Laane
talu perenaine Reet Lilleorg ja lehm Pärli, kes andis 2000.
aastal Eestis kõige rohkem piima. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Lehmade arv Jõgevamaal pidevalt väheneb, kuid väljalüps lehma kohta suureneb. Esmakordselt lüpsti meie maakonnas eelmisel aastal lehma kohta keskmiselt üle 5000 kg toorpiima.
"Kui keskmine piimatoodang lehma kohta tõuseks 6430 kilogrammini, oleks 1991. aasta toodangu mahud saavutatavad ka praeguse lehmade arvuga," kommenteeris Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Keskuse zootehnikpeaspetsialist Ranne Jäme. Jõudluskontrollis olevad lehmad lüpsid mullu 53 600 tonni piima.
11 717 kg piima ühelt lehmalt
Jõgeva vallas Teilma külas asuva Laane talu 13-pealises eesti punast tõugu lüpsikarjas on lehm Pärli, kel möödunud aastal oli kogu Eesti arvestuses kõrgeim piimatoodang. "Pärli 305 päeva piimatoodanguks oli 11 007 kg ning üldtoodanguks 11 717 kg piima," ütles perenaine Reet Lilleorg. "Üldse annavad meie lehmad aastas keskmiselt 8029 kg piima. Kogemused tõendavad, et korralik ja mitmekesine söötmine võimaldab piimatoodangut oluliselt suurendada. Näiteks meie lehmkarjajuht Taksi piimatoodanguks oli 1992. aastal 4000 kg, praegu aga 9058 kg. Et lehmad hästi lüpsaksid, on kasulik ka asjatundjatelt nõu küsida. Laane talu lüpsikarja hoiab oma huviorbiidis veterinaararst Villem Robi, kes annab nõu alates haiguste profülaktikast ja ravist kuni söötmiseni välja," rääkis ta.
Karjal olgu väärikas päritolu
Põltsamaa vallas Võisikul paikneva Allikmäe talu praeguseks keskmiseks piimatoodanguks on 7910 kg piima. Mõni aasta tagasi on selle talu piimatoodang ületanud aga 8000 kg. Perenaine Taimi Ploompuu selgitas: "2000. aastal piimatoodang mõnevõrra langes, sest karjas oli rohkesti mullikaid (24), kes tagasihoidlikumates kogustes piima andsid. Oma lüpsikarjas hoiame lehmi, kelle väljalüps päevas on vähemalt 20 kg. Madalama piimatoodanguga lehmad turustame lihatööstustele."
Allikmäe talus peetakse holstein-friisi tõugu (mustakirjut) lüpsikarja, millel on Taimi Ploompuu sõnul suurem piimatoodang. "Samuti on oluline rajada kari tuntud ja tugeva karja baasil. Meie kari pärineb Estonia kolhoosi lõpptiinetest mullikatest," ütles perenaine.
"Lehmadele söödaks ostame talunikelt otra. Odrajahu aitab hoida karbamiidisisalduse normaalsetes piirides. Samuti saavad lehmad rapsisrotti ja vitamiine," rääkis ta.
Põltsamaa valla tulundusühistus Õnne Piimakarjatalu on mitmendat aastat keskmiseks piimatoodanguks üle 6000 kg piima. "Eelmisel aastal lootsime saada suuremat toodangut. Kahjuks jäi see rekonstrueerimiste ja ümberkorralduste tõttu, millele tuli pöörata põhitähelepanu, tulemata. Eelmisel aastal rekonstrueerisime 300-pealise lüpsikarjalauda ja ehitasime täiesti uue DeLaval lüpsiplatsi," rääkis Õnne Piimakarjatalu üks omanikest, Mati Kivi.
TÜ Õnne Piimakarjatalu peab 750 lüpsilehma ja 740 noorlooma. Holstein-friisi tõugu lehmade seemendamiseks kasutatakse Ameerika noorpullide spermat. Farmis kasutatakse miksersöötmist, mis tähendab, et veised saavad valmis söödasegu.
Ranne Jäme nimetas ka teisi talusid ja põllumajandusettevõtteid, kus on Jõgevamaa suurim piimatoodang. "Nii öelda 7000-liste klubisse jõudsid ka Reinu talu Jõgeva vallast (peremees Jaan Allingu), kus toodanguks on 7666 kg piima lehma kohta, ja AS Adavere Agro (keskmine toodang 7242 kg). Üle 6000 kg piima annavad ka Torma POÜ (väljalüps 6468 kg) ja Põltsamaa vallas Kali külas asuva Paju talu (perenaine Ruty Tõnts) lehmad, kelle keskmiseks väljalüpsiks on 6949 kg," ütles Jäme. "Piimatoodangu suurendamiseks on vajalikud ka korralikud rohumaad, mille rajamine nõuab suuri investeeringuid," lisas ta.
Loomaarst hoiatab
Jõgevamaa Veterinaariakeskuse juhataja Jaan Kusma sõnul vähendas möödunud sügistalvel Jõgevamaa farmides piimatoodangut viirushaigus talvedüsenteeria, mis levis näiteks Põltsamaa ja Torma valla farmides. "Praegu levib suu- ja sõrataudi oht, mistõttu farmid tuleks korralikult isoleerida. Et nakkuskolded asuvad välisriikides, peaks vältima farmide tutvustamist välismaalastele," soovitas Kusma.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Üleeile otsustati Saare vallavolikogu istungil, et alates tänavuse aasta 1. augustist läheb sulgemisele Saare Põhikool ning uuest õppeaastast on senise kahe põhikooli asemel vallas vaid üks - Voore Põhikool.
Saare koolis, kus praegu õpib 85 ümbruskonna last, on käsil viimane õppeaasta. Koolihoonele hakatakse kohe otsima edaspidiseks kõige sobivamat funktsiooni. Bussiringid seatakse nii, et seni Saare koolis käinud lapsed saaksid hakata käima Voore koolis.
Vallavolikogu istungil tuli taas kaalumisele Saarel praeguse põhikooli asemel algkooli avamine. Seda aga ei saa siiski otstarbekaks pidada juba ainuüksi seepärast, et esimesse klassi minevaid lapsi jääb järjest vähemaks.
"Muudatuste tegemiseks on praegu just õige aeg, et kindlustada vallas põhihariduse saamist ka viie aasta pärast ja edaspidigi. Vastasel juhul poleks vallas mõne aasta pärast enam ühtegi kooli. Praegune käik oli vajalik ka selleks, et oleks võimalik finantseerida vähemalt ühte kooli, et oleks vajalik õppebaas, õppevahendid ja et saaksime õpetajatele palka maksta," selgitas vallavanem Jüri Morozov asjade käiku.
VAIKE KÄOSAAR
AS Vooremaa Teed loodetakse reaalselt käivitada alates juunist
ASi Vooremaa Teed nõukogu pidas teisipäeval Jõgeva Teedevalitsuse saalis oma teist töökoosolekut.
Nõukogu esimees Jaan Säälik ütles maakonnalehele, et arutati nii riigivara üleandmist ASile Vooremaa Teed kui ka muid pakilisi küsimusi. "Asutamisotsuse järgi on üleandmiseks aega viis kuud. Loodame märtsi jooksul selle teoks teha," ütles Jaan Säälik.
Juhatuse esimees Aivar Aigro lisas, et praegu on päevakorras varade ümberregistreerimine. Üleandmise tulemusena moodustub 6,26 miljoni krooni suurune aktsiakapital. See mitterahaline sissemakse on vajalik põhikirjalise tegevuse alustamiseks. Põhikirja järgi on ASil Vooremaa Teed võimalik tegelda teedehoolde, ehituse, järelvalve, projekteerimise, liiklusmärkide valmistamise ja müügi ning laenutamisega, ehitusmaterjalide (ka kruusa, liiva) müügiga jne. Peale selle on vaja muretseda teedehoiu, mäetööde, ehitusjärelvalve jne tegevusload. Enne tööde alustamist on viimaseks toiminguks firma registreerimine äriregistris.
"Loodame, et kõik sujub plaanipäraselt ja firma käivitub reaalselt alates 1. juunist 2001. Kuid ei ole ka välistatud, et tegelike töödega alustame varem," rääkis alates 2. veebruarist ASi Vooremaa Teed juhatuse esimehe ametit pidav Aivar Aigro.
Jõgeva Teedevalitsuse juhataja Kuno Männiku andmetel hakkab tulevikus Jõgeva Teedevalitsus esindama riiki ning on kohapealseks riikliku tellimuse vahendajaks. Ta hakkab tegelema tööde tellimustega, järelvalve ja vastuvõtuga ning avaliku teenusena lubade ja kooskõlastuste väljaandmisega.
AS Vooremaa Teed moodustati vabariigi valitsuse korraldusega 3. jaanuarist 2001.
RAIVO SIHVER
Jõgeva piimakombinaat võtab taas piima vastu
Pärast ligi tosin päeva kestnud pausi alustas ASi Eesti Taluvõi
Jõgeva piimakombinaat üleeile taas piima vastuvõtmist.
Jõgeva piimakombinaadi tehnikajuht Matti Mehide ei eitanud tootmise taasalustamist, kuid keeldus kommenteerimast, kes ja kui palju piima tõi ning mida sellest tehti. Tallinna Linnakohtu istung ASi Eesti Taluvõi pankrotimenetluse algatamise otsustamise osas toimub 21. märtsil.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
Ma tõesti loen maakonnalehte ja olen ebameeldivalt üllatunud Teie mittemidagiütlevatest vastustest! Te tegite mitu kuud mitte midagi! Vastata palusin ausalt ja konkreetselt!
Kuna aega on läinud ja selgunud on ootamatuid asjaolusid, alustame otsast peale.
1. Ma saan aru, et Teie arvates reisirongiliiklus PEAKS, mitte PEAB säilima. Kui rongid ei sõida, pole Teil sellest sooja ega külma, Teie rongiga ei sõida.
2. Reisirongiliikluse lõpetamine 2/3 Eestist on vääramatu otsus, mida ei saa ega tohi muuta. Juhtugu mis tahes. Miks? Te otsite ju algusest peale (4., 11., 13. jaanuari, 10. veebruari Vooremaas) õigustust rongiliikluse lõpetamiseks, mitte jätkamiseks.
3. Te kirjutate, et töötuks ei tohiks keegi jääda. Palun liitke siiski raudteelt töötuks jäänutele juurde ka piimakombinaadi töötud. Vaadake 13. jaanuari ja 15. veebruari Vooremaasid. Mina ennustan, et märtsikuus trükitakse töötute hulgaks 60 000. Teie seletate midagi ümberõppest! Võibolla sundkorras kaalujälgijaks?
4. Te süüdistate, et kohapeal pole ühtegi haritud ja tööoskajat inimest. Kui kümme aastat on majandust lõhutud, varastatud ja koondatud Tallinna, siis varsti lähevad ka koristajakutsega inimesed siit minema.
5., 6., 7. Te liitsite need küsimused ühte. Väga hea. Miks Te siis ei küsinud liikluspolitseist, bussikeskusest ja ASist Edelaraudtee järele, kui ohtlik on hooldamata ja kiilasjääga kaetud teedel bussiliiklus? Ma tean ja loodan, et Teiegi kuulsite bussiõnnetusest lastega Läänemaal. Lõuna-Eestis katkes kiilasjää tõttu mõnel pool hoopis koolitöö. Ärge tulge nüüd rääkima, et kiilasjääd ei ole iga päev! Kui nüüd peale seda külmalainet äkki soojaks läheb, palun kuulake siis raadiot ja lugege politseikroonikat (6. veebruar).
Raudteel juhtus inimohvritega õnnetus palju aastaid tagasi (võibolla Teie mäletate aastaarvu) Tallinnas elektrirongiga. Rohkem ei teagi. Teid liiklushäired bussiliikluses ei sega, Teie bussiga ei sõida! Lükkate enne vana kaevu kinni, kui uut ei ole veel kavaski kaevama hakata.
8. Ma ootasin Teilt kindlat vastust, kas ma jõuan 70 minutiga kella 7.15ks Tartusse. Kell 6.02 väljuva rongi asemel peab olema võimalus jõuda õigeaegselt Tartus ükskõik kuhu kella kaheksaks tööle, sest millegipärast alustavad väga paljud ettevõtted ja koolid tööd kell 8. Palun tõestage, et kell 6.30 väljuv buss jõuab igasuguse ilmaga kella 7.15ks Tartusse. Selle heaks Te ju tegite kaks kuud tööd.
Seoses Tallinn-Tartu-Tallinn rongiga paluks selgitada kõigile sõita soovijatele, mis kellaajal väljub see Tartust ja miks just sel kellaajal. Miks see ei või väljuda kell 17.42? Praegu väljub rong Tallinna poole kell 18.12. Miks jäetakse töölkäijad 45 minuti taha? Tavaliselt lõpeb tööpäev firmades kell 17. Jõgeva rahvas oleks väga tänulik, kui ükski ots oleks odavam. Miks Edelaraudtee loobub sellest piletirahast?
Kunagi oli Eestis kitsarööpaline raudtee. Ajaloost on teada, et reisiliiklus lõpetati seal samade võtetega - rongid pandi liikuma inimestele äärmiselt vastuvõetamatul ajal. Siis öeldi, et reisijate puudusel rongiliiklus lõpetatakse.
9. Ärge olge naiivne! "Uutel lisaliinidel hakkab reisijaid vedama AS Marsruut. Firma kaugliinidel kehtib…" (22. veebruari Vooremaa). Lugege seda lõiku sealt tähelepanelikult. ASi Marsruut pilet Jõgevalt Tartusse maksab 32 krooni. Nii et mitte 1130 krooni kuus, nagu oli selles loos, vaid 1472 krooni 23 tööpäeva puhul kuus. Palun lugege ka 4. jaanuari Vooremaad: "Dotatsioonid vähenevad, sõidupileti hind tõuseb", "Hinnad tõusevad, raha kaob". Kõik on ju omavahel seotud, firmad oma kasumist ei tagane.
10. Palun lugege seletust punktile 3. Minu erialal (soojusisolatsioon) on Tartu ettevõttes tööd palju. Selgitage mulle, miks ma pean ümber õppima ja kelleks, kui mul on väga vajalik eriala olemas, mis on mind ja minu peret toitnud 17 aasta jooksul ja toidab ka edaspidi. Aasta tagasi tundsin huvi arvutiõppe vastu, siis maksis see 1900 krooni, kui ma täpselt mäletan. Kes selle kinni maksab? Minul niisugust raha ei ole.
11. Kas siin on ikka tegemist väljapressimisega? Riik kui raudtee omanik seni, kuni ta pole raudteed Ameerika retsile maha parseldanud, omab õigust kõiki raudteeteenuste hindu lakke kruvida, sest riigivalitsemise kulud aina kasvavad. Nii saab sundida igat ettevõtet pankrotti minema. Vägisi tuleb meelde 1948.-1950. a sundkollektiviseerimine. Pole midagi uut… jne.
12. Siin võib vist öelda, et ka vaesus ei ole häbiasi. Eriti rahva suhtes.
13. Mida siis tähendab Jürgensoni paaniline rabelemine ja jäärapäine järjekindlus oma otsuses mitte arvestada mõistlikke ettepanekuid?
14., 15. NSV Liidu konstitutsioonis oli kirjas, et riiki valitseb linna ja maa töörahvas. Teie osundate Eesti riigi põhiseadusele ehk konstitutsioonile, et Eesti riigis on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas. Kelle käes on siis võim?
Miks Te siis ei arvesta rahva soovidega? Ma võin oma hääle anda Jürile, Juhanile või Jaanile, kuid mingil "imeväel" roomab keegi Karla ikka võimu ja raha juurde ning hoiab oma kohast kümne küünega kinni, kuigi iga käe ja jala otsas koliseb ämber. Tänutäheks antakse isegi ordeneid ja medaleid.
Nüüd on mul ettepanek Jõgeva elanikele, kes sõidavad Tartusse tööle ja kavatsevad seda ka edaspidi teha, ühineda, et sõidurahas kokku hoida. Sõiduautoga sõites tuleks välja anda mitte üle 20 krooni, kui autos on neli sõitjat. Kuid kõiges saab kokku leppida, kellaaegades ja sihtkohas Tartu linnas. Mina olen üks nendest, kes peab olema tööl kell 8 ja vabaneb kell 17 Ropka linnaosas. Palun anda endast teada telefonil 22 472, võibolla saab isegi mitu autotäit sõitjaid.
ENN VAHESSAAR
KIRJAD
Prooviks enesekriitilisemalt, härra Ammas?
Isamaaliidu peasekretäri Andres Ammase poolt ajavahemikus 15.-20. veebruarini seitsmes maakonnalehes tira¾eeritud ühesuguse sisu ja vormiga Keskerakonda materdav kirjatükk eeldab ilmselt teatavat selgitust ka nuheldavalt poolelt.
Ammas teab, et parim kaitse on rünnak ja nii puudutab ta vaid riivamisi oma erakonda ja sealtkaudu kogu valitsusliitu vaevavat pumppüssiskandaali ning peaminister Laari vääritut käitumist. Elegantse ajakirjandusliku piruetiga pisendab Ammas valitsusjuhi laskeharjutuse pea olematuks ning naelutab häbiposti hoopis skandaali "tõelise" põhjuse - Keskerakonna kasinad välissuhted.
Härra peasekretär valab krokodillipisaraid selle pärast, et opositsiooniline Keskerakond võib välissaadikute silmis naeruväärsena paista, paraku kumab kirjutisest piisava selgusega läbi see, mille pärast valitsuspartei tippametnik tegelikult südant valutab: naeruväärsena paistab nii sise kui ka välisvaatlejaile hoopis mees, kellele Eesti Vabariigi valitsust juhtides on võõrad nii väärikus, au kui ka ausus.
Silmakirjalikkuse musternäide on Ammase jutt sellest, et "mõistliku osaga" opositsioonist teeks ka Isamaaliit meelsasti koostööd. Selles väites on ehk tõeteragi, kuid isamaalaste jaoks on valusam osa tõest see, et opositsioonile on vastuvõetamatu igasugune koostöö erakonnaga, mida juhib pumppüssikangelane Mart Laar. Seega peab eelkõige Isamaaliit ise otsustama, kas suudab sisemiselt puhastuda. Kui seda ei suudeta, muutub ka isamaaliitlaste partnerite - Reformierakonna ja Mõõdukate - jaoks lähiajal koostöö ebamugavaks.
