Vooremaa 06.01.2001

Vooremaa
Laupäev, 6. detsember 2001. a.
SISUKORD

Mustvee, kahtede jõulude linn

Vanaisalt päritud kirikuslaavi keelne tark raamat aitab Apollinaria Repkinal jumalateenistustel kaasa laulda: selles on kirjas kõik vajalikud tekstid. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

See, et õigeusklikud ja vanausulised kirikupühi erinevalt luterlastest vana kalendri järgi, st ligi kaks nädalat hiljem peavad, annab Jõgevamaa kontekstis kõige tugevamini tunda kakskeelses Mustvees: linna neljast kirikust kahes peetakse täna jõululaupäeva jumalateenistust.

"Kahju, et mul pole aega kodus nii põhjalikult küürida ja kardinaid tärgeldada, nagu ema seda enne jõule ikka tegi: pühade-eelne aeg kulub kiriku peale ära," ütles Mustvees Pihkva tänavas elav Apollinaria Repkina üleeile õhtupoolikul, kui oli koos teiste Mustvee vanausuliste koguduse lauljatega lõpetanud kahepäevased koristustalgud kirikus ja kogudusemajas. Kõige suurem töö olnud küünlaaluste, põrandate ja vaipade mahatilkunud küünlavahast puhastamine.

Kui kirik puhas, vahetasid naised ikoonialuse tumerohelise katte helesinise vastu - poisike on ju sündimas! Välja toodi jõuluteemaline ikoon, kuulsa ikoonikirjutaja Pimen Sofronovi kätetöö.

Koristamine - nii kodus kui ka kirikus - ongi ajast aega olnud Jeesuslapse sünniks valmistuvate vanausuliste kõige tähtsam töö enne jõule. Ent loomulikult tehakse ka jõulutoite.

"Jõululaual oli meie peres ikka aukohal kala: ahvenasült, ahjus küpsetatud latikas või koha jne. Jõuluks tapeti tavaliselt ka siga. Seasüldile lisas ema poole jahtumise peal toorest hakitud sibulat: see tegi toidu eriti maitsvaks," meenutas Apollinaria.

Öised käigud

Nii Repkina kui ka temast paarkümmend aastat noorema naabrimehe Fjodor Maspanovi jaoks on olulisimaks jõuludega seotud lapsepõlvemälestuseks see, kuidas kirikulauljad pärast jõuluööteenistust perest peresse ikooni juures laulmas ja jõuluõnnistust toomas käisid ja kuidas neid siis igal pool kostitati. Rahvas tahaks nüüdki, et lauljad ehk "hristoslavõ", nagu neid selle öise toimingu juures kutsuti, ka nüüd peredes käiksid, aga paraku on enamik lauljaid 70-80-aastased vanaprouad, kellele see oleks liiga ränk koormus.

"Noored käivad kirikus ainult suurte pühade ajal küünalt panemas, aga nad ei oska tihti ristigi ette lüüa, teenistuse korra tundmisest rääkimata," kurtis Repkina, kelle endagi elus olid ajad, mil ta pioneeriks, komnooreks või lihtsalt kooliõpetajaks (ta õpetab praegugi 1. keskkoolis vene keelt) olles kirikus ei käinud. Aegade muutudes tuli ta kiriku rüppe tagasi. Tänase ja homse päeva jooksul tuleb tal laulda neljal teenistusel, nii et kodus pühi pidada pole õieti aegagi.

Kuigi vähemasti Apollinaria lapsepõves teati Pihkva tänavas väga hästi, missugused seal elavad pered olid õigeusklikud ja missugused vanausulised ning esimesed kippusid teisi kassisöömiseteemalise pilavärsiga narrima, pole mingit vaenu õige- ja vanausuliste ning luterlaste vahel tema sõnul Mustvees kunagi olnud.

"Luteri koguduse õpetaja Eenok Haamer käib näiteks vana kalendri jõulude aegu alati ümberkaudsetes vanausu- ja õigeusukogudustes jumalateenistustel, soovides meile kõigile Jumala õnnistust," ütles Repkina.

Topeltpeod

Kahe kultuuri mõjuväljas olekut tuleb arvestada ka kultuurikeskuse töötajatel. Keskuse direktori Jevdokia Abakanova sõnul peetakse topeltpidusid nii jõulude kui ka jaanipäeva ajal, kusjuures see pole sugugi nii, et esimesel peol on ainult eestlased ja teisel ainult venelased. Pigem kujunevat nii, et kes pidudel käija on, käib mõlemal, ja kes nina kodunt välja pista ei armasta, ei tule ka "oma" peole. Oma maja taidlejate esinemise, tantsu, peolaudade ja jõuluvanaga pidu peeti kultuurikeskuses eile ära, tänane jõululaupäev jäeti rahvale, nagu ikka, kalmistul ja kirikus käimise jaoks.

Lõppeva koolivaheajanädala on Mustvees veetnud muuhulgas 16 noort narvalast, kes siin riigikeeleoskust täiendavad. "Küsisin neilt, millal nemad jõulusid on harjunud pidama, kas detsembri lõpus, nagu muu maailm, või jaanuari alguses, nagu õigeusklikud. Nad vastasid, et mõlemal ajal, mispeale mina ütlesin, et nad on õigesse kohta sattunud: Mustvee ongi kahtede jõulude linn," ütles Mustvee 1. Keskkooli õpetaja Signe Nõmm, keelelaagri ülem.

"Laagriprogrammi me midagi otseselt jõuludega seotut ei võtnud. Eks nad pea pühi siis, kui pühapäeval koju Narva jõuavad."

RIINA MÄGI

Edelaraudtee ei sulge liine

ASi Edelaraudtee juhatuse esimehe Jüri Kuusiku kinnitusel ei ole korrektne väide, nagu sulgeks Edelaraudtee rongiliine.

Kuna ettevõte täidab reisijateveo operaatorina lepingu alusel riigi tellimust, on otsus, milliseid liine käigus hoitakse, teede- ja sideministeeriumi kui tellija esindaja teha.

Jüri Kuusiku sõnul loobub teede ja sideministeerium 16. jaanuarist Tartu-Valga-Tartu, Valga-Piusa-Valga, Tartu-Jõgeva-Tartu ja Tartu-Orava-Tartu rongiliinide tellimisest, kuna need liinid on majanduslikult ebarentaablid. Küll aga jätkuvad läbirääkimised eeldusel, et alates 1. märtsist kuni käesoleva aasta lõpuni jäävad käiku liinid Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu.

Kui Edelaraudtee lepib teede ja sideministeeriumiga kokku, kulutab riik alanud aastal reisijateveo tellimiseks Eesti Raudtee teedel riigieelarves ette nähtud 60 miljonist 55 miljonit krooni. Viis miljonit kulub kinnipandavate liinide asendamiseks bussitranspordiga.

URMAS GLASE

ARVAMUS

KIRJAD

Probleemid seoses Mustvee spordihoonega

On koolivaheaeg, täpsemalt jõuluvaheaeg. Just sellel perioodil on õpilasel kõige rohkem vaba aega (peale suvevaheaja), et tegeleda spordiga, mida peaksid võimaldama spordihooned, näiteks Mustvee noortele linnas asuv spordihoone. Seoses sellega tekib probleem - hoone on ajutiselt külastajatele suletud, kuna seal viibib mingi 10-12aastaste laste laager.

Mul tekib küsimus, mille pärast on vaja vaheaegadel neid laagreid sisse võtta? Miks mitte seda teha suvel, sest siis on spordihoone külastajatele nagunii suletud?

Mis toimub? Suletud on kogu hoone, aga hoone koosneb mitmest kompleksist - korvpalliväljak, jõusaal jne. Jõusaali laagris olijad nagunii ei kasuta. Nad ei saakski kasutada, sest seal ei ole veel midagi asjalikku teha, kuna kaaluvihid jäävad paratamatult õnneks või kahjuks neile liiga raskeks.

Oleks tore, kui hoone haldajad enam koolivaheaegadel laagreid ei korraldaks (kui korraldate, jätke vähemalt jõusaal kasutusse). Jääb mulje, nagu omanikud ei arvestaks linnarahvaga, vaid nende tegemised on enda heaolu huvides. Muidugi saab selle eest raha. Kas piisavalt, et pidada kahenädalast laagrit? Kahtlen, pigem on see endale "nime tegemine".

Väike soovitus teile - võtke aru pähe! Selle loo moraali loeb igaüks ise välja, kui ei, siis

PS. Oleks tore, kui harjutuste printsiibid omandaksid eestikeelse variandi, sest muidu jääb mulje, nagu propageeritaks vene keelt kõnelevat rahvast.

A. J.

Neli hüljatud kutsikat lumes

Kolmapäeval kella üheteistkümne paiku märkasime Kureojalt Saduküla poole sõitma hakates teel ukerdamas kahte väikest looma. Peatasime auto ja selgus, et on kutsikad. Väljanägemise järgi umbes kolmekuused. Et kahe tunni eest samast kohast mööda sõites loomakesi veel ei olnud, võib arvata, et nad olid sinna äsja toodud. Värsked autojäljed teeservas tunnistasid seda.

Õhtul kodus ei andnud süda rahu ja silme ees oli aina pilt, kuidas kutsikad seal lumes öösel söömata võivad olla. On ju jõulurahu ja metsloomadelegi viiakse süüa.

Ega muud, kui autole hääled sisse ja samasse kohta tagasi. Taskulambi abiga leidsime teeäärsest puuhunnikust neli kutsikat üksteise kõrval värisemas. Loomakesed olid täielikus stressis ja hirmul.

Järgmisel päeval olid nad juba nagu kutsikad ikka, liputasid saba ja haukusid. Nüüd on meil kokku kuus koera, sest kaks oli enne olemas. Kutsikad on ilmselt segaverelised, dogi ja saksa lambakoera segu. Olemise järgi otsustades on nad olnud õuekoerad ja eriti nälginud ei paista nad just olevat. Ühe võiks ju endale jätta, aga neli on palju. Kui teised kolm vaeslast endale kodu saaksid, oleks hea.

Aga seda, mismoodi niisugune inimene välja näeb, kes kutsikad kolmekuuseks kasvatab ja siis metsa surema viib, tahaks küll oma silmaga näha. Olen kogu elu koeri pidanud ja niisugust asja mõista on võimatu.

MARET MIKK

Puurmanist

KÜSITLUS

Kas ja kuidas tajusite sajandivahetust?

Juhan, endine ökonomist:

"Rahulikult. Suur millennium peeti suure kära ja reklaamiga aasta varem ära. Sellest polnud ma vaimustuses, sajand algab ikka 01ga lõppevast aastast. Jõulupühi pean ükskõik, millise numbriga algavast või lõppevast aastavahetusest tähtsamaks. Aasta viimasel päeval peaks leidma aega, et teha möödunust kokkuvõtet. Soovin, et uuel sajandil suhtutaks võrdselt hästi vanasse ja noorde, elagu ta linnas või maal."

Helli, kokk:

"Mingil määral ikka. Sajand algab esimesest, mitte ümmarguste numbritega aastast. Elu on viinud mind veidi kurvema kui lõbusama poole, kuid vähemalt aastavahetusel peab igapäevamured unustama ning püüdma endale ja teistele süstida energiat ja optimismi järgnevateks aastateks. Soove uueks aastaks ja sajandiks on palju, kuid nende täitumine ei olene üksnes endast, vaid väga palju ka riigist."

Gunnar, vanemagronoom:

"Meie pere, nagu kõigi teiste jaoks, toimus sajandivahetuse tähistamine ikka eelmisel aastal. See on huvitav, et olen elanud kahes sajandis ja kahe riigikorra ajal. Viimase kümne aasta jooksul on olnud areng niivõrd kiire ja tormiline, et ei oskagi öelda, mis järgmine kümme võib tuua. Arvan, et mõõnaperiood on möödas ning Eestis läheb põllumajandus edasi. Töökohti tuleb juurde ning maainimene saab tööd ja raha."

Merike, Kärolini ema:

"Ei saanudki aru, kas seda sajandivahetust oli või mitte. Pidin haige lapsega kodus istuma ja televiisorit vaatama, aga ega seal midagi suurt ei näidatudki. Kõigil neljal kanalil korrati vaid vanu saateid ja nalju. Aasta ja sajandi vahetumisega midagi ei muutu, vahe on ainult selles, et peab uue kalendri ostma. Üks kulu jälle juures, aastavahetus tõi tavalisest suuremaid väljaminekuid niigi kaasa."

Elmar, suveniirimeister:

"Viis pluss, aga ega midagi erilist polnud. Ma pean püha uuest aastast jõuludeni välja, mis pensionäril muud teha ongi. Elu on hää, ei nurise ja paremat ei tea tahtagi. Enne ja pärast pühi peab end ära kaaluma: kui pole paar kilo juurde võtnud, pole õiged pühad olnud. Õnne ka valasin, kohe kahte moodi: panin tina sisse ja panni peale ka. Ongi kõik, eks järgmisel sajandil räägime uuesti."

Mare, katsetööline:

"See juba vana lugu, enam ei mäletagi. Kummaline, et ei teata, millal sajand vahetus. Eks see ikka aasta tagasi oli, kui 2000 ette kukkus. Uut aastat võtsin vastu nagu tavaliselt: istusime perega koos, kell 12 läksime alevi silla peale teiste seltsi ja jõime šampust. Telekat sai ka vaadatud, ETV pealt andis midagi vaadata, teistest kanalitest tuli vaid mõni nõme film. Presidendi kõnet ei kuulanud, vaevalt, et ta midagi uut rääkis."

Vahur, seemnekasvataja:

"Kalendri ja kella järgi. Mida rohkem kõht täis sai, seda lähemale kesköö jõudis. Las vaidlevad, mulle on kama, millal sajand vahetus. Pöörasin kalendrilehte ja asi klaar. 2001 on mugavam kirjutada kui kolme nulliga lõppevat arvu. Sordiaretajate ja seemnekasvatajate töös ei toimu suure mürtsuga midagi. Ikka tasa ja targu ka sellel sajandil. Krahv Bergi aretatud Sangaste rukis on jõudnud juba kolmandasse sajandisse."

Tiia, agronoom:

"Võibolla polekski tajunud, kui millenniumikära poleks eelmisel aastal olnud. Sajandi vahetumine pani rohkem mõtisklema ja meenutama senist elu. Väiksena sai küll uuest aastatuhandest unistatud ja mõeldud, milline ma siis olen. Nüüd, kui uus sajand käes, ei tajugi, et selles oleks midagi erilist. Oli aastavahetus nagu iga teinegi."

Jõgeva alevikus küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ

JUHTKIRI

Oleks juba aeg

Millega sisustab eestlane oma alalisest töörabamisest üle jäävat nappi vaba aega? Õige, vaatab telekat. Loeb sopakaid. Kimab autoga ringi. Viimasel ajal mängib ka arvutiga või kolab internetis. Kantseldab lapsi, kuulab elukaaslase tänitamist või tülitseb ämmaga. Kõik iseenesest huvitavad ja kasulikud tegevused, kuid hing ihkaks midagi enamat. Kangesti tahaks olla lõbus, tähtis, suuremeelne ning tühistest muredest prii. Pealtnäha pakub hall argipäev selleks võimalusi kasinalt, kuid vanad olijad teavad, kust abi ja lohutust leida.

Niisiis, ülemus on oma pisikese ego teie peal välja elanud, mingi tõbras teie poiss- või tüdruksõbra üle löönud, absoluutselt hädavajalik mööbli või riidetükk on ostmata jäänud üksnes sel tühisel põhjusel, et teil pole parasjagu vajalikku rahasummat, naabrimees ei kadesta piisavalt ning igavus paneb mööda seinu üles ronima. Kurbus on ka veel kallal ning tusk tuleb peale. Nii ei jäägi muud üle kui kõrtsutee jalge alla võtta või siis istutada end köögis taburetile ning imeda otse pudelist.

Ratsionalistlik maailmapilt ei taha küll imesid hästi tunnistada, kuid mingi võluvägi selsinatsel alkoholil vist siiski on. Pärast teatud kvantumit on iga naine vähemalt printsess Diana, mees Napoleon, meri põlvini ning valitsus samahästi kui maha võetud. Mis sellest, et hiljem pohmakaga ärgates avastate, et ilma kõrvalise abita on liikumine, rääkimine ja isegi mõtlemine samahästi kui võimatu, valitsus ikka veel võimul ning parem osa üleriietest koos raha, mälu ja peaparandusega teadmata suunas lahkunud. Elu kuldsete hetkede eest tuleb maksta ning kes teab, võibolla polegi niisugune hind liiga kallis.

Küll aga lähevad purjutavad kodanikud kalliks meie ühiskonnale, mis peab niigi napist haigekassarahast leevendama joomisest tingitud ihu ja hingehädasid ning lappima purjuspäi tekitatud avariide ja muude õnnetuste ohvreid, samuti pidama ülal politseid ja päästeteenistust, millele viinauim hulgaliselt tööd annab. Midagi lähevad maksma ka joomise nahka läinud töötunnid ning jauravatest jõmmidest rikutud puhkeaeg, purunenud perekondadest, vägivallast ja laastatud tervisest rääkimata.

Võibolla ei ole veel liiga hilja alkoholismi vastu võitlemisele mõtlema hakata? Ootamata ära, millal keegi kusagil midagi ette võtab ning kas või endale üks pits kallamata jätta?

6. jaanuar 2001

ELU JA INIMENE

Jõgevamaa tõrjujad-päästjad silmitsi elu ja surmaga

Jõgevamaa päästeteenistuse tõrjujad-päästjad peavad olema ööpäevaringselt valmis sõitma tuld kustutama ja teisi õnnetuskoldeid likvideerima. Kahekümne nelja tunnine tööpäev nõuab nendelt tahtejõudu ja pingetaluvust, sest kunagi pole teada, kus midagi juhtuda võib.

Teateid tulekahjudest, kiirabiväljakutsetest ning teistest hädaolukordadest võetakse vastu Jõgevamaa päästeteenistuse esimesel korrusel asuvas häirekeskuses. Kokku töötab siin kaheksa päästekorraldajat, kellest kaks ühes kahekümne nelja tunnises vahetuses valves on.

Neljapäeval olid appikutseid vastu võtmas päästekorraldajad Evi Taberland ja Helle Normak. Daamidel on peas kõrvaklapid, see võimaldab telefoniga rääkides käed vabad hoida ning väljakutseid kiiresti arvutisse sisestada.

"Me peame oskama ka väljakutseid töödelda, et otsustada, kuhu tõrjujad-päästjad või kiirabibrigaad esmajärjekorras saata. Näiteks kõrgendatud väljakutse objektideks on kõik lasteasutused ning Kasepää valla Raja külas majad, mis lausa üksteise küljes asuvad," rääkis Helle Normak.

"Vahel helistatakse meile ka seetõttu, et keegi tahab nalja teha või lihtsalt lobiseda. Nii on täna pidevalt helistatud ühelt telefoninumbrilt, kust aga üldse midagi ei räägita," pahandas Evi Taberland.

Et paremini orienteeruda kiirabiväljakutsetes, on Evi ja Helle ning ka teised päästekorraldajad osalenud kahekuistel parameedikute kursustel.

Tegevust jätkub alati

Jõgevamaa päästeteenistuse Jõgeva komandos peab korraga valves olema vähemalt kuus tõrjujat-päästjat. "Ekslikult võidakse arvata, et kui kuskil midagi ei põle, siis tuletõrjuja puhkab. Kui parajasti õnnetuspaigal ei olda, tegeletakse tavaliselt masinate remontimise või enesetäiendamisega," rääkis üleeile operatiivteenistuse juhataja Tõnu Vare pärast seda, kui oli lõpetanud õppeklassis ühele uuele tõrjujale-päästjale loengu pidamise. Mõned tõrjujad-päästjad remontisid samal ajal Põltsamaa komando autot. Tehnikatalituse juhatajal Jaanus Sepal, kes päästeteenistuse õuel meestega juttu ajas, helises mobiiltelefon. Jutu sisu oli üsnagi tehniline. "Jõgevamaa päästeteenistus sai hiljuti uue päästeauto Kärmas Katariina ja ma rääkisin Tallinna ametnikega selle masina tehnilisest varustamisest," teatas "tehnikapealik" Sepp.

Verine tragöödia Tabiveres

Ainult majasisese tööga Jõgeva komando tõrjujad-päästjad sel nädalal siiski ei tegelenud. Teisipäeval ei saanud sotsiaaltöötaja Vaike ühe oma hoolealuse korterisse. Ta aimas halba ja kutsus kohale tõrjujad-päästjad ust avama. Tehti kindlaks, et korteriomanik oli kukkunud ukse ette. Nii tuli päästjatel siseneda teise korruse aknast ja seestpoolt uks avada. Kiirabibrigaad sõidutas insuldihaige naise Jõgeva haiglasse.

Kolmapäeva lõunatunnil kutsuti tõrjujad-päästjad ühte Kurista külas asuvasse majapidamisse, mille õuel noorepoolsed mehed midagi põletasid. Selgus, et tuli oli siiski kontrolli all. Et päästjatele asi veidi kahtlane tundus, kutsuti kohale ka politseitöötaja.

Kolmapäeva õhtul tuli tõrjujatel-päästjatel olla surmaga silmitsi. Kell 17.29 teatati häirekeskusesse, et Tabiveres on toimunud sõiduauto ja bussi kokkupõrge, kus autojuht hukkus silmapilkselt. Esimese vahtkonna mehed eesotsas Ivar Feimaniga läksid liiklusõnnetuse ohvrit lõplikult lömmis autost välja saagima. Traagilisele sündmuskohale sõideti päästeautoga Kärmas Katariina, millel on lõikeseadmed, tõstepadjad ja esmaabivahendid.

"Vigastatu või hukkunu väljasaagimiseks kulub maksimaalselt viis minutit. Mida kaasaegsem on auto, seda keerulisem on päästetöid teha. Pealegi võivad ka turvapadjad teha suuremaid vigastusi autos olevatele kannatanutele ning meie töötajatele," rääkis Jüri Alandi.

Veterinaararst vee all

Jõgevamaa päästeteenistusele on väärikat kaadrit andnud ka muudatused põllumajandustootmises. Tanel Sermant on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariateaduskonna ja töötanud majandis peaveterinaararstina. Et põllumajanduses tööd väheseks jäi, tuli ta ametisse Jõgevamaa päästeteenistusse. Praegu juhib Sermant päästeteenistuse 1995. aastal loodud tuukriteenistust.

Mehel, kes tunneb end vees nagu kala, on tuukritööks rahvusvaheline litsents, mis võimaldab sukelduda 43 meetri sügavusele. Jõgevamaa sügavaim järv Saadjärv on 25 meetrit sügav.

"Praegu teevad Jõgevamaa päästeteenistuses tuukritööd neli tõrjujat-päästjat, kellest kaks on ööpäevaringselt valves ja peavad olema valmis igal ajal vette sukelduma. Mõnikord tuleb veest välja tuua surnukeha. Laibaga kohtumine vees ja selle välja toomine on negatiivne emotsioon, kuid oleme oma tööga harjunud. Meeldivamad ja rahulikumad päevad on meil need, kui käime treenimas Jõgevamaa järvedes," jutustas ülemtuuker Sermant.

"Tuukri varustus, mis on toodetud Prantsusmaal, maksab orienteeruvalt 25 000 krooni," lisas ta.

Jõgevamaa päästeteenistuse järelvalvetalituses töötavad peainspektor Illar Toots ning inspektorid Rein Rahnu ja Arvo Jõgiste. Neljapäeva ennelõunal käis peainspektor Tootsi jutul ASi Karu juhatuse esimees Arvo Vanemb. "Ma sain allkirja kauplemisloale. Nüüd tuleb täita euronõudeid, mistõttu kõik värgid ja särgid peavad korras olema," ütles õnnelik ettevõtja.

"Objektidel, mida me regulaarselt kontrollime, juhtub tulekahjusid üsnagi harva. Üheks erandiks on Võisiku hooldekodu, mille kliendid

kipuvad aegajalt tuppa lõket tegema," tunnistas Toots.

Olesk üllatas

Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi tegi üleeile rahulikult kabinetitööd, kui helistati, et asutust külastavad ootamatult Riigikogu liige Peeter Olesk ja maavanem Margus Oro. Alandi viis külalised sõitma uue päästeautoga Kärmas Katariina. Algul tegi ta Oleskile ettepaneku autot juhtida, aga too loobus sellest. "Peeter Olesk, kes istus tuletõrjeautos esmakordselt, jäi sõiduga rahule ja lubas nüüd tuletõrjujate sõbraks hakata," rõõmustas Jüri Alandi.

JAAN LUKAS

KULTUUR

Aastatuhandevahetusele mittesobiv TV-programm

Eelmine kord, siis kui tuli 2000, oli kõik pompoosne. Erinevate kanalite vahel valida oli raske, eriti ETV ja TV3 puhul.

Seekord ei meenutanud keegi, et vahetub aastasada ja isegi aastatuhat. Intelligentsed TVd otsustasid olla "rahvalikud", nii kergelt mitteteadlikud ning veeta kriitilist aega 31. detsember 2000 kuni 1. jaanuar 2001 nagu tavalist aastavahetust: TV3 suhteliselt ignorantselt, TV1 ja Kanal 2 vähe üritades, arvestades, et ETV iidsete tavadega võistelda niikuinii ei õnnestu.

ETV alustas juba päeval kella 16 paiku loodusemehe Fred Jüssi mõtisklustega sajandivahetuseks. Tuntud mees, vanahea stiil. Kanal 2 uhas edasi oma loodussaadetega, TV1 ja TV3 mängufilmiga.

Kell 16.30 jätkas ETV uhke ja külma Nobeli rahupreemia 2000 popkontserdiga Norrast. Kell 16.45 tegi TV1 vihje aastalõpule ja lasi eetrisse vana "Ausalt, palun!" saate Erki Noolega.

Õige aastavahetusprogramm algas kell 19, kui Anu Välba avas ETV ülekande Linnateatri peolt, kust vaheaegadega tuli seda kogu allesjäänud päeva vältel. Põhimõtteliselt oli tegemist tõesti ühe kollektiivi peoga, kus töötajad üritasid amatöörlikult, kuid armsalt nalja teha. Tõnu Oja, Anu Lamp & Co üritasid laval parodeerida sel aastal populaarseid "tõelisuse" projekte a la TV3 "Robinsonid" ja Delfi "Lutikas", kus jälgitakse inimeste "igapäevast elu", samas ka seltskonnaajakirjandust, vahele Oja chaplinlik välisketš "Kuuske otsimas" videost.

Hiljem parodeerisid lavakunstikooli tudengid perfektselt oma õppejõude ja eeskujusid (Lembit Petersoni, Mikk Mikiveri, Eino/Roman Baskinit), kultuuriajakirjanikke (Reet Oja, Ilmar Raagi).

Veidi hiljem sai eetrisse Kanal 2 "Wremja" "jõuluerisaade", ikka samas omapärases stiilis, kus prominendid oma suust igasugust pula välja ajavad. Sama ajal debüteeris ETVs "esto tv", kus kaks kutti, Ken ja Tolk, avalikel üritustel patseerivaid kuulsusi kiusasid ja püüdsid neilt lollakaid vastuseid ning reaktsioone välja pinnida. Päris andekas.

Kell 20 tegi Kanal 2 järjekordse aastavahetuseeri, ekraanistades briti lühifilmi "Blackadder. Edasi & tagasi", mis baseerus Rowan Bean Atkinsoni suurepärasel ajalooainelisel komöödiaseriaalil. Filmivariant oli aga tõeline pettumus, polnud ei vaimukas ega läbimõeldud. Lihtsalt keskpärane.

TV1 proovis eestlasi tutvustada Euroopa vana/uusaastatavadega, pannes mängu Saksa komöödia "Õhtusöök ühele", 60ndate alguse

vanurikomöödia, mis on seal mail sama klassikaline kui vene "Hüva leili". Nojah, see eurovärk vajab ikka tõsist harjumist. Kell 20.30 lasi esimene TV Raimond Valgre laule... Kui kurb.

Samal ajal tulid ETVs üle hulga aja sinisele klaasile Kreisiraadio-mehed. Peab ütlema, et asi on arenenud. Mulluse raadiosketšide TVle mehhaanilise ülekandmise ja tobedate karakterite loomise asemel on rohkem haakutud briti absurdi (tõstjate osa) ja eesti paroodiatraditsioonidega ("Klaver põõsas" eri), muutudes samas tunduvalt visuaalsemaks. Kõik naljad polnud ka tänavu päris väljamõeldud ja teravad, kuid kvalitatiivne hüpe oli tehtud. Nagu öeldakse.

Kell 21 pakkus TV1 lõbusat LDorado kontserti, mida katsid ETV "Aktuaalne Kaamera" Toomas Uba surmateatega ning Kanal 2 "Pavarotti & sõbrad" , mis oli sarnane varem ETVs pakutud Nobeli rahupreemia kontserdiga. Ikka selline korporatiivse talitsetud popmuusika rida.

Kell 22 lasi ETV ekraanile "Vanad ja kobedad", kus külateatrilikku transvestiidiseriaali oli toodud maffiateema. Kui ETVs noored näitlejahakatised rahvast naerutasid, siis vist keegi ei viitsinud Kanal 2st tsirkuseetendust vaadata. Veidi enne kella 23 vallutasid ekraanid jälle kreisimehed, veerand tundi peale aasta, sajandi ja tuhande viimase tunni algust astusid üle ETV ääre Rakvere teatri bändi Karuvinge euroviisud. Külakapelli olemusega kamp esitas omi versioone viimase kümnendi Eesti Eurovisiooni lauludest. Lõbusalt rohmakaid lugusid saatsid ka vastavad videod. Päris naljakas oli ka Libba-Abba otsetõlge päris Abba "Happy New Yearist". TV1 oli oma võimalustest teadlik ja saatis mõnele hullule vaatamiseks surmigava kitarriplõnksija Francis Goya kontserdi Eestis.

20 minutit enne millenniumivahetust Linnateatri tegijad luulesid ja laulsid Olav Ehala klaveri taustal nukralt vanadusest ja surmast. Kümme minutit enne kriitilist piiri pandi kõikides kanalites korraga käima lint: ETVs "Vabariigi Presidendi tervitus", TV1s "Presidendi uusaasta tervitus", Kanal 2s "Presidendi kõne", TV3s "Uusaasta tervitus". Viimast korda niimoodi esines "proff koomik" (Mart Juure järgi) Lennart.

Kui Suur Joon sai Eestil õnnelikult ületatud, lasid ka kanalid lipsud lõdvemaks. Vanad kobedad said jälle natuke pensionäre narrida ja siis vajus ka ETV päris ära, lastes eetrisse ülipika ja lohiseva saate massiivse vampiirimuusikali teemal. Asi kujunes üsna nilbeks Eesti ennasttäis popstaaride (Koit Toome, Lauri Liiv jt) eneseimetlemis- ja targutamisorgiaks Reet Linna õhutusel.

TV3 lasi nagu kiuste ka samal ajal Koit Toome igavat stuudiokontserti. Pealegi ei suutnud Kanal 2 oma "Teleturgu" eetrisse laskmata jätta. Õudne lõpp ikka uusaastaprogrammile. Noh, vist ikka parem kui lõputu õudus.

MARGUS KIIS

Kas nii on ilus?

Niisuguse küsimuse esitas Mark Soosaar ETV kolmapäevaõhtuses stuudios, olles eelnevalt tutvustanud suurepärast dokumentaalfilmi maailma esimese seksirekordi püstitanud hiinlannast.

"Seks: Annabel Chongi lugu" ja ebatõdede maailm. Kas avalik seksimine 251 mehega kümne tunni jooksul oli püüd "loomastuda", oli see vabameelse naise hetkekapriis, kuulsusejanu või hoopiski juurteta ühiskonna ühe neurootilise esindaja identiteedikriis?

Kui kas või pealiskaudseltki tutvuda loomade psühhopatoloogiat käsitleva kirjandusega, leiame sealt käitumishälbe nimega nümfomaania. Kui esitada küsimus, mis siis ikkagi eristab looma inimesest, peame tõdema, et vaid rikutud psüühikaga loomades võime leida "inimlikke" käitumisjooniseid. Teadvustatud mõttetegevuse (tõestatud) puudumine loomadel sunnib meid tunnistama tõsiasja, et sarnaste seksirekordite sooritamine on oma tegelikult olemuselt vaid inimomane käitumine. Väidetavalt olevat aga kõik inimlik ainult ilus.

Vaatamata isegi erinevate pornonäitlejate pahameelele, kes pidasid Chongi üritust pornotööstuse maine solkimiseks, ei seisnenud filmi idee siiski seksirekordi kui hüperpahe eksponeerimises, vaid kahe vastandliku ühiskonnamudeli fataalses konkurentsivõistluses.

Tugeva hoobi sõna otseses mõttes allapoole vööd sai patriarhaadi survest deformeeritud ühiskond ning valitseva(te) religiooni(de) raskepärane eetikakirves. Surve tekitab alati vastusurve ning eriti ilmekalt avaldus see Annabel Chongi sattumisena pornotööstusesse - naiste maailma, mis ekspluateerib meeste fantaasiaid. Nüüd muutub mõistetavaks ka Chongi põlgav suhtumine feminismi. Miks võitlevad naisõiguslased näiteks prostitutsiooni vastu, seostades seda naiste diskrimineerimisega, kui naiste mõjuvõimu tugevnemine ühiskonnas kindlustab ka prostitutsiooni positsioone? On see täitmatu võimuihaldus, silmakirjalikkus või lihtsalt küündimatus mõista ühiskonnas toimuvate protsesside tegelikku olemust?

Kogu filmist kumas läbi Annabel Chongi kinnisidee kasutada meeste alandamist relvana võitluses naiste seksuaalsuse mahasurumise vastu. Saatuse iroonia. Tema 251. partneriks seksirekordi püstitamisel osutus Annabeli enda tahtel pornolegend Ron Jeremy, kes on (väidetavalt) seksinud enam kui 25 000 naisega. Kuid sellest ei räägita. Nagu ei tavatseta rääkida ka haaremitest. Sest mis on lubatud meestele, pole lubatud naistele. Annabel Chong tundis ja vihkas seda süsteemi ning "haige" ühiskond lõi oma identiteedi minetanud "haige" produkti selle eest risti. Hüperaktiivse naise naasmine pornotööstusesse oli vaid aja küsimus.

Kas nii on ilus? Öeldakse, et kui lõpp on hea, on kõik hea ning kõik eelnev tähtsusetu. Kuid variserlik võitlus tagajärgedega, pööramata sealjuures tähelepanu põhjustele, on märkimisväärselt ohtlikum tagajärgedest endist.

Annabel Chongi teguviisi üle kohut mõista ning tema elu kui tervikut ekspluateerida on tänamatu tegevus. Mõttetuks muudab selle nii religioosne kui ka ühiskondadesisene polariseeritus. Tõde ise aga näib olevat lapsikult lihtne: kahel antagonistlikul maailmamudelil, matriarhaadil ja patriarhaadil, on kunstlikus konstruktsioonis nimega inimühiskond üks ja ühine "Püha Kolmainsus" - nälg, seks ja raha.

"Ma olen pärit äärmiselt range kasvatusega katoliku perekonnast ning seks oli meie peres täielik tabuteema. See paneb aga edaspidises elus kümme korda enam seksi himustama," on öelnud Hollywoodi staar Salma Hayek. Tehkem sellest pihtimusest omad järeldused.

JAANUS AUA

Jõuluvanad jätsid lastega hüvasti

Eile põletati Jõgeva kultuurikeskuse pargis jõulukuuski, lapsed olid tulnud ära saatma jõuluvanasid ning tähistama jõulude lõppu.

Täna on kolmekuningapäev ja see tähendab jõuluaja lõppemist. Nagu varasematelgi aastatel, kutsuti ka tänavu Jõgeval üles tooma jõulukuused kultuurikeskuse juurde parki, et need siis pidulikult ära põletada. Kuuski tõid kohale nii suured kui ka väikesed ning lõpuks tõi Jõgeva Elamu auto terve koorma ilmselt vedelema jäetud

oma otstarbe täitnud kuuski lisaks.

Suur uhke lumememm jäl gis tähtsalt laste askeldusi. Ümber kuusekuhja ringi võtnud laste keskel oli Karusid, Rebaseid, Jäneseid ja teisi lastest pikemaid metsaelanikke.

Muidugi soovisid lapsed ja täiskasvanud midagi head nii endale kui ka teistele, aga mõnel olid ka salasoovid. Sooviti ilusat suve soojade ilmade ja päikesega, tervist, sõpru ja armastust, mõni ütles oma soovi koguni laulus edasi.

Enne kui kuuselõke põlema süüdati, tehti karutädi Merleeni ettepanekul kätest kinni hoides ära üks ring, ikka selleks, et päevad tasapisi pikemaks muutuksid ja et suvi võimalikult rutemini kohale jõuaks. Tuule-eideks moondunud tädi Airi rüü all oli aimata koguni akordioni, sest kust need pillihääled mujalt ikka tulla võisid. "Tahan uuel suvel hästi palju tukkuda, siis on soe ilm ja soe päike," soovis Tuuleeit, enne kui kuuselõket süütama hakati.

Siis tehti kolm päikeseringi ümber tule kellaosuti liikumise suunas, mõtted ja soovid ikka sooja suve poole teel. Töntsakas Karu, graatsiline Rebane ja kergejalgne Jänku õpetasid lastele üksteise järel oma tantsu, kuni ringi keskele ilmusid kaks jõuluvana ja üks päkapikk. Tõsi küll, kui enne jõule kesklinnas suure kuuse all jõulusid linna vastu võeti, oli nii jõuluvanasid kui ka päkapikke rohkem. Nagu nüüd selgus, olid mõned jõuluvanad juba põhja poole teele läinud ja päkapikud ära väsinud.

"Ehk läksid mõned päkapikud järgmiseks aastaks metsa uusi kuuski kasvatama," arvas Tuule-eit. Väikese arupidamise järel, et kui õige ei lähekski ära, paneks viltidele kalossid otsa, et need läbi ei liguneks, ja viiks kuused välja alles siis, kui kaski tuppa tooma hakatakse, otsustasid jõuluvanad siiski teele asuma hakata. Enne aga tegid nad kõikidele lastele hästi pikad paid.

VAIKE KÄOSAAR

Ilmateade

Laupäeval on pilves ilm. Puhub kagu- ja lõunatuul 7-13 m/s. Võib olla jäidet. Õhutemperatuur on -2°C ... +2°C.

Pühapäeval on pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 7-12 m/s. Õhutemperatuur öösel -3°C ... +1°C, päeval -1°C ... +3°C.