna oli ametis Endel Kalais, peasekretärina kogenud maadlusspetsialist Enn Tõnisson. Sekretariaadis töötasid virgalt ka spordiklubi Ramm juhatuse esimees Aimur Säärits ja tema ustav abiline Erki Suits.

Põltsamaa spordikoolist osales maadlusvõistlustel üheksa poissi, klubist Ramm olid aga maadlemas Viljo Kokla, Markus Hoovi ning vennad Kaupo ja Kaido Jõgi.

"Rammu poisid on keskendunud kreekarooma maadlusele. Enne Põltsamaal toimunud meistrivõistlusi jõudsime aga veidi ka eeltreeningut teha. Kui võrrelda vabamaadlust ja klassikalist maadlust, siis on olukord umbes samasugune, nagu sprinter läheks tõkkejooksu jooksma," selgitas maadlustreener ja mitmekordne Eesti meister Aimur Säärits.

Klubi Ramm üks võimekamaid maadlejaid, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Viljo Kokla lausus pärast alagrupimatši võitmist: "Vastase alistamine kulges võrdlemisi pingevabalt. Ma pean aga kreekarooma maadlust huvitavamaks kui vabamaadlust. Vabamaadluses on peaaegu kõik lubatud, kreekarooma maadluses tuleb aga arvestada kindlate reeglitega."

Klubi Ramm maadlejatest oligi meistrivõistlustel kõige edukam Viljo Kokla, kes sai teise koha. Põltsamaa maadlejatest võistles kõige visamalt Juhani Mölder, kes sai neljanda koha. Martti Pent jäi viiendaks.

Üldarvestuses tuli meistrivõistluste võitjaks Märjamaa maadlusklubi Juhan, teise koha sai Viljandi Tulevik. Raskejõustikuklubi Ramm jäi seekord kaheksandaks.

JAAN LUKAS

Spordi lühiridu

Kadripäeva pärastlõunal sõtkusid spordiklubi Visa rajameistrid Kassinurme mägedesse sisse 1,8- ja 2,7-kilomeetrised uiskustiilis sõitmist võimaldavate suusaradade põhjad. Klubi ajaloos on see kõige varasem talvise rajahoolduse algus. Sealse maastiku lumikatet ligitõmbav ja säilitav fenomen võimaldab suure tõenäosusega nautida tänavust suusahooaega looduslikul lumel vähemalt nelja kuu vältel. Olgem varmad seda kasutama!

TOOMAS PUSS

***

Põltsamaa piirkonna koolide klassidevahelistel spordivõistlustel tegid avalöögi IV-V klasside rahvastepallimängijad. Kokku võistles 19 tüdrukute ja 21 poiste võistkonda. IV-V klassi tüdrukutest olid osavamad mängijad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi IVd klassist (Liis Emajõe, Hedi Heinaru, Lea Maisväli, Birgit Leegen, Kristiina Viira, Tuuli Pruuli, Svea Sadovskaja), Lustivere ja Esku kooli V klassist. Samade klassikollektiivide poistest võidutsesid ühisgümnaasiumi Vc (Kalmer Kleen, Andre Koller, Riigo Neeme, Tambet Ciemgalis, Kerdo Välk ja Koit Mihkelson) Adavere ja Lustivere V klasside ees.

VI-VII klasside tüdrukutest said kõige rohkem võidurõõmu tunda ühisgümnaasiumi VIa klassi rahvastepalli mängijad Kristiina Haan, Moonika Anvelt, Inge Kupart, Tuuli Kaeramaa, Kaija Kits, Egle Viks ja Maris Maigre. Teise ja kolmanda kohaga pidid leppima sama kooli VIIa ja VIc klass. Poistest näitasid siin kõige taibukamat mängu ühisgümnaasiumi VIIc klass (Andres Arusaar, Tõnis Krumm, Maiko Saar, Rene Voitk, Reigo Kaasik ja Ranno Miller), Lustivere VII ja ühisgümnaasiumi VIb klass.

***

Adaveres täiskasvanute saalijalgpalliturniiril kogusid võrdselt punkte Põltsamaa piirkonna suvine meister Põltsmaa valla Tervis, Põltsamaa linna võistkond Kraabits ja spordiklubi I võistkond. Seejuures võitis Tervis 5:2 Kraabitsat ja jäi 1:2 alla spordikoolile. Viimane kaotas 1:3 Kraabitsale. Võitnud valla koondvõistkonnas mängisid vennad Meelis ja Silver Seemann, Sten Paulus ja Jaanus Listra Eskust, Harry Andruse ja Andre Strantsov Lustiverest ning Margus Kõrts Adaverest.

***

Maarjas läbi viidud õpetajate turniiril võrkpallis mängisid seda igipõlist eestlaste rahvusmängu vaid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (Aimi Anniste, Reet Troon, Anar Treiman, Andre Aljo, Kalle Kolberg, Tõnu Henk) ja Kiigemetsa erikooli pedagoogid. Põltsamaa sai 3:0 võidu.

***

Põltsamaa ja Võhma piirkonna maletajad on rida aastaid omavahel kaks korda aastas vaheldumisi Võhmas ja Põltsamaal rinda pistnud. Enamik kohtumisi, nagu ka möödunud nädala teisipäeval Põltsamaal, on olnud tasavägised ning pingelised. Võhma piirkonnas oli seekord enamik maletajaid Kõo vallast. Eriti populaarne on male Ain Vahtra perekonnas, kus kõik pereliikmed mängivad malet. 12-aastane Tuuli Vahtra on edukalt mänginud mitmel rahvusvahelisel turniiril ning on Mulgimaa naiste esinumber.

Põltsamaa maletajad võitsid kohtumise 13:11, 2 punkti Põltsamaa piirkonnale tõid noormaletajad Liisi Eglit, Marten Laur, Jaanus Kippel ning täiskasvanuist linna esimaletaja Paul Evard. Võhma poolt vastasid 2 punktiga (omavahel mängiti kaks partiid) isa Ain Vahtra ja tütar Tuuli.

***

Põltsamaa piirkonna saskumeistrivõistlustel on enne viimast vooru osalenud 26 paarist reaalsed võimalused rünnata esikohta vaid viiel

paaril (SildI-lves Kolga-Jaanist, Haan-Palts Pajusist, Luht-Tootsi Põltsamaalt, Lippur-Kont Lustiverest, Sutt-Ojassalu Pajusist ja Põltsamaalt). Eelviimases voorus Lustivere kultuurimajas mängisid edukalt Koho-Ojamaa, Kippel-Jõemets, Luht-Tootsi Põltsamaalt, Antsmaa-Lõhmus Pajusist, Kirtsi-Sarap Lustiverest, Aren-Orgussaar Kolga-Jaanist ja Villems-Roos Kõost.

OSKAR PURI

MITMESUGUST

Miku talus küpseb koduleib

Sadala lähedal Ookatku külas Miku talus elab üks väheseid maaperesid, kus veel ehtsas leivaahjus ise leiba küpsetatakse. Oskust esivanemate kombel leiba teha on selles tares põlvest põlve edasi pärandatud.

Koduleiva valmistamise teooriat ja praktikat valdab Miku talus kõige paremini vanaperenaine Judith Tutt, kes on pärit Ida-Virumaalt Avinurmest. "Ostsime selle talumaja nelikümmend aastat tagasi. Siin oli olemas nelja tuba läbiv leivaahi, mis on ligi sada aastat vana. Mu abikaasa Helmut oli õllemeister, sellepärast hakkasime ahjus kõigepealt õlleleibasid küpsetama. Varsti panime aga ahju küpsema ka tavalised leivapätsid," rääkis talupagar

Leivaahi läbib nelja tuba

"Leivategemiseks tarviliku jahu oleme vahel lasknud jahvatada rukkist, mida minu poeg Sulev ise kasvatab. Mõnikord oleme jahu ka ostnud. Leivateoks läheb vaja sellise kvaliteediga jahu, mida ka teraviljasalvedes meeleldi vastu võetakse. Ühest kotist jahust saab ikka mitu korda leiba teha," jutustas Judith ja näitas seitsekümmend aastat vana astjat.

"See on kingitud pulmadeks minu emale. Siia astjasse segan vedela taina, mis järgmisel päeval tuleb kõvaks sõtkuda. Siis tainas kerkib ja pannakse pannidega ahju. Korraga mahub meie ahju kuus panni. Taina segamisest kuni soojade leibade ahjust välja võtmiseni kulub tavaliselt ligi kaks päeva," selgitas vanaperenaine.

Kodune leivategemise viis erineb tema sõnul tööstuslikust meetodist eelkõige küpsetamis- ja hapendamisviisi poolest. "Kui astja pole korras, siis õiget leiba ei saa, sest leib tuleb kibe. Leival peab ka õige hape sees olema," selgitas leivameister. "Meie leivaahi vajab ka aegajalt remonti. Ahi on sedavõrd suur, et meie kandi tuntud pottsepp Ants Vaigla mahub sinna ise sisse ronima," rääkis perenaine.

Leiba küpsetab kolm põlvkonda

Judith Tutt on leivategemise selgeks õpetanud ka oma tütrele Luule Väinale. "Leivategemine on füüsiliselt väga raske töö ning selle selgekssaamine nõudis parasjagu vaeva. Kõige kauem tuli harjutada sõtkumist. Kodust leivavalmistamist mäletan ma aga sama kaua kui ennastki. Algul tegi seda tööd mu vanaema, hiljem aga ema," rääkis Luule, kes tegutseb Sadalas toitlustusettevõtjana ning on Miku talus küpsetatud leibu ja saiu pakkunud ka mitmetel rahvaüritustel, näiteks Torma puhkpilliorkestrite festivalil.

Luule on omakorda ühtteist leivategemisest selgeks teinud ka oma tütrele Elenile, kes õpib Nõo Reaalgümnaasiumis, samuti pojale Imrele. "Olen juba vanaemal ja emal leivategemisel abiks olnud ja tundub, et see on üks tõsine töö. Kodune leib maitseb aga kümme korda paremini kui poest ostetu," teatas koolipoiss Imre.

JAAN LUKAS

Voorel austati doonoreid

Laupäeval peeti Voorel meeles neljakümmet tublimat doonorit, kes on pikemat aega verd andmas käinud.

Voore rahvamaja saalis oli doonorite auks pidu. Külas oli Halliku Maanaiste Selts ning esinesid kohalikud taidlejad. "Varem olid meil igal aastal doonorite peod. Nüüd tekkis kümne aasta pikkune vahe. Juba tuletatigi meelde, et need olid toredad peod, võiksime uuesti korraldama hakata," ütles Voore velskripunkti juhataja Eda Arold.

Peo läbiviimise võttis enda peale Voore seltsimaja eesotsas Eha Andiga. Vallavalitsus toetas omalt poolt. Verekeskuse poolt olid meened.

Eda Aroldi kinnitusel on Voore piirkonnas olnud alati aktiivsed doonorid, kes vere andmise vajadusest aru saanud. Alates 1982. aastast on vereülekandejaam käinud kaks korda aastas kohapeal ning selle aja jooksul on vahest mitusada kohalikku inimest käinud verd andmas. "1991. aastal oli korraga verd andmas 70 inimest. Nüüd on olnud neljakümne ringis. Rahvast on maalt palju ära läinud. Seekord oleksime heameelega tahtnud meeles pidada kõiki doonoreid, aga võimalus oli tänada neid, kes on andnud verd üle kümne korra. Loodame, et järgmisel korral on rohkem võimalusi," ütles Eda Arold. Aktiivsemate ja kauaaegsemate doonoritena on Voorel teada Ellen ja Demi Dorbek, Aide ja Leo Nurme jt.

VAIKE KÄOSAAR

Jõgevamaal rõngastatud metskurvits lasti Portugalis

Tähkvere lähedal Eesti Ornitoloogiaühingu ametliku uurimisprojekti raames 1998. aasta oktoobri lõpus rõngastatud metskurvits tabati pisut enam kui kaks aastat hiljem Atlandi ookeani rannikul Portugalis.

Tegemist on vägagi eksootilise leiuga: nii kaugelt ei ole Eestis rõngastatud metskurvitsaid kunagi varem kätte saadud. Samuti ei ole meie kurvitsaid varem ka Portugalis tabatud. Metskurvitsa talvitusaladel Lääne ja LõunaEuroopas lastakse neid igal aastal maha mitu miljonit. Hinnatud jahiobjekti staatust kinnitab ka tõdemus, et ca 10% Eestis märgistatud metskurvitsatest rändab linnuküttide jahipauna juba esimese paari aasta jooksul. Kõige rohkem näib tavaliselt peensusteni lihvitud jahitaktika laastavat just samasuviste noorlindude ridu. Kui suur osa lastud lindudest jääb aga leidmata või sureb saadud vigastustesse hiljem, ei ole teada.

Varem on Eestis rõngastatud metskurvitsaid tabatud enamasti nende talvitusaladel Inglismaal, Prantsusmaal Itaalias ja Hispaanias, kuid kevadrände ajal ka Austrias ja Lätis. Kahjuks on Portugalis lastud metskurvitsa päritolu teadmata, sest lind püüti ja märgistati meil oktoobri lõpus - ajal, mil kohaliku populatsiooniga on juba segunenud ka läbirändajad põhja- ja idapoolsetelt aladelt.

JAANUS AUA

POLITSEIKROONIKA

Kiirustada võiks aeglasemal

Ilmastikuolud on muutnud maanteed autojuhi turvalisuse seisukohalt etteaimamatuiks. Kui ka autojuht ise hooletu juhtub olema, ei anna õnnetust kaua oodata. Järjekordne liiklusõnnetus juhtus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Mõhkküla teeristist 100 meetrit Põltsamaa poole. 27. novembril kella poole seitsme paiku õhtul oli Arne (1983) Žiguli 2106 roolis istudes ebaõige sõidukiiruse valinud ja ühel hetkel paiskus auto teelt sõidusuunas paremale välja. Viga sai juht. Talle osutati arstiabi Jõgeva haiglas. Arnel oli olemas nõutava kategooria juhiluba ja ta oli kaine.

Küllaltki suur kiirus ja ilmselt ka hooletus sai põhjuseks liiklusõnnetusele, mis toimus kolmapäeval Jõhvi-Tartu teel Saare vallas üsna Tabivere valla piiri ligidal. Veidi pärast kella üheksat hommikul jooksis seal autole Mazda 626 ette metskits. Metskits kaotas elu, auto sai mõlkida, inimestega õnneks midagi ei juhtunud.

Varastati või viidi hoopis oma kraami

Teisipäeva õhtul Tartust töölt koju jõudes avastas üks Jõgeva daam, et tema korteriuks Kivi tänaval on lahti murtud. Ta oli töö tõttu kodust ära olnud 3 ööpäeva. Ära oli viidud vaip 2,5 x 1,5m, pesumasin Eurotec, tolmuimeja Panasonic ja teler Schneider. Kui politseitoimkond kohale tuli, arvas avaldaja, et asjade kadumise taga on tema endine abikaasa, kes elab samas linnas oma ema juures. Kas oli tegemist vargusega või arusaamatusega vara jagamisel, peab selgitama asja edasine kontrollimine.

Laenajat süüdistatakse laenatud asja omastamises

25. oktoobril laenas üks Põltsamaa mees oma tuttavale videokaamera Sony CCDTRV59E. Torma vallas Leedil elav laenaja lubanud 11 000 krooni maksva kaamera tagasi tuua juba järgmisel päeval, aga pole seda teinud tänaseni. Omanik kahtlustab laenajat kaamera omastamises ja esitas seetõttu politseile avalduse.

Varastati pliidiraud ja teeklaasid

Pühapäeval avastas üks Tartu elanik, kes oma kadunud ema maja Tabivere vallas Reinu külas vaatama tuli, et seal on varas käinud. Viimati käis ta maja vaatamas 12. novembril. Lahkudes ta maja ust ei lukustanud, sest majas on ennegi sees uudistamas käidud ja lahtijäetud ukse puhul ei lõhuta vähemalt ust ära. Nüüd oli kutsumata külaline ära tassinud pliidiraua, köögist võtnud 10 teeklaasi ja lisaks 400 krooni maksva telgi.

Ülbitsejat kahtlustatakse kuritahtlikus huligaansuses

Mustvee baaris Ankur tuli lauas istuva Mustveest pärit külastaja juurde tema kaaslinlane Sergo (1983), haaras tema eest õllekruusi ja jõi selle tilgatumaks. Kui rahumeelne õllest ilmajäänu ülbitsejale tema tegu ette heitis, vihastas viimane ja lõi lauas istuvat meest jalaga näkku, lisaks veel rusikaga kuklasse. Kannatanu sai kehavigastusi. Politsei alustas kriminaalmenetlust ja pidas huligaanitseja kuriteos kahtlustatavana esialgu 48 tunniks kinni.

Otsitakse taga Janek Jõemetsa

1999.a. 5.märtsil mõistis Jõgeva maakohus Janek Jõemetsa süüdi salajases varguses ja karistas teda 6-kuulise vabaduskaotusega. Jõemets on hakanud karistuse kandmisest kõrvale hoidma. Tänavu 7. juunil alustati Jõemetsa vastu kriminaalmenetlus avaliku varguse

tunnustel, mille ta pani toime koos kaaslastega. Nüüd hoiab Jõemets kõrvale ka eeluurimistoimingute lõpetamisele ilmumisest. Mõlema eeltoodud asjaolu koosluses on Janek Jõemets kuulutatud

tagaotsitavaks. Palume kõiki, kes teavad Jõemetsa praegust asukohta, teatada sellest kas telefonil 110, 68 445 või 68 410. Anonüümsust vajavale infoandjale see garanteeritakse.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Neljapäeval püsib pilves, selgimistega ilm. Üksikutes kohtades võib sadada veidi lund või lörtsi. Puhub kagutuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur on üks kuni -3 kraadi.

Reedel on pilves, selgimistega ilm, paiguti võib sadada kerget lund. Puhuvad ida- ja kagutuul 3-8 m/s. Öösel on külma 2-10 kraadi, päeval tuleb külma 0-5 kraadi.

Vooremaa

Neljapäev, 29. november 2001. a.

Suvekummid jäävad talvepuhkusele

ARDI KIVIMETS

Politseikomissar Valdmann vallandati

ARDI KIVIMETS

ARVAMUS

Eesti president peab oluliseks nõupidamist rahvaga

JAAN LUKAS

KIRJAD

Nõuame ühiselt!

MALLE SALUPERE