Vooremaa
Teisipäev, 5. juuni 2001. a.
Sisukord
President jagas Murtud Rukkililli

Ühena esimestest said Palamuse laululaval Murtud Rukkilille märgi Evald Aljas Pajusi ja Alma Siirmäe Jõgeva vallast. FOTO: ARDI KIVIMETS

Esimese suurküüditamise 60. aastapäevale pühendatud sariüritus “Eesti mäletab” jõudis laupäeval järjega Jõgevamaale: Palamuse laululaval said president Lennart Merilt Murtud Rukkilille rinnamärgi 289 võõrvõimude poolt represseeritud inimest.

Startinud Palamuse suunas pisut hilinenult, lohutame kolleeg Kivimetsaga end sellega, et presidendil pole üldiselt kombeks õigel ajal kohal olla. Änkkülas sunnib selja tagant kostev sireen meid siiski tee äärde tõmbama: kuigi paarsada meetrit tagapool on presidendi kortee¾ pidanud tee peal ukerdava lehma pärast kiirust vähendama, lendavad limusiinid meist ikkagi tuulekiirul mööda. Ent Palamuse kiriku punane torn juba paistab ja Kivimets saab siiski pildi ka sellest, kuidas Jõgevamaa kaitseliitlased ning noorkotkad kodutütred presidenti rivis tervitavad.

Lauluväljak on rahvast tulvil. Kui härra ja proua Meri esiritta istuma on seatud, astub mikrofoni ette maani punases sametkleidis Palamuse neiu Kadri Tegelmann ning laulab Siiri Sisaski poolt kolm aastat tagasi “Mahtra sõja” vabaõhuetenduse tarvis kirjutatud laulu “Mis maa see on”. Et president alustab oma kõnet samast laulust, täpsemalt selle sõnade autori Peeter Volkonski isast, kelle saatus ilmekalt peegeldab Eesti saatust, näitab, et Meril pole kombeks varem paberile pandud tekstist ülearu rangelt kinni pidada. Ning et ta ei lähe kergema vastupanu teed ega räägi kõigi maakondade märgijagamisüritustel üht ja sama juttu.


Ajaloo õigus

“Selle kokkutulekuga me mälestame kõiki neid, kellest me oleme ilma jäänud, mälestame viletsust, mälestame alandust, millesse meid tõugati, aga me teeme seda rahulikult ja enesekindlalt, sest me oleme võitjad ja seda suurt idanaabrit, kes alustas alatut sõda Eesti Vabariigi vastu, ei ole enam olemas. See ongi ajaloo õigus,” ütleb president.

Kui president pooletunnise kõne lõpetab, hakkavad märgisaajad järjekorda kogunema. Lavale ja lavalt maha juhatavad neid kaitseliitlased ja noorkotkad. Kes ise aktiivsem ja presidendile midagi ütleb, nendega laskub ta põgusasse vestlusse, teistele annab vaid märgi, surub kätt ning õnnitleb. Ansambel Lindpriid mängib laval nukraid viise, lava ees sebib aga fotoaparaatidega inimesi: represseeritute nooremad pereliikmed üritavad tabada hetke, mil president eakal sugulasel kätt surub. Ühispilt presidendiga — see on mõnele ehk niisama väärtuslik mälestusese kui märk ise.

Mõned vanaprouad, kes veel järjekorda ei kiirusta, viskavad omavahel nalja, et äkki peaks presidendilt “pinssi” juurde küsima, aga üks neist nendib, et lastega peredel olevat elu siiski veel hullem.


Kuu peale

Ühena esimestest on Murtud Rukkililled kätte saanud Jõgeva külje all elavad Alma ja Uno Siirmäe. Mõlemad alustavad kohe pärast seda pikka ja vaevalist teekonda auto poole, toeks ühelt poolt kepp ja teiselt poolt tuttava käsivars. Mõlemad läksid Siberisse kohe esimese küüditamislainega, st 1941. aastal ja jäid sinna tervelt 18 aastaks. Nende eluteed ristusidki Siberis, pärast seda, kui Alma oma esimese abikaasa kaotanud oli.

“Kui Tomski oblastis asumisel olime, ütles üks komandant, et meid, eestlasi võivat kas või kuu peale saata, me elavat ka seal ära,” ütleb spetsiaalselt sinimustvalge mustriga rätiku pähe pannud Alma. “Ja mina vastasin: elame jah!”

Luualanna Madli Kalme silmad säravad lavalt tulles rõõmust: seal tekkinud äkki moment, mil korraga said kokku tervelt kümmekond ühes külas, Novosibirski oblasti Sdvinski (või Zdvinski?) külas asumisel olnut. “See oli tõeline ime!” ütleb proua Kalme. Veel suurem ime oli tegelikult see, et ta ise üldse ilmavalgust nägi: tema

ema tegi ränga küüditamisteekonna läbi teda neljandat kuud südame all kandes.

Kui märgid kätte jagatud, süütab president pargis lõkke ning suundub koos teiste veel platsile jäänutega kirikumõisa aida ette, kus naiskodukaitsjad suppi jagavad. Fotograafid pingutavad kõvasti, et presidenti supikausiga pildile saada. Kui president söömise ning selle kõrvale peetud kõnelused maavanem Margus Oro ja Riigikogu liikme Meelis Paaveliga lõpetanud on, ründavad teda autogrammikütid eesotsas kodutütarde ja noorkotkastega, kellele presidendi kantselei ametnikud lahkesti presidendi fotosid jagavad. Autogrammijärjekord kujuneb vaat et niisama pikaks kui märgisaajate oma. Üks ametnik uurib samal ajal Palamuse ürituse korraldajatelt, kui palju nad nende jaoks, kes kohale tulla ei saanud, märke maha peavad jätma. Väike rehkendus näitab, et 116, sest ühtekokku avaldas soovi Palamusel Murtud Rukkilille märki saada 396 jõgevamaalast ja üheksa teiste maakondade inimest.

Täna jagab Lennart Meri Murtud Rukkilli Ida-Virumaal.

RIINA MÄGI


Jõgeva maavanem ja omavalitsusjuhid üllitasid plaadi

Jõgeva maavanem Margus Oro ning neli Jõgeva maakonna omavalitsusjuhti, Jõgeva vallavanem Toivo Ilves, Tabivere vallavanem Aare Aunap, Saare vallavanem Jüri Morozov ja Pala vallavanem Kalev Kurs andsid välja CD-plaadi ühiselt sisse lauldud lauludega.

“Koos oleme laulnud juba üle aasta ja aegajalt ikka erinevates paikades ka väikeste kontsertidega üles astunud. Mõte plaat teha sündis juba mõnda aega tagasi, kuid kuna kõigi ansambliliikmete töögraafik on suhteliselt pingeline, venisid ettevalmistused lindistamiseks mitu kuud,” rääkis maavanem Margus Oro.

Maavanemast ja vallavanematest koosnevale ansamblile oli toeks Jõgeva Gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja. Muusikakollektiivi esialgseks nimeks sai Mustad Vestid, sest plaadikaanepildil on kõik ansambliliikmed Jõgeval toodetavates nahkvestides. CDl võib kuulda kokku kaheksat Jõgevamaa avaliku elu tegelaste esitatud laulu. Teiste hulgas kõlavad “Rohelised niidud”, “Sepa jutustus” ning “Meil aiaäärne tänavas”.

“Loodame, et oleme lisanud oma tagasihoidliku killu meie maakonna rikkalikele muusikategemise traditsioonidele, mille väljapaistvamaks esindajaks lähiajaloost on varalahkunud isamaalaulik Alo Mattiisen. Me ei hellita lootust oma plaadiga edetabelitesse pääseda. Tegelikult ei lähe see plaat isegi mitte müüki. Pigem on tegemist kingitusega, mida Jõgevamaa külalistele maakonda tutvustades jagada, illustreerimaks, et kavandatavad haldusterritoriaalsed muutused ei ole maakonnas omavalitsusjuhte tülli ajanud, vaid hoopis liitnud,” selgitas maavanem plaadistmise eesmärke.

Ansambli Mustad Vestid CDplaadi “Laulud meist enestest” esitlus oli 2. juunil Jõgeva linna ja vallapäeavade peotelgis.

PEEP LILLEMÄGI


Puurmani valla 2000. aasta eelarve täitmise aruanne jäi tähtaegselt kinnitamata

Neljapäeval koos olnud Puurmani vallavolikogu ei kinnitanud 2000. aasta eelarve täitmise aruannet. “Loodame, et see toimub järgmisel volikogu istungil 21. juunil,” rääkis Vooremaale volikogu esimees Peeter Kallasmaa.

Vastavalt rahandusministri eelmise aasta 30. novembri määrusele pidid kohaliku omavalitsuse üksused esitama volikogule auditeeritud bilansi hiljemalt 1. juuniks 2001. a. Volikogu hääletas selle küsimuse arutamise päevakorrast välja, sest volikogule jäeti vastavad materjalid õigeaegselt esitamata.

Puurmani vallavanema Rein Paabi sõnul lükati aruande kinnitamine edasi seetõttu, et audiitorid ei kinnitanud aruannet. Vallavanema kinnitusel oli põhjusi mitmesuguseid. Esiteks oli raamatupidaja haige, mistõttu ta jäi ajahätta. Teiseks avastasid audiitorid raamatupidamisaruannetes puudusi. Nii ei kajastatud valla bilansis elamumajanduse põhivara — elamuid ja hooneid.

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Homme on vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolek. Reedel peavad istungeid vallavolikogu komisjonid.


Tabivere vald

Alates sellest nädalast on Elistvere looduskeskuses üleval rändnäitus Põhjamaade laste ja noorte raamatutest eesti keeles “Hulkur Rasmus”. Tabivere raamatukogus on välja pandud laste joonistuste näitus lastekaitsepäeva puhul tehtud joonistustest. Laupäeval on Maarja laululaval kiigepidu. Esinevad valla isetegevuslased, tantsuks mängib Aimar Pihlak.


Saare vald

Laupäeval korraldab Mart Arold küüditatute risti juures mälestusteõhtu.


Põltsamaa vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Homme osaleb vallavalitsus Eesti Avaliku Halduse Instituudi korraldataval riigivastutuse foorumil Tallinnas Pirita Expo Lillepaviljonis. Neljapäeval sõidab vallavolikogu maakomisjon läbi valla teed, et tutvuda nende olukorraga ning samal ajal teha kindlaks, kui palju on vallas harimata maid. Adavere koolis toimub neljapäeval renoveerimisega seotud iganeljapäevane koosolek, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja projekteerija, arutamaks ehitustöödega seotud probleeme.


Põltsamaa linn

Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis on 1.—20. juunini üleval Kaarin Subbi fotonäitus “Päikesetõusud ja loojangud”, mis on kokku pandud Türgis, Kreekas, Itaalias, Poolas, Egiptuses ja Eestis tehtud fotodest. Homme on Põltsamaa kultuurikeskuses koosolek Taaniga koostöös Põltsamaal teostatava energiasäästuprojekti “Biokütuse kasutamisest Põltsamaa soojavarustuses” tasuvusuuringu koostamise metoodikast. Koosolekul osalevad abilinnapea Tiit Kulu, arendusnõunik Jüri Reinpõld, ASi Fortum Põltsamaa juhataja Aare Jalajas ja kaks spetsialisti Taani konsultatsioonifirmast COWI. Laupäeval etendub Põltsamaa lossihoovis rahvusooperi Estonia esituses Giuseppe Verdi ooper “Don Carlo”. Etenduse muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi, lavastaja Neeme Kuningas, osades Mati Palm, Vello Jürna, Riina Airenne, Asta Kriksciunaite Leedust jpt.


Puurmani vald

Täna peetakse Saduküla kooli ruumides maakonna koolijuhtide nõupäeva.


Palamuse vald

Eile peeti Luua klubis laste suvealguse pidu. 4.—9. juunini on Kaareperes valla koolide neljandate klasside suvelaager. Laupäeval korraldatakse Palamusel Jõgevamaa VII suvemängud.


Pala vald

Täna ja homme peetakse Rannal ülemaakonnalist noortelaagrit terviseedendusliku projekti “Kaitse end ja aita teist” raames.


Pajusi vald

Reedel on vallavalitsuse istung, kus vaadatakse läbi elanikelt laekunud avaldusi. Laupäeval toimub Aidus meelelahutusüritus eakatele.


Mustvee linn

Homme on Mustvees Jõgevamaa turisminõukogu koosolek.


Kasepää vald

Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Homme on Kasepääl

Jõgevamaa turismialane nõupidamine.


Jõgeva linn

Eile oli linnavalitsuse istung. Täna kohtub kultuurikeskuses maakonna kultuuritöötajatega Viljandi Kultuurikolled¾i rektor Anzori Barkalaja. Eile ja täna on Rannal Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi koondlaager.



ARVAMUS

Kahetsusväärne otsus

Riigikogu majanduskomisjon lükkas lehekuu viimasel päeval tagasi teede ja sideministeeriumi ettepaneku eraldada Edelaraudteele 19,3 miljonit krooni tihendamaks 1. juulist rongiliiklust Kagu-Eestis.

Sama ettepanekuga oleks Edelaraudteele antud garantii, et lisaraha tuleb ka pikema aja vältel. Minu meelest tegi komisjon kahetsusväärse otsuse.

Olen kogu aeg seisnud selle eest, et muudetaks Riigikogu mullust otsust, millega kärbiti poole peale valitsuse poolt reisirongide doteerimiseks küsitud 1,7 miljardit. Teiseks olen seda meelt, et kui reisirongid uuesti tihedamalt käima hakkavad, peaksid need olema mitte ekspressid, vaid sellised, mis mitte ainult suuremate linnade, vaid ka väiksemate paikade elanikel liikuda võimaldavad.

Loomulikult hääletasin ma komisjonis ministeeriumi ettepaneku poolt. Samamoodi hääletasid mu fraktsioonikaaslane Rein Järvelill, isamaaliitlased Jüri Kaver ja Ingvar Pärnamäe ning Jevgeni Tomberg Ühinenud Rahvaparteist. Paraku ei saavutanud me ülekaalu. Otsuse vastu olid reformierakondlased Andres Lipstok ja Jürgen Ligi, aga ka Kalev Kallo, Liina Tõnisson ning Ülo Tärno Keskerakonnast. Rahvaliidu esindaja Janno Reiljan puudus ja teda polnud ka keegi asendamas.

Torkab silma, et komisjoni istungil olid teede- ja sideministeeriumi ettepaneku vastu (või puudusid ette teada oluliselt istungilt) samade erakondade esindajad, kes mullu Riigikogus vaidlustasid toona küsitud suurema dotatsiooni. Reformierakond kahtleb üldse igatsorti dotatsioonides, aga kummastav on sõnades rongiliikluse taastamist nõudvate Keskerakonna ja Rahvaliidu käitumine. Tõnu Kaubal peaks nüüd küll olema piinlik Tartus uuesti mingisuguseid allkirju koguda.

Neljapäevane otsus seab valitsuse ja Riigikogu raskesse olukorda. Lahenduse leidmiseks tuleb suvepuhkuseni jäänud nappide nädalate jooksul rohkesti vaeva näha.

MEELIS PAAVEL,

Riigikogu majanduskomisjoni liige,

Mõõdukad


KIRJAD

Vastus Helmut Ilvese avalikule kirjale,

mis ilmus Jõgeva maakonna ajalehes Vooremaa.

Kirja autor märgib, et 2000. aasta 1. aprillist kehtima hakanud pensioniseadus tühistas kõikidele pensionieas olevatele isikutele VEKi poolt varem väljastatud invaliidsusgrupid, selle tagajärjel lõpetati ka endistele represseeritud pensionieas invaliididele 82 krooni suuruse pensionilisa maksmine.

Teatavasti säilitati esialgu makstav pension endises suuruses, kuid seoses 1. aprillist 2001 toimunud pensionide ümberarvutusega arvati uuest ümberarvutatud pensionist see summa maha, mis oli säilitatud pensioni hulgas. Selle tõttu küsib kirja autor õigustatult, mida olen teinud ja kavatsen teha represseeritud inimeste kaitseks.

Selgitan siinkohal pensionilisa määramise aluseid. Nimelt oli nii elatusraha seadusega kui ka riikliku pensionikindlustuse seadusega kehtestatud pensionilisa töövõimetuspensionile isikutele, kes on rehabiliteeritud või olid sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941—1942 töö ja ehituspataljonis või töö ja ehituskolonnis. Selle pensionilisa suuruseks on 20 protsenti rahvapensioni määrast. Seega selle pensionilisa saamise õigus oli varem ja on ka nüüd ainult töövõimetuspensioni saavatel isikutel. Riikliku pensionikindlustuse seadusega, mis hakkas kehtima alates 2000. a 1. aprillist, ei määrata aga enam vanaduspensioniealistele töövõime

kaotuse protsenti ega määrata seoses sellega ka enam töövõimetuspensioni. Isikutele, kes on jõudnud vanaduspensioni saamise õiguslikku ikka, määratakse nüüd vanaduspension. Kuna olite juba varem jõudnud vanaduspensioni saamise õiguslikku ikka, siis võite küsida, miks siis varem maksti represseeritutele pensionilisa.

Tõesti oli elatusraha seadusega sätestatud, et I või II grupi invaliid võis saada vajaliku staa¾i olemasolul invaliidsuspensioni vanaduspensioni suuruses. Nii said invaliidsusgruppi omavad isikud invaliidsuspensioni vanaduspensioni suuruses ning sellele invaliidsuspensionile arvutatigi juurde represseeritud isikule ette nähtud pensionilisa.

Olin samal seisukohal nagu represseeritud isikudki, et makstud pensionilisa tuleks säilitada. Sellest tulenevalt tegin mitmel korral riikliku pensionikindlustuse eelnõu menetlemise käigus ettepanekuid, et nimetatud pensionilisa saamise õigus kehtestada ka vanaduspensioni juurde. Kahjuks need ettepanekud ei leidnud toetamist. Põhjendati, et represseeritud isikutel on pension tunduvalt suurem, kuna pensioniõiguslikku staa¾i arvutatakse nende aastate eest kolmekordselt. Samuti saavad paljud vanaduspensioni saavad isikud pensionilisa selletõttu, et võtsid osa II maailmasõjast või olid omakaitse liikmed. Ka nende hulgas on represseerituid, kelle sõjavangis oldud aeg arvatakse staa¾i hulka sooduskorras.

Käesoleval ajal olen esitanud Riigikogule eelnõu riikliku pensionikindlustuse seaduse paragrahvi 17 täiendamiseks, et kehtestada uuesti pensionilisa 80-aastaseks saanud pensionärile. Nende hulgas on ka represseeritud isikuid, kelle pensionile seaduse muutmise korral lisanduks 10-protsendiline pensionilisa.

Seaduseelnõu on võetud Riigikogu menetlusse 14. mail käesoleval aastal. Nii, et meil on võimalik jälgida selle seaduse menetlemise käiku Riigikogus ja kes Riigikogu liikmetest kuidas sellesse suhtub.

Täiendavalt selgitan, et ka edaspidi tegelen jätkuvalt pensioniseaduse täiendamise küsimustega, nende hulgas teen muudatusettepanekuid paragrahvide osas, mis kitsendavad varemkehtinud soodustusi.

Lõpetuseks pean märkima, et Riigikogu opositsioonis olles (on ju praegune opositsioon vähemuses) ei leia minu esitatud seadusemuudatuste eelnõud alati soovitud positiivset lahendust.

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit


40% on nõus Eurovisiooni omast taskust toetama

Vooremaa küsis: “Kas oleksite nõus aasta jooksul iga kuu 10 krooniga toetama Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamist Eestis (kokku aastas maksta 120 krooni)?”

Vastas inimesi Jõgevalt (30%), Põltsamaalt (26%), Mustveest (10%), ülejäänud Tabiverest, Levalast, Süvalepast, Saarelt, Vaiatust, Kuristalt, Kodismaalt, Piibumäelt, Liikatkult, Eskust, Mokust, Jõunest, Sepalt, Kaareperest. Neist 8% oli teismelisi, 8% 20ndates, 20% 30ndates, 10% 40ndates, 16% 50ndates, 24% 60ndates, 8% 70ndates eluaastates, 26% mehed.

Toetama oli nõus 40%, mitte samuti 40%. Ei omanud seisukohta 20%. Keeldujaid oli igas vanuses.

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Tavaline kommunism

Õieti oli üks suur ja rumal juhus, et see kamp kriminaalkurjategijaid, keda meie kaasmaalane Aleksander Keskküla Saksa keisri rahaga Venemaale riiki pöörama läkitas, oli kunagi veidi Marxi lugenud. Sama hästi oleks nimetatud grupp seltsimehi võinud olla tudeerinud näiteks Sigmund Freudi või Rudyard Kiplingut, tulemus oleks Venemaa jaoks ilmselt samasuguseks kujunenud. Olgem ausad, “Kommunistliku partei manifesti”, hoolimata bro¹üüri maailmaajaloolisest tähtsusest, ei loetud naljalt ei enne ega pärast Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni, või kui loetigi, ei võetud seda mingil juhul tõsiselt. Sest mis on kommunismi juures peamine? Kas nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine? Ei, hoopis demokraatlik tsentralism, mis annab ühiskondliku püramiidi tipus olijaile muinasjutulise, praktiliselt piiramatu võimutäiuse.

Kommunismi on sageli nimetatud utoopiaks, mida see kindlasti ei ole. Eraomand õnnestus tootmisvahendite osas vägagi edukalt kaotada ning ka kommunistliku jaotussüsteemi põhiprintsiip — igaühelt tema võimete järgi, igaühele tema vajaduste kohaselt — oli vähemalt kommunistlikus võimuladvikus oma täies ilus hiilgavalt ellu viidud. Paraku aga on kommunismiidee elluviimisega sama häda, mis näiteks reisirongiliikluse seismapanekuga — teoorias on kõik ilus, välja aga tuleb nii, nagu alati.

Igasugune, ka demokraatlik tsentralism tähendab seda, et varem või hiljem tuleb näidata koht kätte neile, kes asjaga nõus ei ole või siis kah tsentrisse sattuda tahab. Kuna kommunism teadupärast võitleb üleüldise ja piiramatu õnne eest, on igati loomulik, et sellise püha ürituse takistajaid tuleb kohelda õiglaselt, kuid sealjuures kogu mõeldava karmusega. Selle kommunismi juures, mida meie siin tunneme, tähendas see tervete ühiskonnagruppide deklasseerimist, küüditamist, vangistamist või füüsilist hävitamist. Sest kommunism kui teadus tegeleb eelkõige ühiskonna, mitte üksikindiviididega, mistõttu ka represseerimisel ei olnud mõtet tegelda konkreetsete isikutega, vaid ikka üks klass korraga.

Täna arutab Riigikogu võimalust kuulutada kommunism kuritegelikuks. Paraku aga teevad kuritegusid ikka inimesed, mitte ideoloogiad, seega saab niisugusel deklaratsioonil olla vaid sümboolne tähendus. Kommunistide käe läbi kannatanutele on sellest moraalset tuge ometi, niisamuti nagu presidendi annetatud Murtud Rukkilille märgist.

5. juuni 2001. a



MAJANDUS

Põltsamaa katlamaja viiakse üle biokütusele

Eelmisel esmaspäeval toimunud Põltsamaa linnavolikogu istungil arutati linna tegevust Välja tänava katlamaja üleviimisel biokütusele.

Eelmise aasta sügisel käivitunud Taani energeetikaministeeriumi ja Eesti majandusministeeriumi koostööprogramm hõlmab nelja omavalitsust: Põltsamaa ning Võru linna, Vändra alevit ja Valgjärve valda.

Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu sõnul võtab linn varalisi kohustusi 1,4 miljoni krooni eest ainult siis, kui Taani energeetikaministeerium selle summa linnale eraldab. Linna eelarvest seda raha ei tule.

ASi Fortum Põltsamaa kaudu investeerib emaettevõte, AS Fortum Termest Välja tänava katlamaja ehitusse kuus miljonit krooni. ASi Fortum Põltsamaa juhataja Aare Jalajase andmetel hakatakse uues katlamajas põhikütusena kasutama puukoort, aga ka hakkpuitu ja saepuru. Kütust ostetakse Imavere saeveskist.

Katlamaja renoveerija leidmiseks on kuulutatud välja vähempakkumine, mis lõpeb 18. juunil. Siis selgub vähempakkumise võitja ja ka see, milline katel katlamajja paigaldatakse. Välja tänava renoveeritud katlamaja peaks valmima novembri keskpaiku. “Peale renoveerimist langeb ühe MWh sooja hind praeguselt 475 kroonilt 424 kroonini,” lausus Aare Jalajas. Välja tänava katlamajas kasutati seni kütusena põlevkiviõli.

ASi Fortum Põltsamaa halduses on kolm katlamaja, millest suurim on renoveeritav Välja tänava katlamaja. Kaks väiksemat katlamaja asuvad linna ääres. Ühte köetakse puiduga, teist põlevkiviõliga.

RAIVO SIHVER


Puurmani PÜ paneb põhirõhu piimatootmise suurendamisele

Puurmani valla suurim põllumajandusettevõte, Puurmani PÜ kasutab 2200 hektarit haritavat maad ja annab tööd 125 inimesele.

1992. aastal endisest Rahva Hääle kolhoosist põllumajandusreformi käigus välja kasvanud ühistu eelmise aasta käive oli 11 miljonit krooni. “Tänavu loodame jõuda 15 miljoni krooni piirimaile,” lausus Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink.

Orienteeritud on piimatootmisele. Praegu on neljas laudas kokku 615 lehma, sealhulgas Pikknurme suurfarmis 315 lehma ja 700 noorlooma. Lehmi võiks tegevdirektori arvates ühistul rohkem olla, nii 700 pea ringis, kusjuures Pikknurme suurfarmis võiks tulevikus olla 400 lehma.

Algselt ehitati Pikknurme suurfarm 850 lüpsilehmale, pluss noorkari. Praegu on seal 900 pead. Ülejäänud kolmes väiksemas laudas on igaühes lehmi 100 ringis. “Minu arvates peaks tänapäevases laudas olema 250 lehma. Siis saab ka tööviljakuse viia konkurentsivõimelisele tasemele ning kasutada uuemat tehnoloogiat,” kostis Puurmani PÜ tegevdirektor.

“Möödunud aastal saime keskmiselt lehma kohta 4600 kg piima. Tänavu loodame piimatoodangu lehma kohta viia 6000 kilogrammini,” sõnas Arvi Kink.


Investeeritud on piimakarja ja söödatootmisse

Puurmani PÜ on peamiselt investeerinud söötade tootmisse, sealhulgas ruloonsilo valmistamise tehnika muretsemisele, ja piimandusse. Viie miljoni krooni eest on liisitud kolmele sajapealisele lehmalaudale kaasaegseid lüpsiseadmeid. Et ühistul jäi pankrotistunud Maapanka 1,2 miljonit krooni, jäi renoveerimata ka Pikknurme suurfarm.

“1997. aastal saime piimaliitrist kolm krooni. Diislikütuse liiter maksis siis 1,60 krooni. Tänavu lubati maksta piimaliitrist keskmiselt

3,30 krooni ehk 30 senti rohkem. Samas on diislikütus kallinenud 3,30 krooni võrra ja maksab praegu 4,90 krooni liiter. Piimaliitri hind

peaks võrduma diislikütuse hinnaga. Siis saab investeerida ja ka inimestele normaalset palka maksta. Natuke on paranenud ka noorloomade eluskaalu kilogrammi hind, mis on praegu 26 krooni. Eluskaalu kilogrammi hind peaks tõusma 35 kroonini. Siis saaks ka investeerida,” kommenteeris tänast seisu põllumajanduses Puurmani PÜ juhataja Arvi Kink.


Vili läheb loomasöödaks

Möödunud aasta kevadest ühistu enam sigu ei kasvata. “Siis müüsime sigala koos sigadega maha aktsiaseltsile Kaubi Ettevõtted, kes peab seal sigu tänini,” lausus Arvi Kink.

Silotegemisel kasutatakse lääne tehnikat, kuid põldu haritakse põhiliselt vene tehnika abil. Kündmisel kasutatakse kahte Kverneland atra. Kokku on ühistul 38 traktorit, sealhulgas neli K700 ja viis T150. Veoautopark koosneb 15 masinast. Vili koristatakse põllult nelja Don-tüüpi kombainiga.

Tänavu külvati suvivilja 550 hektarile. Talinisu all on 195 hektarit ning rapsi ja rüpsi all 200 hektarit. Vili läheb suures osas loomasöödaks. Agronoom Silvi Vahkali andmetel on ühistul üldse rohumaid 1240 hektarit. Põldheinamaid uuendatakse iga kahe-kolme aasta tagant. Tänavu valmistatakse ruloonsilo 12 000 palli.

RAIVO SIHVER


OÜ Majatek tuleb Jõgeva elamumajandusturule

1. juunil alustas tööd Tartu kinnisvarahooldusfirma OÜ Majatek Jõgeva esindus. OÜ Majatek on asutatud 1993. aastal.

Tänaseks on firma saavutanud arvestatava töökogemuse ja kvaliteeditaseme, osutades laias valikus kinnisvara haldamise ja hooldamise teenust 130 püsikliendile Tartus, Põlvas, Võrus ja Viljandis ning juunist alates ka Jõgeval. Praegu töötab Majatekis ligi 80 inimest. Elamute hooldamise teenuste hulka kuuluvad elektri, kütte ning vee ja kanalisatsioonisüsteemide hooldustööd. Samuti osutatakse aastaringselt välisterritooriumide hooldust ning muid teenuseid, nagu riigilipu heiskamine jne. OÜs Majatek on avariide likvideerimiseks ja lokaliseerimiseks ööpäevaringne valmisolek.

Teenuste maht, täpsem kirjeldus ning nendest tulenev hinnapakkumine koostatakse iga hoone kohta eraldi, vastavalt omanike soovidele ja hoone tegelikele vajadustele. Selliseid töid, mida ei ole võimalik ette planeerida, tehakse plaaniväliste tööde hinnakirja alusel. Klient võib samas ka need tööd tellida muudelt ettevõtjatelt, kuid Majatek pürgib alati pakkuma kõige soodsamat teenust.

Hetkel teeb OÜ Majatek Jõgeva Majandusühistu kaubahallis puhastustöid. Jõgeva esinduse juhataja Vello Mäesepa sõnul pakuvad nad elamute haldamisel ja hooldamisel konkureerivat teenust kohalikele firmadele. “Konkurents on minu arvates tervendav nähe. Meie eesmärgiks on, et sellest konkurentsist võidaksid Jõgeva linna elanikud,” lausus Vello Mäesepp. Ta jätkas: “Esmaseks tööks esinduse käivitamisel on korteriomanike ja elamute näol klientide võitmine, nendega lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute tähtaegne ning kvaliteetne täitmine. Sellele järgneb esinduse töötajate valik ja ettevalmistus. See, kuidas me kavatseme endale kliente võita, on firma ärisaladus.”

OÜ Majatek Jõgeva esinduse juhataja Vello Mäesepa kinnitusel peab inimeste makstud raha laekumise ja kasutamise osas olema täielik selgus ja läbipaistvus. “See eeldab elamute tehniliste ülevaatuste iga-aastast läbiviimist ja iga maja kohta majanduskava koostamist,” rääkis Vello Mäesepp.

Jõgeva esinduse juhataja arvates annab firma soliidsusest tunnistust asjaolu, et OÜ Majatek ostis Tallinnas majavalitsuste erastamisel esimese paketi maksumusega üle 22 miljoni krooni. “OÜ Majatek ei ole välja kasvanud endistest majavalitsustest ja seetõttu ollakse vaba nendest eelarvamustest ja harjumustest, mida inimeste arusaamadesse on kaasa võtnud endised majavalitsused,” kommenteeris Vello Mäesepp.

OÜ Majatek Jõgeva esinduse kontor asub esialgu ASi ESS Jõgeva esinduse ruumes, aadressil Jõgeva, Uus tänav 28. Täpsemat informatsiooni saab telefonil 21 165 ja mobiiltelefonil 051 17 756. Informatsiooni saab vahetada ja päringuid teha ka interneti kaudu: jogeva@majatek.ee


Esimene üldplaneeringu arutelu Jõgeva linnas

Reedel toimus Jõgeva linnavalitsuse saalis Jõgeva linna üldplaneeringu koostamise raames esimene arutelu, mida juhtis riigihanke võistupakkumise võitja, ASi Entec juhataja Kaur Lass.

Arutelust võtsid osa linnavalitsuse töötajad eesotsas linnapea Ants Pajuga, Jõgeva valla abivallavanem Priit Kirsimäe ning linna ettevõtjad. Jõgeva maavalitsuse esindajaid esimesel arutelul ei viibinud.

Jõgeva linna üldplaneeringu koostamise otsuse tegi linnavolikogu 9. novembril 2000. a. Töövõtja leidmiseks kuulutati välja riigihange, mille võitis AS Entec. Tööde läbiviimiseks koostatud ajagraafiku järgi toimub Jõgeva linna üldplaneeringu avalik väljapanek järgmise aasta juunis-juulis. Järgneb avalik arutelu. Planeeringu peaks Jõgeva linnavolikogu kehtestama augustis või septembris 2002. a.

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Toimus doonoripäev

Eelmisel nädalal sain ma posti teel äärmiselt põneva kirja, milles Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskus tundis suurt huvi minu sees ringleva vedeliku vastu. Millest nad ühte osa ilmtingimata endale tahtvat saada. Vastutasuks pakuti igasuguseid söödavaid asju, mille kaasabil vere kogus minu sees ülikiiresti taastuma peab.

Inimeste tühjakspumpamine leidis seekord aset Jõgeva haiglas, kuigi verevõtjaid on pidevalt üritatud mujale sokutada. Näiteks on verd võetud hämaras kultuurikeskuse keldris, sama hoone teisel korrusel, kus praegu on väike saal, suvalistes kohtades üle haigla jne. Jääb mulje, et haigla ei poolda eriti, et tema ruumides võõrad inimesed verega mängivad.

Keskhommiku paiku hakatigi eluvedelikku inimeste seest ümber tankima, et see hiljem nendele jagada, kes osa enda verd on osanud ära kaotada. Väikese saali moodi toas igavlesid verevõtjad ja paar hirmunud inimest, kel mõõdeti vererõhku ja kontrolliti, kas neil mitte aidsi või mõnd veel toredamat tõbe kallal pole. Ajapikku tuli rahvast juurde. Üks tuttav, kes ameti poolest on autojuht, kaebas, et käed on pesemata ja bensiiniga koos, ei tea, kuidas küll sõrme otsast vereproovi saab võtta. Keegi doonoritest arvas, et tal mõõdetakse ära hemoglobiin ja määratakse ühtlasi ka oktaaniarv ning tema veri läheb otse tanklasse.

Läbi aegade on inimestele räägitud õudusjutte doonorivere võtmisest. On pajatatud pisikute parvedest, mis tunglevad iga viimase kui kasutuses oleva nõela otsas; on sosistatud ka sellest, et kõlbmatu veri, mida teisele inimesele ei sobi anda, läheb otse teed lihakombinaati; sedagi, et verevõtjad on sadistid, kes puhta lusti pärast inimesi nõeltega torgivad. Tegelikult see nii pole. Reaalsuses toimub kõik tsiviliseeritult ja viisakalt.

Kõigepealt lastakse täita ankeet, kus doonor peab oma tarkuse najal ära arvama, kas ta ikka on kõlbulik verd andma. Seejärel uuritakse doonori verd ühe väikese punase aparaadiga, mis määrab hemoglobiini sisalduse. Mõõdetakse ka vererõhku ja kelle pump normaalselt ei tööta, saadetakse tagasi koju või tööle.

Viimaks jõuab doonor, kellele on vahepeal pihku surutud verevõtmise kotid, ampullid ja papilatakas, mille ettenäitamisel saab hiljem kotitäie nänni, lavatsite juurde, kus osa tema maisest olemusest eemaldatakse tervikust. Ei mingit sadismi, ohver pannakse viisakalt siruli, ¾gutt käele ja veri jooksma. Umbes viie või kümne minutiga on asi ühel pool. Poole liitri vere võrra vaesemaks jäänud uimane doonor võib minna ja võtta vastutasuks kõhna kotitäie söögikraami, enamasti mingit ¹okolaadi, kohvi või küpsiseid.

Maniakkide Tänav rääkis mulle kord, et tema peamiselt söögikraami pärast verd annabki. Vaene üliõpilane nagu ta on, tormab verd andma näiteks siis, kui tee on otsa saanud. Vahel jagatakse selliseid suuri teekarpe, millest jätkub hulgaks ajaks.

Ega selliseid inimesi, kelle varanduslik seis lubaks ligimest omakasuta aidata, doonoripäeval suurt ei näegi. Enamuses on vaesed näljarotid, kel on hea meel, kui nad kordki paari kuu jooksul saavad kohvi, teed, makarone või õli ilma raha maksmata.

VALEDMITRI


Sex: Meeste ja naiste seksuaalpsühholoogia erinevused

Selle üle on palju vaieldud ja tehakse seda tänapäevani ja lõplikult aru ei saadagi ja tõenäoliselt ei hakata saamagi.

Mingid põhilised vaatepunktid on siiski välja sõelunud, kuigi ka need pole surmkindlad. Muidugi on asi ju suuresti individuaalne. Mõnikord ka poliitiline. Eriti, kui arutellu sekkuvad näiteks vulgaarfeministid, poliitikud jms tegelased, kellel on kombeks kõike just oma vaatenurgast tõlgendada.

Erinevused on olemas, kuigi ajastuti need on varieerunud. Tänapäeva soolisest seksuaalsusest teame siiski rohkem kui minevikust, nii võtaks selle ette.

Meeste seksuaalsusel on suuresti kaks aspekti. Üks on see, et meeste seksuaalsus, nagu on siin sarjas korduvalt mainitud, sarnaneb üpriski pissihädaga, mida tuleb kiirelt rahuldada. Teine on aga mehe ürgne vajadus vallutada mäetippe, käia jahil, ületada takistusi, seada uusi sihte, lahendada probleeme.

Esimene omadus toob kaasa, et sageli mõtlevad mehed ainult ja pingsalt seksile, neil on justkui häda peal, käituvad räpakalt, hoolimatult ja lohakalt, eriti inimestega. Ka naissoost.

Teine omadus on põhjuseks asjaolule, et mehed võivad kiiresti tüdineda. Nad teevad karmi tööd, et oma ihaldusobjekti kätte saada, kuid kaotavad nii mõnigi kord siis kiiresti huvi. Siit ka see legendaarne meeste truudusetus jms. Nõuanne tulevastele ja praegustele abielunaistele: te peate olema oma mehele võimalikult huvitavad, salapärased ja parajalt kättesaamatud. Viimast rohkem vaimselt, seoses esimese aspektiga.

Naisisikutel on määravaks vajadus allumise, turvalisuse ja hoolimise järele, sest nendesse on rohkem programmeeritud järglaste eest hoolitsemise instinkti. Samuti erinevalt meestest on femaalidel erutuspiirkond suht ühtlaselt jaotunud üle keha ja käitumine on sageli keerulisem.

Seetõttu on naissoo esindajatel kalduvus hinnata seksika elemendina kaitstuse ja hoolitsuse sümboleid, nagu näiteks raha. Ka ei meeldi neile ise peale tormata ning vahekordadelt eeldavad nad enamasti põhjalikkust ja süüvimist. Meessugu pole siiani harjunud, et vastassooga tuleb rohkem jännata kui endaga ja sellest tuleneb palju probleeme.

Eelnev tekst oli võibolla natuke liiga üldistav ning erandeid ja kõrvalekaldeid leiab alati. Mõningates situatsioonides on nais- ja meesseksuaalsus väga sarnased, teinekord üldse mitte.

MARGUS KIIS


Kikilipsuga ujuma?!

Rannahooaeg läheneb. Vaikselt, aga trendipõlguri järjekindlusega. Sest et liival liikumatult lebada & seljanahka kõrvetada pole enam sugugi moes. Moodne inimene käib hoopis solaariumis &/või neelab ihu pruunistavaid tablette &/või hellitab end isepruunistavate kreemidega.

Või kui tal just on eelmainitud ebamoodne harjumus, siis sel rannahooajal jälgib trendiinimene vähemalt seda, et

a) tema bikiinidele/ujumispükstele oleks õmmeldud tasku vms kinnituselement mobiiltelefoni tarbeks — eriti osava paigutus- ning disainilahenduse korral saab sellest lausa omaette aksessuaar;

b) tema mobiilil oleks veekindel ümbris, mis võimaldaks ka vee all ujudes välismaailmaga suhtlemist nautida;

c) ta näeks igati esinduslik & trenditeadlik välja ka ootamatult rannas oma äripartneri, ülemuse või ihaldusobjektiga kohtudes (st keegi ei võta teid kunagi enam tõsiselt, kui teid kord juba Mikihiire piltidega päevitusriietes näinud on).

Mistarvis mehed kannavad sel hooajal bokserite ning aadamaülikonna kõrval kohustusliku elemendina kikilipsu (täiesti uus suurtulija, võtab tõenäoliselt kõik trendigurmaanid jalust nõrgaks & annab esimestele julgetele stiilitundlikele kindla edumaa igas eluvaldkonnas).

Ning mistarvis naised muretsevad oma suvisesse garderoobi karusnahaimitatsiooniga bikiinid — katsudes tunduvad täiesti ehtsana, erinevalt karusnahksetest kasukatest ei ole neis aga palav. Pealegi meeletult glamuursed, elegantsed & pilkupüüdvad.

& kui ma nüüd veidi mõtlen, siis pean vist oma ennistised sõnad rannas päevitamise ebamoodsuse kohta tagasi võtma.

Igatahes ülalnimetatud punkte järgides on sel tegevusel kindlasti potentsiaali trendiinimese tunnusmärgiks saada.

Kinnitatud by MOE GURU


Huvi muu erutuse vastu

Viimasel ajal kirjutatakse lehes väga palju seksist ja sellega seonduvast.

Räägitakse küll inimeste kõikvõimalikest vahekordadest ja ka loomadeinimeste vahekordadest elavast ja surnud peast, kuid mind see nii väga ei huvita. See on nii tavaline ja selle peale ei tõuse enam mitte. Otsin nüüd uusi võimalusi, mis mind erutada suudaksid. Midagi olen juba võibolla leidnud ka. Mind on hakanud huvitama urolagnia ehk uriininautimine ja koprofiilia ehk roojaarmastus. Kahjuks aga ei tea ma peale nende mõistete rohkem midagi. Kui keegi taolist seksuaalsust lahti seletada oskab, siis tõenäoliselt M. Kiis. Võiks ka infot jagada, kust räpasusearmastuse kohta rohkem teada saada võiks ja kui palju harrastajaid üldse leidub.

TANEL


KÕMU

Jõgeva linnapead Ants Paju nähti linnas kõndimas, käes kole pruun portfell.

***

Maavanem hr Margus Oro hilines 1. juunil toimunud maavanema vastuvõtule umbes kakskümmend minutit.

***

Ilmus omaloominguõhtu d.i.v. üllitis “Kärbitud murdlainete randumisrada”.

***

Linnapäevadel nähti kultuurikeskuse juhatajat Airi Rütterit linna peal kolme paksu soomlasega kõndimas. Üks soomlastest kandis sigaretti kõrva taga.



SPORT

Laiusel imetleti turnimiskunsti

Laupäeval võis Laiuse Põhikooli staadionil kaasa elada tantsuelementidega läbi põimunud spordialale võimlemisele. Siin peetud turnipeoga tähistati 125 aasta möödumist esimesest sellelaadsest peost, mis korraldati Laiuse lähedal Mõra mõisas.

Esimene turnipidu sai Laiuse lähedal Mõra mõisas teoks 1876. aastal kooliõpetaja Jüri Soo eestvedamisel. Viis aastat tagasi peeti Laiusel esimene turnipidu taasiseseisvunud Eestis. Seekordse turnipeo korraldasid Jõgeva vallavalitsus, spordiklubi Forte, Laiuse kultuuriselts Püüe, spordiklubi Contra, Laiuse Põhikool ning Jõgeva kultuurikeskus. Tervislikest eluviisidest lugu pidavad inimesed jõudsid turnipeole Jõgevalt jalgsi, osaledes tervisekäimisel Jõgevalt Laiusele turnima. Terviseretke eestvedajaks oli spordimees Ergo Prave. Laiuse Põhikooli saali kogunesid aga võimlemisveteranid erinevatest Eestimaa paikadest vanu aegu meenutama ning võimlemise hetkeprobleeme ja tulevikuväljavaateid arutama. Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave ja Laiuse raamatukogu juhataja Asta Leiten kinkisid veteranvõimlejatele turnipeo sümboolikaga võtmehoidjad ja raamatu Jõgeva vallast.

Seejärel sõideti kunagisse Mõra mõisa esimese turnipeo toimumispaika, kuhu pidulikul tseremoonial istutati tamm. Istutamist juhendas Laiuse põllumajandusosaühingu juhataja Tiit Maripuu, kõnet pidas Jõgeva vallavanem Toivo Ilves.

Turnipidu algas Laiuse kooli staadionil erinevatest põlvkondadest osalejate rongkäiguga. Muusikalist pidulikkust lisas sündmusele Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkestri esinemine dirigent Urmas Mägi juhatamisel. Võimlejaid ja pealtvaatajaid tervitasid Laiuse Põhikooli direktor Arvo Sakjas, maavanem Margus Oro, Jõgeva vallavanem Toivo Ilves ja Jõgeva linnapea Ants Paju. Teadustajaks oli peol Laiuse Põhikooli huvijuht Siiri Rahn.

Pärast seda hakkasid oma kavadega esinema võimlemis- ja tantsurühmad. Kavades oli liikuvust ja rütmi, graatsilisust ja sportlikkust ning kohati huumoritki. Abivahenditena kasutati kavades linte, rõngaid ning kollaseid orava pildiga õhupalle.

Kõige kaugemalt oli turnima tuldud Tallinnast. “Kõik võimlejad esinesid suurepäraselt. Kavad “Nukuga koos” (Põltsamaa Ühisgümnaasium), “Ikka reipalt” (Jõgeva naisrühmad) ja “Omapäi” (Lustivere Põhi kool, Jõgeva koolid, spordiklubi Forte) tulevad esitamisele ka Tallinnas Kalevi 100. juubelipeol,” ütles võimlemispeo pealavastaja, tantsupedagoog Merleen Läänemägi, kes ise juhendas Jõgeva kultuurikeskuse võimlemis- ja tantsurühmi. Võimlemisrühmade esinemiste vahepalaks mängis taas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester.

Kui esinemised kooli staadionil lõppesid, tänasid Marika Prave ja Merleen Läänemägi kõiki võimlejaid, nende juhendajaid ja turnipeole kaasa aitajaid. “Selline pidu oli vajalik turnimistavade jätkamiseks,” lausus Marika Prave Vooremaale.

Laiuse kooli juurest siirduti Laiuse mäele simmanile, kus esinesid rahvatantsurühmad.

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

Jõgeva—Põltsamaa maanteel paikneva krossiraja renoveerimiseks ja motokrosside korraldamiseks loodud Jõgeva krossiklubi on otsustanud vastu võtta uusi liikmeid. Praegu on mittetulundusühingus Linnamäe krossiklubi 15 liiget. “Oleme otsustanud liikmete arvu suurendada. Uuteks liikmeteks saab astuda ka kolmapäeval kell 18 Jõgeva vallavalitsuse saalis algaval krossiklubi üldkoosolekul,” teatas klubi juhatuse esimees Kalju Andersalu.

“Pühapäeval lükkas AS Siimel juhataja Kalle Vikati eestvedamisel sisse rajad, mis võimaldavad regulaarselt treeninguid alustada,” lisas ta.

JAAN LUKAS

***

Sakala V suvemängudest võtsid mitmel spordialal osa ka kunagi Viljandimaa koosseisu kuulunud Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla sportlased. Edukamalt esineti kergejõustikus, sangpommi mitmevõistluses ja maadluses.

Katrin Lemsalu oli võidukas naiste 400 ja 800 m jooksus (100 m jooksus teine). Meestest jooksid 1500 m jooksus kaksikvõidu välja Marko Metsma ja Sven Viks. Villu Ojassalu oli veteranidest kolmas kuulitõukes ning kettaheites. 16-aastane Olavi Püvi jõudis meestega võisteldes esimese viie hulka 100 m jooksus ning kaugushüppes. Sangpommi mitmevõistluses võidutsesid Indrek Kohv ja Raul Pärnasalu, Kuno Lepiste sai teise koha.

Maadluses oli Andrus Kohv võidukas raskekaalus. Noormaadlejaist sai teise koha Ergo Andruse, kolmanda koha Henri Kukke, Kunnar Pajula, Taavi Emajõe ja Tanel Seeme.

Linna meesvõrkpallurid sattusid loosi tahtel ühte alagruppi Viljandi linnaga. Napp kaotus mulkidele jättis põltsamaalased eemale auhinnaliste kohtade ründamisest. Paremate hulka ei jõudnud ka valla nais- ja meesvõrkpallurid. Kurnimängus jäi linna võistkonna laeks neljas, mälumängus kuues koht.

***

Kauaaegse Põltsamaa Keskkooli direktori Kalju Terase mälestusvõistlustel kergejõustikus oli vanim naisvõistleja 75-aastane viljandlanna Hilja Bakhoff (tõukas kuuli 7.76, heitis ketast 18.93) ja vanim meesvõistleja 86-aastane pealinlane Eduard Tamm (viskas oda 19.71, heitis ketast 23.60, tõukas kuuli 7.64).

Võistlustel osales ka Kalju Terase 50-aastane poeg Jüri, joostes 60 m ajaga 8,4, tõugates kuuli 10.52 ning visates oda 33.92. Parimate tulemustena kanti võistlusprotokolli 62-aastase Ülo Püssi kuulitõuge 13.20 ning 51-aastase Anton Solbaja vasaraheide 44.82.

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Päästke pisike Merle!

Põltsamaa vallas, Pauastvere külas elavate Kristi ja Tarmo Rommi pisitütar Merle põeb rasket ja eluohtlikku haigust, mille ravimiseks puuduvad Eestis võimalused. Vanemad loodavad, et ehk suudavad lapsele elu kinkida Soome kirurgid.

Tänavu 20. veebruaril sündis Kristi ja Tarmo Rommil tütar Merle. Kahjuks selgus, et laps on sündinud harvaesineva Goldenhari sündroomiga, mis tähendab lõhet suulaes. Looduse vääratusele lisandusid kopsuhüpoplaasia ning südamerike, mistõttu Merle lamab Tartu Lastehaigla intensiivraviosakonnas ning saab elada ja hingata vaid meditsiinilise aparatuuri abil. Eesti arstid peavad nii väikese lapse opereerimist liiga riskantseks ja praegu ka tehniliselt teostamatuks. Ema ja isa aga kavatsevad Merle Soome ravile saata.

“Minu süda jääb rahule, kui tütre heaks on tehtud kõik, mis võimalik,” lausus Kristi Romm. “Oleme Merle haigusest rääkinud eduka südameoperatsiooni läbi teinud Triinu-Liisi ema Kristel Paistuga, ajuoperatsioonist paraneva Kerdi Lääne isa Tarmo Läänega ning Soomes tegutseva haigete Eesti laste abistaja Tuula Visaga. Nii saime kontakti Soome südamekirurgi Heiki Saarioineniga, kes Merle haiguse ja selle ravimise ning võimaluse korral opereerimise vastu huvi tunneb. Nüüdseks oleme Soome saatnud ka analüüsid ning ootame naaberriigi arstide otsust,” rääkis ta.

Praeguseks pole veel selge, kui suure summa uuringute ja ravikuludest Soomes rahastab Eesti haigekassa. Merle elu päästmiseks on aga kõigil võimalus oma panus anda. Selleks saab annetada Hansapangas avatud Merle Rommi arveldusarvele 221017091771.

JAAN LUKAS


Lea Perejuuksuris avati taas fotonäitus

Eile avati KeskEesti Ärikeskuse teisel korrusel paikneva Lea Perejuuksuri ja ilukeskuse fuajees taas fotonäitus. Kui esimesel näitusel tutvustas oma loomingut meisterjuuksur Lea Metsmees, siis nüüd saab vaadata Jõgeval sündinud ja kasvanud, praegu Ameerika Ühendriikides elava noore daami Kätlin Kooli fotosid.

Jõgevalt pärit Kätlin Kool elab 1997. aastast alates Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis. Noor daam, kes on suurriigi kõrgkoolis õppinud keeli, avastas hiljuti oma kiindumuse fotograafiasse. Nii kavatseb ta ülikoolis õppima asuda illustratsiooni

fotograafiat, mis võimaldab spetsialiseeruda ajakirja-, moe- ja arhitektuurifotograafiale.

Kätlin Kooli esimene fotonäitus avati esmaspäeval Kesk-Eesti Ärikeskuse ilukeskuses, kus tema õde Karmen Kütt töötab kosmeetikuna. Debüütnäitusele on Kätlin välja valinud kümmekond mustvalget fotot loodusest ja inimestest. “Fotograafiast on saanud minu kirg ning äkki taipasin, et olen leidnud koha oma elus. Fotosid albumisse pannes olen aga üsna kriitiline,” ütleb Kätlin Kool.

Kuigi näituse autor on leidnud oma perekonnaõnne ameeriklasega abielludes, tutvustab ta oma fotoloomingut neiupõlvenime Kätlin Kool nime all.

JAAN LUKAS


Cirrused ja cumulused Jõgeva kohal

Kaasaegsed ühiskonnateoreetikud väidavad, et tänu infotehnoloogia arengule sarnaneb maailm üha enam ühe suure globaalkülaga. Eriti hästi tunnetavad seda näiteks need eesti noored, kes osalevad rahvusvahelises keskkonnaprogrammis GLOBE.

Peale selle, et ingliskeelne sõna ‘globe’ gloobust või maakera tähendab, on see ka lühend sõnaühendist Global Learning and Observations to Benefit Environment, mille eestikeelne vaste võiks ehk olla Ülemaailmsed Keskkonnauuringud ja vaatlused.

Programmi algatas seitse aastat tagasi USA asepresident Al Gore, selle keskuseks on USA Rahvuslik Ookeani ja Atmosfääri Assotsiatsioon (NOAA) ning selles osalevad 96 riigi õpilased, kes teevad keskkonnaalaseid vaatlusi ja mõõtmisi oma kooli ümbruses, saadavad tulemused GLOBE’i keskusesse, võtavad vastu GLOBE’i ülemaailmseid andmeid, NOAA ja NASA ülevaateid Maa ilmastiku ja looduse kohta ning kasutavad neid õppetöös ja uurimustes.

Eesti liitus GLOBE’i programmiga viis aastat tagasi ning praegu osaleb selles umbes 800 õpilast 33 Eesti koolist, sealhulgas Jõgeva Gümnaasiumist ja Voore Põhikoolist.


Kolmas vahetund

Kolmanda vahetunni saabudes hakkab mõnedel Jõgeva Gümnaasiumi õpilastel väga kiire: mitte poodi kommi ostma või kuuri nurga taha suitsu tegema, vaid koolimajast mõnesaja meetri kaugusel Aia tänavas seisva mõõteriistakapikese juurde, et temperatuuri ja sademetenäidud üles kirjutada. Pärast pilgu heitmist taevasse pannakse kirja pilvisuse aste ja pilvede tüüp. See töö tuleb ära teha iga päev, ka koolivaheajal: suvevaheaeg on paarikümne projektis osaleva kaheksanda, üheksanda ja üheteistkümnenda klassi õpilase vahel nädalakaupa ära jagatud. Kes oma valvenädalal vaatlusi teha ei saa, otsib endale ise asendaja. Lisaks igapäevastele ilmavaatlustele võtavad õpilased kaks korda nädalas Pedja jõest veeproove, määrates ära vee pH ja hapnikusisalduse ning temperatuuri. GLOBE’i USAs asuvasse keskusse edastavad Jõgeva Gümnaasiumi õpilased oma kogutud andmed umbes kaks korda kuus. Geograafiaklassi arvuti, mille kaudu nad seda teevad, on ilmavaatlejate endi välja teenitud: see on USA saatkonna kingitus tubli osalemise eest rahvusvahelises keskkonnaprogrammis.

“Meie kool lülitus GLOBE’i programmi 1997. aasta märtsis arvutiõpetaja Valdo Kallingu algatusel ning tema kodu juurde mõõteriistad tookord paigutatigi. Kui esimesed GLOBE’ientusiastid Arko Olesk ja Lauri Liivamägi kooli lõpetasid, tekkis ilmavaatlustes väike seisak, aga nüüdseks on peale kasvanud uus, tubli ja distsiplineeritud vaatlejate põlvkond,” ütles geograafiaõpetaja Helve

Orusalu, kes vaatlejaid praegu juhendab.


Kvaliteet kontrollitud

Tublid on noored ilmavaatlejad tõepoolest: märtsis NOAAst saabunud õnnitluskirja kohaselt on viie Eesti kooli, sealhulgas nii Jõgeva Gümnaasiumi kui ka Voore Põhikooli atmosfäärivaatluste andmed läbinud kvaliteedikontrolli ning võetud USA Rahvusliku Kliimaandmete Keskuse globaalsete kliimamuutuste uurimisandmestikku. Olgu öeldud, et sellise tunnustuse osaliseks said üldse vaid 16 USA ja 37 teiste riikide kooli.

Kuigi igapäevane ilmavaatlemine võib tüütu ja nüri tunduda, väitsid Jõgeva Gümnaasiumi üheteistkümnenda klassi GLOBE’inoored, et nad saavad programmis osalemisest rohkemgi, kui neil endal anda tuleb. Programmi parim osa on nimelt suvised kokkutulekud: ülemöödunud suvel oldi laagris Jänedal, möödunud aastal Käärikul. Seal toimub tänavu augustis ka järgmine kokkusaamine, kuhu on oodata peale Eesti GLOBE’i-koolide esinduste veel kümne

Läänemereäärse riigi noori.

“Laagrid on väga hästi korraldatud ning meiega tegelevad seal tõelised oma ala asjatundjad: botaanikud, klimatoloogid jne,” ütles Piret Koll. Möödunudaastases laagris näiteks õpiti GPS-aparatuuri kasutades geograafilisi koordinaate määrama ning aerofoto abstraktseid värvilaike ja tegelikke maastikuelemente omavahel kokku viima.

“Mulle meeldib mõelda, et näiteks kusagil Portugali väikelinnas tegeleb keegi täpselt sellesama asjaga, millega mina siin Jõgeval,” võttis Inga Hiiesalu lühidalt kokku selle, miks ta paljuks ei pea kolmandal vahetunnil või koguni keset suvevaheaega Aia tänavasse tempratuuri ja sademeteandmeid üles kirjutama lipata. Üksiti olevat üpris vinge parasjagu taevas sõudvate pilvede kohta aru pärivatele koolikaaslastele teadja näoga vastata, et “ah, need on cirrused” või “ah, need on cumulused”.

RIINA MÄGI


Don Carlo hakkab Põltsamaa lossihoovis kirgi kütma

Laupäeval saab Põltsamaa lossihoovis teoks järjekordne süvakultuurielu suursündmus. Rahvusooper Estonia etendab Giuseppe Verdi ajaloolisele taustale tuginevat ooperit “Don Carlo”.

Põltsamaa linna koostöö rahvusooperiga Estonia sai teoks kolm aastat tagasi linnapea Margi Eina ja muusikakooli direktori Anne Kausi eestvedamisel. Vastastikused sidemed said suuresti võimalikuks lossihoovi suurepärase akustika tõttu. 1999. aastal esitasid Estonia solistid ja orkester kostümeeritud kontsertetenduse “Carmen”, eelmisel aastal sai aga teoks ooperi “Nabucco” täislavastus.

9. juunil mängitakse Põltsamaa lossihoovis Verdi ooperit “Don Carlo”, mille sündmused leiavad aset 16. sajandi Hispaanias, millel lasub õudne inkvisitsioonivari, põletatakse ketsereid, peetakse veriseid sõdu, punutakse armastusintriige ja valitseb kõikvõimas monarh Filippo II. Koos Mati Palmi, Vello Jürna ja teiste Estonia solistidega mängivad Põltsamaa lossihoovi lavastuses kaasa ka Põltsamaa elanikud, kes kehastavad rahvast. Etenduse ajal lööb ka Põltsamaa kiriku kell.

Linnapea Margi Ein ja Estonia direktor Paul Himma kirjutasid lepingu “Don Carlo” lossihoovis mängimise kohta alla tänavuse aasta algul. “”Don Carlo” etenduse jaoks pole lossihoovis tarvis suuri ümberehitusi teha. Kohale veetakse renditud lava, millel hakkab mängima orkester. Lavale paigaldatakse eraldi gaasisoojendus. Firma ET valgustajad ja lavaseadjad saabuvad Põltsamaa lossihoovi reedel, samal õhtul toimub ka valgusproov. Etenduse päeval tehakse muudatusi ka liikluskorralduses. Ooperi nautijatel on võimalus maitsta ka Põltsamaa veini,” ütles Margi Ein.

“Eelmise aasta sügisel käis Põltsamaa linna delegatsioon Soomes Savonlinnas, kus alates 1912. aastast korraldatakse ooperifestivale. Kohtusime ooperifestivalide peadirektori Paavo Suokkoga. Arvatavasti tasuks kaaluda mõtet hakata tulevikus ooperifestivale korraldama ka Põltsamaal,” lisas ta.

JAAN LUKAS


POLITSEIKROONIKA

Seinalt viidi maal, kapist suhkur ja laudast kanad

Neljapäeva õhtul avastati Tabivere vallas Elistveres, et akna kaudu on sisse murtud ühte maamajja. Maja perenaine alaliselt majas ei ela, aga majapidamises käiakse iga päev. Toa seinalt viis sissemurdja ära koopia Aivazovski maalist “Üheksas laine”, toast riidekapist 15 kg suhkrut, majast veel öölambi ja laudast neli kana. Kannatanu hindab saadud kahju 1000 kroonile.


Varastati kallemaid napse ja sigarette

Neljapäeva hommikul tuli ilmsiks sissemurdmine Jõgeva alevikus asuvasse Mõisa kauplusesse. Vargad sisenesid poodi akna kaudu klaasi lõhkumise ja eemaldamisega. Kurikaelad olid ära viinud paremaid ja kallemaid alkoholisorte, Eesti päritolu viina aga puutumata jätnud. Sigarettidestki oli eelistatud kallist kaupa. Veel varastati vorsti, tavalist leiba, deodorante ja sularaha umbes 4700 krooni. Omapärane oli see, et ära viidi ka kõik müügil olnud kondoomid, mis olid välja pandud kolmele restile ja mida võis varguse hetkel olla 60 paki ümber.


Autod sõitsid kokku

Inimese vigasaamisega juhtus liiklusõnnetus 31. mail kella 14.30 paiku Neanurme küla kohal Neanurme—Pudivere tee 2,3 kilomeetril. 4,9 m laiusel metsavaheteel pimedas kurvis sõitsid kokku veoauto ZIL 131 ja sõiduauto Niva. Vigastada sai sõiduautos kaasa sõitnud Tarmo (1981). Juhid Jüri (1944) ja Väino (1957) olid kained ja nõutava juhiloa omanikud. Kannatanu viidi kiirabiga küll haiglasse, aga pärast arstiabi osutamist lasti ta kodusele ravile. Õnnetuse põhjus vajab veel täpsemat selgitamist.


Kauplusautos oli salakaup

Politseioperatsiooni käigus kontrolliti läinud neljapäeval Põltsamaa vallas Eskus Põltsamaa MÜ kauplusautot. Kauplusauto oli lõpetamas kaubaringi. Politsei leidis autost 150 pakki Eesti maksumärgita Priima sigarette ja neli liitrit salaviina. Kauplusauto juht tunnistas kauba omaks ja talle koostati haldusõiguse rikkumise protokoll HÕS § 137 4 lõigete 1 ja 2 järgi. Asja vaatab läbi ja karistuse määramise otsustab kohtunik.


Töökodades käidi vargil

Ööl vastu pühapäeva murti Põltsamaa vallas sisse töökodadesse kahes kohas. Nõmaveres murti ukselukustuse lõhkumisega sisse FIE Uus Hille puidutöökotta. Varastati neli valgustit, teodoliit jne. Sealt 3—4 kilomeetrit eemal murti samal ööl sisse kahte kaarhalli ja töökotta Eskus. Sealt varastati mitmesuguseid kallimaid tööriistu.


Purjus naine lõi võõrast lillevaasiga

Pühapäeval kella kümne paiku hommikupoolikul külastas Mustvees ühte müügikioskit Louis (1930) Narvast. Istus lauda ja jutles müüjaga. Veidi aja pärast sisenes kioskisse purjus Svetlana (1946) Mustveest Narva tänavalt. Mustveelanna ei saanud vist hästi aru, millest kehvasti vene keelt valdav narvalane müüjaga jutustas. Talle näis, et seal öeldi midagi halvasti vene rahva kohta. Naine haaras selle tõdemuse ajel laualt lillevaasi ja lõi vanahärrat sellega paaril korral vastu otsmikku. Mees sai otsaette muhu, temaga käidi kiirabis ja tal purunesid löögist prillid, mis maksid 900 krooni.


Varastati muruniiduk ja televiisor

Reedel avastati Tabivere vallas Elistveres, et seal on sisse murtud ühte eemalelaja maamajja. Vargus on toimunud vahemikus 27. maist läinud reedeni. Majast oli varas ära viinud teleri Samsung. Sisse oli murtud ka garaa¾i, kust varas viis ära 3500 krooni maksnud lastejalgratta, 4000 krooni maksnud muruniiduki ja 500 krooni kallima mootorsae.


Kuristal varastati tööriistu

Neljapäeva lõuna ajal avastas üks jõgevalane, et Kuristal tema vanematele kuuluvasse hoonesse, mida ta kasutab töökojana, on sisse murtud. Ruumist oli kadunud mootorratta aku, elektritrell, 10meetrine pikendusjuhe, võtmete komplekt ja poleerija Makita maksumusega 5000 krooni. Kokku hindab avaldaja saadud kahju ligemale 6000 kroonile.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma ja olla äikest. Puhub põhjakaarte tuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur +12°C ... +17°C.

Kolmapäeval on peamiselt sademeteta, pilves ning selgimistega ilm. Puhub kirde- ja idatuul 7-12 m/s. Õhutemperatuur öösel +4°C ... +9°C, päeval +13°C ... +18°C.



Vooremaa

Teisipäev, 5. juuni 2001. a.

President jagas Murtud Rukkililli

RIINA MÄGI


Jõgeva maavanem ja omavalitsusjuhid üllitasid plaadi

PEEP LILLEMÄGI


Puurmani valla 2000. aasta eelarve täitmise aruanne jäi tähtaegselt kinnitamata

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Kahetsusväärne otsus

MEELIS PAAVEL,

Riigikogu majanduskomisjoni liige,

Mõõdukad


KIRJAD

Vastus Helmut Ilvese avalikule kirjale

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit


40% on nõus Eurovisiooni omast taskust toetama

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Tavaline kommunism

5. juuni 2001. a



MAJANDUS

Põltsamaa katlamaja viiakse üle biokütusele

RAIVO SIHVER


Puurmani PÜ paneb põhirõhu piimatootmise suurendamisele

RAIVO SIHVER


OÜ Majatek tuleb Jõgeva elamumajandusturule


Esimene üldplaneeringu arutelu Jõgeva linnas

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Toimus doonoripäev

VALEDMITRI


Sex: Meeste ja naiste seksuaalpsühholoogia erinevused

MARGUS KIIS


Kikilipsuga ujuma?!

Kinnitatud by MOE GURU


Huvi muu erutuse vastu

TANEL


KÕMU



SPORT

Laiusel imetleti turnimiskunsti

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

JAAN LUKAS

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Päästke pisike Merle!

JAAN LUKAS


Lea Perejuuksuris avati taas fotonäitus

JAAN LUKAS


Cirrused ja cumulused Jõgeva kohal

RIINA MÄGI


Don Carlo hakkab Põltsamaa lossihoovis kirgi kütma

JAAN LUKAS


POLITSEIKROONIKA

Seinalt viidi maal, kapist suhkur ja laudast kanad

Varastati kallemaid napse ja sigarette

Autod sõitsid kokku

Kauplusautos oli salakaup

Töökodades käidi vargil

Purjus naine lõi võõrast lillevaasiga

Varastati muruniiduk ja televiisor

Kuristal varastati tööriistu

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade