Vooremaa 03.05.2001

Vooremaa
Neljapäev, 3. mai 2001. a.
Sisukord
Kevad on põllumehele ebasoodne

ASi Evemar uue traktoriga Massey Ferguson teeb kevadisi põllutöid masinamees Rein Nigulas. Eile oli tal käsil põldude siledaks libistamine. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

1. mail oli TV1 kavas kolhooside algusaastatest jutustav mängufilm "Ideaalmaastik", mis rääkis külvivolinikust. Kapitalistlikes oludes tegutsevaid põllumehi külvivolinikud ei sega ja nii saavad nad ise otsustada, millal on õige aeg kevadtöödega peale hakata. Paljud Jõgevamaa põllumajandusettevõtjad ja talunikud alustasid tänavusi kevadtöid väetamise ning põllumaade kultiveerimisega.

Põltsamaa valla põllumajandusettevõttes ASis Adavere Agro külvati esimesed väetisekogused rohumaadele aprilli esimestel päevadel. "Kõiki rohumaid, mida meil on 1800 hektari ringis, väetasime põhiliselt salpeetriga. Väetise ostsime valmis möödunud aastal," ütles peaagronoom Jüri Smitt.

Praeguseks on ASis Adavere Agro rohumaid ka äestatud ja tasandamise eesmärgil rullitud. 700 kuni 800 hektarit põllumaadest on kultiveeritud. "Selle nädala teisel poolel loodame alustada kevadkülviga," lausus peaagronoom Smitt. "Sagedaste vihmasadude pärast on maa märg ning korralikku murenemist ei saa täheldada. Et põllutööd jõudsamalt laabuksid, vajaksime ka lääneriikides valmistatud kaasaegsemaid traktoreid, kultivaatoreid ja külvikuid, praegu koosneb meie masinapark suuresti Venemaa päritolu tehnikast," selgitas ta.

Kevad tuli ootamatult

Ka Kuremaa tehnikumi õppemajandis oli esimeseks kevadtööks rohumaade väetamine, mida peagi lõpetama hakatakse. "Kui ka taliviljapõllud väetatud saavad, alustame pärast esimest kultiveerimist kivide koristamisega. Põllul, kuhu külvame rüpsi, tuleb teha ka putukatõrjet," rääkis õppemajandi juhataja Annes Reis.

"Käesolev kevad tuli põllumehe jaoks võrdlemisi ootamatult. Kui eelmisel aastal sai põllutöid hajutada, siis nüüd tuleb mitut tööd korraga teha. Et aega ratsionaalsemalt kasutada, töötab meie kaasaegseim põllutöömasin Case traktor kahes vahetuses. Masinamehed Janno Tihane, Amor Õilsalu ja Oskar Roots saavad põllutöödega hästi hakkama," rääkis Reis.

Palamuse valla põllumajandusfirmas ASis Evemar kestab praegu väetisekülv, kivikoristus ja kultiveerimine. "Sügisel kündsime 930 hektarit põllumaad, mida nüüd kultiveerime. Kuna sageli on vihma sadanud, ei laabu see kuigi libedasti," ütles juhataja Mati Evert. "Tänavu kevadel oleme investeerinud ka põllumajandustehnika uuendamisse. Suurimaks kulutuseks on üle 700 000 krooni maksva traktori Massey Ferguson ost, samuti ostsime uue Venemaal toodetud kultivaatori," märkis Evert.

Kevadtööd talupõldudel

Väetiste külviga rohumaadele alustati kevadisi põllutöid ka Torma vallas Sadala lähedal asuvas Annuse talus. "Väetamiseks kasutasin ammooniumnitraati, mis üsna palju maksab. Mõned päevad tagasi ostsin ka kütust, mida peaks jätkuma sügistööde lõpuni. Et ostsime maad juurde, saame ka uusi rohumaid rajada," lausus peremees Jüri Koger. "Külvama saame hakata ehk paari päeva pärast. Meie talus lükkuvad kevadtööd mõneti edasi, sest maad on savised," lisas ta.

Jõgeva vallas Palupere külas asuva Saare talu peremees Enno Saariste oli aga murelik. "Mul on praegu sedavõrd vähe kütust ja väetist, et pole saanud kevadtöödega õieti alustadagi," lausus ta.

Teadlase kommentaar

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi asedirektor Vahur Kukk kommenteeris põllukevadet nii: "Märg ja külm kevad on põllumehele ebasoodne. Eelmisel aastal oleksime praeguseks juba külvi lõpetanud, tänavu oleme aga jõudnud vaid veidi kultiveerida ning külvata külvikuga Amazone nisu 3,9-hektarisele põllule. Kehva saagikust ei maksa viletsa kevade pärast veel karta, sest paljugi sõltub suvistest ilmastikuoludest."

JAAN LUKAS

Kaiavere külas elatakse ikka ilma elektrita

Tabivere vallas Kaiavere külas on liinivarguste tõttu neliteist maja alates jaanuari keskpaigast kuni tänaseni ilma elektrivooluta. Et Eesti Energia pole vaatamata lubadustele alustanud liinide taastamist, on kohalikud elanikud otsinud abi tarbijakaitseametist ja juristilt.

Märtsis ilmus Vooremaas artikkel "Kaiaveres on neliteist maja elektrita", kus Eesti Energia jaotusvõrgu Tartu piirkonna Mustvee jaoskonna meister Riho Õunapuu teatas, et ehitustööd liinide taastamiseks algavad kavakohaselt märtsi keskel ja lõpevad aprilli keskel. Paraku pole senini taastamisega alustatud. Nii pöördusid Konni talu peremees ja perenaine Ülo ja Sirje Laurend tarbijakaitseametisse. "Esmalt vestlesin telefoni teel Eesti Energia jaotusvõrgu Tartu piirkonna juhi Kalju Kohaga, kes teata, et tööd algavad siis, kui on valmis projekt, täpsemalt 30. mail. Kaiavere küla elanikke selline vastus ei rahuldanud, mistõttu võtsin telefonitsi ühendust Energiaturu inspektsiooniga, kes soovitas omakorda pöörduda Eesti Energia klienditeenindusse. Nii saatsingi 23. aprillil klienditeenindusse kirjaliku pöördumise, milles muuhulgas tuletasin meelde, et vastavalt energiaseadusele peab tarbijate energiaga varustamine pidev olema," ütles Tarbijakaitseameti Jõgevamaa Talituse peainspektor Aino Lillemägi.

Sirje ja Ülo Laurend on abi otsinud ka jurist Terje Mikult. "Praegu ei pea ma veel vajalikuks seadusest lähtuvate kõige rangemate sanktsioonide rakendamist, sest loodame, et Eesti Energia taastab Kaiaveres kiiresti elektrivoolu," lausus Terje Mikk.

JAAN LUKAS

Rahulik volbriöö ja kevadpüha

Jõgevamaa päästeteenistuse andmetel möödusid maipühad tulekahjudeta. Ka kiirabil olid küllaltki tavalised tööpäevad - 30. aprillil 17 ja 1. mail 24 väljakutset.

Eelmise nädala suurem tulekahju oli Torma vallas Tõikveres. Kolmapäeval kell 17.42 teatati Rääbise POÜle kuuluva farmi põlemisest. Loomad ja laut päästeti, kuid eterniidist seinte ja katusega koresööda hoidla hävis koos 15 tonni heinaga täielikult. Tulekahju oletatavaks põhjuseks on hooletus kulu põletamisel.

Eelmisel nädalal käisid tuletõrjujad üheksal korral kulu kustutamas. Pühapäeval põles Tabiveres ühe keldri tuulutuskorsten, mille olid süüdanud tikkudega mänginud lapsed.

ARDI KIVIMETS

NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Esmaspäeval oli nõidade volbriöö disko Sadala rahvamajas ning volbriöö pidu Vaiatu rahvamajas. Eile peeti kevadtalguid Sadala rahvamaja õuel. Homme annab Torma rahvamajas etenduse Pala kultuurimaja näitering. Pühapäeval on Sadala rahvamajas ülemaakonnaline laste Laulukarussellike.

Tabivere vald

Eile olid Maarja Keskkoolis uue õpilasomavalitsuse valimised. Täna läheb Maarja kool ekskursioonile Riiga. H. Elleri nimelise muusikakooli Tabivere filiaalis on täna uute õpilaste vastuvõtt flöödi, akordioni ja klaveri erialale. Homme esineb Tabivere vanadekodus lastekapell Liidi Vaino juhatusel.

Saare vald

Täna on vallas inglise keele kursuste lõpetamine. Homme tutvuvad Voore kooli üheksanda klassi õpilased kodanikuõpetuse tunni raames vallavalitsuse tööga. Laupäeval korraldab noorteühendus NETIT Voorel koristuspäeva, millele järgneb vabaõhupidu Voore laululaval.

Põltsamaa linn

Eile oli linnavalitsuses piirkonna prügimajanduse arutelu, milles osalesid Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu, haljastusspetsialist Inge Angerjas ja ASi Põltsamaa Greid esindaja Andres Vään. Linnavalitsuses oli eile sihtasutuse Sõpruse Pargi Fond nõukogu ja juhatuse ühine koosolek. Täna tutvub Põltsamaa lasteaia Mari kollektiiv Pärnu lasteaedade õppe ja kasvatustegevusega. Homme on linnavalitsuses sihtasutuse Põltsamaa Lossi Fond nõukogu ja juhatuse ühine koosolek kahe nädala pärast toimuva Lossikontserdi üle.

Puurmani vald

Esmaspäeval tähistas Puurmani lasteaed koos algklasside õpilastega volbripäeva lasteaia mänguplatsil. Eile kohtusid Puurmanis jalgpalli meistrivõistluste raames Tabivere ja Puurmani võistkond. Täna on Puurmanis koolinoorte korvpalliturniiri raames vastamisi Puurmani ja Alatskivi kooli võistkond.

Palamuse vald

Esmaspäeval peeti Luua külas heakorratalguid, millele järgnes külasimman koos mängude ja tantsuga. Eile arutasid vallavalitsuse esindajad koos koolide juhtidega valla haridusprobleeme. Täna on Palamuse rahvamajas Tallinna Pedagoogikaülikooli diplomandi Arne Tegelmanni diplomilavastus M. Kivastiku "Meie isa, kes sa oled". Palamuse rahvamajas on täna lasteetendus "Sõna ja tants". Luua klubi korraldab täna ühiskülastuse Vanemuise teatrisse etendusele "Verevennad". Reedel on Palamuse rahvamajas Palamuse Lionsklubi esimese aastapäeva peoõhtu.

Pala vald

Pala raamatukogus oli esmaspäeval kirjanduslik viktoriin I-III klassi õpilastele. Reedel esineb Pala kultuurimaja näitering etendusega "Rotid" Torma rahvamajas. Laupäeval on Palal korvpalliturniir Alatskivi Sops.

Pajusi vald

Täna on vallavalitsuse istung.

Mustvee linn

Esmaspäeval peeti kultuurikeskuses volbriöö pidustusi. Reedel on Mustvee 1. Keskkoolis viimase koolikella aktus. Kultuurikeskuse pargis istutatakse reedel linnale jõulukuusk. Mustvee spordihoones on laupäeval ja pühapäeval Eesti meistrivõistlused indiacas segapaaridele.

Jõgeva vald

Esmaspäeval olid Laiuse ordulossi varemetes koristustalgutel vallavalitsuse ametnikud ja töötajad. Täna on Siimustis maakonna koolinoorte kevadkross. 4.-6. maini on Jõgeva spordihoones Virtus rahvusvaheline noorte korvpalliturniir Forte Cup. Laiuse naisrahvatantsurühm Meie Mari viibib 4.-6. maini Lätimaal külalisesinemisel. Laupäeval on Laiuse koolis Laulukarussell 2002 maakondlik eelvoor. Pühapäeval on Kuremaa ujulas valla lasteaedade perepäev.

Jõgeva linn

Esmaspäeval peeti linnavalitsuse istungit. Eile võeti linnavalitsuses vastu Eesti meistrit saalibändis - Jõgeva Tähe meeskonda. Reedel on Jõgeva linnavalitsuses arutelu maakonda puudutavate üleriigiliste kultuuriürituste korraldamisest. Reedel jõuab Jõgevale tsirkusetuur. Etendus antakse spordihoone Virtus ees. Sama päeva õhtul esineb kultuurikeskuses kohvikklubis Vello Orumets.

ARVAMUS

Kas taas klassiühiskond?

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatus tegi avalduse "Kas klassiühiskond või sotsiaalne solidaarsus", milles väidetakse, et Eestimaal on taas tekkinud ja arenemas klassiühiskond.

Eestis praegu valitseva neoliberalistliku ideoloogia kohaselt peetakse klassiühiskonda minevikku vajunuks. Klassi mõistet seostatakse marksismi ja Nõukogude okupatsiooniajaga. Varem klassidel põhinenud ühiskonna jagunemine olevat asendunud uuega, mis põhinevat eelkõige tööalasel ametlikul kuuluvusel. Aina olulisemaks muutuvat kultuurilised erinevused, mitte sotsiaalsed klassivastuolud.

Klass on eelkõige sotsiaalse ebavõrdsuse näitaja. Juba 1990. aastate teisel poolel kujunes välja olukord, mil inimestel muutus praktiliselt võimatuks oma arengukeskkonnast, seega klassist välja murda. Meie haridussüsteem ei aita kaasa päritolust tulenevate erinevuste vähendamisele. Nn eliitkoolid on orienteeritud teatud kindlatest, loomulikult jõukamatest perekondadest pärit lastele. Nende koolide ja tavakoolide lõpetajate kõrgkooli saamise võimalused ei ole võrreldavadki.

Üha rohkem diferentseeruvad ka elulised riskid, eelkõige töötuks jäämise risk ning töötute tööturule tagasi saamise võimalused. Praegune täiendkoolituse süsteem soosib neid, kes on nooremad, kõrgharidusega ning kelle materiaalne olukord on keskmisest parem.

Lausliberaalse turumajanduse domineerimine on jätnud majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorraldustega kaasnevad kulud madalama palgaga töötajate, vanurite, üliõpilaste, sageli ka väikeettevõtjate kanda. Eesti majandusliku eduga kaasnevad väärtused ja tulud koonduvad liiga kitsa elanikkonna grupi kätte.

Riik on praktiliselt loobunud vastutusest oma elanikkonna sotsiaalse turvalisuse eest. Valitseb põhimõte: kui inimene on hädas, on ta ise selles süüdi, on kas laisk, joodik või narkomaan. Oleme praegu kaugemal kui kunagi varem solidaarsusel põhinevast ühiskonnast.

Eestis on toimunud elanikkonna sissetulekute suur diferentseerumine. Leidub kõrgeid ametnikke, kelle kuusissetulek on üle 100 000 krooni, keskmine palk aga on vaid 5000 krooni ringis. Sellest veelgi allapoole jäid möödunud aastal ligi 70 protsendi töötajate sissetulekud.

ESDTP Keskjuhatus on seisukohal, et valitsus eesotsas peaminister Mart Laariga peaks tagasi astuma, sest ta ei ole suutnud tagada ühiskonna ühtlast, harmoonilist arengut. Sellest annab tunnistust üha süvenev töötus ja vaesus, ebaloomulikult suur varaline kihistumine, korruptsioon ning oskamatus lahendada riigi juhtimisega seoses olevaid küsimusi.

Avalduses kinnitatakse, et Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei on valmis võtma endale vastutuse koostöös teiste demokraatlike organisatsioonidega Eestimaal sotsiaaldemokraatliku - inimkeskse

ühiskonnakorralduse kehtestamise eest.

HERBERT SÖÖDE,

ESDTP

Tööpartei ehib võõraste sulgedega

Rahvaerakond Mõõdukad kuulub Sotsialistlikusse Internatsionaali ning on Eesti erakonnana Euroopa Sotsialistliku Partei PESi assotsieerunud liige.

Mõõdukatel on pikaajalised, tihedad ja töised koostöösuhted Euroopa Liitu kuuluvate ja mittekuuluvate Euroopa sotsiaaldemokraatlike erakondadega.

Seetõttu lugesin hämmastusega 26. aprilli Vooremaast Herbert Sööde artiklit, kus ta teatab, et Eesti Sotsiaaldemokraatlikus Tööparteis "aktiivselt arendatakse välissuhteid. Sõlmimisel on koostööleping Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Parteiga. Tööpartei esimees Tiit Toomsalu, kes pidi ka Jõgevale tulema, viibis samal päeval Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Partei kutsel Stockholmis."

Kahjuks on Herbert Sööde ESDTP poolt või nimel edastanud Vooremaa lugejatele petvat informatsiooni. Mõõdukad suhtlevad Saksamaa sotsiaaldemokraatliku partei SPDga, meie teada ei ole SPDl kavas mingit koostöölepingut ESDTPga sõlmida. Mõõdukatel näiteks pole sellist lepingut ühegi sõsarparteiga, sest samasse katusorganisatsioonidesse kuuluvad Euroopa erakonnad nende sõlmimist ei vaja. See on loomulik osa sõsarlusest.

Otseselt eksitav on Sööde väide, nagu oleks erakonna esimees Tiit Toomsalu viibinud Rootsis sealse sotsiaaldemokraatliku partei SAP kutsel. SAP asepeasekretär Urban Ahlin ning asevälissekretär Oscar Stenström kinnitavad Eesti trükimeediale saadetud kirjas: "Me lükkame sellise kuulujutu jõuliselt ümber. Mõõdukad on Sotsialistliku Internatsionaali täisliige ainsa Eesti erakonnana. Meil on nendega kauaaegne ja tugev koostöö."

Erakondade vahelised suhted ühinenud ja laienevas Euroopas muutuvad järjest olulisemateks ning tihedamateks. Euroopa Sotsialistlik Partei ühendab neid erakondi Euroopa liikmes- ja kandidaatriikides, kes jagavad sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet ning võitlevad riikides sarnaste ideaalide eest. Praegusel hetkel on PESi kuuluvad erakonnad võimul 12 Euroopa Liidu liikmesriigis. Seoses suure vastutusega, mis kaasneb sotsiaaldemokraatide tugeva positsiooniga Euroopa maades, suhtutakse ka liikmeskonda ja selle laiendamisse äärmiselt tõsiselt.

MÄRT KIVINE,

Rahvaerakond Mõõdukad välissekretär

Mitteametlik tõlge Rootsi sotsiaaldemokraatliku partei kirjast

Neljapäev, 26. aprill 2001

Kõigile huvitatutele

Eesti trükimeediale

Rootsi sotsiaaldemokraatlik partei teeb koostööd Eestis Mõõdukatega Meie andmetel on Eestis ilmunud artikleid, mis käsitlevad meie ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei ESDTP (endised kommunistid) koostööd. Me lükkame sellise kuulujutu jõuliselt ümber.

Mõõdukad on Sotsialistliku Internatsionaali täisliige ainsa Eesti erakonnana. Meil on nendega kauaaegne ja tugev koostöö. Järgmisel nädalal võtame oma sõbra Toomas Ilvese Rootsis vastu. Ta osaleb koos Rootsi välisministri Anna Lindhiga, kes on meie partei liige, seminaril Nyköpingis 2. mail. See toimub vahetult enne Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikku kohtumist, mille võõrustajaks on Rootsi kui Euroopa Liidu eesistuja.

Parimate tervitustega

URBAN AHLIN,

asepeasekretär

OSCAR STENSTRÖM,

asevälissekretär

KIRJAD

Kellaaja muutmisel enam bussile ei jõua

16. aprillil ootasin Vaiatus Jõgevalt läbi Sadala Mustveesse sõitvat bussi, et Tormasse sõita. Peagi oli buss Vaiatus ja sellelt tuli maha hulgaliselt inimesi, kes tahtsid Jõgevale sõita. Varem oli busside liiklus nii reguleeritud, et Sadalast väljuva bussiga sõitvatel inimestel oli Vaiatus võimalik KohtlaJärve-Mustvee-Jõgeva-Viljandi bussile istuda ja Jõgevale sõita.

Kuid mõned päevad tagasi hakkas sõitma Narva-Jõhvi-Mustvee-Jõgeva-Põltsamaa-Viljandi buss, selle bussi sõiduaeg on varasem ja Sadala inimesed Vaiatus nimetatud bussile ei jõua. 16. aprillil oli see buss kell 9.05 Vaiatus. Kuid KohtlaJärve-Viljandi buss oli kell 9.20 Vaiatus. Ei tea, mis põhjusel oli sõiduaja varasemaks muutmine vajalik, kuid selle muutmisega Sadala inimesed enam Vaiatus bussile ei jõua ega saa Jõgevale sõita.

Sõitsin Tormast tagasi ja märkasin, et Sadalast Vaiatusse sõitnud inimestest oli keegi meesterahvas veel Vaiatus ja ma laususin: "Ootasite Vaiatus umbes 65 minutit ja nüüd sõidate sama bussiga Sadalasse tagasi." Meesterahvas oli üsna tusane ja lausus: "Ma ei sõida Sadalasse, vaid mul on vaja Jõgevale sõita, hommikul Narva-Viljandi bussile ei jõudnud."

Ma ei tea, kellest see sõltub, aga hea oleks, kui see Narva-Viljandi buss väljuks Vaiatust endisel ajal, kell 9.20. Kui mingitel põhjustel ei ole võimalik praeguse bussi väljumisaega Vaiatus kella 9.20 viia, siis ehk saaks Jõgevalt läbi Sadala Mustveesse sõitva liini väljumisaega umbes 20 minutit varasemaks teha. Lahenduse eest oleksid Sadala inimesed väga tänulikud.

Reisijate nimel

ALEKSANDER KÕRGESAAR

JUHTKIRI

Maipühad meil ja mujal

Kui ilm ja riigikord vähegi lubanud, on eestlane maipühasid pigem aiamaal kükitamiseks ehk siis kas või niisama looduses ja värskes õhus ringikolistamiseks kasutanud. Ilma igasuguse tagantsundimiseta siiruviiruliste lippude ning vabaduse ja võrdsuse loosungite all ringimarssimine on eriti viimase poolsajandi jooksul ikka üks kahtlane, et mitte öelda kohtlane tegevus olnud. Õnneks ei ole kümnekonna aasta jooksul ka kedagi sundimas olnud ja nii võibki eestlane anduda oma ugriliku individualismi väljaelamisele ning üleüldist kasu taotlevatest meeleavaldustest üldse mitte välja teha.

Lääne inimene on siinsete pärismaalaste jaoks traditsiooniliselt olnud trendikuse ja tarkuse kehastus, kultuuri, nätsu ja värvilise traadi maaletooja ning kadeduse ja jäljendamise objekt. Lääne inimene on alati hästi riides, palju reisinud ja, mis peamine, tal on palju raha. Niisugune juba naljalt midagi lolli või kohatut ei tee.

Ent võta näpust. Samal ajal kui Venemaa töörahvas, nagu neil seal tavaks, 1. mai puhul lillede ja õhupallidega rõõmsalt tänavail jalutas ning kultuurselt viina jõi, pasundasid maailma juhtivad uudisteagentuurid massilistest demonstratsioonidest Euroopa, Ameerika ja Austraalia suuremates keskustes, kokkupõrgetest politseiga ning isegi surmasaanutest. Häbi, seltsimehed kapitalistid, tahaks seepeale öelda!

Millega siis heast elust lolliks läinud õhtumaalased seekord jälle rahul ei ole? Mille nimel põletatakse autosid, purustatakse aknaid ning loobitakse lugupeetud ja ühiskonnas kõrge positsiooni saavutanud kodanikke kõikvõimalike toiduainetega?

Selle tondi nimeks, mis käesoleval juhul mööda maailma ringi käib, on globaliseerumine. Nimetatud kole elukas on süüdi tööpuuduse kasvus ja reaalpalkade languses, keskkonna ärasolkimises ning arengumaade allakäigus, uusrikaste ülbitsemisest rääkimata. Selgusetuks jääb ainult, kas tänavatel räuskamisest globaliseerumise vastu ka abi on. Paar-kolm sajandit tagasi polnud ju ka näiteks masinapurustajate liikumisel, kui mitte arvestada tolleaegse meedia elavat huvi, erilist edu.

Meil siin aga on põhjust rahul olla - lisaks ilusatele maipühadele on meil järjekordne kinnitus trenditeadlikumate analüütikute arvamusele, et valitsuse sõimamine on sel hooajal kogu maailma moekeskustes jätkuvalt kõva sõna.

3. mai 2001. a

MAJANDUS

Täitemenetluse jätkamiseks tuleb esitada avaldus

1. märtsil rakendunud kohtutäituri seadus tõi kaasa ulatusliku täitemenetluse reformi.

Peamiseks erinevuseks senisest korrast on, et riigiametnikest kohtutäiturite asemel asusid ametisse vabakutselised kohtutäiturid. Nagu näitavad iga päev justiitsministeeriumisse tulevad telefonikõned, tekitavad reformiga seotud muutused selgitustööst hoolimata endiselt segadust. Seetõttu anname veelkord ülevaate täitemenetlusreformi nendest külgedest, mis inimesi kõige otsesemalt puudutavad.

Täitemenetlust viivad 1. märtsist alates läbi vabakutselised kohtutäiturid, kellele tuleb üle anda seni täitevosakondade menetluses olnud täitetoimikud. Eraõiguslike nõuete (võlad, elatisraha, ruumidest väljatõstmine vms) üleandmiseks on vajalik sissenõudjapoolne avaldus, ilma selleta nõude menetlemist ei toimu. Kui avaldus on esitatud enne 1. juunit 2001, ei ole kohtutäituritel õigust menetluse jätkamiseks ettemaksu nõuda.

Täitetoimiku üleandmise avaldust täites tuleb märkida sinna vastavast piirkonnast üks kohtutäitur, kelle menetlusse soovitakse täitetoimik anda. Avalduse võib viia või saata kas valitud kohtutäituri või endiste täitevosakondade aadressil, Tallinnas on avatud ka spetsiaalsed infopunktid (Liivalaia 24 ja Endla 10).

Neile, kellele on välja mõistetud elatis, ning vanglas viibivate võlgnike sissenõudjatele saadetakse avalduse vorm ning reformi puudutav info koju, ülejäänud nõudjad saavad avalduse vormi kas justiitsministeeriumi kodulehelt (www.just.ee), endistest täitevosakondadest või infopunktidest. Sealtsamast antakse ka täitemenetlust ning kohtutäituri seadust puudutavat informatsiooni.

Uue nõude algatamisel tuleb teha avaldus valitud kohtutäiturile ning tasuda ettemaks (kokkuleppel kohtutäituriga võib ettemaksu tasuda ka hiljem), mille suurus sõltub nõude suurusest või olemusest ning mille määrad on sätestatud kohtutäituri tasu määruses (nt 1000kroonise nõude korral on ettemaks 50 krooni). Ettemaks tagab, et kohtutäitur on huvitatud menetluse kiirest alustamisest ning tõhusast läbiviimisest. Nõudja saab makstud raha tagasi, kui võlgnik on nõude täitnud ja tasunud kohtutäituri tasu ning täitekulud.

Uue nõudena käsitletakse asja, mis pole olnud täitmisel enne 1. märtsi, või mille kohta on täitmisele kuuluv dokument tehtud pärast 1. märtsi. Elatise sissenõudmisel on kohtutäituri tasu ettemaks 25 krooni, mida kohtutäitur võib nõuda ühekordselt. Tasu sundtäitmise

eest nõutakse samuti üks kord (juhul, kui täitmist vahepeal ei katkestata)1000 krooni ulatuses ning selle summa tasub võlgnik 200 krooni kaupa igakuiselt makselt.

Ettemaksu ei tohi nõuda füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks lahendi, mis tehti kohtumenetluses, milles ta täielikult või osaliselt vabastati õigusabi või riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu, ning füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kriminaalkohtumenetluses tehtud lahendi, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue.

ANNIKKY LAMP,

justiitsministeeriumi avalike suhete projektijuht

Soojaarved poole odavamaks

Sissejuhatuseks toon ära rea erinevate kohtade soojahinnad ruutmeetri kohta tänavu jaanuaris:

Jõgeva linna korterelamud (kaugküte, Jõgeva Soojus) - 14 kr/m 2 ; Siimusti korterelamu (oma gaasikatel, toas 22 kraadi sooja) - 7 kr/m 2 ; korterelamu Lasnamäel (5 korrust, 60 korterit, kaugküte, Tallinna Soojus, toas 23 kraadi sooja ) - 7 kr/m 2 ; korterelamu Mustamäel (kaugküte, Tallinna Soojus, toas 22 kraadi sooja) - 6 kr/m 2 ; korterelamu Mustamäel (oma gaasikatel) - 7 kr/m 2 .

Näeme, et soojuse hind saab olla poole madalam. Miks siis Jõgeva Soojus küsis inimestelt 14 krooni, kui normaalne oleks olnud küsida seitse krooni? Järelikult käib arutu raiskamine nii soojuse tootmisel kui ka selle tarbijani viimisel. Tarbijani jõuab vaid pool kütmisel saadud energiast, kui sedagi. Minu tutvusringkonnas ei ole Jõgeval inimesi, kes talvel oleksid liigse sooja pärast aknaid lahti hoidnud, kuid on neid, kellel toatemperatuur 20 kraadini ei ulatunud. Seega, kui Jõgeval korterid sama soojaks kütta, kui näites toodud paikades, läheks see juba rohkem kui kaks korda kallimaks.

Veel üks põhjus, miks sooja hind on nii kõrge, on tõenäoliselt hakkpuiduga kütmine. Riidas kuivanud puu niiskusesisaldus on 20%. See põleb hästi ja annab kenasti sooja. Hakkpuitu tehakse aga suhteliselt toorest puust, seega on selle niiskusesisaldus suurem. Kui vaadata, kuidas see katlamaja juures vihma ja lumega segi on, siis summaarne niiskusesisaldus võib õige kõrge olla. Alates niiskusesisaldusest 65% tekib "nullpõlemine", see tähendab,

et puidus oleva niiskuse aurustamiseks (kuivatamiseks) kulub sama palju energiat, kui tekib selle puidu põlemisel. Ma ei imestaks, kui sellise lumega segatud hakkpuidu põletamiseks on vaja veel lisaenergiat juurde anda.

Kui Jõgeva Soojus suudab "ära tõestada", et soojust ei saa odavamalt toota, siis ei ole muud, kui igale majale korsten külge ja katel keldrisse. Isiklikult arvan, et mõistlikum oleks siis Jõgeva Soojuse juhtkond välja vahetada, kui Jõgeva korstnaid täis ehitada.

Jõgeva Soojus on kavas erastada. Kui praegu on linnaelanikel võimalus mõjutada linnavalitsuse kui Jõgeva Soojuse omaniku kaudu sooja hinna kujunemist, siis eraõigusliku monopolisti tekkimisel jääb vaid kohustus maksta, mida küsitakse.

Tänavuse talvega on iga korteriomanik keskmiselt 2000 krooni maksnud sisuliselt ei millegi eest. See raha võiks olla praegu rahakotis ja leida kasulikku rakendust.

Et arutada, mida veel saab teha, toon näite internetilehelt http://ehitus.mess.ee/hallid/kutteseadmed/artiklid/kutteliigid.html. Kütuse maksumuse võrdlusandmed on toodud 8 kW võimsusega tarbija kohta, so umbes 150 m 2 köetavat pinda, aastase soojavajadusega ruutmeetri kohta 165 kWh, koguhulgaga 24 750 kWh, kusjuures aasta keskmine õhutemperatuur on +5°C.

Eesti Kütteventilatsiooniinseneride Ühenduse andmetel kulub vajaliku soojahulga saamiseks erinevaid kütuseid järgmiselt: press- ja tükkturvas: 9,3 tonni x 2660 kWh x 310 kr/tonn = 2883 kr; kivisüsi: 4,8 tonni x 5180 kWh x 750 kr/tonn = 3600 kr; brikett: 6,4 tonni x 3880 kWh x 650 kr/tonn = 4160 kr; puit: 25 m 3 x 1000 kWh x 220 kr/m 3 = 5500 kr; gaas: 3100 Nm 3 x 8 kWh x 2,1 kr/ m 3 = 6510 kr; küttepetrool: 2,8 tonni x 8800 kWh x 2500 kr/tonn = 7000 kr; soojuspumbaküte: aastane elektrivajadus 7730 kWh x 0,58 kr/ kWh = 4560 kr; täiustatud tehnoloogiaga soojapump: aastane elektrivajadus 5300 kWh x 0,58 kr/kWh = 3127 kr; kahetariifne elektriküte: 24 750 kWh x 0,58 kr/kWh = 14 600 kr.

(Energiaallikate hinnad on 1999. aasta seisuga. Osad kütuseliigid on käibemaksust vabastatud, kuid trend viitab igasuguste erandite ja vabastuste kadumisele.)

Minu andmetel toodab Jõgeva Soojus aastas 30 000 MWh energiat. Raiskamise lõpetamisel ja tubade korralikult soojaks kütmisel oleks tõenäoline vajadus aastas umbes 20 000 MWh. Järgnevad järeldused on tehtud eeltoodud kütteainete võrdlusele ja Jõgeva linna normaalsele soojavajadusele tuginedes.

Kui kütta ainult gaasiga, saaks soojaarved viia poole odavamaks võrreldes praegusega. Kui kütta puuhalgudega, saaks soojaarved viia poole odavamaks võrreldes praegusega. Lisaks saaks talvisel ajal katlamajas tööd 15 talunikku, kes suvel töötavad põllul, kuid talvel on vabad. Nende kuupalk oleks 5000 krooni ja viiemehelise brigaadi ülesanne oleks keskmiselt igas minutis 15 puuhalu toimetamine ahju. Sellele lisaks saaks tööd vähemalt 30 metsameest, kes varustaksid katlamaja puudega ning kelle aasta keskmine kuupalk oleks 5000 krooni.

Kui kütta tükkturbaga, saaks soojaarved viia poole odavamaks võrreldes praegusega. Lisaks saaks talvisel ajal katlamajas tööd 54 talunikku, kes suvel töötavad põllul, kuid talvel on vabad. Nende kuupalk oleks 5000 krooni ja 18-mehelise brigaadi ülesanne oleks keskmiselt igas minutis 12 kg tükkturba toimetamine ahju. Vaevalt, et selleks 18 meest vaja on. Seega võiks sooja hind rohkem kui poole odavamaks minna. Sellele lisaks saaksid tööd tükkturba tootjad.

Iga uuendus vajab raha. Kui katlamaja laenaks 20 aastaks 10 miljonit krooni, siis iga korteri peale ei tule tagasimakse kulutusi rohkem kui 50 krooni kuus. Võit on aga nii otseselt sooja hinna alanemises kui ka kohalike elanike tööhõive suurenemises.

Kuidas siis jätkame?

AIVO LILL

AS Jõgeva Ehitus renoveerib hooneid ja haldab kinnisvara

AS Jõgeva Ehitus moodustati Jõgeva KEKi Voore ehitusjaoskonna insenertehnilise personali poolt üheksakümnendate aastate algul. Firma eelmise aasta netokäive oli 6,6 miljonit krooni.

Põhiliselt ehitatakse ja renoveeritakse hooneid, hallatakse kinnisvara ning ollakse kaasomanikuks ehitusmaterjalide müügiga tegelevas OÜs Deco Ehituskaubad. ASi Jõgeva Ehitus juhataja Tiit Saarva sõnul antakse tööd 25-40 inimesele. Töötajate arv sõltub suuresti sõlmitud lepingute arvust, mahust ning tööde hooajalisusest. Kuna renoveeritakse peamiselt koole, lasteaedu, omavalitsuste haldus ja ka büroohooneid, siis langeb enamus koormust suvekuudele.

Madalseis ehituses on läbi saanud

"Märgid näitavad, et madalseis ehituses hakkab läbi saama. Kui varasematel aastatel sõlmiti suurem osa lepinguid maisjuunis, siis tänavu oli tellijatepoolset elavnemist märgata juba aprillis. Omavalitsused võiksid aga olla rohkem huvitatud tellimuste andmisest oma maakonna firmadele. Kaugematel ehitajatel võib vastutus anonüümsemaks jääda," arvas juhataja.

Ehitusobjektid asuvad enamuses Jõgeva maakonnas. Eelmisel aastal olid suuremateks objektideks Laiuse metskonna hoone ja Laiuse lasteaed. Käesoleval aastal renoveeritakse Pikknurme metskonna hoonet, tööde mahuga üle kahe miljoni krooni. Samuti ehitatakse Palal perearstikeskust. Jõgeva linnas renoveeritakse Piiri tänava endist kauplusehoonet, mis valmib mai lõpuks. AS RR Kaubandus avab seal toiduainete kaupluse.

Samuti paigaldatakse plekk- ja KATEPAL-sindelkatuseid, PVC-aknaid ning tehakse muid ehitustöid. "Kuna Jõgeva maakonnas töid nappis, võtsime osa ka Harju maakonnas korraldatud konkursist. Ehitame Vaidas keskusehoonet. Sinna tulevad ruumid perearstidele, raamatukogule ja internetipunktile."

1992. aasta kevadel tegutsemist alustanud AS Jõgeva Ehitus ostis osa tehnikat Jõgeva KEKilt. Ehituses vajaminevaid tööriistu ja tehnikat uuendatakse võimaluse korral aga pidevalt.

Endise KEKi peamaja kaasomanikuks on veel viimistlus- ja elektritöid teostav osaühing Erivek. Hoone alumisel korrusel paikneb OÜ Deco Ehituskaubad ehitusmaterjalide kauplus, kus on suurim keraamiliste plaatide valik Jõgeval. Tellija ja ka eraehitaja saab siit osta nii põranda-, seina- kui ka laematerjale, aga samuti värve, PVC-katteid ning muud vajalikku.

"Et Jõgeval oli ehituskaupa vähe, siis asutasimegi 1994. aastal OÜ Deco Ehituskaubad. Kauplust oli vaja ka ASi Jõgeva Ehitus vajaduste rahuldamiseks. Alguses ostsime kolmveerand kaupadest

Tallinna hulgiladudest, nüüd saame 80% ehitusmaterjalidest pealinna hulgifirmade Tartu filiaalidest," rääkis Tiit Saarva.

Ta jätkas: "Kui klient soovib materjalide osas nõu pidada, on parem, kui ta saab materjale näha ja ka käega katsuda. Poes olevate näidiste järgi on võimalik leida talle sobivaim lahendus. Põhieesmärgiks ei ole kvantiteet, vaid klientide soovide ja vajaduste arvestamine. Tihti sünnib lõpplahendus omavahelise koostöö tulemusena."

Ettevõtte juhataja arvates on tellija ehitusalane teadlikkus varasema ajaga võrreldes tunduvalt kasvanud. Kui varem taheti, et ehitataks võimalikult odavamast materjalist, siis praeguseks on tellijad hakanud arvestama ka kulumiskindluse ja ekspluatatsiooni pikaajalisust mõjutavate näitajatega.

"On saadud aru, et odavamate materjalidega ehitades ei pruugi kulumiskindlus näiteks põrandakatete osas kõige parem olla. See on hea, et kliendi arusaamad ehitusest avardunud on, sest nüüd saab rohkem tähelepanu pöörata materjalide ja ehituse kvaliteedile," lausus Tiit Saarva.

Kasum investeeriti kinnisvarasse

KEKi peahoone on kolmveerandi ulatuses välja ostetud. Endises remondi- ja mehaanikatöökojas asub ettevõtte remondibaas ja üldehitusmaterjalide ladu. Remondihalli ühte poolt kasutatakse ise, teist poolt renditakse aga välja kolmele firmale.

Pikaajalise liisingu abil soetati firmale endine Maapanga hoone Jõgeval, Suur 18a. Hoones paiknevad ASi Hansapank Jõgeva regiooni kontor ja Veenus kaubamaja.

RAIVO SIHVER

KULTUUR

Jõgevahe Pere taidlejad lähevad Europeadele

Jõgeval tegutseva folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrahvatantsurühm ja kapell on esimesed Jõgevamaa taidluskollektiivid, kes on pälvinud õiguse osaleda Euroopa suurimal rahvakultuurifestivalil Europeade, mis tänavu toimub Hispaanias Zamoras.

Europeade ehk nn rahvakultuuri "Eurovisioon" toimub 1963. aastast igal suvel ise riigis ning sellele koguneb iga kord oma viis tuhat rahvakultuuriharrastajat. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi vahendusel on Eesti rahvatantsijad, rahvamuusikud ja koorilauljad Europeadel osalenud 1993. aastast, ent Jõgevamaa tantsijaidmuusikuid ei ole seni nende hulgas olnud. Tänavu on aga rohkem kui kahe ja poole saja festivalile suunduva Eesti taidleja hulgas ka Jõgevahe Pere tosin tantsunaist ja seitsmeliikmeline kapell.

Eesti riigi esindamise au on muidugi tore asi, aga Hispaaniasse sõiduks on paraku vaja ka üsna palju raha. Üksnes festivali osavõtutasu on juba 1300 krooni inimese kohta, ühtekokku läheb aga Jõgevahe Pere taidlejate Europeadeprojekt maksma 114 000 krooni. Kultuurkapital ja Jõgeva linnavalitsus on Jõgevahe Peret juba toetanud, ent osa raha on ikka veel puudu.

"Loomulikult jääb osa kulusid taidlejate endi kanda, ent igaühel omast taskust väga palju välja käia pole. Festivalile saame aga minna kas kõik koos või üldse mitte: nii vastutusrikka esinemise puhul ei saa koosseisus ka mingeid asendusi teha, st mõnest teisest rühmast suurema rahakotiga tantsijaid juurde kaubelda," ütles Jõgevahe Pere naisrühma juhendaja Airi Rütter.

Niisiis: kui Jõgeva kandis või kaugemalgi leidub firmasid või üksikisikuid, kes on suutelised ja tahavad toetada Jõgeva taidlejate osalemist Euroopa rahvakunsti suurüritusel, võiksid nad ühendust võtta Airi Rütteri või Jõgevahe Pere kapelli juhendaja Hillar Laanega telefonil 21 987. Teekonda Hispaaniasse alustavad tantsijad ja rahvamuusikud 20. juulil.

RIINA MÄGI

Jõgevamaa ansamblid seekord isekeskis

Kui veel ülemöödunud aastal tõi Vooremaa nime kandev vokaalansamblite festival Kuremaale kokku mitukümmend ansamblit kogu Eestist, siis möödunud laupäeval võtsid Kuremaa lossi peegelsaalis üksteiselt mõõtu vaid Jõgevamaa omad ansamblid: piisava rahalise toetuseta ei söandanud korraldajad, kultuuriselts Jensel ning maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond üleriigilist üritust korraldada.

Esimene Vooremaa festival või täpsemalt vokaalansamblite päev sai Kuremaa tehnikumi kauaaegse kultuurijuhi Vello Pütsepa eestvedamisel teoks 1987. aastal ning sestpeale on ansamblilauljad seal iga kahe aasta tagant koos käinud. "Üritus sündis ansamblilaulu buumi aegu: kaheksakümnendatel toimusid ATK süsteemi taidlusülevaatused ning ansambli omamine oli majanditel ja maaehitusorganisatsioonidel vaat et kohustuslik," ütles Vello Pütsep.

"1991. aastal tuli esimene tagasilöök: majandusolud olid järsult muutunud ning kaugemad esinejad jäid transpordiraha nappuse tõttu Vooremaa ansamblite päevale tulemata. Üheksakümnendate teisel poolel muutus üritus see-eest väga laiahaardeliseks, ent paraku ei kaasnenud sellega suuremat rahalist toetust: vastavad pöördumised kultuuriministeeriumi, rahvuskultuuri fondi ja üleriigilise kultuurkapitali poole ei andnud tulemusi. Seepärast piirdusimegi tänavu üksnes oma maakonna täiskasvanute ansamblite kokku kutsumisega."

Maakonna üheksast ansamblist on tervelt kuus naisansamblid. Segakoosseise on kaks ja meesansambleid üks. Ansamblite päeva esimese poole täitnud konkurssesinemisel astus iga koosseis üles kolme lauluga, kusjuures kohustuslikuna tuli esitada kas Lea Gabrali "Vooremaa" või Tõnu Kuresoo "Oled mu kodu sa". Laulud pärinevad Vooremaa lauluvõistluste (need toimuvad teatavasti paarisnumbriga aastatel) "saagist" ning mõlemad autorid - esimene neist Laiuselt pärit Tallinna Koreograafiakooli kontsertmeister ning teine Elva koorijuht - olid kutsutud ka ansamblite esinemist hindama. Lisaks neile kuulusid žüriisse kõik ansamblijuhid. Tulemused tehti aga teatavaks alles siis, kui ka päeva teine pool, lõppkontsert selja taga oli.

Lõppkontserdil oli tunda teatavat pingelangust: lauljad julgesid vabamalt liikuda ja suutsid rohkem publikuga suhelda. Lõbusat elevust tõid saali ka õhtu juhi Raivo Põldaru tagasivaated iga ansambli "elulukku". 9 x 2 laulu kuulatud, jäi üle nentida, et kuigi ansamblite arv jääb nö kuldaegadele kõvasti alla, on nende väheste tegijate tase see-eest jälle üsna tugev ja ühtlane.

Tervet pingerida ei avalikustatudki, küll aga tehti teatavaks nö esimese koha ja peapreemia saaja. Esimene koht läks viiele sarmikale Pala noorikule, kes kaks ja pool aastat tagasi põhiliselt sellepärast kokku tulid, et kohaliku kooli direktoril oli kooli nimepäevaüritusele esinejaid vaja. Ju oli esimene esinemine edukas, sest laulma nad Pala rahvamaja tiiva all jäidki ning praegu tundub, et Pala naistel oleks paras aeg pealinna lavasid vallutama minna.

Peapreemia otsustas žürii anda aga tunduvalt kogenumale kollektiivile: Põltsamaa kultuurikeskuse segaansamblile, kelle kõlakultuuri ja esituse viimistletust võib tõepoolest kõigile eeskujuks seada. Peapreemiale lisandus eriauhind parima Vooremaa laulu esituse eest.

Ühtekokku oli kena lauluõhtu, ent kes varasemate aastate üleeestilisi ansamblilauljate kokkusaamisi mäletasid, neile jäi ka terake nukrust hinge.

RIINA MÄGI

Ameerika keraamik taaskohtus Siimustis oma loominguga

Siimusti ja savi kuuluvad jõgevamaalase jaoks niisama kindlalt kokku nagu silk ja sool. Möödunud laupäeval oli Siimustis koos Eesti Saviühing.

Saviühingu näol on tegemist savi kui loodusvara ning ehitus ja tarbekunstimaterjaliga tegelejaid ühendava organisatsiooniga: sellesse kuulub geolooge, insenere, keraamikatehaste tehnolooge, keraamikuid jne. Koos käiakse paar korda aastas Eesti eri paigus.

Siimusti-päeva alustati Meedi ja Hillar Ümara asutatud savimuuseumi ülevaatamisest. Mõistagi tuli Meedi Ümaral muuseumiriiulitele talletatut seekord mõnevõrra teises kontekstis tutvustada kui tavapärastele kooliekskursioonidele: tegemist oli ju keraamika vallas "kodus" olevate inimestega. Kõige kaugemal külalisel, USA keraamikul Richard Spilleril oli aga rõõm taaskohtuda omaenda kätetööga: muuseumi kogusse kuulub ka üks tema loodud keraamiline viskinõu.

"Ega sellest poeviskit jooda, vaid ikka isetehtut," täpsustas Spiller kavalalt muiates, tema sõber Andres Allik, üks saviühingu eestvedajaid, näitas, missuguse omapärase käeliigutusega ameerikmannid sanga pidi sõrme otsa võetud nõust viskilonksu võtavad.

Kümme aastat

Andres Allik, kunagine Siimusti savitööstuse kunstnik, kes praegu eraettevõtjana keraamikatööstuses vajalike materjalide ja seadmetega kaupleb, tutvus Richard Spilleriga kümme aastat tagasi Lätimaal Jurmalas toimunud sümpoosionil. Kuna tollal olid mõlemad mehed kõrgkooli keraamika õppejõud (Allik praeguse nimega Eesti Kunstiakadeemias ja Spiller Ida-Carolina Ülikoolis), asusid nad üliõpilasvahetust ja muud koostööd organiseerima ning nüüd on Spiller Eestis juba vaat et omainimene. Eesti keelt oskab vähemalt paarikümne tarbefraasi jagu (õlut küsida oskab näiteks raudselt!) ning Tallinnas Pika tänava keraamikaateljees on tema tööd pidevalt näha ja müüa. Ameerikas on Spilleri põhikoduks Seagrove, üks sealseid tuntumaid keraamikute kolooniaid, kus lähestikku tegutseb oma poolsada keraamikut ning kuhu rahvas kogu riigist ja mujalt maailmastki savitaieseid ostma sõidab. Keraamika olevat Ameerikas aga väga austatud ja armastatud.

"Kümme aastat Eestiga suhtlemist sai täis. Nüüd tulin vaatama, mida veel koos võiks teha. Pole võimatu, et võtan vastu kutse tulla aastaks Eesti Kunstiakadeemiasse keraamikat õpetama," ütles Spiller seekordse, arvult kaheksateistkümnenda Eestis-käigu kohta.

Hunt ja kristallid

Saviühingu külaskäigust jäi savikaupade muuseum maha paari eksponaadi võrra rikkamana: üks eesti keraamika tipptehnolooge, praegu Tallinna ASis Saviton tegutsev Elvi Türn kinkis muuseumile oma tütre, eesti keraamika ühe "kuumema" nime Anne Türni loodud keraamilise hundikuju (saehambulised hundid ongi Anne Türni "leivanumber") ning tütre ja enda ühistööna sündinud keraamilise liua, mille põhiväärtuseks on omapärane, nö kristallimustriga glasuur, mis saavutatud eriliste tehnoloogiliste võtetega.

Saviühinglased tutvusid ka Siimusti savitööstuse ehk ASi Siker tootmisprotsessiga ning Kiigemetsa kooliga, mille õpilased Meedi Ümara juhendamisel keraamikaga tegelevad. Veel vaadati ühiselt videofilme möödunudaastasest Hiiumaal toimunud savitreimisvõistlusest ning puuküttel keraamikapõletusahju ehitamisest Kohilasse, mis sai samuti teoks möödunud suvel.

"Umbes nii meie kokkusaamised mööduvadki: räägime, kus keegi käinud ja mida näinud või kus mida savi seisukohalt huvitavat toimunud. Ent meie ühing püüab kursis olla ka Eesti keraamikatööstuste probleemidega ning anda nõu neile, kes mõnel savi puudutaval alal konsultatsiooni vajavad," ütles Andres Allik.

RIINA MÄGI

Jõgeva noorkotkastel on väledad jalad ja täpne silm

Eelmisel laupäeval Lääne-Virumaal peetud Noorte Kotkaste III üleriigilise laskejooksuvõistluse võitsid Jõgeva maleva noorkotkad.

Võistles 16 kaheksaliikmelist võistkonda, kuhu kuulus neli 12-14aastast ja neli 15-17aastast poissi. Noorematel tuli joosta kaks, vanematel kolm kilomeetrit ning distantsi läbimise ajal tabada õhupüssist kümmet märki. Selgus, et tänavu, nagu tunamullugi, olid täpsemad laskjad ning kiiremad jooksjad Jõgeva malevast. Teiseks jäid Võru, kolmandaks Järvamaa esindajad.

Rändkarika teenisid Jõgeva malevale Marvo Veelmaa, Sander Hiire, Ando Ling, Juhan Liivandi, Aivar Lankov, Rando Valdmaa, Peeter Dodjak ja Argo Päid.

ARDI KIVIMETS

SPORT

SK Pedja hokimeeskonnalt rööviti medalid

Jõgeva SK Pedja jäähokimeeskond pidi äsja lõppenud Eesti meistrivõistluste amatöörliigas HHL leppima pika hooaja kokkuvõttes 4. kohaga. Debütandi kohta saavutati igati tubli koht, kuid et pikka aega olid haardeulatuses medalid, oli nendest napp ilmajäämine valusaks kaotuseks.

Liigaturniiri viimased mängud Jõgeva meeskonnale rõõmu ei valmistanud. Tallinna Monsterale jäädi alla 0:2. Selle mängu kohta sõnas meeskonna peatreener Uno Veski, et väravavõimalusi oli jõgevlastel oluliselt rohkem, kuid soovida jättis söödumäng. "Valus kaotus, mis oleks pidanud vähemalt viigipunkti andma."

Seejärel kandis liiga juhatus Jõgeva meeskonnale tabelisse 0:5 loobumiskaotuse meistriks tulnud Tallinna AHK meeskonna vastu. Kui enamik klubisid said hooaja jooksul sõita mänguks Jõgevale, siis vene rahvusest AHK meeste "kõhnuke rahakott" seda ei võimaldanud. Ju kulub raha rohkem kuldkettide ostmiseks. Liiga juhatus ei olnud ka piisavalt korrektset turniirijuhendit teinud ja nii loovutati veel kaks punkti.

Viimases mängus Mark-Winneri vastu, keda avaringis võideti 4:3, piisas Jõgeval pronksmedalite võitmiseks isegi üheväravalisest kaotusest. SK Pedja meeskond lootis võitu, seda enam, et jõgevlasi oli Talleksi hokijääl 13 vastaste 7 vastu. Ometi kujunes mängust õuduste unenägu. Tunda andis ka mitme kaitsetugisamba (Toomas Edur, Illimar Mets) puudumine. Tõnu Järviste sai aga mängus vigastada.

Noorematel mängijatel jäi otsustavas mängus puudu mänguinnust ja kaitses tehti suuri vigu. Poolaeg kaotati koguni 0:3. Treener Uno Veski ei jõudnud hoolealuste vigade üle emotsioone vaos hoida. "Kui ikka võita ei taheta, siis võita ka ei saa." Teisel poolajal tehtud muudatused viisikutes sisulist pööret mängu ei toonud. Jõgeva viskas küll ühe vastuvärava, kuid 1:3 kaotusest polnud pääsu. Tallinlased oskasid eduseisu hoida. Kuigi Jõgeva meeskonnal oli kolme võrdselt punkte kogunud meeskonna seas kõige rohkem võite, ei loetud seda kohtade määramisel. Otsustavaks said kolmiku (MarkWinner, SK Pedja ja Wiking) omavahelised mängud. Siin olid jõgevlased MarkWinneriga igati viigis. Seejärel otsustasid väravad omavahelistes mängudes ja selles oli tallinlaste paremus 6:5. Niisiis neljas koht.

Järgmisel aastal hakkab liigaturniiril osalema ka Tartu hokimeeskond. HHL meistrivõistlustel mängis SK Pedja oma vastastega järgmiselt: AHK 1:6 ja :+, Karud 1:5 ja 1:1, MarkWinner 4:3 ja 1:3, Wiking 4:0 ja 3:1, Monstera 4:1 ja 0:2, Kehra 2:5 ja 4:1.

MART ERMANN

Jõgeva Tähe võitis viiendat korda Eesti meistri tiitli

Möödunud nädalavahetusel toimus Jõgevamaa spordielus järjekordne suursündmus.

Spordihoones Virtus ja Tallinnas Kristiine spordihallis peeti tänavuste Eesti saalibändi meistrivõistluste finaalkohtumised, kus olid vastasteks spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond ning võistkond Maitim TDK I. Kahe mängu tulemusena tuli võitjaks Tähe esindusmeeskond, kes pälvis viiendat korda Eesti meistri tiitli.

Laupäeval leidus spordihoone Virtus saalis vaid üksikuid vabu kohti. Eesti saalibändi meistrivõistluste esimeses finaalmängus asusid võistlustulle Jõgeva Tähe esindusmeeskond ja Maitim TDK I. Tähe sportlased olid koduses spordihallis nendele omases stabiilses tippvormis ja alistasid vastased 7:3. Selle mängu kõige osavamaks väravalööjaks oli Rein Kivi.

"Kuigi selles mängus oli Tähe märgatavalt tugevam, pole võiduvõimalused veel kadunud ka Maitim TDK Il, sest meistrivõistluste lõpliku võitja selgitab homme toimuv teine finaalmäng," ütles laupäeval Vooremaale Eesti Saalibändiliidu peasekretär Tõnis Teesalu.

Pühapäeval Tallinnas Kristiine spordihoones kulges teine finaalmäng üsna pingelises õhustikus. Algul suutsid vastaste pallid kinni püüda või tagasi lüüa nii Tähe väravavaht Veiko Raudsepp kui

ka Aleksander Kungur meeskonnast Maitim TDK I. Peagi lõi aga Andrus Tõruke esimese värava Tähe kasuks. Veidi hiljem tabas väravat ka Maitimi mängija. Mõne minuti pärast õnnestus Maitimi sportlasel taas pall väravasse saada ja 2:1 juhtima minna.

Jõgevalt Tallinna sõitnud pealtvaatajad otsustasid lemmikmeeskonda aktiivselt toetama asuda. "Mängige lahti, poisid, mängige lahti," hüüdis tribüünilt Tähe sportlastele Jõgeva linnapea Ants Paju. "Tänases kohtumises pakub Maitim välja temale sobivat stiihilist mängu, mis kipub kõik Tähe kombinatsioonid suretama," rääkis linnapea mängu vaheajal.

Hoolimata Tähe fännide hoogsast kaasaelamisest suutis Maitim TDK I eduseisu veelgi suurendada ja võitis mängu 3:1. "Suutsime Tähele oma mängutaktika peale suruda," lausus Maitimi mängija Argo Kungla, kes kunagi mängis Jõgeva Tähe koosseisus. "Maitim üllatas meid täna positiivselt. Kui me eile poleks saavutanud ülekaalukat võitu, oleksime täna tugevamini mänginud," lausus Tähe kapten Marko Saksing.

Meistrivõistluste võitja selgitatakse kahe finaalmängu tulemusena. Et Tähe esindusvõistkond oli laupäeval alistanud Virtuses Maitim TDK I 7:3, tunnistatigi Jõgeva saalibändimängijad meistrivõistluste võitjaks. Nii viidi koju järjekordne karikas ja medalid said kaela kapten Marko Saksing, väravavahid Mati Tali ja Veiko Raudsepp, väljakumängijad Kaido Ingver, Martin Karis, Raul ja Rein Kivi, Toomas Klaarman, Merlis Kärson, Ivo Lehtmets, Jüri Narits, Alari Pagi, Ats Püvi, Andro Sõber, Andrus Tõruke, Algis Uiga ja Rainer Võsaste. Tänavusel hooajal mängis esimest korda Tähe esindusmeeskonnas Merlis Kärson, võistkonna vanim mängija on spordipedagoog Rainer Võsaste ja noorim Alari Pagi.

Meistrivõistlustel osalenud Jõgeva Tähe noortevõistkond võitis Tallinnas meeskonda Megapanus 5:3 ja tuli üldkokkuvõttes viiendaks. Tähe noortele võidukalt lõppenud mängus tabasid väravat kapten Roland Songisepp, Erko Nurmoja, Margus Guss, Hannes Pagi ja Raido Huononen.

"Eelmise aasta meistrivõistlustel jäime kuuendaks. Nüüd siis tõusime koha võrra kõrgemale. Meie järgmiseks eesmärgiks on mängida võimalikult edukalt Eesti karikavõistlustel. Kunagi loodame aga pääseda maailmameistrivõistlustele," rääkis Roland Songisepp Vooremaale.

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

Neli Robinsoni lähevad teele

Ameeriklaste "Ellujääja"seriaalist alguse saanud Robinsoni maania jõudis Eestisse Põhjamaade vahendusel: meie TV3 ostis Robinsoni mängu Põhjamaade variandi möödunud aastal sisse Rootsi telefirmalt Stryx. Tänavuse nelja eestlasest Robinsoni nimed tehti teatavaks möödunud neljapäeval Tallinnas Taevase Rahu Väljaku pubis.

Tont teab, kas troopikaihalusest või lootusest ekraanistaariks saada, aga Robinsoni konkursi välja kuulutanud, sai TV3 tervelt 1200 kirja. Kaheksa elevil finalisti, kes ajakirjanike ees istuvad, on välja selekteeritud kirjade põhjal ning telefoni- ja vestlusvoorus. Nad on läbinud ka kehalised katsed. Saatejuht Emil Rutiku küsimustele vastavad nad mõnevõrra ettevaatlikult, aga siiski edvistades: päris puusse panna keegi ei taha, aga samas tuleb ka millegagi silmakõrva jääda.

Militaarse taustaga Urmas peab näiteks vastama küsimusele, miks ta vaatamata mitmel maal saadud sõjandusalasele koolitusele möödunud aastal "tsivilistiks" hakkas. Rambomees salapärastab oma imagot väitega, et tema lahkumine kaitsejõududest on seotud Johannes Kerdi ümber sõlmunud poliitiliste mängudega. Blondipatsilise Helena-Reeda vastusest jääbki segaseks, kas tema väidetav lesbisuhe samuti Robinsoniks kandideerinud Kristiina Bellanovaga on enda põnevamaks tegemiseks käiku lastud luul või tõsiasi.

Ette otsustatud

Kui Rutiku on kõigi plussid miinused ette lugenud ning küsimustele vastused saanud, läheb TV3 juhtkonnast ja võttegrupi liikmetest koosnev žürii nõu pidama ehk, nagu hiljem Robinsonide projekti peatoimetaja Epp Väljaotsa käest kuulen, juba valmis otsust kirjalikult vormistama. Peale Helena-Reeda ja Urmase lähevad Malaisiasse Läti ja Leedu Robinsonidega jõudu katsuma maailmaränduri kalduvustega muusik Allan ning emaliksädistav kosmeetik Viive. Viimase üllatuslik valikusse sattumine on silmategemine maainimestest televaatajaile: arvatakse, et just teda vaadates valdab maarahvast kodune äratundmisrõõm. Mahajääjatest on arvatavasti kõige nördinum tätoveeringutega naiskaitseväelane Siiri, kes lõi pika puuga kinni internetihääletuse.

"Publiku arvamust arvestasime, ent üksnes soovituslikul tasemel," ütles Epp Väljaots pärast tulemuste teatavakstegemist. "Hääletajad

nägid ju üksnes pilte ja lühitutvustusi, meil oli aga infot otsustamiseks tunduvalt rohkem. Ühest küljest on meil vaja selliseid Robinsone, kes lätlasi ja leedulasi võistlustel võita suudaksid, teisest kül jest karismaatilisi isiksusi, kes ennast kaamera ees avada suudaksid. Tähtis on ka see, et neli inimest oleksid võimelised koostööd tegema, ent ei kohkuks tagasi ka omavahelistest konfliktidest, mida vaatajail oleks põnev jälgida."

Kadakateta

Robinsonide saate populaarsus põhinevatki Väljaotsa sõnul kahel momendil: eurovisioonilikul Eesti eest võistlemisel ja seebiooperlikul inimsuhete jälgimisel. Mujal maailmas, tõsi küll, "Eurovisiooni" ei harrastata, sest kõik Robinsonid on pärit ühest riigist. Kolmele Balti riigile käiks aga päris oma Robinsoniprojekt üle jõu, sestap harrastatakse ühisprojekti, makstes lõivu segavatele keelebarjääridele.

Möödunudaastane nö pilootprojekt korraldati kokkuhoiu mõttes isegi Eestimaa territoriaalvetes, tänavune Malaisia-laager läheb tunduvalt rohkem maksma, ent peaks andma ka põnevama tulemuse. "Troopika ekstreemsed tingimused peaksid panema inimesed huvitavamalt mõtlema ja ennast avama, koduste kadakate vahele seal ennast juba ära ei peida," ütles TV3 tegevdirektor Jüri Pihel.

Neli eestlast lendavad Malaisiasse robinsonielu elama ja kaamera ees hingelist striptiisi tegema paari nädala pärast. Mida varem keegi nn Saare Kohtu poolt koju hääletatakse (tegelikult võib väljahääletatu veel kaks päeva saarel puhata!), seda rutem ta koju pääseb, ent kuu aega hiljem on tagasi ka 200 000 krooni jagu rikkam tiitlivõitja.

Enne sügist, kui seriaal eetrisse läheb, pole aga ühelgi neist õigust saarel juhtunust sõnagi poetada. Tont teab, võibolla nõuab vaikimistõotuse hoidmine veel suurematki pingutust kui saarel vastu pidamine...

RIINA MÄGI

Jahimehed asuvad karusid loendama

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on kõigis maakondades kavas luua jahimeestest usaldusisikute võrgustik, kes hakkab suurkiskjate kohta andmeid koguma. Esimesena võetakse vaatluse alla karud.

Märtsisaprillis lahkuvad karud talikoopast ja liiguvad toitu otsides aktiivselt ringi, jättes lumele või kevadiselt pehmele pinnasele hästi nähtavaid jälgi. Jahimeestele oli see sobiv aeg karude talvituspaikade väljaselgitamiseks. Maikuu teisel poolel ja juunis, kui karud leiavad endale paarilise, täpsustavad jahimehed loomade arvu ja paiknemist. Kevadise karuloenduse andmed peavad kokku saama juuli alguseks. Pärast andmete töötlemist selgub, kui palju karusid sel jahihooajal lasta lubatakse.

Aasta teisel poolel püüavad jahimehed kindlaks määrata pesakondade suurust ja karude talikoopaid, et vajadusel korraldada talvitumispaikade kaitset. Kõik vaatlusandmed kantakse kaardile. Lisaks pakuvad jahimeestele huvi teated koduloomi ja ulukeid murdnud karudest, kaerapõllus, prügimägedel või söötmiskohas käinud karud, märgistatud puud ning mesipuude rüüstamine. Kirja pannakse ka koprapesi lahti kaevanud ja sügisel õunapuude kallal maiustanud karud ning muu huvipakkuv info.

"Teadlased loodavad kogutavate andmetega tõestada, et Eestis pole vaja karudele spetsiaalseid kaitsealasid rajada. Erinevalt Euroopa Liidu riikidest peaks Eestis säilima piiratud karujahi võimalus," ütles Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja asetäitja Vello Einaru.

Möödunud aasta lõpus jõuti Euroopa Liidu kandidaatriikide looduskaitsekonsultatsioonidel kokkuleppele, et hunt ja kobras jäävad Eestis jahiulukiteks ka pärast Euroopa Liiduga ühinemist. Karu ja ilvese seisundi kohta soovis Euroopa Komisjon Eestilt lisainformatsiooni.

ULVI KALVIST

Loodi Jõgeva Vähihaigete Ühendus

26. aprillil toimus Jõgeva vallavalitsuse saalis Jõgeva Vähihaigete Ühenduse avaüritus.

Igal aastal haigestub Eestis pea kuus tuhat inimest erinevatesse pahaloomulistesse kasvajatesse. Ravi tulemused sõltuvad sellest, millises staadiumis on kasvaja, kui inimene ravile tuleb. Kaasaegsed ravimeetodid on erinevad - onkoloogilises ravis kasutatavad medikamentoosne, kiiritus ja kirurgiline ravi on maailmatasemel ka Eestis. Tänu sellele paranevad pooled haiged.

Haiguse puhul saab löögi ka patsiendi psüühika ja selline kriis on paratamatu. 20% inimestest, kes on haigestunud vähki, on alla 50aastased, seega suhteliselt noored ja ka pereinimesed. Seega on tähtis, et pere suudaks oma jõuvarud koondada haige aitamiseks, oleks talle moraalseks toeks. Väga tähtis on, et haigestunu saaks oma muredest kõnelda. "See aeg, kui patsiendi eest tema ravimeetodeid, haiguse kulgu ja kõike muud haigusega seonduvat varjati, ehk haigus oli rohkem arsti asi, on möödas. Nüüd on väga oluliseks muutunud arsti ja patsiendi vaheline dialoog, sest parim on informeeritud patsient," rõhutas oma sõnavõtus Jõgeva maakonnaarst Ülle Krikmann.

Juba 12 aastat tegutseb LõunaEesti Vähiühing, kes koondab enda alla neid patsiente, keda on ravitud TÜ kliinikumides. Tänini oli Jõgeva maakond ainuke, kus ei olnud oma algorganisatsiooni, kuid leidus ettevõtlik inimene, Erika Puusepp, kes tänaseks on töö ka meie maakonnas käima pannud ja on ühtlasi Jõgeva Vähihaigete Ühenduse esinaine.

Meditsiinilise poole pealt on abiks dr Anne Ojamaa. Suured tänusõnad kuuluvad ka Lõuna-Eesti Vähiühingu presidendile dr Kaiu Suijale, kes siinseid ettevõtmisi tublisti toetab.

Läinud nädalal avatigi Jõgeva polikliiniku teisel korrusel vähihaigete nõustamiskabinet, mis on avatud igal kolmapäeval kella 13-15. Lindi lõikasid läbi maakonnaarst Ülle Krikmann ja Jõgeva vallavanem Toivo Ilves. Kabinet on mõeldud inimestele, kes on kas ise vähihaiged või on seda keegi nende lähedastest. Infot saab kõikvõimalike abivahendite kohta. Vahel on vaja ka lihtsalt oma muredest rääkida. Vähiühing korraldab ka mitmesuguseid üritusi ja õppepäevi - teavet nende kohta saab samuti sellest kabinetist.

Kuna iga algus on raske, siis leidus Jõgeval ka hulganisti ettevõtteid ja firmasid, kes Jõgeva Vähihaigete Ühenduse tegevust toetasid. Tänukirja said Jõgeva maavalitsus, Jõgeva vallavalitsus, Jõgeva linnavalitsus, Jõgeva haigla, AS Cobra Grupp, kauplus Ehituskaubad, AS Gamer Kaubandus, AS Valmeco, OÜ Kurista Saeveski, AS Jõgeva Ehitus, Hansapanga Jõgeva kontor, Jõgeva Majandusühistu, AS Eksar Transoil, AS Corium, AS Jõgeva Soojus, Mare Urmeti kondiitriäri, Keskuse pood, kauplus Edelweiss, ajaleht Vooremaa, AS Merit, reklaamifirma Read, AS Avaks, OÜ Juta ja Kaido ning Silvi Vaher. Toetusest veel niipalju, et Eksar Transoili Jõgeva linna tanklast tangitud iga kütuseliitri pealt läheb kolme kuu jooksul 2,5 senti Jõgeva Vähihaigete Ühenduse toetuseks.

Lähemat infot nõustamiskabineti kohta saab telefonidel 055 84 255 ja 35 300.

TIINA SÄÄLIK

POLITSEIKROONIKA

Mees ei lasknud naist ja tütart tuppa

Esimesel mail kell 10.24 helistati politseikorrapidajale Sadukülast. Helistaja kurtis, et maja nr 3 elanik Endel (1953) ei lase abikaasat ega kasutütart tuppa. Kohale sõitnud patrullile selgitati, et mees ütleb pereliikmete aadressil igasuguseid ähvardusi ja on lubanud majagi põlema panna. Politseipatrull toimetas mehe Jõgevale politseisse välja magama. Alkomeeter mõõtis kraakleja alkoholijoobeks 1,76 promilli ja mehele koostati protokoll kodurahu

rikkumises.

3-aastane laps oli kadunud

Ärevust tekitas telefonikõne politseikorrapidajale esimese mai õhtupoolikul kella poole viie paiku. Jõgeva linnas Tellise tänaval elav ema palus abi, kuna kaks ja pool tundi tagasi jäi kadunuks tema 3-aastane tütar. Last hakkas linna peal otsima esialgu politseipatrull. Pool tundi hiljem helistas aga ema uuesti ja teatas, et laps oli just koju tulnud, ilus ja terve.

Krossimootorrataste lärin häiris

Teisipäeval, ikka selsamal esimesel mail helistas kella 13.45 paiku politseikorrapidajale ärritatud naisterahvas, et Siimustis TREVi karjäärist kostev krossimootorrataste tekitatud müra häirib teda väga. Politseipatrull selgitas, et mootorratturitel on ametkonna antud luba krossimootorratastega kruusakarjääris treenida.

Mees oli surnud mitu päeva enne leidmist

Esimese mai õhtul kell 18.50 helistati Põltsamaa vallast Kamarist, et seal tuleb mitme korteriga elamu ühest korterist laiba lõhna. Kohapeal selgus, et korteri omanikku, 1927. a sündinud üksikut meest polnud nähtud mitu päeva liikumas. Ukse avamise järel leitigi mees surnuna. Vägivallatunnuseid vaatlusel ei leitud. Mees oli südamehaige ja alles mõni aeg tagasi haiglast koju saanud.

Leiti lõhkekeha

Esimesel mail aset leidnud sündmuste hulka mahub veel ka lõhkekeha leidmine. Põltsamaa vallas Pauastveres Sepa talu karjamaalt leiti maapealne lõhkekeha. Kohale kutsutud Luunja päästekompanii demineerijad viisid ohtliku asja minema. Millise lõhkekehaga oli tegemist, kohapeal täpselt ei selgunudki.

Sõiduauto ja koer põrkusid kokku

Töörahva püha õhtul kell 18.20 kaebas üks Narva elanik, et kui ta sõitis Tartu-Kallaste-Mustvee teel, hüppas talle Rannal teele ette koer. Auto sai tehnilisi vigastusi: purunes üks latern ja esistange. Koeral oli eluvaim juures, aga kahtlane on, kas tast elulooma enam saab. Krants oli perenaise äraolekul aiast lahti pääsenud ja nii õnnetuse põhjustanud.

Lõhuti auto ukseklaas

Volbriööl lõhuti Jõgeval Kruusa tn 1 ette parklasse pandud sõiduautol Žiguli 21013 tagumine parempoolne ukseklaas. Auto omanik hindab saadud kahju 300 kroonile. Oli nüüd tegemist luuaga lendava nõia valearvestuse või muidu huligaani pahateoga, on selgitamisel.

Võeti maha alumiiniumplekki

Esmaspäeval lõuna paiku pandi Tabiveres Lilu külas tähele, et ühe ehitusobjekti vagunelamu seinast võetakse maha alumiiniumplekki. Et plekikiskujaid ja nende autot ei tuntud, helistati politseisse. Politseipatrulli saabumise eel olid aga võõrad ära läinud. Nende auto number on teada ja küllap kontrollimine näitab, kellega oli tegemist.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Neljapäeval on sademeteta ilm. Puhub loode- ja edelatuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur +12°C ... +19°C.

Reedel on vahelduva pilvisusega ilm. Puhub lõunakaarte tuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur öösel +4°C ... +10°C, päeval +16°C ... +23°C.

Vooremaa

Neljapäev, 3. mai 2001. a.

Kevad on põllumehele ebasoodne

JAAN LUKAS

Kaiavere külas elatakse ikka ilma elektrita

JAAN LUKAS

Rahulik volbriöö ja kevadpüha