Uued elektri hinnad nõuavad põhjalikku tutvumist. Eile tutvustas Eesti Energia Tartumaa müügiesinduse Jõgeva klienditeeninduse müügiesindaja Helmi Õunap uusi müügihindu ja lepinguid mitmele ärevale kodanikule. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Uued
elektri hinnad nõuavad põhjalikku tutvumist. Eile
tutvustas Eesti Energia Tartumaa müügiesinduse Jõgeva
klienditeeninduse müügiesindaja Helmi Õunap uusi
müügihindu ja lepinguid mitmele ärevale kodanikule.
FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Kapitalism on julm. Alanud aastal avaldab Eesti majanduselus nii asutuste, ettevõtete kui ka eraisikute rahakotile mõju kommunaalteenuste, kütuse ja elektrienergia hindade kallinemine. Hakkab toimima ahelreaktsioon, kus hinnatõus ühes valdkonnas põhjustab hindade suurenemise ka teistes majandusharudes.
Jõgeval on linnavalitsuses, linnavolikogus ja üldrahvalikel aruteludel kõneaineks olnud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus. Linnavalitsuse määrusega kehtestati tänavu 1. aprillist alates tasuks võetud vee eest 10.50 kr/m 3 , tasuks heitvee ärajuhtimise eest 11.50 kr/m 3 ning abonenttasu baasmääraks 10 krooni kuus.
"Veevärgi teenuste hinna suurenemine on tingitud ka elektri hinna kasvust. Tuli arvestada sedagi, et tänavu valmivad Jõgeval puhastusseadmed. Kulutusi on vaja teha nii vee puhastamiseks kui ka Pedja jõe äärse pumbajaama haldamiseks. Uuele hinnale lisanduvast abonenttasust laekunud summad on ette nähtud investeeringuteks põhivahenditesse. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnad jäävad Jõgeval tasemele, millest peetakse kinni paljudes Euroopa riikides, kus on lähtutud sellest, et analoogiline hind ei tohiks ületada 5 protsenti sissetulekutest," rääkis ASi Jõgeva Vesi juhataja Lembit Kabral.
Ka Põltsamaal tuleb nüüd veevarustuse ja kanalisatsiooni eest rohkem maksta. Kui varem tuli vee ja kanalisatsiooni eest maksta 13.50, siis nüüd 18.50. Abilinnapea Tiit Kulu selgitas: "Hinnatõus on seotud suuresti sellega, et Põltsamaa linn osaleb 17 väikelinna veeprogrammis, meie investeeringute mahuks on 32 miljonit krooni. Põltsamaal on plaanis ehitada 12 kilomeetrit vee ja 14 kilomeetrit kanalisatsioonitrasse."
Põllumeeste mured
Hinnatõusu mõju maaelule kommenteeris Jõgeva talunike liidu esimees Kalju Jalakas: "Diislikütuse hind on praeguseks kasvanud kahelt kroonilt seitsmele kroonile. See on viinud paljud talunikud olukorda, kust ei leita väljapääsu, kuidas osta kütust põllumajandustootmise jätkamiseks ja eelkõige kevadtöödeks. Üheks lahenduseks oleksid siin lühiajalised laenud. Tavaliselt on kevadtöödeks ka laenu antud. Üldiselt põhjustab aga hinnatõus põllumajanduse allakäiku, eelmisel aastal vähenes Jõgevamaal veelgi lüpsikari."
Eesti Energia ei tunnista hinnatõusu
Esimesest jaanuarist tõusis elektrienergia põhitariif 75 sendilt 90 sendile kWh. Neil, kel on kahetariifsed arvestid, tõusis päevatariif 75 sendilt 97 sendile kWh ning öötariif 45 sendilt 63 sendile kWh, seda juhul, kui tarbija ei tee valikut kuue pakutava hinnapaketi vahel. ASi Eesti Energia Tartumaa müügiesinduse müügijuht Kaido-Erki Must ei olnud sugugi nõus ajakirjaniku pakutud terminiga "elektrienergia hinnatõus", vaid nimetas käimasolevat protsessi tariifide muudatuseks.
Must lisas, et see on objektiivne paratamatus, et hinnad muutuvad ja seoses sellega avarduvad ka klientide võimalused. Tulevane elektrihind sõltub kliendist, millise hinnapaketi ta lepingut sõlmides valib. Kaido-Erki Musta sõnul saab klient valitud pakette muuta. Kuni märtsi lõpuni tehakse ümbervormistamist tasuta, edaspidi aga selleks ajaks rakendunud hinnakirja alusel.
Olukorrast ravimiturul rääkis OÜ Jõgeva Apteegid juhataja Reet Lepik. "Ravimite hinnad praegu ei tõuse, kuid alates 1. jaanuarist lisandus ravimite hinnale 5 protsendiline käibemaks, mis arvatavasti inimeste ostujõudu ei vähenda," arvas proviisor.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Jõuluvana tõi Kasepää koolilastele uue bussi
Kasepää valla koolilapsed hakkavad alates esmaspäevast,
mil talvine koolivaheaeg lõpeb, sõitma kooli uhiuue bussiga,
mis saabus Kasepääle vahetult enne jõule ja koolivaheaja
algust.
Vald ostis koolilaste veoks vana ja täiesti amortiseerunud
neliteist aastat järjest sõitnud bussi asemele uue tehasest
tulnud bussi, mis just jõulude eel õnnestus kätte saada. Kuigi
esimene ametlik sõit on bussijuhil Hillar Kalmul uue bussiga
ees esmaspäeval, on ta proovisõidud juba ära teinud, tuues
rahvast kohale valla pensionäride jõulupeole.
"Meilt käib Mustvee kooli 180 last, peale selle sõidavad koolibussiga
Mustveesse lasteaialapsed ja mõned täiskasvanud
linna tööle," ütles vallavanem Jüri Vooder ning tunnistas, et
uuest bussist tunnevad kõik suurt rõõmu.
VAIKE KÄOSAAR
NÄDAL MAAKONNAS
Homme põletatakse kultuurikeskuse taga pargis jõulukuuski ning saadetakse ära jõuluvanad. Esinevad lapsed.
Teisipäeval saabus Mustvee spordihoonesse korvpallilaagrisse 25 spordipoissi Jõgevalt, Tormast, Väike-Maarjast, Kundast ja Avinurmest. Laager lõpeb täna. Tänasest kuni pühapäevani on spordihoones laagris 30 Tallinna Kristiine spordikooli poissi. Kultuurikeskuses on homme jõulupidu vana kalendri järgi. Laupäeval on kultuurikeskuses disko.
Vallavanem Heldur Lääne viibib 3.- 5. jaanuarini Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esindajana Soomes Porvoos 3+3 projekti raames.
Linnapea Margi Ein osaleb Tallinnas töörühma koosolekul (töörühma moodustavad vabariigi valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad), kus arutatakse haridusministeeriumi esitatud määruse eelnõud "Seaduses "2001. aasta eelarve" valla ja linnaelanikele toetusfondi hariduskuludeks määratud vahendite jaotamise kord" ja lepitakse kokku lõplikus määruse eelnõu tekstis.
Täna on Saarel Peipsi Piirkonna Arenduskoja koosolek prügimajanduse teemal.
Homme on Maarjas vallavanema vastuvõtt ning ühispidu valla ettevõtjatele ja vallavolikogu liikmetele.
ARVAMUS
Vald ja linn peavad saama sõltumatu ja stabiilse tulubaasi
1999. aasta 28. septembril täitus viis aastat Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimisest täies mahus Riigikogu poolt.
Euroopa Nõukogu esindajad käisid 2000. aasta alguses kontrollimas, kuidas Eesti täidab harta nõudeid. Raporti majandusküsimuste osas soovitati Eesti parlamendile, et omavalitsusüksustel peaks olema võimalik kehtestada füüsilise isiku tulumaksu ja määrata selle suurust.
Selle vajalikkus on ilmselge ja allakirjutanu initsiatiivil esitati juba 1996. aastal Riigikogule vastav seaduseelnõu. Siis lükati ettepanek
tagasi põhjendusega, et Maksuamet ei ole suuteline neile langevat koormust kandma. Tollal võis see nii ka olla, sest haldussuutlikkus oli probleemiks paljudes riigiasutustes.
Nüüd, kui me räägime Eesti peatsest valmisolekust ühineda Euroopa Liiduga, ei tohiks see Maksuametile enam raskusi tekitada.
Valdade ja linnade tulubaas sõltumatuks
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon esitas Riigikogu menetlusse eelnõu, mille kohaselt kehtiva füüsilise isiku tulumaksu baasil kehtestatakse kaks teineteisest sõltumatut maksu. Riigieelarvesse laekuva tulumaksu osas riigitulumaks ja kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksu osas kohalik tulumaks.
Riigitulumaksu määraks on 11% ning kohaliku tulumaksu määraks 15%, mida kohalik omavalitsus saab muuta kahe protsendi ulatuses. Samas kaotatakse isikumaks, millel on samad tunnused välja pakutava kohaliku tulumaksuga.
Riik on kehtestanud mitmeid tulumaksusoodustusi. Arvestades praegust palgataset, on soodustused vajalikud sotsiaalse õigluse suurendamiseks. Kasutades seaduse jõudu ja maksuseaduse korrastamatust, sunnib riik suurema osa nendest soodustustest kinni maksma kohalikke omavalitsusi. Ülalnimetatud seaduseelnõu kohaselt jäävad riigi kehtestatud maksusoodustused riigieelarve kanda. See suurendab kohalike omavalitsuste tulubaasi mitmesaja miljoni krooni võrra ja paneb aluse nende edaspidisele stabiilsele eelarvelisele tulubaasile.
Ükski riigipoolne tulumaksusoodustuste muutmine ei mõjutaks kohalike omavalitsuste eelarveid. Eriti mõjutaks seaduse muudatus nn vaesemaid valdu, tõstes nende omatulude osatähtsust eelarve mahus.
Seaduseelnõu kohaselt maksustatakse viimasel ajal palju poleemikat tekitanud eri- ja erapensionid kohaliku tulumaksu määraga ning maks laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Omaette teema ongi eripensionide maksustamine. Kuni eelmise aastani ei olnud tulumaksuseaduses ette nähtud pensionide maksustamist. Uus tulumaksuseadus näeb ette pensionide maksustamise teatavate erisustega. Riigieelarvest makstavad pensionid on tulumaksuvabad.
Siinkirjutaja arvates tuleks enne täiendavate isikute maksustamist korrastada maksusüsteemi ennast, mida ülalnimetatud seaduseelnõuga ka tehakse.
Valitsuse kaks "kärbest"
Kuna Riigikogus ei leidnud toetust valitsuse pakutud maksustamise variant, hakati ajakirjanduses probleemi sisusse süüvimata seda kommenteerima. Mida siis valitsus selle muudatusega soovis? Ta lootis lüüa siin kaks kärbest ühe hoobiga.
Valitsus ei ole soovinud tõsta pensione juba kaks aastat ning ka tuleval aastal pensioni tõstmine on problemaatiline, sest sotsiaalminister räägib ääriveeri tõstmisest, kuid rahandusminister väidab, et selleks raha puudub ja tõstmine tuleb kõne alla alles 2002. aastal. Samal ajal käisid pensionärid Toompeal pensionitõusu nõudmas ja valitsus oleks pensionärid maha rahustanud väitega, et teil me pensione ei tõsta, aga eripensioni saajaid see-eest maksustame ning nende pensionid alanevad. Seejuures oleks teine "kärbes" olnud asjaolu, et maksustamisraha tulnuks valitsuse taskusse. Milline valitsus poleks rahul olukorraga, kus ühtede rahustamisega ja sentigi välja käimata oleks saanud oma kaukasse täiendavat tulu?
On arusaadav, et valitsuse varianti kaitsesid eelkõige mõõdukad, sest sotsiaalminister on neilt ja seega ka vastutus pensionide tõusu
eest just tema kanda.
Eestimaa Rahvaliidu esitatud seaduseelnõu lahendab paljud vastuolusid tekitanud olukorrad ja annab kohalikele omavalitsustele käsutada oma tulubaasi ning siis ka ise vastutada oma rahva ees.
JAAN PÖÖR,
Eestimaa Rahvaliit
KIRJAD
21. detsembri õhtul toimus Jõgeval harukordne muusikasündmus - Imbi Tarum andis klavessiinikontserdi.
Kontserdil kuulsime klavessiinimuusikat Euroopa õukondadest. Tänu Imbi Tarumi selgitavatele vihjetele tajus kuulajagi erinevusi itaalia, prantsuse, hispaania ja saksa klavessiinimuusika vahel. Enamuse muusikast moodustasid tolleaegsed õukonnatantsud.
Muusika oli imekaunis, rikkalike ilustuste ja kaunistustega nagu tolleaegsete tantsijate kostüümidki. Muusikat kuulates kerkisid vaimusilma ette tantsijad kauneid tantsusamme ja kummardusi tegemas. Imetlesime kunstniku meisterlikku mängutehnikat ja musitseerimisoskust.
Imbi Tarum on lõpetanud Bruno Luki õpilasena pianistina, kuid alustas klavessiinimängijana juba üliõpilasena. On mänginud 14 aastat ansamblis Hortus Musicus ja paljudes teistes ansamblites, täiendanud oma oskusi välismaal. On andnud palju soolokontserte nii Eestis kui ka välismaal. Imbi Tarum on salvestanud klavessiinimuusikat Eesti ja Saksa Raadiole, teinud plaadistusi Soome ja Eesti ansamblitega.
Peale kontserti oli külastajatel meeldiv võimalus tutvuda selle muusika tekitaja - klavessiini endaga. Imbi Tarum jagas meeleldi selgitusi pilli ehituse kohta. Pill oli valmistatud Soomes 17. sajandist pärit prantsuse pilli järgi. Nagu muusika, nii oli ka pill rikkalike kaunistustega nii seest kui ka väljastpoolt.
Et kuulajate seas oli ka muusikakooli õpilasi, prooviti ka klavessiini klahvidel heli tekitada. Imbi Tarum, kes on Eesti Muusikaakadeemia
klavessiini õppejõud, oskas selgitada erinevusi klaverimängu ja klavessiinimängu vahel. Klaverimängu oskus ei anna veel oskust klavessiinil mängida, löögitehnika õppimist tuleb alustada päris algusest nagu klaverimängu juures. Eestis on praegu umbes kümme klavessiini, enamus tehtud välismaal, kuid nüüd on võimalik pille tellida ka Eesti meistritelt.
Kahju, et sellisest erakordsest kontserdist oli osavõtjaid vähevõitu.
EVI TÄHT
Meditsiinilises terminoloogias puudus siiani meeste valdkonnast mõiste menopaus. Nüüd vist on. Ajakirjanik Margus Kiis pani selle kahtluse alla oma artikliga "Lõpupidu täis piinlikkust ja häbi". Või siis maksti hästi.
Olin ka ise sellel peol osaline, kuid sellist kibestunud reportaa¾i küll kokku ei oleks osanud panna. Ma olen nõus, et oli häirivaid asjaolusid - jäädi hiljaks osade laudade ettevalmistamisega, programmi algus venis ning saali akustika jättis soovida. Ja oligi kõik.
Kuid iga asja kohta sellise sarkasmiga kirjutada on küll alatu ja olgem ausad - ebaprofessionaalne. Samas tuleb Margus Kiisil ja kogu Jõgeva rahval tõdeda, et Jõgeval toimub niigi vähe üritusi. Kui needki juba eos maatasa teha, avastamegi ennast ühel päeval mitte kultuurilinnast, vaid raudteesõlmest.
Kriitika on edasiviiv jõud, kuid ainult juhul, kui see on objektiivne. Olen Margus Kiisi artikleid jälginud alates tema karjääri algusest ajalehes Vooremaa - siiani meeldisid. Nüüd tegi margi täis, mis seal ikka.
PRIIT TRAHV,
ettevõtja
JUHTKIRI
Söömad söödud, joomad joodud ja läinud ta ongi. Aasta hammasratas sätib ennast nüüd juba tasapisi õigesse asendisse.
Ehkki ei hing ega ihu ei pruugi kõigil veel päriselt uue järgi käivituda, tuleb tunnistada tõsiasja, et vaatamata kõigele on aasta 2001 kohale jõudnud. Mis tulema pidi, see tuli. Loodetavasti suudeti see üle elada, kaotamata pead, iseennast ega söödud end ka lõhki.
Kulinaarial tundub praegu Eestimaal olevat üldse äraarvamata suur osa mistahes tavades ja pühades, vähemalt kui uskuda kõnelevat, näitavat ja mõnikord ka kirjutavat ajakirjandust. Eriti jõulude ja aasta lõpu eel kostab aegajalt kui tormihoiatusi, et kuidas toimida siis, kui söömise ja joomisega on liiale mindud. Õgimise ja selle tagajärjel tekkinud ohtude teemal on näiteks ETVs ja erinevates raadiojaamades kogunisti terveid saateid. Tingimata esitatakse küsimusi liigsöömise ja joomise tagajärgede likvideerimise kohta ka kiirabitöötajaid küsitledes.
"Nüüd tuleb küll aja ja asjakohane jutt, mida on soovitav kõigil kuulata," teatas ühel pühade-eelsel hommikul raadio Elmar saatejuht. Järgnesid spetsialistide asjatundlikud selgitused selle kohta, kuidas toimida rasvaste toitude söömise järel tekkinud hädade puhul ja mida veel süüa, et raskesti seeditav kraam organismis tasakaalus oleks.
Öeldakse, et kui omavahel millestki muust rääkida pole, siis räägitakse ilmast. Kui aasta olulisemate pühade eel räägitakse aga ainult õgimisest, ju siis pole kõnelejatel pühadest midagi muud kõnelda ning vaevalt pühad ja rahva traditsioonid selles süüdi on.
Liigne jutt mistahes teemal pidavat olema märk ka sellest, et millestki on justkui puudu. Rõhutatud tähelepanu osutamine söögi- ja joogiorgiatele laseb arvata, et puudujäägid võivad olla pigem hoopis teises valdkonnas.
Aga liigsöömine ja selle propageerimine on tõepoolest ohtlik ja ravimid läksid apteegis ka kallimaks. Pealegi on paljudel eestimaalastel pere toidulaud rohkem kui kesine ja see on veelgi ohtlikum.
4. jaanuar 2001
MAJANDUS
Dotatsioonid vähenevad, sõidupileti hind tõuseb
Ööpäevas väljub Jõgevalt 70, Mustveest 50 ja Põltsamaalt 100 bussi ümber. Jõgeva maakonna inimesi teenindab ligi 30 suuremat või väiksemat bussifirmat, mis veavad inimesi üle Eesti.
Maakonnasisest bussiliiklust korraldab Jõgeva maavalitsus koostöös OÜga Jõgeva Bussikeskus. Eelmisel aastal oli käigus 65 maakonna- ja 23 vallaliini. Neid teenindas kümme vedajat, neist neli olid äriühingud ja kuus füüsilisest isikust ettevõtjad. Suurimateks vedajateks olid AS Marsruut Pärnust (7 bussi päevas, 18 maakonnaliini), AS Eltor Põltsamaalt (3 bussi päevas, 15 maakonnaliini) ja AS MTG Vooremaa Siimustist (4 bussi päevas, 13 maakonnaliini).
Aasta-aastalt on maakonnaliinide bussivedude maht kasvanud. 1998. aastal oli see 837 000 liinikilomeetrit, 1999. aastal 914 000 liinikilomeetrit ja 2000. aastal 937 000 liinikilomeetrit. Riiklik dotatsioon maakonnaliinidele suurenes 1999. aastal võrreldes 1998. aastaga 0,5 miljoni krooni võrra (2,9 miljonilt 3,4 miljoni kroonini), 2000. aastal aga vähenes (3,44 miljonilt 3,32 miljonile kroonile). Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna peaspetsialisti Eha Lukatsi andmetel selguvad 2001. aasta täpsed dotatsioonisummad esimese kvartali jooksul, aga arvata võib, et need ei ole suuremad eelmise aasta omadest.
Kütuse hinna tõus mõjutab pileti hinda
Samas on sõidupileti hind pidevalt tõusnud. Üle-eelmisel aastal oli see 35 senti kilomeetri kohta, eelmisel aastal kuni 1. novembrini 43 senti kilomeetri kohta ja edasi 50 senti kilomeetri kohta. Jõgeva Bussikeskuse juhataja Liia Saatre arvates on siin oma osa kütuse hindade tõusul.
"Viimastel aastatel, eriti eelmisel aastal toimunud kütuse hindade märgatav tõus on mõjutanud otseselt liinide teenindamise maksumust. Kuna riiklik dotatsioon ei ole maakonnale suurenenud,
siis olime sunnitud maakonnaliinide käigushoidmiseks sulgema väikese sõitjate arvuga liine ning tõstma bussipileti hinda," kommenteeris Eha Lukats.
Jõgeva-Mustvee marsruudil pandi peamiselt sõitjate vähesuse tõttu kinni kolm liini. Üheteistkümnel maakonnaliinil ei teenindata reisijaid enam igal päeval, eriti laupäeval ja pühapäeval. Jõgeva maavalitsuse peaspetsialist Eha Lukats ütles Vooremaale, et bussiliinide sulgemise aluseks oli ja on ka edaspidi väike piletitulu.
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa arvates pandi mõni liin (ta ei täpsustanud, milline) sõitjate, õigemini
piletiraha laekumise, vähesuse tõttu küll kinni, kuid tegelik vajadus jäi alles. Kas ostjad ei võtnud või bussijuhid ei andnud pileteid?
Jõgeva Bussikeskuse juhataja Liia Saatre veendumuste kohaselt on inimesed seadusest lähtuvalt kohustatud sõidupileteid küsima. Eha Lukats lisas, et bussiga sõitvad inimesed peavad kindlasti küsima bussijuhi käest piletit, sest ainult niiviisi saavad reisijad tõestada bussiliini vajalikkust.
Õpilasi veavad liini- ja vallabussid
Õpilaste sõidu osaliseks kompenseerimiseks eraldas riik omavalitsuste kaudu 1998. aastal 942 000 krooni, 1999. aastal 2,4 miljonit ja 2000. aastal 2,8 miljonit krooni. Liia Saatre andmetel veetakse kõige rohkem õpilasi Pisisaare-Kalana-Põltsamaa (üle 100 õpilase), Põltsamaa-Siimusti-Jõgeva (ligi 90 õpilast), Umbusi-Sakala-Põltsamaa ja Vaimastvere-Jõgeva (mõlemal liinil üle 70 õpilase) liinil.
Reeglina sõidavad koolilapsed lähimasse kooli tasuta. Selleks väljastatakse õpilastele tasuta sõidu talonge. 1999/2000 õppeaastal anti välja üle 1350 õpilaste tasuta sõidu talongi, käesoleval õppeaastal 1557 õpilastalongi, 1998/1999 õppeaastal väljastati aga ainult 1010 sõidutalongi.
Lisaks maakonnaliinidele teenindavad koolilapsi ka vallad. Oma bussi ja ka bussiliine ei ole Pajusi vallal. Ka Puurmani vallal ei ole oma bussi. Lisaks maakonnaliinidele osutab neil teenust üks erafirma.
Kõige rohkem veavad õpilasi Kasepää ja Pala vallavalitsused, sest sealsete laste kooliteed ei kattu maakonnaliinide marsruutidega. Kasepää vallavanema Jüri Vooderi sõnul muretsesid nad möödunud aastal uue 55-kohalise bussi, mis veab õpilasi kuus korda päevas.
Jaan Aiaotsa andmetel on aga probleeme nende laste teenindamisega, kes käivad muusika- ja spordikoolides. Busside sõiduajad ei pruugi kattuda tundide alguse ja lõpuga.
AS MTG Voorema jätkab bussiliinide teenindamist
Maavalitsuse majandusosakond korraldab maakonnaliinidele vedajate leidmiseks avalikke konkursse. Neid korraldatakse vastavalt sellele, kuidas lõpevad lepingud seniste vedajatega. Eelmisel aastal lõppes ASi MTG Vooremaa liiniluba. 13 maakonnaliini teenindamiseks korraldati uus konkurss. Osales kaks firmat: AS MTG Vooremaa ja AS Marsruut. Komisjon, kuhu kuuluvad Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, Tabivere vallavanem Aare Aunap, Torma vallavanem Mati Kepp ja komisjoni esimees Jaan Aiaots, otsustas jätta need liinid ASi MTG Vooremaa teenindada.
ASi MTG Vooremaa juhatuse esimees Ahti Nõmm ütles maakonnalehele, et firmal on kolm 50-kohalist ja kolm 25-kohalist bussi. Bussid on suhteliselt vanad. "Eesti riik ei aja sellist doteerimise poliitikat, mis lubaks muretseda uusi ja ökonoomsemaid busse ning pakkuda paremat teenust."
ASi Marsruut juhataja Aavo Möllits märkis, et praegune hinna ja dotatsioonipoliitika võimaldab soetada busse, mille hinnatase ei ületa 200 000 krooni. Bussid on vanad ja neid tuleb enne liinile laskmist kapitaalselt ümber ehitada.
RAIVO SIHVER
Rongisõit on kindel kuni 15. jaanuarini
Eelmise aasta viimastel päevadel nurjusid läbirääkimised teede ja sideministeeriumi ning seni raudteedel reisijatevedu korraldanud ASi Edelaraudtee vahel. Pakutud 60 miljoni kroonise dotatsiooni eest ei olnud viimane nõus uut lepingut sõlmima. Tartu ja Narva suundadel jätkatakse vedu kehtivate sõiduplaanide alusel kuni 15. jaanuarini.
Jõgeva raudteejaamas on sõiduplaani juurde kinnitatud silt: "Tähelepanu. Juuresolev sõiduplaan kehtib kuni 15.01.2001." Sõiduplaani kohaselt saab Jõgeva-Tartu vahel kurseerivate rongidega sõita hommikul kell 6.02 ja kell 10.48 Tartusse. Tartu-Aegviidu rong peatub Jõgeval kell 6.20 ja Tallinna-Valga rong kell 10.12. Tartu-Tallinna ja vastupidisel marsruutidel kurseerivate rongidega saab kolmel korral sõita Tallinna ja kolmel korral Tartusse.
Meedias on teada antud, et edasised läbirääkimised peaksid tooma selgust, millises suunas minnakse, kas riik leiab doteerimiseks täiendavad vahendid või väheneb rongiliinide arv. Olukord on eriti tõsine Tartu-Orava ja Tartu-Valga suunal.
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa sõnul ei oma adekvaatset informatsiooni ka maavalitsus. Ta ütles, et Jõgeva eelis peitub selles, et asutakse Tallinna-Tartu trassil ja siin peatuvad läbisõitvad rongid. "Kindlasti võib probleeme tulla teivasjaamades peatumisega," arvas Jaan Aiaots ja lisas, et rongides sõita on inimesel mugavam kui bussides.
Samuti on rongisõit seni bussisõidust tunduvalt odavam olnud. Nii maksab rongipilet Jõgevalt Tartusse 18 krooni, bussipilet aga 30-40 krooni ringis.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Vaiatu Küla Selts kutsus külarahva kokku
Hiljuti loodud Vaiatu Küla Selts kutsus aasta lõpus kokku külarahvast, et ühiselt saata ära vana aasta ja vaadata, mis suunas edasi minna.
Peokutsed saadeti kodudesse koos vallalehega. Eelregistreerimise põhjal oli külarahva ühispeole oodata 40 inimest, 28. detsembril kogunes Vaiatu rahvamajja tegelikult paarikümne suure ja väikese osaleja võrra rohkem, mille üle oli korraldajatel muidugi põhjust siirast rõõmu tunda.
Et äriregistrisse kandmisest peale on nüüd Vaiatu Küla Selts ka ametlikult olemas, tutvustas külavanem Ants Lindsalu selle võimalusi ja põhimõtet ning seltsi juhatuse liige Tiina Leeben andis ülevaate seltsi põhikirjast. Koos peeti aru ka selle üle, mis suunas tegevust jätkata. Konkreetsemaid ettepanekuid oodatakse juba järgmisel kokkusaamisel, mis ilmselt saab teoks märtsikuu algusepoolel. Seekordne kokkusaamine oli ühtlasi aastalõpupidu. Esinesid rahvamaja taidlejad, tehti ühismänge ja tantsiti oma ansambli HAK saatel.
VAIKE KÄOSAAR
Pajusi vallavanema kaks vastuvõttu noortele
Pajusi vallavanemal Heldur Läänel oli aasta lõpu kahel päeval järjest vastuvõtt noortele. 28. detsembril võttis ta vastu valla tublimaid õppureid ning 29. detsembri vastuvõtt oli korraldatud aasta jooksul vallas sündinud lastele koos vanematega.
Nendel kahel vastuvõtul vahetult enne aasta lõppu on nüüd juba nelja aasta traditsioon.
Edukaid õppureid oli vallavanema vastuvõtule kutsutud kokku 74. Kutse said need, kes I-IV klassides õppinud ainult viitele, suuremates klassides aga neljadele ja viitele õppijad. Pajusi vallas elavaid lapsi on õppimas nii valla kahes koolis Pisisaares ja Aidus kui ka teistes ümbruskonna koolides, peamiselt Põltsamaal ja Jõgeval. Vikside ja viisakate koolilaste kombel tulid kõik kutsutud ka kohale. Puudujaid ei ole naljalt neil vastuvõttudel olnud kunagi. Kaetud oli maiustustelaud ning igaüks sai kingiks 250 krooni. Lastel oli sel päeval vaba voli uudistada vallamaja ruume ning ametnikelt kõike küsida. Eriti hinnas olid arvutid, sest lubatud oli nii internetis käimine kui ka elektronposti saatmine. "Ääretult mõnus seltskond. Paljudega oleme juba mitu aastat kohtunud. Üritame seda traditsiooni ikka jätkata," märkis vallavanem Heldur Lääne.
Valla noorimaid, kellel sünniaasta 2000, on kokku 22. Läinud aasta viimane vallavanema vastuvõtt oli nende auks. Enamik päevakangelasi oli vaatamata külmale ilmale koos oma vanematega isiklikult kohal. Igale perele anti üle rahaümbrik 1000 krooniga. Ühises kohvilauas veedeti mitu mõnusat tundi koos vallaametnikega.
VAIKE KÄOSAAR
Raudse eesriide langemisel ja Eesti taasmuutumisel muu maailma normaalseks koostisosaks on olnud nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Kunsti maailmanimede Picasso ja
Chagalli, Vasarely ja Warholi nö koju kätte tulek kuulub raudselt positiivsete nähtuste kilda.
Kuigi Andy Warholi (1928-1987) näitus on Tallinnas Rotermanni soolalaos avatud 21. jaanuarini, tundub 30. detsember ülima ajana seda külastada: kuna järgmisel päeval on soolaladu suletud, on see viimane võimalus tutvuda lähemalt legendaarse Ameerika supipurgimehega sellesama sajandi sees, mille kunsti ja laiemaidki kultuuriilminguid ta jõuliselt mõjutas. Kõrvu pudenenud kõnekatketest võib järeldada, et Warholi pärast võtab praegu koos Kadaka turu stammkundedega ülelahetreti ette nii mõnigi Soome kunstihuviline. Ja õnneks pole näituse korraldajad piirdunud piltide kontekstivaba ülesriputamisega, vaid seintelt, kataloogist ja videosaalist, kus igal täistunnil linastub 45-minutiline film kunstniku elust, saab tõhusa taustainfo: Warholi puhul tundub see eriti oluline. Eriti meie kunagist muu maailma kultuurisüsteemist äralõigatust silmas pidades.
Luuseriks või Warholiks
Kasvades majanduskriisi aastail idaeuroopa immigrantide peres Pittsburghi äärelinnas ning kannatades näonahka rikkuva akne, tantstõve, kõnehäirete ja varase kiilanemise all on üsna suur tõenäosus saada luuseriks. Ent võib saada ka Warholiks - kui juhtub olema kunstiannet, oskust hoida kätt ühiskonna tuiksoonel ning vastupandamatut tungi saada kuulsaks ja rikkaks. Warhol, kellele joonistamine kujunes mänguasjade puudumise tõttu lapsepõlve põhisisuks, tahtis seda viimast kirglikult.
See, mis on kunst ja mis mitte ning millal kunstnik pulli teeb ja millal asja tõsiselt võtab, oli küsimusi tekitanud ilmselt varemgi. Warholi kurikuulsast supipurgiseeriast alates läks asi eriti segaseks. Tõepoolest: mis pagana kunst oleks pidanud - eriti tol hetkel Ameerikas võimutsenud abstraktse ekspressionismi kaanonitest lähtuvalt - olema keset tühja paberit laiutav punavalge Campbelli firma konservsupipurk?
Ent Warhol oli aastal 1960 juba tõsiseltvõetav nimi ja pealegi selgus, et Warholi serveeringus muutusid supipurgid, kokakoolapudelid, dollarimärgid ning muud argised ja triviaalsed asjad kaasaegse elulaadi sümboliteks. Warholi fotosid ja siiditrükitehnikat abiks võttes tehtud filmi, muusika ja spordistaaride ning muude kuulsuste portreesid on aga peetud lausa popikoonideks. Warhol oli buldooser, mis lükkas tee popkunstile lahti.
Factory ja ANDYMATS
Rotermannis ripub üleval nii supipurgiseeria kui ka esimees Maod, Marilynid ja Jackied, samuti ameeriklaste kuuekümnendatel üha suurenenud ¹okiihalusele silma tegevad "Elektritool" ja "Viis surma" ning muu. Omaette põneva koosluse moodustavad varase, st viiekümnendate Warholi tundliku joonega tu¹i- ja pliiatsijoonistused, mille hulgas üks lausa ettekuulutsliku tähendusega: süstivat narkarit kujutav "Rahva õudusunenägu".
Nii, nagu Warhol tõi looja sisekaemuse asemel kunsti igapäevaelu välised märgid, muutis ta ka arusaama kunstniku ateljeest: tema tööpaik ei kujutanud endast intiimset katusekambrit, vaid hõbedavärviga üle võõbatud ruumilahmakat, Factory’t, kus sellid meistri enda juhtimisel kunsti tootsid ja kus käis pidev karnevalimelu. Kes polnud Factory’s või Warholi väljaantavas staariajakirjas Interview, seda polnud olemas.
Mitte tegudele, vaid stiilsele imagole ja suhetele tuginev staarlus - see täna päeva Eestitki iseloomustav nähtus - on Warholi aja New Yorgis sündinud. Meeldib see meile või mitte, aga Warholi jäljed äsjalõppenud sajandi kultuurimaastikul - ka koduse Eestimaa piskul karjamaatükil - on ilmsed. Poleks ime, kui kunagi saaks teoks Warholi, oma lähisuhtlemisvõimetust massimelus kulgemisega maskeerinud üksiklase unistus: ANDYMATS restoranikett, kus igaüks võib oma toidukandikuga kabiini suunduda ja seal üksinduses telekat vaadata.
RIINA MÄGI
Lullikatku mees tegi oma kodu muuseumiks
Torma mees Toivo Õunapuu avas Lullikatkul oma koduloomuuseumi.
Karjatee talu kolm tuba ja köögi jättis ta väljapanekute ja muuseumikülastajate päralt. "Kaks tuba jäi veel eluruumideks, kui ka need sisustan, võin ju sauna kolida. Kogutud vanavara, mida tahaks teistelegi näidata, on nõnda palju," lausus Toivo Õunapuu oma koduloomuuseumi pidulikul avamisel.
Enne ukse ette tõmmatud lindi lõikamist keerati umbes sada aastat vanal, suure hääletoruga grammofonil vedru üles ning vanalt heliplaadilt hakkasid pärast pisukest krõbisemist kostma Estonia teatri kunagiste solistide Alfred Sälliku ja Karl Otsa kahekümnendatel aastatel salvestatud lauluhääled.
"Väga tore, et meie vallas leidub neid, kes tahavad vana kultuuripärandit säilitada. Juba aastaid on Kaljo Pärnal Võtikveres oma koduloomuuseum, tänasest oleme veel ühe võrra rikkamad. Muuseumi talletatu on üks osa meie kultuurist, ja vallavalitsus püüab teie tegemisi toetada. Kiitus sulle, Toivo, ning ikka edasi, sest täna veel on säilinud värki ja vara, mida koguda ja süstemaatiliselt välja panna," soovis vallavanem Mati Kepp.
"Hää, et meie Torma vallas on teisigi minusuguseid hulle. See nimetus tuli mulle meelde, kui Vaiatu külavanem kirjutas enda kohta, et on hull. Kui öeldi, et mulle võiks omistada Võtikvere küla hullu tiitli, siis arvasin, et hull, seda heas mõttes, olla polegi paha. Hullude, esmapilgul teostamatute ideedega tulebki välja tulla ja aidata neid ka teostada. Ega muidu sünnikski mõnda uut koduloomuuseumi või raamatuküla," arvas Kaljo Pärn, Jürissaare koduloomuuseumi rajaja ning Võtikvere külavanem.
Teda üllatas Õunapuu kogu mahukus ja mitmekesisus. "Iga muuseum on omapärane ja erinev, nagu inimenegi. Soovin, et vanavara austajaid ja hindajaid oleks veelgi rohkem."
Vastavatud muuseumi veerandsaja esmakülastaja hulka kuulunud Andu Uus, Tabivere vallamuuseumi juhataja pidas Toivo Õunapuu ettevõtmist väga vajalikuks eriti noorte jaoks, et nad näeks, kuidas vanasti elati. "Oma muuseumile konkurentsi ma ei karda, meil on natuke erinevad suunad. Siin on põhiliselt vanavara väljapanek, meil aga valla kuulsamate inimeste elulugude säilitamine. Õunapuu muuseum on huvitav, haruldasemad on need, mis esmapilgul silma ei paista, näiteks kirjavara. Ekspositsiooniruume tasuks veelgi laiendada," märkis naabervalla muuseumi juhataja.
Toivo Õunapuu isa Jakob, kes selle maja pärast Vabadussõda ehitas, oli mitmekülgne meistrimees: tegi tisleri- ja kingsepatööd, hobusesaba jõhvidest punus harju, tegi kõike, mida endal ja teistel iganes vaja. Vana köök ongi sisustatud puutöökojaks, osa ühest toast aga kingsepa tööruumiks. Teine tuba on põhiliselt kirjanduse, postkaartide, vanade petrooleumilampide, fotoaparaatide ja pressraudade päralt. Üheks vanemaks eestikeelseks raamatuks on
"Marahwa kalender ehk Tähtramat 1826". Riiulil näeb "Oleviku" 1901. aastakäiku, 1937. a "Eesti Spordilehte" jm haruldusi.
"Kogumishuvi algas mul markidest. Isal oli kingakarbis laulupeomärke, nendele otsisin lisa. Nüüd on minu kogus peaaegu kõikide laulu- ja tantsupidude märgid. Alates 1869. aastal Tartus toimunud esimesest laulupeost kuni viimatiseni. Puudub vaid teise laulupeo märk. Ühel Tallinna mehel on, kuid tema ei taha sellest mingi hinna eest loobuda. Ehk kunagi õnnestub saada seegi," loodab kollektsionäär.
Torma valla volikogu võttis vastu otsuse moodustada valla koduloomuuseum. Vanad reed, vankrid, põllutööriistad jm suurem kraam leiavad varjualuse vallamaja hoovis asuvas vanas aidas. Arvata võib , et Toivo Õunapuu sobib suurepäraselt valla muuseumi varahoidjaks.
ARDI KIVIMETS
SPORT
Jõgeva SK Pedja hokimeeskond Eesti meistrivõistlustel
Jõgeva jäähokimeeskond SK Pedja, kes mängib esmakordselt Eesti amatöörliiga (HHL) meistrivõistlustel, on turniiri alustanud kahe kaotusega.
Detsembri teisel laupäeval turniiri avamängus kaotati 1:6 Tallinna AHKile ja enne jõule jäädi alla teisele Tallinna meeskonnale Karud 1:5. 13. ja 14. jaanuaril mängib Jõgeva meeskond kaks esimest mängu koduväljakul.
Liigas mängib seitse meeskonda, kes peavad omavahel kaheringilise turniiri. Kuue Tallinna meeskonna kõrval teeb ainsa mitte pealinna klubina kaasa Jõgeva meeskond.
Liigas on lubatud mängida kõigil neil hokimeestel, kes ei mängi kaasa Eesti I liiga ja noorte meistrivõistlustel. Seetõttu lööb turniiril kaasa palju nimekaid hokimehi, kes aktiivsest spordist kõrvale jäänud, samuti noored mängijad, kellel puudub võimalus mängida Eesti meistrivõistlustel.
Vastavalt rahvusvahelistele harrastushoki reeglitele on mängus keelatud täishoolt jõuvõtete tegemine ja mänguajaks on 2 x 15 minutit puhast aega. Amatöörliiga tase on tugev, sest enamik meeskondi harjutab jääl alates septembrikuust kolm korda nädalas.
Jõgeva SK Pedja koondas enda alla 16-50-aastased hokimehed, kes aktiivselt treeningus püsinud, ning otsustas esmakordselt sarjas kaasa lüüa. Seega on pärast ligi kümneaastast vaheaega taas Jõgeva täiskasvanute hokimeeskond esindatud ülevabariigilises sarjas.
Avamäng kaotati 1:6
Meistrivõistluste avamäng peeti Talleksi jäästaadionil, kus vastaseks oli mullusel turniiril 4. koha saanud Tallinna AHK meeskond. Jõgeva meeskonnal nappis selgelt kokkumängu kogemusi ja vastasele jäädi alla ka uisutamises. AHK pääses kiiresti 2:0 juhtima. Mängu 15. minutiks olid tallinlased visanud Ivo Lepiku väravasse neli litrit. Kohtumise teisel poolajal mäng võrdsustus.
Seisul 0:5 viskas Jõgeva meeskonna värava Alari Kütt, söödu andis Jeff Scott. Mängu lõpptulemuseks jäi Tallinna AHK võit 6:1. Tallinlaste resultatiivseim mängija oli Jõgeva hokitreeneri Kaido Poomi kasvandik Andrei Fjodorov. Nädal enne liigaturniiri algust peeti Tallinnas ka üks kontrollmäng, vastaseks HC Terasmees. Jõgevlased pääsesid küll 3:0 juhtima, kuid mäng lõppes siiski viigiliselt 3:3. Teises voorus jäädi Tallinnas Jeti jäähallis 1:5 alla Karude meeskonnale.
Jõgeva SK Pedja meeskonnas on liigaturniiriks registreeritud järgmised mängijad: väravavahid Ülo Guss, Vahur Kukk, Ivo Lepik, väljakumängijad Illimar Mets (kapten), Tõnu Järviste, Aare Lepa, Raimond Poll, Raimo Jäger, Toomas Edur, Ülo Kuusk, Hannes Pagi, Alon Pärlin, Alari Kütt, Tiit Lääne, Ervin Narits, Rein Hüpponen, Kaido Poom, Eero Niitov, Rene Valge, Andrus Tõruke, Andro Sõber, Rein Kivi, Raul Kivi, Andrus Pagi, Jeff Scott, Andres Timmusk, Peeter Dodjak ja Erko Nurmoja. Meeskonna peatreener on kogenud Uno Veski, mängiv treener Kaido Poom, esindaja Tiit Lääne.
Kanadalane Jõgeva meeskonnas
Jõgeva hokiau kaitseb ka kolm võõrmängijat. Nendeks on kunagine NHLi hokikuulsus Toomas Edur, tartlane Andres Timmusk ja Tallinnas ülikoolis õppiv Kanada kodanik Jeff Scott. Viimane on üldse esimene jäähoki sünnimaa sportlane, kes Eesti jäähokisarjas kunagi mänginud. Edur ja Scott olid esimeses kohtumises ühed meeskonna parimad mängumehed. Neid hokitähti on lootus näha ka jõgevlastel, meestest kirjutame leheveergudel lähemalt edaspidi.
Kodupubliku ees näeb esmakordselt Jõgeva meeskonda mängimas liigamänge 13. ja 14. jaanuaril. Vastasteks on HHLi tugevamad meeskonnad Tallinna Monstera ja Tallinna Wiiking Sport. Mõlemad mängud algavad kell 12.
Maakonna meistriks SK Pedja
Jõgeva hokistaadionil, mida sügisel on tublisti korrastatud, tehti avalöök jõulude aegu. Viimaste päevade tihedad jäätreeningud lubavad loota ka esimesi punkte Eesti meistrivõistlustelt.
Aasta viimastel päevadel selgitati maakonna 2000. aasta meister. Turniiril osales kolm meeskonda. Avamängus alistas SK Pedja Palamuse 2:1. Teises mängus oli sama tulemusega Palamuse meeskonnast parem ka HC Jõgeva. Mõlemas kohtumises oli Palamuse võitnud avakolmiku 1:0. Finaalmäng kujunes vastu ootusi ühepoolseks. SK Pedja võitis Jõgeva vastu esimese kolmandikaja 4:1 ja lisas teisel perioodil veel neli vastuseta väravat.
Alles 1:8 kaotusseisus olles Jõgeva meeskond ärkas ning oli viimasel kolmandikul selges ülekaalus, võites selle 2:0. Võitjas aga enam kahtlusi ei tekkinud ja 8:3 võit andis SK Pedjale Jõgeva maakonna meistritiitli.
Laupäeval kell 10 algab Jõgeva hokiväljakul traditsiooniline aastapäevaturniir, mis juhatab sisse 2001. aasta võistluskalendri.
MART ERMANN
Maakonna talimängudel osales üheksa omavalitsust. Üldvõitja karikale pretendeeris ainult esikolmik, kes sai kirja vajalikud kuue ala + omavalitsuse juhtkonna võistlustulemused. Üldvõitjaks tulnud Tabivere kogus 70 punkti, teisena korraldaja Pala 65 ja kolmandana eelmise aasta võitja Jõgeva vald 55 punkti.
Omavalitsuste endi esindusi oli ainult neli, täisarv kolm ainult Tabiverel ja Palal ning ühe ja kahega vastavalt Jõgeva linn ja Põltsamaa vald, seega üheksa võistlejat 39st.
Enim alavõite kogus Jõgeva linn: kabe, lauatennis ja korvpall. Kaks esikohta sai Jõgeva vald: male ja mälumäng. Hästi mängiv kilvaesindus (Arko ja Ahto Olesk, Juhan Danneberg ja Ago Kallandi) kogus 20 küsimusele vastamisel 27 punkti 40 st. Ühe alavõidu sai Palamuse (suusatamine) ja Põltsamaa vald (male).
Kavas oli kaheksa ala, seega pidanuks koondtabelis olema 104 tulemust, oli 37. Nagu vähe maakonna kohta, kuidas minnakse edasi? Selleks aastaks mänge isegi ei planeeritud, kuigi toimuvad MSL Jõud IX maatalimängud Otepääl 3.-4. märtsini, kus lisaks maakondade esindustele võistlevad veel vallad seitsmel alal (kabe, male, lauatennis, naiste ja meeste korvpall, suusatamine ja reesõit).
Kabe- ja maleesinduste selgitamisel aitavad järgmised võistlused: Kurista lahtine 31. kabeturniir 6. jaanuaril kell 10 ja lahtine maleturniir 14. jaanuaril kell 10 Jõgeva Päästeameti saalis.
SULEV LUHT
MITMESUGUST
Metskurvitsad üllatasid uurijaid
Vastupidiselt seniarvatule näib ka metskurvits kuuluvat nn viimasel minutil lahkuvate rändlindude hulka.
Lõppenud aasta pikk ja soe sügis seadis kahtluse alla arvamuse, mille kohaselt lahkub enamus meie metskurvitsatest talvitusaladele ilmastikuoludest sõltumata juba oktoobris. Veel novembri keskpaigas, so ajal, mil Eestis rõngastatud metskurvitsad jõuavad "normaalsel" aastal juba Kesk-Prantsusmaale, võis neid valdavalt öise eluviisiga jahilinde näha paiguti isegi väga arvukalt toitumas Jõgevamaa karjamaadel. Hilist ning pikaleveninud ärarännet näitab ka tõsiasi, et üks Sadala lähedal oktoobri lõpus rõngastatud metskurvits lasti detsembri keskpaigas alles Lõuna-Saksamaal.
Metskurvitsate sügisrännet on Jõgevamaal uuritud 1994. aastast alates. Juuli lõpust novembri alguseni kestvate välitööde käigus on tänaseks püütud, mõõdetud, kaalutud ja rõngastatud üle 180 metskurvitsa, neist 102 viimase kahe aastaga. 1999. aasta augustis alustati lisaks läbirändajatele ka kohaliku asurkonna arvukuse, sigimisedukuse ja rändedünaamika jälgimist.
Ihaldatud jahiobjektina on metskurvits rõngastaja jaoks vägagi tänuväärne lind, sest umbes 15% märgistatud kurvitsatest lastakse maha juba esimese nelja aasta jooksul. Nii on Jõgevamaal rõngastatud metskurvitsaid tabatud Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias, Saksamaal ja Lätis.
Metskurvitsa kui üksildase ööhulkuri bioloogiat uuritakse peaaegu kõikjal Euroopas, aktiivsemalt siiski Prantsusmaal, Itaalias, Taanis ja Eestis. Tõenäoliselt esimestena maailmas katsetasid eestlased 2000. aasta sügisel metskurvitsate soo määramist nn PCRmeetodil. Vastu ootusi osutus eksperiment igati õnnestunuks ning tänaseks on Tartu Ülikooli geeniteadlased välja töötanud ka vastava metoodika sugukromosoomide eristamiseks metskurvitsatel. Muuseas, samasugust meetodit kasutatakse Eestis ka kotkaste uurimisel.
Lindude rändebioloogia ja ökoloogia uurimine ei piirdu kaugeltki vaid rõngastamisega. Nii peaksid esimesed raadiosaatjatega varustatud metskurvitsad startima Jõgevamaalt laia maailma juba 2001. aasta augustis. Küsimusi, millesse täiendav uurimismeetod võiks selgust tuua, on väga palju.
JAANUS AUA
Möödunud aastavahetus oli mitmes mõttes viimane. Sealhulgas ka rahvuslise ülesärkamise mõttes. Mille üle aga väga nostalgiliselt kurvastada ei maksaks: ju me uuel aastatuhandel veel mitu ja mitu korda ärgata jõuame.
Sellele vaatamata otsustas minu perekond SEDA viimast ühe pühaliku lubaduse täitmisega tähistada. Nimelt aastavahetuse lauda krõbedate, kuldpruunide, hõrkude ja lillelõhnaliste kartulikoortega kattes. Nagu ärkamise aegu unise peaga massiliselt
ja kogu eesti rahva eest lubatud sai.
Kuid ei ketikaubandusest ega ka matsimarketist mul kartulikoori leida ei õnnestunud. Kuhu ma ka ei pöördunud, sain põikleva vastuse:
* Ei tunne, ei tea, ei tarvita!
* Pole näinud, pole müünud, pole kuulnud.
* Ei ekspordi, ei impordi, ei salakaubasta ka mitte!
Mis ainult sellest rääkida võib, et tarbimisbuum pakkumisbuumi mitmekordselt ületab. Vabaduse maskotti defitsiidiks muutes!
Mispärast kartulikoori isegi Kadaka turult võtta ei ole. Nagu pea- ja kultuuriministril hiljuti kindlaks teha ei õnnestunud. Kuigi nad oma ajaloolise turulkäimisega peaaegu Savisaare kümne aasta taguse võilao taseme saavutanud olid. Nagu ajalehed kiitmata jätta ei tihanud.
Seetõttu pidi meie pere pidulikul õhtul halli ja rasvavaba Rootsi seapeki ja 1967. aastal jäässe külmutatud U. S. Army ladudest nüüdseks lahtisulanud verivärskete kanakintsude kõrvasena kohalike, kahekümne viie sendise kokkuostuhinnaga kartulitega läbi ajama. Mida mäepealne naabrimees tonnide viisi Kärde mäe mastitagusele nõlvale puistata võiks. Sest neid kuhugi kaugemale vedada ei tasu. Ja kus nad loodusesõbralikuks metsanotsude nosimiseks oleksid.
Pärastpoole aga libedaks mädaneksid. Nii et külalastel selle hunniku otsast kena kelguga kui hangest alla lasta oleks. Nagu laulusõna ütleb. Puuduvale lumele, jääle ja muudele looduslikult libedatele substantsidele sedasi euroalternatiivi pakkudes.
Kogu Eestimaa tarbetult kasvatatud kartulitest aga Otepääle fantastilise maailmakarika suusaraja saada võiks. Koos Guinnessi raamatusse raiumisega.
Mina aga oma kunagi antud pühalikule lubadusele alternatiivi ei leia! Mille tagajärjel ma üksöösi unes nägin. Et kuidas neid - kartulikoori - isegi härra presidendi avalikule pidulauale ei jätkunud! Mispärast tema neid salakesi, pimedas sahvris krõbistama pidi. Kusjuures tema proua OMA seljaga sahvriust väljastpoolt kinni hoidis. Et teenijarahvas kogemata peale ei satuks…
Mis aga ilmsi sugugi tõele vastata ei tohi! Sest et see nii avaliku teenistuse läbipaistvuse kui korruptsiooni seadusele sandisti mõjuda võiks. Ja Euroopa Liidule saatuslikud tagajärjed kaasa tuua
võiks.
Nagu Prantsuse president millaski toime pannud olevat. Kui ta veel Pariisi linnapea ametit pidas. Mille tagajärjel nüüd, justsama, Nissi nõupidamine (mis kolm versta Riisiperest Võntküla poole jääb ja ainult selle nõupidamise pärast Tallinnast Riisiperesse veel elektrirongi sõidus peetaksegi!) peaaegu lörri minema pidi.
Sellele vaatamata teile optimistlikult importkartulikoorerikast UUT aastatuhandet soovides
teie
WOORE WOLLY
POLITSEIKROONIKA
Kahes seltskonnas löödi inimest noaga
29. detsembril kell 18.50 lõi Ago (1955) Annet (1947) noaga kõhu piirkonda. Kannatanu toimetati kiirabiga Jõgeva haiglasse. Esialgseil andmeil ulatus noahaav maksa. Mees lõi samas talumajas elavat vennanaist ühise joomingu käigus tekkinud tülis. On andmeid, et ägedaid tülisid on seal olnud varemgi, kuigi mitte nii traagilisi. Juhtus see Torma vallas Reastveres.
31. detsembril kell 23.55 löödi Torma alevikus ühes mitmekorterilise maja korteris noaga 1976. aastal sündinud Villot. Kannatanut tabas
noalöök rindkeresse ja ta toimetati kiirabiga Jõgeva haiglasse. Tegemist oli joominguga, mis aga esialgseil andmeil oli nii põhjalik, et ei kannatanu ega keegi teine ei tea, kuidas ühte neist noaga löödi või kes lööja oli. Noahaav on kannatanul tõsine.
Murti sisse Pikkjärve kauplusse
Aasta viimasel päeval kell 11.30 tuli ilmsiks sissemurdmine Palamuse vallas Pikkjärve kauplusse. Poeuks oli lahti murtud. Esialgseil andmeil oli kurikael ära viinud pudeliõlut ja gini mõned pudelid, samuti ¹ampooni, seepi ja muud taolist. Lahtise poeukse avastas poest möödamineja juhuslikult.
Ööl vastu 31. detsembrit viibis üks noormees Siimustis tuttava sünnipäeval. Kusagil kella kolme paiku tulid peoliste hulka ka kolm noormeest, keda varem seal polnud. Üks neist nägi avaldajal mobiiltelefoni ja küsis seda mängida. Telefoni ta saigi. Mõne aja pärast hakkas kolmel uustulnukal kole kiire äraminekuga. Kui telefoniomanik läks ärajooksvalt noorukilt oma telefoni tagasi küsima, sai ta vastuseks, et tema käes telefoni polegi. Avaldaja sõnul sai ta vargusega kahju 1000 krooni.
Üle katuse käinud autos sai inimene vigastada
Tänavuse aasta esimene raskem liiklusõnnetus juhtus 1. jaanuari pealelõunal kella veerand kolme aegu. Tartu-Jõgeva maanteel endise metsakatsejaama läheduses ei valinud sõiduauto Peugeot 205 tartlasest juht ilmastikuoludele kohast kiirust. Auto kaotas juhitavuse, paiskus teelt välja ja rullus üle katuse. Vigastada sai autos kaasa sõitnud tartlanna, kes toimetati arstiabi tarvis Jõgeva haiglasse.
2. jaanuaril kella veerand ühe paiku kutsuti politsei Adaveresse, kus naabrid polnud märganud liikumist ühes Paju tänava majas ning kus pidevalt põlesid ühed ja samad tuled. Kahekorruseline maja oli seestpoolt lukustatud. Kui akna kaudu majja pääseti, leiti 1939. aastal sündinud üksi elanud majaperenaine surnult vannist. Naine oli riides, vannis vett ei olnud. Lahangu esialgseil andmeil naise surm polnud põhjustatud vägivallast tema suhtes.
Relvade ja laskemoona küsimustes vastuvõtt ka Põltsamaal
Tänavu alustatakse relvade ja laskemoona küsimustes vastuvõttu ka Põltsamaal. Vastuvõtt on igal reedel kella 9-12 Põltsamaa politseijaoskonna ruumes. Sellel ajal saab neis küsimustes informatsiooni ka telefonil 51 238. Teistel aegadel tuleb vajalikku infot relvaküsimustes pärida telefonil 68 437 Jõgevalt. Jõgeval on vastuvõtt endiselt teisipäeval kella 9-12 ja neljapäeval kella 14-16 toas 217, Pargi tn 1 II korrusel.
Neljapäeval on pilves selgimistega ilm. Võib sadada lund ja lörtsi, tuisata ning olla jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on +2°C ... -4°C.
Reedel on pilves selgimistega ilm, võib sadada lund ja lörtsi. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -2°C ... -5°C, päeval +3°C ... -3°C.
4. jaanuar 2000. a.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Jõuluvana tõi Kasepää koolilastele uue bussi
VAIKE KÄOSAAR
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Vald ja linn peavad saama sõltumatu ja stabiilse tulubaasi
JAAN PÖÖR,
Eestimaa Rahvaliit
KIRJAD
EVI TÄHT
PRIIT TRAHV,
ettevõtja
JUHTKIRI
4. jaanuar 2001
MAJANDUS
Dotatsioonid vähenevad, sõidupileti hind tõuseb
RAIVO SIHVER
Rongisõit on kindel kuni 15. jaanuarini
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Vaiatu Küla Selts kutsus külarahva kokku
VAIKE KÄOSAAR
Pajusi vallavanema kaks vastuvõttu noortele
VAIKE KÄOSAAR
RIINA MÄGI
Lullikatku mees tegi oma kodu muuseumiks
ARDI KIVIMETS
SPORT
Jõgeva SK Pedja hokimeeskond Eesti meistrivõistlustel
MART ERMANN
SULEV LUHT
MITMESUGUST
Metskurvitsad üllatasid uurijaid
JAANUS AUA
WOORE WOLLY
POLITSEIKROONIKA
Kahes seltskonnas löödi inimest noaga
Murti sisse Pikkjärve kauplusse
Üle katuse käinud autos sai inimene vigastada
Relvade ja laskemoona küsimustes vastuvõtt ka Põltsamaal