Jõgeva Teedevalitsus kasutab tänavusteks talihooldustöödeks ligi 1700 tonni soola, mida tuuakse Valgevenest. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Jõgeva
Teedevalitsus kasutab tänavusteks talihooldustöödeks
ligi 1700 tonni soola, mida tuuakse Valgevenest. FOTO: ANATOLI
MAKAREVIT©
Libedad ja lumerohked teed on paljudele sõidukijuhtidele igatalviseks nuhtluseks.
Kui Jõgevamaad läbivaid teelõike Tallinn-Tartu, Tartu-Aravete, Jõgeva-Põltsamaa ja Jõgeva-Mustvee maanteel hooldatakse regulaarselt, siis paljudel väiksematel teedel näeb teedehooldusmasinaid märksa harvem. Teedevalitsus korraldab aga teede talihooldust lähtudes teeseaduses kehtestatud normatiividest ja vastavalt riigilt laekunud rahale. Tänavu eraldati Jõgevamaale talihoolduseks summa, mis on poole väiksem, kui teedehooldajad vajavad kõikide riigiteede korrashoidmiseks.
Möödunud reedel oli esimene tänavutalvine suurem tuisk, mis muutis mitu teed raskesti läbitavaks. "Mina sain sel päeval vaevalt sõita Laiuse-Kuremaa teelõigul, mida puhastatakse küll lumest, kuid mitte eelisjärjekorras. Kuigi sõidan d¾iibiga, kulus mul selle tee läbimiseks palju aega. Bensiinikulu on d¾iibil märgatavalt suur, kuid talvel on maastiku masina kasutamine paratamatu," rääkis Kuremaa perearst Anne Oras.
Palamuse vallavanema Märt Jallaka arvates on talvel üks ohtlikumaid teelõike Nava-Luua tee. "Külmema ilma korral tekivad sellele teele jäised rööpad, kust isegi väiksema kiiruse korral on oht teelt välja sõitmiseks. Hea, et teedevalitsus seda problemaatilist teelõiku siiski aegajalt tappteraga varustatud teehöövliga puhastab," lausus omavalitsusjuht.
Talihoolduseks eraldati 6 miljonit krooni
"Tee kattepinna mehhaanilist karestamist, mis on üks osa libedusetõrjest, teeme vastavalt võimalustele," teatas Jõgeva Teedevalitsuse juhataja Kuno Männik. Talihooldustööde läbiviimise korda kommenteerides ütles ta: "Jõgevamaal on kokku ligi 1100 kilomeetrit riigiteid, millel talihooldustöid tehakse lähtudes 1999. aasta 17. veebruaril Riigikogus vastu võetud teeseaduses kehtestatud normatiividest, mida teedevalitsus kui riigiasutus peab arvestama. Lumest puhastame kõiki riigiteid. Libedusetõrjet, mis põhiliselt tähendab teede soolatamist, teeme aga 24 protsendil Jõgevamaa riigiteedest, 264 kilomeetril. Sool, mida kasutame libedusetõrjeks, pärineb Valgevene kaevandustest. Libedusetõrje on ette nähtud teedele, mida läbib vähemalt 1000 sõidukit ööpäevas. Jõgevamaa teede tänavutalviseks hooldamiseks on eraldatud 6 miljonit krooni, et kõik teed korras hoida, kuluks aga mitu korda rohkem raha."
Kõige rohkem riigiteid tuleb talvel hooldada Jõgeva Teedevalitsuse Jõgeva teemeistripiirkonnas. "Meie piirkond sai möödunud aastal uue Sisu-tüüpi teedehooldusmasina," ütles teedemeister Toivo Liivak.
Segadust põhjustab infonappus
Jõgeva Teedevalitsuse liiklusohutuse peaspetsialisti Arnold Naritsa sõnul peab teedefirma igati oluliseks talihooldust kajastava informatsiooni jagamist liiklejatele. "Oleme omavalitsustele ja teistele asutustele jaganud voldikut "Talihoole riigimaanteedel". Peagi saab selle voldiku igaüks tasuta kaasa ka maakonna tanklatest. Paljud arusaamatused tekivadki teadmatusest. Mõnikord küsitakse, miks ei soolatata kruusateid. Sool võib aga nendel teedel sõitmise veelgi ohtlikumaks muuta. Sool võib kruusateedel tekitada liiklusohtlikke ebatasasusi," ütles Narits.
Pajusi vallavanem Heldur Lääne arutles teede talihooldusest nii: "Meie valla teed ei kuulu kategooriatesse, kus peaks tegema libedusetõrjet. Hea, et mõned korrad on teedevalitsus seda tõrjet siiski teinud, kuid vajadus vastava töö järele oleks suurem. Kui temperatuur soojeneb näiteks +3 kraadini, muutuksid kõik meie teed liuväljaks. Olen arvamusel, et teed, kus sõidavad koolibussid ja piimaringiautod, vajaksid kindlasti soolatamist."
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Torma koolis on homme lasteetendus "Puhhi lood". Homme kohtub Torma kooli õpilasomavalitsus Pala kooli õpilas omavalitsusega.
Täna korraldatakse Tabivere Keskkoolis EKSL C-vanuseklassi saalijalgpalli poolfinaal, milles osaleb kaheksa kooli üle Eesti. Neljapäeval on Tabivere Keskkoolis teatevõistlus Fanta Start. Reedel on Maarja rahvamajas disko.
Täna korraldab Saare valla erametsaomanike ühing arutelu metsaseaduse muutmise seaduse projektist. Homme on Saare rahvamajas valla mittetulundusühingute esindajate arutelu valla arenguperspektiividest. Neljapäeval peab Saare mõisa arendajate selts koosolekut ürdiaia ja koduloomaaia arengust. Neljapäeval algab Saare vallamajas inglise keele kursus. Reedel osaleb vallavanem Jüri Morozov Peipsi Kultuurpargi nõupidamisel Setu talurahvamuuseumis.
Nädalavahetusel peeti Adaveres XIX Põltsamaa jõe talimänge. Eile oli vallavalitsuse istung. Homsest kuni 9. veebruarini osalevad vallavanem Toivo Tõnson ja ehitusnõunik Raivo Lehiste Soomes ehitusmessil. Finantsnõunik Viida Kuusik on neljapäeval haridusministeeriumis haridusalasel teabepäeval.
Eile oli linnavalitsuse istung. Eile õhtul tähistati Põltsamaa Muusikakoolis kontserdiga endise puhkpilliorkestri dirigendi, muusikapedagoogi, muusikakooli kauaaegse direktori ja Põltsamaa linna aukodaniku Voldemar Lemmiku 90. sünniaastapäeva. Täna külastavad Põltsamaad Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmi raames Taani firma Water & Power Planners AS esindajad, et viia läbi varem teostatud tasuvusuuringute hindamine. Kohtutakse linnavalitsuse ja veeettevõtte esindajatega ning vaadatakse reoveepuhastit, puurkaeve ja pumplaid. Neljapäeval on kultuurikeskuses külas Viljandi teater Ugala lasteetendusega "PöialLiisi". Reedel osaleb abilinnapea Tiit Kulu Tallinnas siseministeeriumis kohanimenõukogu istungil. Pühapäeval on kultuurikeskuses rahvatantsurühma Virmalised ettevõtmisel kogupereüritus "Sõbrapäevapidu". Külla on kutsutud Tallinna rahvatantsurühm Pääsukesed ja Lustivere lapsed.
Täna on vallavalitsuse istung. Vallavalitsuse, volikogu ja lasteaia esindajad korraldavad täna ühisarutelu lasteaia tulevikust.
Palamuse Gümnaasiumis on spordinädal. Täna annab Palamuse kultuurimajas etenduse lasteteater Minerva. Reedel on Palamuse Gümnaasiumis puhkeõhtu sõbrapäeva tähistamiseks.
Eile oli Pala kultuurimajas laste ja noorteetendus narkoprobleemidest. Täna on vallavolikogu eelarvekomisjoni koosolek tänavuse aasta eelarvest. Pala kooli õpilasomavalitsus kohtub homme Torma kooli õpilasomavalitsusega. Reedel on Pala kultuurimajas lustlik õllepidu rahvaliku muusika ja meelelahutusega. Laupäeval on Pala suusaradadel XXIV Peipsi talimängude suusatamine.
Pühapäeval oli Pajusi rahvamajas Pajusi külaseltsi koosolemine. Eeloleval neljapäeval on vallavalitsuse istung.
Eile oli linnavolikogu istung, mille päevakorras oli tänavuse aasta eelarve.
Neljapäeval on vallavalitsuse koosolek.
Neljapäeval on vallavolikogu istung. Reedest kuni pühapäevani on Laiuse kooli ruumides maakonna noorkotkaste ja kodutütarde talvelaager. Jõgeva aleviku kultuuriseltsis Vanaveski valmistatakse laupäeval sõbrapäeva kaarte ja kingitusi. Täna korraldavad valla lasteaedade juhatajad ja õpetajad ühiskülastuse Laiuse lasteaeda. Homme tuleb kokku valla spordinõukogu.
Eile olid linnavalitsuses koos hallatavate asutuste ja äriühingute juhid. Kõne all oli kuritegevus linnas. Täna on linnavalitsuse esindajad töökoosolekul Paide linnavalitsuses, kus peetakse aru haridusküsimustes. Homme on linnavalitsuses õpilasomavalitsuste esindajad. Arutletakse kuritegevuse ja koolivägivalla üle ning peetakse väitlust õpilasomavalitsuste rollist koolis ja linnas. Neljapäeval on kultuurikeskuse kammersaalis linnapea vastuvõtt, mis on seotud aasta kunstiostuga, antakse üle preemiad jõulukonkursi võitjatele ja tänatakse aastavahetuse ilutulestiku korraldajaid ning sponsoreid. Laupäeval on Jõgeva Ühisgümnaasiumis TV 10 olümpiastarti: sprint, tõkked, kuulitõuge.
ARVAMUS
Olen alati toetanud ja toetan Eesti suundumist Läände. Seega olen ka veendunud, et taasiseseisvunud Eesti on senini käinud õiget teed. Loodan, et Eesti pääseb peatselt Euroopa Liitu ja Eestist saab NATO liige. Me oleme eurooplased, me kuulume Euroopasse.
Minu jaoks on Eesti soov saada võimalikult kiiresti Lääne struktuuridesse eelkõige julgeolekupoliitiline valik. Eesti geopoliitiline asend on selline, et kui me ei pääse Lääne struktuuridesse, siis meil lihtsalt ei lasta pikemat aega üksinda mõnuleda ja Eesti liidetakse taas Venemaaga. Siis saab Eestist Venemaa oblast ja eesti rahvast tabab sama saatus, mis muromlasi, vadjalasi, vepslasi jt idapoolseid soomeugri ja teisi väikerahvaid on tabanud. See on sama saatus, mida me pool sajandit võisime oma nahal tunda.
Enne Teist Maailmasõda arvasid nõndanimetatud juunikommunistid ja nende lakeid, et Eesti on nii paheline, et peab pöörduma Itta. Kui selleks avanes soodne rahvusvaheline olukord, siis Eesti lihtsalt liideti Nõukogude Liiduga. Rahva arvamust ei küsitud.
Ma ei hakka ajalugu ümber jutustama, aga kaks mälupilti kuluks küll ära. Kui viibisin koolipoisina 1957. aastal Mordvas kommunistlikus koonduslaagris, siis seal ja naaberlaagrites oli eestlaste protsent umbes seitse või üheksa. Paljud ukrainlastest, valgevenelastest ja venelased kaasvangid arvasid, et eestlasi peaks olema oma 20-30 miljonit. Kui selgitasime, et meid on ainult üks miljon, siis nad hüüdsid, aga teie kohalikud kommunistid on püüdlikud Moskva sabarakud, neile on peamine, et Eesti NSV olgu esimene, saagu rahvast mis saab.
Pärast nn Hru¹t¹ovi sula võttis eestlaste vastu suunatud rahvusmõrva poliitika uue vormi. Eestisse hakati sotsialistliku plaanimajanduse eeliseid ära kasutades tooma välismaalasi. Neid toodi siia selleks, et eestlased oma ajaloolisel kodumaal vähemusrahvaks muuta. N Liidu võime ei huvitanud, et okupandid ei tohi muuta okupeeritud ala rahvastiku etnilist koosseisu. See on tüüpiline inimsusevastane kuritegu.
Aga ka siin andsid Eesti NSV juhtivkommunistid oma parima, jällegi, et ENSV olgu esimene, ENSV olgu esimene. Tõsi küll, Lätist
jäädi veidi maha. Võibolla okupatsiooni tõttu Mustamäe ehitamine oli paratamatu, aga Õismäe ja Lasnamäe olid juba kohalike kommunistide üliagaruse tulemus. Leedulased suutsid oma maad paremini kaitsta.
Eesti rahvas pole praeguseks veel jõudnud taastada neid kohutavaid kaotusi, mida tekitas poole sajandiline okupatsioon, aga juba leidub neid, kes soovivad Moskva rüppe tagasi. Ainus vastukaal sellele ongi liikumine Lääne suunas.
Loomulikult ei saa me pärast õige suuna valikut käed rüppe lasta. Tegelik ja tõsine töö on alles alanud. Läbirääkimistel Euroopa Liiduga peame tugevasti pingutama, et kaitsta Eesti majanduslikke, kultuurilisi, poliitilisi ja ka sõjalisi huve. Meil räägitakse põhjendatult Eesti elanike ja elanike erinevate gruppide huvide esindamisest. On räägitud põllumeeste muredest, on räägitud tööandjate töövõtjate muredest.
Tähelepanelikult tuleb suhtuda kõikidesse nendesse ettepanekutesse, mis on tulnud, tulgu nad siis ükskõik kust tahes, sest peame Euroopa Liidus oma huvisid oskama kaitsta. Muidu võib juhtuda, et muutume seal tõepoolest mingisuguseks banaanivabariigiks.
Aga tahaksin rõhutada, et seni oleme liiga tagasihoidlikult välja öelnud, et Eestil on ka oma riiklikud, st rahvuslikud huvid. Ja et eesti rahvas ei lähe Euroopa Liitu mitte rahvana surema, vaid elama. Euroopa Liit peab nõustuma väikerahvaste keele ja kultuuri säilimisega.
Eesti riigi keel on eesti keel. Siit tuleneb üleskutse kõigile, ka Riigikogu liikmetele, sest põhiseadus on ka meile kohustuslik. Kui meil on mingi ametlik kohtumine, kasutagem siis eesti keelt. Kui ametlik kohtumine on läbi, las siis igaüks hiilgab. Kes inglise, kes armeenia, kes suaheeli keele hea oskusega, see tuleb asjale ainult kasuks.
Aga ametlikel kohtumistel palun rääkigem ikka eesti keelt. Ka see on üks moodus, kuidas end Euroopa Liidus maksma panna.
ENN TARTO,
Riigikogu liige, Mõõdukad
Kirjaviis muutmata
KIRJAD
Presidendi Valgetähe medal võtikverelastele
Kui lehitseda Võtikvere külaalbumit, vaatavad sealt vastu kahe aasta tagused fotod külakoosolekutest, suurest kolme maakonna vahelisest peost "Küla ja keskkond - külakeskkond", foto talgutest Võtikvere pargis, raamatuküla pidu jne. Artiklitel on pealkirjad: külainimesed ja nende heaolu, Võtikvere on osa Euroopast jne.
Ilma külaseltsi tegevuseta oleks kohal teine ilme, nüüd on endise Torma metskonna maja paljudele inimestele kooskäimise kohaks. Tugevnenud on inimeste vaheline suhtlemine ja usaldus. Koostegemise kaudu on tõusnud enesehinnang.
Möödund suve raamatuküla peole oli läkitanud oma tervituskõne ka Eesti vabariigi president Lennart Meri, nüüd iseseisvuspäeva puhul on kaht meie hulgast premeeritud Valgetähe medaliga. Me medali saajad tunneme, et oleme tänuvõlglased paljude inimeste ees. Presidendi antud Valgetähe medal on seotud ennekõike võtikverelastega.
On hea tunne näha, et külaseltsi tegevusega on pikkamööda liitunud nii pensionärid kui ka meie noored Evelyn, Kaido, Mati, Marko, Tiit, Eno, Kalmer, Lauri, Kätlin, Kadri, Eveline - kõiki ei jõua üles lugedagi. Külaseltsi kohviõhtul istuvad kõrvuti eri põlvkonnad ning Mustvees ja Jõgeval elavad võtikverelased. Meie armsa külavanema Kaljo Pärna tegevus külamuuseumi näol on õpetanud meid oma minevikku hindama.
Meil on oma küla kirjanik Ulo Pärn ja endine metsaülem Heino Paju valmistab järgmiseks raamatupeoks väikest kunstinäitust Võtikvere maastikutest. Kõnnu ja Torma piiril elav Anne Sarapuu on korraldanud Võtikvere seltsi käsitsitehtud raamatukaante näituse Soomes.
Medalit jagame me Torma vallavalitsuse, Sadala, Vaiatu, Torma aktiivsete inimestega, kellega oleme võinud oma külatöö kogemust jagada. Uut raamatuküla pidu ette valmistades on meie kontaktinimeseks ja abiliseks
Torma lasteaia juhataja ja kultuurikoordinaator Kaja Ivask. Hea nõuga on aidanud vallasekretär Tiiu Lindsalu, vallavanem Mati Kepp ja volikogu esimees Juhan Telgmaa. Külaselts poleks hakanud tegutsema ilma Mustvee endise linnapea Aare Uleksini ja Peipsi järve piirkonna endise planeerija Arvo Raudsepa heade nõuanneteta.
See, et need medalid meile on antud, on ka tunnustus Jõgeva maaarengujuhataja Mati Jõgi tööle, kes on võtikverelasi "hullust" algusest peale toetanud. Ja medali taga on ka Palamuse valla rahvas, võtikverelasest vallavanem Märt Jallakas ja kultuurimaja juhataja Tiina Tegelmann. Palamuselt saime me raamatupeo kingituseks teatrietenduse.
Lõpuks poleks meie ideed levinud ilma ajaleheta Vooremaa ja ajalehe sõbralike toimetajateta.
Hiljuti lugesime me ajalehest Postimees suitsiidiuurija Airi Värniku artiklit "Elust ja surmast riigis". Värnik väitis, et inimesed on vähem õnnetud riigis, kus kodanikkonnal on ühine siduv idee. Meie meelest on Jõgeva maakonnas kujunemas paljude kodanikuühenduste, mittetulundusühingute ja kultuurisündmuste kaudu see siduv idee. Koostegemine pole toonud esialgu ehk majanduslikku heaolu, kuid see on lähendanud inimesi. Inimese väärtustamisest algab tema identiteet, mida me vajame ehk uue haldusreformiga kohanemiseks.
Me Võtikveres mäletame, missugune masendus järgnes pärast metsareformi, metskonna likvideerimisega. Võtikvere Küla Seltsi loomisel oli põhimõtteks inimeste motiveerimine, julgustamine ja isiksuse hindamine, inimese teadlikkuse suurendamine enesetäiendamise kaudu.
Nüüd oleme kogenud, et kultuurilise loovuse väärtustamise kaudu on inimestel lihtsam vabaneda oma negatiivsetest veendumustest ja problemaatilistest suhetest teiste inimestega. President Meri antud medal on nende väärtuste kinnituseks. Medal tunnustab maainimest ja küla. Aitäh kõigile kenadele inimestele.
IMBI PAJU
JUHTKIRI
Eile tuli haridusminister Tõnis Lukasel ministeeriumi kolimismured hetkeks unustada ning koos kultuuriminister Signe Kiviga Riigikogu ees aru anda, kuidas või kas on seotud Eestis demonstreeritavate filmide sisu laste ja noorukite vägivaldsuse suurenemisega. Teema on leierdatud, ent jätkuvalt aktuaalne. Eriti silmas pidades hiljutist tragöödiat Hiiumaal, millest kirjutas laupäevane SL Õhtuleht: 17-aastane Hiiumaa noormees lõi oma ema ülemusele viis noahoopi selga, kusjuures jõhkra teo ainsaks teadaolevaks ajendiks oli asjaolu, et ülemus ei lubanud noormeest oma tööarvuti kaudu netti surfama.
Et tänapäeval on lapsed tunduvalt enam meedia mõjuväljas kui lähiminevikus, mil telekas vaid paari kanalit näitas, lehtedes trükiti põhiliselt sotsvõistluse edetabeleid ning arvutitest ja internetist ei osatud veel undki näha, peaks olema siililegi selge. Iseasi, kas meedia õhutab vägivallale otseselt või hoopis näiteks reaalsustaju ähmastamise kaudu. Sest kes on ühe õhtust õhtusse teleka ees lösutava koolilapse silmis normaalne inimene? See, kes joob ohjeldamatult kokakoolat, peseb hambaid Blend-a-Med Medic White’iga, riideid Electroluxi pesumasina ja tarku molekule sisaldava Bonuxiga ning vannituba Ajaxi vannitoageeliga, õiendab ihuhädasid Ifö ennastunustavalt mõnusasse sanitaartehnikasse, söödab oma vasikasuurusele tõukoerale Chappit, kaifib Philipsi muusikakeskuse abiga superhitte ja viimase peal saundi, sõidab mersu või vähemalt Toyota uusima mudeliga, elab luksuslikus eramus, reisib talvel palmisaartele ning elab üldse glamuurset elu. Mille juurde kaheksa tundi päevas nüri töö tegemist loomulikult ei kuulu. Raha saadakse ju mingit muud moodi: jõuka kallimaga abielludes, hinge heitnud sugulaselt pärides, filmitähe või modellina miljoneid teenides jne. Kui kõik tegelikkuses üldse mitte nii pole, on keegi selles kindlasti süüdi ja olukorra "normaliseerimiseks" on lubatud kõik vahendid, kuuli rinda tulistamine ja noa selga löömine kaasa arvatud. Seda enam, et hiljemalt järgmises seerias, st järgmisel päeval peaks tulistatu või pussitatu jälle jalul olema.
Loomulikult peaksid lapsevanemad oma võsukestele kaitseks meedia ohtliku mõju eest tõelisi eluväärtusi sisendama, aga nemad rügavad sageli pikki päevi tööd teha, suutmata selle eest Ifö vetsupottigi osta, mersust rääkimata. Mistõttu neil pole kuigi palju aega lastega tegelda ega oma nad laste silmis ka erilist autoriteeti - hädavaresed, nagu nad on. Kõige hullem, et vanemad isegi on pahatihti oma rahuldamata soovide ohvrid ja orjad, kellelt lastele moraalset ja eetilist tuge oodata on asjatu vaev. Värske näide lähiümbrusest: isa kaasab alaealise poja jaburasse pangaröövilavastusse.
Ometi pole headus Eesti telekanalitelt kadunud. Veelgi enam: möödunud nädalal eesti filmiajakirjanike poolt 2000. aasta parimaks filmiks valitud Heiki Ernitsa ja Janno Põldma joonisseriaal "Lotte", milles pole vägivalla varjugi, on sooritamas maarjamaise linateose jaoks enneolematut võidukäiku maailmas: selle on ära ostnud juba 17 riigi telekanalid. Tuleb välja, et headus müüb. Tunduvalt paremini kui näiteks mootorratturhiirte kahvatu jäljendus.
6. veebruar 2001
MAJANDUS
Pajusi vallavolikogu alustas eelarveprojekti arutamist
Kolmapäevasel Pajusi vallavolikogu istungil toimus tänavuse aasta eelarve esimene lugemine.
Esialgu on Pajusi valla 2001. aasta eelarvesse planeeritud 7,6 miljonit krooni tulusid ja sama palju kulusid. "Konkreetsemalt saab kulude ja tulude üle otsustada siis, kui selgub riigilt saadava dotatsiooni suurus. Ühtlasi on vallas mõeldud ka sellele, kuidas vajaduse korral raha kokku hoida," rääkis vallavolikogu esimees Lembit Paal.
"Prioriteediks on meie vallas sotsiaalsfäär ning haridus- ja kultuurielu. Veel sellel kuul avame Pisisaares ja Aidus uued raamatukogud. Samuti plaanitseme alustada ümberehitustöid rahvamajas ning Pisisaare kooli staadioni ehitamist," lisas ta.
Lembit Paali arvates on tänavu vallas veel võimalik arengukavale tuginedes mõndagi ära teha. "Järgnevatel aastatel tuleb arvatavasti keskenduda haldusreformile," lausus volikogu esimees.
JAAN LUKAS
Majandusminister peab oluliseks ressursiks inimest
Möödunud reedel Jõgevamaal Mõõdukate erakonna kohaliku organisatsiooni kutsel viibinud majandusminister Mihkel Pärnoja kohtus maavalitsuses Jõgevamaa omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega ning võttis jutulesoovijaid vastu Jõgeva Talunike Liidu ametiruumides.
Majandusminister leiab, et Jõgevamaal on potentsiaali saada majandusnäitajate poolest Eestimaa üheks tugevamaks maakonnaks. Majandusminister Mihkel Pärnoja mõttevahetusel maavalitsuse töötajate, omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega olid ühe olulisema teemana kõneaineks ettevõtluse hetkeseis ja tulevikuväljavaated Jõgevamaal. Minister kommenteeris võimalust uute suuremate firmade käivitamiseks siinses regioonis.
"Suuremate tehaste rajamine saab tugineda kohapeal olemas olevale või tekkida võivale ressursile. Näiteks teravilja kasvatamine annaks toorainet bioplastitehase jaoks. Kohalikku tööjõudu kasutavate, kuid toorainet väljastpoolt sisse vedavate firmade tööle rakendamiseks Jõgevamaal potentsiaali pole. Jõgevamaa majanduselu peaks eelkõige orienteeruma väikeettevõtlusele, mitmekülgsusele ning samuti teenuste osutamisele," arvas minister Pärnoja.
Maavanem Margus Oro tundis tundis huvi, kuidas hindab Mihkel Pärnoja kavatsust ehitada Mustveesse kaasaegne sadam, milleks oleks vaja täiendavat raha.
"Teatud tingimuste korral, näiteks siis, kui suhted Venemaaga arenevad ja elavnevad, oleks Mustvee sadama väljaehitamine majanduslikult tasuv. Mustvee sadam oleks vajalik ka traditsiooniliste majandusharude, muuhulgas kalapüügi arendamiseks. Ma ei usu aga, et Mustvee sadam kujuneb üheks märkimisväärseks ettevõtluskeskuseks Jõgevamaal," arutles majandusminister, kes soovitas nii Mustvee sadama ehitamiseks kui ka teiste ettevõtlusprojektide realiseerimiseks vajaliku raha saamiseks pöörduda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Regionaalarengu Agentuuri, mille kaudu rahastatakse regionaalprogrammide raames esitatud projekte.
"Teatud soodustusi vajavad ka tegevust alustavad ettevõtted. Nende huvides oleks tarvis süsteemi, mis võimaldaks kommertspankadest lihtsamatel tingimustel laenu saada," lisas Pärnoja.
Jõgeva linnavalitsuse majandusnõunik Aime Ründva küsis, kas on midagi uut tegevuslubade väljastamise korras teatud valdkondadele spetsialiseerunud ettevõtjatele (taksojuhid, toitlustajad jne). "Praegu töötatakse välja tegevuslubade välja andmise süsteemi, millega seoses peaks suurenema ettevõtjate endi vastutus. Loomisel on register, kuhu hakkavad andmeid esitama erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad," teatas minister.
Vastates Vooremaa küsimusele, millise hinnangu võiks anda Jõgevamaa majanduselule, ütles Mihkel Pärnoja: "Arvan, et praegu kuulub Jõgevamaa majanduslikku taset arvestades keskmisest allapoole jäävate maakondade hulka. Sellel maakonnal on aga selged võimalused mitte ainult majanduselu, vaid ka sotsiaalsfääri märksa paremaks välja arendamiseks. Nagu kõikides maakondades, on ka Jõgevamaal kõige olulisemaks ressursiks inimesed, nende oskused ja valmisolek tööd teha. Arvestades seda ressurssi oleks Jõgevamaal võimalus aktiivse tegevuse korral Eesti keskmiste majandusnäitajate ületamiseks ja edukamate maakondade hulka jõudmiseks. Selle eesmärgi saavutamine on väga pikaajalise töö tulemus."
JAAN LUKAS
Lehmatoetus sunnib võlgu tasuma
Riik eraldab tänavu piimalehma kasvatajatele 110 miljonit krooni toetusi. Taotleda võivad kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kuuluvad lehmad on 1. veebruari seisuga registreeritud riiklikus põllumajandusloomade registris ja jõudluskontrollis. Neil ei tohi 1. veebruari seisuga olla maksuvõlgasid. Füüsilisest isikust lehmatoetuse taotleja peab olema registreeritud kohalikus maksuametis või äriregistris ettevõtjana.
Põllumajandusregistrite ja informatsiooni keskuse zootehnik peaspetsialisti Ranne Jäme sõnul arvatakse, et jõudluskontrollis on 75% maakonna lehmadest. Eelmisel aastal oli jõudluskontrollis 10 588 aastalehma ja karju oli 10 554. Kui 1991. aastal toodeti maakonnas 68 100 tonni piima, siis aastal 2000 lüpsid jõudluskontrollis olevad lehmad kokku piima 53 600 tonni. Aastal 2000 lüpsis jõudluskontrollis olev lehm keskmiselt aastas 5062 kg.
"Kui keskmine piimatoodang lehma kohta tõuseks 6430 kilogrammini, siis oleks 1991. aasta piimatoodangu mahud saavutatavad ka praeguse lehmade arvuga," kommenteeris Ranne Jäme.
Tõuaretus ja tasakaalustatud söötmine
Jõgeva maakonnas on jõudluskontrollis 267 lehmatoetuse taotleja lehmad. Ranne Jäme andmetel lüpsti esmakordselt ajaloos Jõgeva maakonnas aastal 2000 naturaalpiima aastas keskmiselt lehma kohta üle 5000 kg (täpsemalt 5062 kg).
Ranne Jäme andmetel on kõige paremaid tulemusi ses osas saavutanud Torma POÜ. Piimatoodang lehma kohta on tõusnud 3603 kg lehma kohta 1992. a 6468 kg kohta lehma kohta 2000. a. Aastaga suurenes toodang lehma kohta 816 kg võrra: 1998. a toodeti lehma kohta 5652 kg piima. Selle aasta jaanuaris on Liivi Pavlihhina andmetel piimatoodang lehma kohta suurenenud juba 70 kg võrra.
Võhmanõmme PÜs lüpsti eelmisel aastal 5212 kg piima lehma kohta. Aastaga suurenes piimatoodang keskmiselt lehma kohta 325 kg võrra. Ranne Jäme andmetel lüpsti 1992. a tolleaegses M. Lillevere nim. kolhoosis aastas lehma kohta 2997 kg, Mällikvere PÜs 4853 kg ja ASis Pajusi ABF 4151 kg piima. Varem lüpsid Pajusi ABF lehmad keskmiselt lehma kohta 3000 kg piima.
Nii Võhmanõmmes kui ka Mällikveres vahetatakse punasetõuline kari mustavalgekirju karja vastu. Võhmanõmme PÜ juhataja Toomas Joosep ütles Vooremaale, et ühel aastal osteti 30 mustavalgekirjut vasikat ja teisel aastal 30 sama tõugu mullikat.
"Väljavahetamise tingis asjaolu, et punasetõuline lehm üle 5500 kg piima aastas eriti ei anna," lausus Toomas Joosep. Mällikvere PÜ juhataja Meelis Kaljuste pidas tõusu aluseks piimakarja olulist noorendamist. "Põhiliselt anname lehmadele omavalmistatud sööta, näiteks augusilo. ASist Werol Tehased oleme ostnud õlikooke," rääkis Meelis Kaljuste.
Torma POÜ lüpsikarja zootehnik Liivi Pavlihhina pidas edu saladuseks tugevat söödabaasi. Näiteks saavad lehmad süüa nii palju ruloonsilo, kui tahavad. Söödaratsioonid koostatakse arvu tite abil ja olenevad piimatoodangust. Jõusööta antakse väikeste kogustena neli korda päevas. Samuti antakse lehmadele mineraale. Kuivainevajaduse rahuldamiseks antakse lehmadele põhku.
Suurt rõhku on Tormas pandud ka tõuaretusele. Järglaste saamiseks kasutatakse ainult tunnustatud sugupullide spermat. Embrüot on sisse ostetud Ameerikast ja tiineid mullikaid Taanist.
Maksuvõlglased tasusid võlgu
Jõgeva Maksuametile tegi heameelt asjaolu, et kõik lehmatoetuse taotlejad tundsid kahe nädala jooksul enne 1. veebruari huvi oma maksete seisu vastu. Väiksemad hälbed likvideeriti koheselt. Ka kõige suuremad võlad maksti enne 1. veebruari ära. Suuremate võlglastena nimetas Jõgeva Maksuamet algselt ASi Lacto poolt pankrotivarana ostetud firmasid OÜ Lustivere Agro (võlgnes maksuametile üle 400 000 krooni) ja OÜ Vaimastvere Agro (üle 200 000 krooni).
ASi Lacto varumisdirektor ja OÜ Vaimastvere Agro juhatuse liige Väino Antons ei osanud võlgade kuhjumise põhjusi kommenteerida. "On ajutised makseraskused. Eks edaspidi saavad maksud korrapäraselt ära makstud," ütles Väino Antons.
Kuremaa tehnikum võlgnes maksuametile ligi 200 000 krooni. Direktori Andrus Kompuse andmetel tekkisid makseraskused piima hinna madalseisu tõttu. "Poolteist aastat müüsime piima alla omahinna. Praeguseks on piima hind paranenud ja toodang suurenenud ning maksuvõlad likvideeritud," rääkis Andrus Kompus.
Rääbise POÜ võlg ulatus 100 000 kroonini. Tegevjuhi Ants Kaljumäe sõnul tekkisid ajutised makseraskused seetõttu, et sügisel ei õnnestunud müüa teravilja. Aastavahetusel sai viljamüük aga teoks. Laekunud raha eest likvideeriti ka maksuvõlad.
Kuna toetusi makstakse neile, kellel võlgu ei ole, siis distsiplineerib see maksuameti arvates maksuvõlglasi. "Kui riik maksaks igas kvartalis mingeid toetusi, paraneks maksedistsipliin põllumajandustootjate hulgas oluliselt ja maksuametil oleks vähem rutiinset tööd võlgade sissenõudmisel," lausus pooleldi naljatlevalt maksuameti direktor Jüri Ütt.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Peaaegu kõik koolinädalad on sellel õppeaastal Maarja Keskkoolis olnud seotud mingi teemaga või muudetud põnevaks muul moel. Lõppenud nädal oli näiteks moenädal.
Moenädal kujunes kavandatust mõneti teistsuguseks. Nimelt oli plaanis kutsuda sel puhul kooli esinema lektoreid, kuid nagu ikka, jäi asi raha taha pidama. See-eest püüti nädal muuta põnevaks omakeskis. Kõige huvitavam oli kolmapäev, mil kooli oli lubatud tulla just sellises riietuses, nagu igaüks arvas aastal 2010 õpilasi riides käivat.
See nädal on aga koolis üle hulga aja täiesti teemavaba ja pühendatakse õppimisele. Nagu ütles kooli huvijuht Merle Haossar, on 16. ja 17. veebruaril tulemas teine teabelaager ja sinna juba neid, kes halbu hindeid saanud, lubada ei taheta.
Teabelaagrisse kutsutakse ka kõikide ümbruskonna koolide esindajaid. Peale selle valmistutakse juba praegu koolis suure hoolega valla abiturientide balliks, mis tuleb 17. märtsil koos Tabivere kooli abiturientide ja Maarja Keskkooli vilistlastega.
VAIKE KÄOSAAR
Paistab, et meie arvamused Eurolaulust 2001 lähevad täiesti lahku. Kuidas saab ühest asjast nii negatiivselt mõelda? Kas Te peate noorte tegijate vastu viha? Vaatame seda asja siis läbi roosade prillide.
Alustaksin riietusest. Veel kunagi Eesti Eurolaulu ajaloos ei ole olnud esinejad nii stiilsed. Esmapilgul on näha, et tegemist on noore verega.
Ka laulud on tunduvalt energilisemad. Ei ole seda iga-aastast "I love you, you left me" tininat. Mõte on hoopis teine ning ka esitajad on teise olekuga.
Minule enesele meeldis kõige rohkem Kadi Toome lugu. Selles loos oli parim riietus, tekst, meloodia ja ka taustalauljad. Mis puutub Padari/Bentoni ehk valge/tõmmu kontrasti, siis sellele on pisut rämedalt peale mindud, kuid lööb läbi. Päris kindlasti.
Lõppkokkuvõtteks võin öelda, et seekord on eurolood tõesti paremaks läinud ning olen kindel, et seda tava ka jätkatakse.
LIIS RAAG
(14 a)
Väga hästi kirjutatud lugu see Eurolaul 2001.
Mina ühinen täielikult Teie nägemise ja mõttega Eurolaulu esitajate suhtes. Paljudel lauljatel pole ju häälematerjali ega hääleulatust - ainult soiuvad ja punnitavad laval. Ka heliloojad on viletsad laulud kirjutanud.
Jõudu Teile ja julgust oma mõtteid ja arvamust avaldada.
Lugupidamisega
ASTRID
Jõgevalt
(AND YOU WILL KNOW US BY) TRIAL OF DEAD - kiiksuga Texase bande, mis piinab ja kiiksutab kitarresid, mis hirmus. Ees Kevin Allen (voc, kit). www.trialofdead.com
PEPPER SANDS - meloodiline naishäälega (Mcdonald) kidrapop.
COLLIDE - gootitriphop. Karinvoc, Staticarvuti. www.collide.net
BOTTLETONE - pöörane rockabilly ehk psychobilly. 1993 algus. www.bottletone.com
LIONA BOYD - naisFrancis Goya ehk unelev kitarrisõrmitseja. Teinud koostööd Eric Claptoniga, sümforkestriga jt. www.lionaboyd.com
JOHN MAYER - ilus romantiline poiss kitarriga... oehh. Atlantast. www.johnmayer.com
DONNA DE LORY - Madonna häälega trippopparinna, selline mõtlik. www.donnadeglory.com
Madonna ja Britney S-i duett jääb ää. Pole aiga kumbagil.
Peaaegu pooled rockajakirja Billboard lugejatest ootavad eriliselt U2 kontsertturneed. Hoopis vähem ihaleb Madonna, Outkasti (rap), Backstreeti jt laive.
BRITI: 1. Dido "No Angel", 2. Limp Bizkit "Chocolate... jne", 3. Anastacia (briti kraaksuja) "Not That Kind", 4. Toploader (britpopparid) "Onka Big Moka", 5. Texas "GH".
USA: 1. Jennifer Lopez (just, see näitlev tagumik) "J. Lo", 2. Shaggy (vana ragamees), 3. Filmimuusika "Save the Last Dance", 4. Beatles "1", 5. OTown "OT".
SAKSA: 1. "J. Lo", 2. "1", 3. Robbie Williams "Sing...", 4. Eminem, 5. Westenhagen (Saksa Mait Maltis) "Best".
Mitmel korral on teleris näidatud ja kuulda saanud kaheksat laulu, mis olid 70 laulu hulgast välja valitud. Kaheksa laulu hulgast valitakse üks välja ja sellega minnakse Eurovisioonile esinema.
Julgen öelda, et nende kaheksa laulu seas ei olnud ühtegi ergast lugu, kõik olid üheülbalised. Arvan, et Eesti rahvale peaks Eurovisiooni konkurss tähtis olema ja sinna peaks minema heatasemelise lauluga. Aga tundub, et muusikahuvilistele pakub võistlus vähe huvi. Mis lauludest rääkida, kui lauljate soengud ja riietus ei ole korrektsed.
Praegu toimuvad Eesti kerges muusikas seletamatud protsessid. Ei ole silmapiiril ühtegi noort, kellel on meeldiv hääl ja kellest võiks populaarne laulja saada. Noortel, kes laulavad, on mõnelgi häälel tohutu vibratsioon. Lauldakse ka eesti keeles, kuid moonutatakse seda nii, et mina kui eestlane ei saa paljudest sõnadest aru.
Häälematerjal on küllaltki nõrk, kui võimendus ja mikrofon ära võtta, siis vast paar-kolm lauljat jääb. Aga lauljaid kerkib nagu seeni pärast vihma.
Olen vaadanud "7 vapra" laulusaadet. Mulle tundub, et seal on rohkem noorte ja algajate koht, kus nad end näidata saavad. Et nii suure avalikkuse ette nagu televisiooni esinema minna, peaksid noored olema korrektselt riietatud ja soengud korras. Kuid paraku tullakse esinema katkiste pükstega, lausa põlved paistavad välja. Kultuurne noormees ei julgeks nendega sõbra poolegi minna, ammugi siis televisiooni esinema.
Ja lauludki, mis lauldakse, on nii labased, ei ole neil meeldivaid sõnu ega viisi. Tõsi, "7 vapra" saates on esinenud ka meie suurepärased lauljad nagu Ivo Linna, Karl Madis, Anne Veski… Hiljem ta mainis: "Me oleme lihtsalt nii erinevad, et ei kõlba algajatega sellesse saatesse kargama." Aga meie populaarsetel lauljatel on oma koht ammu saavutatud ja ka publik olemas.
Kurb on seegi, et algajad lauljad on ära unustanud head eestikeelsed laulud. Ega meil nendest puudu ole, aga millegipärast neid ei taheta laulda. Kuid eestlane peaks austama oma rahvast ja eesti keelt.
Kui tahame, et meie noorte muusikakultuur läheks paremuse poole, tuleks bändidele korraldada ülevaatusi, kus muusikaliselt vastavalt tasemele antakse ka esinemisluba. Sellega tõuseks bändide muusikaline tase.
Kes on vähegi muusikaga kokku puutunud, märkab, et mõnelgi mängijal on kitarr nagu malakas käes, sellega vehitakse rohkem ülesalla, kui keeltel mängitakse. Kuhu meie noorte muusikakultuur niimoodi jõuab?
Küsitav on, kas sellist nadi muusikat on üldse vaja. See ei kõlba kuulamiseks, selle järgi ei saa tõeline tantsija tantsida. Kes ei ole suuteline muusikat hindama ega oska kultuurselt tantsida, sellele see sobib…
ALEKSANDER KÕRGESAAR
Kunagi ammu sai sel teemal sõna võetud. Vastukajaks oli ühe anonüümse tegelase kuri kiri, et mida ma norin, tehku ise parem. Kuid arvan siiani, et ametiasutused peaksid suutma palgata piisavalt profi saidimeistri, kes lolle vigu ei tee.
Seekordsel ülevaatusel torkas silma, et küllap on Jõgeval üksainus websaiditegija, kes peaaegu kõik asutuste kodukad on kujundanud. ©nitt on enamikul üks: lihtne kujundus, siseliigendus (vasakul äärel liikumatu riba sisukorraga, ülejäänud osa on hiirega liigutatav lehekülg), palju tekstiinfot, suhteliselt vähene pildimaterjal ja napp disain. Selles laadis on tehtud ASi Jõgeva Vesi (sinine), linnavalitsuse (sinine), Jõgeva MC (sinine), valla (kollane-roheline), ühisgümnaasiumi (valge), Jõgeva Valla Teataja (roheline), Kesk-Eesti Messi (roheline) saidid.
Jõgeva Kunstikool alles ehitab oma kodulehekülge, see ähvardab tulla äge, värvikas ja loogiline, igatahes parem kui vana. Maavalitsusel on vana praktiline sait.
Tähe Spordiklubi sait on must, napp, aga kasutajasõbralikult ratsionaalne.
Jõgeva Gümnaasium on oma saiti viimati hooldanud 2000. aasta mais, sama kehtib kooli netiajalehe ja teatrilehekülje kohta. Häbihäbi!
Anonymus tahtis vist, et ma ka oma kodukat www.marguskiis.homepage.com arvustaksin. Noh, see on amatöörprogrammiga teostatud lihtne sait, millel tume taust, domineerivad punased värvid. Kujundus on amatöörlik, kahe väikese fotoga. Mõnda edasipääsulinki, näiteks külalisraamatusse, on suht raske leida. Veel pääseb plaadiarvustuste juurde ja vaidlusklubisse.
MARGUS KIIS
Margus Kiis käis 1. veebruaril intervjueerimas Eesti poptechno punti, kes oma maskides lõustu on vehkinud juba viis aastat.
Ilma maskideta oli Caater kaks päris muhedat (kuigi nati, hm, pealtnäha lihtsa meelset) meest ehk Markku Tiidumaa (muusika) ja Kalle Kukk (äri ja image). Nad töötavad oma Tallinna perifeerias asuvas kontoris kahe arvuti ja sündiga ning käivad tellimise peale (mis polevatki väga kallis) koos mõne ¹oumehe-naisega kontserte andmas.
Maskid olevat selleks, et tüdrukud neid taga ei hakkaks ajama. Oma hõbedaste kombede all on nad muide paljalt. Neil on leping Sonyga ja varsti tuleb Soomes neil plaat välja. Euroopa klubides mängitavat neid niikuinii.
Täielikku intervjuud võib loodetavasti varsti lugeda Eesti Ekspressist, Vooremaale kinkis Caater mõned pildid endast ja gaasimaskidest.
MARGUS KIIS
SPORT
Põnev võidukihutamine jäisel Saadjärvel
Möödunud laupäeval proovis üle saja autovõidusõitja kiirust ja osavust Saadjärvel toimunud jäärajasõidul. Sportautode arvestuses oli võistlemas peaaegu kogu Eestimaa autosportlaste paremik.
Võistluse Saadjärve Jäärajasõit 2001 korraldasid Tabivere valla puidutööstusfirma OÜ Baltic Connexions ja Tabivere vallavalitsus. Firma Baltic Connexions tegevjuhti Kaimo Venet ajendab traditsiooniliseks kujunevat jäärajavõistlust korraldama seegi, et ta on ise tegelenud autospordiga ning pälvinud sellel spordialal NSVL meistri tiitli.
Treenimise eesmärkidel tulid esimesed autod jäisele Saadjärvele juba hommikupoole ööd. Kõige enne stratisid ligikaudu ühe kilomeetri pikkusel rajal tänavasõiduautod, mille hulgas domineerisid välismaised masinad, kuid sõitsid ka mõned ®igulid.
Vabaklassis tuli võitjaks Veljo Madisberg, neljarattaveo auto juhtidest oli aga kiireim Lembit Nõlvak. Parimaks naisvõidusõitjaks osutus Kaimo Vene kaasa Marika Raidvee, kelle võidusõidumasinaks on Volkswagen Golf. Sama marki masinas võistles ka Kaimo Vene poeg Vahur Vene, kes kaherattaveo tänavasõiduautode klassis jäi kuuendaks.
Nii võistlejatele kui ka pealtvaatajatele pakkus kõige enam pinget ja elamusi sportautode võidusõit. Selles masinaklassis sai kaherattaveo auto juhtidest esikoha Aivis Ohtla ning neljarattaveo auto juhtidest Veljo Madisberg. Aivis Ohtla pälvis esikoha ka erilist sõiduoskust ja kogemust nõudnud rallikrossis, kus üldse osales neli meest.
Noorte arvestuses tuli võitjaks Kert Uus. Saadjärve jäärajasõit oli esimeseks tõsisemaks võidusõiduks mõnelegi tehnikaspordihuvilisele koolipoisile.
"Tegelen autospordiga alates eelmise aasta jaanuarist. Mõte seda sporti harrastada tekkis pärast ühe võistluse külastamist. Täna sõidan masinaga Volkswagen Golf. Võistlesin jäärajal esmakordselt ja tulin siia eelkõige kogemusi saama," ütles 14-.aastane Tarvi Tilling Tartumaalt Rannust.
"Tabivere jäärajasõit oli üldse esimene jäärajasõit tänavu talvises Eestis. Sõitu soosis krõbeda külma tõttu järvele tekkinud tugev jää," ütles võistlusi jälginud Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp.
"Tabivere jäärajavõistlus on nüüdseks toimunud neli korda, kusjuures tänavustel võistlustel oli võrreldes varasemate kordadega rekordarv osavõtjaid," märkis peakorraldaja Kaimo Vene.
JAAN LUKAS
Põltsamaa piirkonnas on kahtlematult oodatuimaks spordiürituseks Põltsamaa jõe suve ja talimängud, mida on läbi viidud järjepidevalt. XIX Põltsamaa jõe talimängud toimusid 3.-4. veebruarini Adaveres. Mängude programm on mitmekesine (suusatamine, uisutamine, saani lükkamine, male, kabe, lauatennis, koroona, brid¾, sasku, lumerajasõit autodele, tippjuhtide mitmevõistlus, mälumäng, korvpall kolm kolme vastu) ja pakub osavõturõõmu paljudele sporti armastavatele lastele, täiskasvanutele, spordiveteranidele.
Mängude peakorraldajaks on Põltsamaa valla spordiklubi Tervis esimees Väino Treiman, peakohtunikuks spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets.
OSKAR PURI
***
Üks valdade IX talimängude alagruppe toimus Lähtel Tartu valla korraldusel. Kabes, kus osales viis võistkonda, olid kolm paremat Tartu vald I, Toila ja Suure-Jaani. Millegipärast ei olnud kohal meie parim vald Palamuse, kes alati on pääsenud finaali. Kuue valla konkurentsis olid males parimad Tartu, Luunja ja Kiili. Meilt osalenud Tabivere vald oli viimane.
Ka lauatennises osales viis võistkonda, finaalis on Tartu koos Türi ja Märjamaa vallaga. Meie maakonna valdadest oli Tabivere neljas ja Palamuse viies.
Veel viidi seal läbi naiste korvpalli alagrupp, kust viie esinduse seast said finaali jällegi kaks Tartu maakonna esindust - Tartu ja Ülenurme. Seega on Tartu vallast nelja ala peale finaalis kuus võistkonda, nende teine maleesindus jäi välja ainult poole punktiga Järva-Jaanis, lisaks veel kaks meeste korvpalli esindust maakonnast.
Järva-Jaanis võistles lauamängudes 27 võistkonda, Lähtel ainult 16, nii erinev on osavõtt. Meie maakonnast oli alagruppides kokku ainult viis esindust: Tabiverest kaks, Palamuselt üks ja Jõgevalt kaks, finaali pääsenud male teine ja kabes viies koht alagrupis. Nagu vähe kolme ala kohta ja 30 võimalikust, kui ei ole aktiivsust kohtadel, ei saa olla ka meisterlikkust.
Mida arvavad valdade spordikomisjonid koos maakonna spordisuunajatega igal tasandil (volikogud, vallavalitsused jne)?
***
Lõppesid II Maakilva tsoonivoorud regioonides. Kolmas, otsustav voor selgitas paremad poolfinaalideks ning Liivimaa ja Eestimaa sisesteks finaalideks.
Hästi esinesid kõik Jõgevamaa vallad, kuigi osales ainult kolm meie maakonna viisikut (Jõgeva, Tabivere, Põltsamaa). Jõgeva vald kogus viimases voorus 54 punkti, mis andis selles voorus koos Alatskivi vallaga 6.-7. koha. Paremad olid Põlva (63 p), Türi ja Kadrina (57 p), Tootsi, Otepää ja Kuusalu (55 p).
Jõgeva vald kuulus Eestimaa Viru-Järva regiooni ja kogus kolme vooruga 145 punkti, võitjal Kadrinal oli punkte 164, need andsid neile üldarvestuses 51 valla hulgas teise ja kümnenda koha.
Poolfinaalis tuleb meil rinda pista Harju-Lääne regiooni parematega. Konkurents seal 15 valla vahel oli väga pingeline, edasi sai esikaheksa pluss viis paremat punktidega. Esikolmikus olid Keila linn, Kuusalu ja Anija vald, punkte vastavalt 160, 158 ja 144, kohad kõik esitosinas üldarvestuses.
Eestimaa regiooni finaalis on 22 viieliikmelist esindust. Jõgeva valla tubli viisik mängib koosseisus: Ahto ja Arko Olesk, Tiit Naarits, Ago Kallandi ja Juhan Danneberg. Liivimaa Ugandi regiooni 15 valla osalejate hulgas olid meilt Tabivere ja Põltsamaa. Tubli esinemine viis ka nemad oma finaali, üldse poolfinaali. Kolmandas voorus kogus Tabivere 43 ja Põltsamaa 40 punkti, olles oma regioonis 8. ja 10. kohal, punkte üldkokkuvõttes 114 ja 109.
Liivimaa regioonide teises grupis Saare-Sakala olid kaks paremat Türi ja Tootsi vald vastavalt 155 ja 150 punktiga. Sealt sai edasi kaheksa ja pingelisest Ugandi regioonist 12 paremat, seega 20 esindust. Ugandi regiooni paremad olid Alatskivi, Otepää, Põlva ja Elva, punkte vastavalt 167 (üldse parim), 164, 163 ja 159 ning kohad vastavalt üldarvestuses I, III, IV ja VII.
Poolfinaalid toimuvad Puhjas ja Märjamaal 17. veebruaril ning finaal Jüris, kus ala hingeks on tuntud mälumängur Jevgeni Nurmla. Poolfinaalides ja finaalis tuleb vastata juba 50 küsimusele.
SULEV LUHT
MITMESUGUST
Omavalitsustegelased õppisid tundma avaliku teabe seadust
Jõgevamaa Omavalitsuste Liit korraldas eelmisel teisipäeval Põltsamaa kultuurikeskuses teabepäeva avaliku teabe seadusest.
Põltsamaal toimunud teabepäeval kommenteeris avaliku teabe seadust Riigikantselei Õigusloome osakonna juhataja Jüri Heinla, kes vastas ka küsimustele. Nõupäeval osalesid omavalitsusametnikud, omavalitsusasutuste ja äriettevõtete juhid, kokku 114 inimest. "Otsustasime korraldada Põltsamaal teabepäeva selleks, et võimalikult palju inimesi sellel osaleda saaks ning ei peaks teemakohast juttu Tallinna kuulama sõitma," teatas omavalitsuste liidu tegevdirektor Ants Orgulas.
JAAN LUKAS
Soomlased kinkisid Pajusi vallale koolibussi
Pajusi valla kooliõpilased hakkavad varsti Põltsamaale kooli sõitma bussiga, mis saadi kingituseks Soome sõpruspiirkonnast Kihniö vallast.
Hiljuti Pajusi valda külastanud Soome sõpruspiirkonna Kihniö delegatsioon tõi kingituseks 42-kohalise Scania bussi. Koostööpartnerid olid vallavanemalt Heldur Läänelt korduvalt kuulnud, et Pajusi vald vajaks bussi ja otsustasid selle kinkida. "Uue bussiga, milles on piisavalt istekohti, hakkame sõidutama valla lapsi Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse. Samuti on võimalik kasutada teistekski valla elanikele vajalikeks sõitudeks," ütles Pajusi vallavolikogu esimees Lembit Paal.
JAAN LUKAS
Lasteaias Mari peeti külmakrõpsunädalat
Põltsamaa lasteaias Mari oli möödunud nädal täis kõiksugu põnevaid sündmusi ja ettevõtmisi. Külmakrõpsunädalaks kuulutatud nädalal olid lastel külas lumememmed, kes õhutasid meisterdama ja küpsetama, ning külmapoiss, kes lastega möllas ja sporti tegi.
Kui reedel lasteaia saalis nädalast kokkuvõtteid tegema koguneti, oli lasteperel üksteisele palju kõnelda. Peale ühisettevõtmiste mõeldi midagi huvitavat välja ka kõikides rühmades eraldi.
Lasteaia täiskasvanutepere tuli seesuguse nädala korraldamise mõttele koos, nagu ikka. "Teeme endale asja huvitavaks, siis on lastel ka põnev," ütles muusikakasvataja Helve Joosu. Tema oli ka üks lastele nädala lõpetuseks mängima tulnud lumememmedest. Teine lumememm, kes hommikul õues külmapoissi kehastas, oli liikumisjuht Tiia Kaeramaa. Nemad kaks olid suuremate ettevõtmiste peamised eestvedajad.
"Meie majas on tegelikult alati nii, et kõik teevad midagi, ükskõik siis, mida ette võtame," selgitas lasteaia juhataja Maarit Juhkam.
Talveilm nõiuti välja
Külmakrõpsunädal oli plaanitud külma jaanuarikuu lõpetuseks enne tuisukuud veebruari. Nagu tellimise peale oligi möödunud nädal päris külm. "Eks me nõidusime ta just niisuguseks," on Helve Joosu lasteaiapere võluvõimetes kindel.
Lasteaias Mari kannavad kõik kuus rühma mingi marja nime, väiksematest suuremateni välja - kirsimari, maasikamari, vaarikamari, kibuvitsamari, pihlamari ja pohlamari. Möödunud nädala viimase päeva hommikupoolikul veeresid kõik need marjakesed toredasti õues, kus neil oli eriti lõbus. Külmapoisi innustusel tõmmati nööri, sõideti võidu kelkudega ja tehti igasugu huvitavaid sportmänge, vahepeal külma peletamiseks ka lihtsalt soojendusvõimlemist.
See andis enne lõunasööki ja uinakule minemist lasteperele punased põsed ja rõõmsa meele. Koos lumememmedega löödi saalis veel pärast seda tantsud ja laulud lahti. Siis said kõik lapsed tubli sportimise tunnustuseks kaela medalid ja igaüks võis minna läbi krõpsukohvikust, kus lumememmest baaridaam jagas tüki lund
ehk ühe beseeküpsise.
Nagu päriskohvikus
Krõpsukohvik jäi kindlasti möödunud nädalast lasteperele kõige enam meelde. See oli kahel õhtul sisse seatud nagu päriskohvik laudade ja toolidega ning lauakaaslased leiti kaardipildi kokkupanemisega.
Seda ilusat nädalat jäävad meenutama mitu ühistööna tehtud suurt pilti. Igal rühmal olid oma meisterdamise ja küpsetamise päevad ning neljapäeval tuli kogu lasteaia pere kokku näitemängupäevale.
Nädala jooksul tegid köögitädid magustoidudki lume auks võimalikult valged. Kibuvitsamarjad tegid ühiselt valmis ajalehtedest imeilusa lumememme, mis pärast valgeks värviti, vaarikamarjad õmblesid lumememmesid ja lumepalle. Mitu marjakest küpsetasid kas siis vahvleid või magusaid lumememmesid.
Ühes rühmas oli uuritud tähtsatest raamatutest välja, millega vanaemad külmadel talveilmadel toas tegelesid. Külla tuli ühe poisi vanaema, kes jutustas oma lapsepõlvest ja noorusest kaugel Siberis. Selles rühmas küpsetati magusa kraami asemel ka hoopis kartulipannkooke, mis lastele väga head maitsesid.
Kõige suuremate rühm ehk pohlamarjad uurisid koguni luubiga lund. Maasikamarjad käisid aga linnukestele süüa viimas. Meenutada on möödunud nädalast veel hiigla palju teisi toredaid tegemisi.
VAIKE KÄOSAAR
Palamuse valla Ehavere küla elanikud Evi ja Olev olid üllatunud, kui nende köögilauale pudenes koos ahvenate, kiiskade ja särgedega ka üks isemoodi kala. Sõber Raivo kinnitas, et kõik kalad on püütud Kudina järvest. Hiljem saadi asjatundjalt teada, et tegemist on merivarblasega.
"Nii põneva välimusega kala polnud me varem näinud. Tegime sellest kühmudega kalast isegi pilte, see oli niivõrd huvitav," meenutas pereema Evi. Isemoodi kala viidi näha spetsialistile, kelle hinnangul oli tegemist merivarblasega.
"See on Läänemere rannikuvetes küllaltki tavaline, kuni paarikümne sentimeetri pikkuseks kasvav kala. Merivarblase jässakal, rohekashallil soomusteta kehal on seitse pikirida luukühme," ütles eksperdiks palutud Heiki Jaanuska, kes on hariduselt kalakasvataja. Temale on varemgi toodud hindamiseks kalu, kes on osutunud tavalisteks, kuid saadud vigastuste tõttu veidi oma kuju muutnud. Ta ei pidanud tõenäoliseks, et merivarblane võis olla püütud sisemaa veekogust.
Hiljem tunnistasid kalamehed üles, et olid seekord villast visanud. Merivarblasel oli Paunverega vaid nõnda palju ühist, et oli koos siia toodud räimedega ühte kasti sattunud.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kui Põltsamaa vallas Eskus elav mees pühapäeval pärast veerandtunnist kodust ära olekut kella 10.40 paiku oma korterisse tagasi tuli, avastas korteriomanik, et tema magamistoas voodis lebab võõras naine. Noor daam ütles pärimise peale oma õige nime ja seletas end olevat Võisiku hooldekodu hoolealuse. Pärast tuli välja, et 1978. a sündinud daam olevat kodu- ja põllutöökooli nimekirjas.
Võõrasse voodisse pugemist põhjendas ta esialgu sellega, et oli tuttavate juures pidu pannud, aga et end peoväsimusest välja puhata, läks sisse esimesest ettejuhtuvast lukustamata korteriuksest ja heitis voodisse. Politsei tuleku ajaks pidas noor daam siiski paremaks mujalt magamiskohta otsima minna.
Laupäeval märkas Põltsamaa linna Välja tn 12 paljukorterilisest elamust hoovil käinud naine, et maja seitsmenda korteri ukse vahelt immitseb suitsu. Kiiresti helistati päästeteenistuse telefonil. Kustutustöö käigus leidsid tuletõrjujad köögi ja toa vahelise ukseava kohalt põrandalt naisterahva poolpõlenud laiba, milles tunti ära korteriomanik Malle (1947). Veel vedelesid põrandal süütamata küünal ja tikud. Korter oli kütmata. Päästjate arvates sai tuli alguse elutoast, arvatavalt lahtise tulega toimetamisest. Kohtuarstlik ekspertiis selgitab surma põhjuse.
Püüdis varastada kolmandat autot
Laupäeva õhtul tuli ilmsiks, et Põltsamaal on välisukse luku lõhkumise teel sisse murtud Kuuse tänava ühisgümnaasiumi autogaraa¾i ühte boksi, mida kasutas kohalik Autom. Ilmselt oli püütud varastada garaa¾is olnud sõiduautot Mitsubishi Lancer, aga pahategija oskused jäid auto käivitamiseks kesiseks. Politsei suutis sündmuskohalt saada vargil käija jalatsi mustri, mis juhatas neid Võisiku taga elava 15-aastase Mihkli juurde. Poiss ei hakanudki vastu punnima ja tunnistas, et käis tõesti autot ära viia proovimas. See oli tal kolmas katse vääral teel autovaldajaks saada. Sügisel oli ta varguse teel endale juba kaks autot koju toonud, mis omanikele tagastati. Võib osutuda, et teo ülestunnistaja polnud sellel varguse retkel üksinda.
Koguduse majast varastati arvuti
Reede hommikul avastati, et EELK Jõgeva koguduse ruumidest Aia tn 7 on varastatud arvuti ja printer. Vargus on avaldaja andmeil toime pandud ajavahemikul neljapäeva õhtul üheksast alates. Lõhutud oli aknaklaas. Kahjusumma on 25 000 krooni.
Kultuurikeskusest varastati tulekustuti
Läinud neljapäeval kella 9 ja 14 vahel läks Jõgeva kultuurikeskusest kaduma suurem tulekustuti. Tulekustuti polnud silmapaistvas kohas, aga varas selle leidis. Tekitatud kahju hindab avaldaja 850 kroonile.
Laupäeva õhtul kella poole viiest kuni pühapäeva hommikul kella kuueni kodust ära olnud Jõgeva valla Pakaste küla elanik leidis koju tulles, et tema maja uks on lõhutud. Seejärel avastas ta, et varastatud on kodus olnud 2000 krooni sularaha.
Monopoli pidajale tehti protokoll
Reedel leidis politsei Torma vallas Tõikveres elava1929. a sündinud Anatoli kodust salaviina ja maksumärgita sigarette. Salakaupa polnud enam palju alles ning politsei viis kaasa kolm liitrit viina ja kümme pakki sigarette. Salakaupa hoidis mees elutoas. Protokoll on antud üle kohtule.
Teisipäeval on oodata pilves selgimistega ilma, sajab lund ja on tuisku. Puhub ida- ja kagutuul 7-12 m/s. Õhutemperatuur -5°C ... -10°C.
Kolmapäeval muutub ilm soojemaks, kohati on sula ning sadu läheb üle vihmaks ja lörtsiks. Õhutemperatuur öösel -12°C ... -17°C, päeval -5°C ... -10°C.
Teisipäev, 6. veebruar 2001. a.
Riigiteede talihoolduseks on puudu üle poole vajalikust rahast
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ENN TARTO,
Riigikogu liige, Mõõdukad
Kirjaviis muutmata
KIRJAD
Presidendi Valgetähe medal võtikverelastele
IMBI PAJU
JUHTKIRI
6. veebruar 2001
Pajusi vallavolikogu alustas eelarveprojekti arutamist
JAAN LUKAS
Majandusminister peab oluliseks ressursiks inimest
JAAN LUKAS
Lehmatoetus sunnib võlgu tasuma
RAIVO SIHVER
VAIKE KÄOSAAR
LIIS RAAG
(14 a)
ASTRID
Jõgevalt
ALEKSANDER KÕRGESAAR
MARGUS KIIS
MARGUS KIIS
Põnev võidukihutamine jäisel Saadjärvel
JAAN LUKAS
OSKAR PURI
SULEV LUHT
Omavalitsustegelased õppisid tundma avaliku teabe seadust
JAAN LUKAS
Soomlased kinkisid Pajusi vallale koolibussi
JAAN LUKAS
Lasteaias Mari peeti külmakrõpsunädalat
VAIKE KÄOSAAR
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Püüdis varastada kolmandat autot
Koguduse majast varastati arvuti
Kultuurikeskusest varastati tulekustuti
Monopoli pidajale tehti protokoll