Praeguse valitsusliidu kooshoidmine eeldab, et käitutakse vastavalt koalitsioonileppele, mis sätestab, et peaministri koht kuulub Isamaaliidule. Kas Isamaaliidul pärast Mart Laari lahkumist sellele kohale sobivat persooni pakkuda on, seda teavad nad ise kõige täpsemalt.
Eemalt vaadates tundub, et eetilistest väärtustest hoolivad ja vastutustundlikud poliitikud ei ole selles parteis veel päriselt otsas. Selliste hulka kuulub ilmselt Jüri Luik, praegune kaitseminister. Ohvitseriau vaegus lipnikul ja peaministri vassimine on vaid osa valitsuskoalitsiooni juhtparteid vaevavast murekoormast.
Piisav põhjus valitsuse lahkumiseks on ka Eesti Raudtee müügi ümber puhkenud skandaal. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni haldusalas toimunud müügitehingut on ilmsiks tulnud faktide kohaselt nõustanud valenime kasutav ja Ameerikas tagaotsitavaks kuulutatud rahvusvaheline rahapesur. Kõigele lisaks puudub ostjafirmal Rail Estonia raudtee eest tasumiseks vajalik raha. Segadusi jagub rohkelt ka reisijateveoga tegeleval Edelaraudteel, mille liinide sulgemine on kaasa toonud avalikkuse suure pahameele. Kõige selle valguses hingab minister Jürgenson ilmselt kergendatult, et eredalt lahvatanud tulistamisskandaal tähelepanu tema ametkonnalt kõrvale juhib.
Ka kolmanda Isamaaliidu juhtfiguuri, Tallinna linnapea Jüri Mõisa kuulsus on viimasel ajal peamiselt skandaalse maiguga, seondudes mitte-eestlaste solvamise, kirikutülide, allilmategelaste ja puuraiumistega.
Pumppüssiskandaal kui põhjus valitsusremondiks annaks võimaluse korrastada möödalaskmisi ka teistes sisulistes vajakajäämistes. Peaministri soov toolist kümne küünega kinni hoida on arusaadav, kuid enesesäilitusinstinkt peaks sundima valitsusjuhi nõuandjaid veenma Laari kohast õigel ajal loobuma. Kui seda ei tehta, on tulemused ilmselt fataalsed nii Laari enda edasisele poliitikukarjäärile kui ka tema erakonnale.
Kurb on, et adekvaatse reaktsiooni puudumine taolistele juhtumitele seab kahtluse alla kogu riigivõimu tõsiseltvõetavuse ning kahandab inimeste usku igasugusesse poliitikasse. Soov enda langemisega kogu maja kokku kukutada ei sobi riigimehelikkusega kindlasti kokku.
Isamaaliidu peasekretäri mure Keskerakonna ja selle liidrite puuduste pärast on seega küll liigutav, kuid mitte eriti veenev. Millegipärast meenub vanasõna pinnust võõras ja palgist oma silmas.
SVEN MIKSER,
Keskerakond
JUHTKIRI
Uus ravikindlustuse seaduse eelnõu, mis on praegu ootamas Riigikogus vastuvõtmist, tõotab tuua kaasa häda ja õnnetust taas kõige nõrgematele. Kehtima hakkaks see järgmisest aastast alates ning sisaldaks üksjagu muudatusi. Selle vastuvõtmine praegusel kujul tähendaks, et ligi 13 000 inimest kaotaks Eestis õiguse tasuta arstiabile, sest eelnõu järgi ei maksa haigekassa järgmisel aastal enam kinni ravikindlustusega isiku ülalpidamisel oleva abikaasa ravi kulusid. Tasuta raviteenustest jääksid ilma pikaajalised töötud, kodused naised ja paljud kodus lapsi kasvatavad emad.
Uus seadus näeks ette vabatahtliku kindlustuse sisseseadmist, mida seni ei olnud. See on mõeldud ajutiselt mittetöötavatele inimestele ja välispensionäridele, kes peaksid selle nimel, et olla kindlustatud, maksma iga kuu 13 protsenti keskmisest palgast. See tähendab, et praeguse Eesti keskmise palga juures tuleks mittetöötaval täiskasvanul või tema abikaasal võimaliku haigestumise korral haigusraha saamise nimel anda kuus välja 686 krooni ning 8232 krooni aastas.
Milles on süüdi näiteks jõgevamaalased, kellest enamikule jääb Eesti keskmine palk täiesti kättesaamatuks? Tuleb välja, et väike hulk hiigelsuurte palkade saajaid, kes on ilmselt peamiselt Tallinnast, muudab mujal Eestimaal elavate inimeste elu järjest kehvemaks, vähemalt paljuski, mis on seotud arvestustega keskmise palga põhjal.
Peale selle nõutakse uue seaduseelnõu kohaselt lisatasusid veel nii eriarstide juurde pääsemiseks kui ka haiglas viibitud päevade eest. Haiglas oldud päevade eest ei tule maksta vaid alaealistel, rasedatel ja intensiivravi palatis viibijatel, küll aga nõutakse teatavat haiglapäevade tasu pensionäridelt.
Halba tooks uus seadus kaasa veelgi. Haigekassa ei maksa endises mahus näiteks ka töölt puudutud päevade eest. Väheneb kindlustusaja pikkus ning haigus ja hooldusraha suurus. Täies mahus nõutakse hambaravi eest maksmist jne.
Tõsi küll, mõneti tahab haigekassa uue seadusega kindlustatute ringi laiendada, seda just laste arvelt. Nimelt on lapsed kindlustatud aasta võrra kauem, senise 18 eluaasta asemel 19aastaseks saamiseni. See plusspool uues seaduses aga miinuseid üles ei kaalu, pigem on asi vastupidine, kuigi haigekassa tahab plusspoolele arvata ka kehtima hakkava vabatahtliku kindlustuse. Haigekassa juhatuse esimehe Maris Jesse seisukohalt, kelle kuupalgaks kinnitati 36 000 krooni, võib see ju endast plusspoolt kujutada, enamiku eestimaalaste jaoks aga kindlasti mitte.
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa ühisüllitise ehk uue seaduseelnõu kohta suhteliselt vaene jõgevamaalane vaevalt kiidusõnu valmis ütlema on.
1. märts 2001
MAJANDUS
ASis Adavere Agro töötab Eesti parim piimakarjakasvataja
Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus otsustasid 2000. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks põllumajandusettevõtete osas tunnistada ASi Adavere Agro loomakasvatusjuhi Helve ®ukovit¹i.
Möödunud reedel andis põllumajandusminister Ivari Padar Helve ®ukovit¹ile üle aunimetusega kaasneva aukirja ja meene. "Aunimetus on mulle justkui väike sportlik tunnustus. Tegelikult on sellise lugupidamise pingelise ja tulemusterohke loomakasvatusalase tööga ära teeninud kogu põllumajandusfirma meeskond. Nii võeti aunimetuse määramisel arvesse piimatoodangu suurust ja kvaliteeti. Meie 750-pealise lüpsikarja keskmiseks toodanguks oli möödunud aastal 7245 kilogrammi piima lehma kohta," teatas Helve ®ukovit¹, kes töötab Adavere põllumajandusettevõttes 23 aastat ning sellest 11 aastat loomakasvatusjuhina.
JAAN LUKAS
Jõgeva leivatehase uued juhid plaanitsevad toodangu suurendamist
ASi ETK Leib Jõgeva leivatehase uued juhid peavad oluliseks toodangu suurendamist ja kvaliteedi parandamist.
Alates jaanuari keskpaigast töötab Jõgeva leivatehase tootmisdirektorina Mati Barbo, kes 25 aastat juhtis Jõgeva piimatööstust ning viimati oli ametis firmas Jõhvi Piim. "Kuuekümne viie töötajaga Jõgeva leivatehas on üks kuuest ETK firmamärki kandvast leivatööstusest, mille tulevikuplaanideks on toodangu suurendamine ja toodete kvaliteedi parandamine. Kuu aja vältel peaks selguma, kui palju raha kulub ettevõtte kohandamiseks euronõuetega," ütles Barbo Vooremaale.
"Jõgeva leivatehas valmistab praegu ligi 70 toodet. Märtsis hakkame küpsetama kolme uut leivasorti: täisteraleiba, püülileiba ja vormileiba. Mõeldes kvaliteedile valmistame kõik leivad naturaalse juuretisega ning saiad eeltaignaga," lausus Ormes Olm, kes alates veebruarist töötab Jõgeva leivatehases tootmisetehnoloogia juhina.
JAAN LUKAS
Minister lahkas piimaühistu tulevikku
Eelmisel kolmapäeval tegi põllumajandusminister Ivari Padar Palamuse vallavalitsuse kutsel visiidi tulundusühistusse Paunvere Piim, et vaagida vastloodud ettevõtte tulevikuväljavaateid.
Kui senini Palamusel piima kokku ostnud Palamuse Piimaühistu möödunud aasta lõpus tegevuse lõpetas, asutasid kohalikud väiketootjad enda jaoks halvima vältimiseks teatavasti uue tulundusühistu Paunvere Piim. Ent ühistu tulevik on tumedavõitu, kuna hooned ja seadmed, mida uus ühistu nii Palamuse peamajas kui ka viies piimapunktis likvideerimisjärgus Palamuse Piimaühistult seni rentinud on, peab viimane riigivõla katteks maha müüma. Tähtaeg on kohe-kohe kukkumas, ent üksnes 70 ühistuliikme sajakrooniste sisseastumismaksudega alustanud Paunvere Piimal pole selleks raha kuskilt võtta.
Et ühistu viie valla väiketootjate piima kokkuostmise ja Kavastu meiereile edasi müümise kõrval näiteks või- ja kohupiimatootmise taastamisest ei unista, pidas minister igati mõistlikuks: see oleks praegustes tingimustes utoopiline. Ent nii ministri kui ka teda saatnud nõuniku Lauri Aaspõllu arvates on praegu piimaliitri kogumiseks ja edasimüümiseks tehtavad kulutused (umbes 90 senti) ikkagi liiga suured, vaatamata sellele, et ühistu juhatuse esimees Ülo Aus töötab palgata ning üheksale töölisele makstakse minimaalselt. Hädasti oleks vaja püsikulusid vähendada.
Mida võtta, mida jätta?
Üks, millest ministeeriumi mehed kindlasti soovitasid loobuda, on piima pastöriseerimine, millele kulub energiamahukuse tõttu ligi veerand töötlemiskuludest. See eeldab aga seda, et vastuvõetavale
piimale kehtestatakse karmid puhtusenõuded ning et nii taluniku kodus kui ka piimapunktides oleksid piimajahutusseadmed: muidu kannatab edasi müüdava piima kvaliteet. Aaspõllu tõestas kibekähku tehtud ligikaudse arvestusega, et aasta jooksul säästetaks pastöriseerimise lõpetamisega umbes saja piimajahuti raha.
Üldse tuleks ministeeriumi meeste arvates kainelt kaaluda, kui palju ruume ja missuguseid seadmeid oleks ühistul otstarbekas pidada, st kas üldse tasubki kõike praegu renditavat endale himustada.
"Ma saan muidugi aru, et Palamuse heasse eestiaegsesse meiereihoonesse on selle ehitanute järeltulijatel emotsionaalne suhe, ent kogu suurele majale on ühistul raske kasulikku rakendust leida," arvas minister. Ning ka praegu kasutatavate seadmete asemele tasuks tema arvates võibolla lihtsamad ja odavamad muretseda: pruugitud, aga korralike jahutustankide pakkujatest praegu puudust pole.
Kuna Talupidajate Keskliidule on eraldatud ühistegevuse arendamise tarvis aastaks kaks miljonit, arvas Ivari Padar, et Paunvere Piim võiks kohaliku taluliidu kaudu taotleda osakest sellest endale investeeringuteks. Ühistu tegevaparaadi ülalpidamiskuludest olevat aga umbes pool võimalik katta ministeeriumi kaudu jagatava ühistulise toetuse abil.
Üldse jõudsid osapooled ühisele järeldusele, et vaja on kohale kutsuda mõni piimatööstuse ekspert, kelle abiga kõik numbrid ritta pandaks ja võimalused läbi kaalutaks, et valida õigeim tegutsemistaktika.
Teised võimalused
Kuigi minister Padar Paunvere Piima elushoidmisele kaasa aidata lubas, soovitas ta väiketootjail, kel üha raskem piima kvaliteedinõuetel kannul püsida, siiski kaaluda, kas mitte otsida tulevikus teisi teid elus püsimiseks. Üks neist oleks ministri sõnul lihaveisekasvatus. See võib senisest tulusamaks muutuda sellepärast, et loomaliha hind tõuseb, kuna kõik üleliigsed lehmad on juba tapetud (ja küllap lõpeb peatselt ka hullulehmatõve hüsteeria!). Lisaks sellele on Eestis rakendumas Euroopa Liidu malli järgi välja töötatud ammlehmatoetus, st toetus lehmale, keda ei lüpsta, vaid kes imetab oma lihaveisest järeltulijat.
Just Palamuse vallas on aga talunikele terendamas veel üks võimalus: see omavalitsus on koos kahe Saaremaa vallaga valitud paigaks, kus viiakse läbi Eesti põllumajanduse keskkonnaprogrammi pilootprojekt, mis võimaldab vastava lepingu sõlmimise korral toetust saada ka näiteks põllumajanduslikust kasutusest väljas oleva põllumaa korras hoidmise eest. Pensionäridel, kes väidavad, et nad ilma ühe-kahe lehmata toime ei
tule, soovitas minister aga ausalt kokku arvestada kõik oma pensionist lehmapidamisele tehtavad kulutused ning kaaluda, kas nad pärast nende kulude eelarvest kõrvaldamist äkki endale iga päev Rakvere viinereid lubada ei või.
RIINA MÄGI
Jõgevamaa parim ettevõte on Põltsamaa suurim tööandja
Jõgeva maavalitsuse ja maksuameti korraldatud edukamate ettevõtete konkursi TOP 15 võitis tänavu AS Põltsamaa Felix.
Tänu sellele ettevõttele tuntakse Jõgevamaad ning eriti Põltsamaa linna ka raja taga. Veinipealinnale kuulsust toonud firma on linna suurim tööandja. Kui hetkel antakse tööd 120 inimesele, siis kurgitootmise hooajal (juulis ja augustis) on töötajaid topelt nii palju. 1999. aastal oli firma käive 76,6 miljonit krooni, ka 2000. aastal oli suur käibe kasv. Konkreetsetest arvudest räägitakse aga alles siis, kui on olemas omaniku luba. Tegemist on börsiettevõttega.
Suvehooajal varutakse keskmiselt 100 tonni marju, 300 tonni kurke ning 4000 tonni õunu. Sellest valmistatakse 500 000 purki moosi, ligi miljon taldrikutäit suppi ning üle 10 miljoni klaasi mahla.
Tootearendus kindlustab edu
Eestis on AS Põltsamaa Felix turuliider mitme oma tootega, nagu Felix tomatiket¹up, Felix salatikastmed, Formeer majonees, Põltsamaa sinep, Põltsamaa moosid jne. Balti turul hoitakse tugevat positsiooni Teletupsu kõrrejookidega, mille tootmiseks sõlmiti eelmise aasta suvel litsentsileping BBCga. Käesoleva aasta esimesel poolel minnakse Läti ja Leedu turule Põltsamaa Kannujoogiga.
AS Põltsamaa Felix kuulub Põhjamaade juhtivasse toiduainetetööstuse gruppi ORKLA FOODS. "Meie koduturuks on Balti riigid. Lisaks sellele hakkame üha enam tootma oma sõsarettevõtetele teistes riikides. Heaks näiteks on juba kaheaastane kurgi tootmise kogemus Rootsi ning mädarõika ja kurgi tootmine Soome," rääkis firma turundus- ja müügidirektor Anti Orav.
"ASi Põltsamaa Felix eeliseks teiste sõsarettevõtete ees Euroopas on paindlikkus ning odav tööjõud," sõnas Anti Orav ja lisas: "Samal ajal vastab meie tootmine kehtivatele hügieeninõuetele. Huvitav on aga asjaolu, et selle kõige juures on võimalik olla suurim tulumaksumaksja maakonnas."
Edu oluliseks aluseks peab firma turundus- ja müügidirektor tootearendust. AS Põltsamaa Felix tõi eelmisel aastal turule ligi 30 uudistoodet ning tootearendust. Sealhulgas toodi Põltsamaale aasta tagasi ostetud Formeer majoneesi tootmine.
"Formeeri stabiilsuse ning ka välimusega on aasta jooksul tehtud ära suur töö. Sellest annavad tunnustust paljud tänulikud tarbijad," kommenteeris Anti Orav.
Käesoleva aasta esimesel poolel tuuakse turule viis uut toodet. Nende seas nimetas firma turundus ja müügidirektor Põltsamaa Kannujooki, Põltsamaa tuubimarmelaadi, Felix mädarõigast ning Felix võileivamajoneesi.
Aastaid maakonna parimate seas
Põltsamaa linnale veinipealinna nime andnud ettevõte toodab praegu 11 nimetust veine, nende hulgas Põltsamaa Glöggi. Viimane oli eelmiste jõulude aegu Eestis enimmüüdud jõulujook. Eelmise aasta lõpul hakati tarbijate soovil suurematesse pudelitesse villima Lossiveini.
AS Põltsamaa Felix on huvitav ka selle poolest, et ainukesena Balti regiooni mahlatootjatest valmistatakse Põltsamaal õunamahla õuntest. Selleks tarbeks on firmal olemas võimas mahlapress. Eestimaist õunamahla kontsentraati on müüdud ka Euroopasse.
Märtsikuu jooksul avab AS Põltsamaa Felix internetis oma kodulehekülje. Selle regulaarne külastamine aitab olla kursis ettevõttes toimuvaga. Seal saab tutvuda toodanguga, on võimalik saada uusi retsepte ning edaspidi ka meelt lahutada.
Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi ütles Vooremaale, et juba teist aastat valitakse TOPi ettevõtteid välja metoodika järgi, kus paremusjärjestuse aluseks on ettevõtte tulumaks ja käive. "Oluline on, et ettevõtted looksid töökohti ja maksaksid ka palka. Samuti on reastamise aluseks kasvu ehk dünaamika näitajad. Kõik need aastad, mil me TOPi koostame, on AS Põltsamaa Felix olnud esimeste seas, eelmisel aastal koguni teine. Tänavu oli ta parim," kommenteeris Mati Jõgi.
"AS Põltsamaa Felix on tuntud mooside, mahlade, suppide jne tootja, nende tarbijad oleme me kõik. Ei saa aga mainimata jätta Põltsamaa veine. Tänu neile oleme saanud end kuulutada veinipealinnaks. Ka vastuvõttudel pakume ASi Põltsamaa Felix veine, põhiliselt küll Lossiveini. Linna suurim tööandja on toetanud nii veinipäeva kui ka teiste linna suurürituste korraldamist," lausus Põltsamaa linnapea Margi Ein.
RAIVO SIHVER
Nõva PÜ lehmad ASile Pajusi ABF
Teisipäeval toimunud Nõva PÜ pankrotitoimkonna istungil avati pankrotivara müügi enampakkumised, mille tähtaeg sai läbi 23. veebruaril.
Samas otsustati, et loomade grupi osas on parima pakkumise teinud AS Pajusi ABF. Teiste müügigruppide - tehnika, elukondlikud hooned jne - osas otsustas toimkond välja kuulutada teistkordse enampakkumise, reglemendis määratud hindade ja tingimustega.
Loomade ostuks oli saabunud kaks enampakkumist. Üks neist ei vastanud aga reglemendile, kuna ei oldud üle kantud tagatisraha, mis moodustab 10% hinnast, ega 1000-kroonist osalustasu. Võitjaks osutunud AS Pajusi ABF ostis 122 lehma ja 15 noorlooma. Lähipäevil loodetakse sõlmida ka ostu-müügileping.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Jõgeva kunstikoolis on 11. märtsini üleval näitus "Poissmehed", millel on eksponeeritud kooli meessoost õpilaste tööd: 33 taiest 22 autorilt, kellest enamik ka praegu kunstikoolis õpib.
Et koolipõlves kunsti harrastamine on tüdrukutele omasem kui poistele, ei vaja vist üle kordamist. Et oma väheseid meessoost õpilasi rohkem esile tõsta ja innustada, tulid Jõgeva kunstikooli õpetajad mõttele koostada poiste töödest eraldi näitus.
"Poissmehed" pandi näituse pealkirjaks selleks, et rõhutada: vaatamata oma praegusele noorusele on autorid ikkagi tulevased mehed. Et näitus just 23. veebruariks üles sai, sellest võib välja lugeda väikest vihjet kunagisele meestepäevaks deformeerunud nõukogude armee aastapäevale, aga ka iseseisvuspäevale: on ju Eesti iseseisvuski eelkõige noorte meeste hoida.
Kunstikooli õpetaja Katrin Tamme sõnul ei tulegi poiste mõttemaailma ja tööstiili erinevus näitust vaadates võibolla nii teravalt välja, kuid tundides olevat see täiesti tuntav.
"Kui poisile on antud ülesanne meeltmööda, lahendab ta selle tihti palju jõulisemalt ja julgemalt, pakkudes välja selliseid ideid, mille peale näiteks õpetajad naisterahvastena iialgi ei tuleks," ütles Katrin Tamm. "Ning loomulikult tahavad poisid joonistada eelkõige autosid, sõdalasi, koletisi jne."
Seda on tõepoolest ka näitusepiltidelt näha. Näiteks Meelis Metsari "Juhtub asju" kujutab tervet hulka suurlinna liiklussõlmes krässu sõidetud autosid, Martin Moorits on portreteerinud aga mereröövlit, Are Tallmeister kauboifilmidest tuttavaid tegelasi - ¹erife ning Kait Kipper äärmiselt vaimukalt Kaval-Antsu ja Vanapaganat. Ent tegelikult meeldivad poistele ka loomad - vist niisama palju kui tüdrukutelegi. Kusjuures kaks vaat et kõige vahvamat loomapilti kujutavad miskipärast just jääkarusid: Kait Kipperi "Mõnulev jääkaru" on tõeliselt mõnus, Are Tallmeistri lillakollane jääkarupilt vaimustab aga just värvikäsitluse ja kompositsiooni poolest. Joonas Paasi töödki võiks tinglikult loomapiltide kategooriasse liigitada, kuigi trollid ja fööniks on pigem müütilised tegelased, ning fööniksipilt, Joonase möödunudaastane kursusetöö, on saanud külge lausa filosoofilise mõõtme.
Niisiis, kellele pakub huvi joonistavate-maalivate poiste mõttemaailm, seadku sammud spordihoones Virtus asuvasse kunstikooli.
RIINA MÄGI
1. märtsil saab minu esimene õpetaja Elise Reimets 100aastaseks.
Uskumatu, kuid ometi tõsi! See oli 1. septembril 1959. aastal, kui ma Sadala Keskkooli I klassi õpilaseks ja ühtlasi ka õpetaja Elise Reimetsa õpilaseks sain. Sellest on palju aega möödas, palju asju on ununenud, aga mõni asi vist ei unune iialgi! Ei unune vist kellelgi tema esimene koolipäev ja esimene õpetaja.
Mäletan, et õpetajal oli soliidselt hall juus, madal, rahulik hääl, kui ta meiega rääkis ning sõbralikud ja head silmad. Ja meid oli tal palju! Siis olid ka maakoolide klassid lapsi täis. Meie õppisime algklasside majas. See oli vana puumaja, milles hiljem kolhoosi söökla, siis kauplus ning teises tiivas juuksuri- ja õmblustöökoda oli. Praegu seisab see vana maja tühjana ning mahajäetuna, 40 aastat tagasi oli aga täis laste naeru, kilkeid ja kellahelinat.
Koolikella helistas õpetaja meile ise. Kell seisis õpetaja laual. Tavaline, puidust varrega vana koolikell. Tunnid oli õpetaja Reimetsal kõik ühes suures klassiruumis. Kõiki tunde andis ta meile ise.
Lisaks ainetundidele õpetas ta meile ka klaverimängu. Klassiruumis oli laulmistundide läbiviimiseks suur must klaver. Vahel, kui keegi meie klassi tunde tuli külastama, palus ta mõnel meist ka külalisele klaverit mängida. Aino Palmiste, üks meie klassi tüdruk, peaks kuskil Pärnumaa kandis praegu muusikaõpetaja olema, kel klaverimängu oma igapäevases töös kogu aeg vaja läheb.
Ja veel õppisime tantsimist. Mitte peotantse, vaid tantsukavasid. Ma ei teagi, kuidas seda kõige õigem oleks kirjeldada. Igal aastal, nääripidudeks, mis toimusid Sadala rahvamajas, esitas meie klass mingi õpitud kava. Mäletan, et meil oli jäneste tants (meie emad ja vanaemad õmblesid meile uhked, valged jäneste kostüümid kikkis kõrvade ja ehtsate sabatuttidega) ja see meeldis kõigile väga. Mäletan ka, et tibupoegade tantsuga käisime isegi Tartus esinemas.
See on nii selgesti meeles sellepärast, et see oli minu esimene rongisõit. Oi, me olime elevil. Aga õpetaja Reimets istus rongis ja õmbles meie tibupojamütsikestele punaseid "harjakesi" külge, kukekostüümile aga sättis sabasulgi. Ma ei tea, miks see mul meeles on, vist sellepärast, et õpetaja meiega üldse ei riielnud (rongis edasi-tagasi käimise pärast).
Praegusel ajal on õpilastel igasuguseid võimalusi klassivälisteks üritusteks ning ringide tööst osavõtuks. Ka on tavaline, et reisitakse ning käiakse esinemas. Siis oli aga see õpetaja teha, kui palju lapsed vabal ajal millegi muuga tegeleda said. Klassiekskursioonile sõitsime veoauto kastis, milles oli pikuti pandud neli rida pikki, tavalisi puupinke. Need olid loomulikult ka ilma seljatoeta. Seljatoeks oli klassikaaslase selg. Tuule ja vihmakaitseks oli presendist kaitse, millest läbi näha loomulikult ei saanud. Aga see ei olnudki meile siis oluline. Terve tee me laulsime. Me teadsime siis nii palju laulusõnu peast. Õpetaja õpetas.
Ja Eestimaa kaunimad paigad said läbi käidud. Esimene ekskursioon, kui ma ei eksi, oli Laiuse lossi varemetesse. See tundus tol ajal kauge ja pikk sõit olevat. Õpetaja rääkis, kui ilus ja suur loss see olevat olnud ja kes selles lossis oli kunagi ammu viibinud. Iga kord, kui maale ema juurde sõidan, viib mind mu tee Laiuse lossi varemetest mööda. Ja see paik tundub alati olevat nii ilus. Just nagu siis, kui me varemetes ronisime ning kaasa võetud võileibu sõime. See oli ja on üks ilus kild minu lapsepõlvest. Neid ilusaid killukesi on aga tänu minu õpetajale väga palju. Ja see kõik kokku annab terviku, selle, kes ma ise nüüd olen.
On öeldud, et inimese kujundab keskkond ja teised inimesed, kellega ta selles keskkonnas kokku puutub. Samuti kõik oskused ja vilumused, mida ta kogub. Suureks kasvades oleme me need, kelleks meid lapsepõlves kujundati. Äärmiselt oluline koht selles on koolil, õpetajal ja "relval", mida õpetaja kasutab. See "relv" on - sõna.
Olen praeguseks ka ise üle 30 aasta pedagoogilisel tööl olnud ja seetõttu julgen seda väita. 1963. aastal lõpetasin IV klassi ehk siis algkooli ning V klassis hakkasin õppima juba suures majas. Õpetaja Reimets jäi pensionile. Meie olime tema viimased õpilased.
Meie, keda ma veel mäletan: Anu Aasma, Aino Palmiste, Jaanus Saar, Leo Viigipuu, Anu Rodima, Lembit Tamm, Marju Lepp, Ants Rodima, Feliks Odras, Ilmar Lepp, Hans Odras, Mart Linnamäe, Milvi Martins, Vello Sarapuu, Mati Kaasik, Rozeta Meos, Õilme Lepiku, Enn Kull, Ivan Pohhomov, Aime Vask…
Ja meile oli, on ja jääb Elise Reimets esimeseks õpetajaks - meie õpetajaks. Suures majas olid pikad koridorid, palju õpilasi, palju erinevaid õpetajaid eri tundides. Korraga oli jäänud kusagile kaugele vaikne klassiruum rohkete potililledega tahvli kõrval, akna all, suur ja soe ahi, mis nii mõnusalt talvel soojust andis ja mille juures õpetaja tavatses seista, kevadpäikesest kuumaks köetud maja välissein - meie lemmikkoht vahetundide ajal, laupäevased lillepottide pesemised ning jutustamistunnid õpetajaga. Olime neist ilma. Aga need neli aastat olid nad meil olemas. Ja veel palju, palju muudki oli meil siis olemas. Sellest ei saanud me siis tookord aru. Alles hiljem, palju aastaid hiljem ja nüüd - seda kõike tänuga meenutades, kirja pannes - saan.
Tänuga on vist nii, et seda kiputakse hilja ütlema. Ma ei usu, et me oma õpetajat tol ajal, kui me ta "väänikud" olime, korralikult ning südamest tänanud oleksime. Ja ka vahepealsetel aastatel - ikka on kiire, ikka pole aega. Kõigil meil on oma tegemised, toimetused. Kõik tundub nii tähtis. Aga praegu ma mõtlen, et Sadalas, ühes väikeses majakeses metsa ääres elab õpetaja Elise Reimets, kes on algharidust andnud väga paljudele Sadala alevi elanikele, kes pensionipõlves on uurinud ja kirja pannud pikkade aastate jooksul koos oma pedagoogist abikaasaga hulgaliselt fakte ja lugusid piirkonna haridus- ning kultuuriloost. Abikaasa surma järel jätkanud seda tänuväärset tööd üksinda. Terve elu, terve sajandi jooksul on ta elanud vaikselt ja rahulikult, kellelegi oma muredest suurt kurtmata. Aga eks ole raskeid aegu temalgi olnud.
Elise Reimets oli, on ja jääb õpetajaks! Ma arvan, et seda sõna kõige otsemas, paremas ja üllamas mõttes. Minu armas esimene õpetaja Elise Reimets! Südamlikud ning siirad õnnesoovid Teile austustväärival 100. sünnipäeval! Aitäh Teile kõige eest! Soovin Teile järgmiseks sajandiks head tervist, südamerahu ning rõõmu igaks päevaks. Ja veel soovin ma, et kõik Teie kunagised endised õpilased, kui nad juhtuvad seda lugema, leiaksid aega tulla Sadalasse Teid isiklikult õnnitlema. Lilleõis ning soe, südamlik käepigistus on see, mida õpetaja oma (elu)töö eest ikka soovinud ning saanud on. Olgu siis Teie tuba lilli täis ning käsi pigistustest soe. Alati!
Teie viimase klassi õpilaste nimel
ROZETA MEOS,
Loo Keskkooli õpetaja
Jõgevamaa parim kuldsuu on Tanis Kulp
Jõgeva maakonna koolinoorte kõnevõistlus toimus ülemöödunud nädalal Põltsamaa kiriklas. Osales 10 võistlejat neljast koolist: Maarja Keskkoolist, Jõgeva Gümnaasiumist ja Ühisgümnaasiumist ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumist.
Kõneldi mitmesugustel noori huvitavatel teemadel, nagu suitsetamine, arvutid, õpilasomavalitsus, maanteed, inglise keele õppimise vajadus jne. Konkursi esimeses voorus esitas iga kõneleja kodus ette valmistatud kõne. Need õnnestusid paremini Lauri Saksal Jõgeva Ühisgümnaasiumist (õpetaja Helge Maripuu), Meelis Põdersool ja Martin Kõivul Jõgeva Gümnaasiumist (õpetaja Lianne Saage-Vahur) ning Rimas Otsusel ja Tanis Kulbil Põltsamaa Ühisgümnaasiumist (õpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis).
Edasi tuli noortel oraatoritel 45-minutilise ettevalmistusaja jooksul koostada ¾ürii antud märksõnade põhjal kolmeminutiline kõne ja see muidugi ka ette kanda. Teise vooru esinemise põhjal tõstis ¾ürii esile Maarja Keskkooli õpilast Kaarel Pärnapuud (õpetaja Juhan Pihelo), Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilast Alo Alti (õpetaja Helge Maripuu) ja Rimas Otsust. Lõplikku paremusjärjestust oli ¾üriil päris raske paika panna. Ent lõpuks kujunes pingerida selliseks: I koht - Tanis Kulp, II koht - Martin Kõiv, III koht - Meelis Põdersoo ja Rimas Otsus. Anti ka välja üks eripreemia - nn tegijapreemia, mille pälvis Alo Alt, kes esines oma noorusele vaatamata (õpib alles IX klassis!) väga tublilt. Ka tänavune üle-eestiline koolinoorte kõnevõistlus toimub Põltsamaa Ühisgümnaasiumi korraldusel Põltsamaal. See saab teoks 16. ja 17. märtsil ning sellel esindavad Jõgeva maakonda Tanis Kulp ja Martin Kõiv.
HILJA TOOME
SPORT
Jõgevamaa noormees jõudis Euroopa metsameeste suusaparemikku
Otepääl toimunud üle-euroopalistel metsameeste suusavõistlustel pälvis kolmanda koha Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi üheksanda klassi õpilane Ahti Vahtra, kes kaitses Luua Metsanduskooli spordiau.
Tänavuse Euroopa metsameeste talinädala raames Otepääl peetud suusavõistlused on arvult kolmekümne kolmandad. Eesti metsamehed ja metsanduskoolide õpilased on võistlustel osalenud üheteistkümnel korral. Luua Metsanduskooli sportlaste koosseisus võistles seekord ka 16aastane Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpilane Ahti Vahtra, kelle kodu asub Luua lähedal Prossa külas.
"Eelnevat konkurssi võistlustele pääsemiseks polnud. Isa Ain Vahtra, kes töötab Luua Metsanduskoolis puiduerialade praktikameistri ja kehalise kasvatuse õpetajana, pani mu nime kirja selle kooli võistlejate nimekirjas. Võistlema minnes ma ei närveerinud, sest olen sarnaseid võistlusi varem jälginud pealtvaatajana," ütles Ahti Vahtra.
Kokku osales suusasõidul ligi 800 sportlikku metsameest. 16-17-aastaste vanuseklassis, kus sõitis kaasa Ahti, oli 14 võistlejat. "Meil
tuli läbida 2 x 2,5 kilomeetri pikkune ring ja mina sõitsin selle vahemaa ajaga 17.11," jutustas kolmanda koha pälvinud Ahti. "Konkurents osutus üsnagi pingeliseks. Nii jõudsid minust ette Anto Laas Eestist ja Jan Beran T¹ehhist. Otepää maastikul on hea sõita, kuid selleks, et veel kiiremini fini¹isse jõuda, oleksin pidanud rohkem klassikasõitu harjutama," arvas Ahti. Tema ning nooremad vennad Ago, Eno ja Eeri treenivad suusasõitu tavaliselt Ehavere suusaradadel, mida poisid on ehitanud koos isaga, kes võistles ka ise Otepääl ja jäi neljakümne kolmandaks.
Euroopa metsameeste suusavõistluste üks korraldajaid, Eesti Metsameeste Spordinõukogu esimees Toomas Ehrpais rääkis maakonnalehele: "Pronksmedali võitnud Ahti on pärit tõsisest suusaperekonnast ja ta kandideerib Eesti koondvõistkonda, kes läheb võistlema järgmisel aastal Austrias Ramsaus toimuvatele Euroopa metsameeste suusavõistlustele."
JAAN LUKAS
Tähe saalibändimängijad võistlevad väärikalt Eesti meistrivõistlustel
Tänavused Eesti meistrivõistlused saalibändis on jõudnud teise ringini. Spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskonna eesmärgiks on kaitsta mitmekordset meistritiitlit, Tähe noortevõistkond üritab välja mängida vähemalt viiendat kohta.
Tallinna Tehnikaülikooli spordihallis hiljuti toimunud saalibändimeistrivõistluste teise ringi esimese etapi mängudel alistas Tähe esindusvõistkond 7:3 Tehnikaülikooli meeskonna. Tähe sportlastest tabasid väravaid Andro Sõber, Marko Saksing ning Andrus Tõruke. "Ootasime vastaselt tugevamat vastupanu, kuid Tehnikaülikooli meeskonna mäng jäi nõrgaks," selgitas Marko Saksing.
Tähe esindusmeeskonna ja noortevõistkonna omavaheline kohtumine lõppes esindusvõistkonna kasuks 11:4. Nõmme saalibändiklubile kaotasid Tähe noored 3:5. "Üldiselt mängisid Tähe poisid hästi ning nende eesmärgiks on jõuda meistrivõistluste üldarvestuses vähemalt viiendale kohale. Möödunud aasta meistrivõistlustel oldi kuuendad," ütles Marko Saksing.
Saalibändimeistrivõistluste teise ringi teine etepp saab teoks sel laupäval ja pühapäeval spordihoones Virtus.
JAAN LUKAS
24. veebruaril toimusid Laiuse Põhikoolis V ja VI etapp Laiuse SK karikavõistluses koroonas. Viiendal etapil võitis Väino Ridal 19 punktiga, teine oli Udo Kuslap ja kolmas Marek Poltrago, mõlemal 17 p, neljas Meelis Sarapuu, viies Ilmar Poltrago, kuues-seitsmes Paul Uiboleht ja Erki Lepik. Naistest võitis Milvi Kägu, kes oli üldjärjestuses üheksas. Kuuendal etapil võitis Erki Lepik, teine oli Marek Poltrago, mõlemal 18 p, kolmas Meelis Sarapuu 16 p, neljas Ilmar Poltrago 15 p, viies Lembit Lääne 14 p, kuues Väino Ridal 13 p. Naistest võitis Milvi Kägu 12 punktiga. Pärast kuut etappi juhib karikavõistlust Väino Ridal 286 p, järgnevad Udo Kuslap 268 p, Ilmar Poltrago 257 p, Paul Uiboleht 253 p, Marek Poltrago 243 p, Laine Rande 242 p, Erki Lepik 235 p.
Pärnus toimuvad 17. märtsil Eesti meistrivõistlused koroonas võistkondadele. Võistkonna nimekirja arvati laudade järgi: Erki Lepik, Meelis Sarapuu, Marek Poltrago, Väino Ridal, Ilmar Poltrago, Lembit Lääne, Paul Uiboleht, Udo Kuslap, Laine Rande ja Milvi Kägu.
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
Jõgeva sotsiaalkeskuses Elukaar toimus möödunud neljapäeval kaks tähtsat sündmust: seal avati lift ning sotsiaalkeskus anti pidulikult üle riigilt omavalitsusele.
Jõgeva maavalitsus oli ammu seisukohal, et teenus peab tulema inimestele lähemale, st et linnas vanurihooldusteenust, aga ka muid teenuseid pakkuv sotsiaalkeskus peaks ka kuuluma linnale. See seisukoht ühtis ka riigi üldise suundumusega anda mitu oma senist funktsiooni üle omavalitsustele.
Pikalt ja põhjalikult ette valmistatud akt sotsiaalkeskuse üleandmise kohta maavalitsuse haldusalast linnavalitsuse haldusalasse oli tegelikult kirjutatud alla juba paar nädalat varem, nüüd andis maavanem Margus Oro tehingu märgiks sotsiaalkeskuse suure sümboolse puuvõtme üle linnapea Ants Pajule, avaldades lootust, et linn on sotsiaalkeskusele hea omanik. Sotsiaalkeskus Elukaar tegutseb nüüd osaühinguna, mida juhib kolmeliikmeline nõukogu, asutuse tegevjuht on aga endiselt Jaan Kabin.
Klaasid ümberringi
Kõigest viis aastat tagasi valminuna on Jõgeva sotsiaalkeskus mitmes mõttes tänapäevasem kui paljud teised hooldusasutused Eestimaal. Ent lift jäi ka siis täitumatuks unistuseks. Vajadus selle järele on olnud aga ilmne: hooldekodus on küllalt neid, kellele trepp on maja kahe maapealse ja ühe keldrikorruse vahel kulgemisel ülesaamatu takistus.
Sotsiaalkeskuse lifitivajadust ei unustanud maja nö hea haldjas, kunagine Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Virge Nurk-Mikkola ka siis, kui ta mõni aeg tagasi Tallinna elama siirdus, sest juba enne seda oli tema juhtimisel käima lükatud projekt, mille uhket tulemust kokkutulnud möödunud neljapäeval uudistada võisid: OÜ Invaru paigaldatud klaasseintega lift liigub ¹ahtis, mille esi- ja tagasein on samuti klaasist, nii et sõidu ajal võib vaadata nii õue kui ka tuppa.
Lifti muretsemiseks ja paigaldamiseks kulunud 561 000 kroonist tuli rohkem kui kolmandik Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuala Uurimis- ja Arenduskeskus ehk STAKESi vahendusel Soome välisministeeriumi välisabiprojektidele mõeldud rahast, ülejäänu aga Eesti riigilt sotsiaalministeeriumi vahendusel.
Lifti avamisel viibisid peale maakonna- ja linnajuhtide Soome suursaadik Eestis Pekka Oinonen koos abikaasa Irmeliga ning STAKESi direktor Tellervo Kling ja projektijuht Marja-Liisa Kauppinen. Kohal olid ka parasjagu Jõgeva-visiidil olnud sõpruslinna Keuruu esindajad (sealtki on sotsiaalkeskus materiaalset abi saanud), Riigikogu liige Mai Treial, tõstuki maaletooja OÜ Invaru juhataja Enn Leinuste ja vajalikud ehitustööd
teostanud aktsiaseltsi Jõgeva Ehitus esindajad.
Esimene sõit
Jaan Kabin avaldas heameelt selle üle, et viie sotsiaalkeskuses ametis oldud aasta jooksul on tal juba kolmandat korda põhjust midagi avada: 1996. aasta augustis oli selleks maja ise, kaks aastat hiljem suverõdust ümber ehitatud saal ja nüüd lift. Maavanem Margus Oro lisas, et selles väikeses üles-alla liikuvas klaaskarbis on kehastunud paljude inimeste koostöö ja jõupingutused ning ka rõõmu ja abi on sellest paljudel.
Virge Mikkola ja Enn Leinuste saatel tegi uue liftiga piduliku katsesõidu neljandat aastat sotsiaalkeskuses elav eakas ratastooliinvaliid Meeri Sõster. Tõsi küll, esimesel katsel ei hakanud tõstuk liikuma, ent põhjus leiti kähku: härra Leinuste oli kogemata avariinupu vastu toetunud ning tõstuki elektrisüsteem oli automaatselt välja lülitunud. Proua Sõster tunnistas aga teiselt korruselt naastes, et see olnud tema elu esimene liftisõit üldse. Ja ega Jõgeval sellist liikumisviisi vist mujal kui sotsiaalkeskuses ja haiglas harrastada saagi.
RIINA MÄGI
Neli jõgevamaalast sai päästeteenistuse aumärgi
Siseminister Tarmo Loodus tunnustas vapruse eest inimeste ja vara päästmisel või silmapaistvate teenete eest tuletõrje- ja päästetööde korraldamisel ja tegemisel päästeteenistuse aumärkidega nelja jõgevamaalast.
Päästeteenistuse medali koos lõviga (elupäästmise eest) pälvis Jõgevamaa päästeteenistuse Mustvee tugikomando tuletõrjujapäästja Aleksei Kriiskamägi. Mullu 13. septembril osales ta Mustvees nelja korteriga elumaja tulekahju kustutamisel, kus leidis 85-aastase teadvuseta naise ja kontaktivõimetu 55-aastase mehe. Tänu Aleksei vaprale tegutsemisele jäid kannatanud ellu.
Silmapaistvate teenete eest tuletõrje- ja päästetööde korraldamisel ja tegemisel said päästeteenistuse medali Jõgeva päästeteenistuse tehnika- ja majandustalituse juhataja Jaanus Sepp, Põltsamaa tugikomando tuletõrjuja-päästja Viktor Pent ning Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Ülle Krikmann.
"V"
Üleeile Jõgeva haiglas toimunud kuulmisabi teabepäeval said kuulmispuudega inimesed kasulikku nõu ja moodustati ka oma organisatsioon - Jõgeva Vaegkuuljate Ühing.
Teabepäeva ettekanded käsitlesid vaegkuulmisega seotut kolmest aspektist: meditsiinilisest, sotsiaalabi alasest ja organisatoorsest küljest ning peale kuulmispuudega inimeste olid tulnud üritusele infot saama ka omavalitsuste sotsiaaltöötajad.
Jõgeva haigla kõrvaarst Kaie Heero rääkis kuulmiskahjustustest, Mari Reilson Tartu Ülikooli kõrvakliiniku kuulmiskeskusest kuulmisabi ja rehabilitatsiooni võimalustest. Jõgeva maavalitsuse sotsiaalala spetsialist Aime Retpap andis ülevaate tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimustest ja korrast.
Eesti Vaegkuuljate Ühingu esimees Uno Taimla ning Rootsi Vaegkuuljate Ühingu Värmlandi maakonnaorganisatsiooni esindajad Torbjörn Ranefell ja Stig Björklund saabusid Jõgevale põhiliselt selleks, et teha vaegkuuljatele selgeks, mida nad võidaksid, kui moodustaksid oma ühingu. Eestis on praegu üheksa piirkondlikku vaegkuuljate ühendust (kümnes on registreerimisel), Jõgevamaa on üks maakondi, kus selline organisatsioon puudub. Värmlandi vaegkuuljate ühing on aga nõuks võtnud aidata Eesti Vaegkuuljate Ühingul katta maakonnaorganisatsioonidega kogu Eesti ning pakkuda edaspidi organisatsioonide tõhusaks tegutsemiseks vajalikku koolitust nii ühingute juhtidele kui ka lihtliikmetele.
Torbjörn Ranefelli tõi vaegkuuljate organisatsiooni kasulikkuse kohta näiteid oma tööst: Värmlandi organisatsioon püüab näiteks operatiivselt välja selgitada inimesed, kes on trauma või kuulmislanguse tagajärjel vaegkuuljate hulka lisandunud, et nad ei jääks nende jaoks põhjalikult muutunud oludes üksi, vaid neil oleks situatsiooniga kohanemisel kelleltki abi ja tuge saada. Samuti püüab ühing mõjutada poliitikuid ja muid otsuste tegijaid, et nad seisaksid head selle eest, et abivahendid ei muutuks ühelegi puudega inimesele kättesaamatuks nende liiga kõrge hinna ja liiga väikese soetamistoetuse või pikkade järjekordade pärast kuulmiskeskustes.
Teabepäevale tulnud vaegkuuljad hääletasid üsna üksmeelselt oma organisatsiooni moodustamise poolt, heaks kiideti ka mõni nädal tagasi koos olnud initsiatiivgrupi koostatud põhikirja projekt. Jõgeva Vaegkuuljate Ühingu juhatusse valiti Sirje Aaving Põltsamaalt, Ene Kruus Tormast ja Herbert Sööde Jõgevalt, revidendiks Otto Ivask Jõgevalt.
RIINA MÄGI
Põltsamaa aukodanikeks said pedagoog ja piimandusveteran
Möödunud neljapäeval Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud Eesti Vabariigi 83. aastapäevale pühendatud koosviibimisel kuulutati välja tänavused linna aukodanikud ja teenetemärgi saajad.
Aukodaniku tiitliga tunnustatakse teenekaid põltsamaalasi alates 1994. aastast. "Aukodaniku kandidaate on õigus välja pakkuda linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel ning Põltsamaal registreeritud ja tegutsevatel juriidilistel isikutel," ütles linnapea Margi Ein.
Linnavalitsuse ettepanekul sai tänavu linna aukodanikuks kauaaegne matemaatikaõpetaja Leida Ulp (s 1916), kes on töötanud pedagoogina alates 1951. aastast. Teenekas pedagoog on kuulunud Aiandusseltsi ja Looduskaitse Seltsi juhatusse ning laulnud segakooris Heli. Linnavalitsuse algatusel kuulutati aukodanikuks ka aastatel 1944-1977 Põltsamaa meierei juhatajana töötanud Eduard Sild (s 1914), kes on tegelenud ka Põltsamaa piimatööstuse ajaloo uurimisega. Põltsamaa linna teenetemärk anti tänavu Elmar Raamile.
1940. aastal sündinud mees oli aastatel 1977-1984 Põltsamaa Linna RSN Täitevkomitee esimees. "Ajal, mil ma linnavalitsust juhtisin, sai mõndagi ehitatud, näiteks kinomaja, telegraafihoone ja kaheksa silda," ütles kunagine linnapea.
Veel said linna teenetemärgi skaudijuht Leo Laurits ja Põltsamaal korraldatava noorte puhkpillimängijate suvekooli peadirigent, Norra muusikapedagoog Age Korneliussen.
Tänavuse kultuuripreemia anti kultuuritöötaja Senta Bergmanile, hariduspreemia kooliõpetaja Sirje Suvile ning spordipreemia Kuno Ämarikule.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Esmaspäeva ennelõunal kella 11 aegu leiti ootamatult surnuna oma korteris Tabiveres Ludmilla (1941). Kadunu surnukeha lamas selili korteri elutoas. Tema näo ümbruses oli ohtralt verepritsmeid, aga esmasel vaatlusel laibal vägivallatunnuseid ei olnud. Verepritsmed olid väljunud suust. Viimati nähti kadunut elusana reedel.
Sama päeva õhtul kella seitsme aegu leiti surnuna oma korteris Jõgeval Suurel tn Adolf (1941). Surnukeha lebas voodis ja sellelt ei leitud esialgse vaatluse käigus vägivallatunnuseid. Mõlema surma põhjuse kindlaks tegemiseks on laibad saadetud kohtuarstlikku ekspertiisi.
Läinud nädalavahetusel nägid ühe pere lapsed, et keegi võõras sõidab nende perele kuulunud reega. Asja kontrollimisel selgus, et ööl vastu 15. jaanuari oli Põltsamaa vallast Neanurmest ühe perekonna tühjalt seisvast majapidamisest tallist ära varastatud regi. Talli uksed lukus ei olnud. Ree oli ära viinud viis kilomeetrit eemal elav 46aastane naine. Ta oli reele heinapallinööri külge sidunud ja nii rege kodu poole vedanud, kuni 20 aastane tütar poolel koduteel talle vastu ja appi vedama tuli. Emal ja tütrel on hobune, korras regi aga puudu. Veebruaris viis ema samale perele kuuluvast tühjast majapidamisest ära tooli. Ree ja tooli omanik hindab saadud kahju 2500 kroonile.
Jõgeva linnavalitsusest varastati fotoaparaat
Läinud neljapäeval tööpäeva lõpus ilmnes, et Jõgeva linnavalitsuses on käidud vargil. Arvatavalt kella kahe paiku päeval oli linnapea kabinetist ära viidud fotoaparaat ja fotoaparaadi kott, kus asus pussnuga. Varalist kahju on hinnatud 15 000 kroonile.
Ära viidud auto on senini kadunud
Ööl vastu esmaspäeva viidi Tabiveres Tuuliku 7 suurelamu eest ära 1993. a valmistatud tumehall diiselmootoriga sõiduauto Nissan Sunny registreerimisnumbriga 647 TDE. Auto oli ööseks pargitud autoomaniku elukohas ning autosse oli jäetud auto registreerimistunnistus ja kindlustuspoliis. Auto asukohta pole seni kindlaks teha õnnestunud.
Ööl vastu pühapäeva on Jõgeval üritatud sisse murda OÜ Karu rauapoodi arvatavalt ehituskauba varguseks. Lõhutud oli lukustus. Kauplusehoone ümber on aiaga piiratud territoorium, kus hoiti lahtiselt noort isast hundikoera. Vargusekatse ööl jäi koer kadunuks. Poeomanikud hindavad saadud kahju 1000 kroonile.
Jõgeva Gümnaasiumist saadeti politseiprefektuuri kaebus, et nende kooli VIII klassi poiss ei täida korralikult koolikohustust: I veerandil puudunud põhjuseta kuus päeva ja 26 üksikut tundi, II veerandil puudumised jätkusid ning III veerandil neli päeva ja 31 üksikut tundi. Poisil olid tunnistusel ka puudulikud hinded. Ema, kes küll kinnitas, et ta lapse igal hommikul korralikult kooli saatis, leiti siiski süüdi selles, et ta ei ole korralikult täitnud oma lapse kasvatamise ja õpetamise kohustust ning teda karistati 265-kroonise trahviga haldusõigusrikkumiste seadustiku § 153 lg 1 järgi.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Neljapäeval on pilves selgimistega ilm. Sajab lund, võib ka tuisata. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur 0°C ... -5°C.
Reedel on pilves ilm, võib sadada lund. Tuul pöördub itta ja kirdesse. Õhutemperatuur öösel -2°C ... -8°C, päeval 0°C ... -5°C.
Neljapäev, 1. märts 2001. a.
Lehm Pärli ja teised Jõgevamaa tublid piimaandjad
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
VAIKE KÄOSAAR
AS Vooremaa Teed loodetakse reaalselt käivitada alates juunist
RAIVO SIHVER
Jõgeva piimakombinaat võtab taas piima vastu
RAIVO SIHVER
ENN VAHESSAAR
KIRJAD
Prooviks enesekriitilisemalt, härra Ammas?
SVEN MIKSER,
Keskerakond
JUHTKIRI
1. märts 2001
ASis Adavere Agro töötab Eesti parim piimakarjakasvataja
JAAN LUKAS
Jõgeva leivatehase uued juhid plaanitsevad toodangu suurendamist
JAAN LUKAS
Minister lahkas piimaühistu tulevikku
RIINA MÄGI
Jõgevamaa parim ettevõte on Põltsamaa suurim tööandja
RAIVO SIHVER
Nõva PÜ lehmad ASile Pajusi ABF
RAIVO SIHVER
RIINA MÄGI
ROZETA MEOS,
Loo Keskkooli õpetaja
Jõgevamaa parim kuldsuu on Tanis Kulp
HILJA TOOME
Jõgevamaa noormees jõudis Euroopa metsameeste suusaparemikku
JAAN LUKAS
Tähe saalibändimängijad võistlevad väärikalt Eesti meistrivõistlustel
JAAN LUKAS
PAUL UIBOLEHT
RIINA MÄGI
Neli jõgevamaalast sai päästeteenistuse aumärgi
"V"
RIINA MÄGI
Põltsamaa aukodanikeks said pedagoog ja piimandusveteran
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Jõgeva linnavalitsusest varastati fotoaparaat
Ära viidud auto on senini kadunud
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja