Vooremaa
Marguse
talus toimunud XX Vabadusristi päeval said kokku (paremalt)
päeva peakorraldaja Enn Voika, Kaitseliidu Jõgeva Maleva
pealik, kapten Ants Nurk ja Ants Vooremaa, kes algatas mõtte
püstitada admiral Pitkale mälestussammas. FOTO: ANATOLI
MAKAREVITŠ
Puurmani vallas Pikknurmes asuvas Marguse talus sai alguse Eesti Vabadussõjas kangelaslikult võidelnud legendaarse Julius Kuperjanovi väeüksuse loomine. Möödunud laupäeval tähistati samas paigas XX Vabadusristi päeva, mis oli pühendatud kunagistele Vabadussõjast osavõtnutele ja teistelegi Eesti vabadusvõitlejatele läbi aegade.
Eesti Ajutine Valitsus asutas Vabadusristi 1919. aasta 24. veebruaril nende inimeste autasustamiseks, kellel on erilisi teeneid sõjaväes või tsiviilelus. Vabadusristi päevi hakati tähistama kolmekümnendatel aastatel. Taasiseseisvuvas Eestis kutsus selle traditsiooni uuesti ellu Tartumaal asuva Mustametsa Muinsuskaitse klubi esimees Enn Voika, kelle algatusel korraldati nõukogude okupatsioonist vabanevas Eestis esimene selline üritus 1988. aastal Adaveres.
Tänavuse Vabadusristi päeva sissejuhatuseks mängis Eesti Kaitseväe puhkpilliorkester hümni. Rivis seisid kaitseväelased Suurtükiväegrupist, Kuperjonovi pataljonist, Tartu Üksikjalaväe Pataljonist ja Jõgevamaa kaitseliitlased, samuti omaaegsed metsavennad. Jõgeva maavanem, kaitseliitlane Margus Oro luges ette Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli tervituse.
Aukülaliseks Vabadussõja veteranid
Kokkusaamise aukülalisteks olid Vabadussõja veteranid, 102aastane Johannes Tark Elvast ning ligi saja-aastane pedagoogikaprofessor Aleksander Elango. Praegu on selle sõja veterane meil elus kolm. "Muinsus pole midagi muud kui meie elu ühisosa ja muinsuskaitse ja riigikaitse on tegelikult kaksikvennad. Need kaks härrat, kes istuvad meie keskel, pole ju midagi muud kui elavad ja liikuvad muinsused," rääkis muinsuskaitseliikumise algataja, Riigikogu liige Trivimi Velliste.
"Vabadussõjast on kaua aega möödas, kuid mäletan, et vaenlase vastu sai vapralt võideldud," lausus Aleksander Elango Vooremaale.
Koosolijate poole pöördunud Eesti maavägede juhataja, kindralleitnant Johannes Kert ütles: "Seekordse Vabadusristi päeva asukohavalik on eriti sümboolne. Selle talu õue kogunesid ju ühe karismaatilise juhi kutsel Eesti mehed. Mõelgem hetkeks, mis võis nende meeste meeles mõlkuda, mis oli ideaal, mis nad kokku tõi. Vabadussõja sangarid saavutasid Eesti ajaloo suurima võidu ja tagasid sellega meie omariikluse," kõneles mehine kindral.
Pikema ettekandega Vabadusristist ja Vabadussõjast esines Kaitseliidu Jõgeva Maleva ajaloopealik Ülo Pärn. Tema arvates tuleks Vabadusristi päevadel tulevikus põhjalikumalt rääkida kunagiste Eesti väeosade tekkimisest ja käekäigust.
Meenutati New Yorgi massimõrva
Marguse talus peetud kõnedes seostati ka Vabadussõda ja tänapäeva. "Vabadussõda peeti demokraatlikus ühiskonnas kõiki sõjakunsti reegleid järgides, mistõttu see sõda on üks paljudest sõdadest, mille alusel õpime kujundama tänase Eesti riigikaitset," rääkis sõjaajaloolane, kapten Rein Helme. Trivimi Velliste meenutas tänavu 11. septembril New Yorgis toimunud terrorismiakti. "See oli 21. sajandi väljakutse ja sellest päevast alates vaatab rahvas mundrimeestele hoopis teisiti, kusjuures ka mundrimehed ise on seljad sirgemaks ajanud," arvas ta
Mõõgad kindral Kerdile ja kapten Nurgale
Kõnedele järgnes pidulik hetk, kus Vabadusristi päeva peakorraldaja Enn Voika kinkis Vabadusristi mõõga kindralleitnant Johannes Kerdile ja Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealikule, kapten Ants Nurgale. Juba varem on Enn Voikalt samasuguse mõõga saanud maavanem Margus Oro.
Seejärel koguneti hernesuppi sööma. Pidupäevatordi lõikasid lahti Vabadussõja veteranid Johannes Tark ja Aleksander Elango. Tänati ka Marguse talu praegust pererahvast. Kõlama jäi mõte, et ka järgmised Vabadusristi päevad tuleks korraldada mõnes Vabadussõja ajalooga seotud Eestimaa paigas.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Eile käis valla esindajatest moodustatud komisjon üle vaatamas Vaiatu rahvamaja ruume. Homme kell 10 tulevad vallamajja rahvamajade juhatajad ja kultuurikomisjoni liikmed, et pidada aru rahvamajade tegevuse ja külaliikumise üle. Pühapäeval on Võtikvere külaseltsi majas koolitus "Iga naine on ilus", mille viivad läbi Liivi Jalasto ja Marje Puskar Jõgevalt ilusalongist Duaal.
H. Elleri nimelise Muusikakooli Tabivere filiaali õpilased Kaija Jõeveer ja Pilvi Kipper esinesid pühapäeval edukalt D. O. Wirkhausi nimelisel V puhkpilli võistumängimisel, mis peeti Lähte Ühisgümnaasiumis. 2. novembril kell 19 on Maarja rahvamajas hingedepäeva kontsert. Esinevad Tabivere valla isetegevuslased, muusikakooli Tabivere filiaali õpilased ja külalised Jõgevalt. 5. novembril kell 11 alustab Maarja rahvamajas tööd taimeseade ring.
Eile pidasid omavahel nõu valla kultuuritöötajad. Neljapäeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on muu hulgas ka muudatused eelarve projektis.
Eile oli vallavalitsuse istung. Neljapäeval kell 14 leiab Adaveres aset Jõgevamaal maareformiga tegelenute kokkutulek, millega märgitakse kümne aasta möödumist maareformiga alustamisest. Adavere Põhikoolis on samal päeval kell 12 renoverimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija, et arutada ehitustöödega seotud probleeme.
Eile oli linnavalitsuse istung. Täna peetakse Põltsamaa kultuurikeskuses Uno Raadio sünnipäevapidu. Diskorid on Ahto Kruusmann, Heiko Merikan ja Sumo. Homme kell 10 on kultuurikeskuses koosolek Põltsamaa spordirahvaga, et arutada 2002. aasta spordiraha jagamise põhimõtteid ja 2002. aasta spordiürituste kava. Homme on Põltsamaa linnavalitsuse poolt välja kuulutatud kolme riigihanke pakkumise esitamise tähtaeg. Põltsamaal viibib homme haridusminister Tõnis Lukas. Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolis kirjutatakse alla lepingule, mis sätestab kutsealaste eeloskuste omandamist Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolis põhihariduseta noortele alates 17. eluaastast, kes jätkavad samal ajal õpinguid põhihariduse omandamiseks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kaugõppeosakonna filiaalis PKPK juures. Lepingu osapooled on haridusministeerum ning Põltsamaa Kodu ja Põllutöökool ning Põltsamaa Ühisgümnaasium ja Põltsamaa linnavalitsus. Kultuurikeskuses esineb homme kell 18 Peterburi tsirkus. Reedel kell 10 kohtuvad Eestimaa Rahvaliidu esindajad linnavalitsuse ametnikega ning kell 11 linnarahvaga kultuurikeskuses. Reedel külastab Põltsamaad ning kohtub linnapeaga Tuula Visa Soomest, kes on Eestis tuntud kui haigete laste aitaja. Põltsamaa kirikus on reedel kell 19 hingedepäeva õhtu vaikse orelimuusikaga. Laupäeval kell 18 on kultuurikeskuses Vanalinna Stuudio etendus Ray Cooney "Rikutud reglement".
Kursi kirikus on 11. novembril kell 13 hingedeaja üritus. Hingedeajast kõneleb kirikuõpetaja Sulev Sova. Kontserdi annavad sopran Kaie Konrad, Arne Pilliroog (vioola) ning Kadri Ploompuu (orel). Meediakeskuse "Eesti Luterlik Tund" tegevust tutvustab Ene Pilliroog.
Sellel nädalal kirjutavad päästeamet ja Palamuse vallavalitsus alla Rootsist saabunud tuletõrjeauto ja varustuse kasutamise lepingule. Palamuse rahvamaja juhataja Tiina Tegelmann osaleb 2.-4. novebrini II üleeestilisel harrastusteatrite festivalil Võrus. Palamuse Gümnaasiumi õpetajad osalevad sellel nädalal erinevate ainesektsioonide töös maakonnas.
Täna on Lümati raamatukogus kirjanduslik õhtupoolik. Raamatukogu juhataja Ene Maasik teeb ülevaate eesti kirjandusest. Neljapäeval on vallavalitsuse istung, kus Jõgevamaa infotehnoloogia keskuse projekti tutvustab Tarmo Möller.
Eile oli vallavolikogu istung. Päevakorras oli muu seas ka arutelu valla arengukava täitmisest. Laupäeval on Pajusi rahvamajas valla ja ümbruskonna suurte perede koosviibimine, kus osaleb ka vallavanem Heldur Lääne.
Eile alustas Mustvee kultuurikeskuses tööd tütarlaste kool ja aeroobikaring. Homme kell 14 tähistatakse Mustvee raamatukogu 100. juubelit. Mustvee spordihoones on alates eilsest kuni homseni Torma Lurichi korvpallikooli treeninglaager. Homsest kuni reedeni peetakse spordihoones Eesti meistrivõistlusi korvpallis 1987. aastal sündinud poistele. Nädalavahetusel korraldatakse spordihoones Eesti meistrivõistluste II etapp indiacas naistele ja meestele.
Eile korraldati vallarahvale ühine teatrissesõit Vanemuisesse. Valla uue kultuurijuhina on asunud ametisse Ülle Säälik.
Täna on vallavolikogu eelarve ja majanduskomisjoni koosolek. 1. novembril on hingedepäeva tähistamine Vaimastvere koolis. 2. novembril kell 14 jätkatakse Kuremaal valla järgmise aasta eelarve arutelu.
Eile oli linnavalitsuse istung, ASi Jõgeva Soojus üldkoosolek ja nõupidamine ASis Jõgeva Vesi. Homme kell 12.30 avab linnapea Ants Paju Jõgeva Kunstikooli juubelinäituse Tallinnas Kullo Lastegaleriis. 1. ja 2. novembril toimuval rahvusvahelisel kunstihariduse konverentsil ESTSEA 2001 esinevad ettekandega Jõgeva Kunstikooli juhataja Anne Nurmik ja õpetaja Katrin Tamm. Reedel kell 12 esitletakse videoülevaadet "Visiit Jõgevale". Samal päeval viibib Jõgeval Rakvere linnavalitsusedelegatsioon. Laupäeval kell 19 on Jõgeva kultuurikeskuses esietendus "Linnumaja" Pärnu teatrilt Endla. 5. ja 6. novembril on Jõgeva kultuurikeskuses rahvusvaheline infotehnoloogia
seminar.
ARVAMUS
Septembrikuu lõpus, allkirjastades omavalitsuste esindajatega eelarveläbirääkimiste tulemused, oli minister Toivo Asmer veel seisukohal, et omavalitsuste toetusfond tuleval aastal väheneb.
Paar nädalat hiljem teatab Asmer, et ei saa kuidagi nõustuda omavalitsuste toetusfondi kärpimisega ning et omavalitsustele eraldatava raha hulk peab hoopis kasvama.
Häbelik minister
Ministri meelemuutus on tervitatav. Kiitust väärib ka, et ta on juba "arutanud olukorda peaministriga ja kohtunud ka rahandusministriga".
On tore, et Asmer on jõudnud taas arusaamisele (kolmandat aastat järjest), et rahandusministeeriumi plaan omavalitsuste eelarveid kärpida ei läheks Riigikogus läbi. Sellise kava vastu oleksid tõenäoliselt isegi ministri enda erakonnakaaslased.
Tegelikult on Asmer seda muidugi algusest peale teadnud. Ja ometi on ta kolmandat aastat järjest tulnud välja seesuguse plaaniga. Kolmandat aastat järjest pakub Asmer omavalitsustele eelarvetulusid märksa väiksemas mahus, kui need viimaks Riigikogus kinnitatakse.
Miks siis lahendatakse eelarvelahkhelid omavalitsustega viimasel hetkel Riigikogus, mitte pool aastat vältavate läbirääkimiste käigus? Aga sellepärast, et omavalitsustega eelarve osas läbi rääkival valitsusdelegatsioonil pole olnud sisuliselt mingit volitust. Ja ega delegatsiooni juht Asmer seda volitust ole ka küsinud. On mõistetamatu, et ministril kulub pool aastat, enne kui ta julgeb läbirääkimistel üleskerkinud probleemidest rahandusministri ja peaministriga rääkida.
"Geniaalne lahendus"
Kahetsusväärselt oleme olukorras, kus valdade ja linnade eelarvetulude osas valitseb eelkõige rahandusministeeriumi suva. Valitsuse ja koalitsioonierakondade seisukoht ses küsimuses puudub, samuti ka mehhanism, kuidas seda seisukohta kujundada ning ellu viia. Ja omavalitsustega läbirääkimiste eest vastutav regionaalminister pole sellise mehhanismi kujundamiseks midagi suutnud ette võtta. Või pole tahtnud? Kuidas muidu on seletatav, et valitsus ei ole omavalitsuste ettepanekuid läbirääkimisvoorude vahelisel ajal arutatud ega võimalikke kompromisse kaalunud, et omavalitsuste ettepanekud on jõudnud valitsuse lauale hilinemisega või polegi sinna jõudnud enne riigieelarve lõpparutelu.
Vägisi tundub, et Asmer ei soovi ega vajagi valitsuse seisukohta läbiräägitavate teemade osas. Tal on lihtsam (ja jõukohasem) läbirääkimiste laua taga lihtsalt pead vangutada ja õlgu kehitada. Aga sel hetkel, kui omavalitsusi ei näi enam miski aitavat, kui ükski vägi ei näi vääravat valitud suunda - omavalitsuste eelarvekraanid kinni keerata - just sel hetkel esineb Asmer avaldusega. Just siis kohtub Asmer rahandusministriga ja arutab olukorda peaministriga ning ennäe, lahendabki "keerulise küsimuse" kiiresti ja oskuslikult.
REIN ORG,
Endine omavalitsustegelane
(Mõõdukad)
KIRJAD
Kommentaar Toomas Reisalu kirjale
23. oktoobri Vooremaas ilmus Toomas Reisalu artikkel "Minu kogemus omavalitsuse töö lahtimõtestamisel". Alltoodu kujutab endast kommenteeritud väljavõtteid Toomas Reisalu kirjast, milles ta kõneles kokkuleppest linnapea Ants Pajuga. Minu poolt on lisatud paksendkirjas olev tekst.
Enamus kodanikke hindab omavalitsustes (loe: valitsuses) ja volikogudes (loe Riigikogus) tegutsevaid ametnikke (loe: poliitikuid, sest ka linnapea Ants Paju on poliitik) negatiivselt. Varem andsin minagi neile samasuguse hinnangu. Olles nüüd jälginud Jõgeva linna valitsuse (loe: Eesti valitsuse) ja volikogu (loe: Riigikogu) töidtegemisi, tunnen omavalitsusametnikele (loe: valitsuse ja Riigikogu poliitikutele) hoopis kaasa. Miks? Esiteks põhjusel, et linnavalitsuse ametnikud (loe: valitsuse poliitikud ja ka valitsusametnikud) on kõik mingi konkreetse eriala spetsialistid ja sellesamalinna (loe: Eesti) elanikud. Nad annavad endast parima linnaelanike (loe: Eesti elanike) heaolu nimel. Nad võtavad vastu olulisi otsuseid ja võtavad seejuures enestele vastutuse linna kodanike (loe: Eesti kodanike) ees.
Kodanikud pole lõpptulemusega mitte alati rahul. Kuid lihtinimene ei arvesta asjaoluga, et riik lisab omavalitsustele üha rohkem ülesandeid, suurendamata samal ajal omavalitsusüksuste eelarvet.
Siinkohal küsiksin Toomas Reisalult, et missugused need omavalitustele üha rohkem lisatavad ülesanded siis konkreetselt ikkagi on, mille täitmiseks see paha riik jätab meie ühise, riigieelarve nime kandva rahakoti arvelt omavalitsuste eelarved suurendamata?
Tundub, et Eesti arengu tajumine ongi takerdunud kritiseerimise tõttu. Tänapäeval on vaja lahendusi, kuid kritiseerimisega raisatakse oma vaimuenergia, seepärast polegi meil arengut, millest nii väga unistame.
Viimasena tsiteeritud Toomas Reisalu kirja lõigu kohta ütleksin, et mis puutub kritiseerimisse ja lahendustesse, siis sellega olen täiesti
nõus, küll jääb aga üks küsimus. Kui asi on vaid selles, et arengut ei tajuta, siis kuidas on samas võimalik, et arengut, millest unistame, pole olemas?
Toomas Reisalu kirjutas oma kogemusest, mille ta sai kohaliku omavalitsuse töidtegemisi lähemalt jälgides, ja need osutusid positiivseiks. Kuid pange tähele, niipea kui ta tegi juttu riigist, siis see oli kohe nö automaatselt paha. See nn riik oleks nagu mingi mujalt kohale saadetud kamp tulnukaid, kelle ainsamaks eesmärgiks on kohalikule tsivilisatsioonile kaigaste kodaraisse loopimine.
Mina lükkisin aga oma repliike tema kirjutisse inimesena, kellel aastaid tagasi oli võimalus osaleda Eesti riigielu vahetus korraldamises, seda just parlamendi tasemel. Selle kogemuse põhjal - mis ulatub tõesti ametnikest kuni presidendini - võiksin ma kirjutada selle "paha riigi" poliitikute ja ametnike kohta niisama positiivselt nagu kirjutas Toomas Reisalu oma kogemuse põhjal, saaduna kõnealuses omavalitsuses.
Ah et riigi tasandi poliitikute hulgas on lontrusi? On jah, nagu ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Ainumaks põhjuseks on seejuures asjaolu, et see rahvaks nimetatav kooslus, kelle hulgast olgu siis omavalitustesse või ka üleriigilisse juhtimissüsteemi inimesi valitakse (kinnitatakse või lihtsalt tööle võetakse), on oma eetiliste tõekspidamiste poolest veel üsna mannetul järjel. Sellisel hulgal pole Paremaid Inimesi lihtsalt kusagilt võtta, millisel hulgal neid tegelikult vaja läheks. Vaat sellest lihtsast asjast võiksime küll juba hakata aru saama, mis tähendab aga eeskätt just enesekriitilise pilguga peeglisse vaatamist.
VELLO SAATPALU
Riigilt saab toetust senisest rohkem inimesi
Riigikogu liige Mai Treial kurtis lehes, et valitsus ei taha maksta üle 80-aastastele inimestele pensionilisa, sest et vana korra taastamise ettepanek tuli Rahvaliidult, opositsiooni poolelt. Et jutt mõjusam oleks, rõhutakse austusele eakate vastu, kellele tuleks vähegi mõistlikumat pensioni maksta.
Kellelegi - ka võimulolevale koalitsioonivalitsusele - pole saladuseks, et praegune vanaduspension on napp. Ja kellelgi poleks midagi selle vastu, et seda suurendada, olgu siis pensionisaaja 65 või 80-aastane. Aga et Eesti pole mõni rikas naftariik, tuleb lähtuda meie reaalsusest. Sotsiaalmaksu, millest pension koguneb, makstakse töölkäijate pealt ja praegu on töötajate ja pensionäride suhtarv ümmarguselt 1,6. Ning rahvastik vananeb.
Et pensionär ei peaks hinge kinni pidades mõistatama, millal rahalisa tuleb, on lõpuks käivitatud objektiivne protsess - pensionide indekseerimine. Nüüd on kindlalt teada, et kord aastas aprillis tõstetakse pensione vastavalt sellele, kui palju on tõusnud tarbijahinnad ja töötajate palgalt makstav sotsiaalmaks. See tagab pensionide ostujõu reaalse kasvu. Ja võtab lisaks poliitikutelt võimaluse manipuleerida valimistel pensionäride häältega.
Muidugi võib püüda populaarsust koguda ka üksikutelt pensionäride rühmadelt - näiteks 80-aastastelt ja vanematelt. Oma ettepanekut maksta 80-aastastele ja vanematele 10protsendilist pensionilisa põhjendab Mai Treial eakate kõrvalabi ja hooldamise vajadusega ning nende suuremate väljaminekutega ravimitele. Just neid lisakulutusi aitavad kompenseerida toetused, mida makstakse sellest aastast kehtima hakanud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel.
Uus kord laiendab tunduvalt nende inimeste ringi, kes riigilt toetust saavad. Nende seas on ka senisest rohkem pensionäre. Seda esiteks. Teiseks on nüüd olemas üks ja selge alus, mille järgi lisaraha maksta - neile, kes seda tegelikult kõige rohkem vajavad. Vanus on formaalne suurus. Mõni 80-aastane memm on ju väga kõbus, talitab kodus ja hoiab lapselapsed ära. Ja peab iga kord pensionitunnistuse välja otsima, kui kontrollid pealinna bussi tulevad, ehkki Tallinnas on tasuta sõidu õigus juba 60. eluaastast.
Teine inimene ei tule ilma kõrvalabita toime ammu enne pensioniikka jõudmist. Ja kui me peame valima, tuleb riigil esmajoones aidata tasuda just neid kulutusi, mis inimesel on oma puude tõttu suuremad kui teistel. Et need ei jääks ainuüksi abivajaja ja ta perekonna kanda.
Vanus ei ole objektiivne alus, et lisaraha maksta. Sama hästi võiks siis küsida, et miks ei maksta pensionilisa pärast 70. või 75. sünnipäeva. Kolmandaks. Puudega 16 aastase ja vanema inimese toetused on tunduvalt suuremad kui väljapakutud 80-kroonine pensionilisa. Sügava puudega inimesele maksab riik 160%, raske puude korral 105% ja keskmise puudega inimesele 50% sotsiaaltoetuse määrast kuus.
Praegu on sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Absoluutarvud oleksid siis vastavalt 640, 420 ja 200 krooni. Kui inimene vajab kõrvalabi, makstakse sügava puudega inimese mittetöötavale hooldajale lisaks 100% sotsiaaltoetuse määrast (400 krooni) ning raske puudega inimese hooldajale 60% sotsiaaltoetuse määrast (240 krooni).
Vana korra kohaselt oma pere liige hooldajatoetust ei saanud, omavalitsus sõlmis lepingu vaid võõraga. Elus pole harvad aga olukorrad, kus (pensionieas) tütar koju jääb, et ema hooldada, ehkki jõuaks veel tööl edasi käia ja raha teenida. Praegu võib ta saada hooldajatoetust, ema puudega inimese toetust ja küllap on mõlemal süda rahul.
Elust on võtta ka vastupidiseid näiteid, kus 80-aastane ema hooldab oma 50-aastast puudega last. Selgi juhul abistab riik mõlemaid.
Täna saab 73 600 inimest igakuist puudega inimese toetust, see teeb 5,2% elanikkonnast. Tulevikus see osa kasvab - juba sellegi pärast, et rahvastik vananeb. Maailmakogemus ütleb, et laias laastus on puue kolmandikul üle 60-aastastest inimestest ning 80-aastaste ja vanemate seas juba pooltel.
Uus toetuste süsteem on vanast tükk maad kaalutletum ja aitab palju rohkematel inimestel paremini toime tulla. See aga ongi riiklike toetuste mõte.
HELJO PIKHOF,
sotsiaalministri nõunik,
Mõõdukad
JUHTKIRI
Nüüd on ka enamvähem valitsuse tasandil maha öeldud, et haldusreform pannakse selleks korraks seisma. Tarmo Loodus üritab veel ainukesena valdade liitmise teemal sõna võtta, aga kõik saavad aru, et see on rohkem inerts ja väärikas taandumine. Seega võivad vallavanemad kuni järgmiste valimisteni kergemalt hingata.
Miks siis valimiste eel pidulikult väljalubatud ning kolmikliidu koalitsioonilepingusse kirja pandud haldusreform nüüd ühtäkki liiva jooksis? Liigne lihtsutus oleks arvata, et süüdi oli juba nime poolest reformialti erakonna soov presidendivalimiste eel valijameestele meelehead teha või sama erakonna mitmete juhtfiguuride soovimatus linnapea asemel vallavanema aunimetust kanda.
Vallavanematel on täiesti õigus, kui nad haldusreformi kritiseerides väidavad, et enne valdade liitmistlahutamist peab selgeks tegema, milliseid teenuseid riik omavalitsustelt nõuab. Juba küsimuse niisugune asetus näitab, et haldusreformiga on valest otsast pihta hakatud. Kui omavalitsus on pelgalt riigi käepikendus, millelt teatud funktsioonide täitmist nõutakse ning teatud teenuseid tellitakse, saab kõige efektiivsema tulemuse siis, kui asendada valitavad ametimehed palgaliste teenistujatega, nõuda neilt konkreetset tööd ja tulemusi täpselt kontrollida. Kui aga omavalitsus on teatud piirkonna elanikke esindav organ, mis teatud territooriumil elunevate kodanike ühise tahte alusel hoolitseb nende endi heaolu, turvalisuse ja tuleviku eest, on kõige mõistlikum anda neile võimalikult suur vabadus oma elukorralduse üle otsustamiseks ning piisavad hoovad tulude tekkimise mõjutamiseks.
Loomulikult on hoopis lihtsam paar valda kokku lükata kui teha omavalitsusametnikele selgeks, et nende peamine funktsioon on oma piirkonna inimeste eest hoolitsemine. Praeguse süsteemi puhul, mil omavalitsuste sissetulek on piirkonna majandusliku edukusega suhteliselt nõrgalt seotud, on see pigem hea tooni, mitte eluküsimus. Alles siis, kui investeeringute ning elanike sissetulekute kasv või langus kajastub otseselt ja täielikult ka linna või valla eelarves, on põhjust rääkida efektiivsest ning motiveeritud omavalitsusest. See aga on juba järgmise haldusreformi teema.
30. oktoober 2001. a
MAJANDUS
Teraviljakasvatajatele maksti lisatoetusi
Eelmisel kolmapäeval maksis PRIA põllukultuuride kasvatajatele lisatoetust 33,9 miljonit krooni, sh Jõgevamaa ettevõtjatele ligi 3,5 miljonit krooni.
PRIA pressiesindaja Heli Raametsa andmetel said Jõgevamaa teraviljakasvatajad kokku 11,3 miljonit krooni, millest 7,8 miljonit maksti välja augustis ja 3,9 miljonit 24. oktoobril. Kokku said Jõgevamaal toetust 513 ettevõtjat, kellest 472 on FIEd ja 41 äriühingud.
Vabariigis maksti PRIA kaudu toetust 5054le teraviljakasvatajale kokku 109,8 miljonit krooni, millest 33,9 miljonit maksti välja eelmisel kolmapäeval. Üldse maksti teraviljatoetust hektari kohta 398,54 krooni, sellest augustis 275,44 ja eelmisel nädalal 122,90.
Suuremad äriühingutest toetusesaajad olid Laiuse Põllumajanduse OÜ ja AS Adavere Agro, kumbki üle poole miljoni krooni, Torma Põllumajandusosaühing ligi pool miljonit, Puurmani PÜ üle 400 000 ja OÜ Sadala Agro ligi 400 000 krooni.
Suuremate FIEdest teraviljakasvatajate toetussummad jäid vahemikku 69 000 kuni 93 000 krooni. Sellisid summasid said Urmas Jukkum Kükkeri talust, Andres Kalamees Vöörmündri talust, Tarmo Tallinn Tootsi talust, Mart Leiten ja Raivo Roos.
RAIVO SIHVER
Voorele võib tulla Jõgevamaa aktiviseerimiskeskus
Pikaajaliste töötute aktiviseerimise eesmärgil moodustati 1998.aastal Saare valla juurde aktiviseerimiskeskus. See hõlmas kuut Peipsiäärset omavalitsust, kus elab ligi 30% maakonna inimestest. Aktiviseerimiskeskuse patrooni, Saare vallavanema Jüri Morozovi arvates on aeg küps MTÜ Jõgeva Aktiviseerimiskeskus loomiseks.
Ideed on tutvustatud Jõgeva Omavalitsuste Liidus. Ees on projekti toetuspinna väljaselgitamine. Selleks on Jüri Morozovil plaanis esineda kõigi Jõgevamaa omavalitsuste volikogude ees. Eelmisel neljapäeval toimuski vastav arutelu Jõgeva linnavolikogus. Volikogu otsuse eelnõu järgi oli plaanis võtta keskuse rahastamises osalemise suhtes eitav seisukoht. Keskustelu käigus aga niikaugele ei jõutudki. Rahvaliidu fraktsiooni liikme Mai Treiali ettepanekul lugemine katkestati ja suunati projekt seisukoha väljakujundamiseks sotsiaalkomisjonile.
Eesmärgiks tööpuuduse vähendamine
Saare vallavanema Jüri Morozovi arvates on saabunud aeg, kus paljude probleemide lahendamisel on omavalitsustel mõttekas teha
koostööd, kas MTÜ või mõnes muus vormis. Need probleemid on tööhõive, IT valdkond, haridus jne, kuni prügimajanduseni välja. Tema arvates saadaks koos tegutsedes efektiivsem tulemus. Nii on lihtsam taotleda ka välisrahasid. Näiteks algavad ISPA projektid 80 miljonist kroonist.
Jõgevamaal on töötuse probleemid järjest kasvanud ja töötute osakaalult tööealiste inimeste hulgas on möödutud isegi Ida-Virumaast. Sel eesmärgil kirjutatigi MTÜ Jõgeva aktiviseerimiskeskuse pilootprojekt, mille kaudu vähendataks tööpuudust ning loodaks tingimused väikeettevõtluse, sh käsitöönduse arenguks.
Hoone valmib tuleval aastal
Voorel asuv pooleliolev ehitis on Saare valla poolt munitsipaliseeritud väärtusega 1,6 miljonit krooni. Aktiviseerimiskeskuse ehk nn Ideetöökoja valmisehitamiseks on vaja üle 7,4 miljoni krooni, millest Saare vallavalitsus kulutaks 2,7, Eesti Erastamisagentuur 1,1, Eesti valitsuse Sotsiaalministeerium ligi 2,9, Jõgeva Majandusühistu 0,5, Eesti Post 0,2 ja Eesti Telefon alla 0,1 miljoni krooni. Sotsiaalministeeriumilt saadav osa, mida oli üle 2,8 miljoni krooni, jõudis Jõgeva aktiviseerimiskeskusele juba augusti algul.
Ruumide ehitus toimuks 2001. a IV ja 2002. a I-II kvartalis. Projekti eestvedajad loodavad aktiviseerimiskeskuse tegevuse reaalselt käivitada järgmise aasta teisel poolel. Esialgse kalkulatsiooni kohaselt moodustaksid aktiviseerimiskeskuse kulud aastas ligi 700 000 krooni ja tulevaks aastaks oleks vaja ligi 350 000 krooni. Raha paneksid kokku MTÜ Jõgeva Aktiviseerimiskeskuse asutanud omavalitsused, seda kas solidaarsusmaksu või nn pearaha alusel. Mõlemaid variante on kaalutud.
Jõgeva linnavolikogus esinedes rääkis Jüri Morozov solidaarsusmaksust. Järgmise aasta eest tuleks linnal maksta 28 000 krooni ja edaspidi kaks korda rohkem. Hoones paikneksid veel kauplus ja postijaoskond.
Aktiviseerimiskeskus täiendaks tööhõiveametit
Rajatavasse keskusse tuleksid puidutöötlemise, metallitööde, tekstiili (õmblemiseks, kangastelgedel töötamiseks jne), keraamika ning nahaga tegelemise ruumid. Eesmärgiks on ette valmistada inimesi, kes suudaksid vastavalt oma võimetele ja huvidele valmistada puidust, nahast, keraamikast, riidest jne mitmesuguseid suveniire. Samas võiksid aktiviseerimiskeskuse töös osalejad teha ka odavaid töörõivaid, näiteks kindaid jne. On mõeldud kaasata ka Siimusti keraamikatehase AS Siker spetsialiste. Korraga rakendataks aktiviseerimiskeskuses töösse ja õpingutesse maksimaalselt 30 inimest. Sihiks on inimeste aktiviseerimine, nendes tööoskuste ja töötegemise tahte arendamine ning initsiatiivikuse tõstmine.
Ideetöökoja eesmärke nähakse uute ideede väljatöötamises, arendamises ja praktilises rakendamises. Kava autorid arvavad, et 10-15 aasta pärast formeerub aktiviseerimiskeskuse baasil väikekäsitöönduse inkubatsioonikeskus, mille mõju ulatuks ka Tartu, Viljandi, Paide ja Rakvere vahelisele alale.
Deklareeritakse, et inimeste koolitamise osas ei olda tööhõiveametile konkurendiks, sest meetodid ja vahendid on erinevad. Kui esimesed rahastavad rohkem teoreetilist väljaõpet, siis aktiviseerimiskeskuses suunatakse põhirõhk praktilisele tegevusele, töökogemuste ja harjumuste kujundamisele ning inimese enesehinnangu tõstmisele.
Jüri Morozovi arvates koolitatakse paljud näiteks raamatupidajateks, kuid iseküsimus on see, palju neist tööd leiab. Aeg on edasi läinud ja ilma praktilist kogemust omamata on praegu raske, kui mitte võimatu rakendust leida.
Jõgeva Tööhõiveameti direktori Anneli Lääne sõnul on mõte iseenesest hea, kuid enne tuleks ära lahendada transpordiprobleemid. Reformierakonda kuuluv Jõgeva linnavolikogu liige Kalle Pint kahtles, kas Voorele rajatav aktiviseerimiskeskus tuleb ikka logistiliselt õigesse kohta. Talle vaidles vastu Jüri Morozov, kelle arvates asutakse just töötute piirkonna keskmes.
"Teatud osale pikaajalistest töötutest on tööoskuste ja töötegemise tahte arendamine väga vajalik. Kuid juba praegu ei võta osad töötud koolitusest osa, kui probleemiks on raha ja transport. Nii võtavad töötud tihti vastu just kodule lähemal asuva koolituse. Põltsamaa piirkonna rahvas käib rohkem Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli, Palamuse ja Luua kandi inimesed Luua Metsanduskooli ja Jõgeva rahvas KEA koolitusalastel kursustel. Käesoleval aastal oleme kuni 29. oktoobrini suunanud koolitusele 366 inimest ja selleks on kulutatud 1,4 miljonit krooni," rääkis Anneli Lääne.
RAIVO SIHVER
Loodi ühtne Riigihangete Keskus
Vastavalt majandusministri määrusele moodustub neljapäevast, 1. novembrist, Riigihangete Keskus.
Riigihangete Keskus on Majandusministeeriumi haldusalas olev riigiasutus, mille ülesandeks on ühtsete riigihangete korraldamine ja ühiselt läbiviidavate riigihankelepingute sõlmimine.
Riigihangete Keskus hakkab riigiasutuste eest tegema ühiseid hankeid näiteks kütusele, autodele, kantseleitarvetele ning personaalarvutitele. Ühtsed riigihanked võimaldavad osta kaupu odavamalt, kuna ostetavad kogused on suuremad.
Tulenevalt riigihangete seaduse § 10 lõikest 5 on alates 1. jaanuarist 2003 riigiasutustel ja riigitulundusasutustel kohustus, kohalikel omavalitsustel ja kohalike omavalitsuse asutustel võimalus korraldada ühtseid riigihankeid Riigihangete Keskuse kaudu.
"Riigihangete Keskus peab juba järgmisel aastal pakkuma kvaliteetset teenust nii riigihangete korraldamisel kui ka läbiviimisel.
Praegu koostatakse hanke tegemiseks dokumente isegi advokaadibüroode abiga, sest iga riigiasutus ei suuda koolitada ja üleval pidada riigihangete spetsialisti. Riigihangete süsteem muutub avatumaks, kindlasti tekib riigile rahaline kokkuhoid," kommenteeris majandusministeeriumi kantsler Marika Priske.
Riigihangete Keskuse kulud kaetakse riigieelarvest Majandusministeeriumi kaudu.
Ühtsete riigihangete läbiviimine annab võimaluse säästlikumaks majandamiseks ning vabastab valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused selliste hangete korraldamisest.
RAIN VEETÕUSME,
Majandusministeeriumi avalike ja välissuhete osakond
NOORTELISA
Suurde kirjusse maailma loodi selline ilus sõna - romantika.
Need on inimesed, kes armastavad kevadet ja lillede lõhna, kibuvitsa helki tuules, sooje pilke üle pärnade allee, meelaid huuli, lendlevaid palmikuidsalmikuid, talve, luulet, liiliaid, päikesetõusu, vaikust, soojust, hellust, tahetust... Ja keda võib leida igalt poolt, alustades linna uulitsatega, lõpetades maa kõrge heina ja hommikuste ududega. Kõik, mis sinna vahele jääb, on oma loomult vahepealne.
Aga milline see reaalselt välja näeb, on üsna küsitav. Romantilist reaalsust päris otseselt olla ei saa ehk romantiline teispoolsus on üks võimalikest variantidest. Kuidas siis romantikuid jaotada.
Võibolla esimese grupi moodustavad paadunud optimistlikud romantikud, kel on alati mingi hämmastav idee varuks, kuidas muuta õhtu või hommik huvitavaks ja ebatavaliseks. Neid saadab alati parfüümi ja lillede lõhn. Väga ebatavalised olevused, kes aja jooksul väsitavad paarilise ära oma suure pealetükkivusega olla truu, hooliv ja lembeline. Elutsevad enamasti naiivselt, kuid rumalalt õnnelikena.
Järgnevaks oleks mul pakkuda teile varjuvad romantikud, kes peidavad mingil mõistmatul kombel oma tundeid, tehes seda nii hoolega, et see on algfaasis lausa huvipakkuv sündroom. Inimestena on nad mingi häbitundelise näoga, aga siiski korralikud ja ausad kodanikud, kes tunnevad rõõmu vaiksest klassikalisest muusikast.
Kui kaks äärmust on olnud, jõuame keskpaika. Nimetaks siin ära indiviidid, kes on eelnevate segu ja milles üks või teine osakaal võimust võtab. Kusjuures enamik küsitletuist olidki siinses, kolmandas variandis.
Romantikaga seostati selliseid nähtusi nagu armastus, vihmasadu, küünlahelk, nostalgia, tuleviku fantaasia, õhkkond, filmid, armastus, värvid, muusika, klaverimäng, liblikad, lendlevad kardinad, minevik, tuul, loodus, muusika, kahe inimese lähedus, õhtu, öö. Selgus, et romantika sõltub paljudest asjaoludest nagu koht, aeg, inimene, tajumine jne. Meessugu oli vastamisel pisut tõrges ja enamasti rääkis end sisse, kui sa tegid näo, et küsimus puudutab midagi muud. Kusjuures meeste romantikamõiste ei olnudki naiste omast nii erinev, kui ma algul arvasin. Lihtsalt väljendusviis on teine. Naissugu oli vastutulelikum ja teema oli neile üpriski tähtis. Vanema ja noorema ea romantika tähendust oli huvitav jälgida, sest väärtushinnangud lihtsalt muutusid kas mineviku või oleviku suunas, jäädes põhielementidena siiski samastuses püsima.
Kuid on väga oluline, et romantikast tuleb stamp välja lüüa. *Ainult juhtudel, kui leidub veel inimesi, kes arvavad, et armastus on punane...Mida see ei ole! Keegi vastas sellele küsimusele hoopis nii, et armastus on mitut värvi - vikerkaarevärvi!
*Kui leidub veel inimesi, kes arvavad, et roos on ülim sümbol romantikast või midagi sellist, siis roos ei ole enam vääääääga pikka aega in, kõige ilusamad lilled on need tavalisemad, karikakrad, kollased päikese nägu kullerkupud.... *Ja leidub väga palju arvustajaid, kes räägivad, et aega ei ole, raha ei ole.
Mis Romantikaks kulub ainult paar "õnnetut" minutit, mida leidub kõigil ühes päevas, kahekümne nelja tunni jooksul.
Kõik inimesed on romantikud erineval moel. Nii et mingeid ebaromantikuid ei leidu.
Keegi väga eriline inimene, Jaana, kirjutas mulle, kusjuures mitte väga ammu, ühe lihtsa lause, et tegelikult on sõnad kõik olemas. Ongi.
LEO DE SIXTUS
On toimunud ootamatu sündmus eesti ajakirjandusmaastikul: turule on ilmunud nn meesteajakiri, Mees ja maailm tiitliks.
Tegelikult on ikka mehelikke ajakirju meil küll: Maaja, Kalastaja, Arvutimaailm, Autoleht, Eeva, Tehnikamaailm. Mees ja maailm on midagi absurdset juba oma idee poolest defineerida meest. See on ajakiri, mis on tehtud ufonautide poolt, kes peavad üles ehitama ühe tüüpilise mehe skeemi.
Tegelikult tasub ikka see esimene (ja loodetavasti ka viimane number) ära osta ja klaasi alla panna, sest tegemist on paraja ajakirjandusliku kurioosumiga, milliseid võis kohata nii 10 aastat tagasi, kuid praegusel pragmaatilisel ajastul on see ikka üpris haruldane nähe.
Ajakirja peatoimetaja on Monica Sikk, just naine. Sellest pole tegelikult midagi, head tegijad on head oma soost hoolimata, ega me mingid seksistid ole. Ajakirja mudel on lihtne: võetakse ühe naisteajakirja mudel ja pannakse tegijate arvates mehelik sisu sisse.
Mees ja maailm baseerub tüdrukuteajakirjal Stiina, sest naiste arvates ei saa ju mehed kunagi täiskasvanuks, eks ju. Ajakiri algab trendileheküljega ja oktoobris novembris 2001 on siis moes Artworki igava disainiga käekellad, Beringeri vein 125, Lanvini Oxygene parfüüm, närimistubakas, Nike vedrukingad ja jälle üks parfüüm, seekord Polo. Järgneb hulk värvilisi reklaame ja siis rubriigis Emotsioon tutvustab anonüümne isik videolevi uusi objekte ja Leho Verk oma kohmakas kirjaviisis eriliselt mehelikke plaate, näiteks Kylie Minogue ja Ozzie Osbourne omi. Keskkonna rubriigis on rida esoteerseid vanalinnapilte ja mingi veel udusem tekstike sinna juurde. Siis tuleb Isik. Keegi DJ Kristjan Hirmo peab vastama sellistel küsimustele nagu "Kes on Sinu arvates Eesti parim DJ?", "Palju sul miisude numbreid mobiilimälus on?", "Mis on õnn?", "Oled sa kunagi mõelnud panga röövimisest?", "Juhib sind mõistus või tunded või miski muu?". Vaene Kristjan Hirmo!
Harrastus. Korraliku keskkoolitüdruku kirjandi stiilis "Sortlikud sõjamängud - adrenaliin argipäevas". Sõja mängimine on muidugi selline matsho värk ikkagi, illustratsiooniks fotod gaasimaskidest ja jõmmivälimusega tüüpidest midagi relvaga sihtimas. Mart Laarile see meeldiks!
Auto. Mmmmmm... Maserati. Saab ikka teada, millest olete ilma jäänud, kuna teil pole Lepiksoni kombel miljoneid kulutada. Lohutuseks reklaamib Suzuki teile oma uut Vitarat ja BMW 318. Tunneta oma äbarikkust, tavakodanik!
Selline rubriik nagu Muusa. Muusa on suhteliselt suvises riietuses naine. Mitte eriti seksikas, kuigi esimesel leheküljel on vaid ähvardavad jalad. Kurja pilguga, mis lausa käseb midagi luua.
Ikoon. Tiger Woods. Kes ta on? Ahhaa, harrastab maailma kõige igavamat spordiala, golfi. Tekst on samasugune nagu golf: hajus, lame, ei suuda (viitsi) seda kuidagi läbi käia.
Missioon. Riho Soonik. Oehh, milline golfilik heietamine korvpallist. On Martin Müürsepp see ja too, on raha vähe, on pikkus tähtis. Jaajaa. On ikka korvpall eesti rahvale tähtis!
Semu. Elu koos maailma mõnusaima koeraga. Ei tea, kas Kati Murutar on selle kirjutanud, sest siit leiab selliseid pärleid nagu: "Meeste suhe koertesse on sageli emotsionaalsem kui naistel, kelle
tähelepanu pälvivad ikka lapsed".
Liiga palju Hagar Hirmsa koomiksit ja "Komissar Rexi" vaadatud vist. Lõpus on juhendid lapse kasvatamiseks nagu Peres ja Kodus.
King. Jajaa, ka selline rubriik on olemas. 11 paari, kõik sellised vanainimeselikud ja konservatiivsed, hinnad tuhandetes. Müts. Rubriik olemas. 12 erinevat punasel taustal.
Käiks. Nojah, ei kuhugi mujale kui ikkagi metsikule Venemaale. Ei peagi vist tegelikult minema, sest kõik klišeed paistavad tõele vastavat, välja arvatud ehk see peamine, paduviinutamine.
Jook. Mees, kes ei joo, pole õige mees. Kommoon, milline valik, Hennesey konjak! Viski või vodka oleks alustuseks mehelikum, aga küllap maksid brändimehed rohkem.
Köök. Mees teeb ise süüa! Kus seda enne nähtud! Reklaamimees Bruna Lill soperdab tomatisuppi igasugu sigrimigrist ja lisaainetest.
Lõpuks saame teada, et kolmkümmend aastat kulub inimesel magamisele, üheksa töötamisele, söömisele seitse jne. Arvatavasti ei kulu ajakirja Mees ja maailm lugemisele minutitki.
MARGUS KIIS
Koerakeste probleemile tuleb leida lahendus
9. oktoobril sõitsin jalgrattaga veidi maad Vaiatu bussijaama juurest edasi, kui Vaiatu Agri lehmalauda juurde viiva teeotsa juures peatas mind Loreida Villakov ja lausus kurval toonil: "On ikka sellel inimesel kalk süda, kes need kaks noort emast kutsikat siin tee ääres maha pani. Nüüd nad konutavad kuuseheki ääres ja inimesed toovad neile süüa."
Tulemas on külmad, ega kutsakesed saa siin kuuseheki all olla. Igasugused mõtted käisid meil peast läbi, aga konkreetse lahenduseni me ei jõudnud, mis nendest armsatest, julgetest kutsakestest saab?
Tormast tagasi sõites tulin nende koerakutsikate asupaiga juures jalgrattalt maha ja läksin neid vaatama. Nad olid kuuseheki all teineteise külje vastas ja vaatasid uudistava pilguga mind. Võtsin kotist saiapätsi ja murdsin sellest poole ja panin kutsade lähedale maha. Krapsti olid nad püsti ja hakkasid saia sööma. Vaatasin neid loomakesi ja mu silmad läksid märjaks. Inimesed, kellele need kaks noort kutsikat kuulusid, oleksid võinud mittevajaduse korral nendega midagi ette võtta.
Valus on sellele mõelda, miks ikka oma loomakesed hüljatakse? Kord oli nendelgi oma kodu, oma peremees või perenaine, kuid nüüd nad peavad siin kuuseheki ääres elama. Võibolla keegi loomakaitsetöötajatest leiab nendele Vaiatus Ants Vaigla ja Evald Siiraku majade vahelisel teelõigul kuuseheki ääres olevatele koerakutsikatele sobiva paiga.
ALEKSANDER KÕRGESAAR
Kuidas südamemurrust üle saada
Mida noorem inimene, seda rängem on see probleem, kuid isegi täiesti täiskasvanud võivad olla hädas mis hädas. Kuidas hakkama saada, kui on olnud armumine, isegi armastus jne, ja järsku öeldakse, et kõik on läbi.
Juhtub. Õudne lõpp igal juhul. Sõltub muidugi isiksustest, aga südamemurdumise tunne võib tekitada sellist piina, et tahad surra. Kusagil maopiirkonnas on valu, peas tormavad ringi sundmõtted, elu tundub mõttetu ja tulevik tahmavärvi või verine. Sa hakkad tegema lollusi, mida võid häbeneda eluaeg. Sa võid põdeda kauemgi.
Seda kõike saab kui mitte vältida, siis leevendada. Peaasi, mitte kaotada pead, mitte sattuda paanikasse, säilitada rahu. Ja on konkreetsed nõuanded:
KUI ON MURTUD TÜDRUKU SÜDA. See on raske. Esimene tunne on häbi: tunne, nagu oleks läbi kukkunud. Sõbrad ja tuttavad justkui vaataksid halvakspanevalt kui haledat luuserit. Kõigepealt oleks hea vanade sõpradega pidada üks lõbus, kuid mõistlik lahkumispidu. Mahajätnud poolt sinna kutsuda muidugi ei maksa. Peole võiks kutsuda lähimad sõbrad ja mahajäetule võiks teha kingitusi. Alkoholi tarvitamine peaks olema väga mõõdukas ja kontrollitud. Ei mingeid viinu, ka lahjemaid jooke võiks olla väiksemas koguses.
Peol võiks koostada mahajätja halbade omaduste nimekirja ning panna talle lolle hüüdnimesid. Muusika peaks olema eriti lõbus ja elujaatav, nagu näiteks L Dorado, VLÜ, kuid mitte liiga romantiline või erootiline. Peaasi, et mitte end täis juua, lollusi teha, kellessegi sealsamas armuda ega oma mahajätjat sisse lasta, kui see tahab ka pidu pidama tulla. Parem ta juba kollektiivselt trepist alla visata. Mahajätja halbade omaduste nimekirja peab kinnitama telefoni kohale, juhuks kui ta peaks mesikeelselt helistama, või tekib endal tahtmine nuruma hakata. Nimekirja või selle koopiat oleks kasulik ka oma märkmiku vahel kaasas kanda.
Esimesed päevad on rasked. Aga lohutuseks ütleks, et aeg parandab haavad. Oma murtud olemist ei maksa välja näidata. Eriti kui mahajätja juhtub läheduses viibima. Aga igasugused armuseiklused järgneva kahe-kolme kuu jooksul peaksid olema täiesti välistatud. Nautige seda vähest aega oma elus, kui te ei pea kellegi lähedasega (kui see pole just ema-isa-vend-õde) eriliselt arvestama. Suhelge aktiivselt sõpradega, tegelge huvitavate asjadega. Saadate oma mahajätja pikalt ja leiate uue ja parema.
KUI ON MURTUD POISI SÜDA. Poisid kipuvad selliseid asju sisemiselt ära põdema. Aga armid jälle võivad olla sügavamadki. Jällegi, mingeid lollusi ei tohi teha. Alkohol ja muu selline on rangemaltki keelatud kui tütarlaste puhul. See lihtsalt ei aita. Tuleb elada aktiivselt normaalset elu ja eelneva emotsioonituks minevikuks mõtlema. Ja tähtis on palju viibida meeste seltskonnas, leida endale uusi väljakutseid, huvisid, kontakte. Uute vastassoosuhetega peab olema ettevaatlik.
Üldiselt pole mõtet mingil südamemurrul lasta maailma hävitada, sest elus juhtub hullematki. On küll valus ja puha, aga mis ei tapa, teeb tugevamaks. See on tõestatud, vähemalt armuasjade puhul küll.
DR NOORMEES ja
DR NOORNAINE
SPORT
Maakonna karikavõistluste finaalmängudes korvpallis Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolis mängisid Torma, Jõgeva Puhhid, Põltsamaa E-Piim ja Woodwell. Nägusa karika viisid Tormasse Vallo Allingu, Tarvo Kruup, Veiko Kõre, Mart Ingver, Juhan Tennisson, Vaido Kalvi, Roman Mitt, Krister Raudsepp, Madis Vaikmäe, Sverre Mäesepp, Alan Helm ja Merkins Muravlov, alistades E-Piima 61:44, Woodwelli 62:38 ja otsustavas kohtumises Puhhid 59:51. Teise koha mängisid välja Puhhid, olles paremad Woodwellist 72:53 ja EPiimast 61:44. Woodwelli ja E-Piima kolmandat-neljandat kohta otsustavas mängus juhtis veel kaks minutit enne kohtumise lõppu 7 punktiga Woodwell, kuid kaotas kohtumise 45:47.
Esikoha mängus olid kohtumise võtmemängijateks Torma poolel Rakvere meeskonnas vabariigi meistriliigas mängiv Allingu, hea viskekäega Kruup ning väikesekasvulised tehnilised ja kiired tagamängijad Kõre ning Ingver, Puhhide poolel aga antud turniiri parim mängumees Mario Polusk (mängib Eesti meistriliigas olümpiavõitja Tiit Soku Nybitis) ning Tallinna Kalevis mängiv Alar Varrak. E-Piima meeskonnas viskas kõige enam punkte nooruke Ivo Künnapuu, Woodwellis Toomas Haava. Vilemeestena said hästi
hakkama Kalju Pluutus, Andres Paas, Mart Paabort ja Margus Metsma.
* * *
Tapa-Põltsamaa kuuendal sõpruskohtumisel spordis raudteelinnas Tapal võisteldi males, meeste võrkpallis, tüdrukutepoiste rahvastepallis ja bridžis paaridele. Linnajuhid tegid kahetunnilise tutvusmisreisi Tapa linna vaatamisväärsustega ja uusehitustega ning vahetasid seejärel töökogemusi (mainigem, et Tapa linnapea Kuno Rooba on vabariigi noorim, 29-aastane linnapea, orienteerumisspordis kunagine NSV Liidu meistersportlane).
Males mängiti 10 laual omavahel kaks partiid, 4 täiskasvanut ja 6 noort. Täiskasvanuist tõi Põltsamaale 2 punkti Ene Saarik, 1,5 punkti Paul Evard. Noorte kohtumises olid 1,5 punktiga Põltsamaa tublimad Liisi Eglit, Margo Jõemets ja Jaanus Kippel. Põltsamaa täiskasvanud võitsid 4,5:3,5, noored kaotasid 4,5:7,5.
Rahvastepallis võitsid Põltsamaa mängijad Tapa II võistkonda, kaotasid aga esindusvõistkonnale. Võrkpallis jäid Põltsamaa noorvõrkpallurid tasavägises kohtumises 0:3 alla Tapa Lokomotiivile.
Bridžis paaridele kogusid Põltsamaa neli paremat paari 206 Tapa 182 vastu, kusjuures Jaani-Mekšun olid esimesed, Põldaru-K. Ojassalu kolmandad.
Järgmise aasta märtsikuu koolivaheajal võõrustatakse tapalasi Põltsamaal.
OSKAR PURI
Eelmisel nädalavahetusel said spordihuvilised Virtuses taas kaasa elada pingelistele ja rohkesti elamusi pakkuvatele saalihokimängudele. Selgituseks märkigem, et saalihokiks kutsutakse Jõgeval eriti populaarset sportmängu, mida varem kutsuti saalibändiks.
Möödunud laupäeval toimusid Jõgeval Eesti noorte meistrivõistlused saalihokis. Pühapäeval treenis aga Virtuses enamuses SK Tähe sportlastest komplekteeritud Eesti koondis, kes on kutsutud osalema noorte maailmameistrivõistlustele Saksamaale.
Eesti noorte meistrivõistlustel saalihokis osales neli võistkonda. Koosseisult järjest noorenev spordiklubi Jõgeva Tähe läkitas meistrivõistlustele koguni kaks võistkonda. Kapteniks oli esimesel võistkonnal kogenud mängumees Raul Kivi, teisel võistkonnal aga järjest arenev spordipoiss Argo Päid.
Kaugemalt tulid võistlema Järveotsa Gümnaasium ja Tartu NMKÜ (Noorte Meeste Kristlik Ühing). Peakohtunikuna jälgis mängu kuus korda Eesti meistritiitli võitnud Tähe esindusmeeskonna liige, Jõgeva Ühisgümnaasiumi spordipedagoog Rainer Võsaste.
Finaalis Tähe Tähe vastu
Mõlemad Tähe võistkonnad alistasid ülekaalukalt vastased. Mängud kulgesid aga selliselt, et finaalis pidid omavahel kiirust ja osavust proovima kodulinna kaks võistkonda. Jõgeva Tähe esimeses võistkonnas asusid võistlustulle Ivo Lepik, Raul Kivi, Alari Pagi, Margus Guss, Vjatseslav Bortnik, Peeter Dodjak, Erkko Nurmoja, Roland Songisepp, Roman Pass, Ats Püvi ja Hannes Pagi. Tähe II spordiau kaitsesid Taavi Lepik, Viljar Paulus, Ingmar Huononen, Ruslan Kabinets, Ilmar Niitov, Nikita Bõstrov, Rain Odramaa, Argo Päid, Andro Kivi ja Mario Paulus.
Tähe esimene võistkond, kellel on ka pikemaajalised kogemused, asus kohe mängu juhtima. Selle meeskonna liikmetest lõi Raul Kivi 4, Roman Pass 3 ja Roland Songisepp 2 väravat. Samuti tabasid väravat Peeter Dodjak ja Hannes Pagi.
Tähe teisest võistkonnast sai palli kaks korda väravasse Viljar Paulus. Osava väravalöögi tegid ka Ruslan Kabinets ja Ilmar Niitov. Lõpptulemusena võitis Tähe I võistkond Tähe II võistkonda tulemusega 14:4.
Kolmanda koha pälvis Eesti noorte meistrivõistlustel Järveotsa Gümnaasium, neljandaks jäi Tartu NMKÜ. Võitjaid autasustas SK Virtus juhataja Toomas Klaarman. Võiduka Jõgeva Tähe I võistkonna kaptenile ulatas ta nägusa karika. Parema mängija autasu said Roman Pass, Erkko Nurmoja ja Ivo Lepik.
Ees ootab Saksamaa
Eesti Koondis on kutsutud osalema Saksamaal toimuvatele noorte maailmameistrivõistlustele saalihokis. Maailmastasemel võistlustele mängiv võistkond on suuresti komplekteeritud spordiklubi Tähe baasil.
Pühapäeval toimusid Virtuses maailmameistrivõistlustele sõitva Eesti koondise treeningmängud, mida nõudliku pilguga jälgis treener Marko Saksing, kes koordineerib kogu Eestis saalihoki noortetegevust. Treeningmängus kohtus Eesti noortekoondis ka Jõgeva Tähe esindusmeeskonnaga. "Poisid peavad veel hoolega harjutama, pöörama tähelepanu nii strateegiale kui ka taktikale," rääkis Marko Saksing .
"Saksamaale peaksime sõitma 3. novembril. Paraku tuleb praegu tegelda noorte maailmameistrivõistlustel osalemiseks vajaliku raha kokkusaamisega," selgitas treener.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Palamuse valla ja Rootsi Ale kommuuni vahelised sõprussidemed on kestnud kümmekond aastat ning selle aja jooksul on teoks saanud mitmeid koostööprojekte, kaasa arvatud selliseid, mille tulemusena on Alest Palamusele toodud mitut liiki humanitaarabi. Möödunud neljapäeval jõudis Rootsimaalt siia täisvarustuses Volvo tuletõrjeauto.
Rootsis on tuletõrje- ja päästetööd omavalitsuse korraldada ning nende hallata on siis ka vastav masinapark. Kui Ale kommuun möödunud aastal ühe oma kümnest tuletõrjeautost välja vahetada otsustas, tekkis kohe küsimus, mida teha vana autoga. Ales tegutseva Palamuse seltsi eestvedaja Bertil Anderssoni vahendusel alustati läbirääkimisi Palamuse vallaga ning selgus, et siin oleks sellist masinat tõesti vaja.
Neljapäeval jõudiski Ale kommuuni ja sealse päästeteenistuse üheksaliikmeline delegatsioon koos alelasi 23 aastat teeninud, aga heas korras tuletõrjeautoga kohale ning Jõgevamaa Päästeteenistuse Palamuse komando peakorteri juures anti see pidulikult Palamuse valla ja päästekomando esindajatele üle. Autoga oli kaasas ligemale 300 000 Rootsi krooni eest lisavarustust: tuliuusi voolikuid ja tööriistu, kaasa arvatud avarii teinud autost inimeste päästmiseks vajalikud lõike- ja painutusseadmed, mida Palamuse päästekomandol seni polnud. Auto komplekteerimisel oli Ale kommuunile abiks ka naaberkommuun Kungälv.
Parim kingitus
"Iga valla kohus on tagada oma rahva turvalisus," ütles oma tänukõnes Palamuse vallavanem Märt Jallakas. "Ning uus tuletõrje ja päästeauto aitab rahva turvalisust oluliselt suurendada."
Jõgevamaa Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi avaldas pärast auto ja kaasas olnud varustuse nimekirjaga tutvumist arvamust, et see on kõige paremas korras ja paremini komplekteeritud tuletõrjeauto, mille kogu Eesti päästeteenistus oma eksisteerimise kümne aasta jooksul humanitaarabi korras saanud on. Palamuse komando pealik Mati Kütt tänas Ale delegatisooni ka omalt poolt ning teatas, et uus auto kavatsetakse ristida kinkimisaktsiooni eestvedaja, Ale kommuuni volikogu tehinkakomisjoni esimehe Willy Kölborgi auks Willyks. Kölborgil, kes ise kohal viibis, polnud selle vastu midagi.
"Kuigi me tõime auto siia selleks, et seda kasutataks, loodan siiski, et teil läheb seda võimalikult vähe tarvis," ütles Palamuse seltsi eestvedaja Bertil Andersson. Uus auto, mis koos varustusega oma miljon Eesti krooni väärt, jääb Palamuse valla omandiks ning vald annab selle Palamuse komandole kasutada.
Lonni reservi
Ale kommuuni kingituse juurde kuulus veel üks oluline komponent: koolituskursus, mille sealse päästeteenistuse esindajad Göran Bengtsson, Bengt Mattsson, Bert Evertsson ja Ingmar Jigfelt reedel
ja laupäeval Palamuse päästekomando meestele läbi viisid. Kursuse käigus õpiti kasutama autoga kaasa toodud lisavarustust. Lõikeseadmetega töötama õppimiseks oli kohapealt ja Siimusti lammutuskojast mõned autoromudki varutud. Paraku olid need usteta, nii et nende avamise demonstreerimiseks tuli üks vastu puud sõitnud auto juurde tuua.
"Õppimist ja harjutamist on kõvasti: ega uue autoga enne välja saa sõita, kui kõigi riistade kasutamine selge ja täpselt meeles ka, kus üks või teine asi asub: kui sündmuskohal kõiki kappe läbi tuulama hakata, põleb maja ju enne maha, kui vajaliku asja üles leiad," ütles Palamuse komando tõrjuja-päästja Olev Likk.
Komando pealiku Mati Küti sõnul on neil päästeteenistuse direktori Jüri Alandiga kokkulepe, et nädala jooksul on nad uue masina ja lisavarustuse endale üksipulgi selgeks teinud ja valmis nendega välja sõitma.
"Senini oli nii, et kui meie väljasõidupiirkonnas toimus avarii, pidi sinna kohale sõitma päästeauto Jõgevalt või Mustveest, sest meil puudusid liiklusõnnetuse puhul abi andmiseks vajalikud vahendid. Nüüd hakkame kohal käima ise," ütles Mati Kütt. Tema sõnul on Palamuse komandol nüüd kolm autot. Willyst saab põhiauto, mõne
aasta eest teisest sõpruslinnast Ikaalistest (Soome) humanitaarabina saadud Lonni nimeline masin jääb reservautoks ning kolmas auto üksnes veevedajaks. Detsembri algul lähevad aga seitse Palamuse komando meest nädalaks Alesse põhjalikumat päästealast koolitust saama. Seegi on osa sõpruskommuuni kingitusest.
RIINA MÄGI
Kolmel nädalal kolm tulekahjupäeva
Jõgevamaa häirekeskusesse saabus eelmisel kolmel nädalal kuus tulekahjuteadet. Suuri põlenguid õnneks ei olnud.
11. oktoobri õhtul põles Jõgeva aleviku pargis vana õõnes puu. Pühapäeva, 14. oktoobri keskpäeval teatati, et Jõgeva vallas Õuna külas tossab vanas küünis hein. Tuletõrjujatel piisas heinaprahi kustutamiseks vaid ämbritäiest veest. Õhtupoole põles Painkülas kahekorruselise maja ühes elutoas praht. Tuletõrjujad-päästjad tõid teise korruse korterist välja 60-aastase mehe, kellele anti esmaabi.
Üleeelmisel nädalal oli vaid üks tulekahjuteade: laupäeva varahommikul teatati Lustiverest, et tuba on sinist vingu täis. Selgus, et tulekahju ei olnud, kärssas päevavalguslambi kondensaator.
Eelmise kolmapäeva hommikul põles Torma POÜle kuuluv vana loomalaut, millel hävis umbes 50 ruutmeetrit vahelage. Pärastlõunal kella poole kolme ajal käis Põltsamaa komando kustutamas Tallinna-Tartu maanteel süttinud sõiduautot Volkswagen Passat. Autol hävis kapotialune ja osa armatuurlauda.
ARDI KIVIMETS
Kaitseliit autasustab politseinikke
Kaitseliidu keskjuhatus otsustas autasustada politsei ja kaitseliitlaste koostöö edendamises suurt rolli mänginud juhtivaid politseitöötajaid Kaitseliidu eriteenete medaliga.
Seitsme medalisaaja hulgas on Jõgeva maakonnast koguni kaks politseitöötajat: politseiprefekt Olev Schasmin ja inspektor Ülo Pärn. Medalid antakse autasustatutele üle Kaitseliidu 83. aastapäeva peol Jõgeva kultuurikeskuses 9. novembril.
Jõgeva Politseiprefektuur ja KL Jõgeva Malev sõlmisid koostöölepingu 1998. aasta detsembris. Jõgevamaal kuulub Kaitseliitu ligemale 40 politseitöötajat ja abipolitseinikku.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Avastati, et kuritegu polnud toimunudki
5. augustil tänavu suvel avaldas 1980.a sündinud Viktoria Tallinnast Mustvee politseijaoskonnas, et tema autosse on Kasepää vallas Omedu silla lähedal sisse murtud. Neiu seletas, et ta olnud parajasti järves koos kaaslasega ujumas, kui kuulnud oma
auto häiresüsteemi tööle hakkavat. Kuni nad oma Opel Ascona juurde jõudnud, polevat seal enam kedagi olnud. Lahti olnud aga muugitud auto luukpära ja masinast kadunud auto registreerimistunnistus, neiu juhiluba, aastamaksu kviitung ja mobiiltelefon. Autot vaadelnud politseiametnikud autolt lahtimuukimise jälgi ei leidnud, aga asjas alustati kriminaalmenetlus KrK § 139 tunnustel. Otsingud ei andnud sügiseni tulemusi. Suur oli politseiametnike üllatus, kui asja kontrollimise käigus tuli ilmsiks, et varastatud telefon on eetris ja seda kasutab väidetav kannatanu. Läinud nädalal toimunud ülekuulamisel tunnistaski neiu, et vargust tõesti ei olnud, et ta kaotas oma dokumendid ja lavastas varguse, et nii kiiremini ja odavamalt taastada oma juhiluba ja auto registritunnistus. Kaalumisel on, kas neiu vastu algatatakse kriminaalmenetlus teadvalt valekaebuse esitamise eest.
Laupäeval juhtus Puurmani valla metsas jahil õnnetus. Kella 13.10 paiku tulistas üks jahimees kütiliinil metsasihile ajust väljajõudnud põtra, aga tabas ka teist jahimeest jalga. Kannatanu toimetati Tartusse Maarjamõisa traumapunkti. Uurimine kestab, aga esialgsetel andmetel juhtus õnnetus seetõttu, et kannatanu oli lahkunud kohalt, kus ta jahiplaani järgi pidi asuma ja sattus nii paika, kuhu oli suunatud põtra tulistava jahimehe lask. Ilmselt vahetas kannatanu oma asukohta jahihasardist. Esialgseil andmeil ei saanud tulistaja ette näha, et tulistamise suunale, kus kedagi jahiplaani järgi olla ei tohtinud, on ilmunud teine jahimees.
Reedel 26.oktoobril müüs Omedu külas Kasepää vallas Jevgenia (1954) puskarit. Ostja sai puskarimüüjalt 148 krooni eest 2 liitrit kodupuskarit ja 8 pakki sigarette Priima, millel vaid Venemaa maksumärgid. Puskari päritolu kohta keeldusid nii Jevgenia kui majaperemees ise seletusi andmast. Puskariostja aga kinnitas, et ta sai puskari ja sigaretid naisterahvalt ja osutas Jevgeniale. Kohe reedel alustati prefektuuris asja kohta kriminaalmenetlus kriminaalkoodeksi § 149 tunnustel, mis näeb ette kriminaalvastutuse muuhulgas ka kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi turustamise eest (rahatrahv, arest või vabadusekaotus kuni 2 aastani).
Laupäeval, 27.oktoobril põhjustas liiklusõnnetuse metsast teele jooksnud metskits. Tartust pärit Märdi (1981) juhitud Ford Focusele jooksis Adavere metsa vahel ette kits. Tee ääres kitse märgates autijuht esialgu pidurdas, kuid arvas siis kitsest mööda pääsevat ja jätkas sõitu. Kits aga hüppas siiski teele ja sai auto parempoolselt küljelt löögi. Auto esiklaasi tekkis mõra, muljutud sai parem poritiib, mõlk jäi paremale esiuksele jne. Keegi autosolijaist õnneks viga ei saanud.
Kahe nädala pärast murti jälle sisse samasse garaaži
Ajavahemikul pühapäevast, 21. oktoobrist pühapäevani, 28. oktoobrini on ühel Kaareperes asuval garaažil lõhutud ukse ripplukk ja ruumi sisse murtud. Varastatud on neli 15-tollist talvekummi Vallai. Kannatanu hindab kahju 2500 kroonile. Paar nädalat tagasi murti sisse samasse garaaži. Siis ärandati sealt sõiduauto BMW. Mõni aeg hiljem leiti auto avariitunnustega ja rüüstatult Saare vallast.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Hommikul on enamasti pilves ilm ja sajab vihma. Õhtupoolikul saju võimalus väheneb. Tuul pöördub loodesse, puhudes 7-12 m/s. Sooja on 7-11 kraadi.
Ööl vastu kolmapäeva tuleb vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhuvad põhja- ja loodetuul 6-10 m/s. Päeval pilvisus tiheneb, kohati sajab vihma. Puhub kagutuul 6-10 m/s. Öösel on sooja 4-8, päeval 5-10 kraadi.
Teisipäev, 30. oktoober 2001. a.
Kuperjanovi väeüksuse sünnitalus peeti Vabadusristi päeva
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
REIN ORG,
Endine omavalitsustegelane
(Mõõdukad)
KIRJAD
Kommentaar Toomas Reisalu kirjale
VELLO SAATPALU
Riigilt saab toetust senisest rohkem inimesi
HELJO PIKHOF,
sotsiaalministri nõunik,
Mõõdukad
JUHTKIRI
30. oktoober 2001. a
Teraviljakasvatajatele maksti lisatoetusi
RAIVO SIHVER
Voorele võib tulla Jõgevamaa aktiviseerimiskeskus
RAIVO SIHVER
Loodi ühtne Riigihangete Keskus
RAIN VEETÕUSME,
Majandusministeeriumi avalike ja välissuhete osakond
LEO DE SIXTUS
MARGUS KIIS
Koerakeste probleemile tuleb leida lahendus
ALEKSANDER KÕRGESAAR
Kuidas südamemurrust üle saada
DR NOORMEES ja
DR NOORNAINE
OSKAR PURI
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
Kolmel nädalal kolm tulekahjupäeva
ARDI KIVIMETS
Kaitseliit autasustab politseinikke
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Avastati, et kuritegu polnud toimunudki
Kahe nädala pärast murti jälle sisse samasse garaaži
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja