"Meiegi kooli kimbutab ruumikitsikus. Suudame vastu võtta ligemale 750 õpilast. Neist kolmandik saabub kooli bussiga," nentis Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
"Meiegi
kooli kimbutab ruumikitsikus. Suudame vastu võtta ligemale 750
õpilast. Neist kolmandik saabub kooli bussiga," nentis
Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit.
FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Iga 1. september - teadmistepäev - on paljudele oodatud ja eriline. Seda eriti esimesse klassi astujatele, tänavu on neid Eestis 14 050. Jõgevamaa kolmkümmend kooli võtab vastu 6300 õpilast, neist 470 esimesse klassi.
Selle õppeaasta eripäraks on, et 1. september langeb puhkepäevale ja koolidel on vaba valik, kas alustada õppetööd täna või 3. septembril. Kui Tallinnas alustab täna õppeaastat vaid kolm kooli, siis Jõgevamaal heliseb koolikell rohkem kui pooltes koolides. Pidulikud avaaktused on nii Jõgeva kui ka Põltsamaa gümnaasiumides, Jõgeva koolilapsed teevad traditsioonilise rongkäigu läbi linna ja linnapea peab neile tervituskõne. Puurmani, Kaarepere, Aidu, Kamari ja veel mõned väiksemad koolid otsustasid kokku saada alles esmaspäeval.
"Meil on üle kaheksakümne õpilase, neist enamik peab kooli sõitma, kuid laupäeval veel koolibuss ei käi. Ennem käisid mitmed, näiteks Mullavere ja Nava lapsed kooli ja koju rongiga, kuid seal pole enam ei rongi ega bussipeatusi. Laste kooli toomisega on Jõgeva ja Palamuse vallavalitsus senini kenasti toime tulnud. Et tänavu peab olema söögivahetund varasemaga võrreldes pikem, alustame tööpäeva veerand tundi varem, kell 8. Lastel on raskusi koju saamisega," nentis kooli õppealajuhataja Alma Teider.
"Buss läheb Jõgeva poole kell 13, kuid sellal saavad koju vaid algklassid. Kella kolmene buss meil enam ei peatu, veerand viiese järgmine peatus on alles Jõgeval. Bussifirmad on muutnud laste ja õpetajate kooliskäimise raskeks."
Kuni kolm kilomeetrit
Lisaks söögivahetunni pikendamisele 20le minutile näeb sotsiaalministri 1. augustil jõustunud määrus "Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele" ette veel teisigi muudatusi. Määrus sätestab ka õpilase jalgsi käidava koolitee pikkuse, mis ei tohi ületada kolme kilomeetrit.
Fikseeritud on ka koolikoti lubatud kaal põhikooli õpilastele. Esimese kuni kolmanda klassi õpilase koolikott koos sisuga ei tohi olla raskem kui kolm kilo; IV-VI klassi lapsel võib see olla pool kilo raskem; VII-IX klassi õpilased võivad kanda kuni 4,5 kilost koolikotti.
Samuti on paika pandud, et koduste õpiülesannete lahendamisele ei tohiks kuluda mitte üle kolme tunni. Esimeses klassis koduseid ülesandeid üldjuhul ei anta.
"Lastel on väga rasked koolikotid. See rikkus, et oleks topeltõpikud, on juba möödas. Õpikud on küll ilusad, kuid suured ja rasked. Huvi
pärast panin oma III klassi inglise keele õpiku kaalule - ainuüksi see kaalus 700 grammi. Aga igas õppeaines on veel mitu vihikut, mida tuleb lapsel kaasa tassida," muretses võõrkeelte õpetaja Alma Teider.
Uuenenud koolimajad
Riigi ja omavalitsuste poolt eraldatud rahadega on tänavu kas tehtud või tehakse suuremat remonti Jõgeva Gümnaasiumis, Adavere, Torma ja Voore põhikoolides, Puurmani Keskkoolis, Jõgeva Ühisgümnaasiumis. Mingil moel tehti uuenduskuuri peaaegu igas koolimajas.
"Saime ilusa söögisaali ja uue sisustusega köögi. Ehitatud on hästi, isegi väga hästi," oli C. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli direktor rahul. Esmaspäevast saavad seal sooja einet kõik kooli 210 õpilast.
ARDI KIVIMETS
Helsingis tehtud keerulise ajuoperatsiooni üle elanud Jõgeva tüdruk Kerdi Lääne on sedavõrd hästi paranenud, et jätkab homme kooliteed Jõgeva Gümnaasiumi kolmandas klassis.
Kui Kerdi haiglast Jõgevale tagasi jõudis, andis klassijuhataja Tiiu Õunap nõusoleku kaks kuud koolitööst eemal olnud tüdrukule järelaitamistunde anda. Kerdi, kes teise klassi lõpetas kiituskirjaga, sai lünkade likvideerimisega ise hakkama. "Eriti hoolikalt harjutasin korrutustabelit. Mu meelistunniks on aga kehaline kasvatus, kusjuures eriti meeldib joosta," ütles Kerdi Lääne Vooremaale.
"Pärast taastusravi Haapsalus ja kosutavat suvepuhkust erinevates paikades on meie laps igati hästi paranenud. Iseäranis tervistavalt mõjus talle ujumine. Mõistagi vajab tüdruku tervis ka edaspidist jälgimist," lausus Kerdi ema Kaja Lääne.
Suvel sai Läänede pere ajalehest lugeda ka teist meeldivat uudist. "Soome neurokirurg professor Juha Hernesniemi, kes opereeris Kerdit, päästis ka kuulsa dirigendi Neeme Järvi elu. Hea, et maailmas leidub inimesi, kes teevad ennastsalgavalt ja järjekindlalt oma tööd, kuid väldivad enesereklaami," arvas Kaja Lääne.
"Hingevalu, mis sai meie peres alguse Tartu arstide poolt Kerdile pandud ajutüve kasvaja diagnoosist, püsib meie peres aga siiani. Loodan, et selliseid kannatusi ei pea enam üle elama teised Eesti pered," lausus tüdruku isa Tarmo Lääne.
JAAN LUKAS
Eesti Taluvõi pankrotivara pandi müüki alghinnata
Neljapäeval otsustas AS Eesti Taluvõi pankrotitoimkond panna pankrotivara uuesti müüki alghinda näitamata. Samuti otsustati lõpetada läbirääkimised OÜga Dagligen, kes ei täitnud enampakkumise nõudeid.
Vara müük 2,5miljonilise alghinnaga ebaõnnestus ka põhjusel, et ainukene pakkumine ei olnud nõuetekohaselt vormistatud. "Saime OÜ-ga Dacosta Trade kokkuleppele, et rendileping lõpetatakse ennetähtaegselt, alates 1. septembrist," rääkis pankrotihaldur Toomas Saarma Vooremaale. Teatavasti olid pankrotistunud ettevõtte seadmed nende kasuks rendilepinguga koormatud.
Üldse on ettevõtte vastu esitatud võlanõudeid 12,4 miljoni krooni ulatuses. Suurimad võlausaldajad on 3,5 miljoniga Eesti Maapank ja 2,5 miljoniga Pärnu firma OÜ Dubloon. Viimase avalduse põhjal kuulutaski kohus välja ettevõtte pankroti.
AS Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadile müüs piima 267 lehmapidajat. Kombinaat võlgneb neile üle 1,5 miljoni krooni.
21. juuli Vooremaa kirjutas ammoniaagilekke ohust Jõgeva piimakombinaadis. 18. juulil oli 500liitrisest mahutist voolanud vannidesse 50 liitrit ammoniaaki. Päästeteenistus käis kohal ja likvideeris ohu. Siis teatas linnapea Ants Paju, et järgmise nädala algul viiakse ammoniaak linnast ära. 9. augusti Vooremaa kirjutas aga, et ammoniaak jäeti Jõgevalt ära vedamata.
"Minu teada on ammoniaak Jõgevalt ära viidud," teatas neljapäeval pankrotihaldur Toomas Saarma maakonnalehele. Jõgevamaa Päästeteenistusest teatati, et omanik OÜ Dacosta Trade viis ammoniaagi spetsiaalse autoga Jõgevalt ära juba kaks nädalat tagasi.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
KÜSITLUS
Helle, talunik:
"Tänapäeval küll, vaatan seda oma laste järgi. Nüüd on tulnud juurde igasuguseid töövihikuid ja õpikud on ka paksemad, kui olid minu kooliajal. Nõudmised ja programmid on ka palju suuremad, meie ajal ei olnud sellel nii suurt rõhku peal. Koolikoti kokkupanek on märksa kallim: juba vihikud maksavad palju, õpilaspäeviku saab 25 krooniga - need on ju meeletud hinnad. Spordijalatsitest ja dressidest ärme räägimegi. Eriti raske on lastel, kes peavad talvel bussi peale jõudmiseks mitu kilomeetrit läbi lume sumpama."
Eiko, autojuht:
"On. Mu tütar läheb esimesse klassi, eks tema koolikott ole kergem kui suurematel õpilastel. Koolikott koos sisuga tuleb tõesti kallis, kuid ega lapse kooliminek ei tule üllatusena. Kõike vajaminevat ei pea ju korraga ostma, väljaminekuid saab hajutada. Samuti ei saa oste päris viimase päeva peale jätta. Põhilised koolitarbed on ostetud, kuid ega ma täpselt teagi, mida kõike koolis nõutakse, nii et võib mõni üllatuski ette tulla. Arvan, et spordidress ei pea enam kõigil ühesugune olema, nagu minu kooliajal nõuti."
Pille, abiturient:
"Eriti veel siis, kui ees on keskkooli viimane klass. Õppeaineid tuleb ju juurde, ja kui tahad minna edasi õppima, siis tuleb endale ka raamatuid osta. Vana koolikotiga vean veel läbi, kuid konspektidele ja raamatutele kulub päris kõvasti raha. Eks mõned, kellel rohkem võimalusi, käivad koolis uhkemalt riides ja kallima koolikotiga. Juhtub sedagi, et rikkamate vanemate lapsed hakkavad vaesemaid mõnitama. Koolis on mugav käia - buss võtab koduväravast peale ja toob õhtul tagasi. On normaalse pikkusega tööpäev."
Heljo, lasteaiaõpetaja:
"Oleneb kellele. Tänapäeval peab olema lastel koolis ja ka lasteaias kaasas küllaltki palju õppevahendeid. Raamatud on ilusad, kuid kaalult ja formaadilt koolikoti jaoks liiga suured, hinna poolest samuti. Ka lasteaialapsele on vaja osta vihikuid, joonistusmappi, pliiatseid, kustutuskummi, võimlemisriideid ja muud. Lisaks koolitarvetele vajab ta veel mänguasju, nii et koolieeliku "koolikotile" kulub vaata et veel rohkem raha kui koolilapsele."
Jaan, kollektsionäär:
"Minu koolikott, pigem märss, oli küll väga raske. Seepärast, et tollal - kohe pärast sõda, kui mina koolis käisin, polnud koolitarbeid saada. Esimesse klassi läksin pasteldega, seljas sõjaväeriidest õmmeldud pluus. Nüüd on haridus kõrgemalt hinnas. Ega mu tütrelgi, kellel on neli kooliminevat last, kerge ei ole. Riigipoolne lastetoetus on väga väike. Lapsi on vaja koolitada ja eks vanematel tule oma lapsi ja lapselapsi toetada."
Maria, abitööline:
"Mõnele on see raske, kuid mõni suurem tüdruk paneb kilekotti vaid mõne vihiku ja teeb kodus näo, nagu käib koolis, kuid läheb hoopis mujale. Minu lapselapsed elavad Ukrainas ja minu teada on nende koolitamine seal raske. Ennem olid õpikud tasuta, kuid nüüd tuleb need ise osta. Koolis küsitakse kümnenda klassi lapselt juba õppemaksu. Varem oli mul võimalus lapsi natuke toetada ja rahakaarti saata, kuid nüüd on neil teine riik."
Keitlin, õpilane:
"Natuke raske ta on, aga pole midagi - väiksemate klasside raamatud on veel raskemad ja kallimad. Et koolis hästi läbi saada, tuleb õpikud ja vihikud ikka kooli ja koju tassida. Spordidresside kott samuti. Neid oleks võimalik ka kooli jätta, kuid siis ei saa enam kindel olla, et need järgmisel päeval enam alles on. Koolikoti ja selle sisu võib kätte saada kas saja või tuhande krooni eest. Mõni saab lubada endale kallimaid asju."
Paavo, kunstnik:
"Oma koolikotti ma ei mäleta, kuid rohkem tuleb meelde sussikott. Poisil oli sellega küll häbi käia, kuid selle koti peal oli hea liugu lasta ja kaitsevahendina kasutada. Viimastes klassides tegime pinginaabriga tööjaotuse, et mõlemad ei tassiks kõiki raamatuid kaasas. Nüüd teeb see, et laste koolikott täis panna, vanemate rahakoti tunduvalt kergemaks."
Maarjas küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVIT©
JUHTKIRI
Kui 62 aastat tagasi Westerplatte kindlust kaitsnud poolakad välja arvata, siis sellist inimest vist ei olegi, kellel poleks esimesest septembrist meeldivaid mälestusi. Ikka on tore meenutada, kuidas kunagi pidulikuks päevaks ülesvuntsituna, lapsevanem ühe ja lilleõis teise käe otsas esimest korda kooli poole suunduti. Esimese septembri entusiasm ajapikku küll nõrgenes, kuid too esimene päev jääb alati ja kogu eluks meelde.
Ka ülejäänud kordadel on esimene september ikka üks rõõmupäev olnud. Inimene väsib kõigest, ka puhkamisest, ning pika suve vahelduseks on kooliminek päris teretulnud. Kohe esimesel septembril tavaliselt veel kahtesid ei panda, õppenõukogu ette ei tirita ning koolist väljaviskamisega ei ähvardata. Pealegi näeb jälle uusi sõpru ja vanu vaenlasi ning juttu jätkub kauemaks.
On olemas ka eraldi liik täiskasvanuid, kes samuti lähevad sel päeval teatud mõttes esimest korda kooli – õpetajatena nimelt. Mis sellest, et omaenda mälestused kooliskäimisest veel värsked ning ka praktika ajal paar kuud ennast lastel kiusata lastud. Esimene päris oma klass ning lapsed, kelle vaimu suurekskasvatamine ainult sinu vastutada, ei unune iial. Tõsi küll, tänapäeval on vabatahtlikult õpetajaks kippuv kõrgharitud noor nii harv nähtus, et tähelepanu ja heasoovlikkus on kooli poolt kindlustatud, kui aga noor pedagoog veel meessoost olema juhtub, hellitatakse ta esialgu päris ära.
Ka lapsevanematel pole põhjust tarkusepäeva paha sõnaga meenutada. Sellele eelnenud päevad võisid küll tuua tohutult askeldamist, mõned hallid karvad ning tühjuse rahakotti, kuid need on sedapuhku möödas. Oma lapsed on meile ikka kallid, maksku nende koolitamine siis kui ränka raha tahes. Pealegi on ju lootust, et kord kõrge hariduse pulga peale jõudnuina võsukesed ka oma esivanemaid päris ära ei unusta.
Vooremaa õnnitleb tarkusepäeval kõiki asjassepuutuvaid isikuid, soovib jõudu, jaksu, kannatlikkust ja head tahet, sest ükskord saame me vaimult suureks niikuinii!
1. september 2001. a
ELU JA INIMENE
Kaarlimõisast saab nutika pea ja osavad käed
Põltsamaa vallas asuv Kaarlimõisa on üks tähelepanuväärsemaid paiku Eesti hariduselus. Kaarlimõisas asuv Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool koolitab spetsialiste, kes suudavad end tänases konkurentsis hästi maksma panna. Eriti kuulsad on Kaarlimõisast tuule tiibadesse saanud kokad, ehitajad ning autoremondilukksepad
Nüüdse Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli eelkäijaks oli Eesti Aleksandrikool, mille kunagises hoones on praegu muuseum. Kutsehariduse õpetamist alustati aga Kaarlimõisas kaheksakümmend aastat tagasi. Nõukogude ajal oli kooli nimi Hans Pöögelmanni nimeline Maakutsekool.
Suvel töötas Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis viieliikmeline vastuvõtukomisjon. "Tänavu sooviti kõige rohkem õppima tulla ehitaja eriala. Üldse tuleb tunnistada, et tänavused õpilaskandidaadid olid igati rõõmsad ja tänulikud, kui said teada, et
nad meie kooli vastu võetud on. Ühe noormehe ema hakkas aga suurest rõõmust nutma, kui teatasin talle, et tema poeg on õpilasperre arvatud," rääkis vastuvõtukomisjoni juhtinud õppealajuhataja Enno Paatsi. "Enne kooli tööle tulekut töötasin Järvamaa riigikaitseosakonna juhatajana," ütles mees, kes aukraadilt on erukapten. "Kahju, et koolis poistel sõjalist õpetust pole, sest oleksin seda valmis õpetama. Küll aga püüan meie kooli noormehi ette valmistada ajateenistuseks Eesti kaitseväes," lausus erukapten Paatsi, kes erialalt on hoopis vene filoloog.
Direktriss pid¾aamapeol
Esmaspäeval on koolis uue õppeaasta avaaktus. Teadmisi ja oskusi hakkab omandama üle 500 õpilase, kellest ligi 183 on uustulnukad. "Esimesel päeval on minulgi südames mõningane pabin ja ärevus, nagu läheksin ise esmakordselt kooli. Sel päeval kingitakse õpetajatele palju lilli, kusjuures nii rõõmustavad pedagooge mitte ainult praegused, vaid ka endised õpilased. Minu enda lemmiklilledeks on meelespead, kuid kahjuks need suvel ei õitse. Mulle ja mu kolleegidele meeldib aga, et koolimaja pidevalt lilled kaunistavad. Hiljuti tõime klassiruumidesse ja koridoridesse rohkesti potililli ühest Räpina lähedal asunud aiandist, mis oma tegevuse lõpetas," rääkis kooli direktori kohusetäitja Viive Kibena. Kooli tuli ta 1988. aastal ning oli kuni möödunud suveni direktori kohusetäitja kasvatustöö alal. Pärast kauaaegse direktori Mart Vahesoo ametist lahkumist määrati Viive Kibena direktori kohusetäitjaks.
Õpetajate ning õpilastega suheldes eelistab direktriss Kibena öelda pigem "sina" kui "teie". "Ma soovin, et kooli õpilased ning õpetajad tunneksid end ühe perena. Pealegi tahan suhtuda õpilastesse kui endaga võrdsetesse ja sisendada neisse eneseusku. Ma ei arva, et distsipliin iseenesest seetõttu paraneb, kui ma enda ja õpilaste vahele barjääri loon ja kunstlikult distantsi hoian," arvas koolijuht.
Viive Kibena peab oluliseks, et koolis ei tegeldaks aktiivselt poliitikaga. "Ma huvitun poliitikast, kuid leian, et kool peab olema poliitikavaba. Nii pole ma ka ise ühtegi erakonda astunud, kuigi pakkumisi on tehtud," ütles ta.
Enne direktori kohusetäitjaks kinnitamist oli Viive Kibena autoremondi õppegrupi klassijuhataja ja nii sai ta peaaegu ka ise selgeks autode remontimise. "Autoga sõita ma siiski ei oska, sest tagurdamine pole senini veel õnnestunud," lausus Viive.
Kui palun rääkida mõnest õppurite poolt visatud vembust, ütleb ta: "Ega mul ei tule meeldegi, et mulle koolijuhiks olemise ajal vingerpussi mängitud on. Aga tegelikult siiski, üks naljakas lugu meenub küll. Kord oli ühiselamus pid¾aamapidu, kuhu mindki kutsuti. Kuigi pid¾aamat mul seljas polnud, tuli mul koos õpilastega sellised vigurid kaasa teha, et las aga olla," tunnistas kodu- ja põllutöökooli perenaine.
Öösel ühiselamusse ei pääse
Põltsamaast kaugemal elavate õpilaste teiseks koduks on ühiselamu. "Õhtul kell üheksa algab nii tüdrukute kui ka poiste ühiselamus õhtune õppimisaeg. Enne öörahu, mis algab kell 23.00, tuleb kõik õpilased üle lugeda ja kui kedagi pole, on vaja tema puudumise põhjus välja selgitada. Puudumine on korrarikkumine, mille eest võib ka direktori käskkirja saada. Vahel laseme õpilastel koguni ise endale karistuse valida. Öörahu ajal võõrad aga ühiselamusse ei pääse," rääkis kasvataja Tiina Klaar, kes on ühiselamus ametis kella 16st kuni 23ni. "Kasvatajal tuleb mõelda ka sellele, kuidas pärast õppetunde õpilaste vaba aega sisustada. Üheks võimaluseks on meie koolis osaleda huvialaringides, näiteks arvuti-, tantsu-, aeroobika- ja võrkpalliringides," lausus Tiina Klaar.
Restoranides, kohvikutes, kauplustes, ehitusfirmades, taludes, põllumajandusettevõtetes ning mujalgi on Põltsamaa Kodu ja Põllutöökooli neide ja noormehi praktikantidena tundma õpitud. Tänavu sõlmis kool lepingu firmaga Hansatee, mistõttu kokkkondiitriks õppijad said võimaluse praktiseerida Hansatee laevadel, mis sõidavad Soome. "Laeval tuleb meie õpilastel kõiki kokatöid teha, nii sooja toitu valmistada kui ka külmlauda katta. Kokad elavad tõelist "meremehe elu" ega saa ka siis laevast väljuda, kui laev sadamas on," rääkis praktikaosakonna juhataja ja autosõiduõpetaja Lembit Alumere.
"Ideaalne õpilane on see, kes on võimekas nii teoorias kui ka praktikas. Paraku pole kõik sellised musterõpilased. Tänapäevases konkurentsis on läbilöögivõimelisemad need, kellel on tugevamad praktilised oskused," märkis Alumere. Praktikapealik rääkis ka oma töös kogetud naljakamatest seikadest. "Mõnigi linnapiiga on loomakasvatuspraktikal lehma kartma hakanud. Kord nägin aga künnipraktikal noormeest, kes usinalt labidaga kaevas. Mõtlesin, et tal on väike maalapp kündmata jäänud ja nüüd püüab päästa, mis päästa annab. Asja uurides aga selgus, et üks adra osa, täpsemalt sõlm, oli maa sisse jäänud ning tulevane põllumees kaevas seda labidaga välja."
Kokad Peterburis
Kogu Eestis on Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool kõige rohkem kuulsaks saanud kui kokki ja kondiitreid koolitav õppeasutus. Siin õppinud toiduvalmistajaid töötab ka Eesti tuntumates baarides ja restoranides.
Teise kursuse kokkade klassijuhataja Taimi Saarmann on käinud koos õpilastega peolaudu ette valmistamas ka Peterburi Eesti konsulaadis. "Sidemed konsulaadiga said alguse tänu endisele põltsamaalasele Märt Piiskopile, kes Peterburis konsulina töötas. Nüüd oleme Peterburis põhiliselt fourchettelaudu katnud. Kui rootsi laual võivad olla ka kahvlid, siis fourchettelaua puhul kasutatakse vaid tikuvõileibu," selgitas Taimi Saarmann.
"Minu arvates tulevad meie kooli kokaõpilastel kõige paremini välja koogid, küpsised ja magustoidud," arvas ta. Koolis valmistatud roogasid süüakse Kaarlimõisas ka avaaktusepäeval 3. septembril.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Sadala kandi kirjasõna austajatel oli üleeile rõõmus päev: Sadala raamatukogu avas oma uksed uutes, remonditud ruumides.
Ega raamatutel ja lugejatel vana rahvamaja teisel korruselgi väga halb elu olnud, aga paraku on raamatud üsna rasked asjad, eriti kui neid riiulitäite kaupa koos on, nii et vahelagi oli juba üsna kaardu vajunud. Tuletõrjespetsialistid käisid ka oma nõudmistega pinda, aga eakas puithoones polnud neid kuidagi võimalik täita. Sestap otsustatigi raamatukogule hoopis uued ruumid korda teha - ühes vallale kuuluvas paneelmajas.
Üheksakümnendate alguses, kui maja ehitama hakati, oli plaan sinna peale korterite ka lasteaia jaoks ruumid rajada. Siis läksid aga ajad segaseks ja Sadalasse lasteaia loomise idee läks kalevi alla. Nüüd tegutsevad samas majas juba ambulatoorium, hambaravikabinet, juuksuritöökoda ja söökla, kus mõnisada meetrit
eemal asuva Sadala Põhikooli lapsed lõunat söömas käivad, nii et raamatukogu sobis sellesse "komplekti" vägagi.
Remondi tegid seni kolikambri staatuses ruumides kohaliku firma Sadala Küte remondimehed, vald käis selleks välja 50 000 krooni. Pärast kolmenädalast kolimist võidi üleeile avamispidu pidada.
"Sellist mahtrat teist korda küll enam üle elada ei tahaks. Õnneks olid lugejad varmad aitama," ütles raamatukogu juhataja Ulvi Luht.
Peatselt ka internet
"Eestlasele on raamat ajast aega tähtis olnud. Suuresti tänu raamatule oleme teist korda vabad ja iseseisvad. Praegu suurendab lugupidamist raamatu vastu seegi, et raamat on suhteliselt kallis ja maainimesele ka raskesti kättesaadav," ütles uue raamatukogu avamisel Torma vallavanem Mati Kepp. "Nii siia kui ka Tõikvere raamatukogusse on lootust peatselt Ühispangast kasutatud, aga korralikud arvutid saada. Siis saab sisse panna ka internetiühenduse."
Esialgu tuleb piirduda sissehelistamisteenusega, sest püsiühenduse jaoks pole raha: maaraamatukogude internetiseerimise programmi Külatee rahad läksid Jõgeva maakonna keskraamatukogu direktori Vaike Oro sõnul põhiliselt Tartu maakonda, kuna seal oli olukord kõige hullem ja maakond oli valmis internetiprojektidesse ka oma raha paigutama.
Mati Kepi sõnul on nüüd valla kõik kolm raamatukogu - Torma, Tõikvere ja Sadala - saanud tänapäevase näo. Torma maja igatseb küll veel välisviimistluse järele ja vastavatud Sadala raamatukogus on korda tegemata veel tualettruum. Mis aga Sadala
muusse kultuuritöösse puutub, siis on ka ringide tegevus plaanis raamatukoguga samasse majja üle tuua: seal on paar paraja suurusega saali selle tarvis olemas.
Selle üle, mis vanast rahvamajast saab, on aga vaja kohaliku rahvaga tõsiselt aru pidada.
Cartland ja ajalehed
"Olen viimasel ajal päris paljudes kohtades koos kohaliku rahvaga raamatukogu uute ruumide üle rõõmustada saanud: õnneks mõistavad meie omavalitsusjuhid hästi, kui tähtis asutus raamatukogu maakohas on," ütles Vaike Oro. "Sadala uus raamatukogu on kena, loodame, et tulevikus suudetakse siia ka mõni kaasaegsem mööblitükk muretseda."
Kõige kiiremini läheb ilmselt vaja uusi riiuleid, sest kuigi kolimise käigus osa nõukogude ajal välja antud raamatute varueksemplare maha kanti, pole raamatukogu juhataja sõnul praegu võimalik riiulite puudumise tõttu näitustki üles panna.
"Meil kõigil on hea meel, et raamatukogu on nüüd täpselt sellises kohas, kus ta olema peab, ütles avamispeol agar raamatukogu kasutaja ja tuntud kodu-uurija Helmi Ereb. Kui teised tõid kingitusi vastvalminud raamatukogule, siis tema tõi hoopis vallavalitsuse esindajatele: ta oli nimelt nende tarvis arhiividokumentidest välja kirjutanud kaks valla eestseisuse istungi protokolli. Üks pärines aastast 1867 ja teine aastast 1874, mõlemad näitasid aga kujukalt, kui pisku raha- ja naturaaltasu eest vallaametnikud omal ajal oma tööd pidid tegema ja kui kokkuhoidlikult valla raha kasutama.
Ulvi Luha sõnul on Sadala raamatukogul lugejaid kahesaja ringis ning kõige minevam kraam olevat ajalehed-ajakirjad ja nn naistekad, nagu Barbara Cartlandi romaanid jne: on ju suurem osa
lugejaist just õrnema soo esindajad.
RIINA MÄGI
Esimesse klassi minejale on uue koolikoti saamine niigi ärevrõõmus sündmus, viieteistkümnele Jõgeva linna lapsele peaks see sündmus aga eriti hästi meelde jääma, sest nendega juhtus koolikoti saamise päeval muudki huvitavat.
Jõgevamaa Punase Risti Selts on vähekindlustatud perede esimesse klassi minevatele lastele koolikotte kinkinud juba viiel aastal. Esimesel aastal hõlmati koolikotiaktsiooniga kogu maakonda, edaspidi on piirdutud Jõgeva linnaga. Tänavu valisid linnavalitsuse sotsiaalabiameti töötajad koolikoti saajateks välja 22 toimetulekuraskustes ja paljulapseliste perede last ning lapsinvaliidi. Kohale tuli neist ülemöödunud pühapäeval 17 last.
Kahele lapsele tuli koolikott kohe kätte anda, sest nad ei julenud hästi ilma emata Tartusse sõita, teised asusid aga koos Jõgevamaa Punase Risti Seltsi sekretäri Anneli Lääne ja linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti Vilve Vendiga teele.
Kõigepealt sõidutas bussijuht seltskonda natuke Tartus ringi, näidates nii seda mis ilus, kui ka seda, mis nii ilus ei ole. Seejärel mindi Vanemuise teatrisse: kõigepealt terrassikohvikusse jäätist sööma ja siis teatrisaali Eesti Draamateatri külalisetendust "Rasmus, Pontus ja Lontu" vaatama. Tagasi Jõgevale jõudnud, ootasid tulevasi koolilapsi kultuurikeskuse juures koolikotid, milles sees ka esmased koolitarbed (pinal, vihikud, värvilised paberid jne) ning Punase Risti poolt välja antud värvimisraamatud.
Koos juhuslikult kultuurikeskuse juurde sattunud linnapea Ants Pajuga tehti sel hetkel veel ametlikult avamata "Hea linna vaimu" kuju juures ühispiltigi. Võibolla pandi alus uuele traditsioonile: pole võimatu, et seesama koht kujunebki tulevikus linna tuntuimaks ühispildistamiskohaks.
"Kui hommikul tundis nii mõnigi ema muret, kuidas tema laps, kes enne omapead kodunt väljas polnud käinud, Tartu-reisil hakkama saab, siis tagasi tulles võisin neile öelda, et neil on tegelikult täitsa suured ja väga tublid lapsed," ütles Vilve Vend.
Koolikottide ja koolitarvete muretsemist rahastasid kahasse Punase Risti maakonnaorganisatsioon ja linnavalitsus. Punane Rist kasutas
selleks muuhulgas augusti alguses Põltsamaal toimunud Motosummeril korjanduskarpidesse kogutut.
RIINA MÄGI
Nemad lähevad esimesse klassi
Agnes Aadusaar
Andra Kaasik
Rikka Kõiv
Taavi Kõiv
Maigi Pruus
Rasmus Ridari
Kädi Tamm
Marilii Tammeorg
Siim Veski
Toomas Illaste
Hendri Lillepool
Arnold Loss
Martti Merilain
Riin Proosa
Siim Proosa
Ingrit Soolepp
Gabriel Arusaar
Rainis Kirk
Marine Paju
Reio Praats
Märt Saarmann
Margus Tiirik
Toomas Tomson
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
Airi Albri
Kadri-Liis Elblaus
Karin Haagen
Teivi Ingel
Martin Kalamees
Marleen Kalavus
Maikel Kaur
Urmo Kiis
Mathi Kivi
Venno Kivi
Kati Kivistik
Dinis Kolubajev
Roland Kuuse
Matti Kärmas
Kärol Lille
Kalev Limbak
Katre Mandel
Liisa Mudist
PilleRiin Mändoja
Marek Mõisavald
Laura Paluoja
Kristjan Pülse
Lii Sander
Taavi Soodla
Kelly Suits
Jürgen Tallinn
Margred Kiil
Gerli Kokk
Oskar Kopas
Janari Kruuk
Raiko Metsaste
Aili Muhulaine
Kristo Neerot
Sigrit Paju
Jonni Pendonen
Reelika Sagur
Ketli Sõber
Sandra Sõber
Janar Vaino
Merilin Viira
Taisi Võsumägi
Ene Väät
Rene Ämarik
Alex Dengo
Marko Ehrlich
Auli Lass
Andrea Pärtelpoeg
C.R.Jakobsoni nim Torma Põhikool
Hellika Joosua
Ander Kalm
Kaidi Kalm
Joosep Kaur
Leanika Kruutmann
Mehis Kuusk
Merilys Kängsepp
Annika Maasik
Deivi Nool
Tõnu Nõgesmaa
Argo Orumaa
Jessica Padrik
Alice Post
Valdo Saago
Jeiny Saia
Kadri Surva
Triin Tooming
MariLiis Väits
Johannes Välb
Britta Viks
Kain Saar
Märt Sessman
Joonas Kütt
Taavi Kasuk
Liia Eelsoo
Ketly Juursalu
Arlis Kaaviste
Herkki Kangro
Kait Kikkas
Margit Kuslap
Jaan Lea
Marek Metsma
Erni Mõisa
Martin Märtinson
Kai Müürsepp
Birgit Ojakivi
Andry Oras
Kaido Piiri
Rene Punga
Keijo Susi
Taavi Tamm
Dana Vadi
Jane Vadi
Reimo Andressoo
Aiko Ardon
Jane Dunkel
Merilin Henga
Hedi Jõeveer
Laurits Kontus
Johanna Luige
Sander Muuli
Pille Põldma
Sander Rand
Kristjan Rosenberg
Veroonika Anisovets
Kristen Kull
Lauri Liping
Maris Märtson
Tairi Priks
1.a klass
Markus Aadusaar
Aivo Guske
Raidi Guske
Kert Ilm
Helen Joost
Stiina Juhanson
Kristjan Kabanen
Martin Kermik
Karl-Eerik Kokk
Kristi Kokka
Rainis Kokla
Tõnis Kristian Koppel
Liivar Laks
Cärolyn Angelika Liblik
Sander Maas
Hille Malm
Kätlin Mänd
Keit Paju
Elor Päri
Kristo Reidolf
Ralf Retpap
Virkko Rohtla
Kaisa Sakarias
Eneli Vadi
Martina Vool
Jörg-Kristjan Välb
Gunnar Västra
An¾eelika Väärtnõu
1.b klass
Alvar Angerjas
Janno Beilmann
Sandra Gorosko
Mailis Harjo
Teet Jürimäe
Kerdo Kadak
Kristin Kallemaa
Keijo Kalm
Liina Kampus
Mari Kirss
Birgit Kranich
Ivar Kuppart
Emily Lindsalu
Eerik Lõhmus
Brett Nõmm
Günther Palanen
Annela Puusta
Marko Pütsepp
Andreas Rehi
Kaarel Reim
Roven Rändoja
Silver Siniväli
Teele Soopalu
Simmo Säärits
AnnaLiisa Taal
Kadi Tali
Gerda Tamm
Kristen Torm
Kaimar Urres
1.d klass
Margus Allas
Triinu Anton
Kristi Evert
Jaana Kaarend
Krista Kupits
Sivart Kuristik
Kaido Kuslap
Tanel Kuusk
Gertrud Kuusvere
Viivika Laredei
Eret Luik
Sandra Meitus
Raigar Müllerson
Negle Nilp
Margus Nurk
Alvar Olgo
Raido Onopa
Tajo Pilvar
Kaspar Pütsep
Siivo Saar
Steven Seppet
Liina Sikora
Erich Zelinski
Diana Talpsepp
Taisi Ude
Sten Voog
Helis Erimäe
Keijo Mikko
Taavi Orav
Tõnis Paluoja
Raul Päärand
Õnne Päärand
Martin Rebane
Martin Reiman
Merelle Sein
Kaimar Kumpas
Margo Kütt
Merlis Laurimäe
Keio Lehtjõe
Ahto Luhamäe
Jaanika Milinevits
Gerli Suviste
Aiti Valk
Pavel Abakanov
Jelena Bobkina
Ilja Demidov
Kamilla Kononova
Diana Kuzmits
Darja Lizurtsik
Ilja Leznev
Eve Muna
Darja Petuhhova
Darja Sljatskaja
Anastasia Zaharkina
Alesja Zarina
Anton ®ukovski
Anastasia Topkina
Roman Tregubov
Olga Ventsikova
1.a klass
Annika Allik
Kersti Allik
Urmet Bogomolov
Marko Guske
Henri Holtsmeier
Wester Kallas
Keit Kill
Gettre Kivi
Ken Luik
Martin Maasik
Kerttu Maiste
Daaniel Mikk
Triin Peets
PilleRiin Piho
Andres Pruus
Ragnar Pukk
Jane Rajasoo
Jaan Raukas
Sander Rohilaht
Heleriin Sepman
Kristina Zivolupova
Kristin Viks
Kristi Voll
Kadi Vooder
Kertu Ütt
1.b klass
Sven Arula
Helina Elias
Geter Ennist
Ragnar Kallas
Kristo Kohtring
Annelin Kokk
Ingrit Leesti
Mari-Liis Leppik
Karmen Limberg
Sten Limberg
Regina Lindepuu
Lisanna Liiver
MaarjaLiis Malinen
Geithy Ott
Allan Priimats
Mehis Prits
Märt Pruuli
Joonas Püvi
Maris Rehesaar
Marge Roog
Kaarel Roots
Ivo Rosin
Helen Saviauk
Triin Vridolin
Kristiina Allik
Mari-Liis Ani
Ats Aruoja
Silja Gorosko
Aiko Jallai
Alari Joosta
Sander Kadastik
Ralf Kaev
Oliver Kask
Andre Kuldma
Kristi Kösler
Aliis Lellep
Merilin Lõhmus
Kelli Milbach
Marko Musijenko
Kadri Mölder
Egert Nurk
Riigo Paumets
Marko Pedajas
Miina Pruuli
Mäit Randmäe
Grete Mai Rohtmets
Pille-Riin Saarse
Sten Saviauk
Romet Tamme
Raido Tigane
Ander Vaher
Ragnar Villemson
Kalev Annuk
Meelis Hallisk
Elerin Kapp
Egert Kuorti
Grete Lindepuu
Marleen Mägi
Urmas Mägi
Margus Pärn
Elis Roosipuu
Rauno Saar
Terje Toots
Martin Krass
Eily Muns
Timmo Talvoja
Hinnar Heinmann
Liivi Lehtlaan
Regiina Lindepuu
Kairi Asu
Kalvi Altmäe
Jorgen Helbre
Kuido Hint
Kairo Kaasik
Kerli Kaasik
Sander Kajaste
Moonica Kaljund
Sven Trepp-Kiiss
Karolin Kruusaauk
Piia Pross
Reino Pärtin
Leelo Raamat
Riivo Rivimets
Erkki Sarapuu
Merle Schasmin
Ivan Polokainen
Aljona Malõseva
Roman Podbere¾ski
Saskia Alusalu
Ergo Aun
Grete-Lilijane Küppas
Silvia Kutsar
Martin Meister
Sandra Mett
Eliise Saska
Jaanika Saska
Erle Siirak
Siret Sommer
Andra Vaikre
Jete-Maria Vürmer
Kadri Eerik
Ain Ernits
Sander Grünbaum
Janek Haasma
Jaanika Jõesoo
Kairi Lillak
Maarika Lomp
Marilin Mölla
Angelika Nikisina
Kalle Nõumees
Reelika Riipas
Merili Tamm
Sergo Aan
Triin Jõgi
Sander Kabin
Danel Kanarbik
Gelly Kink
Angelli Kose
Meriliis Kull
Marilin Martinson
Tauno Pekk
Allar Rähn
Angelika Rätsep
Kati Rohtla
Rasmus Sihver
Ivar Sillaste
Sten Stüf
Riin Teugijas
Kairit Tops
Andi Aruväli
Steven Bauman
Liis Eiser
Allan Jazõkov
Keijo Kaasik
Sander Kaio
Marek Kiik
Risto Kirsipuu
Laura Kuus
Keidy Maasing
Marit Martinson
Helis Oja
Kristin Oja
Juko Pappe
Janeli Saar
Kertu Saar
Tanel Simson
Thomas Soosaar
Kalev Sorgin
Helari Tupp
Renaldo Vengri
Mart Aru
Marleen Bergmann
Anastasija Gorova
Kalev Jakobson
Rain Ja¾õkov
Karl Kingsepp
Urme Lall
Annika Laumets
Liivar Lepp
Riin Mokrik
Eleri Narits
Riko Osila
David Pall
Margareth Pilv
Mart Päll
Maarja-Liis Reial
Elsa Rougijainen
Arlis Salu
Jaana Suija
Elina Sumin
Rainer Tulas
Tanel Tross
Keiti Tänav
Anne Uibopuu
Sergei Uueda
Vello Vaab
Erki Vabaoja
Marleen Varblas
Rinat Vassjov
Igor Vesnuhhov
Veronika Vizaver
Jaanus Aas
Alvar Autor
Egle Kadastik
Käroly Krass
Kersti Kukk
Alvar Kuusik
Liina Limberg
Sten Mets
Jane Olgo
Monika Pallo
Mari-Liis Parm
Sandra Pattak
Raili Raudsepp
Sander Salo
Johannes Tammaru
Ursula Targama
Laura Unt
Egert Virkunen
Maivi Veinglas
Reimo Piirson
Kristin Tael
Rander Persidski
Kristiina Mikk
Laupäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Puhuvad peamiselt ida- ja kagutuul 2-7 m/s. Sooja on 16-20 kraadi
Pühapäeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm, öösel on peamiselt sademeteta, päeval võib kohati tulla hoovihma. Puhuvad kagu- ja lõunatuul 1-7 m/s. Öösel on sooja 3-13, maapinnal kohati null kraadi, päeval 16-19 kraadi.
Laupäev, 1. september 2001. a.
ARDI KIVIMETS
JAAN LUKAS
Eesti Taluvõi pankrotivara pandi müüki alghinnata
RAIVO SIHVER
KÜSITLUS
Maarjas küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVIT©
JUHTKIRI
1. september 2001. a
Kaarlimõisast saab nutika pea ja osavad käed
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
Nemad lähevad esimesse klassi
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
C.R.Jakobsoni nim Torma Põhikool