Vooremaa
Neljapäev, 31. mai 2001. a.
Sisukord
Juba tehakse silo

Esmaspäeval valmistas Puurmani PÜ Kirikuvalla küla põllul agronoomi Silvi Vahkali (keskel) juhendamisel pallisilo masinameeste brigaad koosseisus: Udo Valge, Üllar Nautras, Arno Leppik ja Ahto Uus. FOTO: ARDI KIVIMETS

Paljud põllumehed on silotegemisega juba alustanud. Tehakse nii ruloon- kui ka närbutatud silo.

Rohi hakkas tänavu vara kasvama, jahedad ilmad panid aga kasvu kinni. Ka on rohi tänavu ebaühtlaselt kasvanud. OÜ Härjanurme Mõis tegevdirektori Mart Toominga andmetel on alushein põldudel hästi tihe ja annab massi, ASi Pajusi ABF juhataja Lembit Paali arvates on külmad ilmad rohukasvu mõjutanud. "Lageda peal on rohukasv kehvavõitu. Rohi on paremini kasvanud tuulevarjulistes kohtades," kostis Lembit Paal.

Palamuse valla peamaakorraldaja Aivar Kolberg ütles Vooremaale, et vestles sel teemal esmaspäeval kohalike talunikega. "Nad arvasid, et natukene vara on alustada. Massi veel ei ole," rääkis Aivar Kolberg.

Reinu talu peremees Jaan Allingu alustab silotegemisega nädala pärast. "Minu jaoks on natuke vara. Pallimissiloks kõlbab, kuid ruloonsilo ma ei tee," lausus Reinu talu peremees.

"Ei mäletagi, et nii vara oleks ruloonsilo tegemisega alustanud," mainis Mart Tooming.

Puurmani PÜ agronoomi Silvi Vahkali andmetel on heinakasv olnud tänavu normaalne. Rohi on aga ebaühtlaselt kasvanud. Madalates kohtades on heina kahjustanud jää ja vesi. Samas õitseb juba aasrebasesaba ja hein hakkab bioloogiliselt vananema.


Silo tehakse eelmise aasta tasemel

"Alustasime karjamaade niitmisega eelmisel teisipäeval. Iga päev valmistame me kuskil 150 tonni silo. Kui karjamaad ära niidetud saavad, lähme silotegemisega kohe edasi. Midagi ei ole oodata, peame iga hetke kasutama. Teeme nii augu- kui ka ruloonsilo," lausus Lembit Paal.

Aktsiaseltsis tehakse närbutatud silo nii palju, kui olemasolevad siloaugud võimaldavad, see on 5000 tonni. 3000 tonni ringis valmistatakse ruloonsilo. Kuna ASis Pajusi ABF on tänavu 200 lüpsilehma rohkem kui mullu, siis valmistatakse silo 3000 tonni võrra rohkem.

Ka Torma POÜ valmistab tänavu ruloonsilo rohkem kui möödunud aastal. "Alustasime koplite niitmisega. Teeme tänavu 15 000 rulli ruloonsilo. Noorkarja on tänavu rohkem. Pullid jätame üle talve kasvama," sõnas peaagronoom Koidula Liis.

Puurmani PÜs tehakse 12 000 palli ruloonsilo, ASis Perevara sama palju, OÜs Härjanurme Mõis 3500-4000 tonni ruloonsilo ja 2000 tonni augusilo. AS Adavere Agro valmistab närbutatud silo 15 000 tonni ja AS Perevara 5000-7000 tonni ringis.

TÜs Õnne Piimakarjatalu alustati rohu niitmisega pühapäeval. "Silo tegemisel kasutame kolme kombaini, seitset vedajat ja ühte tallajat siloaugus. Tranšeesse teeme 10 000 tonni närbutatud silo ja peale selle 3000 palli ruloonsilo. Loomi on meil 1500 pead, sealhulgas lüpsilehmi 701," rääkis TÜ Õnne Piimakarjatalu agronoom Aksel Tõugjas.

Puurmani PÜs on ruloonsilo valmistamisel tegevad korraga seitse masinat: kaks heinapressi, kaks kilemasinat, kaks vedajat ja üks niiduk.


Uued masinad ja uued sordid

Puurmani PÜ ostis ASi Trako Valdus kaudu Saksa firma Krone heinapressi. ASi Adavere Agro peaagronoomi Jüri Smiti andmetel on need külvid (350 hektarit) tihedad, mis on külvatud otsekülvikuga John Deere. OÜs Härjanurme Mõis kasutatakse niitmisel Kverneland kaarukniidukit, mis niidab eriti madalalt.

ASi Perevara haldusdirektor Aare Simmulmann ütles maakonnlehele, et nad külvasid eelmisel aastal Ameerika lutserni 103 hektarit ja tänavu 30 hektarit. "Annab suve kohta kolm niidet ja on väga väärtuslik loomasööt," kommenteeris Aare Simmulmann.

RAIVO SIHVER


Linna ja valla kultuuripäevadest osavõtjatele

Täna avatakse Laiuse kirikus ja Jõgeva kesklinnas linna ja valla teised kultuuripäevad.

Kahe ja poole päeva jooksul peaks vaatamist, kaasalöömist olema igale eale. Mõistan, et kaitseseisundis mõistus ei ole loov ega koostöövalmis. Samas ei tohi unustada, et me elame protsessihimulises ühiskonnas ja sellest tulenevalt peab arvestama, et enamik tulemustest, mida tahetakse linnas ja vallas saavutada, sõltub koostööst. See tähendab kõigi aktiivsust.

Avamisel linnas on meiega enamus Eestis resideeruvatest suursaadikutest, tuues kindla sõnumi sellest, et maailm on muutunud avatuks ja Eesti on teel Euroopasse. Avamisel ütleb tervitussõnad siseminister Tarmo Loodus - oleme haldusterritoriaalse reformi radadel.

Laiusel on Suur Turnipidu. Vaimastveres Põhikooli 80. aastapäeva pidustused. Tähelepanu pöörame äsja sündinutele ja eakatele, auväärsetele. Kooli lõpetajatele ja kooliteed alustajatele. Oleme käsikäes ettevõtjatega. Usun, et kogu perele mõeldud programm "Hea tegu" kujuneb nende päevade kulminatsiooniks.

Omamoodi sümboolne, et avamisel istutatakse kuus pärna. Esimese puu istutavad valla ja linna juhid koos siseministriga, teise suursaadikud koos maavanemaga, kolmanda Tartu linna esindus, neljanda valla ja linna eakad inimesed, viienda tänavused koolilõpetajad ja sügisel kooliteed alustajad ning viimase valla ja linna ettevõtjad.

Teame, et on olemas kolm keskset väärtust, mis kujundavad meie elu. Esmalt kogemuslik ehk see, mis meiega juhtub, teisalt loominguline ehk see, mille me ellu toome, kolmandaks hoiakuline ehk meie reageering ühele või teisele olukorrale. Sellele mõttele annavad kinnitust nii kultuuripäevade sisseõnnistus Laiuse kirikus õpetaja Margit Nirgi kui ka lõpetamine Jõgeva linna kiriklas õpetaja Rene Alberi poolt.

Jälgige reklaami, leidke võimalus aktiivselt kaasa lüüa!

Kohtumiseni päevadel!

ANTS PAJU, Jõgeva linnapea

TOIVO ILVES, Jõgeva vallavanem


Represseeritud kogunevad Palamusele

Ülehomme toimub Palamuse lauluväljakul üritus "Eesti mäletab", mille käigus president Lennart Meri annab Jõgeva maakonnas elavatele Eestit okupeerinud riikide õigusvastase vägivalla ohvritele kätte Murtud Rukkilille märgid.

Jõgeva maavalitsuse kultuuri ja sporditöö nõuniku Arne Tegelmanni sõnul oli maavalitsusse laekunud postkaartide põhjal eilseks üritusele registreeritud 335 inimest. Tõenäoliselt laekub 15. mail ajalehes Vooremaa avaldatud kutsepostkaarte ka tänase ja homse päeva jooksul ning lootusetult hiljaks pole oma nime kirja panekuga jäänud needki, kes postkaarti saatnud pole, vaid ülehomme ürituse alguseks, kella 16ks Palamusele kohale tulevad. Registreerimislaua juurest palutakse aga kindlasti läbi tulla ka kaardi saatnutel: korraldajad tahavad kontrollida, kas kõik tulla lubanud on kohal ning ega nimekirjades mingeid ebatäpsusi pole.

Kella 16st algab laululaval kultuuriprogramm (esinevad Pala naisansambel ja rahvatantsijad, Palamuse valla laululapsed, lõõtspillipoiss Siim Kapral ja ansambel Lindpriid), märgisaajate nimekirjad peavad aga lõplikult valmis olema hiljemalt kell 16.50, sest kell 17 saabub Palamusele president Meri ning hakkab pärast tervituskõnet märke kätte andma: omavalitsuste kaupa ja tähestiku järjekorras.

"Otsustamine selle üle, kas tal on õigust Murtud Rukkilille märki saada või mitte, jääb igaühe enda südametunnistuse asjaks: meie hiljem kontrollima ei hakka, kas inimene oli ikka võõrvõimude poolt vangistatud, küüditatud või muul viisil represseeritud. Ent kuna üritus on avalik, toimib teatav ühiskondlik kontroll niikuinii," ütles maavanem Margus Oro. "Palamusele on oodatud ka represseeritute nooremad pereliikmed: üritus pole planeeritud leinameeleolulisena, vaid see peaks tooma tõdemuse, et hakkame tollastest painetest vabanema."

Neil, kellel probleeme üritusele kohale jõudmisega, soovitas maavanem ühendust võtta kohaliku omavalitsusega: valdades linnades, kust rohkem tulijaid, on kuuldavasti mõeldud eribussi tellimisele.

RIINA MÄGI



ARVAMUS

Maainimesed muutuvad üksmeelsemaks

Eelmisel laupäeval Tallinnas Sakala keskuses toimunud Eesti Maarahva Kongressile sai iga omavalitsus saata kolm delegaati. "Paraku polnud paljude paikade esindajad kongressile tulnud," ütles Vooremaale suurnõupidamisel osalenud Palamuse vallas Änkkülas asuva Pällu talu peremees ja omaaegne majandijuht Jaan Koll.

Ega te ei kahetse, et eelmisel laupäeval Maarahva Kongressil käisite? Ehk olnuks hoopis kasulikum kulutada aega kodustele talutöödele, sest suurnõupidamiste otsused jäävad paraku ellu viimata?

"Olen nüüdseks käinud neljal Maarahva Kongressil, pean osavõttu sellistest aruteludest vajalikuks. Maarahva Kongress on rahva omaalgatuslik liikumine, mis peab kaitsma maainimeste huve ning astuma dialoogi Riigikogu ja valitsusega. Praegu on maaelus palju ebaselgust ja segadust, seda silmas pidades oligi kongressi motoks valitud Juhan Liivi luuletus "Kui tume veel kauaks ka sinu maa"."

Kuidas on nelja Maarahva Kongressi vältel muutunud selliste nõupidamiste üldine õhkkond? Kas maainimesed muutuvad järjest pessimistlikumaks või võib täheldada ka optimistlikumaid meeleolusid?

"Ma ei ütleks, et kongress tervikuna pessimistlikus miljöös kulges. Ehk oli aga kongressi jaoks ebasoodne aeg valitud, sest mitu piirkonda ei leidnud võimalust oma delegaate valida või neid kohale

saata. Igast vallast sai kongressile minna kolm inimest, üks vallavalitsuse ja kaks volikogu esindajana. Paraku puudusid kongressilt rohkem kui kolmekümne valla delegaadid.

Jälgides kongressi õhkkonda võib positiivsena märkida seda, et vastasseisud talunike, ühistute ja põllumajandusettevõtete vahel hakkavad kaduma. Selliseid vastuolusid põhjustasid sageli maade ja varade jagamisega seotud probleemid, mis nüüd lahenema hakkavad."

Millised probleemid kajastusid Maarahva Kongressi seisukohtades ja otsustes?

"Kongressil arvestati, et maaelu ei koosne ainult põllumajandustootmisest. Nii leidsid käsitlemist haridus-, tervishoiu- ja kultuuriprobleemid. Samuti põhjustab muret kavandatav haldusreform, mis võib paljude inimeste igapäevaelu keerulisemaks muuta. Ka tuleks piirata maade ja metsade müüki välismaalastele."

Mida teha, et Maarahva Kongressi otsused ei jääks hüüdjaks hääleks kõrbes?

"Kongressil valiti volikogu, kus Jõgevamaad esindavad Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ning talunik Viivi Tuhkanen Puurmani ja Rita Kivissaar Saare vallast. Volikogu ja volikogu poolt valitav juhatus peaks olema järjekindel valitsuse ja Riigikoguga dialoogide arendamisel.

Ühtlasi tekkis mõte muuta Maarahva Kongress mittetulundusühinguks. Praegune kongressi harta seda ei võimalda. Volikogu sai õiguse välja töötada vastavad reglemendid ning kui see töö on lõppenud, peaks kokku kutsuma erakorralise kongressi, mis mittetulundusühingu küsimuse ellu rakendaks."

Kuivõrd jäid kongressil kõlama opositsioonierakondade, näiteks Eestimaa Rahvaliidu arusaamad?

"Põllumajandusminister Ivari Padar ütles Aktuaalsele Kaamerale antud intervjuus, et kongress oli valitsusevaenulik. Mina sellega ei nõustu. Küll aga tuleb tunnistada, et rahvas rääkis kongressil tõtt. Näiteks põllumajandusministrit kritiseeriti selle eest, et Eestis pole veel suudetud käivitada Sapardi programmi."

Mismoodi kajastusid kongressil peagi kätte jõudvad presidendivalimised?

"Kongressile saatis läkituse president Lennart Meri. Kohal viibisid ka kõik presidendikandidaadid, välja arvatud Andres Tarand. Kõik presidendiks pürgijad väitsid muret tundvat maaelu tuleviku pärast. Loodan, et nende mõtted ja soovid on siirad."

JAAN LUKAS


KIRJAD

Kas mõttetu teenus?

19. aprillil vahetas OÜ Bueno oma Ford Transiti kuus talvekummidega ratast kuue suvise vastu. Tööd palgati tegema OÜ Metsari Rehvikeskuse spetsialistid. Järgmisel päeval jooksis kaubikul üks tagumine rattapaar Tartu-Tallinna trassil alt ära. Suurem õnnetus jäi juhtumata: buss püsti ja vastutulijad terved.

Kaubikuomanik kandis kulusid (tehnoabi jm) ning lootis, et "ausad meistrimehed" neid temaga jagavad. Vastuseks tuli: "Teie pretensioon rajaneb väidetaval järgmise päeva situatsioonil "Rattad alt ära jooksnud" kella 16.40 paiku. LE § 68 p 1 kohaselt enne väljasõitu on juht kohustatud veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit. Seega nimetatud seadusesätte kohaselt on OÜl Metsari Rehvikeskus alus arvata, et Teie sõidukijuht ei tuvastanud 20. aprilli hommikul tehnilist puuet, millel võiks rajaneda Teie pretensioon. Võimalik hilisem tehniline rike pole seotud (puudub põhjalik seos) OÜ Metsari Rehvikeskus poolt teostatud töödega, poolteist päeva varem rehvide paigaldusega."

Siit moraal - kas vaheta rattaid ise või telli teenus sealt, kus mehed oma töö eest ka vastutavad. Ei jõua ju ostja iga vorstijuppi enne söömist laboris kontrollida või operatsioonilemineja tohtrit eksamile saata.

"V"


JUHTKIRI

Homme on lastekaitsepäev

Nende lastega on alati üks igavene jama. Kui mõni neist kord juba majja on siginenud, pöördub kogu maailm korraks pea peale, jääb hetkeks seisma ning hakkab siis pöörlema ümber väikese inimese. Too häbematane jõmpsikas korjab täie endastmõistetavusega oma kasutusse kogu emme-issi vaba aja, närvid ja rahakoti sisu, ajab vanavanematele ilma häbi ja hella sõnata kitsad rangid kaela, teeb tädide ja onude karakteritest omale pooledtallad ning sõidab õdedevendade - kui neid olema juhtub - enesearmastusest, privaatsusest ning mänguasjadest teerulliga üle. Ja see on alles algus, pisike võimete demonstratsioon ning maitseproov sellest, mis edaspidi tulemas. Aga tulemas on hirmuäratavalt kiire füüsiliste ja vaimsete võimete areng, mida kohemaid kasutatakse lapsevanemate infarkti, vaimse tasakaalutuse ja pankroti äärele viimiseks. Ja, pange tähele, siiamaani on meil juttu olnud ühest eksemplarist. Kuid lasteaias või, jube mõeldagi, koolis on nad ju hulgakaupa koos, ühtsuses aga teatavasti peitub jõud. Demineerijatele ja Bosniasse saadetavatele rahusõduritele makstakse lisatasu, neile on ette nähtud elukindlustus ja riiklikud matused, kuid need tsiviilkangelasteod, mida päev päeva järel sooritavad pedagoogid, huvijuhid ja koolidirektorid, vajuvad teenimatult ajaloo kolikambrisse. Maailm on ülekohut täis, mis muud.

Kui lapsi on vähevõitu, on jälle jama. Kohemaid hakkavad poliitikaga endale igapäevast leiba teenivad indiviidid väriseval häälel kellelegi kibedaid etteheiteid tegema, seavad suure küsimärgi alla kiire liitumise ELi ja NATOga, nõudma järjest suuremaid summasid kõikvõimalikeks toetusteks ning kutsuma noori naisi üles rohkem sünnitama. Lastel endil, veel vähem potentsiaalsetel mammadel pole sellest aga sooja ega külma, nad ei kuulegi niisugust juttu, sest telekapult ju töötab ning kanal on vahetatud kohe, kui ekraanile ilmunud prominent pole purjus, riidest lahti või tordikreemiga koos.

Kui lapsi üldse ei ole, siis... milleks see kõik? Sa oled terve elu tööd rabanud, teeninud tont teab kellele rasket raha, riiki petnud ning maja, auto, kristallist lühtri ja peaaegu ehtsa Viiralti soetanud, sinu kodus valitseb vaikus ja rahu, muresid ei ole, oodata pole enam kedagi ning lõpuks jääb see kõik ikka samale riigile. Nullkasum, nagu ütlevad majanduslikult mõtlevad inimesed. Needsamad, kes elatustaseme säilumise nimel lapsesaamise edasi lükkavad.

Homme räägivad kõik sellest, kuidas laste eest tuleb ikka hoolitseda, neid toetada, teha nii, et neid ikka rohkem oleks ja muud sellist, mis niisugusel puhul tavaks. Kõige krooniks lastakse enamus pägalikke veel koolivaheajale ka. Kui juba laste poputamiseks läheb, siis ikka täie rauaga. Saab rutem kaelast ära.

31. mai 2001. a



MAJANDUS

ASi Jõgeva Soojus aktsiad lähevad müüki

AS Jõgeva Soojus on Jõgeva linna suurim soojatootja. Monopoolses seisus ettevõte varustab soojaga 55 elamut ehk 1857 korterit, kus elab ligi 4200 inimest ehk 67% linlastest. Peale selle müüakse sooja veel 30 ettevõttele.

Individuaalkatlamaju on linnas praegu ainult seitse, millest viis toodavad sooja elanikele.

Firma majandusaasta algab 1. juulist ja kestab järgmise aasta 30. juunini. Eelmise majandusaasta käive oli 9,98 miljonit krooni. Ettevõttes saab tööd 22 inimest. Bilansi järgi omatakse põhivara 3,5 miljoni krooni eest. Peale universaalse katlamaja kuulub aktsiaseltsile ka 8,65 kilomeetrit soojatrasse. "Eestis on vähe katlamaju, kus saab valida kolme erineva kütuseliigi - maagaasi, masuudi ja hakkpuidu vahel ning tarbida momendil odavamaid kütuseid. Äsja lõppenud kütteperioodil tarbisime ligi 43 000 kuupmeetrit hakkpuitu ja üle 1,1 miljoni kuupmeetri gaasi," rääkis ASi Jõgeva Soojus juhataja Endel Varik. 69% soojusenergiast saadi hakkpuidu põletamisest ja 31% maagaasist.

"Meie oleksime suutnud hakkpuidu osakaalu viia 75-80 protsendini. Talv oli aga soe ja seetõttu ei saanud hakkpuidu tootjad metsast puitu kätte. Osa hakkpuitu toodeti mitte kõige parema kvaliteediga puidust," kommenteeris Endel Varik. Hakkpuit ostetakse aktsiaseltsidelt Oliver Laevalt ja Valmeco Jõgevalt.

Kütteperiood kestis 27. septembrist 2000. a kuni 14. maini 2001. a. Suvel ei toodeta isegi sooja vett. "Viimati tootsime suvel sooja vett ja ka kütsime 1998. aastal. Kui sel aastal moodustas trassikadu 20%, siis 1998. aasta suvel oli see 75%. Siis saime iga kuu ligi 150 000 krooni kahjumit," ütles Endel Varik.


Laenud ja võlad

1993. aastal võeti hakkpuidu katla ehitamiseks laenu 2,45 miljonit krooni. Järgnevatel aastatel tõusis hakkpuidu hind ebasoodsalt kõrgele. Seetõttu nihutati maksegraafikut edasi. Laenu hakati maksma 1999. aastal ja makstakse kuni 2003. aastani. ASi Jõgeva Soojus nõukogu esimees Eino Vähk teavitas linnavolinikke, et järgmisel aastal on vaja maksta üks miljon krooni ja ülejärgmisel aastal 0,4 miljonit krooni. Siis saab laen makstud.

"Laene on tasutud vastavalt maksegraafikutele tähtaegselt. Käesoleval majandusaastal oleme aprillikuuks maksnud laene 1,18 miljoni krooni eest. Tasuda on jäänud veel 67 000 krooni," teatas ASi Jõgeva Soojus juhataja.

"Elanike võlad on tekitanud ettevõttele lisaraskusi. Auditeeritud poolaasta bilansi järgi on lootusetuid võlgu, mida me peame kuludesse kandma, 0,8 miljoni krooni eest," informeeris Jõgeva linnavolikogu istungil linnavolinikke hetkeseisust Eino Vähk.

Endel Variku andmetel tegeldakse aktiivselt võlgade sissenõudmisega. Sel aastal on kohtusse antud 110 tarbija võlad summas 525 000 krooni. Umbes 20% elanikest on ettevõttele pidevalt võlgu. Keskmised võlasummad algavad 4000 kroonist ja ulatuvad kuni 27 000 kroonini. Peale sooja võlgnetakse tavaliselt veel üüri, vee, gaasi, elektri jne eest.

ASi Jõgeva Elamu töötajate sõnul on võlgnike korterid tavaliselt aga nii halvas seisukorras, et täitevamet müüb neid 1500 (kahetoalise korteri alghind) ja 3000 (kolmetoalise korteri alghind) krooni eest.


Elektri ja soojuse koostootmise jaam Jõgevale?

Endel Variku arvates peaks soojatrasse ekspluateerima nii kaua kui võimalik. Hädasti oleks vaja välja vahetada seitse trassilõiku pikkusega 830 meetrit ja kogumaksumusega 1,7 miljonit krooni. On uuritud soojuse ja elektri koostootmise jaama paigaldamise võimalusi Jõgevale. AS ESP on teinud kõigi koostöötamise jaamade tasuvusuuringud. Taani energiaagentuuri finantseerimisel

viidi läbi ka hakkpuidul töötavate tehnoloogiliste lahenduste tasuvusuuringud. "Meile sobiva jaama paigaldamine on juba uue omaniku otsustada. Minu andmetel võib see maksta 42 miljonit krooni tasuvusajaga 10-11 aastat," lausus Endel Varik.

Praegu kehtiv MWh hind, 399 krooni, kinnitati energiaturu inspektsiooni poolt 3. juunil 1999. aastal. "Hinna tõstmise vajadust me momendil ei näe," kostis ASi Jõgeva Soojus juhataja. "Praegu kehtiva energiaturuseaduse järgi ei pea ASi Jõgeva Soojus suuruse käibega ettevõte enam hinda energiaturu inspektsiooniga kooskõlastama. Vajadusel võib Jõgeva linnavolikogu kehtestada sooja hinna reguleerimise korra," lausus Jõgeva linnavalitsuse majandusspetsialist Aime Ründva.


Parima pakkuja kinnitab volikogu

Jõgeva linnavolikogu otsustas lõpetada soojusettevõttes osalemise. Linnale kuuluvad 26 500 aktsiat ehk 100% aktsiakapitalist otsustati tervikuna võõrandada eelläbirääkimistega pakkumisel. Võõrandamist toetas ka linna tarbijakaitsekomisjon. Vastuvõetud lisatingimuste järgi peab pakkuja esitama ettevõtte võõrandamisjärgse kümne aasta äriplaani, kus on ära toodud investeeringute kava, finantseerimise allikad ning müüdava soojusenergia tariifide prognoos järgnevaks viieks aastaks. Ostuhind kuulub tasumisele enne ostumüügi lepingu sõlmimist.

"Võitjaks ei pea tingimata saama suurima ostuhinna pakkuja, vaid kaalutakse kõiki osi, nagu hinnaprognoose, investeeringuid jne," lausus Aime Ründva. Ta jätkas: "Peale läbirääkimiste lõppu esitavad ostjad lõpliku pakkumise, mille seast valib läbirääkimiste komisjon välja võitja. Volikogu peab parima pakkuja ka kinnitama. See ei toimu aga enne sügist."

RAIVO SIHVER


Jõgevamaa Maaparandus- ja Veeühistute Liidu eesmärkidest ja ülesannetest

Jõgevamaal on kuivendatud maade üldpind 59 500 hektarit, sh haritavat maad 52 300 hektarit.

Maade kuivendamise eesmärgil on rajatud 3344 km eesvoolusid, millest senini hooldas riik 389,6 km. Seoses maareformiga on kuivendusvõrk läinud eraomandusse, mille tulemusena riik eraldab järjest vähem raha selle hoolduseks ja remondiks. Kuivendussüsteemid loetakse üldjuhul maa lahutamatuks osaks ja koos maa erastamisega antakse need tasuta üle maaomanikule. Kraavid ja drenaažisüsteemid on rajatud nii, et need läbivad paljusid maaüksusi - seega on erinevad maaomanikud paratamatult seotud ühe kuivendussüsteemi või selle osaga. Sellest tulenevalt on kuivendusvõrgu hooldamine võimalik ainult koos ühistulises vormis, kuna erinevate maaomanike vahel on vaja saavutada kokkulepe hoolduse läbiviimise kohta. Selleks on maaomanikud ja maakasutajad asutanud maaparandusühistud, mille ülesanne on põhiliselt kuivendusvõrgu hooldustööde organiseerimine.

Käesolevaks ajaks on Jõgevamaal moodustatud üheksa maaparandusühistut: Koiduküla - juhataja Vello Lukk, Voore - juhataja Sirje Kose, Esku - juhataja Jüri Mekšun, Tarakvere - juhataja Aksel Simson, Tõikvere - juhataja Ain Aru, Mõraoja - juhataja Jaan Allingu, Laeva jõe ülemjooks - juhataja Urmas Orusalu, Tiheda oja - juhataja Heiki Post ja Räsnaoja - juhataja Kaarel Lainemäe. Nende ühistute tegevuspiirkonna kuivendatud maa suurus on 8414 hektarit (üldpind 59 500 hektarit), mis näitab, et neid on vähe. Valgala printsiibist lähtudes oleks Jõgeva maakonnas veel vaja moodustada 16 ühistut või liidu osakonda ja olemasolevad ühistud peavad ka oma tegevuspiirkonda laiendama. Et paremini korraldada maaparandusühistute tööd, moodustati 8. veebruaril 2000. a Jõgevamaa Maaparandus ja Veeühistute Liit. Liidu põhiülesanded on:

- oma liikmete tegevusega majandusliku tugevuse tagamine ja edasiarendamine ning liikmeskonna huvide kaitsmine;

- osalemine piirkondlike arengukavade, planeeringute ja eelprojektide koostamisel, rahastajate leidmine ja projektide rakendamine;

- infotehnoloogia rakendamine, andmebaaside koostamine ja säilitamine oma tegevuspiirkonnas;

- liikmete ühtse raamatupidamise korraldamine;

- koordineeritud koostöö tagamine kohalike omavalitsustega;

- täiendkoolituse läbiviimine ja maaparandusehituse järelvalve korraldamine;

- suure jõudlusega tehnika efektiivne kasutamine.

Seitse piirkondlikku maaparandus ja veeühistute liitu moodustasid Eesti Maaparandus ja Veeühistute Keskliidu, kes korraldab viis õppeseminari. Esimene õppeseminar toimub 5. juunil Siimustis, kus käsitletakse maaparandusühistute ümberkujundamist maaparandus ja veeühistuteks. Maaparandus ja veemajandus on abinõude kompleks, milleta Eestis ei ole võimalik põllumajanduslik tegevus ja kultuurmaastiku säilitamine. Seega on maaparandus ja veemajandus maapiirkondade infrastruktuuri osana laiemas mõttes väga tugevasti seotud maapiirkondade arenguprobleemide lahendamisega - maaparandushoid, teedevõrgu korrastamine, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ning ehitamine, samuti maakorraldustoimingute läbiviimine. Praegusel ajal oleks otstarbekas olemasolevate maaparandusühistute baasil välja kujundada mitteriiklik maaparandusteenistus (nn kolmas sektor), mis aitaks kaasa erinevate maapiirkondade maa ja veega seotud probleemide lahendamisele valla, maakonna ja riiklikul tasandil.

Teine õppeseminar toimub 3. juulil Siimustis, kus käsitletakse ühiseesvoolude majandamist, ühistu tegevuspiirkonna täpsustamist valgala printsiibist lähtudes, ühiseesvoolude hooldamist ja uuendamist, tööde mahtude ja maksumuse määramist.

Kolmas õppeseminar toimub 11. septembril Siimustis, kus käsitletakse uut maaparandusseadust. Neljas õppeseminar toimub 30. oktoobril Siimustis, kus käsitletakse majandustegevuse aastakava. Viies, kokkuvõtlik õppus toimub 20. novembril Tartus.

Valitsuse säästupoliitika põhimõtete kohaselt oleks mitteriikliku süsteemi arendamine praegu majanduslikult ratsionaalne. Maaparandusteenistuse maaparandus- ja veeühistud on mittetulundusühingud, mille tegevuse eesmärk ei ole tulu saamine, vaid on abiks kohapealsetel inimestel ühiseesvoolude majandamisel ja veega seotud probleemide lahendamisel. Ühistud tekivad sinna, kus tuntakse huvi ja tahetakse lahendada eelnimetatud probleeme, sunniviisil ei moodustata ühtegi ühistut.

Tänaseks päevaks on Jõgevamaa Maaparandus ja Veeühistute Liidu liikmeks astunud üks Eesti Vabariigi tõsisemaid vesiehitiste ehitajaid AS Siimel, turbatootja AS Siimusti Känd ja Jõgeva vald, kus tahetakse pilootvallana koostada sellel aastal maaparandushoiukavad, need avalikustada ja kinnitada vallavolikogus.

VELLO LUKK,

Jõgevamaa Maaparandus- ja Veeühistute Liidu juhatuse esimees


Siimustis algab Siimusti Suvi

Siimusti ja selle ümbruse ettevõtjad teevad koostööd, et selle paiga majandus ja kultuurielu võimalusi avalikkusele paremini tutvustada. Ühe ühisettevõtmisena on kavandatud meelelahutussari Siimusti Suvi, milleks muudetakse kaasaegseks meelelahutuspaigaks pubi Panther.

Siimustis pubi Panther õuel algasid kohalike ettevõtjate eestvedamisel ehitustööd varakevadel. Nii valmis muusikutele esinemiseks mõeldud rõdu ning kaasaegne tantsupõrand. Ühtlasi on paigaldatud pingid, mis mahutavad ligi pool tuhat pealtvaatajat. Ehitustöid on teinud AS Cobra Grupp ja AS Siimel. "Üldse on meelelahutusürituse Siimusti Suvi korraldamisele kaasa aidanud üle 40 ettevõtte ning samuti Jõgeva vallavalitsus. Meie eesmärk on võimaldada inimestele mõnusat ja mitmekesist meelelahutust ja selle kaudu Siimustile ka üleeestilist tähelepanu tõmmata. Üritustesari Siimusti Suvi algab 8. juunil ansambli Kukerpillid esinemisega," lausus pubi Panther juhataja Toomas Kokk.

JAAN LUKAS



KULTUUR

Kodukandipäevale tuli rahvast mitmelt mandrilt

Maarja-Magdaleena kuuendatele kodukandipäevadele, mis tänavu peeti Kõrenduse külas, tuli möödunud laupäeval 200 inimese ringis Eestimaa väga erinevatest paikadest, aga ka Rootsist ja Austraaliast.

Traditsiooni kohaselt alustati kodukandipäeva kontsert-jumalateenistusega Maarja-Magdaleena kirikus, kus jutluse pidas Eenok Haamer. Laulis külalismeeskoor Paidest, segakoor Maarja ja

Tabivere naisansambel. Pärast päeva pidulikku avamist Maarja rahvamaja juures suunduti Kõrenduse külla. Saabujaid võttis vastu Tabivere kapell. Lustakad pillilood aitasid luua ehtsa külapeo tunde ning jaheda ilmagi justkui soojemaks muuta.

Seekordne kodukandipäev oli ühtlasi Kõrenduse kooli kokkutulek. Oma kunagise koolipõlve paika olid tulnud teiste seas Uno Vipper Rootsist ja omaaegse koolijuhataja Kõrtsi pojad Austraaliast. Koolimaja läheduses avati kooliaegade mälestuseks kivi. Endiste Kõrenduse koolilaste rõõmuks olid seda avamas kooli kunagised õpetajad Ruth Kalmet, Vahta Pilden ja Manuella Kont. Huviga kuulati Vahta Pildeni kõnet, milles ta ka küla ajaloost kujuka ülevaate andis. Suurel muruplatsil löödi lahti laulud ja tantsud. Rütmikate tantsudega esinesid nii Maarja tantsurühm kui ka memmede rühm, laulsid Paide meeskoor ja segakoor Maarja. Kui aga Tabivere lauljad ja tantsijad nõidadeks riietatuna üles olid astunud ning palunud paremat ilma, jäigi õige varsti tuul vaiksemaks ja pärast tuli mõneks ajaks päikegi välja.

Iidse tamme all mängis Maarja näitering etendust "Tare-tareke". "See oli kindlasti selle lavastuse parim etendus. Seal tamme all oli nii hea mängida ja kõik mõjus ehtsana," tunnistas hiljem näitemängutegijate juhendaja Tiia Pärtelpoeg.

Valmis oli seatud ka rahvastepalliplats ja mängida soovijaid jätkus päris mitme võistkonna tarvis. Seekordse kodukandipäeva eripära oli kaks uut konkurssi. Esimesega, millel nimeks "Perenaise leib", selgitati parim küpsetis. Hindamiseks oli toodud nii koduleiba kui ka mitut sorti kooke. Parimaks tunnistati praegu Tartus elava Elga Rubeni võileivatort. Õllemeistrite võistluse võitjaks tuli aga Robert Hamburg.

Kooli külje all Erto talu õuel pakuti kokkutulnutele hernesuppi ja uhhaad, mille perenaine Liis Härmaste oli valmis keetnud. Oma osa oli kodukandipäevade kordaminekul ka Ats ja Andres Härmastel, külarahval, hakkajatel tantsumemmedel ning teistel Maarja rahvamaja taidlejatel, Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsil, vallava

nem Aare Aunapil ning muidugi päeva juhil Olavi Annukil, kes ka ise kunagi Vaidavere kodust kaks aastat Kõrenduse koolis käis.

Kodukandipäev, nagu ka varasematel aastatel, lõppes peoga Maarja laululaval, kus rahvast naerutas Margus Abel Jorh Adnielina ning tantsuks tegi muusikat ühemeheansambel Sass Kiviõlist.

VAIKE KÄOSAAR


Kiigemetsas tehti soomlaste abiga klaasvitraaži

Möödunud nädala kolmel päeval olid Kiigemetsa koolis külas viis õpilast ja kolm õpetajat sõpruskoolist Toivolast Soomest, kes õpetasid siinsele kooliperele klaasvitraaži valmistamist.

"Allkorrusel oli meil kogu selle aja tõeline klaasitöökoda. Soomlastel olid kaasas kõik vitraaži valmistamise vahendid. Meie lapsed olid asjast väga huvitatud ja õppida soovijaid oli palju. Õpetajate toas akende peal on praegugi tööd üleval," rääkis kooli direktor Janne Vilms.

Kiigemetsa ja Toivola kooli seovad juba ammused sõprussidemed. Omavahelised külaskäigud on püütud seada nii, et iga kord on vastastikku mingit õpetust saadud või jagatud. Hiljuti käisid soomlased Kiigemetsas keraamikakunsti õppimas. Septembri lõpus aga oodatakse Toivolasse liikumisrühma kursust läbi viima Kiigemetsa õpetajat Piret Tepaskindi ja keraamikakursust läbi viima Meedi Ümarat. Möödunud nädalal, samal ajal, kui Toivola õpetajad ja õpilased Siimustis klaasvitraaži saladusi avastada aitasid, oli kuueliikmeline Kiigemetsa kooli õpilaste spordigrupp koos õpetajate Merje Talistu ja Reino Hobolaineniga Toivolas ning tutvustasid seal turnikava, millega suudeti vastuvõtjaid koguni üllatada. Siinsest vitraažikursusest said aga Kiigemetsa kooli õpetajad nii palju innustust, et tulevikus plaanitsetakse selline ring ka oma majas luua.

VAIKE KÄOSAAR


Sysmä raamatuküla Soomest tutvumas Võtikvere raamatukülaga

Ülemöödunud nädala lõpul külastas Võtikveret Soomes tegutseva Sysmä raamatuküla koordinaator Timo Hänninen, et uurida kahe raamatuküla koostöö tugevdamise võimalusi.

Euroopas on ühtekokku 30 raamatuküla, mis tegelevad põhiliselt vanade raamatute müügi ning raamatuturismi ja kirjandusürituste korraldamisega. Kui aasta tagasi loodud Võtikvere raamatuküla alles loob endale mainet ja kontakte teiste raamatuküladega, siis Sysmä kuulutas end raamatukülaks 4. juulil 1997 ja liitus samas ka rahvusvahelise raamatukülade võrgustikuga. Sealseile eestvedajaile olid tollal nõuandjaiks Belgias asuva Redu raamatuküla looja Noel Anselot ja raamatukülade tegevust uuriv Tony Seaton Strathclyde’i ülikoolist Šotimaalt.

Kui vanades kultuurmaades on raamatukülad kasutanud oskuslikult ära nii ajaloolist kultuuripärandit kui ka infotehnoloogiat, siis Võtikverel on olnud lahendada palju maalähedasi probleeme. Endine metskonnamaja oli erastamisele määratud, kuid tänu külarahva aktiivsusele on Torma vallavalitsus lubanud 8. juunil anda maja külaseltsi käsutusse. Timo Hänninen aga kirjutas pärast külaskäiku Võtikverre oma reisiraportis järgmist: "Oli tõesti meeldiv, et Võtikvere küla inimesed on koostöövõimelised ning innustunud oma küla arendamisest. See, et inimsuhted on väga head ja sõbralikud, teeb mind veidi kadedakski. Minu meelest võib teie raamatuküla juba praegu väga hästi õnnestunuks lugeda."

Inimsuhted ongi ehk olnud olulisim, mida me külaseltsi ja raamatuküla tegevuse kaudu oleme püüdnud paika panna, sest Eesti elu on näidanud, et kui suhted inimeste vahel pole head, ei suju ka tegevus.

Järgmine Võtikvere raamatuküla pidu ja laat toimub 25. augustil algusega kell 12. Siis annab raamatuküla esimese aasta patroon kirjandusprofessor Rein Veidemann oma ülesanded edasi kirjanikule ja lavastajale Mati Undile. Külla on lubanud tulla kirjanikud Maimu Berg, Ervin Õunapuu, Sven Kivisildnik jt ning ka Palamuse näitetrupp on lubanud meile taas esinema tulla. Pole võimatu, et raamatuküla peost võtab osa ka president Lennart Meri.

IMBI PAJU,

Võtikvere raamatuküla koordinaator


Metsatarekeses peeti murupidu

Siimusti Algkool ja lastekeskus Metsatareke pidasid möödunud neljapäeval lastekeskuse staadionil murupidu. Külas olid neil sel puhul kõigi Jõgeva valla lasteaedade tantsu- ja laululapsed.

Ilm oli murupeo jaoks küll pisut külmavõitu, ent hommikune vihm oli peo alguse ajaks õnneks vahelduva pilvisusega asendunud, nii et peolustist väikestel pidulistel puudu ei tulnud. Jõgeva vallas on peale Metsatarekese veel neli lasteaeda (Kurista Karukell, Jõgeva aleviku ja Laiuse lasteaed ning Kuremaa Lasteaed-Algkool). Metsatarekese väike staadion on selle seltskonna jaoks just paras peoplats ning roheline muru ja lastekeskuse hoonete ümber õitsevad sirelid olid sellele toredaks dekoratsiooniks.

Tantsiti nii rühmakaupa kui kõik koos. Ühistantse, tõsi küll, varem kokku harjutatud polnud, sest eelproovi korraldamine läinuks liiga keeruliseks, ent lustiga tantsitud said need ikkagi. Ühislauludega oli asi veelgi lihtsam: need olid regivärsi laadis ning lastel tuli lihtsalt Siimusti Algkooli muusikaõpetaja Silja Piiri ette lauldud fraase järele korrata. Metsatarekese kasvataja Piret Tepaskind näitas koos oma kasvandikega ette vahvaid rahvalikke laulumänge. Saatemuusika eest hoolitses peol Maret Aaboja juhendatav kapell, mis Metsatarekese juhataja Silvi Moonti sõnul koosneb põhiliselt lastekeskuse endistest töötajatest. Kogu pidu juhtis Siimusti Algkooli juhataja Kaja Reiman.

"Folklooripeo laadseid murupidusid oleme korraldanud ka varem, ent vahepeal oli päris mitme aasta pikkune paus," ütles Silvi Moont. "Aga lasteaedades tehakse nii toredat taidlustööd, et selle tulemused väärivad üksteisele ja laiemale publikule näitamist."

Ning muidugi oli laste jaoks väga tähtis see, et nagu suurte laulupidude ajalgi, töötas ka Siimusti murupeol puhvet: morssi sai sealt ilma rahata, grillviinereid, saiakesi ja muud mõõduka tasu eest. Tasuta toitlustamise jaoks polnud korraldajatel raha. Õigupoolest polnud nad peo korraldamiseks üldse kuskilt raha küsinudki: nad tahtsid põhimõtteliselt näidata, et mõne ürituse saab teha ka ilma rahata. Võimenduse eest, tõsi küll, tuli maksta, aga see raha leiti oma vahenditest.

"Tänavune murupidu oli nö maakuulamise üritus: kui korda läheb, teeme tuleval aastal jälle," ütles Silvi Moont. Et lastekeskus ja algkool pidu koos korraldasid, oli mõnes mõttes tähenduslik: uue kooliaasta algusest tegutsevad need kaks asutust niikuinii juba ühtse juhtimise ning Siimusti Lasteaed-Algkooli nime all.

Mis aga lasteaedades tehtavasse taidlustöösse puutub, siis väärtustamist vajab see igal juhul: seal laotakse ju, piltlikult öeldes, rahvakultuuri alusmüüri. Kes pisikesest peast Kaera-Jaani selgeks saanud ning kel läbi elatud rahvariideid selga pannes tekkiv uhkustunne, sellele ei mõju mikihiire ja kokakoola ajupesu ehk nii laastavalt.

RIINA MÄGI



MITMESUGUST

Suurem, kõrgem, turvalisem

Endla looduskaitsealal tähistati möödunud reedel rahvusvahelist kaitsealade päeva korrastustalgutega, millest võtsid osa Jõgeva vallavalitsuse ja maakonna keskkonnateenistuse töötajad. Päeva alustati aga Männikjärve raba laudtee uue vaatetorni avamisega.

Seni loodushuvilisi teeninud vaatetorn oli Endla looduskaitseala direktori Ärni Kuusiku mäletamist mööda ehitatud mõned aastad enne seda, kui kaitseala 1985. aastal moodustati. Viimastel aastatel ilmutas see paraku vanadusnõtruse tundemärke ning külastajate ohutust silmas pidades otsustati ta asendada uuega.

"Vaatasime ideede saamiseks üle õige mitu samalaadset vaatetorni: neid on ju püstitatud õige mitmele looduskaitsealale. Kõige enam sarnaneb uus vaatetorn ehk Nigula raba omaga," ütles Ärni Kuusik. Tööjoonised tegi valmis Ilari Domaškin ning tema ja paar töömeest ehitasid torni ka valmis. Palkidest ja prussidest ehitusdetailid pandi kuival maal prooviks kokku juba möödunud aasta novembris. Talvel, kui raba jääs, veeti need lumesaaniga ehitusplatsile ning maikuus ehitati torn palkidest laotud alusparvele valmis.

Uus vaatetorn on suurem, kõrgem ja ohutum kui vana: kõrgust on tal 7,5 m (vana oli 6 m), üles saab turvalisi sisetreppe mööda (vanasse torni tuli ronida mööda tornikülge kulgenud järsku redelit) ning üles platvormile mahub ära terve ekskursioonigrupp (vanasse torni lubati vaid neljakaupa). Torni ehitamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Jõgeva vallavalitsus, rahastamine toimus läbi ASi Cobra.

Vaatetorni ette tõmmatud roosakate küüvitsaõitega kaunistatud lindi lõikasid läbi Jõgeva vallavanem Toivo Ilves ja Ärni Kuusik. Tore, et rajatis sai valmis just kooliekskursioonide kõrgajaks: enamik kaitseala külastajaid on ju õpilased ning just Männikjärve raba vaatetornis saab kaitseala loodushariduse spetsialist Katrin Möllits neile näitlikult lahti seletada rabade tekkemehhanismi, sest sealt saab hea ülevaate ümber laiuvast laugastikust. Ning informatiivsuse kõrval on vaateplatvormilt avanev vaade ka lihtsalt imetlust vääriv.

Lint läbi lõigatud, asusid talgulised tööle. Päeva jooksul jõuti tükeldada ja ära koristada vana vaatetorni jäänused, katta puiduhakkega Männikjärve rabast Endla järve poole suunduvat õpperada ning puhastada üht kaitseala piiridesse jäävat puisniitu. Viimane tegevus oli otseses vastavuses tänavuse looduskaitsekuu teemaga: see oli pühendatud nimelt poollooduslikele kooslustele, puisniitudele sealhulgas.

RIINA MÄGI


Ühe tavalise maakooli lugu

Endla järve ümbruses asuvad külad Tooma, Kärde, Endla, Pedja, Vaimastvere, Vägeva, Paduvere jne, kust lapsed on kooliteed käinud juba vähemalt 234 aastat (esimesed koolid Vaimastvere piirkonnas 1766. a).

Koolid on olnud Kärdes, Toomal, Pädes, Vägeval, Endlas. 1921. a sügisel kolis Endla kool ära Vaimastvere karjamõisa hoonesse. Selle sündmusega sai Vaimastvere kool oma alguse. Nii et praeguses paigas on lastele haridust püütud anda juba 80 aastat. Kooli on juhatanud erinevatel aegadel üksteist direktorit, kellest paljud on tuntud ka väljaspool Vaimastveret.

Kooli esimene juhataja oli August Turp 1921-1924. Seejärel Henrich Kadastik 1924-1940, Johannes Paju 1940-1941, Nigol Kalda 1941-1944, Johannes Paju 1945-1947, Viktor Noa 1947-1953, Johannes Kasak 1953-1955, Ella Piiskoppel 1955-1959, August Ambos 1959-1971, Uno Haus 1971-1979, Ann Soonsein 1979-1981, Saima Alliksaar 1981-1986 ja alates 1986. aastast allakirjutanu. Meie koolis on õpetanud sellised tuntud inimesed nagu Kusta Erme, Jüri Pastarus, Jaak Seeru, Valter Erdmann, Asta Paeveer, Helma Kaeval, Peeter Kreitzberg, Aino Õis jne.

Tänasel päeval tegutseb Vaimastvere kool täies elujõus, kus 2000/2001 õa õppis 153 õpilast. Lapsi on Vaimastvere kandi inimesed ikka jõudnud sünnitada ja kasvatada vaatamata keerulistele aegadele, nii on see ka praegu. Milline on siis Vaimastvere Põhikool täna?

Kõige suurem klass on 23 õpilasega ja kõige väiksem klass üheksa õpilasega. Poisse õpib koolis 72 ja tüdrukuid 81. Põhikohaga õpetajaid töötab koolis 13 ja kohakaaslasena kolm õpetajat. Suurt rõhku oleme püüdnud panna koolis eesti keele, inglise keele ja matemaatika õpetamisele. Vabaainetena õpetame koolis keskkonnaõpetust, kirjandiõpetust ja arvutiõpetust.

Keskkonnaõpetuses on kaheksandas klassis eraldi tunnid, mida viivad läbi Endla LKA töötajad Kai Kimmel ja Katrin Möllits. Arvuteid on meie koolis võimalik näppida juba alates esimesest klassist. Arvan, et Vaimastvere kooli õpilased on tänu õppealajuhataja ja arvutiõpetaja Helle Kajaste juhendamisele kooli lõpetades kõik arvutiga sina peal. Toimuvad ka usuõpetuse tunnid õpetaja Margit Nirgi juhendamisel.

Koolil on oma väljakujunenud traditsioonid. Kindlasti peaks ära märkima 1. septembri, õpetajate päeva, jõulupeod, oma kooli luulekonkursid, EV aastapäeva mälumängu, sõbrapäeva, ainenädalad, viimase koolikella, lõpuaktuse, kooli suvelaagri Raadnal, kooli oma lauluvõistluse ja veel paljupalju muud. Kõiki neid üritusi on aidanud korraldada ja läbi viia huvijuht Ülle Luik ja muusikaõpetaja Anne Ling, kelle tublil kaasaaitamisel on korraldatud enamus üritusi. Spordiüritustest on traditsiooniks kujunenud sügisene spordipäev Paduveres, vastlapäev, III veerandi viimane koolipäev spordihoones Virtus jne. Väga paljus seab meie sporditegemistele piirid võimla ja staadioni puudumine. Rõõmustav oli möödunud sügis, kui meie kool võitis põhikoolide arvestuses Jõgeva maakonna sügiskrossi ja omandas karika. Edukamad oleme olnud vastupidavusaladel. Reelika Tuglas võitis nii maakonna sügis kui ka kevadkrossi, Andres Ots oli sügisel II ja kevadel III, Rein Karu saavutas kevadkrossil II koha. Tuntust oleme võitnud ka oma huviga jalgpalli vastu. Eelmisel suvel esindasime Jõgeva valda maakonna valdade ja linnade suvemängudel, kus meie poiste võistkond tuli esimesele ja tüdrukud teisele kohale. Meie õpilased on esindanud kooli õpetaja Maret Õunpuu juhendamisel väga edukalt matemaatikamängus "Nuputa" ja "Känguru". Samuti on viimastel aastatel edukalt esinetud maakonna matemaatika olümpiaadidel, kus 2001. a saavutati üks I koht - LiseLotte Lääne, üks II koht - Siim Vahi, üks III koht - Sigrid Soolepp ja üks IV koht - Aleks Maninen. Bioloogia olümpiaadil õpetaja Vesta Saare juhendamisel saavutas III koha Heigo Haab ja IV koha Siim Vahi.

Meie koolis söövad koolilõunat kõik õpilased ja seda tänu Jõgeva vallavalitsusele, kes on leidnud võimaluse doteerida õpilaste toitlustamist. Maitsva kõhutäie eest on juba aastaid hoolt kandnud meie väga tubli kokatädi Ljubov Pärn, kelle head kokakunsti oskused on tuntud ka väljaspool kooli. Meie õpilased on jõudumööda alati osalenud Jõgeva linna huvikoolide töös, kuid ka kohapeal töötab terve rida ringe, mis võimaldavad õpilastel tunniväliselt aega veeta. Koolis töötab noortebänd, kes Hillar Laane juhendamisel on teinud viimasel ajal suuri edusamme. Koolis töötab veel kokandusring õpetaja Eve Haabi juhendamisel, kunstiring õpetaja Vesta Saare juhendamisel, tütarlaste ansambel Anne Lingi juhendamisel ja rahvatantsuring Anne Ehatamme eestvedamisel.

Juubelipeoks näeb ilmavalgust kooli esimene almanahh, mille toimetamise eest oleme tänu võlgu eesti keele õpetajale Ülle Läänele. Almanahh, mis sai nimeks "Koolilugu", sisaldab õpilaste töid läbi mitme aastakümne.

Meil on väga kena ja uhke koolimaja, mida on käidud vaatamas ja imetlemas erinevaist paigust. Oleme uhked oma armsa koolimaja üle. Tänu Jõgeva vallavalitsuse ja vallavolikogu mõistvale suhtumisele on ka maja vanem osa korralikult remonditud. Nii õpilased kui ka kooli töötajad püüavad hoida oma kaunist koolimaja. Arvata võib, et lähitulevikus luuakse meie õpilastele ka paremad võimalused sportimiseks ja isetegevuseks. Oleme ju pooleli olev kool, kellel puudub nii võimla-aula kui ka staadion.

Soovin kõigile Vaimastvere kooli vilistlastele, praegustele ja endistele töötajatele, õpilastele ja meie sõpradele õnne kooli 80. aastapäeva puhul ja loodan teiega kohtuda 2. juunil juubelipeol.

VÄINO LING,

Vaimastvere Põhikooli direktor


POLITSEIKROONIKA

Avaldaja kahtlustab enda petmist

Möödunud aasta alguses sai üks Jõgeva linna elanik kontakti Tallinnas elava ja seal firmat omava isikuga, kes pakkus talle võimalust saada osanikuks tema firmas. Selleks pidi aga jõgevlane maksma kolmes osas 200 000kroonise sissemakse. Osalus firmas võimaldavat jõgevlasele kolme aasta pärast sissemakse 10-kordse tulu. Jõgevlane tegigi esimese sissemakse 2000. a aprillis, enam kui 50 000 krooni, hakkas aga seejärel firmas kahtlema ja küsis raha tagasi. Lubati. Tagasi maksta on lubatud avaldaja andmeil ka korduvalt, aga tegelikult tagasimaksmist seni tehtud ei ole. Avaldaja kahtlustab enda petmist kelmuse teel.


Allkirjade võltsimisega auto arvelt maha võetud

Üks Rakvere kandi mees soovis ära osta ühe jõgevamaalase sõiduautot Audi 100. Kokkulepitud hinnast andis autosoovija omanikule 2/3 ära, kolmandiku pidi maksma hiljem. Autoostja sai seejärel auto oma kasutusse volituse alusel. Juhtus aga, et Rakvere kandi mees tegi autoga avarii ja kandis dokumentidel autoomaniku allkirju võltsides auto Harjumaa ARKis arvelt maha. Auto juriidiline omanik sai juhtunust teada juhuslikult ja on teinud politseisse avalduse. Kuna võltsimise fakt leidis aset Harjumaal, lahendab asja Harju politsei.


Vanainimene leiti surnult

Teisipäeva pärastlõunal enne viit teatati politseisse häirekeskuse vahendusel, et Põltsamaa linnas ei ole nähtud juba mitmendat päeva liikumas ühte üksinda elavat vanainimest. 1919. a sündinud Agnest vaatama tulnud sotsiaaltöötaja ei pääsenud sisse ja koputamistele ei avatud. Akna kaudu suudeti siiski sisse pääseda ja vanainimene leiti surnult. Arst konstateeris loomuliku surma.


Autost varastati makkraadio

Esmaspäeva õhtul avastas üks Jõgeva linna elanik, et tema Kivi tn 3 maja ette pargitud sõiduautosse on sisse murtud. Auto juhipoolse ukse lukk oli rikutud juba varem ja varas autosse sissepääsemiseks seda võimalust kasutaski. Varas viis ära auto makkraadio, mida avaldaja hindas 600 krooni maksvaks.


Hoidis kodus kanepipuru

Teisipäeval võttis politsei Jõgeva vallas Paduveres ühelt 1966. a sündinud kohalikult mehelt ära 30 grammi peenestatud taimepuru, mida selle omanik nimetas kanepipuruks ja mida näitas ka kiirtest. Kanepipuru omanik oli eelnevalt andnud väikeses koguses seda puru ühele oma meestuttavale (1982), kes seda omakorda edasi andis 1981. a sündinud meestuttavale. Kanepipuru saadetakse ekspertiisi ja kui see kinnitab, et ikkagi tegemist on kanepipuru, so narkootikumiga, algatatakse eeluurimine mõnuaine hoidmises esimese mehe ja narkootikumi edasiandmise süüdistusega teise mehe suhtes. Kolmandale asjassepühendatule koostati haldusõigusrikkumise protokoll mõnuaine omandamises. Isikut, kelle juurest kanepipuru leiti, on juba karistatud kohtulikult 3 aastase vabaduskaotusega tingimisi narkootikumi hoidmise ja edasiandmise eest.


160ga kihutavas autos oli turvaistmeta laps

Pühapäeva õhtul pärast kella kuut ei peatunud politseisõiduki vilkuritega antud peatumismärguandele sõiduauto Jõgeva-Põltsamaa maanteel Kaavel. Auto ei peatunud ka siis, kui peatatavale autole järgnes politseiauto töötavate peatumist nõudvate vilkuritega. Auto lisas kiirust ja järgisõitvalt politseiautolt fikseeriti ühel momendil eessõitja kiiruseks 160 km/h. Kui lõpuks eest ärasõitja peatus, osutus, et roolis oli alkoholijoobes mees, kellel alkomeeter näitas 2,8 promilli joovet. Autos oli juhi naine ja tagaistmel turvatoolita väike laps. Mees põhjendas põgenemist ja peatumismärguandele mitteallumist sellega, et kartis suurt trahvi saada, lapse ohutus talle ei meenunud.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Neljapäeval on vahelduva pilvisusega, oluliste sademeteta ilm. Puhub loodetuul 2-6 m/s. Õhutemperatuur +9°C ... +15°C.

Reedel on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 2-6 m/s. Õhutemperatuur öösel 0°C ... +6°C, päeval +12°C ... +19°C.



Vooremaa

Neljapäev, 31. mai 2001. a.

Juba tehakse silo

RAIVO SIHVER


Linna ja valla kultuuripäevadest osavõtjatele

ANTS PAJU, Jõgeva linnapea

TOIVO ILVES, Jõgeva vallavanem


Represseeritud kogunevad Palamusele

RIINA MÄGI



ARVAMUS

Maainimesed muutuvad üksmeelsemaks

JAAN LUKAS


KIRJAD

Kas mõttetu teenus?

"V"


JUHTKIRI

Homme on lastekaitsepäev

31. mai 2001. a



MAJANDUS

ASi Jõgeva Soojus aktsiad lähevad müüki

RAIVO SIHVER


Jõgevamaa Maaparandus- ja Veeühistute Liidu eesmärkidest ja ülesannetest

VELLO LUKK,

Jõgevamaa Maaparandus- ja Veeühistute Liidu juhatuse esimees


Siimustis algab Siimusti Suvi

JAAN LUKAS



KULTUUR

Kodukandipäevale tuli rahvast mitmelt mandrilt

VAIKE KÄOSAAR


Kiigemetsas tehti soomlaste abiga klaasvitraaži

VAIKE KÄOSAAR


Sysmä raamatuküla Soomest tutvumas Võtikvere raamatukülaga

IMBI PAJU,

Võtikvere raamatuküla koordinaator


Metsatarekeses peeti murupidu

RIINA MÄGI



MITMESUGUST

Suurem, kõrgem, turvalisem

RIINA MÄGI


Ühe tavalise maakooli lugu

VÄINO LING,

Vaimastvere Põhikooli direktor


POLITSEIKROONIKA

Avaldaja kahtlustab enda petmist

Allkirjade võltsimisega auto arvelt maha võetud

Vanainimene leiti surnult

Autost varastati makkraadio

Hoidis kodus kanepipuru

160ga kihutavas autos oli turvaistmeta laps

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade