Vooremaa
Suvine
aeg meelitab loodusesse apteeki avastama
Proviisor
Evi Täht soovitab koju soetada sagedamini kasutatavaid
ravimtaimi. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Parimaks ravimtaimede korjamise ajaks pidas vanarahvas jaaniööd, mil taimede vägi oli suurim. Tänased rohutundjad Reet Lepik ja Evi Täht aga julgustavad ravimtaimi juuliski varuma, sest tegelikult on pool hooaega veel ees.
Jõgevamaa apteegi juhataja Reet Lepiku meelest on eestlane üsna loodusmeditsiinilembeline rahvas: "Usun, et meie inimesed on harjunud ravimtaimi kasutama, sest alles hiljuti olid ajad, mil kvaliteetseid ravimeid polnud saada ja alternatiiviks oligi loodusravi."
Teiseks põhjuseks peab Lepik ravimtaimede ohutust, sest enamikel neist kõrvalnähud praktiliselt puuduvad. Oma apteegi ravimtaimed eelistab Reet Lepik siiski osta hulgimüügifirmadelt, sest nii on kindel, et klientidele pakutav kaup on kvaliteetne. Vahel siiski tuleb ette, et ostetakse eramüüjatelt. Sellised partiid saadetakse laborisse, kus tehakse kindlaks nende vastavus kvaliteedinõuetele.
"Seaduse järgi on kõik täpselt paigas, alates taimede õite suurusest ja värvist, kuni pakendi ja korjamise kohani välja."
Igale kodule oma taimeapteek
Reet Lepiku sõnul pole ravimtaimed praegu apteegis aktuaalne teema: "On ju aeg, mil kõik on looduses olemas ja ravimtaimedega tavaliselt ravitavaid külmetushaigusi palju vähem." Reet Lepik julgustab kõiki minema loodusesse, kui aga ei tea mida korjata, siis võib julgelt apteeki nõu küsima minna.
Proviisor Evi Täht soovitab koju soetada sagedamini kasutatavaid ravimtaimi. "Kindlasti võiks olla kummelit, see alandab paistetust ning rahustab allergilisi nähte. Pärnaõied ajavad higistama ning on head nii kompressina kui teena külmetushaiguste tõrjumiseks."
Veel nimetab ta rahustava toimega piparmünti, paiselehte ja teelehte, mis mõjuvad röga lahtistitena ning saialille, mis on hea seedimisele, kasulik sapile ning paistetuste puhul.
Liiga palju head pole alati hea
Siiski tuleb ka ravimtaimede teedega piiri pidada. Eriti just eeterlikke õlisid sisaldavate taimede kohta, mida ei tohiks juua pidevalt. Teed maitsevad küll hästi, aga kui kogu aeg jood, siis organism harjub ning taimed kaotavad ravijõu. Kui taimeteed väga maitsevad, siis oleks lahenduseks kangete teede asemel juua kergemaid. Näiteks piparmündi asemel vaarikavarreteed või teed mustsõstrast.
Kas eelistada tablette või ravimtaimi, on Reet Lepik ja Evi Täht ühel meelel, et mõlemal on omad eelised. Kui on tegemist tõsise haigusega, siis tuleks ikka arstirohtu süüa. Teine variant on muidugi mõlemaid koos tarvitada, samuti on ravimtaimed head abimehed krooniliste haiguste leevendamisel ning järelravi puhul.
Lepik lisab veel, et on terve rida põie-, neeru- ja kopsuhaigusi, kus ilma taimeravita läbi ei saagi.
Mida ja kuidas korjata?
Ravimtaimede korjamiseks on parim aeg juunikuu. "Natuke enne ja natuke pärast jaani, aga huvilistel on veel tööd kuhjaga jäänud," lohutab Evi Täht hilinejaid. Looduses on kõik paika pandud. Pole nii, et on üks taimede korjamise aeg.
Veel võib varuda raudrohtu, naistepuna, teelehti, kummelit, piparmünti ja kanarbikku. Sügise poole suve korjatakse taimede juuri ning marju: mustikaid, kibuvitsa- ja viirpuumarju, ka pihlakamarjade aeg on veel ees.
Taimetark annab nõu ka tutvuda raamatutega ravimtaimedest ning rõhutab, et väga oluline on teada taimevormi. "Näiteks osjal on mitu
erinevat vormi, aga parim ravija on põldosi," räägib proviisor. "Teada tuleb ka seda, missugune taime osa raviks sobib. On see siis taime vars, juur, leht, või õis."
Jälgida tuleks ka korjamise kohta. Kindlasti ei või korjata autoteede äärest, sest seal kasvanud taimed sisaldavad raskemetalle ning taim võib siis kasu asemel hoopis kahju teha.
Ka kuivatamine ja säilitamine on omaette kunst.Hea paik on puhas ruum, kus õhk liigub, kuid mitte laudapealsel, sest sõnnikulõhn võib külge jääda. Õied tuleb hajali laotada ning jälgida, et päike peale ei paistaks, sest kui taimede korjamisel on parim aeg keskpäevane päike, siis kuivatamisel teeb ta just kahju.
Päikesel on teatav lagundav toime, mis kahandab eeterlike õlide sisaldust ja raviomadusi. Ainult juuri tuleb päikese käes kuivatada. Et taimed hästi säiliks on head paigad nende hoidmiseks riidest kotid või puust karbikesed.
Usust algab kõik
Kuremaal elav Linda Helm arvab, et ju neil ravimtaimedel ikka mingi mõju peab olema, kui nii pikka aega neid korjatud on ja neist räägitakse, aga ise ta päriselt vist sellesse ei usu. "Olen ikka saialille- ja piparmünditeed joonud, aga kas on läinud sellest või millestki muust paremaks ei tea. Korjata ma ka ei viitsi. Olen liiga laisk," naerab ta. Küll aga usub ta mee ravivõimesse.
Endine jõgevamaalane Maie Vaalmäe, kes praegu Tartus elab, on aga kindel, et ravimtaimed on tema elu päästnud. Viis aastat tagasi käis praegu kõbus ja kaheksakümnele liginev vanaproua ringi kui elav haigustebukett. "Hädasid oli mul igasuguseid, kuid kõige hullem lugu oli liigestega. Ei saanud istuda, kõndida ega midagi. Nii valus oli." Juhtumisi soovitas üks tuttav tal läbi teha kuuajaline puhastav taimeteedest ravikuur. See oli proua Vaalmäe pöördepunkt elus: "Alguses olin küll umbusklik, kuid kui tundus, et asi mõikab, hakkasin ise taimi uurima." Ta luges palju ning arenes ja tänaseks on temast saanud taimetark.
Maie Vaalmäe teab, et kõrge eaga tuleb igasuguseid hädasid, kuid positiivse ellusuhtumisega annab nii mõndagi ära teha. Kõige tähtsamaks aga peab ta usku: "Olgu see siis apteegist pill ja arsti skalpell või pajas keev taimetee, kui ikka enesel usku ja tahet pole paraneda, ei siis ka terveks saa," on vanaproua kindel.
MOONIKA SIIMETS
Reisirongiliiklus tiheneb alates 1. septembrist?
30. juulil saatis teede ja sideministeerium maavalitsustele kooskõlastamiseks reisirongide uued sõiduplaanid, mis kehtiksid alates 1. septembrist kuni 31. detsembrini.
Selle järgi väljuks Tallinnast Valga suunas rong kell 6.25, kell 8.40 saabuks ta Vägevale, kell 9.10 Jõgevale, kell 9.38 Tabiverre ja kell 9.58 Tartu. Teine rong Tallinnast Tartu suunas väljuks Tallinnast kell 14.22, kell 17.21 oleks ta Jõgeval, kell 17.38 Tabiveres ja kell 17.58 Tartus.
Hommikul väljuks Tartust rong Tallinna suunas kell 7.21, kell 7.40 saabuks ta Tabiverre, kell 7.56 Kaareperre, kell 8.12 Jõgevale ja kell 10.54 Tallinna. Õhtune rong väljuks Valgast kell 15.00, kell 16.33 oleks ta Tartus, kell 17.07 Tabiveres, kell 17.35 Jõgeval ning kell 20.12 Tallinnas.
Oma kirjas teede- ja sideministeeriumile taotles Jõgeva maavalitsus, et rongid peatuksid ka Vägeval, Pedjas, Kalevis, Kaareperes, Naval ja Mullaveres. Maavalitsus pidas sobivaks väljumisajaks Jõgevalt Tartu suunas vahemikku kell 6.50-7.10 ja õhtul kell 17.10-17.30 ning Jõgevalt Tallinna suunas kell 7.40-8.00 ja õhtul kell 18.00-18.20. Maavanem peab teede- ja sideministeeriumi poolt pakutud variandile andma oma kooskõlastuse ja seisukoha 6. augustiks.
Ministeeriumi poolt maavalitsustele saadetud kirjas on lause: "Maavalitsuste kooskõlastuse mittesaamisel algab kogu protsess uuesti ning on vähe tõenäoline, et sellisel juhul jõutaks reisirongiliiklust ASi Eesti Raudtee infrastruktuuril taasavada 01. septembriks 2001".
Jõgeva maavanem Margus Oro teatas: "Olen rahul sellega, et Jõgeva rahvas saab nii õhtul kui ka hommikul ühe rongi juurde. Kuid ei ole rahul sellega, et peatuste arv on küll mõnevõrra suurenenud, aga mitmed peatused ei ole siiski leidnud kajastamist sõidugraafikus. Selles osas jätkub töö teede- ja sideministeeriumiga. Loodan, et esimesest aprillist piiratud olnud liikumisvõimalused paranevad raudteel uuest aastat veelgi" .
RAIVO SIHVER
Loenduse andmetel elab Eestis ligemale 500 karu, neist 80 Jõgevamaa metsades. Eilsest kuni oktoobri lõpuni võib küttida kuni 30 karu.
Seekord sai Jõgevamaa jahindusnõukogu rahuldada neile esitatud karulaskmise taotlustest vaid osa. Tänavu võib Jõgevamaal küttida seitse pruunkaru. Mullu anti luba lasta neli karu, kuid tabati vaid üks.
ARDI KIVIMETS
Jõgevamaal tohib püüda kuni tuhat vähki
Eelmisel neljapäeval alanud vähipüügihooaeg kestab kuni 24. septembrini. Tänavu tohib Jõgevamaa veekogudest püüda kuni tuhat jõevähki.
Jõevähi püügiks lubatud aeg ja veekogud on rangelt piiratud. Keskkonnaministeerium lubas anda tänavu ööpäevase püügiloa saja püügivahendiga. "Paraku ei võimalda Jõgevamaa vähivarud lubada ühe püügivahendiga püüda rohkem kui kümme vähki," nentis Jõgevamaa Keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves, "ja sedagi üksnes üheks ööpäevaks antud püügiloa alusel." Lubatud püügivahenditeks on vähinatt ja vähimõrd, püütud vähid peavad olema vähemalt kümne sentimeetri pikkused. Ühe vähimõrraga püüdmine maksab 25, nataga 15 krooni. Vähihuvi on suur - kõik püügiload said müüdud juba esimesel püügipäeval. Tänavu on Jõgeva maakonnas lubatud piiratud vähipüük vaid Põltsamaa jões ja Kõpu veehoidlas. Mullu väljastas maakonna keskkonnateenistus 12 vähipüügiluba, millega püüti 126 mõõdulist jõevähki. Vähivarude taastamiseks lastakse sügisel Jõgevamaa veekogudesse 3000 vähipoega.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Õieteraapiast rääkis Vooremaale endine jõgevamaalane Mercedes Merimaa, kes töötas Torma sovhoosis ökonomistina ja maavalitsuses arenguosakonna juhatajana, praegu on Audru Gümnaasiumis bioloogia- ja arvutiõpetaja ning ühtlasi Jänese talu perenaine.
End välismaal täiendanud mitmekesiste huvidega daam pidas õieteraapiast ettekande ka eelmisel pühapäeval Põltsamaa lossihoovis toimunud loodusravi päeval.
Ravimtaimedest on vist enamik inimesi ühe või teise haiguse vastu abi otsinud. Mille poolest erineb aga õieteraapia tavalisest tervise taastamisest ravimtaimedega?
"Taimeravi on väga avar mõiste. Üks taimeravi meetodeid on õieteraapia, mis tegeleb inimorganismi kui terviku tasakaalustamise ja harmoniseerimisega. Kui inimese iseregulatsioon ja kaitsesüsteem saab võimaluse panna organism tasakaalu, siis võib organismi korrastav toime väga tugev olla. Kui inimese hingelisemotsionaalne seisund ja õie harmooniline energia lähevad omavahel resonantsi, tekib kergesti väga tugev korrastav toime."
Teil oli Põltsamaa loodusravipäeval kaasas tabel, kust võis välja lugeda, millised õied aitavad ühe või teise ebakõla puhul inimese tervislikus seisundis. Kas võib väita, et õitega saab ravida eelkõige psüühikaga seonduvaid probleeme?
"Inimese vaimne ja kehaline tervis on omavahel tihedas seoses. Tabel, mille Põltsamaale kaasa tõin kajas tab inimese erinevaid hingelis emotsionaalseid seisundeid ning õite toimet nende kõrvaldamiseks. Hingelisemotsionaalsed seisundid jagatakse psühholoogias hirmuseisundiks, ebakindluse seisundiks, huvi kaotamiseks ümbritseva suhtes, üksinduse, masenduse ja meeleheite probleemideks ning liigseks hoolitsuseks kaasinimese eest (ahviarmastus). Negatiivsed emotsioonid tekitavad kogu organismis disharmoonia ehk psühhotoksiidide (psühhomürkide) tootmise. Õieteraapia ülesanne on aidata viia inimene nendes sektorites positiivsetesse hingelistesse seisunditesse. Läbi selle toimubki korrastav toime ning vabanemine haigustest.
Räägime nüüd konkreetsete õite mõjust inimese tervisele?
"Kibuvitsa kui ravimtaime teavad kõik. Õieteraapias on aga kibuvitsal toime sektoris, kus inimesel on kadunud huvi ümbritseva suhtes. Männilõhn nagu teada võib aidata terveks saada kopsuhaiget. Õieteraapias on mänd aga suur abiline masendus- ja meeleheite sektoris. Sigurist on õieteraapias kasu siis, kui teiste eest liigselt hoolitseme ja enda hoopiski unustame.
Kuidas ühte või teist õit kasutada, kas õitest valmistatakse ravim või piisab ka lihtsalt õie järjepidevast vaatamisest?
"Õitest on võimalik teha õietinktuuri, kusjuures igale inimesele on võimalus välja valida ka isiklik tinktuur. Kui tinktuur tekitab korrastava efekti, võib sellest palju abi olla. Ühtlasi võib inimene tunda rõõmu ka õie vaasi panemisest ning vaatamisest, mis samuti tervisele hästi mõjub.
Olen kuulnud, et kasvatate oma kodutalu põldudel ka ise ravimtaimi?
"Tänavu kasvavad mu põllul kuldjuur, kassinaeris ja üheksavägine. Kassinaeris on tokkroosiline, mis aitab kopsu-, hingamis- ja hääleprobleemide korral. Üheksavägine nagu nimigi ütleb, on aga toniseeriva toimega, kusjuures kasutama peaks õit, mis on üleni kollane, ka tolmukad peaksid olema kollased."
JAAN LUKAS
KIRJAD
Eelmisel laupäeval kogunesid Jõgevale oma XV kokkutulekule vabariigi maadlusveteranid eesotsas kahekordse maailmameistri August Englase, kaheksateistkordse Eesti maadlusmeistri ja huvitava kirjaniku Arvo Mõttuse, oma spordikarjääri kestel enam kui tuhat võistlusmat¹i pidanud Paul Kuldkepp. Viimane on tagatipuks ka veel professor...
Seda nimekirja võib täiendada päris paljude nimedega. Hetkeks peatuti tamme juures, mis on Jõgeval kasvanud 20 aastat. 1981. aastal, olles tolleaegse Punalipu karikavõistluste aukohtunik, istutas Kristjan Palusalu koos noormaadlejatega selle tamme. Kaua aega on räägitud ja hoogu võetud, et selle tamme juurde kivi tuua ja märgistada. Jäägu selle kaudu Kristjan Palusalu 65 aasta tagune olümpiaheitlus ja kaks kuldmedalit mälestusena tulevastele põlvedele ka Jõgeval. Ja selle eest, et kivi paika sai, tuleb tänusõnad öelda OÜ Market Transport juhataja Maido Mägile.
Sellel hetkel, kui avanes mälestustahvel, meenus, et 1994. aasta jaanipäeva eel leidsid Hugo Alekõrs ja Lembit Tobre Painkülast, endise vallamaja keldrist, Eesti Vabadussõjas Jõgeva vallast pärinenud langenute mälestustahvli. Mõttevahetuses Ants Nurgaga osatasin, et läheneb 20. august ja läheneb Jõgeva kultuurikeskuse avamine. Kas ei ole lõpuks aeg küps, et J. Jugavi poolt valmistatud unikaalne mustast marmorist mälestusmärk üles seada. Linnas on mõned aastad tagasi selle peale mõeldud ja isegi välja pakutud kuus alternatiivset kohta, kuhu võiks mälestustahvli kinnitada. Minu tänane kirjutis on tingitud kõhklustest.
Tahan, seda teemat mitte ainult osatada, vaid küsida nõu. Kas ollakse nõus, et koos kultuurikeskusega avaksime ka nimetatud mälestustahvli kultuurikeskuse ees. Olen seda meelt, et see mälestusmärk on liialt kallis ja tähendusrikas, et ta jätkuvalt jääks seisma kaitseliidu ruumidesse.
Oleme tähistamas taasiseseisvumispäeva 10. aastapäeva. Nende siitkandi meeste nimed peaks olema kõigil teada ning mälestusmärgi kujundus ja tekst sillaks sellele vabadussõjale, kus Eesti relv käes iseseisvuse kätte võitis.
Kultuurikeskus ei ole ainult linnarahvast ühendav. Julgen loota, et valla inimesed ütlevad oma arvamuse ja 20. augustil 2001 võime koos hetkeks langetada pea taasavatava mälestusmärgi juures, austades nõnda Vabadussõjas langenuid. Ehk aitab see samm meid edaspidi rohkem koos mõtlema meie piirkonna tulevikule?
ANTS PAJU,
Jõgeva linnapea
JUHTKIRI
Kes see ütles, et põllumees põline rikas? Ja millal? Teoreetiliselt peaks olema küll — külvad seemne mulda, kasvab kümme asemele, kasu missugune. Aga eks kulusid ole ka ju omajagu — tuleb osta bensiini või hobusele kaeru, sulasele peab palka maksma ning tööriide selga muretsema, pere tahab toita ja katus kõpitseda — hea, kui ise peale ei pea maksma. Ja nii juba tsaariajast saati. No ei anna meie kehv muld piisavalt saaki, kanad ei viitsi muneda ega põrssad sigida, loe neid üle palju tahad. Kõik see on juba 1913. aasta statistikas ilusti kirjas.
Mis salapärane jõud see on, mis sunnib nii põllupidajaid kui ka kummalise nimega tegelasi, FIEsid, oma töisele tegevusele suisa peale maksma? Kui kahtlustada nimetatud nähtuse mõningast seost maksuametiga, siis füüsilisest isikust ettevõtjate puhul võib see isegi paika pidada — peab see riik siis raskelt teenitud rahast nii palju endale saama. Paber kannatab ju kõike, ka kahjumit, mis sest, et maja järjest uhkemaks ning auto järjest klanitumaks muutub.
Talupoeglik enesealalhoiuinstinkt on juba hallidest aegadest igasugu loendajate ilmudes häiret tõstnud, käskides pudulojused ja kaunimad peretütred metsa ajada, keldriuksed ära maskeerida ning vähemalt pool saaki maha salata. Eks siis sellepärast võibki arhiivis tuhnides jääda mulje, et põllumajandus pole end Eestimaal kunagi ära tasunud. Võibolla ei tasugi, eks asja sees olevatele põllupidajatele endile paista paremini. Kuid ülespoputatud põllumajandusega Euroopa ühisturu poole liikudes mängib nimetatud instinkt hoopis karuteene.
Ehkki seda avalikult ei kuulutatud, oli lõppenud põllumajandusloenduse üks tõenäolisi põhieesmärke saada ülevaade Eesti põllumajanduse tootmisvõimsusest, et selle põhjal leppida kokku meie põllumajandussaaduste ekspordikvoodid ning Euroopa Liidu poolt Eesti põllumeestele makstavad subsiidiumid. Järelikult, ehkki see räägib vastu igasugusele ajaloolisele kogemusele, saavad selle aasta põllumajandusloendusest kasu eelkõige need, kes oma põllud ja loomad ausalt kirja panid.
2. august 2001. a
MAJANDUS
Jõgevamaa teedel on pindamistööd lõpufaasis
Tänavu pinnatakse Jõgeva maakonnas teid 16,4 km ulatuses. Kruusateede jooksvat remonti tehakse 12,3 kilomeetrit ja remonditakse kaks silda.
Kuumus seadis töödele omad nõuded
Suvi on teedel töid tegevatele meestele kiire aeg, sest ainult suvise kuuma ja päikesepaistega saab teha pindamistöid ja panna uut asfalti. Võrreldes varasemate aastadega võiks tänavust suve tinglikult vaikseks hooajaks nimetatada, sest mahud on vähenenud. Nii pinnati veel 10 aastat tagasi aastas ligikaudu 100 km teid, aastal 2000 30,3 km ja tänavu 16,4 km.
Kui eelmisel aastal oli Jõgeva Teedevalitsus nii tööde tellijaks kui ka teostajaks, siis käesoleva aasta esimesest juulist alates hooldab Jõgevamaal riigimaanteid 1100 km ulatuses AS Vooremaa Teed. Jõgeva Teedevalitsus jätkab tegevust riigiasutusena, kellel on nii tellija kui järelevalve ülesanded.
Pindamistöid tegi neljal teelõigul OÜ Moreen 1,5 miljoni krooni ulatuses. Jõgeva Teedevalitsuse arengu- ja programmiosakonna juhataja Elmar Aruja andmetel oli kõige pikem pindamislõik Jõgeva—Mustvee maanteel Kantkülast Tormani, mille pikkus oli 8,8 km, samuti pinnati 4,6 km teed Kaareperest Palamuseni.
OÜ Moreen juhataja Juss Maurer ütles Vooremaale, et pindamistöid on igal aastal vähemaks jäänud. Seetõttu on teekatete seisukord halb. Ka raskendasid pindamistöid väga kuumad ilmad.
"Kõrge temperatuuri juures peab väga täpselt kõiki komponente doseerima. Kui paned palju bituumenit siis tuleb ta killustikust läbi. Vähese koguse juures võib killustik talvel teelt minema lennata," kommenteeris tänavust olukorda Juss Maurer. Tallinn—Tartu maanteel teostati ribapindamist, st pinnati üksikuid lappe ja ribasid.
Remonditakse kruusateid ja sildu
Kruusateede remonte tehakse kolmel lõigul 12,3 km ulatuses ja summas 600 000 krooni.Tööde teostajaks AS Vooremaa Teed. Tööde käigus veetakse uus kruusakiht. Näitena tõi Elmar Aruja Sadala—Tuimõisa—Reastvere teelõigu. Jõhvi—Tartu—Valga maanteel remontis AS Viskari 500 000 krooni eest Uus-Mustvee silla. Sillale pandi uus isolatsioon, paigaldatikaitsekiht ja valati uus asfaltbetoonkate. Vanal sillal olnud kõnnitee eemaldati remondi käigus. Palamuse—Veia—Otsa teel on kavas kindlustada silla all paiknevaid koonuseid.
Uus teederemondi kõrgaeg tulekul
Esmaspäeval sõlmis Eesti Põhjamaade Investeerimispangaga (NIP) kuni 2005. aastani laenulepingu. Selle alusel kulutatatkse teede ehituseks ja remondiks üle Eesti 700 miljonit krooni. Reaalselt jõuab raha kohale oktoobris-novembris. Pärast seda hakkab maanteeamet tööde teostajatega lepinguid sõlmima.
Elmar Aruja arvates on praegu veel vara kommenteerida, millistele Jõgevamaa objektidele laenuraha kulutatakse.
RAIVO SIHVER
Eile sai aasta sellest, kui Vooremaa kirjutas, et reisijatele ei anta informatsiooni busside sõiduaegade kohta. Olulisi muutusi ei ole. Nagu aasta tagasi, nii puuduvad ka praegu paljudes peatustes sõiduplaanid. Või kui nad on olemas, siis ei tea, mida uskuda või kuidas toimida.
Tasuline WC kui kohalik infopunkt
Tarbijakaitseameti Jõgevamaa talituse peainspektor Aino Lillemägi jutustas maakonnalehele oma seiklustest: "Hommikul vara tulin Jõgeva bussijaama, et saada infot Mustvee suunas väljuvate busside kohta. Tahtsin sõita Viljandi—Kohtla-Järve bussiga Mustveesse. Info puudus. Helistasin siis infotelefonil (0) 6 261 111. Sealt öeldi, et buss liigub. Igaks juhuks helistasin ka infotelefonil 1188, kust vastati, et buss ei sõida. Täiendavat infot paluti küsida Viljandi bussijaamast. Sealt sain teada, et buss väljub Jõgevalt kell 9.05. Mustveest tahtsin Jõgevale tagasi tulla Mustvee—Pärnu bussiga. Järjekordselt ei olnud bussijaamas infot. Seda soovitati küsida tasulisest WCst. Lahke WC pidaja ütleski mulle, et buss sõidab ja andis ka täpse aja. Rääkisin probleemist bussijuhtidega. Nad lubasid lahkelt tööandjaid sellest informeerida," rääkis Aino Lillemägi.
Mustvee linnavalitsusest öeldi maakonnalehele, et bussifirmad on tõesti oma sõiduplaanid kleepinud WC akna sisemisele küljele. Linnavalitsus on aga sõiduplaane üles pannud bussipeatusesse.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liit on probleemi arutanud
Mai algul toimunud nõuandvat õigust omaval Jõgeva maavalitsuse ühistranspordi komisjoni istungil tegi Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ettepaneku kinnitada igasse peatusse klambriga metallalusele sõiduplaani alus. Raha otsustati taotleda Jõgevamaa Omavalitsuste Liidule eraldatud ühisrahast.
Esmaspäeval vastati sealt maakonnalehele, et omavalitsuse liidus on probleemi arutatud ning see ka teadvustatud. Suve jooksul tehakse selgeks tegelik olukord. Uus arutelu selles küsimuses toimub augusti lõpus.
Reisijad endiselt teadmatuses
OÜ Jõgeva Bussikeskus juhataja Liia Saatre andmetel on Jõgevamaal 270 peatust. Väga vähestest saab infot busside sõiduaja kohta. "Omavalitsustest küsivad meilt bussisõidu infot Jõgeva, Palamuse ja Puurmani vald ja Põltsamaa linn. Teised mitte," teatas Liia Saatre.
Ainult Põltsamaa linna bussipeatuses oleva informatsiooni kohta ei ole paha sõna kuulda. Abilinnapea Tiit Kulu sõnul saab ta uut teavet busside sõiduaegade kohta OÜst Jõgeva Bussikeskus ja teeb siis sõidugraafikutesse vastavad parandused. Igas peatuses on üleval AS-st Kittzinger Progress tellitud alused, mida katab orgaaniline klaas.
Seaduse järgi korraldab sõiduplaanide, hindade ja muu teabe andmist vedaja ehk bussifirma. Peatused kuuluvad aga omavalitsustele, kes vastutvad vastava info avalikustamise eest.
OÜ Jõgeva Bussikeskus juhataja Liia Saatre andmetel ei anna neile bussisõidugraafikute osas informatsiooni peale ASi Sebe veel Rakvere ATP ja üksikud väikesed vedajad.
RAIVO SIHVER
Põllumajandustootjad saavad 1. oktoobrini taotleda 2 erinevat toetust
Ute ja kitse kasvatamise toetuseks on sel aastal riigieelarves kolm miljonit krooni. Taotlus ute ja kitse kasvatamise toetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks PRIA piirkondlikusse büroosse.
Toetust saab taotleda nii äriühing kui ka füüsilisest isikust ettevõtja, kellele kuulub vähemalt viis üle ühe aastast utte või kitse, kes on registreeritud riiklikus põllumajandusloomade registris ja on nõuetekohaselt märgistatud. Uted või kitsed peavad põllumajandusloomade registris kuuluma taotleja nimele.
Uus tingimus on see, et toetuse saamiseks tuleb taotlusel esitatud loomi hoida karjas ajavahemikul 2. oktoobrist kuni 10. detsembrini. Sellel perioodil pidamise nõue võimaldab kontrollida loomade olemasolu ja märgistust ning vältida ka toetuse sattumist lihtsalt lammaste kokkuostjate kätte.
Noor- ja lihaveise kasvatamise toetuse näol on tegemist uue tulutoetuse liigiga — seda makstakse esimest korda ning tänavu on kavas maksta lihaveisekasvatajatele toetuseks 700 000 krooni. Taotlus noor ja lihaveise kasvatamise toetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks PRIA piirkondlikusse büroosse.
Toetus on ette nähtud nii äriühingule kui ka füüsilisest isikust ettevõtjale:
1) lihatõugu lehma kohta;
2) lihatõugu üle 8 kuu vanuse lehmmullika kohta;
3) piimatõugu lehma kohta, kes on lihaveiste jõudluskontrolli all ja kes imetab taotluse esitamise päeval vähemalt 50-protsendilise lihatõuveresusega vasikat, kes on registris registreeritud ja märgistatud.
Nii ute- ja kitse- kui ka noor- ja lihaveise kasvatamise toetuse taotlejal ei tohi olla 1. septembri seisuga riiklikke maksuvõlgasid, küll aga võib maksuvõla tasumine olla ajatatud.
EVE KASK
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peaspetsialist
Kas tulundusühistud ka saavad taotleda SAPARD-toetust?
Tulundusühistud saavad küll taotleda SAPARD-toetust, on ju äriseadustiku järgi tulundusühistud äriühingud. Aga kui peetakse silmas, et kolm talu vajavad näiteks ühist juurdepääsuteed ja otsustavad omafinantseerimise tegemiseks ühekordselt rahad kokku liita, ilma et neil oleks ühist majandustegevust (ettevõtlust), siis ei saa. Taotleja peab olema kas füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing (sealhulgas tulundusühistu), kelle majandustegevus on maapiirkonnas (3. meede) või külas (neljas meede) või kes on põllumajandustootja (meede 1). Vastus on väga üldsõnaline, kuid huvitatud tulundusühistud saavad oma vastavust kontrollida SAPARD-programmi meetmelehtedelt ja määrustest.
Mis saab SAPARD-toetuse rahast sel juhul, kui taotlusi esitatakse vähem ja raha jääb kasutamata?
Kui taotlusi laekub vähem ja osa raha jääb kasutamata, ei lähe see ülejääv raha maainimeste jaoks sugugi veel kaotsi. Tänavu kasutamata jääv raha kandub üle järgmisse aastasse ja järgmisel aastal saab seda kasutada. Kui keegi mingil põhjusel tänavu ei saa esitada taotlust, sest ei ole veel jõudnud oma äriprojekti põhjalikult läbi mõelda või ei vasta täielikult kõigile esitatavatele nõuetele, ei ole sugugi veel rongist maha jäänud. Ta saab oma äriplaani põhjalikult läbi töötada, kohandada end täielikult nõuetega ja esitada taotluse järgmisel aastal. Järgmisel aastal hakatakse taotlusi vastu võtma aasta algusest, seega tänavuste taotluste tähtajast vähem kui poole aasta pärast. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et SAPARD-programmis on toetusrahad ette nähtud 2006. aastani, nii et taotlusi saab esitada ka järgnevail aastail.
Kui taotleja soovib saada investeeringutoetust tee ehitamiseks, kas siis investeering peab olema kogu küla kasutada või võib see tee viia taotleja maja ette?
Kui see investeering parendab taotleja äritegevust, siis võib see tee vaid tema majani viia.
Kas taotlemisel peab kindlasti esitama majandusaasta aruande originaali või võib esitada ka koopia?
Võib esitada ka koopia.
NB! Teise meetme taotluste esitamise tähtaeg nihkus 2. augustilt 3. septembrile.
KAJA TULLUS
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
KULTUUR
New York on suur, Põltsamaa väike. Ometi mahtus New York möödunud laupäeval Põltsamaa lossihoovile lahedasti ära. Tõsi: tegemist oli muusikalise kontsentraadiga maailmalinna ühtaegu närvlikust ja muretust elurütmist.
Kontserdi "New York, New York!" peaproovi lõpuks lossihoovi jõudnud, tõden, et esinejate jaoks on muusikapidu juba alanud: vaatamata silmaauku siravale päikesele naudivad Urmas Lattikase ansambliga täiendatud Tallinna Kammerorkester, Eesti tippkooride lauljatest koosnev oratooriumikoor ja solistid koosmusitseerimist.
Oratooriumikoori koormeister Raul Talmar kiidab Londoni agentuuri ec1 International vahendusel "maale toodud" soliste ehteestlaslikul vaoshoitud moel: "Täiesti viisipidajad inimesed!" Mahlaka tämbri ja hea d¾ässitunnetusega Alison Jieari esitatud laul "Don’t Rain on My Parade" Jules Styne’i muusikalist "Naljakas tüdruk" sunnib Talmarit siiski pöialt püsti ajama ja ütlema: "Vinge tädi!"
Särtsaka brüneti soprani Deborah Myersi ja Londoni tippmuusikalidirigendi Richard Balcombe’iga on Talmaril ja oratooriumikooril olnud aga koostöö - kusjuures igati meeldiv! - kaks aastat tagasi Paldiskis toimunud "West Endi" kontserdi aegu.
Eestisse armunud
Myers ja Balcombe ütlevadki pärast proovi lõppu, et eelmise Eestis-käigu jooksul jõudsid nad Eestisse sedavõrd armuda, et teist korda tulid kõhklemata. Eriti sügava mulje on neile jätnud Tallinna vanalinn, kiituse teenib ära ka Põltsamaa lossihoov, Paldiski kohta ütlevad londonlased aga: "Strange town." — "Kummaline linn."
Kui küsin, milles võiks seisneda ameerika muusikalide eripära, vastab Balcombe, et need on elurõõmsad ja nende helikeeles on tunda d¾ässiintonatsioone, mistõttu orkester tuleb komplekteerida nii, et koosseisus oleks rohkesti "torusid" ehk puhkpille - umbes nagu bigbändis.
Myers lisab, et kuigi ta esineb väga palju ka ooperilavastustes, meeldib talle Broadway muusikalide muusika väga: muidu ta seda lihtsalt ei laulaks. Kui küsin kontserdi erikülalise, Hanna-Liina Võsa kohta, kellega väljamaa staarid on kolm päeva (kaks esimest neist Tallinnas) koos proove teinud, pole Balcombe ja Myers värskelt New Yorgi The American Musical and Drama Academy lõpetanud eesti neiu kiitmisel kitsid. Dirigent - ikkagi meesinimene! - ei saa lõpetuseks jätta märkimata: "Ja ta on väga ilus tüdruk."
Hanna-Liinalt endalt kuulen, et jõuludeni on tal piisavalt tegemist kodumail: ta teeb kaasa Eesti Draamateatri lavastuses "Väike õuduste pood" ning projektilavastuses "Hüljatud". Pärast seda lendab ta aga tagasi New Yorki — keerlema rollikonkursside karussellile.
Täis "maja"
Tund enne kontserti on lossihoovis juba üsna rahvarohke. Kohaliku ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester ja tantsutüdrukud tõestavad pooletunnise "soojenduskontserdiga", et tasemel meelelahutust jätkub Põltsamaal ka ilma seda mujalt importimata.
Kontserdi alguseks välja kujunenud pilt tõestab jälle eestlaste muusikaliarmastust: peaaegu kõik 3200 istekohta on täis, viimasel hetkel tulijad võivad kassast saada vaid üksikuid kalleimaid, 300-krooniseid pääsmeid.
Viimased aastad on eesti rahva harimatust maailma muusikaliliteratuuri vallas tunduvalt vähendanud, ent New Yorgi-kontserdi kavas on ikkagi muusikat õige mitmest lavateosest, mida siinmail ei tunta. Solistide Deborah Myersi, Alison Jieari, Graham Bickley ja John Berlyne’i professionaalsust tõestab see, et nad suudavad publiku rõkkama panna ka päris tundmatute lugudega. Kaugemal istujatel jääb nende lavasarm ja näitlejameisterlikkus kahjuks nägemata. Siiski: osa sellest jõuab publikuni ka hääle kaudu.
Nojah, vabaõhukontsertide puhul on muidugi igaveseks vaidlusteemaks võimendus: et kas normaalset helikvaliteeti platsi igas punktis on üldse võimalik tagada või ei. Ei ole spetsialist, seepärast ei oska vaielda. Võin ainult nentida, et kalleimate platside omanikud saavad heli täie raha eest, st liiga palju, keskel istujaid häirib kajaefekt ning parimaks kuulamiskohaks osutub platsi tagaserv, eriti muuseumiesine.
Nii või teisiti, kontserdi lõpu ehk kontserdi nimilugu "New York! New York!" kujuneb lavalolijate ja publiku tõeliseks vennastumiseks. Tuledesäras lossihoov ongi nagu New York, ainult Vabadussamba asemel on hiiglaslik täispuhutud Felixi ket¹upipudel. Eelkõige viitab see muidugi Põltsamaa Felixi teenetele sponsorluse vallas, ent samas on ameerikalikke kultuurinähtusi sageli hamburgerikultuuriks nimetatud. Ja hamburgerit süüakse ikka ket¹upiga.
RIINA MÄGI
Jõgeva ja Põltsamaa rahvas laulis kaasa
Jõgeva ja Põltsamaa kandi rahvas saab end peatselt teleekraanilt näha: möödunud pühapäeval salvestas Eesti Televisiooni võttegrupp Jõgeva linnapea Ants Paju koduaias ja Põltsamaa lossihoovis sarja "Laulge kaasa!" 1. ja 8. septembril eetrisse minevad saated.
"Rahvast oli nagu laulupeol - oma poolteist kuni kaks tuhat," ütles Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Ülle Koppel. "Saatejuht Reet Linna ütles publikule: "Kui teile käiakse siin kogu aeg laulmas, siis nüüd peate ise näitama, mida võite!" Ning rahvas lauliski väga aktiivselt kaasa. Mul endalgi oli esmaspäeval hääl päris kähe."
Põltsamaa saate külaliseks oli Jaan Elgula, kes solistina tegelikult varem üles pole astunudki. Intervjueeris Reet Linna aga peale linnapea Margi Eina ka Põltsamaa teeneka segakoori Heli vanemat Harri Sakjast.
Jõgeva-lindistus oli koha mõttes omamoodi riski peale minek: keegi ei teadnud ju ette, kui palju rahvast tuleb. "Olin ise ka jahmunud, tõdedes, kui mahukas üks koduõu olla võib: tulijaid oli oma seitse-kaheksasada. Kõige ilusam oli selle juures see, et ahtale pinnale kokku surutuna muututi kui üheks pereks: hoolitseti selle eest, et eakad inimesed puu alla päikesevarju istuma saaksid ja et ratastoolis inimestele ruumi oleks, kantseldati "kõigi ühiseid" lapsi, jagati pangest jõhvikamorssi jne," ütles Ants Paju. "Ainult autodega
oli häda: tuli ise liikluskorraldajaks hakata, et sõiduvahendid Kesk tänavat ära ei ummistaks ja politsei nende poolt sanktsioneerimata ürituse pärast mulle trahvi kaela ei väänaks."
Jõgeval oli külalissolistiks Voldemar Kuslap, intervjueeriti aga Ants Paju ja kahekordset maailmameistrit maadluses August Englast: Ants Paju kutsus nimelt lindistusele ka samal päeval Kuremaal lõppenud Eesti maadlusveteranide kokkutulekust osavõtjad. Kohalikku värvi lisasid üritusele kaks Jõgevalt pärit isamaalauliku Alo Mattiiseni laulu: Jõgeva Gümnaasiumi hümn ja proloog muusikalist "Väike merineitsi", mille esitas gümnaasiumi tütarlasteansambel.
Nö saateväliste aktsioonidena anti viiele represseeritule, kes juuni alguses Palamusele presidendiga kohtuma minna ei saanud, kätte Murtud Rukkilille aumärk ning tublimatele kodukaunistajateperedele üle peaministri allkirjaga aukirjad ja sinimustvalged mastivimplid.
Kodune õhkkond, mis salvestusel tekkis, inspireerinud ka saate tegijaid, kes kaalunud, kas mitte muuta järgmisel aastal veidi saate formaati ning kolidagi "Laulge kaasa!" salvestustega suurtelt platsidelt ja lauluväljakutelt intiimsematesse koduõuedesse, turismitaludesse jne.
Pole saladus, et erinevalt pealinnast peavad Eestimaa väiksemad paigad teleekraanile pääsemiseks selle au ja lõbu ise kinni maksma. Nii käivad asjad ka "Laulge kaasa!" projektis. Vähemasti Jõgeval maksti salvestus kinni mitte linna, vaid ettevõtjatest sponsorite raha eest.
"Raisatud raha see pole: saade, kus lauldakse ja kus on kaadris nii suur hulk kohalikku rahvast, võimaldab vaatajal tajuda paikkonna hoopis isemoodi mõõdet," arvas Ants Paju.
RIINA MÄGI
Boss sai Põltsamaa linna teenetemärgi
Möödunud reedel Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud noorte puhkpillimängijate suvekooli lõppkontserdil anti suvekooli mõtte algatajale ja dirigendile Åge Korneliussenile üle Põltsamaa linna teenetemärk.
Teenetemärke annab Põltsamaa linn välja igal aastal vabariigi aastapäeval. Ka Åge Korneliusseni autasustamise kohta tehti otsus tänavu veebruaris, märgi kätteandmise võimalus avanes aga alles nüüd, mil härra Korneliussen Norrast taas Põltsamaale suvekooli juhtima tuli.
Esimest korda külastas Ski muusikakooli rektor Åge Korneliussen Eestit Ski kommuuni volikogu liikmena Eesti üheksakümnendate algul. Kuna oma kodumaal oli ta aastaid noorte muusikute suvekoole läbi viinud, otsustas ta samasuguse projekti käivitada ka siin. Idee teoks tegemiseks tundus talle sobivaim Põltsamaa: see asub Eesti keskel, siin on tasemel muusikakool ja puhkpilliorkestrid. Tänu Korneliussenile ja tema loodud suvekoolitraditsioonile on Põltsamaa suvine kultuurielu elavamaks muutunud ning linnarahvas on saanud kuulata heatasemelisi kontserte. Ning loomulikult on teiste Eestimaa paikade puhkpilliõpilaste kõrval end suvekoolis täiendada saanud ka Põltsamaa lapsed. Peale selle on Põltsamaa muusikakool ning kultuurikeskuse ja ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester saanud Åge Korneliusseni vahendusel uusi pille ja hulganisti huvitavat repertuaari.
Teenetemärgi andis pärast suvekooli õnnestunud lõppkontserti Åge Korneliussenile üle Põltsamaa linnapea Margi Ein. Publiku aplaus ja suvekooliõpilastest koosnenud orkestri juubelduskisa andsid tunnistust sellest, et Boss - nii Korneliusseni suvekoolis kutsutakse - oli teenetemärgi auga välja teeninud. Põltsamaalased peavadki mõnusat trolli moodi habemikku Korneliusseni juba omainimeseks.
"Mind tunnevad juba poemüüjad ja tänaval vastu tulevad lapsedki," tunnistas Korneliussen. Mis aga suvekooli puutub, siis sujub selle töö tema sõnul iga aastaga üha paremini ning edenevad ka õppurite oskused.
"Mul on olemas kõigi suvekooli lõppkontsertide lindistused ning kui võrrelda esimese aasta oma tänavusega, siis on need nagu öö ja päev," ütles Boss.
RIINA MÄGI
SPORT
Hinnatavaim esikoht pendelteatejooksus
Võrumaal Väimelas toimunud Eesti Spordiveteranide Liidu XXXIV suvemängudel võisteldi kergejõustikus 9 vanusegrupis, naiste ja meeste võrkpallis, kurnis, petanques ja mälumängus. Esindatud olid kõik vabariigi suuremad linnad ja maakonnad peale Saaremaa ning Hiiumaa.
Jõgevamaa spordiveteranid alustasid mängudel toredusvõiduga 10x60 pendelteatejooksus. Võidukas võistkonnas jooksid Inga Reinmaa ja Anar Treiman Adaverest, Helle Võsu Puurmanist, Elvi Bender Põltsamaalt, Mare Piirak Jõgevalt, Rein Jõeveer Tabiverest, Heino Põldoja Jõgevalt ning Mihhail Somelar, Juhan Tennasilm ja Villu Ojassalu Põltsamaalt.
Edukaim kergejõustiklane Väimelas jõgevamaalastest oli August Koni Kaareperest, võites 75-79 aastaste meeste hulgas esikoha kuulitõukes, kettaheites, odaviskes ja hoota kaugushüppes. Kaks esikohta sai põltsamaalane Juhan Tennasilm (60 m 8.5, hoota kaugushüpe 2,41) meeste vanusegrupis 60-64aastat. Viiu ja Heino Põldoja Jõgevalt viisid koju kaks esikohta, Viiu naiste 50-54a. 800 m ja Heino 55-59a. meeste 300 m jooksus, tulemustega vastavalt 4.09,7 ja 10.15,0. 27,27 m andis kettaheites esikoha Urve Rillole Palamuselt naiste vanusegrupis 45-49-aastased ning 12,60 m Rein Jõeveerule Tabiverest 100 m jooksus meeste 40-44 a. vanuseklassis.
Esimese kolme hulka tulid veel Villu Ojassalu (kuulitõuge teine, 60 m jooks ja odavise kolmas koht), Elvi Korjus (kuulitõuge kolmas), Elvi Bender (kettaheide kolmas), Vello Soomets ja Enn Kangur (kuulitõuge kolmas). Kokkuvõttes saavutasid Jõgevamaa kergejõustikuveteranid Viljandi (319), Lääne-Virumaa (307), Tallinna (305) ja Rapla (305) järel 298 punktiga viienda koha.
Kurnimängus kandideerisid esikohale ammused konkurendid Viljandi ja Jõgeva maakonda esindanud Põltsamaa kurnimängijad (Vladimir Valejev, Ants Meerits, Aare Targama, Villu Ojassalu). Napp esikoht mulkidele, kolmas koht Tartule, kelle ridades oli tublim mängumees tabiverelane Einar Paabo.
Mälumängus ei saanud teised nuputajad ka seekord vastu Viljandile, kus liidrirolli hoiab endine puurmanlane Ants Kõks. Teine koht Valgale, kolmandat ja neljandat kohta jagasid Jõgeva (Ago Kallandi, Heino Põldoja, Rein Jõeveer, Villu Ojassalu) ja Tallinn, kusjuures pealinlaste koosseis koosnes eranditult teatud-tuntud mälumänguritest nagu Rein Laumets, Urmas Olljum, Olev Luhaveer.
Petanque võistlusi alustas Põltsamaa kolmik koosseisus Maire Lepp, Vaige Ant ja Vitali Topkin suurte lootustega. Paraku tuli leppida tagasihoidliku kuuenda kohaga. Kolm esimest võistkonda olid siin Võru, Tartu ja Valga. Võrkpallis tegi kaasa 12 nais- ja 8 meeskonda. Jõgevamaa naisvõrkpallurid jäid alagrupis 0:2 alla Lääne-Virumaale ja pingelises kohtumises sama tulemusega ka Narvale. Meeskond, mängides ainult kuuekesi, võitis toredusmängus Tallinnat, kaotas aga tasavägistes kohtumistes Tartule ja Viljandile, kolm paremat naiskonda olid Tartu, Pärnu ja Võru, kolm paremat meeskonda Pärnu, Võru ning Tallinn.
XXXV Spordiveteranide suvemänge peetakse järgmise aasta juulis Harjumaal. Jõgevamaa spordiveteranid võistlevad neil mängudel 25.ndat korda.
OSKAR PURI
Forte valmistub uuteks korvpallilahinguteks
Jõgeva spordiklubi Forte korvpallipoisid olid möödunud nädalal treeninglaagris Mustvee spordihoones.
Korvpallurid erinevatest vanusegruppidest harjutasid pallimängu ja tegelesid ka üldkehalise ettevalmistusega. Pingelise treeningu tulemused peaksid selguma mõne nädala möödudes. Esimeseks katsumuseks pärast laagrit on Forte korvpalluritele Kohtla-Järvel toimuv rahvusvaheline võistlus Järve Cup.
Spordiklubi Forte korvpallurid on olnud varem suvistes laagrites Kuremaal, Pärnus Jõulumäel, Palal ja Käärikul. Torma spordiklubi juhataja Raivo Tralla soovitusel valiti seekord treenimispaigaks Mustvee spordihoone. "Päevas oli meil kolm treeningut. Kaks korda päevas tegime üldfüüsilist treeningut, eelkõige jõuharjutusi ning kord päevas mängisime palli. Iga treeningu järel ujusime Peipsi järves, mis oli poistele heaks vahelduseks ja lõõgastuseks," rääkis treener Ergo Prave. "Põhilised ettevalmistused järgnevateks hooaegadeks tehakse ikka suvistes laagrites. Tänavused treeningud Mustvees õnnestusid sajaprotsendiliselt. Kohalikus spordihoones, mida juhib Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla, on treenimiseks suurepärased tingimused, mistõttu Mustveesse tullakse treenima erinevatest Eestimaa paikadest ja Peterburist. Regulaarselt treenivad seal ka Torma spordiklubi korvpallurid, kellega koos ka ühistreeninguid tegime," rääkis SK Forte juhataja.
Suvises laagris olid tema sõnul kõige usinamad treenijad 1985. aasta vanusegrupist Meelis Seer, 1986. aasta vanusegrupist Keno Kaasiksoo ja Taavi Kajaste ning 1988. aasta vanusegrupist Alari Päll. " Üldiselt on kõik poisid heas vormis. Kuidas aga laager meie korvpalluritele tervikuna mõjunud on, selgub pärast mõne nädala möödumist, sest efekt ilmneb pärast teatud taastumisaega," märkis Prave.
SK Forte esimeseks kaalukamaks võistluseks pärast laagrit on augusti viimasel nädalal Kohtla-Järvel toimuv rahvusvaheline võistlus Järve Cup, kus osalevad võistkonnad Eestist, Soomest, Rootsist ja Lätist.
JAAN LUKAS
Kolmkümmend aastat allveesporti Jõgevamaal
Sellest on nüüd juba kolmkümmend aastat möödunud, kui me siinsamas Pedja jões, Jõgeva linna ümbruses, hakkasime läbi allveemaski uudistama elu sealpool klaasi. Tõepoolest, kui panna allveemask ette ja veel on küllaldaselt läbipaistvust nagu tollane Pedja jõgi kolmkümmend aastat tagasi oli, saad nagu pimedast kassipojast nägijaks. Ma ei olnud üksiküritaja, kes tahtis tutvuda Pedja jõe veeasukatega. Sain tuttavaks Laido Laaseri ja tema venna Veljoga. Minulgi oli tuttavaid, kes olid huvitatud allveeujumisest. Kokku saades oli meil peamiseks jututeemaks allveesport. Laido, kes oli hea jutusoonega, pani omalt poolt alati natuke juurde, et asi huvitavam tunduks ja nii meile see pisik külge jäigi. Igaüks, kes vees vähegi käis, pajatas lugusid ja nii saime teada, mis elukad siin Pedjas elasid.
Saagiks saime väikeseid ahvenaid, sest ka harpuunpüssid vajasid täiendamist, mida hakkasime innukalt tegema. Kerkis üles ka allveeülikondade probleem, mis aga peagi lahenes, sest saime osta mõned pruugitud allveeülikonnad.
Algusaastatest on jäänud meelde ka mõned seigad, mille vahetuks tunnistajaks ma olin. Tookord pidasime allveejahti jõe piirkonnas, kus karjatati koplites lehmi. Üheks piiriks oligi Pedja jõgi. Valinud allveejahiks kumbki eri lõigu jõest, keskendusime allveepüügile. Sain vaevalt sadakond meetrit ujuda, kui kuulsin oma kaaslase kisa. Ujusin kiiruga kaldale, viskasin lestad jalast ja tormasin vaatama, milles asi. Minu kaaslane oli ähmi täis, osutades jõe keskel asuva kõrkjapuhma poole ja ütles katkeval häälel, et seal on mingi loom. Ärevast häälest järeldasin, et äsja oli toimunud kohtumine kui mitte karuga, siis vähemalt ilvesega. Tuli siiski välja, et asi nii hull ei olnud. Tegu oli vastsündinud vasikaga, kes ei saanud ju ometigi kellelegi liiga teha. Selleks, et aru saada minu kaaslast haaranud ärevusest, tuleks mõttes end asetada tema olukorda.
Kujutlege ennast vees ujumas. Kuigi me oleme küllalt julged, vahel isegi unustades, et viibime vees, säilib siiski meie alateadvuses ohutunnetus asumisest võõras keskkonnas, milleks ju veekeskkond ongi. Siin on ju riskid meie ainukesele elule täiesti olemas. Kas jalad ulatuvad vajalikul hetkel põhja, kas saan järgmisel hetkel vabalt hingata? Iga ajju tulev lisainformatsioon võetakse vastu kõrgendatud tähelepanuga. Vaid mõni kerge takistus, näiteks vee peal ujuva oksa ootamatu puudutus, sunnib meid võpatama nagu kipuks keegi meie elu kallale.
(Järgneb)
IVAN JUNNINEN
Saksamaa ja Hollandi meistrit on oodata Linnamäe motokrossile
Reedel, 3. augustil Siimusti Linnamäel toimuvale motokrossile on oodata 20aastast hollandlast Ingo Ten Vregelar‘ i, Euroopa meistrit neljarattalistel mootorratastel ATV.
Kokkuleppele on jõutud, et Euroopa parim ATV sõitja ja ühtlasi 1999. ja 2000. aasta Saksamaa ja Hollandi meister ning USA Meistrivõistluste hõbemedaliomanik Ingo Ten Vregelar osaleb näidissõidus, mis toimub keskpäeval. Võistluste rajameistri ja korraldaja Kalju Andersalu sõnul tuleb võistlejaid Venemaalt, täpsemalt SanktPeterburgist, Lätist, Leedust ja Soomest, täpsemalt Ikaalistest.
Osalemiseks on nõusoleku andnud ka Eesti 2000. aasta meister ATVdel Ivar Vaaderpass. Ta on krossisõpradele tuntud juba varasematelt Siimusti krossidelt, kui 80ndate aastate NSV Liidu külgkorvidega mootorrataste meistrivõistluste mitmekordne medaliomanik ja esimene eestlane, kes jõudis ka motokrossi maailmameistrivõistluste finaalsõitudele.
Reedel toimub Siimusti Linnamäel motokross esimest korda pärast üheksa aastast vaheaega.
RAIVO SIHVER
Järjekordne pronksmedal Gert Aasmäele
Riia ringrajal toimunud Baltimaade meistrivõistlustel kardisõidus pälvis pronksmedali Jõgevamaalt pärit tehnikasportlane Gert Aasmäe.
Saduküla kardispordiklubi kasvandik Gert Aasmäe sõidab praegu võistkonna Vihur Team koosseisus. Tänavustel Baltimaade meistrivõistlustel, mis toimusid palava ilmaga, pälvis Gert Aasmäe kolmanda koha. Nii esimene kui ka teine koht läksid Läti kardisportlastele.
Pronksmedal, mille Gert Aasmäe Riias võitis, on üldse 59. medal, mille võidukas kardimees pälvinud on.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Ameerika eestlased eelistavad konservatiivust
Möödunud laupäeval Põltsamaal toimunud kontserti "New York! New York!" oli kuulamas ka New Yorgis elav eesti härrasmees Endel Reinpõld, kelle sünnikodu on Põltsamaa lähedal Annikvere külas.
Nüüd on Reinpõld mõneks ajaks tagasi tulnud kunagistele lapsepõlvemaadele. Kontserdil sai ta aga taas paari tunni vältel kogeda ameerikalikku maailma. "Kontserti kuulates tekkis mul tõesti koduselt ameerikalik tunne. "Eesti laulja Hanna Liisa Võsaga olen ma aga kohtunud juba New Yorgis," rääkis Endel.
Edasi arutlesime selle üle, kas elu põhjal New Yorgis saab teha järeldusi elu kohta Ameerikas tervikuna. "Mõistagi on New Yorgis kõigil hirmus kiirus ja sõit sees. Ise elan 87 kilomeetri kaugusel New Yorgist lääne suunas. Teekond minu kodulinnast New Yorki kulgeb tavaliselt poolteist tundi, liiklushummikute korral aga ligi kolm tundi," ütles Endel Reinpõld.
Endel Reinpõllu Ameerikasse jõudmine sarnaneb paljude väliseestlaste saatusega, kuid selles on ka üht-teist erilist. "Olen sündinud 1926. aastal. 1944. aasta augustis mobiliseeriti mind Saksa sõjaväkke. Eesti diviisi koosseisus tuli sõdida ka Sileesias. Kui kuulikillu kätte sain, mõtlesin, et nüüd on lahingud minu jaoks lõppenud. Ja nii ka läks. Olles välihaiglas sattusin ameeriklaste kätte sõjavangi ning mind viidi Prantusmaale. Muide vangivalvurid olid laagris poolakad. Hiljem said Baltimaadest pärit vangidest laagripolitseinikud. Arvatavasti seetõttu, et väikeseid vangilaagreid haldava suure vangilaagri preester oli leedulane. Meie töövahendiks oli puunui. Ameerika Ühendriikidesse elama jõudsin ka tänu klassivenna abile."
Endel Reinpõld oli kuni tänavuse kevadeni New Yorgi Eesti Maja juhatuse esimees "New Yorgi Eesti Maja, mille juhatuse liige ma olen olnud 35 aastat, kuulub New Yorgi Eesti haridusseltsile. Aastakümneid tagasi oli selles seltsis 1000 liiget, praegu aga 400. Liikmete arv väheneb ka seetõttu, et mitmed New Yorgist pärinevad noored lähevad elama ja töötama teistesse paikadesse. Ameerika Ühendriikides tegutseb ka Eesti Rahvuskomitee, mis koordineerib seltside tegevust kogu Ühendriikides. Kanada Eesti seltside tegevust on sedavõrd lihtsam korraldada, et enamus eestlasi elab Torontos ja selle ümbruses.
Endel Reinpõld rääkis ka Ameerika eestlaste poliitilistest eelistustest: "Suurem osa eestlasi toetab vabriiklikku parteid, kusjuures ka Kodu-Eestis tuntakse suuremat sümpaatiat koservatiivsemate erakondade vastu," lausus ta.
Endel Reinpõld märkis sedagi, et Ameerika Ühendriikides elavad eestlased toetavad ka Eesti skaudiliikumist, samuti abistatakse lastehaiglaid ning suuri peresid. Tänase Põltsamaa kohta arvas Endel Reinpõld järgmist: "Mulle meeldivad väikesed linnad nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides. Näiteks New Yorgis võin meeleldi käia, mitte aga elada. Kui Ameerikasse tagasi sõidan, viin aga tavaliselt kaasa Põltsamaa veini ja kilusid."
JAAN LUKAS
Aidu järves katsetati hansalauda
Jõgeva päästeteenistuse tõrjujadpäästjad katsetasid möödunud laupäeval Pajusi vallas Aidu järves päästevahendit hansalaud, mis on mõeldud uppuja päästmiseks pinnalt.
Eelmisel laupäeval toimus Aidu järves Jõgevamaa päästeteenistuse Jõgeva komando esimese ja kolmanda vahtkonna tõrjujate-päästjate õppus. Harjutati uppuja päästmist kolme meetri pikkuse ja ligi meetri laiuse hansalauaga, mis on uus päästevahend. Tõrjujad-päästjad osalesid õppustel nii päästjate kui ka uppujatena. "Aidu järv on igati sobiv koht uppuja päästmise harjutamiseks," ütles õppusi juhendanud operatiivteenistuse spetsialist Tanel Sermat.
"Austrias valmistatud hansalaud, mis maksis 40 0000 krooni, on asendamatu vahend uppuja päästmiseks veekogude pinnalt," märkis Jõgevamaa päästeteenistuse direktor Jüri Alandi.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Revisjon tuvastas rahariisumise
Politseiprefektuuri laekus kirjalik avaldus AS Jõgeva Vesi juhatuse liikmelt, et ettevõtte raamatupidamise läbiviidud revisjoni käigus on tuvastatud aktsiaseltsi raha riisumine kogusummas veidi üle 214 tuhande krooni. Avaldaja kahtlustab riisumise toimepanemises üht endist vastutavat töötajat, kes ametiseisundit kuritarvitades ettevõtte raha pangaülekannetega kõrvaldas ja selle riisus.
Daamilt varastati mobiiltelefon
Teisipäeval pöördus Jõgeval politseisse noor daam, Jõgeva linna elanik ja kurtis, et temalt on varastatud mobiiltelefon Nokia 5ll0, millega ta on saanud kahju 1500 krooni. Asi oli juhtunud pühapäeva õhtul poole üheksa ja üheteistkümne vahel. Telefoniomanik oli kodust linna tulles telefoni seljakotti pannud ja kodus seljakotti ära võttes avastas, et seljakott oli lahti ja telefon sellest kadunud. Linna peal oli ta jalutanud ega osanud arvata, kus
või kuidas telefon varastati.
Mees nõustus varastatud makki turustama
Politsei kahtlustab üht 1980. a sündinud ja varem kohtulikult karistatud Jõgeva linna elanikku kuritegelikul teel saadud magnetofoni tu rustamises. Mees sai oma tuttavatelt magnetofoni, kes talle ka selgitasid, et mänguriist on varastatud, ja andis selle pandimajja. Sündmus leidis aset tänavu mais.
Kohtla-Järvelt Mustveesse vargile
Juulikuu viimasel päeval avastati Mustvee bussijaama müügipaviljonis ühtäkki kella poole kuue ajal õhtul, et müügileti tagant põrandal asunud kandekotist on varastatud 2 rahakotti. Rahakottides oli olnud sularaha kokku 875 krooni. Märgati aga ka, et müügipaviljoni juurest viivad mingid jäljed kõrkjaisse järve ääres.
Korraldati otsimine ja enam kui tunniajalise ranna äärse kõrkjastiku kammimise tulemusel leiti kõrkjaist 2 tundmatut. Kontrollimisel osutusid nad Romanideks, üks 1980., teine 1978.a. sündinud, mõlemad Kohtla-Järve asukad. Meeste läbiotsimisel leiti noorema Romani aluspükstest rahasumma ja kupüüride arv, mis oli kaduma läinud müügipaviljonist.
Kontrollimisel selgus, et mehed olid bussiga Mustveesse sõitnud ja siin sissetulekut otsinud. Üks hõlptulu otsijaist töötas, teine oli töötu. Noorem Roman võeti kuriteos kahtlustatavana 48 tunniks vahialla. Kuna kinnipeetu juures võis aimata olustiku adekvaatsest tajumisest kõrvalekaldeid, viidi noormees ekspertiisi, kus tuvastati tal ka narkojoove. Sama teo eest on teda käesoleval aastal juba üks kord karistatud, praegusel juhul on ilmselt oodata kriminaalvastutusele võtmist.
Mehele esitati süüdistused 10 kuriteofaktis
Hiljaaegu esitas uurija politseiprefektuuris süüdistused kümnes kuriteofaktis ühele Jõgeva mehele, kes käesoleval ajal viibib vahi all. Meest on ka varem kohtulikult karistatud. Seekord süüdistatakse teda viies ebaseaduslikus metsaraiumises salajase varguse eesmärgil Jõgevamaa metsades 1999. aastal. Lisaks varastas ta 2000. aastal ühe kinnistu laoplatsilt kasepaberipuud ja kasutas samal aastal kahel korral võõrast dokumenti oma ebaseaduslike tegemiste varjamiseks. Veel on talle esitatud süüdistused kehavigastuste tekitamises ja mootorsõiduki ärandamises.
Pererahva äraolekul käidi kodus vargil
Esmaspäeva hommikupoolikul, kui üks Tabivere valla Valgma küla pererahvas Tartus käis, avastasid nad kella poole kahe aegu koju jõudes, et majas on vargil käidud. Varas murdis majja sisse akna kinnituste lahti muukimise teel. Toast diivanilaualt leidis kurikael 350 krooni sularaha, köögist aga haaras kaasa pooleliitrise pudeli "Viru valget" ja hoolitsenud selle juurde ka ninaesise pärast, leidis sakummiks kaasa võtta kilo viinereid ja poole kilo jagu keeduvorsti.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Päeval on oodata vahelduva pilvisusega ilma, hommikul sajab paljudes kohtades hoovihma, võib olla äikest. Puhuvad loode- ja läänetuul 4-9 m/s. Õhusooja on 17-21 kraadi.
Reedel on oodata vähese ja vahelduva pilvisusega, sademeteta ilma. Öösel puhub läänetuul 3-7, päeval kagutuul 3-9 m/s. Õhusooja on öösel 3-9 kraadi, kohati võib temperatuur langeda nullini. Päeval on 17-23 kraadi.
Neljapäev, 2. august 2001. a.
Suvine aeg meelitab loodusesse apteeki avastama
MOONIKA SIIMETS
Reisirongiliiklus tiheneb alates 1. septembrist?
RAIVO SIHVER
ARDI KIVIMETS
Jõgevamaal tohib püüda kuni tuhat vähki
ARDI KIVIMETS
JAAN LUKAS
KIRJAD
ANTS PAJU,
Jõgeva linnapea
JUHTKIRI
2. august 2001. a
Jõgevamaa teedel on pindamistööd lõpufaasis
RAIVO SIHVER
RAIVO SIHVER
Põllumajandustootjad saavad 1. oktoobrini taotleda 2 erinevat toetust
EVE KASK
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peaspetsialist
KAJA TULLUS
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
RIINA MÄGI
Jõgeva ja Põltsamaa rahvas laulis kaasa
RIINA MÄGI
Boss sai Põltsamaa linna teenetemärgi
RIINA MÄGI
Hinnatavaim esikoht pendelteatejooksus
OSKAR PURI
Forte valmistub uuteks korvpallilahinguteks
JAAN LUKAS
Kolmkümmend aastat allveesporti Jõgevamaal
(Järgneb)
IVAN JUNNINEN
Saksamaa ja Hollandi meistrit on oodata Linnamäe motokrossile
RAIVO SIHVER
Järjekordne pronksmedal Gert Aasmäele
JAAN LUKAS
Ameerika eestlased eelistavad konservatiivust
JAAN LUKAS
Aidu järves katsetati hansalauda
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Revisjon tuvastas rahariisumise
Daamilt varastati mobiiltelefon
Mees nõustus varastatud makki turustama
Kohtla-Järvelt Mustveesse vargile
Mehele esitati süüdistused 10 kuriteofaktis
Pererahva äraolekul käidi kodus vargil
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja